Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/795

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a

määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõike 5 alusel kooskõlastamiseks

taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1) eelnõu, TaimKS_RLS_EN.pdf

2) seletuskiri, TaimKS_RLS_SK.pdf

3) rakendusakti kavandid, TaimKS_Lisa1.pdf

4) kooskõlastuste tabel, TaimKS_Lisa2.pdf

Marge Nõmmik

625 6530 [email protected]

Katrin Pööra

625 6147 [email protected]

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määr

XX. aastal

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 8711 lõike 11 alusel.

§ 1. Järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määr 202X. aastal

Järelevalvetoimingu tegemise eest makstava tunnitasu määr 202X. aastal on XXX eurot.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 202X. a.

KAVAND

03.11.2025

2

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise

taotluse nõuetekohasuse kontrollimise, toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise ning

taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu määrad 202X.

aastal.

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 601 lõike 7 ja § 732 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti ning taimekaitsevahendi

heakskiitmise ja heakskiidu pikendamise või muutmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise

tasu määr ning toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti ning taimekaitsevahendi identsuse,

füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste

omaduste ning efektiivsuse hindamise tasu määr.

§ 2. Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse

kontrollimise tasu määr

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise

tunnitasu määr 202X. aastal on XX eurot.

§ 3. Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise tasu määr

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste,

analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide,

keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise

tunnitasu määr 202X. aastal on XX eurot.

§ 4. Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu määr

KAVAND

03.11.2025

3

Taimekaitsevahendi identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite,

toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja

leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise tunnitasu määr 202X. aastal

on XX eurot.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 20XX. a.

4

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel

käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami

ülesehituse ja läbiviimise nõuded1

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 79 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse taimekaitsevahendi professionaalsele kasutajale, turustajale või

nõustajale korraldatava taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate

teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded.

§ 2. Taimekaitsekoolituse programmi nõuded

Taimekaitsekoolituse programm sisaldab:

1) koolitusasutuse nimi;

2) taimekaitsekoolituse sihtgrupp;

3) õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;

4) taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade kirjeldus;

5) lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;

6) taimekaitsekoolitusel kasutatavate õppevahendite loetelu.

§ 3. Taimekaitsekoolitusel käsitletavad teemad

(1) Taimekaitsevahendi ja selle kasutamise valdkonnas käsitletakse vähemalt järgmiseid

teemasid:

1) kehtivad taimekaitsealased riigisisesed, Euroopa Liidu ja rahvusvahelised õigusaktid;

taimekaitsevahendite turustamisele, hoidmisele ja kasutamisele esitatavad nõuded;

2) ülevaade turule lastud taimekaitsevahenditest, nende liigitamine kasutusotstarbe,

toimemehhanismi, toimespektri ja ohuklasside järgi ning sobiva taimekaitsevahendi valiku

põhimõtted ja kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestuse pidamine;

3) taimekultuuride kahjustajad ja nende tõrjevõimalused;

4) taimekaitsevahendi pakend ja märgistus;

5) taimekaitsevahendi tühja pakendi, pesuvee, pritsimislahuse ning taimekaitsevahendi jääkide

käitlemine;

6) ebaseaduslik taimekaitsevahend, sellest tulenevad riskid ning meetodid sellise toote

tuvastamiseks;

KAVAND

03.11.2025

5

7) integreeritud taimekaitse põhimõtted;

8) ohutusnõuded taimekaitsevahendi kasutamisel, keskkonnaohutus, sealhulgas riskid

sihtrühmavälistele taimedele, kasulikele putukatele, elusloodusele, bioloogilisele

mitmekesisusele, joogiveele, valgaladele, kaitsealadele ning asjakohased meetmed nende

riskide vähendamiseks.

(2) Taimekaitseseadme valdkonnas käsitletakse vähemalt järgmiseid teemasid:

1) taimekaitseseadmete tüübid ja taimekaitseseadmete kasutamise võtted;

2) taimekaitseseadmete ettevalmistamine tööks ning taimekaitseseadmete toimimise kontroll,

sealhulgas nende reguleerimine;

3) taimekaitsevahendi töölahuse valmistamine ja kulunormi arvestamine;

4) taimekaitseseadme tehniline kontroll;

5) ohutusnõuded taimekaitseseadme kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ning hoidmisel.

(3) Tööohutuse valdkonna taimekaitsekoolitusel käsitletakse vähemalt järgmiseid teemasid:

1) taimekaitsevahendi mürgistuse sümptomid ja esmaabivõtted;

2) isikukaitsevahendid ja nende praktiline kasutamine;

3) töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

§ 4. Koolituse kestuse nõuded

¸

Taimekaitsekoolituse kestvused on vähemalt järgmised:

1) turustaja taimekaitsekoolitus 8 akadeemilist tundi;

2) professionaalse kasutaja taimekaitsekoolitus 22 akadeemilist tundi;

3) nõustaja taimekaitsekoolitus 24 akadeemilist tundi.

§ 5. Eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded

(1) Enne eksami algust tutvustab eksamineerija eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid

ja korda.

(2) Eksamiküsimusi ei avalikustata.

(3) Eksamiküsimusi muudetakse regulaarselt.

(4) Eksamiküsimuste temaatika peab vastama taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemadele.

(5) Küsimuste sisu ja nende arv peab olema vastavuses taimekaitsevahendi professionaalse

kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannete ja vastutuse erisustega.

(6) Eksamineerija tuvastab eksamineeritava isiku vahetult enne eksamit.

(7) Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada kõrvaliste isikute abi ning suunavaid

märkusi, mis võivad mõjutada eksami iseseisvat sooritamist.

(8) Eksami sooritamiseks on vajalik saada 80% maksimumpunktidest.

(9) Eksami tulemused kantakse protokolli. Protokollis märgitakse vähemalt protokolli number

ja koolitusasutus, eksam, toimumise aeg, isiku nimi, isikukood, kontaktandmed (elektronposti

aadress, telefoninumber, elukoha maakond) ja eksami tulemus.

(10) Eksami ülesehituse ja läbiviimise kord sisaldab:

6

1) koolitusasutuse nimi;

2) eksamineerivate sihtgrupp;

3) eksamiküsimused ning nendele vastamise piiraeg;

4) eksamil kehtivate nõuete ja korra kirjeldus.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse

tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk

71–86, muudetud määrustega (EL) nr 652/2014 (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1‒32), (EL)

2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241‒344) ning direktiiviga (EL) 2019/782 (ELT L 127,

16.05.2019, lk 4–10).

7

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 26

„Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 80 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrust nr 26 „Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrit peetakse ühetasandilise andmekoguna digitaalselt ning andmeid töödeldakse

digitaalselt.“;

2) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja

kohta kantakse registrisse:“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Taimekaitsetunnistuse kohta kantakse registrisse:

1) taimekaitsetunnistuse omaniku nimi, isikukood ja kontaktandmed (elektronposti aadress,

telefoninumber);

2) taimekaitseseaduse § 79 lõikes 1 koolitusasutus, eksami tulemus ning eksami protokoll;

3) taimekaitsetunnistus, selle number ja kehtivuse viimane kuupäev;

4) taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev.“;

5) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) taimekaitsevahendi turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrisse

kandmise taotlus;“;

7) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) taimekaitsekoolituse eksami protokoll;“;

8) paragrahvi 9 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) taimekaitsevahendi tootja, turustaja, väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja § 7 lõikes 1

KAVAND

03.11.2025

8

ja lõike 2 punktides 1–3 ning 6–14 nimetatud andmete puhul, koolitusasutus § 7 lõike 21

punktides 1 ja 2 nimetatud andmete puhul;“;

9) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 4 ja 5“ tekstiosaga

„ning lõike 21 punktis 3“;

10) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmed taimekaitsevahendi turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja

kohta kantakse registrisse kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.“;

11) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Andmed taimekaitsetunnistuse kohta kantakse registrisse kümne tööpäeva jooksul eksami

protokolli esitamisest arvates.“;

12) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Taimekaitsetunnistusega seotud isikuandmeid säilitatakse viis aastat arvates

taimekaitsetunnistuse väljastamisest.“;

13) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse järgmiselt:

(1) Registriandmed on avalikud, välja arvatud juurdepääsupiiranguga registriandmed, millele

võimaldatakse juurdepääs seadusega sätestatud alusel ja korras.“;

14) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 2024. aasta 1. juulit paberil arhiveeritud registriandmeid ja alusdokumente

säilitatakse kuni säilitustähtaja möödumiseni ning siis hävitatakse.“.

§ 2. Määrus jõustub XX.XX. 202X. a.

