VAIE RTK 29.09.2025 otsusele finantskorrektsiooni tegemisele nr 11.2-1/25/4598

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 05.04.2025

kehtiv kuni 05.04.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

Ateljee Houses OÜ

Andrese, Sepaküla

Haapsalu linn

90442 Lääne maakond

10.04.2025 nr 11.2-1/25/1789

Registrikood: 16128452

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb väliskaubandus-

ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus)

raames otsuse Ateljee Houses OÜ (registrikood 16128452, edaspidi toetuse saaja või ettevõte)

projekti „Puitlaudise ja -liistu tööstuslik värvimisteenus Läänemaal“ (nr 2014-2020.5.01.21-2310,

edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus

projekti raames makstud kulude osas finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks

19 938,89 eurot, sh toetus 14 420,80 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on STS § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 2 ja 3, § 46, § 48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1

ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 23 lg 1, meetme määruse §

28 lg 2 p 4, § 30, 01.02.2021 taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-27/0134 (edaspidi taotluse

rahuldamise otsus), samuti projekti raames esitatud maksetaotlused ning toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 26 punktiga 2 ja §

29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti

elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine

1.1 Rikkumise asjaolud

Taotluse rahuldamise otsuse p 3 kohaselt on projekti eesmärgiks kvaliteetse ja kiire

värvimisteenuse pakkumine Läänemaal.

Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.02.2021–31.07.2022. Projekti kogumaksumuseks oli

19 938,89 eurot, millest toetus oli 14 420,80 eurot ja omafinantseering 5518,09 eurot.

Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemus- ja väljundinäitajate

saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 14 420,80 eurot, viimane osa toetusesummast on

makstud 27.06.2022.

Taotluse rahuldamise otsuse p-s 10.3 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad

tulemus- ja väljundnäitajad:

- projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu 295

230 eurot;

- 2 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust üheks aastaks ning 2

töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks,

mis tasustatakse vähemalt 50% statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise

brutopalgaga (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 703,50 eurot).

Toetuse saaja poolt esitatud aruandlusest selgub, et ettevõtte tulemus- ja väljundinäitajad pole

nõutavas mahus saavutatud.

Vastavalt meetme määrusele pidi hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele

järgnevast kuust algaval esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt kaks töötajat ja teisel aastal

vähemalt kaks töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks

1. juuliks statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (§ 29

lg 1 p 1). Taotluse rahuldamise otsus p 10.3 sätestab samad tingimused.

Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule pidi projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu olema 295 230 eurot, meetme määrus § 29

lg 1 p 3 sätestab müügitulu suuruseks vähemalt 80 000 eurot.

Äriregistrisse esitatud 2022. majandusaasta aruandes kajastub palgakulu suuruseks 10 993 eurot

ning 2023. majandusaasta aruandes on palgakulu suuruseks 12 948 eurot. Teatmik.ee andmetel

on ettevõttel 2024. majandusaastal olnud tööjõumaksude suuruseks 932,74 eurot.

Rakendusüksusele esitatud andmete põhjal on ettevõtte müügitulu 2024. aastal olnud 16 500 eurot,

kuid sellest 2000 eurot on värvimisteenuse eest. Müügitulu 2023. aastal on olnud 8281 eurot.

Müügitulu 2022. aastal on olnud 155 232 eurot, millest vaid 12 077 on saadud värvimisteenuse

eest.

Toetuse saaja on rakendusüksusele teada andnud, et alates detsembrist 2022 on ettevõtte

pangakonto arestitud seoses käimasoleva kohtuvaidlusega. Ettevõttel on alates 10.08.2023 ka

maksusuvõlg summas 17 079,59 eurot.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole saavutanud kokkulepitud

tulemus- ja väljundnäitajaid.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja on 14.02.2025 rakendusüksusele tagasisidestanud:

„Käesoleval ajal täidame 4 kuu pikkust tellimust puitliistu 4 küljest värvimisega. Kõik seadmed,

mis on soetatud starditoetuse raames on kasutuses (autom.värvipihustamise masin,

kruvikompressor, kuivatuskärud, autotõstuk). Paraku finantsseis ei ole kiita, sest veel endiselt on

meie pangakonto blokeeritud, seoses käimasoleva kohtucase´i pärast. Märkusena kohtucase´i

kohta, et saime kohtu II astmes vahevõidu, kus Ringkonnakohus tühistas täielikult Maakohtu otsuse

ja saatis asja tagasi I astmesse menetlusse.

Lähiaastate tegevusplaan on väga selge! Jätkuvalt pakkuda klientidele Läänemaal ja ka kaugemal

kiiret ja kvaliteetset puitlaudise, -liistu tööstuslikku värvimisteenust. Endiselt puudub konkurents

tööstuslikule puidu värvimisteenusele Läänemaal. Hetkel täidame tellimust, mis lõpeb märtsiga.

Edasipidiseks oleme kinnitanud tellimuse, mida teostame aprill-mai. Eelmiste aastate näitel alates

aprillist aktiviseeruvad ka kohalikud ehitajad ja eraklientidest ehitajad/renoveerijad. 2025 aasta

müügiplaaniks oleme prognoosinud 120 kEUR. Alates aprillist lisandub üks värviliini operaator.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse

saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtpäevaks.

Taotluse rahuldamise otsuse p 9 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja täidab

kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab

toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti

eesmärkide saavutamiseks.

Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga

alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 p-de 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

saavutama töökohtade ja müügituluga seonduvad tulemused. Antud kohustused on meetme

määruse § 4 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal.

Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti

tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme

määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel.

Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetusraha sihtotstarbelist

kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt investeeringute teostamine

vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte jätkusuutlik ning

kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Konkreetse projekti puhul on projektis kavandatud tegevused

täies mahus ellu viidud, kuid saavutatud pole meetme määruses ette nähtud tööhõive ja müügitulu

näitajaid.

Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline

projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks

ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja

suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi

starditoetuse. Meetme määruse § 29 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest,

et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-

2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel.

Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele.

Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid

oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. See on aga

käesoleval juhul jäänud meetme määruses ettenähtud mahus saavutamata.

Projekti tegevusest hõlmatud müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud 2024. aastal

müügitulu summas 16 500 eurot, millest on 2000 eurot saadud värvimisteenuse eest. Müügitulu

2023. aastal on olnud 8281 eurot, millest värvimisteenuse eest on saadud 8006 eurot. Müügitulu

2022. aastal on olnud 155 232 eurot, millest vaid 12 077 on saadud värvimisteenuse eest.

Ülejäänud müügitulu on teenitud kaupade müügi ja vahenduse pealt, mis ei ole aga antud projekti

raames abikõlbulik.

Rakendusüksuse hinnangul on müügitulu saavutamata jäämisel tegemist olulise kõrvalekaldega

ning sellest tulenevalt ei hakka rakendusüksus palgakulu andmeid analüüsima, kuna nõutud

müügitulu saavutamata jätmine on niivõrd suur kõrvalekalle, et sellest tulenev tagasinõude suurus

katab ära ka palgakulust tuleneva tagasinõude. Rakendusüksuse hinnangul meetme määruses

sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid pole suudetud saavutada.

Meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab, et projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva

teise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 80 000 eurot, § 8 lg 1 sätestab, et

abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud

tingimustele. Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse punktile 3 on projekti eesmärgiks

värvimisteenuse pakkumine Läänemaal. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise

eelduseks. Projekti raames teostatud investeeringud on seotud projekti tulemuste saavutamisega

kohustusega ning investeeringud ei ole abikõlblikud sellisel juhul, kui nende kaudu pole

saavutatud meetme määruses nõutavaid tulemusi. Seega on tegevuste elluviimise kulud

abikõlblikud ainult sellisel juhul, kui nende kulude kaudu on suudetud saavutada meetme määruses

sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid. Kaupade müük ja vahendus ei ole seotud tegevusalaga,

milleks ettevõttele on toetus on määratud.

Müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud vaid 2,5% meetme määruses ettenähtud

mahust: meetme määruses ettenähtud minimaalse müügitulu 80 000 euro asemel on toetuse saaja

suutnud müügitulu suuruseks saavutada projektiga hõlmatud tegevusalalt 2000 eurot 2024. aastal.

Toetuse saaja ei ole taganud taotluse rahuldamise otsuses kohustusena määratletud

kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi,

saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks

eesmärgiks.

Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 , meetme määruse § 26

punktiga 2 ja § 29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada

projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 100%

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete

määrus) artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata

kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on

üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui

nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus)

on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja

kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult

osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS-i

seletuskirjas on selgitatud mõju kulude abikõlblikkusele ühissätete määruse artikli 85 lg 2 punkti

b tähenduses. Selgitatud on, et antud väljendi all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei

järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat

kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui

kahjustatud on EL konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet.

STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt

kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse,

millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema põhjendatud,

tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa

Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega

õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud

niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel

täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust.

Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja

väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse §

30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus

käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate

mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Ühendmääruse § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on osaliselt eiranud oma kohustusi ja

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt

selle rahalise mõju suurust hinnata. Toetuse saamine on sõltuvuses toetuse andmise tingimuste

täitmisest, mis omakorda seostuvad projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise

korral ei saa asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Sellest lähtuvalt

ja koosmõjus STS § 2 p-ga 5 ja ühendmääruse § 2 lg-ga 1 leiab rakendusüksus, et kohustuse

täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju.

Meetme määruse § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 p 2 kohaselt panustab määrus meetme tulemus- ja

väljundinäitajate saavutamisse, milleks on muuhulgas alustavate ettevõtjate arvu suurendamine,

mille aastakäive on toetuse saamise aastale järgneval kolmandal majandusaastal vähemalt 80 000

eurot ja tööhõive kasv toetust saanud ettevõtjates.

Rakendusüksus on seisukohal, et tegemist on rikkumisega, mille puhul on põhjendatud ja

proportsionaalne vähendada projekti tegevuste kogumile eraldatud toetust 100%. Kuna kogu

makstud toetus on olnud suunatud eesmärkide saavutamisele, peab rakendusüksus õigeks

kohaldada tagasinõude määra kogu projekti tegevuste kogumile, mitte üksikutele tegevustele.

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kuludest

mitteabikõlblikuks 100% ehk 19 938,89 eurot, millest toetus oli 14 420,80 eurot ja

omafinantseering 5518,09 eurot.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-st 1 edastab rakendusüksus 12.03.2025 toetuse saajale

e-toetuse keskkonna kaudu projektile koostatava finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mille kohta

ootab tagasisidet hiljemalt 26.03.2025.

Toetuse saaja esitas 26.03.2025 omapoolsed vastuväited ning soovis täiendavat tähtaega tulemus-

ja väljundnäitajate saavutamiseks.

Toetuse saaja leiab, et kuigi ta ei ole ettenägematutel asjaoludel suutnud järgida eeltoodud

tulemus- ja väljundnäitajaid, on olnud tagatud põhiline tulemus, s.o. puitlaudise ja -liistu

tööstusliku värvimisteenuse kättesaadavus Läänemaal. Nimetatud asjaolu oli seatud eesmärgiks

ka taotluse rahuldamise otsuse p 3 kohaselt - projekti eesmärgiks kvaliteetse ja kiire

värvimisteenuse pakkumine Läänemaal. Põhiline eesmärk on Ateljee Houses OÜ poolt saavutatud

ja tagatud.

Rakendusüksus ei eita, et ettevõtte käivitamine ja reaalsete tulemuste saavutamine võib kaasa tuua

teatud raskusi ning kõik ei pruugi minna nii nagu algselt planeeritud, kuid märgib samas, et ärilises

tegevuses tuleb sageli ette olukordi, kus erinevaid strateegiaid tuleb ettevõtte enda või välistest

teguritest lähtuvalt muuta, selleks et püsitatud eesmärke siiski ellu viia. Ettevõtte ei saa kunagi

välistada kohtumenetluse võimalikkust, see on ärimaailma lahutamatu osa.

Rakendusüksus on eelnevalt otsuses juba rõhutanud, et just tulemuste saavutamine on starditoetuse

puhul väga oluline toetuse andmise tingimus, mis tuleb täita. Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja

projekti eesmärke ja tulemus- ning väljundinäitajaid ei ettenähtud ega ka väiksemas mahus

saavutanud. Need on jäänud 100% ulatuses täitmata. Rakendusüksus juhib veelkord toetuse saaja

tähelepanu asjaolule, et ühegi toetatava projekti juures ei saa olla esmatähtis üksnes tegevuste

elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi

saavutamiseni ja seda ei ole käesoleval juhul toetuse saaja saavutanud.

Otsuse eelnõus on märgitud ja viidatud, et: „Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab

täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on

rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud

alustel“. Seega on tegemist kaalutulusotsusega, kus otsustada peaks hindama asjaolusid

objektiivselt ja õiglaselt. Eelviidatud sättest nähtub, et raksendusüksusel on „õigus“, mitte aga

kohustus. Ateljee Houses OÜ on korduvalt tõendanud ja kinnitanud, et ta suudab ja soovib tagada

puitlaudise ja -liistude tööstusliku värvimisteenuse kättesaadavuse.

STS § 45 lg 1 punt 2 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks tehakse juhul, kui toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. STS §

45 lg 1 punt 3 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks

tehakse juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

Antud juhul on jäänud väljund- ja tulemusnäitajad saavutamata ning sellest tulenevalt on toetuse

saaja jätnud meetme määrusest tulenevad nõuded täitmata.

Toetuse saaja tegi ettepaneku anda Ateljee Houses OÜ-le täiendav tähtaeg märgitud väljund- ja

tulemusnäitajate saavutamiseks.

Starditoetuse seaduse § 22 lg 3 kohaselt võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse

perioodi pikendamist kahel korral kuni kuue kuu võrra. Vastav taotlus tuleb toetuse saajal esitada

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.02.2021–

31.07.2022. Toetuse saaja pikendas projekti abikõlblikkuse perioodi 6 kuu võrra. Starditoetuse

seadus ei näe ette võimalust antud ajahetkel ja olukorras pikendada tulemus- ja väljundnäitajate

saavutamise tähtaega.

Lähtuvalt eeltoodust jääb rakendusüksus otsuses eelnevalt väljatoodud seisukohtade juurde.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Puitlaudise ja -liistu tööstuslik värvimisteenus Läänemaal“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 19 938,89 eurot, millest toetus moodustab 14 420,80 eurot ja

omafinantseering 5518,09 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas

14 420,80 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 14 420,80 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:

 SEB Pank a/a EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või

 Swedbank a/a EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või

 Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või

 LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida projekti

number;

4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud

tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud

Rahandusministeeriumi pangakontole.

Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab

finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8).

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse

intressi, intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti

aastas (STS § 48 lg 4). Reeglina on ajatamisperioodiks 1 aasta kuid põhjendatud juhtudel on

võimalik ka pikem ajatamisperiood.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või

päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852

[email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 18.09.2025

kehtiv kuni 18.09.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

Ateljee Houses OÜ

Andrese, Sepaküla

Haapsalu linn

90442 Lääne maakond

29.09.2025 nr 11.2-1/25/4598

Registrikood: 16128452

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb väliskaubandus-

ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus)

raames otsuse Ateljee Houses OÜ (registrikood 16128452, edaspidi toetuse saaja või ettevõte)

projekti „Puitlaudise ja -liistu tööstuslik värvimisteenus Läänemaal“ (nr 2014-2020.5.01.21-2310,

edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus

projekti raames makstud kulude osas finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks

4984,72 eurot, millest toetus oli 3605,20 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on STS § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 2 ja 3, § 46, § 48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1

ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 23 lg 1, meetme määruse §

28 lg 2 p 4, § 30, 01.02.2021 taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-27/0134 (edaspidi taotluse

rahuldamise otsus), samuti projekti raames esitatud maksetaotlused ning toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 26 punktiga 2 ja §

29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti

elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine

1.1 Rikkumise asjaolud

Taotluse rahuldamise otsuse p 3 kohaselt on projekti eesmärgiks kvaliteetse ja kiire

värvimisteenuse pakkumine Läänemaal.

Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.02.2021–31.07.2022. Projekti kogumaksumuseks oli

19 938,89 eurot, millest toetus oli 14 420,80 eurot ja omafinantseering 5518,09 eurot.

Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide ellu viimiseks ja tulemus- ja väljundinäitajate

saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 14 420,80 eurot, viimane osa toetusesummast on

makstud 27.06.2022.

Taotluse rahuldamise otsuse p-s 10.3 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad

tulemus- ja väljundnäitajad:

- projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu 295

230 eurot;

- 2 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust üheks aastaks ning 2

töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks,

mis tasustatakse vähemalt 50% statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise

brutopalgaga (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 703,50 eurot).

Projekti tegelike tulemuste tuvastamisel ja nende nõuetele vastavuse kontrollimisel lähtus RTK

toetuse saaja äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest (MAA), avalike andmebaaside11

infost, projekti aruannetest ning järelevalvemenetluse käigus saadud andmetest.

Vastavalt meetme määrusele pidi hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele

järgnevast kuust algaval esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt üks töötaja ja teisel aastal

vähemalt kaks töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks

1. juuliks statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (§ 29

lg 1 p 1).

Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule pidi projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu olema 295 230 eurot, meetme määrus § 29

lg 1 p 3 sätestab müügitulu suuruseks vähemalt 80 000 eurot.

Äriregistrisse esitatud 2022. majandusaasta aruandes kajastub palgakulu suuruseks 10 993 eurot

ning 2023. majandusaasta aruandes on palgakulu suuruseks 12 948 eurot ja 2024. majandusaastal

olnud palgakulu suuruseks 8700 eurot.

Müügitulu 2024. aastal olnud 12 455 eurot. Müügitulu 2023. aastal on olnud 8281 eurot.

Müügitulu 2022. aastal on olnud 155 232 eurot, millest vaid 12 077 on saadud värvimisteenuse

eest.

Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule oleks ettevõtte 2024. aasta müügitulu pidanud

olema 295 230 eurot. Meetme määruse § 29 lg 1 p 3 sätestab minimaalseks müügitulunäitajaks

80 000 eurot. Majandusaasta aruande andmetel oli ettevõtte 2024. aasta müügitulu 12 455 eurot

ning see jagunes projektiga seotud tegevusvaldkonna EMTAK 43341 värvimine ja klaasimine

(86,62%) ja EMTAK 46131 puidu ja ehitusmaterjalide hulgimüügi vahendusteenus (13,38%)

vahel vastavalt 10 788,52 eurot (86,62%) ja 1666,48 eurot (13,38%). Seega ei olnud kogu ettevõtte

müügitulu projekti tegevusvaldkonnaga seotud. Osa müügitulust teeniti valdkonnas (EMTAK

46131), mis ei ole meetme määruse § 1 lõike 6 punkti 5 kohaselt toetatav tegevusvaldkond.

2022. majandusaasta aruandes on palgakulu suuruseks 10 993 eurot. 2023. majandusaasta

aruandes on palgakulu suuruseks 12 948 eurot ja 2024. majandusaastal olnud palgakulu suuruseks

8700 eurot.

1 Teatmik.ee, Maksu- ja Tolliameti avalikud päringud.

Toetuse saaja on rakendusüksusele teada andnud, et alates detsembrist 2022 on ettevõtte

pangakonto arestitud seoses käimasoleva kohtuvaidlusega. Ettevõttel on 22.09.2025 seisuga alates

22.08.2023 ka maksusuvõlg summas 17 889,44 eurot, mida ei ole ajatatud.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole saavutanud kokkulepitud

tulemus- ja väljundnäitajaid.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja on 14.02.2025 rakendusüksusele tagasisidestanud:

„Käesoleval ajal täidame 4 kuu pikkust tellimust puitliistu 4 küljest värvimisega. Kõik seadmed,

mis on soetatud starditoetuse raames on kasutuses (autom.värvipihustamise masin,

kruvikompressor, kuivatuskärud, autotõstuk). Paraku finantsseis ei ole kiita, sest veel endiselt on

meie pangakonto blokeeritud, seoses käimasoleva kohtucase´i pärast. Märkusena kohtucase´i

kohta, et saime kohtu II astmes vahevõidu, kus Ringkonnakohus tühistas täielikult Maakohtu otsuse

ja saatis asja tagasi I astmesse menetlusse.

Lähiaastate tegevusplaan on väga selge! Jätkuvalt pakkuda klientidele Läänemaal ja ka kaugemal

kiiret ja kvaliteetset puitlaudise, -liistu tööstuslikku värvimisteenust. Endiselt puudub konkurents

tööstuslikule puidu värvimisteenusele Läänemaal. Hetkel täidame tellimust, mis lõpeb märtsiga.

Edasipidiseks oleme kinnitanud tellimuse, mida teostame aprill-mai. Eelmiste aastate näitel alates

aprillist aktiviseeruvad ka kohalikud ehitajad ja eraklientidest ehitajad/renoveerijad. 2025 aasta

müügiplaaniks oleme prognoosinud 120 kEUR. Alates aprillist lisandub üks värviliini operaator.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse

saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtpäevaks.

Taotluse rahuldamise otsuse p 9 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja täidab

kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab

toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti

eesmärkide saavutamiseks.

Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga

alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 p-de 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

saavutama töökohtade ja müügituluga seonduvad tulemused. Antud kohustused on meetme

määruse § 4 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal.

Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti

tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme

määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel.

Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetusraha sihtotstarbelist

kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt investeeringute teostamine

vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte jätkusuutlik ning

kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Konkreetse projekti puhul on projektis kavandatud tegevused

täies mahus ellu viidud, kuid saavutatud pole meetme määruses ette nähtud tööhõive ja müügitulu

näitajaid.

Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline

projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks

ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja

suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi

starditoetuse. Meetme määruse § 29 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest,

et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-

2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel.

Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele.

Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid

oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. See on aga

käesoleval juhul jäänud meetme määruses ettenähtud mahus saavutamata.

Projekti tegevusest hõlmatud müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud 2024. aastal

müügitulu summas 12 455 eurot, millest 10 788,52 eurot on saadud värvimisteenuse (EMTAK

43341) eest. Ülejäänud müügitulu on teenitud kaupade müügi ja vahenduse (EMTAK 46131)

pealt, mis ei ole meetme määruse § 1 lõike 6 punkti 5 kohaselt toetatav tegevusvaldkond. Meetme

määruse § 29 lg 1 seadis konkreetsed tulemusnäitajad, mis tuli selle määruse alusel saadava toetuse

tingimusena saavutada. Taotleja ei ole saavutanud meetme määruses ettenähtud

miinimumeesmärke (80 000 eurot), veel vähem projektis seatud eesmärke (295 230 eurot).

Müügitulu osas täitis taotleja meetme määruses ette nähtud miinimumeesmärgi 13,48% ulatuses

[(10 788,52 ÷ 80 000) × 100] ja projektis seatud eesmärgi 3,65% ulatuses [(10 788,52 ÷ 295 230)

× 100]. Seega loeb rakendusüksus selle mitte saavutatuks.

Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood oli 01.02.2021–31.07.2022, siis alates augustist

2022 kuni juulini 2023 oleks toetuse saajal pidanud taotluse rahuldamise otsuse järgi olema

vähemalt kaks töötajat ning perioodil augustist 2023 kuni juulini 2024 kaks töötajat. Vastavalt

taotluse rahuldamise otsusele oleks nõuetekohase brutotöötasu suurus ühe töötaja osas pidanud

olema vähemalt 703,50 eurot. Brutopalga kogukulu (arvestades kohustusaluse perioodi pikkusega,

st 24 kuud) oleks taotluse rahuldamise otsuse kohaselt pidanud olema suurusjärgus 33 768 eurot

(703,50 eurot x 24 kuud x 2 töökohta = 33 768 eurot).

Toetuse saaja edastas panga väljavõtted vaid kolme kuu kohta aastal 2022, peale seda tema

pangakonto arestiti. Perioodil 01.08.2022 – 31.12.2022 maksis toetuse saaja palka 2 töötajale

kokku summas 5 246,24 eurot, mis teeb ühe töötaja keskmiseks brutopalgaks umbes 680 eurot.

2023. majandusaasta aruandes on palgakulu suuruseks 12 948 eurot ja 2024. majandusaastal olnud

palgakulu suuruseks 8700 eurot. Teatmik.ee andmetel tööjõumaksud 2024. majandusaastal olid I

ja II kvartalis kokku 456 eurot, III kvartalis tööjõumaksud puudusid, IV kvartalis olid

tööjõumaksud 477 eurot. Seega jaanuar – juuli 2024. aastal oli tööjõumaksude suuruseks 456

eurot, mis on enam-vähem pool 2024. aastal tasutud tööjõumaksudest. Seega on perioodil jaanuar

– juuli 2024 a. palgakulu suuruseks ligikaudu 4200 eurot.

Toetuse saaja palgakulu (ilma tööjõumaksudeta) alates augustist 2022 kuni juulini 2024 on olnud

hinnanguliselt 21 053 eurot. Äriregistri kohaselt on ettevõttel olnud augustist 2022 -juuni 2023

kaks töötajat ning perioodil juuli 2023 – juuli 2024 üks töötaja. Kui toetuse saaja palgakulu

perioodi august 2022 kuni juuli 2024 peale arvestada on ettevõttel olnud toetuse rahuldamise

otsuses nõutud suuruses brutopalgaga töötaja 29,92 kuud (21 053 eurot ÷ 703,50 eurot). Meetme

määruse § 29 lg 1 seadis tööhõive osas miinimumeesmärgi, et esimesel aastal peab olema vähemalt

1 töötaja ja teisel aastal 2 töötajat. Projektis olid vastavad eesmärgid 2 ja 2 töötajat. Toetuse saajal

oli arvestuslikult 2,49 töötajat (29,92 ÷ 12). Toetuse saaja täitis meetme määruses ette nähtud

eesmärgi umbes 83,13% ulatuses [(2,49 ÷ 3) × 100] ja projektis toodud eesmärgi umbes 62,25%

ulatuses [(2,49 ÷ 4) × 100]. Seega loeb rakendusüksus tööhõivet puudutavad tulemusnäitajad

saavutatuks.

Meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab, et projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva

teise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 80 000 eurot, § 8 lg 1 sätestab, et

abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud

tingimustele. Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse punktile 3 on projekti eesmärgiks

värvimisteenuse pakkumine Läänemaal. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise

eelduseks. Projekti raames teostatud investeeringud on seotud projekti tulemuste saavutamisega

kohustusega ning investeeringud ei ole abikõlblikud sellisel juhul, kui nende kaudu pole

saavutatud meetme määruses nõutavaid tulemusi. Seega on tegevuste elluviimise kulud

abikõlblikud ainult sellisel juhul, kui nende kulude kaudu on suudetud saavutada meetme määruses

sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid. Kaupade müük ja vahendus ei ole seotud tegevusalaga,

milleks ettevõttele on toetus on määratud.

Müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud vaid 13,48 % meetme määruses ettenähtud

mahust: meetme määruses ettenähtud minimaalse müügitulu 80 000 euro asemel on toetuse saaja

suutnud müügitulu suuruseks saavutada projektiga hõlmatud tegevusalalt 10 788,52 eurot 2024.

aastal.

Toetuse saaja ei ole taganud taotluse rahuldamise otsuses kohustusena määratletud

kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi,

saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks

eesmärgiks.

Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 , meetme määruse § 26

punktiga 2 ja § 29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada

projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25 %

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete

määrus) artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata

kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on

üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui

nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus)

on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja

kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult

osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS-i

seletuskirjas on selgitatud mõju kulude abikõlblikkusele ühissätete määruse artikli 85 lg 2 punkti

b tähenduses. Selgitatud on, et antud väljendi all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei

järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat

kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui

kahjustatud on EL konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet.

STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt

kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse,

millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema põhjendatud,

tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa

Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega

õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud

niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel

täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust.

Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja

väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse §

30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus

käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate

mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Ühendmääruse § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on osaliselt eiranud oma kohustusi ja

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt

selle rahalise mõju suurust hinnata. Toetuse saamine on sõltuvuses toetuse andmise tingimuste

täitmisest, mis omakorda seostuvad projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise

korral ei saa asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Sellest lähtuvalt

ja koosmõjus STS § 2 p-ga 5 ja ühendmääruse § 2 lg-ga 1 leiab rakendusüksus, et kohustuse

täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju.

Võttes arvesse punktis 1.1 käsitletud toetuse saajaga seotud asjaolusid ning tegelikult saavutatud

projekti tulemuste ulatust (tööhõivega seotud tulemusnäitajad küll saavutati, kuid müügituluga

seotud tulemusnäitaja moodustas nõutud suurusest 13,48%), on rakendusüksuse hinnangul antud

juhul proportsionaalne rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra (vähendada projekti

tegevuste kogumile eraldatud toetust 25%).

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kuludest

mitteabikõlblikuks 25% ehk 4984,72 eurot (19 938,89 x 25%), millest toetus oli 3605,20 eurot

ja omafinantseering 1379,52 eurot.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-st 1 edastab rakendusüksus 02.09.2025 toetuse saajale

e-toetuse keskkonna kaudu projektile koostatava finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mille kohta

ootab tagasisidet hiljemalt 17.09.2025.

Toetuse saaja esitas 17.09.2025 omapoolsed vastuväited ning soovis täiendavat tähtaega tulemus-

ja väljundnäitajate saavutamiseks.

Toetuse saaja leiab, et kuigi ta ei ole ettenägematutel asjaoludel suutnud järgida eeltoodud

tulemus- ja väljundnäitajaid, on olnud tagatud põhiline tulemus, s.o. puitlaudise ja -liistu

tööstusliku värvimisteenuse kättesaadavus Läänemaal. Nimetatud asjaolu oli seatud eesmärgiks

ka taotluse rahuldamise otsuse p 3 kohaselt - projekti eesmärgiks kvaliteetse ja kiire

värvimisteenuse pakkumine Läänemaal. Põhiline eesmärk on Ateljee Houses OÜ poolt saavutatud

ja tagatud.

