Käskkiri

KÄSKKIRI

10.11.2025 nr 175

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 25.06.2025 käskkirja nr 112 „Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolitusasutuse õppekorralduse alused ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused” lisa 1 punkti 1.5 alusel kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Traumateadlik ja kiindumuspõhine lähenemine töös lastega” õppekava vastavalt lisale. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (4)

KINNITATUD 10.11.2025 käskkirjaga nr 175

Lisa

Õppekava nimetus Traumateadlik ja kiindumuspõhine lähenemine töös lastega

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Lastekaitseseadus, Sotsiaalhoolekande seadus, ÜRO Lapse õiguste konventsioon

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk Koolituse tulemusena on õppijal arusaam kiindumussuhte olulisusest lapse arengus ning trauma mõjust tema toimetulekule ja heaolule. Õppija on omandanud oskusi laste ja nende perede traumateadlikuks toetamiseks.

Sihtgrupp Lastekaitsetöötajad, lastekaitse valdkonnajuhid, teised laste heaolu valdkonna spetsialistid.

Osalejate arv (min ja max) 25

Osalemise eeldus Isik kuulub sihtgruppi.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides on 14 tundi (kontaktõpe, kahepäevane koolitus).

Õpiväljundid Koolituse läbinud õppija:

 kirjeldab kiindumussuhte baasilist

olemust ja selle erinevaid stiile ning turvalise ja hooliva kiindumussuhte olulisust lapse arengus;

 mõistab trauma (sh kiindumussuhte trauma) mõju lapse aju

arengule ja biopsühhosotsiaalsele toimetulekule, kirjeldab

kuidas trauma ilmingud võivad lapse käitumises avalduda;

 analüüsib päriselulise juhtumi näitel traumakogemusega

lapse vajadusi;

 kasutab traumakogemuse ning kiindumushäirega laste

abistamisel turvalise kontakti loomist ja säilitamist toetavaid

käitumis- ja suhtlemisviise;

 reflekteerib, kuidas tema enda isiklik kiindumusajalugu ja

varasemad kogemused võivad mõjutada probleemide

tõlgendamist ja lähenemist lapse toetamisel;

 selgitab, kuidas toetada vanemaid laste vajaduste

märkamisel ja usalduslike suhete tugevdamisel.

Sisukirjeldus Kahepäevane koolitus, kus avatakse kiindumussuhte olulisust lapse arengule, varajase lapseea trauma ja kiindumussuhte trauma mõjusid lapse aju arengule, tervisele, käitumisele ja toimetulekule. Praktilistes grupitöödes harjutatakse lapsega turvalise kontakti loomise viise. Arutletakse ka vanemlike oskuste toetamise võimaluste üle traumateadlikkuse suurendamisel.

Õpisündmuse teemad Koolitusel käsitletavad teemad:

 turvalise ja hooliva kiindumussuhte olulisus lapse arengus;

 varajase lapseea trauma ja kiindumussuhte trauma mõjud;

 traumakogemuse pikaajaline mõju kognitiivsetele

protsessidele, tervisele, sotsiaalsetele oskustele ning

emotsioonide reguleerimisele;

3 (4)

 trauma liigid, traumast tingitud reaktsioonid, traumaga seotud

päästikud ja võimalike traumale viitavate märkide mõistmine

lapse käitumises;

 traumast taastumise põhimõtetega arvestamine töös lastega,

traumateadlik abistamine, turvalise kontakti loomise

põhimõtted, lapse toetamiseks sobivad käitumis- ja

suhtlemisviisid (sh praktilised võtted ja toetavad strateegiad);

 abistaja enda isikliku kiindumusajaloo ja varasemate

kogemuste mõju teadvustamine, isikliku kogemuse võimalik

mõju juhtumite käsitlemisele ja lapse ning vanemate

toetamisele;

 vanemate traumaatiliste ja nende arengut mõjutanud

kogemuste mõistmine ja sellega arvestamine perega

töötamisel, vanemlike oskuste toetamine laste vajaduste

märkamisel ning usalduslike suhete tugevdamisel.

Õppemeetodid Loeng, näitlikustamine (joonised, videod, pildid), grupiarutelud, rühmatööd, juhtumianalüüs, rollimäng, eneseanalüüs.

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis

mahutab vähemalt 30 osalejat.

Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt

liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja

grupitööd, praktilised ülesanded).

Koolitusruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv internetiühendus,

pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid osalejatele.

Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest.

Elektroonilised õppematerjalid saadetakse osalejatele e-posti teel hiljemalt 1 nädal enne või pärast koolituse toimumist, olenevalt kokkuleppest koolitajaga.

Iseseisev töö -

Õppematerjalide loend Koolitaja poolt ettevalmistatud esitlused, elektroonilised õppematerjalid ja töölehed. Soovituslik kirjandus:  Sandra Wieland, Maire Riis „Varajase lapseea trauma ja

võimalused lapse abistamiseks“ https://tai.ee/et/valjaanded/sotsiaaltoo-52012

 Ly Seppel-Ehin “Ma kuulan sind. Psühhoterapeutilisi kõnelusi

laste ja noortega”, 2023, Kirjastus Loomepuhkus

 Bessel van der Kolk „Keha peab arvet”, 2020, Tänapäev.

 Gibson, C. „ Tänapäevased traumaga toimetuleku tööriistad”,

2025, Tänapäev

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamise tingimuseks on osalemine mõlemal kontaktõppepäeval 100% ulatuses. Õpiväljundid on saavutatud, kui õppija on läbinud hindamise vastavalt hindamiskriteeriumidele: Õpiväljund Hindamisviis Hindamiskriteerium

 Kirjeldab kiindumus-

suhte baasilist olemust ja selle erinevaid stiile ning turvalise ja hooliva kiindumussuhte olulisust lapse arengus.

Grupiarutelu Osaleb aktiivselt grupiarutelus, eristab kiindumussuhte erinevaid stiile ning toob välja turvalise ja hooliva kiindumussuhte olulise mõju lapse arengule.

4 (4)

 Mõistab trauma mõju

lapse aju arengule ja biopsühhosotsiaalsele toimetulekule, kirjeldab kuidas trauma ilmingud võivad lapse käitumises avalduda.

Grupiarutelu Osaleb aktiivselt grupiarutelus, selgitab seoseid lapse traumakogemuse ja biopsühhosotsiaalse toimetuleku vahel, toob näiteid, kuidas trauma ilmingud võivad lapse käitumises väljenduda.

 Analüüsib päriselulise

juhtumi näitel traumakogemusega lapse vajadusi.

Rühmatöö - päriselulise juhtumi analüüs

Toob välja juhtumi analüüsimisel traumakogemusega lapse vajadused ning põhjendab neid juhtumi kontekstis.

 Kasutab

traumakogemuse ning kiindumushäirega laste abistamisel turvalise kontakti loomist ja säilitamist toetavaid käitumis- ja suhtlemisviise.

Rollimäng Kasutab rollimängus lapse toetamisel turvalist kontakti loovaid käitumis- ja suhtlemisvõtteid, arvestades ülesande eesmärki.

 Reflekteerib kuidas

tema enda isiklik kiindumusajalugu ja varasemad kogemused võivad mõjutada probleemide tõlgendamist ja lähenemist lapse toetamisel.

Iseseisev eneseanalüüs ja rühmatöö

Toob eneseanalüüsis välja oma isiklike mineviku kogemuste võimalikud mõjud lapse probleemide tõlgendamisel ja lapse toetamisel. Osaleb aktiivselt rühmatöös, kirjeldab spetsialisti isikliku kogemuse võimalikku mõju professionaalsele abistamisele.

• Selgitab, kuidas toetada vanemaid laste vajaduste märkamisel ja usalduslike suhete tugevdamisel.

Grupiarutelu Osaleb aktiivselt grupiarutelus, toob näiteid vanemlike oskuste toetamise võimalustest laste vajaduste märkamisel ning usalduslike suhete tugevdamisel, võttes arvesse ka vanemate endi minevikukogemuste mõjusid.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tunnistus väljastatakse õppijale, kes vastab õppe lõpetamise tingimustele ning on saavutanud õpiväljundid. Tõend väljastatakse õppijale, kes vastab õppe lõpetamise tingimustele, kuid ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitaja on erialase kõrgharidusega, valdkondliku töökogemusega ekspert, kes puutub oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega ning omab täiskasvanute koolitamise kompetentse ja kogemust.

Õppekava kinnitamise aeg Kuupäev digiallkirjas