9

MÄÄRUS xx.xx.202x nr …..

Järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud

järelevalvetasu tagastamise kord

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 8712 lõike 6 ja § 8713 lõike 5 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise ning

enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord.

§ 2. Järelevalvetasu sissenõudmise otsus

Järelevalvetoimingu eest järelevalvetasu sissenõudmiseks väljastab Põllumajandus- ja

Toiduamet kohustatud isikule järelevalvetasu sissenõudmise otsuse, milles peavad olema

märgitud:

1) otsuse tegemise koht;

2) otsuse teinud ametniku nimi ja ametinimetus;

3) kohustatud isiku nimi ning elu- või asukoha aadress;

4) selle järelevalvetoimingu nimetus, mille eest järelevalvetasu nõutakse, või vähendatud

kontrolli puhul selle rakendamise asjaolu ja alus, mille puhul järelevalvetasu vähendatud

määras nõutakse;

5) järelevalvetasu määr ja arvutuskäik;

6) nõutav järelevalvetasu summa;

7) järelevalvetasu laekumise koht (panga nimi, kontonumber, viitenumber);

8) järelevalvetasu sissenõudmise otsuse täitmise tähtaeg.

§ 3. Järelevalvetasu maksmine

(1) Taime, taimse saaduse või muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral

maksab kohustatud isik kaubasaadetise üle tehtud järelevalvetoimingu eest järelevalvetasu

ametniku esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses märgitud summas enne kaubasaadetise

liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise lubamist.

(2) Ametnik teeb lõikes 1 nimetatud juhul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ja toimetab

selle kohustatud isikule kätte viivitamata pärast järelevalvetoimingu tegemist.

(3) Kohustatud isikule väljastatakse lõike 1 kohaselt järelevalvetasu maksmise korral

sellekohane kinnitus.

KAVAND

03.11.2025

10

(4) Taimekaitseseaduse § 8712 lõike 3 kohaselt tehtud järelevalvetasu sissenõudmise otsus

toimetatakse kohustatud isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Lõikes 4 sätestatud juhul kannab kohustatud isik järelevalvetasu sissenõudmise otsuses

määratud summa üle otsuses näidatud arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul järelevalvetasu

sissenõudmise otsuse saamisest arvates.

§ 4. Järelevalvetasu maksmise kontrollimine

(1) Tolliasutuse kassasse maksmise korral kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet

järelevalvetasu maksmist enne kaubasaadetise liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise

lubamist tolliasutuse kassast väljastatud kinnituse alusel.

(2) Arvelduskontole ülekandmise korral kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet

järelevalvetasu laekumist arvelduskontole elektroonilisel teel asjakohaselt kontoväljavõttelt.

(3) Kui järelevalvetasu laekumist ei ole tehnilistel põhjustel võimalik elektrooniliselt

kontrollida, kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet kohustatud isiku esitatud järelevalvetasu

maksmist tõendaval dokumendil olevate andmete õigsust.

§ 5. Enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord

(1) Kohustatud isikul on kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates õigus

esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus enammakstud järelevalvetasu

tagastamiseks. Taotlusele lisatakse järelevalvetasu maksmist tõendav dokument.

(2) Taotluses märgitakse järgmised andmed:

1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;

2) panga nimi ja järelevalvetasu maksja selle konto number, millelt makse tehti, juhul kui

järelevalvetasu ei makstud sularahas;

3) makse tegemise kuupäev;

4) järelevalvetasu laekumise koht (panga nimi, kontonumber, viitenumber);

5) selle järelevalvetoimingu nimetus, mille eest enammakstud järelevalvetasu tagastamist

soovitakse, ning enammakstud järelevalvetasu summa, selle tagastamise alus ja selgitus

tagastamise vajaduse kohta;

6) järelevalvetasu tagastamise koht (panga nimi, kontonumber, konto omaniku nimi ja isiku-

või registrikood).

(3) Taimekaitseseaduse § 8713 lõike 4 alusel tehtud enammakstud järelevalvetasu tagastamise

või tagastamisest keeldumise otsus väljastatakse kohustatud isikule viie tööpäeva jooksul

otsuse tegemise päevast arvates. Isikule tagastatakse tema esitatud järelevalvetasu maksmist

tõendav dokument.

§ 6. Määrus jõustub XX.XX.202X

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastaja/

ettepaneku esitaja

Märkus/ettepanek Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

arvamus

Kliimaministeerium Kooskõlastame taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu järgmise märkusega arvestamisel: õhust pritsimise

erandlikkust tuleb eelnõus täiendada vastavalt direktiivi mõttele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 1

kohaselt on taimekaitsevahendite õhust pritsimine üldreeglina keelatud

ning sama artikli lõike 2 kohaselt võib seda lubada vaid erandjuhtudel,

kui on täidetud konkreetsetes punktides (a–f) toodud kumulatiivsed

tingimused. Direktiiv eeldab selgelt, et õhust pritsimine – sealhulgas

mehitamata õhusõidukilt (droonilt) – ei ole tavapärane taimekaitseviis,

vaid lubatav ainult siis, kui muud praktilised lahendused puuduvad või

kui mõju inimeste tervisele ja keskkonnale on väiksem võrreldes

tavapärase pritsimisega. Kliimaministeerium leiab, et väljatöötatud

eelnõu § 1 punktid 17 ja 18 ei kajasta piisavalt seda erandlikkuse alust ja

kohustust hinnata alternatiivide olemasolu või keskkonnaeelist

konkreetse kasutusjuhtumi puhul. Eelnõuga sätestatakse professionaalse

kasutaja teavitamiskohustus enne õhust pritsimist. Samas puudub

eelnõus säte, mis nõuaks juhtumipõhiselt hinnangut selle kohta, kas

puuduvad muud praktilised alternatiivid või kas droonilt pritsimine

annab tõendatava eelise väiksema mõju osas inimeste tervisele ja

keskkonnale, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/128/EÜ artikli 9 lõike 2 punktis a. Palume eelnõud täiendada

sättega vastavalt direktiivi mõttele, et droonilt pritsimine on lubatud

üksnes juhul, kui puuduvad muud praktiliselt rakendatavad alternatiivid

või kui sellise kasutusviisi puhul on tõendatav väiksem mõju tervisele ja

keskkonnale.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Eelnõusse täiendavate sätete lisamine, mis

sätestaksid täiendava kontrolli ning

aruandluse, tooksid kaasa viiteid

taimekaitsetöödes ning põhjustaksid

administratiivse koormuse olulist kasvu nii

taimekaitsevahendite professionaalsete

kasutajate kui ka pädeva asutuse (PTA) osas.

Kuigi direktiivi sõnastusest võib esmapilgul

järeldada, et tegemist on loakohustusega

tegevusega, siis eelnõu väljatöötamise käigus

leiti, et direktiivist tulenevad

taimekaitsevahendi õhust pritsimise nõuded

(erandjuhud) on täidetud asjaomase

taimekaitsevahendi eriloa ja riigisiseste

taimekaitsevahendi kasutamise nõuete kaudu.

Iga turule lastud taimekaitsevahendi

kasutamise tingimused määrab kindlaks PTA.

Seega ei ole põhjendatud kohustada isikut

täiendavalt tõendama direktiivis sätestatud

nõuete täitmist ning esitama

taimekaitsevahendi õhust pritsimiseks

asjaolusid, millest järelevalveasutus on juba

teadlik. Eelneva alusel otsustati isiku jaoks

vähem koormava piirangu kasuks ning

taimekaitsevahendi õhust pritsimiseks

kehtestatakse teavitamiskohustus. Vastavad

selgitused ja täiendused lisati seaduse

muutmise eelnõu seletuskirja.

Lisaks eeltoodud märkusele juhime tähelepanu eelnõu § 1 punktis 16

sätestatud muudatusele, millega muudetakse taimekaitseseaduse § 78

lõiget 6, ning seda toetavale seletuskirjale. Muudatusega täpsustatakse

professionaalse kasutaja kohustust pidada taimekaitsevahendite

kasutamise üle arvestust, viidates Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 nõuetele. Samuti arvestatakse 1.

jaanuaril 2026 jõustuva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/564

sätteid, mille kohaselt peab arvestus olema elektrooniline ja

masinloetavas formaadis.

Toetame muudatust, millega arvestatakse arvestuse elektroonilise

pidamise kohustust, kuid soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et

eelnõus ei ole käsitletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 lõike 1

kolmanda lõigu rakendamist, mille kohaselt peavad professionaalsed

kasutajad võimaldama kolmandatel isikutel, näiteks joogivee tootjatel,

taotleda juurdepääsu arvepidamises sisalduvale olulisele teabele,

pöördudes selleks pädeva asutuse poole.