Rakendusüksus ei eita, et ettevõtte käivitamine ja reaalsete tulemuste saavutamine võib kaasa tuua

teatud raskusi ning kõik ei pruugi minna nii nagu algselt planeeritud, kuid märgib samas, et ärilises

tegevuses tuleb sageli ette olukordi, kus erinevaid strateegiaid tuleb ettevõtte enda või välistest

teguritest lähtuvalt muuta, selleks et püsitatud eesmärke siiski ellu viia. Ettevõtte ei saa kunagi

välistada kohtumenetluse võimalikkust, see on ärimaailma lahutamatu osa. Rakendusüksus on

eelnevalt otsuses juba rõhutanud, et just tulemuste saavutamine on starditoetuse puhul väga oluline

toetuse andmise tingimus, mis tuleb täita. Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja projekti eesmärke

ja tulemus- ning väljundinäitajaid ei ettenähtud mahus saavutanud. Need on jäänud osaliselt

täitmata ning sellest tulenevalt tuleb ka toetus osaliselt tagastada. Rakendusüksus juhib veelkord

toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et ühegi toetatava projekti juures ei saa olla esmatähtis üksnes

tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi

saavutamiseni ja seda ei ole käesoleval juhul toetuse saaja saavutanud.

Otsuse eelnõus on märgitud ja viidatud, et: „Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab

täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on

rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud

alustel“. Seega on tegemist kaalutulusotsusega, kus otsustada peaks hindama asjaolusid

objektiivselt ja õiglaselt. Eelviidatud sättest nähtub, et rakendusüksusel on „õigus“, mitte aga

kohustus. Ateljee Houses OÜ on korduvalt tõendanud ja kinnitanud, et ta suudab ja soovib tagada

puitlaudise ja -liistude tööstusliku värvimisteenuse kättesaadavuse.

STS § 45 lg 1 punt 2 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks tehakse juhul, kui toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. STS § 45

lg 1 punt 3 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse

juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust. Antud juhul on jäänud väljund- ja tulemusnäitajad osaliselt

saavutamata ning sellest tulenevalt on toetuse saaja jätnud meetme määrusest tulenevad nõuded

täitmata.

Toetuse saaja tegi ettepaneku anda Ateljee Houses OÜ-le täiendav tähtaeg märgitud väljund- ja

tulemusnäitajate saavutamiseks.

Starditoetuse seaduse § 22 lg 3 kohaselt võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse

perioodi pikendamist kahel korral kuni kuue kuu võrra. Vastav taotlus tuleb toetuse saajal esitada

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.02.2021–

31.07.2022. Toetuse saaja pikendas projekti abikõlblikkuse perioodi 6 kuu võrra. Starditoetuse

seadus ei näe ette võimalust antud ajahetkel ja olukorras pikendada tulemus- ja väljundnäitajate

saavutamise tähtaega.

Lähtuvalt eeltoodust jääb rakendusüksus otsuses eelnevalt väljatoodud seisukohtade juurde.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Puitlaudise ja -liistu tööstuslik värvimisteenus Läänemaal“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 4984,72 eurot, millest toetus moodustab 3605,20 eurot ja

omafinantseering 1379,52 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas

3605,20 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 3605,20 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:

 SEB Pank a/a EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või

 Swedbank a/a EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või

 Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või

 LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida

projekti number;

4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud

tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud

Rahandusministeeriumi pangakontole.

Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab

finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8).

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse

intressi, intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti

aastas (STS § 48 lg 4). Reeglina on ajatamisperioodiks 1 aasta kuid põhjendatud juhtudel on

võimalik ka pikem ajatamisperiood.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või

päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852

[email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 05.04.2025

kehtiv kuni 05.04.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

Ateljee Houses OÜ

Andrese, Sepaküla

Haapsalu linn

90442 Lääne maakond

10.04.2025 nr 11.2-1/25/1789

Registrikood: 16128452

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb väliskaubandus-

ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus)

raames otsuse Ateljee Houses OÜ (registrikood 16128452, edaspidi toetuse saaja või ettevõte)

projekti „Puitlaudise ja -liistu tööstuslik värvimisteenus Läänemaal“ (nr 2014-2020.5.01.21-2310,

edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus

projekti raames makstud kulude osas finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks

19 938,89 eurot, sh toetus 14 420,80 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on STS § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 2 ja 3, § 46, § 48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1

ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 23 lg 1, meetme määruse §

28 lg 2 p 4, § 30, 01.02.2021 taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-27/0134 (edaspidi taotluse

rahuldamise otsus), samuti projekti raames esitatud maksetaotlused ning toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 26 punktiga 2 ja §

29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti

elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine

1.1 Rikkumise asjaolud

Taotluse rahuldamise otsuse p 3 kohaselt on projekti eesmärgiks kvaliteetse ja kiire

värvimisteenuse pakkumine Läänemaal.

Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.02.2021–31.07.2022. Projekti kogumaksumuseks oli

19 938,89 eurot, millest toetus oli 14 420,80 eurot ja omafinantseering 5518,09 eurot.

Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemus- ja väljundinäitajate

saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 14 420,80 eurot, viimane osa toetusesummast on

makstud 27.06.2022.

Taotluse rahuldamise otsuse p-s 10.3 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad

tulemus- ja väljundnäitajad:

- projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu 295

230 eurot;

- 2 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust üheks aastaks ning 2

töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks,

mis tasustatakse vähemalt 50% statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise

brutopalgaga (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 703,50 eurot).

Toetuse saaja poolt esitatud aruandlusest selgub, et ettevõtte tulemus- ja väljundinäitajad pole

nõutavas mahus saavutatud.

Vastavalt meetme määrusele pidi hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele

järgnevast kuust algaval esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt kaks töötajat ja teisel aastal

vähemalt kaks töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks

1. juuliks statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (§ 29

lg 1 p 1). Taotluse rahuldamise otsus p 10.3 sätestab samad tingimused.

Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule pidi projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu olema 295 230 eurot, meetme määrus § 29

lg 1 p 3 sätestab müügitulu suuruseks vähemalt 80 000 eurot.

Äriregistrisse esitatud 2022. majandusaasta aruandes kajastub palgakulu suuruseks 10 993 eurot

ning 2023. majandusaasta aruandes on palgakulu suuruseks 12 948 eurot. Teatmik.ee andmetel

on ettevõttel 2024. majandusaastal olnud tööjõumaksude suuruseks 932,74 eurot.

Rakendusüksusele esitatud andmete põhjal on ettevõtte müügitulu 2024. aastal olnud 16 500 eurot,

kuid sellest 2000 eurot on värvimisteenuse eest. Müügitulu 2023. aastal on olnud 8281 eurot.

Müügitulu 2022. aastal on olnud 155 232 eurot, millest vaid 12 077 on saadud värvimisteenuse

eest.

Toetuse saaja on rakendusüksusele teada andnud, et alates detsembrist 2022 on ettevõtte

pangakonto arestitud seoses käimasoleva kohtuvaidlusega. Ettevõttel on alates 10.08.2023 ka

maksusuvõlg summas 17 079,59 eurot.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole saavutanud kokkulepitud

tulemus- ja väljundnäitajaid.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja on 14.02.2025 rakendusüksusele tagasisidestanud:

„Käesoleval ajal täidame 4 kuu pikkust tellimust puitliistu 4 küljest värvimisega. Kõik seadmed,

mis on soetatud starditoetuse raames on kasutuses (autom.värvipihustamise masin,

kruvikompressor, kuivatuskärud, autotõstuk). Paraku finantsseis ei ole kiita, sest veel endiselt on

meie pangakonto blokeeritud, seoses käimasoleva kohtucase´i pärast. Märkusena kohtucase´i

kohta, et saime kohtu II astmes vahevõidu, kus Ringkonnakohus tühistas täielikult Maakohtu otsuse

ja saatis asja tagasi I astmesse menetlusse.

Lähiaastate tegevusplaan on väga selge! Jätkuvalt pakkuda klientidele Läänemaal ja ka kaugemal

kiiret ja kvaliteetset puitlaudise, -liistu tööstuslikku värvimisteenust. Endiselt puudub konkurents

tööstuslikule puidu värvimisteenusele Läänemaal. Hetkel täidame tellimust, mis lõpeb märtsiga.

