Kiri

Digiallkirjad

Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ muutmine

Vastu võetud 10.11.2025 nr 12

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 6 alusel. 

§ 1. Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ muutmine 

Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruses nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ tehakse järgmised muudatused: 

1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

㤠3. Spordialaliidu toetus

(1) Spordialaliidu toetust eraldatakse spordialaliidule spordialakeskse spordisüsteemi arendamiseks.

(2) Spordialaliidu toetust eraldatakse:

1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi ja spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus);

2) Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia kuuluvate rahvuskoondiste sportlaste võimete arendamiseks (Team Estonia koondise toetus);

3) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus);

4) ühekordsete projektide elluviimiseks.

(3) Spordialaliidu tegevustoetust võib noortespordi arendamise eesmärgil kasutada spordialaliidu liikmeks olevate spordiklubide ja koolide toetamiseks. Toetuse jagunemise põhimõtted spordiklubide ja -koolide vahel määratakse kindlaks spordialaliidu juhatuse otsusega arvestades käesoleva paragrahvi lõiget 4.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel toetatav spordiklubi ja -kool peab vastama järgmistele tingimustele:

1) spordiklubi ja -kool on esitanud õigel ajal viimase majandusaasta aruande;

2) spordiklubi ja -kool on uuendanud õigel ajal spordiregistri andmeid;

3) spordiklubil ja -koolil ei ole treeneri tööjõukulu toetuse andja ees täitmata kohustusi.

(5) Team Estonia koondise toetust kasutatakse üksnes toetuse eraldamise otsuses nimetatud võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses.

(6) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulude katmiseks, olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ning meditsiinilise teenindamise süsteemi ja dopinguvastase tegevuse toimimise tagamiseks.

(7) Spordialaliidu toetuse andmise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva määruse lisas.“;

2) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) ta on liitunud rahvusliku olümpiakomitee Hea juhtimistavaga;

4) ta on oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti dopinguvastased reeglid.“;

3) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) ta on oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti spordieetika reeglid.“;

4) paragrahvi 9 lõike 12 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:

1) 60% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;

2) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 11 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna linna elanike arv;

3) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades kavandatavate tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegilistele eesmärkidele tuginedes.“;

6) paragrahvi 22 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Olenemata hindamise tulemusest ei eralda toetuse andja taotlejale spordialaliidu tegevustoetust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui nimetatud toetuse suurus jääks alla 10 000 euro.“;

7) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Rakendussäte

Paragrahvi 1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 1. juulil.

    

Heidy Purga      

minister      

Kristiina Alliksaar

kantsler

1

1

1

Kultuuriministri 30.09.2025. a määrus nr 6

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord

ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord”

Lisa

(kultuuriministri 10.11.2025 määruse nr 12 sõnastuses)

Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel

1. Spordialaliidu tegevustoetuse kogusumma jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

1.1.  57–63% olümpiaalade spordialaliidud;

1.2.  27–33% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte olümpiaaladel);

1.3.  7–13% muud spordialaliidud.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

2. Igast käesoleva lisa punktis 1 viisil jaotatud summast kuni 65% jaotatakse vastava rühma spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17 alusel ja vähemalt 35% käesoleva lisa punktide 19-22 alusel noorte harrastajate arvust ja noorte saavutustest lähtudes. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

3. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.

4. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

4.1.  30-40% olümpiaalade spordialaliidud;

4.2.  55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte olümpiaaladel);

4.3.  5–10% muud spordialaliidud.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise kord

5. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesolevas lisas esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:

5.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;

5.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga;

5.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga;

5.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;

5.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;

5.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.

5.7. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;

5.8. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;

5.9. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.

6. Spordialaliidud, kellele käesoleva lisa punktide 7-22 alusel leitav tegevustoetuse summa jääb hindamistulemuse põhjal alla 10 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel proportsionaalselt võttes arvesse kogutud punkte.

7. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 65% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17 alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.1 kuni 5.6 toodud andmeid. Käesoleva lisa punktides 8-17 toodud hindamiskriteeriumite eest saadud punktid liidetakse kokku ning seejärel arvutatakse spordialaliidu punkide osakaal vastava spordialaliitude rühma punkide üldarvust.

8. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte järgmiselt:

100–299 harrastajat 1 punkt

300–499 harrastajat 2 punkti

500–999 harrastajat 3 punkti

1000–1999 harrastajat 4 punkti

2000–2999 harrastajat 5 punkti

3000–3999 harrastajat 6 punkti

4000–4999 harrastajat 7 punkti

5000–5999 harrastajat 8 punkti

6000–6999 harrastajat 9 punkti

7000  ja enam harrastajat 10 punkti

9. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–19 treenerit 1 punkt

20–49 treenerit 2 punkti

50–99 treenerit 3 punkti

100–199 treenerit 4 punkti

200  ja enam treenerit 5 punkti

10. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–9 treenerit 1 punkt

10–19 treenerit 2 punkti

20–49 treenerit 3 punkti

50–99 treenerit 4 punkti

100  ja enam treenerit 5 punkti

11. Olümpiaala spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 12. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

11.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

11.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;

11.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega tulemust, millest üks on:

11.3.1. parim tulemus OM-l;

11.3.2. parim tulemus muul võistlusel;

11.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad;

11.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides 11.6.1–11.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

11.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

11.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

11.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 11.6.1–11.6.4 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM etapp MK või MM üldvõit

1. koht 16 8 4 6 16

2. koht 14 7 2 4 14

3. koht 12 6 1 2 12

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

12. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti

80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti

90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti

100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti

110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti

13. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal aastal saavutatud tulemusi kogumis. Komisjon annab oma hinnangu alaliidu sportlikele saavutustele 0-10 punktiskaalal arvestades järgmisi asjaolusid:

13.1. distsipliini(de) kuulumine OM kavasse;

13.2. kas tulemus saavutati Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel või muul võistlusel;

13.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;

13.4. võistlusel osalenud riikide arv;

13.5. koondise koht maailma edetabelis.