Eelnõus ega seletuskirjas ei ole täpsustatud, milline Eesti asutus on

määratud selliste taotluste käsitlemiseks, millises vormingus ja tähtaja

jooksul tuleb andmed esitada, ning millises ulatuses kolmandatele

isikutele teavet väljastatakse. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas tagatakse

teabe kättesaadavus viisil, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse ning

ärisaladuse nõuetega.

Palume eelnõu koostajatel kaaluda, kas selliste taotluste käsitlemise

kord, andmeesituse tehnilised tingimused ja andmekaitse kaalutlused

tuleks reguleerida, kas seaduse tasandil või valdkonna eest vastutava

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Taimekaitsevahendite kasutamise üle

elektroonilise arvestuse pidamise kohustuse

osas tehtud märkuse võtame arvesse, ent kuna

nii andmete säilitamise kui ka juurdepääsu

taotlemist võimaldavad nõuded kehtivad juba

pikemat aega ning käesolev seadusemuudatus

ei ole suunatud määruse (EÜ) nr 1107/2009

artikli 67 rakendamise kohaldamisele,

käesolevat seaduseelnõud selles osas

täiendavalt ei muudeta. Kavandame

andmekaitseküsimused seaduses tervikuna üle

vaadata ja ajakohastada.

TaimKSi § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on PTA

määratud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3

punkti 30 kohaselt pädevaks asutuseks ja seega

ka artikli 67 lõike 11 kolmandas lõigus

nimetatud pädevaks asutuseks.

ministri määrusega, tagamaks vastavus määruse (EÜ) nr 1107/2009

artikli 67 täielikule rakendamisele

Rahandusministeerium Rahandusministeerium kooskõlastab taimekaitseseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste

märkustega.

1) Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse taimekaitseseaduse (edaspidi

TaimKS) § 37 lõiget 7, mille kohaselt kaubasaadetis vormistatakse

vabasse ringlusse, kui saadetis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

Kehtiv TaimKS § 37 lõige 7 annab selge aluse kaubasaadetise vabasse

ringlusse lubamiseks. Sätestatud on, et tolliametnik lähtub valdkondliku

järelevalveasutuse, milleks on Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi

PTA), otsusest kauba nõuetele vastavuse kohta, st taime või taimset

saadust sisaldava kaubasaadetise suhtes on eelnevalt nõuetele vastavuse

kontrolli teinud PTA ning tolliametnik lähtub PTA otsusest.

Eelnõuga kavandatava muudatusega pakutakse sõnastust, mis jääb

ebaselgeks. Sättest on välja võetud järelevalveasutused (PTA,

tolliametnik) ning seadusega lubatava tegevuse väljendamisel

kasutatakse umbisikulist tegumoodi (kaubasaadetis vormistatakse…).

Sellisest sõnastusest ei ole võimalik välja lugeda, kes otsustab

kaubasaadetise nõuetele vastavuse ja millest lähtudes.

Arusaamatu on ka viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2017/625 artikli 1 lõikele 2, kus on toodud loetelu, milliste kontrollide

suhtes määrust kohaldatakse (mitte nõuded). Loetellu kuulub näiteks ka

toit, sööt ja loomsed saadused, mis ei mahu TaimKSi reguleerimisalasse.

Seetõttu ei ole õige viidata TaimKS § 37 lõikes 7 ametliku kontrolli

määruse reguleerimisalale ja sätestada, et taimi või taimseid saadusi

sisaldav kaubasaadetis peab vastama kõigile artikli 1 lõike 2 nõuetele.

Teie 25.04.2025 nr 1.4-1/332, REM/25-0441/-1K Meie 28.05.2025 nr

1.1-11/2043-4 2

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Täiendava analüüsi käigus otsustasime

kõnealuse TaimKS-i § 37 lõike 7 tunnistada

kehtetuks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) 2017/625 sätestab täpse korra,

mida rakendatakse piiripunktis, sealhulgas

selle, mille alusel toimub kaubasaadetise

vabasse ringlusse lubamine, seega puudub

vajadus seda täiendavalt TaimKS-is sätestada.

Nimetatud määruse artikli 57 lõike 1 kohaselt

toimub looma- ja kaubakategooriate saadetiste

suunamine tolliprotseduurile, sh nende

sisenemine või käitlemine vabalaos või

tollilaos või vabatsoonis tingimusel, et

saadetise eest vastutav ettevõtja esitab tollile

ühtse sisseveodokumendi. Artikli 56 kohaselt

täidab ühtse sisseveodokumendi saadetise

kohta (täpsemalt selle I osa) saadetise eest

vastutav ettevõtja, kes esitab saadetise ja selle

sihtkoha koheseks ja täielikuks

identifitseerimiseks vajaliku teabe.

Piiripunktis kasutab pädev asutus

sisseveodokumenti, et registreerida selle II

osas ametliku kontrolli tulemus ja kõik

otsused, mis on selle põhjal tehtud, sealhulgas

otsus saadetise tagasilükkamise kohta, et ühtse

elektroonilise süsteemi kaudu edastada teave

ametliku kontrolli tulemuse kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2017/625 artikli 57 lõike 2b kohaselt lubab toll

Ehkki seletuskirja lugedes on võimalik aru saada, mis on olnud § 37 lõike

7 puhul normi koostaja mõte, ei ole see mõte seaduse sättest välja loetav.

Palume kavandatav TaimKS § 37 lõige 7 vastavalt ümber sõnastada.

kaubasaadetise vabasse ringlusse ainult sel

juhul, kui on esitatud nõuetekohaselt koostatud

ühtne sisseveodokument, mis kinnitab, et

saadetis vastab sama määruse artikli 1 lõikes 2

osutatud kohaldatavatele normidele

(taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed).

Seega peab tolliametnik jälgima, et

nõuetekohaselt oleks esitatud nii ühtse

sisseveodokumendi I osa kui ka II osa, mille

kinnitab oma allkirjaga taimeterviseametnik,

kui kaubasaadetis on läbinud nõutud ametliku

kontrolli ja vastab taimetervise nõuetele.

2) Eelnõuga laiendatakse TaimKS-s järelevalvetasu kohaldamisala

taimekaitse valdkonnale ning osaliselt asendatakse riigilõiv

järelevalvetasuga. Lisaks täiendatakse seni riigilõivustatud toimingute

eest maksmisele kuuluvaid tasusid täiendava tasuga (erialase hindamise

tasu) ning osaliselt jagatakse taotluse läbivaatamise eest ette nähud tasu

erinevate etappide eest makstavaks taotluse läbivaatamise tasuks ja

erialase hindamise tasuks.

Eelnõu kohaselt tuleb nimetatud summad kanda PTA-le. Seletuskirjas on

märgitud summad, mis jäävad sellest tulenevalt edaspidi riigieelarvesse

laekumata, sest need tasutakse otse PTA-le. Leiame, et riigi võetavad

tasud peavad siiski laekuma riigieelarvesse, vastasel juhul tuleb erialase

hindamise tasu määras vähendada PTA eelarvet.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Eelnõu seletuskirja mõjude osas oleme

täpsemalt kirjeldanud erinevate muudatuste

mõju riigieelarvele.

Sealsamas on välja toodud soovitus tulenevalt

asutuse täiendavast eelarvevajadusest teiste

ülesannete täitmisel (nt järjest suurenev

kohustuslikult seiratavate ohtlike

taimekahjustajate arv, taimekaitsevahendite

vähese kättesaadavuse ja piiratud valiku

tingimustes Eesti tootjate konkurentsivõime

parandamiseks kehtestamata jäetud riigilõiv ja

tasud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklitele 51

ja 53 vastavate taotluste - väikese kasvualaga

kultuuridele taimekaitsevahendite kasutuse

laiendamine ja taimekaitsevahendite erilubade

väljastamine eriolukorras - menetlemise eest

ning samuti REM-i poolt algatatud artikli 40

lõige 2 kohase loa erandkorras taotlemine otse

PTA poolt, mida finantseeritakse PTA

eelarvest) asutuse eelarvet mitte vähendada,

vaid suunata ressurss tegevustesse, milles on

tekkinud täiendav eelarvevajadus.

Justiits- ja

Digiministeerium –

kooskõlastuskiri

1. Eelnõu § 1 p 22 (TaimKS § 781 lg 6 p 3) – sätte kohaselt on

Põllumajandus- ja Toiduametil (PTA) õigus tunnistada

taimekaitsetunnistus kehtetuks, kui isikule väljastatakse uus

taimekaitsetunnistus. Seletuskirja kohaselt: „Selle muudatusega

tagatakse, et edaspidi on isikul ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus.