Edasipidiseks oleme kinnitanud tellimuse, mida teostame aprill-mai. Eelmiste aastate näitel alates

aprillist aktiviseeruvad ka kohalikud ehitajad ja eraklientidest ehitajad/renoveerijad. 2025 aasta

müügiplaaniks oleme prognoosinud 120 kEUR. Alates aprillist lisandub üks värviliini operaator.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse

saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtpäevaks.

Taotluse rahuldamise otsuse p 9 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja täidab

kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab

toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti

eesmärkide saavutamiseks.

Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga

alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 p-de 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

saavutama töökohtade ja müügituluga seonduvad tulemused. Antud kohustused on meetme

määruse § 4 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal.

Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti

tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme

määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel.

Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetusraha sihtotstarbelist

kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt investeeringute teostamine

vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte jätkusuutlik ning

kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Konkreetse projekti puhul on projektis kavandatud tegevused

täies mahus ellu viidud, kuid saavutatud pole meetme määruses ette nähtud tööhõive ja müügitulu

näitajaid.

Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline

projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks

ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja

suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi

starditoetuse. Meetme määruse § 29 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest,

et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-

2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel.

Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele.

Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid

oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. See on aga

käesoleval juhul jäänud meetme määruses ettenähtud mahus saavutamata.

Projekti tegevusest hõlmatud müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud 2024. aastal

müügitulu summas 16 500 eurot, millest on 2000 eurot saadud värvimisteenuse eest. Müügitulu

2023. aastal on olnud 8281 eurot, millest värvimisteenuse eest on saadud 8006 eurot. Müügitulu

2022. aastal on olnud 155 232 eurot, millest vaid 12 077 on saadud värvimisteenuse eest.

Ülejäänud müügitulu on teenitud kaupade müügi ja vahenduse pealt, mis ei ole aga antud projekti

raames abikõlbulik.

Rakendusüksuse hinnangul on müügitulu saavutamata jäämisel tegemist olulise kõrvalekaldega

ning sellest tulenevalt ei hakka rakendusüksus palgakulu andmeid analüüsima, kuna nõutud

müügitulu saavutamata jätmine on niivõrd suur kõrvalekalle, et sellest tulenev tagasinõude suurus

katab ära ka palgakulust tuleneva tagasinõude. Rakendusüksuse hinnangul meetme määruses

sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid pole suudetud saavutada.

Meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab, et projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva

teise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 80 000 eurot, § 8 lg 1 sätestab, et

abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud

tingimustele. Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse punktile 3 on projekti eesmärgiks

värvimisteenuse pakkumine Läänemaal. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise

eelduseks. Projekti raames teostatud investeeringud on seotud projekti tulemuste saavutamisega

kohustusega ning investeeringud ei ole abikõlblikud sellisel juhul, kui nende kaudu pole

saavutatud meetme määruses nõutavaid tulemusi. Seega on tegevuste elluviimise kulud

abikõlblikud ainult sellisel juhul, kui nende kulude kaudu on suudetud saavutada meetme määruses

sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid. Kaupade müük ja vahendus ei ole seotud tegevusalaga,

milleks ettevõttele on toetus on määratud.

Müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud vaid 2,5% meetme määruses ettenähtud

mahust: meetme määruses ettenähtud minimaalse müügitulu 80 000 euro asemel on toetuse saaja

suutnud müügitulu suuruseks saavutada projektiga hõlmatud tegevusalalt 2000 eurot 2024. aastal.

Toetuse saaja ei ole taganud taotluse rahuldamise otsuses kohustusena määratletud

kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi,

saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks

eesmärgiks.

Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 , meetme määruse § 26

punktiga 2 ja § 29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada

projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 100%

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete

määrus) artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata

kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on

üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui

nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus)

on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja

kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult

osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS-i

seletuskirjas on selgitatud mõju kulude abikõlblikkusele ühissätete määruse artikli 85 lg 2 punkti

b tähenduses. Selgitatud on, et antud väljendi all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei

järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat

kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui

kahjustatud on EL konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet.

STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt

kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse,

millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema põhjendatud,

tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa

Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega

õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud

niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel

täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust.

Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja

väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse §

30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus

käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate

mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Ühendmääruse § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on osaliselt eiranud oma kohustusi ja

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt

selle rahalise mõju suurust hinnata. Toetuse saamine on sõltuvuses toetuse andmise tingimuste

täitmisest, mis omakorda seostuvad projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise

korral ei saa asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Sellest lähtuvalt

ja koosmõjus STS § 2 p-ga 5 ja ühendmääruse § 2 lg-ga 1 leiab rakendusüksus, et kohustuse

täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju.

Meetme määruse § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 p 2 kohaselt panustab määrus meetme tulemus- ja

väljundinäitajate saavutamisse, milleks on muuhulgas alustavate ettevõtjate arvu suurendamine,

mille aastakäive on toetuse saamise aastale järgneval kolmandal majandusaastal vähemalt 80 000

eurot ja tööhõive kasv toetust saanud ettevõtjates.

Rakendusüksus on seisukohal, et tegemist on rikkumisega, mille puhul on põhjendatud ja

proportsionaalne vähendada projekti tegevuste kogumile eraldatud toetust 100%. Kuna kogu

makstud toetus on olnud suunatud eesmärkide saavutamisele, peab rakendusüksus õigeks

kohaldada tagasinõude määra kogu projekti tegevuste kogumile, mitte üksikutele tegevustele.

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kuludest

mitteabikõlblikuks 100% ehk 19 938,89 eurot, millest toetus oli 14 420,80 eurot ja

omafinantseering 5518,09 eurot.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-st 1 edastab rakendusüksus 12.03.2025 toetuse saajale

e-toetuse keskkonna kaudu projektile koostatava finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mille kohta

ootab tagasisidet hiljemalt 26.03.2025.

Toetuse saaja esitas 26.03.2025 omapoolsed vastuväited ning soovis täiendavat tähtaega tulemus-

ja väljundnäitajate saavutamiseks.

Toetuse saaja leiab, et kuigi ta ei ole ettenägematutel asjaoludel suutnud järgida eeltoodud

tulemus- ja väljundnäitajaid, on olnud tagatud põhiline tulemus, s.o. puitlaudise ja -liistu

tööstusliku värvimisteenuse kättesaadavus Läänemaal. Nimetatud asjaolu oli seatud eesmärgiks

ka taotluse rahuldamise otsuse p 3 kohaselt - projekti eesmärgiks kvaliteetse ja kiire

värvimisteenuse pakkumine Läänemaal. Põhiline eesmärk on Ateljee Houses OÜ poolt saavutatud

ja tagatud.

Rakendusüksus ei eita, et ettevõtte käivitamine ja reaalsete tulemuste saavutamine võib kaasa tuua

teatud raskusi ning kõik ei pruugi minna nii nagu algselt planeeritud, kuid märgib samas, et ärilises

tegevuses tuleb sageli ette olukordi, kus erinevaid strateegiaid tuleb ettevõtte enda või välistest

teguritest lähtuvalt muuta, selleks et püsitatud eesmärke siiski ellu viia. Ettevõtte ei saa kunagi

välistada kohtumenetluse võimalikkust, see on ärimaailma lahutamatu osa.

Rakendusüksus on eelnevalt otsuses juba rõhutanud, et just tulemuste saavutamine on starditoetuse

puhul väga oluline toetuse andmise tingimus, mis tuleb täita. Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja

projekti eesmärke ja tulemus- ning väljundinäitajaid ei ettenähtud ega ka väiksemas mahus

saavutanud. Need on jäänud 100% ulatuses täitmata. Rakendusüksus juhib veelkord toetuse saaja

tähelepanu asjaolule, et ühegi toetatava projekti juures ei saa olla esmatähtis üksnes tegevuste

elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi

saavutamiseni ja seda ei ole käesoleval juhul toetuse saaja saavutanud.

