Pöördumine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.1/2800-1 |
| Registreeritud | 10.11.2025 |
| Sünkroonitud | 11.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 1.5-1.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jüri Kool |
| Saabumis/saatmisviis | Jüri Kool |
| Vastutaja | Ingrid Põldsaar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
10122 Tallinn
Selgitustaotlus Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määruse nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris” kohta
Seoses Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määruse nr 60 (edaspidi määrus) jõustumisega 1. septembril 2025 palume selgitusi allolevatele küsimustele. Küsimused tulenevad toitlustamise praktilisest korraldusest ning eesmärk on õigusselgus ja ühtse rakenduspraktika
tagamine.
1. § 2 punkt 10 – „Lihatoode”
Määruse § 2 punkt 10 sätestab:
„Lihatoode – liha töötlemise saadus või sellise töödeldud toote edasise töötlemise saadus, mille lõikepind näitab, et tootel puuduvad värske liha iseloomulikud omadused.”
Antud definitsioon on õiguslikult problemaatiline kuna selles kasutatakse visuaalset ja hinnangulist väljendit
„lõikepind näitab, et tootel puuduvad värske liha iseloomulikud omadused” ilma, et oleks määratletud millised need iseloomulikud omadused on ja milliste kriteeriumide alusel neid hinnatakse. Selline sõnastus ei võimalda üheselt ja objektiivselt hinnata
kas konkreetne toode kvalifitseerub „lihatoote” alla.
Palun selgitada:
-
Millises õigusaktis, standardis või ametlikus juhendis on sätestatud „värske liha iseloomulikud omadused”, mille puudumine lõikepinna vaatlemisel määrab toote liigina lihatoote? Milline asutus ja millal on eelnimetatud dokumendid loonud ja järgimiseks kehtestanud?
-
Milline asutus on pädev neid omadusi määratlema ja järelevalvet teostama?
-
Kuidas peab toitlustaja dokumenteerima või tõendama, et kasutatav toode vastab määruse § 2 punktis 10 esitatud määratlusele? Kas piisab visuaalsest hinnangust või on nõutav laboratoorne või tehnoloogiline tõendamine?
-
Kas frikadell, pelmeen ja grillvorts on lihatoode? Kui on siis palun põhjendage miks on ja kui ei ole siis palun põhjendage miks ei ole.
-
Soovime koolilõunaks pakkuda veisesteiki, ostame toote lihatööstuselt, kas küpsetusaste "medium rare" või "medium" veisesteik on lihatoode? Kui on siis palun selgitage miks on, kui ei ole siis palun selgitage miks ei ole.
Kuna tegemist on kohustust loova sättega, peab terminoloogia olema üheselt mõistetav ning tuginema objektiivselt kontrollitavatele kriteeriumidele.
2. § 5 lõige 2 – „Spordisuunaga kool või klass”
Määruse § 5 lõikes 2 on öeldud:
„Spordisuunaga koolis või klassis õppivatele lastele, kellel on tavapärasest erinev energiavajadus, võib teha erandeid päevase või koolilõunal saadava toiduenergia koguses ja toidukordade jaotuses.”
Meie teada Eesti õigusruumis puudub hetkel ametlik termin „spordisuunaga kool” või
„spordisuunaga klass”. Ka „tavapärasest erineva energiavajaduse” mõiste ei ole määratletud.
Palun selgitada:
-
Millisest õigusaktist tuleneb mõiste „spordisuunaga kool” või „spordisuunaga klass”? Kas tegemist on haridusvaldkonna ametliku määratlusega või üldsõnalise viitega koolidele, kus sporditegevus on võibolla tavapärasest intensiivsem?
-
Milliste objektiivsete näitajate alusel tuvastatakse „tavapärasest erinev energiavajadus”? Kas selle määramiseks on koostatud juhend või metoodika, mis sätestab näiteks treeningute arvu, kestuse või füüsilise koormuse piiri, millest alates võib määrusest tulenevat toitumiserandit kohaldada?
-
Kuidas eristada spordisuunaga klassi õpilast tavalisest õpilasest? Kas piisab treeningpäevikust (kui jah siis mida peab päevik sisaldama) või tuleb lähtuda mõnest riiklikust registrist?
-
Kas male on kõnealuse määruse mõistes sport? Kui ei ole, siis palun põhjendust miks ei ole.
Õiguskorrektsuse seisukohalt on vajalik, et ministeerium täpsustaks nimetatud mõiste sisu või annaks välja juhendmaterjali, mis reguleerib spordisuunaga koolide toitlustamise erisusi.
3. § 7 lõige 1 – „Üldnõuded menüü koostamisele”
Määruse § 7 lõike 1 kohaselt:
„Põhitoit tohib korduda iga nelja nädala tagant ja hommikusöök, välja arvatud hommikusöögipuder, iga kahe nädala tagant.”
Antud säte sisaldab mitut tõlgendamisvõimalust:
-
On ebaselge kas "hommikusöök" hõlmab antud määruse kontekstis ainult § 3 lõike 4 ööpäevaringset teenust saavaid lapsi või laieneb ka koolitoidule.
-
On ebaselge, kas sõna „hommikusöök” hõlmab kogu hommikusöögimenüüd koos kõikide komponentidega või üksnes põhitoitu.
-
Erand, mille kohaselt puder võib korduda iga kahe nädala tagant, tekitab küsimuse, kas teised hommikusöögi osad (nt lisandid, jook, salatid, köögiviljaroad või leib) peavad järgima neljanädalast tsüklit või võivad samuti korduda kahe nädala järel.
-
Määruses ei ole täpsustatud, kas hommikusöögi pakkumine on kohustuslik kõigi asutuste puhul kellele määrus laieneb või on see üksnes võimalik vabatahtlik toidukord.
Palun selgitada:
-
Kas § 7 lõikes 1 kasutatud termin „hommikusöök” viitab kogu toidukorrale või üksnes põhitoidule?
-
Mida peab määruse koostaja silmas, kui ütleb, et puder võib korduda iga kahe nädala tagant, kuid „kõik koos sellega pakutav” võib korduda alles nelja nädala järel? Milline on selle erisuse eesmärk?
-
Kas "hommikusöök" hõlmab antud määruse kontekstis ainult § 3 lõike 4 ööpäevaringset teenust saavaid lapsi või laieneb ka koolitoidule?
4. Üldine tähelepanek rakenduspraktika ja õigusselguse kohta
Arvestades, et määrus kehtestab olulised nõuded laste toitlustamisele haridusasutustes ja sotsiaalteenuste raames on hädavajalik, et kõik määruse sätted oleksid üheselt mõistetavad, juriidiliselt korrektsed ja rakendatavad ilma tõlgendamisriskita. Ebaselged
terminid ja määratlemata mõisted võivad põhjustada olukorra, kus sama sätet rakendatakse erinevalt, olenevalt järelevalveasutuse või toitlustaja tõlgendusest. Selline praktika ei ole kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega ega toeta õigusriigi põhimõtetest
tulenevat õiguskindluse nõuet.
Palun esitatud küsimustele kirjalikku vastust.
Lugupidamisega
Gert Reisner
Toitlustusjuht
Tel: + 372 5625 2120
Laste tn 3, Jüri, Rae vald, Harjuma