14. Muude spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 15. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

14.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

14.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

14.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

14.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad;

14.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 14.6.1 ja 14.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

14.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

14.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

14.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

14.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 14.6.1 ja 14.6.2 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht MM EM MK või MM etapp MK või MM üldvõit

1. koht 14 7 5 14

2. koht 12 6 3 12

3. koht 10 5 1 10

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

15. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti

16. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti sõltumata, millisesse spordialaliitude rühma spordialaliit kuulub.

17. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamisele eelneval aastal:

17.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;

17.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;

17.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine Eesti spordiregistrisse. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest organisatsioonidest ei ole andmeid õigeaegselt esitanud;

17.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis;

17.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi;

17.6. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostaja ettepanekul koostööd mitterahuldavaks;

17.7. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi ja teiste spordivaldkonna konventsioonide ja reeglite rakendamisel ja järgimisel ning ennetustegevustes. Spordialaliit kaotab kuni 3,5 punkti, kui komisjon hindab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse ettepanekul spordialaliidu tegevust puudulikuks või mitterahuldavaks;

17.8. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliit osaleb vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis toetuse kasutamise aastal.

18. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 35% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 18-22 alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.7 kuni 5.9 toodud andmeid

19. Käesoleva lisa punktis 19 toodud summa jaotub spordialaliitude vahel järgmiselt:

19.1. 25% summast jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktis 5.7 märgitud noorte harrastajate arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

19.2. 25% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.8 märgitud noorte harrastajate arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

19.3. 50% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.9 märgitud sportlikele saavutustele.

19.3.1. Olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas arvutatakse välja saavutuspunktid sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide üldarvust.

19.3.2. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa punktis 19.3 toodud summast esiteks maha käesoleva lisa punkti 21.1.2. alusel eraldatav summa. Järelejäänud summa jaotamiseks arvutatakse välja saavutuspunktid saavutatud tulemuste eest ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust.

20. Noorte harrastajate sportlike saavutusi olümpialade spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:

20.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

20.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi;

20.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

20.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

20.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad;

20.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides 20.7.1–20.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

20.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

20.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;

20.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

20.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

20.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 20.7.1– 20.7.6 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht MM EM

1. koht 16 8

2. koht 14 7

3. koht 12 6

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

21. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:

21.1.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;

21.1.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 21.1.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus.

22. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:

22.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

22.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

22.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

22.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

22.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad;

22.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides 22.7.1–22.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

22.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

22.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

22.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25;

22.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

22.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

22.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 22.7.1-22.7.4 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht MM EM

1. koht 14 7

2. koht 12 6

3. koht 10 5

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

23. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:

23.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;

23.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel häid tulemusi;

23.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;

23.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.

24. Lisaks käesoleva lisa punktides 23.1 - 23.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas.

25. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa punktide 4.1–4.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt. Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks määratud summad liidetakse.

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse määramise kord

26. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab rahvuslik olümpiakomitee igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.

27. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt allolevale tabelile:

TaseSportlik tulemusPalgafondEttevalmistustoetus

A+OM ja täiskasvanute MM 1. kohtJahJah

AOM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1. kohtJahJah

BOM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht ja EM 2.-3. kohtJahJah

COM-kandidaadidEijah

NoorsportlasedToetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali

28. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt kaheks aastaks.

29. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu ja ettevalmistustoetus 12 kuuks.

30. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele.
C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb rahvuslik olümpiakomitee valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele

31. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 18-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad, kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad) ning kes ei kuulu A, B ega C kategooriasse. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse määramisel võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali.

Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus olümpiamängudele. Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon.

32. Noorsportlase toetus makstakse välja igakuiselt. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt kaheks aastaks.

33. Rahvuslik olümpiakomitee vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel septembris ja talialadel märtsis (hiljemalt oktoobris ja aprillis) ning aastaringselt jooksvalt vastavalt noorsportlaste tulemustele ja arengule.

34. Noorsportlase treenerite hulgast teeb rahvuslik olümpiakomitee valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Noorsportlase treeneril peab olema kehtiv treeneri kutse.

Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks

35. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemisel on spordialaliidu toetuse saajal võimalik esitada rahvuslikule olümpiakomiteele taotlus ühekordse projekti elluviimiseks.

36. Esitatud taotlusi hindab spordialaliidu toetuse hindamiseks moodustatud komisjon. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest, erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning valdkondlikust olulisusest ja mõjust.

37. Nimetatud komisjon esitab rahvuslikule olümpiakomiteele ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.