Otsuse eelnõus on märgitud ja viidatud, et: „Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab

täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on

rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud

alustel“. Seega on tegemist kaalutulusotsusega, kus otsustada peaks hindama asjaolusid

objektiivselt ja õiglaselt. Eelviidatud sättest nähtub, et raksendusüksusel on „õigus“, mitte aga

kohustus. Ateljee Houses OÜ on korduvalt tõendanud ja kinnitanud, et ta suudab ja soovib tagada

puitlaudise ja -liistude tööstusliku värvimisteenuse kättesaadavuse.

STS § 45 lg 1 punt 2 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks tehakse juhul, kui toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. STS §

45 lg 1 punt 3 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks

tehakse juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

Antud juhul on jäänud väljund- ja tulemusnäitajad saavutamata ning sellest tulenevalt on toetuse

saaja jätnud meetme määrusest tulenevad nõuded täitmata.

Toetuse saaja tegi ettepaneku anda Ateljee Houses OÜ-le täiendav tähtaeg märgitud väljund- ja

tulemusnäitajate saavutamiseks.

Starditoetuse seaduse § 22 lg 3 kohaselt võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse

perioodi pikendamist kahel korral kuni kuue kuu võrra. Vastav taotlus tuleb toetuse saajal esitada

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.02.2021–

31.07.2022. Toetuse saaja pikendas projekti abikõlblikkuse perioodi 6 kuu võrra. Starditoetuse

seadus ei näe ette võimalust antud ajahetkel ja olukorras pikendada tulemus- ja väljundnäitajate

saavutamise tähtaega.

Lähtuvalt eeltoodust jääb rakendusüksus otsuses eelnevalt väljatoodud seisukohtade juurde.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Puitlaudise ja -liistu tööstuslik värvimisteenus Läänemaal“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 19 938,89 eurot, millest toetus moodustab 14 420,80 eurot ja

omafinantseering 5518,09 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas

14 420,80 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 14 420,80 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:

 SEB Pank a/a EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või

 Swedbank a/a EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või

 Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või

 LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida projekti

number;

4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud

tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud

Rahandusministeeriumi pangakontole.

Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab

finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8).

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse

intressi, intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti

aastas (STS § 48 lg 4). Reeglina on ajatamisperioodiks 1 aasta kuid põhjendatud juhtudel on

võimalik ka pikem ajatamisperiood.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või

päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852

[email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 01.07.2025

Kehtib kuni: 01.07.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

KÄSKKIRI

22.07.2025 nr 3

Vaideotsus Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.04.2025

finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-1/25/1789 peale

1. Asjaolud ja menetluse käik

1.1. 10.04.2025 tegi Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) finantskorrektsiooni

otsuse nr 11.2-1/25/1789 (edaspidi otsus), milles leidis, et toetuse saaja Ateljee Houses OÜ

(registrikood 16128452) on jätnud täitmata rakendusüksuse 01.02.2021 taotluse rahuldamise

otsuse nr 11.2-27/0134 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus, mida on muudetud 26.01.2022

taotluse rahuldamise otsusega nr 11.2-27/0090 (edaspidi taotluse muutmise rahuldamise otsus))

punktis 10.3 seatud tulemus- ja väljundnäitajad ning rikkunud punktis 10.10 seatud kestvuse nõuet.

1.2. 23.05.2025 esitas Ateljee Houses OÜ (edaspidi vaide esitaja) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) rakendusüksuse kaudu otsuse peale vaide, milles palus „tühistada rakendusüksuse 10.04.2025 otsus finantskorrektsiooni tegemiseks nr 11.2-1/25/1789 ning anda täiendav tähtaeg märgitud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks.“ Kuna vaie ei vastanud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 76 sätestatule, palus rakendusüksus vaide esitajal vaides esinevad puudused kõrvaldada. Vaide esitaja kõrvaldas puudused tähtaegselt 22.05.2025. Vaide esitaja esitas vaide tähtaegselt, kuna vaidlustatud otsus edastati vaide esitajale e-toetuse keskkonna vahendusel 11.04.2025 ning keskkonnas oleva märke kohaselt sai toetuse saaja otsuse kätte 12.04.2025. 1.3. 03.07.2025 e-kirjaga teavitas MKM vaide esitajat vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest kuni 22.07.2025. 1.4. MKM on vaadanud vaide läbi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse

(edaspidi STS2014_2020) § 51 lõigete 2 ja 3 alusel ning lähtudes HMS §-s 83 sätestatust. MKM

mõistab vaiet selliselt, et vaide esitaja nõuab HMS § 85 punkti 1 tähenduses otsuse täielikku

kehtetuks tunnistamist ja otsuse faktiliste tagajärgede kõrvaldamist või alternatiivselt HMS § 85

punkti 2 alusel rakendusüksusele ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks.

2. Vaide esitaja seisukohad

2.1. Vaide esitaja selgitab, et kuigi vaide esitaja ettenägematutel asjaoludel ei suutnud järgida

tulemus- ja väljundnäitajaid, on olnud tagatud põhiline tulemus ehk puitlaudise ja -liistu

tööstusliku värvimisteenuse kättesaadavus Läänemaal, mis oli taotluse rahuldamise otsuse punkti

3 kohaselt projekti eesmärk. Rakendusüksus on jätnud tähelepanuta ega pole käsitlenud asjaolu,

et vaide esitaja on kõigi nende aastate jooksul taganud projekti eesmärgiks olnud märgitud teenuste

kättesaadavuse.

2

2.2. Vaide esitaja informeeris rakendusüksust asjaoludest, mille tõttu ta ei saavutanud projektis

märgitud tulemus- ja väljundnäitajaid. Asjaolu, et ettenägematu kohtumenetluse tulemusel on

ettevõtte pangakonto olnud arestitud alates 2023. a suvest, siis on ilmne, et ettevõtte

majandustegevus on olnud olulisel määral piiratud.

2.3. Vaide esitaja leiab, et viitas oma selgitustes ja vastustes, et konkurents tööstusliku puidu

värvimisteenusele Läänemaal jätkuvalt puudub. Rakendusüksus ei ole hinnanud ega analüüsinud

fakti, et vaide esitajal on keeruline tagada väljundnäitajaid, kui need ei arvesta Läänemaa reaalsete

vajadustega nimetatud teenusele. Vaide esitaja on teinud kõik endast oleneva, et teenust Läänemaal

reklaamida.

2.4. Vaide esitaja leiab, et kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda

otsustuse tegemist. Seda õigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaide

esitaja on seisukohal, et rakendusüksus on otsuse tegemisel rikkunud HMS § 4 lg 2 ning pole

käesolevas asjas arvestanud olulisi asjaolusid ega kaalunud vaide esitaja põhjendatud huve. 2.5. Vaide esitaja rõhutab, et otsus, mille kohaselt tuleb tagastada 14 420,80 eurot, tekitab ettevõtte

niigi keerulisele majanduslikule olukorrale vältimatu ohu majandustegevuse sunnitud

lõpetamisele. Seega põhjustab otsus tõenäoliselt ettevõtte tegevuse lõpetamise vajaduse, ilmselt

ka pankrotimenetluse. Vaide esitaja ei ole võimeline tagama eelmärgitud raha tagastamist

olukorras, kus tema kontod on suletud ning esimese astme kohtus jätkub kohtuvaidlus arvestatava

summa üle.

2.6. Ateljee Houses OÜ leiab, et otsuse asemel raha tagasi nõuda, tuleks talle anda täiendav aeg

väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks. Rakendusüksus ei ole seda võimalust vaide esitajale

pakkunud.

