| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/8512-3 |
| Registreeritud | 11.11.2025 |
| Sünkroonitud | 12.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Arhitektide Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Arhitektide Liit |
| Vastutaja | Alex Luik (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Kärt Nemvalts ja Alex Luik
Edastan loomeliitude ühispöördumise, milles sellele alla kirjutanud esitavad oma seisukohad ja ettepanekud seoses autoriõiguse seaduse muudatustega, mis puudutavad autori isiklike õiguste kataloogi muutmist.
Lugupidamisega
Signe Liivaleht
Eesti Arhitektide Liit / Estonian Association of Architects
Sekretär / Secretary
(+372) 611 7430
Lp Kärt Nemvalts ja Alex Luik
Justiits- ja Digiministeerium
PÖÖRDUMINE
11. november 2025
Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti
Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit (edaspidi nimetatud kui “autorid”) esitavad
käesolevaga oma seisukohad ja ettepanekud seoses autoriõiguse seaduse muudatustega, mis puudutavad
autori isiklike õiguste kataloogi muutmist.
Autorite esindajad osalesid 21.10.2025 toimunud Justiits- ja Digiministeeriumi ümarlaual, kus arutati
plaanitavaid autoriõiguse seaduse muudatusi, ning tõid üheselt välja, et on vastu autoriõiguse seaduse
§ 12 muutmisele ja isiklike õiguste kataloogi lühendamisele. Autorid on täielikult vastu ettepanekule
viia autori isiklik õigus teose puutumatusele ja teose lisadele varaliste õiguste alla ning siduda see
edaspidi isikliku õiguse kataloogis üksnes autori au ja väärikuse kaitsega.
Ümarlaual ilmnes selgelt, et sellist muudatust soovib eeskätt IT- ja tööstussektor, kus autoriõiguse
objektideks ei ole klassikalises mõttes kunstiteosed, vaid pidevalt käibes olevad ja funktsionaalsed
teosed, nagu tarkvaralahendused jms. Need valdkonnad eeldavad teoste pidevat muutmist ja
täiendamist, mistõttu võib teose puutumatuse põhimõte neis kontekstides tõesti takistada kiiret
innovatsiooni. Samas on klassikaliste loomevaldkondade – arhitektuuri, kujutava kunsti, kirjanduse,
audiovisuaalse ja muusikalise loomingu – olemus teistsugune. Need teosed on oma iseloomult
terviklikud ning omavad kultuurilist ja kunstilist väärtust ning neid teoseid ei ole pidevalt vaja käibes
muuta. Vastupidiselt, selliste klassikaliste teoste lihtne muutmise võimalus seab ohtu teoste väärtuse ja
säilimise.
Autorid mõistavad, et IT-sektor vajab paindlikkust, ent rõhutab, et lahendus peab olema sektoripõhine,
mitte universaalne. Üksikute majandussektorite praktiliste vajaduste rahuldamine ei saa toimuda
autoriõiguse põhimõttelise eesmärgi arvelt.
On ääretult oluline, et autoriõiguse seaduses säiliks praegusel kujul klassikaliste teoste isiklike õiguste
kaitse. Vastasel juhul kannatab mitte ainult autori looming ja teose terviklikkus, vaid ka kultuur
tervikuna. Arhitektuuriteosed, kujutava kunsti teosed, kirjandusteosed, muusikateosed ja palju teised
klassikalised kunstiteosed, erinevalt näiteks tarkvarast, ei vaja pidevat töötlust, muutmist ega uuendusi.
Autori isiklik õigus teose puutumatusele ja lisadele tagab võimaluse luua tervikteos, mille
kontseptuaalne ja esteetiline ühtsus on kaitstud ka pärast tellimuse täitmist. See õigus loob ka
võrdväärsema pinnase autori ja tellija suhtes, vältides olukordi, kus majanduslikult tugevam pool
(tellija) dikteerib loomingulisi otsuseid.
Autoriõiguse seaduse eesmärk on mitte ainult autori kui loovisiku kaitse, vaid ka autori poolt loodud
teose kaitse. Kindlasti ei ole autoriõiguse seaduse peamine eesmärk üksnes teoste kasutamisest saadav
tulu. Seda kinnitab ka autoriõiguse seaduse § 1: ”autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri
järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise
kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja
raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele
käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste
loomiseks ja kasutamiseks.” Kui seadusandja seab esikohale teose lihtsa ja tulusa kasutamise, muutub
autoriõigus pelgalt majandusõiguseks, mitte kultuuriõiguseks.
Autorid juhivad tähelepanu, et teose puutumatuse õigus ei ole varaline õigus. See ei ole seotud teose
kasutamisega majanduslikus mõttes, vaid autori loomingulise tahte ja tervikteose loomise ja säilimise
kaitsega. Seetõttu on eksitav ja sisuliselt väär tõlgendada seda kui varalist õigust või siduda see üksnes
autori au ja väärikuse kaitsega nagu seda näeb ette praegune ministeeriumi seaduse muutmise kava.
Autori isiklike õiguste eesmärk on laiem – kaitsta loomingulise väljenduse autonoomiat ja tagada, et
ühiskondlikult olulised teosed säiliksid oma kunstilises ja kultuurilises tähenduses.
Lisaks juhivad autorid tähelepanu, et väär on Justiits- ja Digiministeeriumi väide, justkui tuleks
autoriõiguse seaduse isiklik õigus viia varalise õiguse alla, et viia Eesti autoriõiguse seadus kooskõlla
Berni konventsiooni artikliga 6bis. Berni konventsioon kehtestab miinimumnõuded, mitte
maksimumstandardid, mis tähendab, et liikmesriigid, sh Eesti, võivad kehtestada tugevama isiklike
õiguste kaitse, kui vaid pelgalt autori au ja väärikuse kaitse.
Samuti on oluline rõhutada, et varaline õigus teose töötlemisele (nt raamatu ekraniseerimine jms) on
olemuslikult erinev isiklikust õigusest teose puutumatusele. Kui teose puutumatuse õigus taandada
üksnes varaliseks õiguseks või au ja väärikuse küsimuseks, kaotab see oma mõtte.
Eesti arhitektuur, kirjandus, kunst ja muusika on osa rahvuslikust identiteedist. Teosed võivad seista
sajandeid, kujundades põlvkondade esteetikat ning kultuuri- ja keskkonnatunnetust. Seetõttu peab
autoril säilima õigus seista oma teose terviklikkuse eest ka pärast selle valmimist. See ei takista
mõistlikke muudatusi – juba praegu võimaldavad lepingud tellijatele teha muudatusi, mis ei riku teose
olemust. Kuid otsus, mis on "vajalik muudatus" ja mis on "loomingu rikkumine", peab jääma autori ja
tellija dialoogi küsimuseks, mitte pelgalt rahaliseks kalkulatsiooniks. Siinjuures märgivad autorid, et on
nõus sellega, et autor saab isiklikku õigust teha teoses muudatusi või lisada sellele lisasid, anda
kasutusse nõusoleku alusel ehk tegemist ei ole olukorraga, kus seadus ei võimaldaks autoril anda luba
või nõusolekut teose muutmiseks või sellele lisade lisamiseks – seda kasutavad autorid käibes juba
praegu väga palju, mis tagab teoste tavapärase kasutamise, ent säilitab autorile teose terviklikkuse
kaitse.
Autorid rõhutavad, et autoriõiguse nõrgestamine isiklike õiguste arvelt ei ole pelgalt juristide tehniline
küsimus, vaid kultuuripoliitiline otsus, millel on pikaajalised tagajärjed Eesti kultuuri kestlikkusele.
Eeltoodust tulenevalt paluvad autorid jätta autori isiklike õiguste kataloogi muutmata ning leida
vajadusel IT- ja tööstussektorile sektoripõhine lahendus, mis arvestab nende tegevusvaldkondade
eripära, kuid ei muudaks autoriõiguse seaduse eesmärki – kaitsta autorit ja kultuuri. Looming ei ole
tarbeese ega pelgalt vara, vaid ühiskonna vaimne kapital, mille terviklikkuse kaitse on meie ühine
vastutus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aet Ader, Eesti Arhitektide Liit
Maarin Ektermann, Eesti Kunstnike Liit
Maarja Kangro, Eesti Kirjanike Liit
Märt-Matis Lill, Eesti Heliloojate Liit
Tarmo Piirmets, Eesti Sisearhitektide Liit
Maarja Gustavson, Eesti Maastikuarhitektide Liit
Lp Kärt Nemvalts ja Alex Luik
Justiits- ja Digiministeerium
PÖÖRDUMINE
11. november 2025
Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti
Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit (edaspidi nimetatud kui “autorid”) esitavad
käesolevaga oma seisukohad ja ettepanekud seoses autoriõiguse seaduse muudatustega, mis puudutavad
autori isiklike õiguste kataloogi muutmist.
Autorite esindajad osalesid 21.10.2025 toimunud Justiits- ja Digiministeeriumi ümarlaual, kus arutati
plaanitavaid autoriõiguse seaduse muudatusi, ning tõid üheselt välja, et on vastu autoriõiguse seaduse
§ 12 muutmisele ja isiklike õiguste kataloogi lühendamisele. Autorid on täielikult vastu ettepanekule
viia autori isiklik õigus teose puutumatusele ja teose lisadele varaliste õiguste alla ning siduda see
edaspidi isikliku õiguse kataloogis üksnes autori au ja väärikuse kaitsega.
Ümarlaual ilmnes selgelt, et sellist muudatust soovib eeskätt IT- ja tööstussektor, kus autoriõiguse
objektideks ei ole klassikalises mõttes kunstiteosed, vaid pidevalt käibes olevad ja funktsionaalsed
teosed, nagu tarkvaralahendused jms. Need valdkonnad eeldavad teoste pidevat muutmist ja
täiendamist, mistõttu võib teose puutumatuse põhimõte neis kontekstides tõesti takistada kiiret
innovatsiooni. Samas on klassikaliste loomevaldkondade – arhitektuuri, kujutava kunsti, kirjanduse,
audiovisuaalse ja muusikalise loomingu – olemus teistsugune. Need teosed on oma iseloomult
terviklikud ning omavad kultuurilist ja kunstilist väärtust ning neid teoseid ei ole pidevalt vaja käibes
muuta. Vastupidiselt, selliste klassikaliste teoste lihtne muutmise võimalus seab ohtu teoste väärtuse ja
säilimise.
Autorid mõistavad, et IT-sektor vajab paindlikkust, ent rõhutab, et lahendus peab olema sektoripõhine,
mitte universaalne. Üksikute majandussektorite praktiliste vajaduste rahuldamine ei saa toimuda
autoriõiguse põhimõttelise eesmärgi arvelt.
On ääretult oluline, et autoriõiguse seaduses säiliks praegusel kujul klassikaliste teoste isiklike õiguste
kaitse. Vastasel juhul kannatab mitte ainult autori looming ja teose terviklikkus, vaid ka kultuur
tervikuna. Arhitektuuriteosed, kujutava kunsti teosed, kirjandusteosed, muusikateosed ja palju teised
klassikalised kunstiteosed, erinevalt näiteks tarkvarast, ei vaja pidevat töötlust, muutmist ega uuendusi.
Autori isiklik õigus teose puutumatusele ja lisadele tagab võimaluse luua tervikteos, mille
kontseptuaalne ja esteetiline ühtsus on kaitstud ka pärast tellimuse täitmist. See õigus loob ka
võrdväärsema pinnase autori ja tellija suhtes, vältides olukordi, kus majanduslikult tugevam pool
(tellija) dikteerib loomingulisi otsuseid.
Autoriõiguse seaduse eesmärk on mitte ainult autori kui loovisiku kaitse, vaid ka autori poolt loodud
teose kaitse. Kindlasti ei ole autoriõiguse seaduse peamine eesmärk üksnes teoste kasutamisest saadav
tulu. Seda kinnitab ka autoriõiguse seaduse § 1: ”autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri
järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise
kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja
raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele
käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste
loomiseks ja kasutamiseks.” Kui seadusandja seab esikohale teose lihtsa ja tulusa kasutamise, muutub
autoriõigus pelgalt majandusõiguseks, mitte kultuuriõiguseks.
Autorid juhivad tähelepanu, et teose puutumatuse õigus ei ole varaline õigus. See ei ole seotud teose
kasutamisega majanduslikus mõttes, vaid autori loomingulise tahte ja tervikteose loomise ja säilimise
kaitsega. Seetõttu on eksitav ja sisuliselt väär tõlgendada seda kui varalist õigust või siduda see üksnes
autori au ja väärikuse kaitsega nagu seda näeb ette praegune ministeeriumi seaduse muutmise kava.
Autori isiklike õiguste eesmärk on laiem – kaitsta loomingulise väljenduse autonoomiat ja tagada, et
ühiskondlikult olulised teosed säiliksid oma kunstilises ja kultuurilises tähenduses.
Lisaks juhivad autorid tähelepanu, et väär on Justiits- ja Digiministeeriumi väide, justkui tuleks
autoriõiguse seaduse isiklik õigus viia varalise õiguse alla, et viia Eesti autoriõiguse seadus kooskõlla
Berni konventsiooni artikliga 6bis. Berni konventsioon kehtestab miinimumnõuded, mitte
maksimumstandardid, mis tähendab, et liikmesriigid, sh Eesti, võivad kehtestada tugevama isiklike
õiguste kaitse, kui vaid pelgalt autori au ja väärikuse kaitse.
Samuti on oluline rõhutada, et varaline õigus teose töötlemisele (nt raamatu ekraniseerimine jms) on
olemuslikult erinev isiklikust õigusest teose puutumatusele. Kui teose puutumatuse õigus taandada
üksnes varaliseks õiguseks või au ja väärikuse küsimuseks, kaotab see oma mõtte.
Eesti arhitektuur, kirjandus, kunst ja muusika on osa rahvuslikust identiteedist. Teosed võivad seista
sajandeid, kujundades põlvkondade esteetikat ning kultuuri- ja keskkonnatunnetust. Seetõttu peab
autoril säilima õigus seista oma teose terviklikkuse eest ka pärast selle valmimist. See ei takista
mõistlikke muudatusi – juba praegu võimaldavad lepingud tellijatele teha muudatusi, mis ei riku teose
olemust. Kuid otsus, mis on "vajalik muudatus" ja mis on "loomingu rikkumine", peab jääma autori ja
tellija dialoogi küsimuseks, mitte pelgalt rahaliseks kalkulatsiooniks. Siinjuures märgivad autorid, et on
nõus sellega, et autor saab isiklikku õigust teha teoses muudatusi või lisada sellele lisasid, anda
kasutusse nõusoleku alusel ehk tegemist ei ole olukorraga, kus seadus ei võimaldaks autoril anda luba
või nõusolekut teose muutmiseks või sellele lisade lisamiseks – seda kasutavad autorid käibes juba
praegu väga palju, mis tagab teoste tavapärase kasutamise, ent säilitab autorile teose terviklikkuse
kaitse.
Autorid rõhutavad, et autoriõiguse nõrgestamine isiklike õiguste arvelt ei ole pelgalt juristide tehniline
küsimus, vaid kultuuripoliitiline otsus, millel on pikaajalised tagajärjed Eesti kultuuri kestlikkusele.
Eeltoodust tulenevalt paluvad autorid jätta autori isiklike õiguste kataloogi muutmata ning leida
vajadusel IT- ja tööstussektorile sektoripõhine lahendus, mis arvestab nende tegevusvaldkondade
eripära, kuid ei muudaks autoriõiguse seaduse eesmärki – kaitsta autorit ja kultuuri. Looming ei ole
tarbeese ega pelgalt vara, vaid ühiskonna vaimne kapital, mille terviklikkuse kaitse on meie ühine
vastutus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aet Ader, Eesti Arhitektide Liit
Maarin Ektermann, Eesti Kunstnike Liit
Maarja Kangro, Eesti Kirjanike Liit
Märt-Matis Lill, Eesti Heliloojate Liit
Tarmo Piirmets, Eesti Sisearhitektide Liit
Maarja Gustavson, Eesti Maastikuarhitektide Liit
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|