Muudatusega välistatakse, et isikul, kelle taimekaitsetunnistus on

kehtetuks tunnistatud, on samal ajal teine kehtiv taimekaitsetunnistus.“

Juhime tähelepanu, et TaimKS § 781 lg 6 sissejuhatav lauseosa annab

PTA-le õiguse, kuid ei pane kohustust taimekaitsetunnistust kehtetuks

tunnistada. Seega ei täida eelnõu kohane norm seletuskirjas väljendatud

eesmärki, sest PTA-le on jäetud kaalumisruum ning ta võib jätta

tunnistuse ka kehtetuks tunnistamata. Väljendatud eesmärgi

saavutamiseks tuleks lisatav norm kehtestada eraldi lõikes ja

imperatiivselt, näiteks nõnda:

(X) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab taimekaitsetunnistuse

kehtetuks, kui isikule väljastatakse uus taimekaitsetunnistus.

Märkusega on arvestatud.

Eelnõu on täiendatud asjakohase sättega.

2. Eelnõu § 1 p 35 (TaimKS § 883) – eelnõuga soovitakse anda

Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) kontrolltehingu tegemise õigus.

Kontrolltehing on põhiõigusi riivav meede (võimalikud riived PS §-dele

15, 26, 31 ja 43) ja seetõttu peab selle kasutamine olema eesmärgipärane

ja proportsionaalne. Taimekaitsevahendite legaalsust saab tuvastada ka

teiste juba olemasolevate meetmete kaudu – küsitlemine ja dokumentide

nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatamine ning

valdusesse sisenemine. Seletuskirjast ei nähtu, miks olemasolevad

järelevalvemeetmed pole piisavad ning miks on vaja kasutada

kontrolltehingut kui intensiivselt riivavat meedet olukorras, kus

konkreetset ohtu ega ka ohu kahtlust ei esine. Palume täiendada

seletuskirja ja selgitada täpsemalt kontrolltehingu vajalikkust olulise ohu

ennetamiseks.

Lisaks palume eelnõus täpsustada kontrolltehingu otsustajat. Kehtivas

õiguses otsustab kontrolltehingu tavapäraselt asutuse juht, eelnõu järgi

Märkustega ei ole arvestatud.

Meie hinnangul on eelnõu seletuskirjas

kontrolltehingut tingivaid asjaolusid

põhjendatud piisavalt. Eraldi on välja toodud

järelevalve teostamise keerukus veebipoes

müüdava taimekaitsevahendi üle, kuna

järelevalvet tuleb teha veebi teel ning tehingu

lõpuleviimiseks on tarvis isikut tuvastavat

teavet, sealhulgas tema meiliaadressi. See

võimaldab aga kauplejal vajaduse korral

hõlpsasti tuvastada, et tegemist on

järelevalveametnikuga ning võib eeldada, et

selle teadmise taustal viiakse tehing läbi

hoolikamalt kui tavaostja puhul. Selline

aga on otsustajaks haldusorgan ise. Palume eelnõus sarnaselt muu

kehtiva õigusega näha ette, et kontrolltehingu tegemise otsustab

haldusorgani juht.

Eelnõu kohase TaimKS § 883 lg-ga 5 antakse PTA-le õigus

kontrolltehingu tegemisel kaasata sellesse varjatult teisi isikuid, samuti

lubatakse ametnikul kasutada väljamõeldud nime ja ametitunnistust.

Leiame, et sellise õiguse andmine riikliku järelevalve menetluses ei ole

eesmärgi suhtes proportsionaalne. Haldusmenetlus on avalik (HMS § 7

lg 1) ning haldusmenetluse tõendid tuleb koguda avalikult. Seega palume

TaimKS § 883 lg 5 eelnõust välja jätta.

teguviis ei võimalda tuvastada tegelikku

rikkumist.

Tarbijakaitseseaduse § 63 lõike 5 teise lause

kohaselt, kui kontrolltehingu laadist tulenevalt

ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu

eesmärki, võib ametiisik vajaduse korral

kasutada väljamõeldud nime või kaasata

tehingu tegemisse avaliku korra eest

mittevastutava isiku tema nõusolekul. Kuna

tarbijakaitseseaduse kohaselt kontrollitakse

väga laias ulatuses erinevaid tooteid, siis ei saa

pidada proportsionaalseks, et ametniku isiku

varjamise erandit ei võimaldata kehtestada

taimekaitseseaduses, mille alusel

kontrollitakse konkreetseid tooteid ja tegevusi,

mille riskid on selgelt välja toodud.

Kontrolltehingu tegemise võimalust eeldab

ametliku kontrolli määrus selles määruses

kehtestatud nõuete igakülgseks täitmiseks.

Ametliku kontrolli määrus hõlmab lisaks

taimetervise valdkonnale ka toidu, sööda ja

veterinaaria valdkonda, mistõttu oleme ette

valmistamas samasisulist muudatust ka nende

valdkondade seadustes. Lisaks nimetatud

valdkondadele on kontrolltehinguga seonduv

väljatöötamisel kalanduse valdkonnas.

2024. a juunis esitas Justiitsministeerium

kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse

muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse,

milles analüüsiti ka kontrolltehinguga

seonduvaid asjaolusid ning paluti

ministeeriumitel anda tagasisidet

kontrolltehingu tegemise praktiliste vajaduste

kohta. Nimetatud VTK kohaselt ei olnud tol

hetkel KorS-is kavas sätestada üleüldist õigust

kasutada kontrolltehingu tegemisel

väljamõeldud identiteeti või vabatahtliku (sh

alaealise) abi, ning aktsepteeriti, et konkreetse

vajaduse olemasolul on kontrolltehinguga

seonduv kehtestatud eriseadustes. Täna on

kontrolltehingu meede kehtestatud seitsmes

seaduses ning ReMi valitsemisalast lisanduks

tulevikus veel viis seadust. Leiame, et see

viitab kontrolltehingu kasutamise laialdasele

vajadusele, mistõttu teeme veelkord

ettepaneku kaaluda korrakaitseseaduse

täiendamist kontrolltehingu regulatsiooniga.

Sellega on tagatud kontrolltehingu tegemise

ühtsed õiguslikud alused ning võimalike

erandite kehtestamine on läbipaistvam ja

vähem aeganõudvam.

Seega on kontrolltehingu meetme rakendamise

võimalus ReMi valitsemisalas väga oluline

ning kontrolltehingu üldregulatsiooni

puudumiseni on vajalik liikuda

kontrolltehingu regulatsiooni väljatöötamisega

edasi. Võimalike vastuseisude osas palume

JDMi seisukohta, kuidas kehtestada

kontrolltehingu regulatsioon õiguspäraselt.

Seoses kontrolltehingu tegemise üle otsustava

isiku määramisega seaduses märgime, et ei

arvesta märkusega.

Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise

seaduse kehtestamisega 2014. a ühtlustati

TaimKSi terminoloogia korrakaitseseaduse

terminoloogiaga. Nii on järelevalvemeetme

rakendamise üle otsustamise õigus lahendatud

organisatsioonisiseselt ega ole seaduse

tasandil seotud konkreetse ametikohaga.

Seda lahendust toetab ka haldusmenetluse

seaduse § 8 lõige 3, mille kohaselt määratakse

haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad

haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui

seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

Seda võimalust oleme kasutanud kogu

TaimKSis ja ka mujal REMi valitsemisala

seaduses.

3. Eelnõu § 1 punktiga 36 soovitakse TaimKS täiendada §-ga 984

järgmises sõnastuses:

„§ 984 . Taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist

Eestisse toimetamisel saadetisest teavitamata jätmine

(1) Taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse

toimetamisel saadetisest teavitamata jätmise eest – karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 8400 eurot.“

Eelnõu seletuskirja alguses rõhutatakse, et muudatusi tehakse praktikast

tulenevatel põhjustel.

Seletuskirjas (lk 58) on kõnealuse väärteokoosseisu kehtestamist

põhjendatud mh sellega, et ettevõtjate ja kodanike käitumine sõltub

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Täiendava analüüsi tulemusena on kõnealune

väärteokoosseis eelnõust välja jäetud

eesmärgiga analüüsida ülevaatlikult

väljapakutud karistusmäära ja ka juba

kehtivaid karistusmäärasid, et tagada nende

ajakohasus ja proportsionaalsus.