3. MKM seisukohad 3.1. MKM selgitab, et ettevõtte ebaõnnestumine on majanduskeskkonnas normaalne ettevõtja risk,

mille ettevõtja võtab. Lisaks on toetuse andmisega lahutamatult seotud toetuse kasutamise

tingimused ja tagasinõudmise võimalused, millega on vaide esitaja toetust taotledes nõustunud.

Toetuse kasutamise tingimused ja tagasinõudmise võimalused tagavad, et toetust kasutatakse

toetuse andja Euroopa Liidu soovi kohaselt. Kuivõrd vaide esitaja ei ole saavutanud projekti

tulemus- ja väljundinäitajate täieulatuslikku täitumist ning projekt on jäänud selliselt ellu viimata,

siis on saanud kahjustada Euroopa Liidu finantshuvid. Seega on põhjendatud finantskorrektsiooni

otsuse tegemine STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 3 alusel. Taotluse rahuldamise otsuses ja

väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruses nr 20 „Starditoetus“ (edaspidi meetme

määrus) nimetatud tulemuste (mille saavutamisest sõltub toetuse tagasinõudmine) saavutamine

jäämine on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

3.2. MKM selgitab, et toetuse saamiseks ei piisa ainuüksi investeeringute tegemisest, s.t toetuse

kaasabil projekti elluviimiseks vajalike vahendite soetamisest. Vaide esitajale ei heidetagi ette

toetuse kasutamist projektiga mitteseotud tegevuste tegemisele, vaid toetus nõutakse tagasi, sest

projekti eesmärgid jäid saavutamata.

3.3. STS2014_2020 § 22 lõike 3 kohaselt võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse

perioodi pikendamist kahel korral kuni kuue kuu võrra. Vastav taotlus tuleb toetuse saajal esitada

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.02.2021–

31.07.2022. Rakendusüksus pikendas vaide esitaja taotluse alusel projekti abikõlblikkuse perioodi

3

6 kuu võrra. STS2014_2020 ei näe ette võimalust antud ajahetkel ja olukorras pikendada tulemus-

ja väljundnäitajate saavutamise tähtaega, mida vaide esitaja ühe korra tegi ning mille

rakendusüksus rahuldas taotluse muutmise rahuldamise otsusega. Vaide esitaja nimetatud taotlust

teistkordselt esitanud ei ole, kuigi see võinuks anda võimaluse vältida vähemalt sellises mahus

tagasinõuet.

3.4. STS2014_2020 § 24 punkti 1 kohaselt kohustub toetuse saaja tagama projekti elluviimise

ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. STS2014_2020 seletuskirjas

selgitatakse, et § 24 punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heakskiidetud taotluse

kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda

kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad

tegevused peavad olema kooskõlas toetuse andmise tingimuste määrusega. Kuna Euroopa

Komisjon eraldab riigile toetust rakenduskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, siis

kumulatiivselt on selle eelduseks iga üksikprojekti eesmärkide ja tulemuste saavutamine. Kui

toetuse saaja ei saavuta enda lubatud tulemusi, siis on tegemist kohustuste eiramisega ning tal ei

ole õiguspärast ootust, et taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa jääb kehtima

algselt määratud summa ulatuses.

3.5. Lisaks selgitab MKM, et kohtupraktikas on leitud, et finantskorrektsioon ei ole karistus, vaid

abikõlblike kulude ümberhindamine. Õigus toetusele tekib siis, kui toetuse saamise kriteeriume

täidetakse. Kui leiab kinnitust, et toetuse saamise kriteeriume ei ole täidetud, jäetakse toetus välja

maksmata või nõutakse see tagasi. Sellist tegevust ei saa käsitada toetuse saaja karistamisena.1

3.6. MKM nõustub rakendusüksusega selles, et taotluse rahuldamise otsuse punktis 10.3 seatud

müügitulu ei saanud täidetud. Vaide esitaja müügitulu projekti abikõlbulikkuse perioodile järgneva

teise majandusaasta lõpuks ei olnud 295 230 eurot, ega isegi mitte minimaalsed 80 000 eurot, nagu

selle näeb ette meetme määruse § 29 lõike 1 punkt 3. 3.7. Otsuse punktis 1.1 tõi rakendusüksus välja, et vaide esitajal pidanuks olema kaks töökohta

projekti abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust üheks aastaks ning kaks töökohta projekti

abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks. MKM selgitab, et

meetme määruse § 29 lõike 1 punktis 1 on sätestatud, et hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel aastal on toetuse saajal vähemalt üks töötaja ja teisel

aastal vähemalt kaks töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult

eelnevaks 1. juuliks Statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50

protsenti. Rakendusüksus aga selgitas otsuse punktis 1.1, et: „vastavalt meetme määrusele pidi

hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel aastal

toetuse saajal olema vähemalt kaks töötajat ja teisel aastal vähemalt kaks töötajat, kelle töötasu on

toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks Statistikaameti avaldatud aasta

keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (meetme määrus § 29 lg 1 p 1).“ Taotluse

rahuldamise otsusega nähti ette meetme määrusest ulatuslikemad nõudeid töötajate arvule. MKM

on seisukohal, et rakendusüksus ei analüüsinud otsuses kõiki taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud kõrvaltingimuste saavutamisi.

3.8. MKM selgitab, et rakendusüksus jättis tähelepanuta, et meetme määruse ja taotluse

rahuldamise otsusega seatud kohustuste mittetäitmist tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 143 lähtuva finantskorrektsiooni puhul arvestada

kõikehõlmavalt koosmõjus. MKM nõustub vaide esitajaga, et rakendusüksus ei ole teostanud

kaalutlusõigust kooskõlas HMS § 4 lõikega 2. Otsuses puudub analüüs, millest nähtub, et

rakendusüksus oleks arvestanud olulisi asjaolusid. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

1 TLRHo 29.11.2021 otsus nr 3-21-339, punkt 18

4

kui ta on mh proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. MKM leiab, et rakendusüksusel ei ole õigust

üht toetuse saaja kohustust teisele prioriseerida. MKM-le jääb arusaamatuks, miks tähtsustas

rakendusüksus just müügitulu nõuet, kuid jättis töötajate arvu ja palgakulu andmed analüüsimata.

MKM leiab, et rakendusüksusel tuleb hinnata müügitulu ja töötajate arvu ning palgakulu

kohustuste rikkumist koosmõjus ning lähtuda finantskorrektsiooni tegemisel mõlema kohustuse

rikkumisest. Seega on MKM seisukohal, et otsus tuleb tunnistada kehtetuks motiveerimispõhjustel

ning materiaalõiguse vale kohaldamise põhjusel. Otsuses on üksnes osaliselt motiveeritud

müügitulu rikkumist, kuid on jäetud kõrvale töötajate arvu ja palgatulu osa ning seetõttu jääb

selgusetuks, kuidas võis analüüsimata osa mõjutada otsuse proportsionaalsust.

3.9. MKM selgitab, et STS2014_2020 § 48 lõike 4 kohaselt tagasimaksmisele kuuluva toetuse

võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja

olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel tuleb vaide esitajal maksta otsuses esitatud

tagasimaksmise tähtpäevale järgnevast päevast.

4. Resolutsioon

HMS § 85 punktide 1 ja 2 alusel tunnistab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

kehtetuks 10.04.2025 Riigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsuse

nr 11.2-1/25/1789 ning teeb Riigi Tugiteenuste Keskusele ettekirjutuse asja uueks

otsustamiseks.

5. Vaidlustamine

5.1. HMS § 87 lõikest 1 tulenevalt on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi

vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS)

sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HMS § 87 lõike 2 kohaselt võib

vaideotsuse tühistamist nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult

rahuldamata või sõltumata eelnimetatud nõudest iseseisvalt, kui vaideotsusega on isiku õigusi

rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine.

5.2. HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 45 lõike 4 kohaselt võib vaideotsuse peale vaide

esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

õigusi, sõltumata vaide esemest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister