Kiri

Asutaja ootused Sihtasutusele Kultuurileht

Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Kultuurileht (edaspidi ka sihtasutus) tulenevad

strateegiast „Eesti 2035“ ja „Kultuuri arengukavast 2021-2030“. Ootused on kooskõlas

sihtasutuse põhikirjaga.

Sihtasutus arendab Eesti kultuuriajakirjandust ja -kriitikat. Kultuuriministeerium eraldab

allpool toodud eesmärkide täitmiseks igal aastal sihtasutusele tegevustoetust vastavalt

riigieelarves kinnitatud vahenditele. Kultuuriministeeriumi asutatud ja finantseeritav Sihtasutus

Kultuurileht annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Hea Laps,

Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Müürileht, Sirp,

Teater.Muusika.Kino, Täheke, võrukeelne Uma Leht, Vikerkaar, Õpetajate Leht ja Värske

Rõhk. Lugejatele on kättesaadavad ja digiteeritud ajakirjad Looming, Akadeemia, Vikerkaar,

Teater.Muusika.Kino, Kunst.ee ja Täheke kõik aastakäigud ning need on kolm kuud pärast

ilmumist kättesaadavad Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Sihtasutuse väljaantud

ajakirju saab tellida ja lugeda e-ajakirjadena ja ajalehed on veebis loetavad. Sihtasutus teeb

koostööd ka teiste valdkondadega, nt haridusvaldkonnaga ning osaleb rahvusvahelistes

erialavõrgustikes, nt Eurozine.

Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab Sihtasutusele Kultuurileht

kolm peamist eesmärki:

 kultuuri mitmekülgne kajastamine ja asjatundlik analüüs eri loomealade lõikes

 kultuuriväljaannete jätkusuutlik kirjastamine ja tulemuslik majandamine

 kvaliteetse eestikeelse kultuuriajakirjanduse arendamine ja lugejaskonna

kasvatamine

Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus.

Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne

majandusaasta aruande kinnitamist, sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse

korral.

Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Riik asutas Sihtasutuse Kultuurileht, et tagada Eesti kultuurile oluliste perioodiliste väljaannete

järjekindel ilmumine, mille tulemusena on Eesti kultuuriajakirjandus elujõuline, mitmekesine

ja lugejat arvestav. Kultuurileht reageerib paindlikult muutustele kultuuris ja lugejahoiakutele,

kuid säilitab järjepidevust ja kõrget professionaalsust. Kultuurilehe väljaannetes avaldatud

artiklid on objektiivsed, tasakaalustatud ja kõrge erialase tasemega.

Sihtasutus Kultuurileht on Eesti kultuuriajakirju haldav, kirjastav ja levitav sihtasutus, mille

tegevus tugevdab eesti kultuuri järjepidevust ja arengut soodustades kultuurilist loovust,

enesereflektsiooni, mõttevahetust, süvenemist, vahendamist ning arvamuste, stiilide ja

loomelaadide paljusust. Sihtasutuse Kultuurileht kultuuriväljaanded on professionaalselt kõrgel

tasemel kultuurinähtuste kirjeldajad, tõlgendajad, hindajad. Sihtasutus korraldab ja tagab kõigi

toimetuste tööks vajalikud tingimused ja korraldab autorite tasustamise. Sihtasutuse

Kultuurileht väljaanded on oluliseks väljundiks erinevate valdkondade loovisikutele oma

tekstide (arvustused, ülevaated, jms) avaldamiseks ja selle eest tasu saamiseks. Sihtasutuse

töötajad ja autorid on õiglaselt tasustatud – tasu suurus arvestab kultuuritöötaja miinimumtasu

kokkulepetega ning tasu vorm arvestab töö sisu ning seadustest tulenevate garantiidega.

Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Võtmeindikaatorid:

1. Sihtasutuse Kultuurileht väljaantavate ajakirjade töötajate ja koostööpartnerite rahulolu

2. Lugejate rahulolu

Täpsemad valdkonnapõhised ootused sihtasutusele Kultuurileht on järgmised:

1. Anda välja mitmekesist regulaarselt ilmuvat eestikeelset kultuuriajakirjandust

Tulemusindikaatorid:

1.1. Aasta jooksul väljaantud kultuuriajakirjade- ja ajalehtede ilmumise regulaarsus (ilmunud

numbrite arv);

1.2. Aasta jooksul väljaannetele kaastööd teinud autorite arv.

2. Tagada Kultuurilehe väljaannete kättesaadavus

Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded on kättesaadavad. Kõik paberajakirjade tellijad saavad

juurdepääsu ka ajakirja digivariandile.

Tulemusindikaatorid:

2.1. Aasta jooksul ilmunud kultuuriajakirjade tellijate arv (iga väljaanne eraldi);

2.2. Aasta jooksul ilmunud kultuuriajakirjade unikaalsete lugejate arv veebis/digitaalselt.

3. Hoida Eesti kultuuriajakirjanduse arhiivi ja tagada selle kättesaadavus

Tulemusindikaator:

3.1. Rahvusraamatukogu Digari keskkonnas olevate Sihtasutuse Kultuurileht väljaannete

lugejate arv aastas.

Seireindikaator:

3.2. Eesti kultuuriajakirjade veebiväljaanded on vastavuses avaliku teabe seaduse § 32 alusel

kehtestatud ligipääsetavusnõuetega.

4. Vähendada asutuse keskkonnajalajälge

Sihtasutus Kultuurileht kasutab elektri- ja soojusenergiat ressursisäästlikult, hoolib keskkonnast

näiteks kogudes jäätmeid liigiti.

Sihtasutuse Kultuurileht ajakirjad on trükitud FSC-märgisega paberile. FSC sertimine annab

kindluse, et toode on pärit vastutustundlikult majandatud metsadest. See tähendab, et

majandamisel on arvestatud kõigi osapoolte keskkondlikke, ühiskondlikke ja majanduslikke

huvisid.

Tulemusindikaatorid:

4.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas;

4.2. Jäätmete liigiti kogumine;

4.3. FSC-märgisega paberi kasutamine.

Tagasiside metoodika ja baastase strateegiliste võtmeindikaatorite loomiseks töötatakse välja

2026. aasta jooksul.

Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste peamine tegevuseesmärk. Vaatamata sellele

on vajalik jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel talle eraldatud rahaliste

vahenditega võimalikult kulutõhusalt, samas mitte minnes vastuollu autorite õiglase

tasustamise põhimõtetega ega kultuuri mitmekesise kajastamise eesmärgiga.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikust peavad toetama

järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted.

Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. Majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. Eesmärkide saavutamiseks tuleb eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult

kokkuhoidlikult.

Võtmeindikaatorid:

1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);

2. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal;

3. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Seireindikaatorid:

1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) lugeja kohta aastas;

2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) lugeja kohta aastas;

3. sihtsautuse majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale,

lisandväärtus 1 töötaja kohta);

4. põhitegevuse tulem nelja-aastases vaates.

Investeerimispoliitika:

a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes

nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud

tulust ning avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning

kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikute investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse

põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama

sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata.

Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras asutaja ootuste peamiste eesmärkide ja asutaja ootuste dokumendis

nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on

teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. See tähendab, et sihtasutus võib, aga

ei pea neid pakkuma.

Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud

kaasaegne organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle

toimimist (nt ISO standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms).

Selleks toimub muuhulgas:

a. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

b. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liikme tagasiside nõukogu

liikmete tööle.

Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja

arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT

teenuste korraldamise põhimõtetest.

Tulemusindikaator:

1. infoturbe koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse

töötajatest, kellele test saadeti.

Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud

tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

Kõigi indikaatorite baas- ja sihttasemed on toodud lisas A.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Lp Toomas Väljataga

Juhatuse liige

Sihtasutus Kultuurileht

Lp Asta Trummel

Nõukogu esimees

Sihtasutus Kultuurileht

06.11.2025 nr 1-6/794

Asutaja ootused Sihtasutusele Kultuurileht

Austatud juhatuse liige ja nõukogu esimees

Sihtasutuse Kultuurileht asutajaõiguste teostajana edastan dokumendi „Asutaja ootused

Sihtasutusele Kultuurileht“ koos lisaga. Palume sihtasutuse arengu- ja tegevuskava koostamisel

lähtuda selles esitatud eesmärkidest ja põhimõtetest.

Asutaja ootused on riigi kui asutaja seatud strateegilised suunised, et tagada asutuse tulemuslik

juhtimine ning tegevuse vastavus riigi valdkondlikele arengukavadele. Asutaja ootuste täitmise

aruanne on osa majandusaasta aruande tegevusaruandest. See on sisend Kultuuriministeeriumile

kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata sihtasutuse edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste

täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi

esindaja.

Täname hea koostöö ja aktiivse kaasamõtlemise eest ootuste ning tulemusnäitajate sõnastamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Asta Trummel 628 2223

[email protected]