Taimetervise valdkonna karistusmäärade

täiendava analüüsi esitame järgmise

väljatöötamiskavatsuse raames.

sellest, milline on karistuse iseloom ja suurus võrreldes rikkumisest

saadud kasuga:

6.2 Kavandatav muudatus: väärteokoosseisu kehtestamine taime, taimse

saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel

saadetisest teavitamise nõuete rikkumise eest Mõju valdkond: majandus

Mõju sihtrühm: ettevõtjad ja kodanikud Karistuse kehtestamine

taimetervise nõuete rikkumise eest ei suurenda ettevõtjate ja kodanike

halduskoormust, kuivõrd ettevõtjad ja kodanikud peavad seaduses

sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest, kas sätete rikkumise eest

on ette nähtud karistus või mitte. Ettevõtjate ja kodanike käitumine sõltub

sellest, milline on karistuse iseloom ja suurus võrreldes rikkumisest

saadud kasuga. Karistuse kehtestamist võib pidada ennetavaks

meetmeks, mis paneb ettevõtjaid ja kodanikke hoolsamalt käituma.

Väärteokoosseisu kehtestamise eesmärk on rikkuja vastutusele võtmine

ning riigipoolne reaktsioon ebaõigele käitumisele

Seletuskiri lk 53 märgib, et rikkumiste toimepanemise eest ettenähtud

väärteokaristuse määr on sama, mis teiste taimetervise valdkonna

väärteokoosseisude puhul, millest tulenevalt kehtestatakse füüsilisele

isikule karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele

isikule rahatrahv kuni 8400 eurot.

Tõstatame küsimuse, kas taimetervise valdkonna väärteokoosseisude

hulka kuuluvad kõik TaimKS vastutuse peatüks sätestatud väärteod või

mitte. Kuni 8400 euro suurune rahatrahv on juriidilisele isikule ette

nähtud §-des § 982 (Puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti

töötlemise ja märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise

nõuete rikkumine), § 983 (Taimepassi väljaandmise nõuete rikkumine)

ning § 991 (Taimekaitsevahendi pakendamise ja märgistamise nõuete

rikkumine).

Kas taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumine (§

99) ei kuulu taimetervise valdkonna väärtegude hulka? Selle väärteo

puhul on ettenähtud karistusmäär kuni 32 000 eurot.

Seletuskirjas viidatakse läbivalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EL) 2017/625 (edaspidi ametliku kontrolli määrus)1. Kui

lugeda viidatud määruse artiklit 139, siis selle kohaselt peavad

liikmesriigid kehtestama karistused, mis on tõhusad, proportsionaalsed

ja hoiatavad.

Oleme arvamusel, et kuni 8400 euro suurune rahatrahv juriidilisele

isikule ei ole määruse nõuetega kooskõlas. Rahatrahvi määr ei mõjuta

ettevõtjate käitumist seaduskuulekuse suunas, nagu seletuskirja lk 58

mõjudes ette nähakse.

Juriidilise isiku rahatrahvimäär kuni 8400 eurot ei ole EL määrusi silmas

pidades tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Füüsilise isiku karistusmäär

on normis kavandatud maksimaalsena ehk kuni 300 trahviühikut,

juriidilise isiku karistusmäär 8400 eurot jääb aga KarS üldosa §-ga 47

lubatavast maksimaalmäärast kaugele.

Rõhutasime juriidilise isiku karistusmäärade ülevaatamise vajadust juba

21.10.2019 kooskõlastuskirjas nr 8-2/55422:

Kehtivas TaimKS-is ettenähtud sanktsioonid juriidilisele isikule, mis

nüüd on jäetud eelnõus muutmata, jäävad aega, mil karistusseadustiku

üldosa § 47 nägigi juriidilise isiku maksimaalse karistusena ette 50 000

krooni ja see lubatud maksimaalmäärast lähtuv karistus oli ka seaduses

ära kasutatud. Sellest saab teha järelduse, et 2004. a, mil TaimKS vastu

võeti1, peeti oluliseks, et juriidilist isikut saaks teatud väärtegude eest

karistada maksimaalse rahatrahviga, mis on võimalik (nt § 97) või sellele

lähedane karistus (nt § 98) . Rahatrahvi määr 50 000 krooni teisendati

eurodeks 2011. a. euro kasutusele võtmise seadusega2.

Alates 1.01.2015 võib karistusseadustiku üldosa § 47 kohaselt juriidilist

isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Enne seda oli

juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvimäär tõusnud 3200-lt eurolt

kuni 32 000 euroni. See tõus sai võimalikuks 15.03.2007 jõustunud

karistusseadustiku muudatustega3, mille kohaselt asendati KarS § 47

lõikes 2 sõnad „viiskümmend tuhat“ sõnadega „viissada tuhat“.

Kui 2004. a peeti TaimKS-is juriidilise isiku karistusmäärasid oluliseks,

siis 15 aastat hiljem ehk 2019. a ei saa seda enam väita.

Tõenäoliselt on juriidilise isiku sanktsioonide muutumatuna püsimise

üheks põhjuseks see, et praktikas ei ole juriidilisi isikuid TaimKS-is

sätestatud väärtegude eest kas mitte üldse või on neid väga harva

vastutusele võetud. Seetõttu ei tekita karistusmäär ka erilist tähelepanu.

Tõstatame küsimuse, kas Euroopa Liidu õigusaktid ei nõua taimekaitse

valdkonnas juriidilisele isikule karmimaid karistusi kui kuni 3200 euro

suurune rahatrahv. Reeglina nõutakse, et karistus oleks mõjus,

proportsionaalne ja hoiatav.

Eelnevale tuginedes palume TaimKS kehtivad ja eelnõus pakutud

karistusmäärad üle vaadata ja tõsta need tasemele, mis vastaks tõhususe,

proportsionaalsuse ja hoiatavuse nõuetele.

Andmekaitsealased märkused kehtiva TaimKS kohta

4. Kuivõrd eelnõuga muudetakse muu hulgas TaimKS andmekogude

regulatsiooni, toome järgnevalt esile andmekaitselised murekohad

kehtivas TaimKS-s, mis on võimalik käesoleva eelnõu raames

lahendada.

5. TaimKS § 30 lg 1 ja § 80 lg 2 – kõnealuste sätetega nähakse ette, et

register asutatakse ja selle põhimääruse kehtestab… Juhime tähelepanu,

et andmekogu asutamist põhimäärusega ei ole vaja ette näha, kuna

seaduse regulatsiooni sätestamisega on andmekogu juba asutatud.

Seetõttu palume eelnõu täiendada ja lisada sinna viidatud sätete

muudatused, millega jäetakse välja sõnad „asutab ja“.

Märkusega on arvestatud.

Eelnõus on tehtud asjakohane muudatus.

6. TaimeKS § 30 lg 5 – kõnealuse sättega nähakse ette, et taimetervise

registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

(MSÜS) registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses

sätestatud erisusi. MSÜS kohaselt töödeldakse registris ka isikuandmeid.

Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja

avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11

kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3

esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes

väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi

puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja.

Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem

intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses

sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu

intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete

Märkusega ei ole arvestatud.

Analüüsime taimetervise registri sätete kohta

tehtud ettepanekuid eraldi käesolevast

eelnõust, kuna eelnõu menetlemise ajaraam ei

võimalda eelnõusse täiendavate küsimuste

lisamist. Eelnõu üks peamine eesmärk on

parandada esimesel võimalusel

taimekaitsevahendite turulelaskmise

menetluse tasustamise probleemid.

töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema

reguleeritud seadusega. Määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid

seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida

intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad

olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olevad volitusnorm ja

menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks

aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused

täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema

isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega

(viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning

töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete

töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatule.

Isikuandmete töötlemise olukorrad, eesmärgid, töödeldavate andmete

koosseis ning säilitamise tähtajad on ette nähtud MSÜS-is, küll aga tuleb

täpsustada seaduses põhimääruse kehtestamise volituse raame.

Eelnevast tulenevalt palume täpsustada põhimääruse kehtestamise

volitusnormi selliselt, et sealt nähtuks volituse selged raamid. Näiteks

võiks volitusnormi raamid olla sätestatud selliselt:

(x) Registri põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord,

sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) muud korralduslikud küsimused.“;

7. TaimKS § 30 lg 5 – kõnealuse sätte kohaselt kohaldatakse registri

suhtes MSÜSis registri kohta sätestatut. MSÜS § 51 lg 2 näeb ette, et

registripidaja tagab, et registriandmed on igaühele asjaomase veebilehe

kaudu tasuta kättesaadavad. Palume täpsustada, kas see tähendab ka

isikuandmete avalikustamist. Kui jah, siis olukorras, kus avalikustatavad

andmed hõlmavad ka isikuandmeid, siis tuleb PS §-st 26 tulenevalt

seaduse tasandil ette näha, milliseid andmeid avalikustatakse ja mis

Märkusega ei ole arvestatud.

Analüüsime taimetervise registri sätete kohta

tehtud ettepanekuid eraldi käesolevast

eelnõust, kuna eelnõu menetlemise ajaraam ei

võimalda eelnõusse täiendavate küsimuste

lisamist. Eelnõu üks peamine eesmärk on

parandada esimesel võimalusel

eesmärgil. Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on avalik

teave kogu mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja

dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle

alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ning

sellele teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras (AvTS

§ 3). Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab igasugusel

andmetöötlusel olema eesmärk. Taimetervise registrit peetakse ja seal

töödeldakse andmeid seadusest tuleneva kohustuse täitmise

lihtsustamiseks. Selge ei ole aga, mis eesmärgil teatud andmeid

avalikustatakse. Võib oletada, et seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks

ei ole vajalik andmete avalikustamine ning viimasel on registri pidamise

eesmärgist erinev eesmärk, mida aga seadusest ega põhimäärusest ei

nähtu. Olukorras, kus avalikustatavad andmed hõlmavad ka

isikuandmeid, palume eelnõu täiendada, nähes avalikustatavate

isikuandmete kategooriad ja avalikustamise eesmärk ette seaduse

tasandil.

taimekaitsevahendite turulelaskmise

menetluse tasustamise probleemid.

8. TaimKS § 80 – kõnealuse sättega nähakse ette taimekaitsevahendite

registri regulatsioon. TaimKS § 80 lg 3 kohaselt töödeldakse nimetatud

registris ka isikuandmeid. Nagu eespool TaimKS § 30 lg 5 puhul

mainitud, tuleb sellisel juhul seaduse tasandil määratleda isikuandmete

töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu

vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse

volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate

isikuandmete säilitamise tähtajad. Isikuandmete töötlemise eesmärgid ja

koosseis on seaduses ette nähtud, küll aga puuduvad säilitustähtajad.

Palume seadust täiendada säilitustähtaegade regulatsiooniga.

Lisaks eelnevale tuleb TaimKS § 80 regulatsiooni täiendada

põhimääruse kehtestamise volitusnormi selgete raamidega (vt ka selle

kohta TaimKS § 30 lg 5 kohta tehtud märkust).

Märkustega on arvestatud osaliselt.

Isikuandmete kaitse seaduse1 § 17 lõige 1

võimaldab kehtestada töödeldavate

isikuandmete säilitamise tähtaja seaduse või

määrusega. Isikuandmete säilitamise tähtaja

kehtestamine seaduses ei ole otstarbekaks,

kuna sellisel juhul ei ole vastutaval töötlejal

võimalik kehtestada täpsemat säilitamise

tähtaega. Selleks, et järgida isikuandmete

töötlemisel säilitamise põhimõtet, peaks

registri vastutaval töötlejal olema võimalik

kehtestada asjaolusid arvestades selline

säilitustähtaeg, mis on vähim vajalik

konkreetsete isikuandmete töötlemiseks.

9. TaimKS § 81 lg 3 – kõnealuse sätte kohaselt vastutab

taimekaitsevahendite registrisse kantud isik tema esitatud andmete Märkusega ei ole arvestatud.

1 RT I, 12.07.2025, 14

õigsuse eest. Juhime tähelepanu, et sellised sätted ei vabasta andmekogu

pidajat vastutusest. Vastutav töötleja vastutab andmekogus töödeldavate

andmete õigsuse eest3.

3 Vt selle kohta Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-231/22 État belge.

TaimKSi § 81 lõike 3 eesmärk on sätestada

isiku vastutus hoida tema esitatud andmed

ajakohased taimekaitsevahendite registris.

Seda täpsustab lõike 3 teine lause, mille

kohaselt peab isik andmete muutumise korral

viivitamata taotlema registris muudatuse

tegemist. Seega ei ole sätte eesmärk

vähendada vastutava töötleja vastutust. Tema

vastutus on ammendavalt kehtestatud avaliku

teabe seaduses ja isikuandmete kaitse

seaduses.

TaimKS § 82 lg 1 – kõnealuse sätte kohaselt on taimekaitsevahendite

registrisse kantud andmed, välja arvatud ärisaladust sisaldavad andmed,

avalikud. Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on

avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale

jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud

seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke

ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses

sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kogu teave, mida riik

töötleb oma

ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on

kehtestatud juurdepääsupiirang.

AvTS-is on juurdepääsupiirangud sätestatud §-s 35.

Juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on

igakordne kohustus kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või

mitte (va mõned üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud).

Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud

juurdepääsupiirangud peaksid üldjuhul katma kõik võimalikud juhud,

millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS §

35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid kehtestada,

siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas

AvTS § 35 alused on piisavad). Samas ka eriseadustes

juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma

kaalutlusõigus, st andmed ei tohi olla automaatselt

Märkusega on arvestatud.

Eelnõu on täiendatud muudatusega kõnealuse

sätte kehtetuks tunnistamise kohta.

juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi

otsustuse, kas andmed on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka

tähelepanu, et isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK)

teabeks, siis olukorras, kus selle teabe suhtes esitatakse teabenõue, peab

teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab siiski

avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang, ning enne

teabe avalikustamist piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2).

AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed

olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel

kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekogude juhendi kohaselt:

„AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu

seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki

eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete

juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema

konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang

kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu andmetele absoluutse

juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline

juurdepääsupiirang on lubatud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada,

et kõik andmekogus olevad andmed on juurdepääsupiiranguga. See

tähendab, et seadusandja peab eriseaduses absoluutse

juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus sisalduva kogu

teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende

andmete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle teabe

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks on

üheks selliseks absoluutseteks juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette

nähtud § 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitseväe

valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral

üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud võimalus

kaaluda sellise piirangu põhjendatust. Samas on seadusandja AvTS § 35

lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute puhul valdavalt pannud

teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu vajalikkust hinnata.

Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb AK teabeks tunnistada

teave, mille avalikuks tulek ohustaks (st teabevaldaja peab igal juhul

hindama, kas ohustab või ei ohusta) muinsuskaitse all olevat objekti või

muuseumikogusse kuuluvat museaali.

2020. aasta 1. detsembril jõustus Tromsø konventsioon, mille Eesti

ratifitseeris 2016. aastal. 2024. aastal antud hinnangus Eesti

seadusandluse kooskõla kohta nimetatud konventsiooniga on välja

toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest

peavad olema minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud

hindamise raames antud selgitustes viidanud, et isegi kui sellised

absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis on

seadusandja selle kehtestamise raames hinnanud juba, kas erandiga

kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi nimetatud teabe vastu.

Seoses Tromsø konventsiooniga on oluline ka märkida, et eriseaduses

sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma konventsiooni

artikliga 3 antud raamidesse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava

loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele

dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu

laiendada.

Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et

eriseaduses saab täiendava juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul,

kui AvTS sellekohast alust ette ei näe. Eriseaduses sätestatud

juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu kehtestamise

eesmärk, st millist huvi avaliku huvi vastu kaalutakse. Seletuskirjas tuleb

välja tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla

sätestatav juurdepääsupiirang mahub ja millise mõttekäigu tulemusel

sellise järelduseni jõutud on. Antud juhul aga katab AvTS § 35 lg 1 p 17

ette nähtud piirangu. Kokkuvõttes on käesoleval juhul kogu andmekogus

olev teave avalik, kui selle suhtes ei kehti juurdepääsupiirangut, milleks

antud andmekogu puhul on ilmselt AvTS-ist tulenevalt ärisaladus ja

isikuandmed.

Eeltoodule tuginedes palume eelnõu täiendada sättega, milles TaimKS §

82 lg 1 tunnistatakse kehtetuks.

Muud märkused

11. Alates 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

(HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse

Märkusega on arvestatud.

tasakaalustamise reegel – iga halduskoormust suurendava nõudega tuleb

kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41).

Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel[1].

Vastavalt HÕNTE § 41 lg 2 p 3 tuleb seletuskirja sisukokkuvõttes anda

ülevaade eelnõu muudatuste mõjust halduskoormusele (ettevõtjatele,

inimestele, vabaühendustele). Juhime tähelepanu, et kui eelnõu

muudatused peaksid eelnimetatud sihtrühmade koormust kasvatama ning

see ei liigitu HÕNTE-ga lubatud erandite alla (vt HÕNTE § 1 lg 42),

tuleb eelnõu autoreil samaaegselt leida ka võimalused koormuse

vähendamiseks. Vähendamise võimalused tuleb samuti ülevaatlikult

sisukokkuvõttesse lisada.

Seletuskirja sissejuhatavat osa on asjakohaselt

täiendatud.

12. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega ning märkustega eelnõu

mõju kohta.

Märkusega on arvestatud.

13. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu

esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks

pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja

vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele

esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika

eeskirjale.

Märkusega on arvestatud.

Justiits- ja

Digiministeerium –

eelnõule esitatud

märkused

EN (7) Kaubasaadetis vormistatakse vabasse ringlusesse, kui saadetis

vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 1

lõikes 2 sätestatud nõuetele .”;

ETTEPANEK

Viidatud määruse art 1 lg 2 kehtestab määruse kohaldamisala

(valdkonnad, kus tehakse ametlikku kontrolli) ega sisalda nõudeid

saadetisele. Palume asendada viitega asjakohasele sättele.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Antud punkt on eelnõust välja jäetud ja kehtiv

TaimKS § 37 lg 7 tunnistatakse kehtetuks

tulenevalt sellest, et saadetise vabasse

ringlusesse vormistamise nõuded on

kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2017/625.

12) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi Eestis turule laskmiseks esitab isik Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 33, 40, 47,

51 ja 53 nimetatud loa saamiseks kirjaliku taotluse Põllumajandus- ja

Toiduametile ning tasub riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras

Märkusega on arvestatud.

juhul, kui Eesti on taotlust läbi vaatav liikmesriik sama määruse artikli

35 tähenduses. Riigilõivu ei tule tasuda sama määruse artiklites 40, 51 ja

53 nimetatud taotluse esitamise eest.”;

ETTEPANEK

Lõike esimese lause järgi tuleb art 40 ja 51 korral riigilõiv tasuda, teises

lauses ei tule tasuda. Laused on omavahel vastuolus, kuna sisaldavad

viiteid samadele artiklitele. Palume üle vaadata ja korrigeerida.

Lisada täpsustav „sama määruse“ vastavalt enne lõike „artikli 35“ ja

„artiklites 40, 51 ja 53“.

13) paragrahvi 73 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „riigilõivu”

tekstiosaga „riigilõivuseaduses sätestatud määras juhul, kui Eesti on

taotlust läbi vaatav liikmesriik sama määruse artikli 35 tähenduses”;

ETTEPANEK

Lisada täpsustav „sama määruse“ enne lõiku „artikli 35 tähenduses“.

Märkusega on arvestatud.

17) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Õhust pritsitav ala ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ala.

ETTEPANEK

Normi sisu ei ole arusaadav, sest normi struktuur vastab definitsiooni

struktuurile, aga SK järgi võib eeldada, et soovitakse kehtestada keeld,

st keelata õhust pritsimine lg 1 nimetatud alal (avalikus kohas). Kui nii,

siis tuleb see ka normis sõnaselgelt väljendada, näiteks nõnda:

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alal ei ole lubatud kasutada

taimekaitsevahendit õhusõidukilt.

Märkusega on arvestatud.

27) paragrahvi 80 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse andmed turule lastud

taimekaitsevahendite ja taimekaitsetunnistuse kohta, samuti

taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi

puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed ning andmed

taimekaitsevahendi hoiu- ja turustamiskoha kohta.“;

ETTEPANEK

Märkusega on arvestatud.

Sidesõna ja koma asemel aitab siin paremini eristada andmeid kasutaja

kohta ja andmeid koha kohta.

(2) Järelevalvetasu on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2017/625 artikli 80 kohaselt käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras

tasutav summa järgmiste järelevalvetoimingute tegemise eest:

1) käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel tehtud ekspordi

fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja

ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadi menetlemisega seotud

kontrollitoimingud;

ETTEPANEK

TaimKS § 16 kasutab väljendit "ekspordieelne sertifikaat"

Märkusega on arvestatud.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79

lõike 2 punktis c sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 8711 lõikes 11 ning

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja

Toiduamet eelmise kalendrikuu jooksul tehtud järelevalvetoimingute

eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu kümnendaks

kuupäevaks.

ETTEPANEK

Palume kontrollida viidet. Eelnõuga lisatavas § 87-11 ei ole lõiget 1-1.

Märkusega on arvestatud.

㤠883. Kontrolltehing

(1) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus teha kontrolltehing,

kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis

taimepassi ja selle väljastamise, sealhulgas kaitstava

piirkonna kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa

olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja

turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul

viisil võimalik järelevalvet teostada või see on oluliselt

raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu

ennetamiseks või korrarikkumise väljaselgitamiseks,

tõrjumiseks või kõrvaldamiseks käesoleva seaduse §-s 881

sätestatud juhtudel. Kontrolltehingu tegemise otsustab

Põllumajandus- ja Toiduamet.

Märkusega on arvestatud.

ETTEPANEK

Palume sõnastus ühtlustada KorS sõnastusega: ohu ennetamine,

väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine.:

Pakutud sõnastus„ ...olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks käesoleva seaduse §-s

881 sätestatud juhtudel. Kontrolltehingu tegemise otsustab

Põllumajandus- ja Toiduamet“

Justiits- ja

Digiministeerium –

seletuskirjale esitatud

märkused

1.1.Sisukokkuvõte

ETTEPANEK

Vastavalt HÕNTE § 41 lg 2 p 3 tuleb seletuskirja sisukokkuvõttes anda

ülevaade eelnõu muudatuste mõjust halduskoormusele (ettevõtjatele,

inimestele, vabaühendustele). Juhime tähelepanu, et kui eelnõu

muudatused peaksid eelnimetatud sihtrühmade koormust kasvatama

ning see ei liigitu HÕNTE-ga lubatud erandite alla (vt HÕNTE § 1 lg

42), tuleb eelnõu autoreil samaaegselt leida ka võimalused koormuse

vähendamiseks. Vähendamise võimalused tuleb samuti ülevaatlikult

sisukokkuvõttesse lisada.

Märkusega on arvestatud.

1.3. Märkused

Eelnõuga kavandatavatest muudatustest mõjutatud sihtrühmadeks on nii

taimetervise kui ka taimekaitse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, PTA,

Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK) ning Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

ETTEPANEK

See info sobib paremini seletuskirja sisukokkuvõttesse (p 1.1).

Märkusega on arvestatud.

2. LK 3 Seaduse eesmärk.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes TaimKS-i ja riigilõivuseaduse

(edaspidi RLS) muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse2 (edaspidi

TaimKS-i VTK) koostamine.

ETTEPANEK

Ajakohastada viide, õige on ilmselt järgnev:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35d145f9-6925-4c2a-

8072-7ab6cd780acc

Märkusega on arvestatud.

2 Eelnõude Infosüsteemi toimik nr 23-0256. https://eelnoud.valitsus.ee/main#Q1Ho0f0N

Seoseid TaimKS-i VTK-ga on vaadeldud iga muudatuse juures eraldi.

ETTEPANEK

2. LK 3 VTK koostamata jätmise korral peavad EN autorid esitama

vastava muudatuse juures nii põhjenduse kui ka viite(d) vastavale

HÕNTE sättele, millele VTK koostamata jätmisel tugineti (vt HÕNTE

§ 1 lg 2 p-d 1-5).

Märkusega on arvestatud.

2.1. LK 3 „Näiteks 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud söödaseaduse

muudatuste3 kohaselt on söödajärelevalve tasu kehtestamisega tagatud

järelevalve põhimõtete ühtsem rakendamine kõikidele sööda

käitlejatele.“

ETTEPANEK

Ajakohastada viide, õige on ilmselt järgnev:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6bf72c5-1863-4e40-

8b28-c413811ce449

Märkusega on arvestatud.

2.1.Lk 6

Järelevalvetasu kohaldamisala laiendamise vajadust ja selle põhjuseid on

lähemalt käsitletud seletuskirja punktis 2.1.

ETTEPANEK

Antud juhul ongi tegemist seletuskirja punktiga 2.1. Kas viide on

korrektne?

Märkusega on arvestatud.

2.2 lk 7

TaimKS-i VTK-s heakskiitmise taotluse tasu ja selle maksmise korra

võimalikke muudatusi ei vaadeldud.

ETTEPANEK

VTK koostamata jätmise korral peavad EN autorid esitama nii

põhjenduse kui viite vastavale HÕNTE sättele, millele koostamata

jätmisel tugineti (vt HÕNTE § 1 lg 2 p-d 1-5).

Märkusega on arvestatud.

3 Eelnõude Infosüsteemi toimik nr 19-0611. https://eelnoud.valitsus.ee/main#hZM8181B

2.3 Lk 8

Kui 2013. aastal oli määrusega kehtestatud kulupõhine PTA tunnitasu

määr 11,23 eurot/tunnis, siis 2025. aastal on see juba 78,49 eurot/tunnis.

Samuti ei ole kasutatav riigilõivusüsteem piisavalt paindlik, et

võimaldada PTA kulude õigeaegset hüvitamist. 2024. aasta jooksul on

PTA-s toimunud mitu personali koosseisu muudatust, värvatakse uusi

töötajaid, samuti on töötajate koolitamine olnud ajamahukas ja toonud

kaasa lisakulusid. Selle põhjuseks on rangemaks muutunud nõuetest

tingitud töö mahu kasv ning vajadus pidada kinni Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 kehtestatud tähtaegadest.

ETTEPANEK

Mis (või milline tunnimääras sisalduv kululiik) on tinginud ligi 7-

kordse kulude kasvu? Nt tarbijahinnaindeks on perioodil 2011-2024

kasvanud Statistikaameti andmetel u 64% ning keskmine palk ligi kaks

korda. Palume lähemalt selgitada.

Märkusega on arvestatud.

Lk 9. Tabel 1. Taimekaitsevahendi turule laskmise tasude (sh lõivude)

võrdlus Eestis, Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes 2023. Allikas: PTA

ETTEPANEK

Täpsustada võiks, millele tuginevad tabelis toodud PTA andmed teiste

riikide osas. Nimelt on teiste riikide osas toodud tasudel suured

vahemikud ning Eesti osas vaid üks fikseeritud määr. Lisaks vajaks eraldi

selgitamist, millistele kulupõhimõtetele on seni tuginetud teistes riikides

tasumäärade kehtestamisel.

Märkusega on arvestatud.

LK 9 ja järgnev Tabel 2. Kehtivate ja kavandatud riigilõivude võrdlus

ning taimekaitsevahendi taotluse nõuetekohasuse kontrolliks kuluv

lõivustatav hinnanguline ajakulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklite kaupa.

Uute riigilõivude arvutamise aluseks võeti PTA poolt taotluse

nõuetekohasuse kontrolliks keskmiselt kuluv aeg ning PTA 1.01.–2024-

31.12.2024 eelarve alusel arvutatud taimekaitsevahendite turulelaskmise

lubade menetlemisega seotud personali tunnitasu määr 68,11 eurot, mille

Märkusega on arvestatud.

arvutamisel on arvesse võetud põhiteenuste ja tugiteenuste palgakulu

ning majandamiskulu. Taimekaitsevahendite lubade menetlemisega

seotud personali tunnitasu määr on ümardatud üles 70 euroni ning kattub

PTA poolt prognoosina arvutatud keskmise tasumääraga 70 eurot, mis

kujuneb järgmiselt: ekspertide keskmine tunnitasu kokku koos tööandja

maksudega sh koolitus- ja lähetuskulud 45,50 €eurot, PTA keskmine

majandamiskulu tundidesse arvestatuna 24,50 eurot. Kehtivate ja

kavandatud riigilõivude võrdlus on toodud tabelis 2.

ETTEPANEK

Tabelis 2 toodud arvudest arusaamiseks oleks selgem, kui siinviidatud

tekstis olevad arvud oleksid suhestatud otse tabeli vastava tulbaga - nt on

uue riigilõivu arvutuskäik: 70*n(h).

LK 10. Tabel 2. Kehtivate ja kavandatud riigilõivude võrdlus ning

taimekaitsevahendi taotluse nõuetekohasuse kontrolliks kuluv

lõivustatav hinnanguline ajakulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklite kaupa.

ETTEPANEK

Tabelis toodud loogika on raskesti jälgitav. Pole nt selge, miks osade

toimingute osas ei ole märgitud uut riigilõivu summat ega aastast

prognoosi. Kas neil juhtudel jääb uus riigilõiv praegusega võrreldes

samaks?

Tabeli 2 lahter "taotluste arv aastas" - Mille põhjal on saadud selles tulbas

olevad arvud?

Märkusega on arvestatud.

LK 11 Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu tunnitasuna kehtestab

valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega, tuginedes tasu

määra vastuvõtmisele eelnenud nelja kvartali kuludele. Nii on võimalik

arvestada hindamisele kulunud tegelikke kulusid, mitte prognoositud

kulusid. Kirjeldatud muudatust TaimKS-i VTK-s ei analüüsitud.

ETTEPANEK

Märkusega on arvestatud.

VTK koostamata jätmise korral peavad EN autorid esitama nii

põhjenduse kui viite vastavale HÕNTE sättele, millele tugineti (vt

HÕNTE § 1 lg 2 p-d 1-5).

LK 12. Tabel 3. Taimekaitsevahendi loa taotluste kavandatavad

riigilõivud ja erialase hindamise tasud

ETTEPANEK

Tabel 3. Tulbad "eeldatav kesmine ajakulu" ja "riigilõivuga maksustatav

ajakulu" - Tabeli põhjal pole aru saada, mida need kaks erinevat tulpa

ajakulu mõistes tähendavad või miks osadel juhtudel on lahtrid tühjaks

jäetud.

Tabel 3. Tulp: Eeldatav tasu vastavalt tegelikult kulunud tundidele.

Palume selgemalt märkida, kuidas on saadud arvud sellesse tulpa ning

miks mõningatel juhtudel on lahtrid jäetud tühjaks.

Tabel 3. Tulp: Taotluste arv aastas

Kuidas on saadud selles tulbas olevad arvud?

Märkusega on arvestatud.

2.4 LK 13. Kohustus teavitada taime, taimse saaduse ja muu objekti

kaubasaadetise Eestisse toimetamisest ning vastutussäte teavitamata

jätmise eest

ETTEPANEK

Kuna antud teema VTK-s käsitlemist ei leidnud, siis tuua ära põhjendus

ja HÕNTE säte, mille alusel jäeti VTK koostamata (vt HÕNTE § 1 lg 2

p-d 1-5).

Märkusega ei ole arvestatud.

Antud vastutussäte on eelnõust välja jäetud,

seega puudub vajadus seletuskirja

täiendamiseks.

2.5 LK 14 Taimekaitsevahendi pritsimine õhusõidukilt

Võimalust kasutada taimekaitsevahendeid õhusõidukilt ei analüüsitud

TaimKS-i VTK-s.

ETTEPANEK

Selle teema puhul on ilmselt lähtutud HÕNTE lubatud erandist EL

õiguse ülevõtmisel (HÕNTE § 1 lg 2 p 2). Palume teksti vastavalt

täiendada ja VTK-st koostamata jätmise erandi kasutamist selle kaudu

põhjendada.

Märkusega on arvestatud.

2.7 LK 17 Taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamine Märkusega on arvestatud.

ETTEPANEK

Selle teema puhul on ilmselt lähtutud HÕNTE lubatud erandist EL

õiguse ülevõtmisel (HÕNTE § 1 lg 2 p 2). Palume teksti vastavalt

täiendada ja VTK-st koostamata jätmise erandi kasutamist selle kaudu

põhjendada.

2.9 LK 19 Kontrolltehing

ETTEPANEK

Kontrolltehing on seotud EL õiguse ülevõtmisega, kuid seda käsitleti ka

eelnenud VTK-s. Täiendada järgnevat teksti.

Märkusega on arvestatud.

LK 53 Eelnõuga § 1 punktiga 7 muudetakse TaimKS-i § 37 lõikeid 6 ja

7, milles täpsustatakse nõudeid taime, taimse saaduse või muu objekti

toimetamisel liiduvälisest riigist Eestisse ning käsitlevad nõutavat

teavitamist ja kaubasaadetise vormistamist vabasse ringlusse. Nende

nõuete aluseks on ametliku kontrolli määruse artiklid 56 ja 57 ning

nimetatud määruse alusel kehtestatud rakendusaktid .

ETTEPANEK

Palume lisada näiteid kehtestatud rakendusaktide kohta.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Tulenevalt muudatustest eelnõus ja § 37 lõike

7 kehtetuks tunnistamisest on tehtud vastavad

parandused seletuskirjas.

6.1. LK 57 Kavandatav muudatus: taimetervise valdkonnas ekspordi

fütosanitaarsertifikaatide taotlemisel ning puidust pakkematerjali ning

puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning

puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle tehtava

ametliku kontrolli tegemise eest võetavalt riigilõivult järelevalvetasule

üleminek.

…„Selline süsteem on kasutusel juba ka teistes valdkondades ning võib

olla suurema mõjuga ainult lühiajaliselt. Ametile sellega olulist töömahu

kasvu ei kaasne, pigem muutub protsess tõhusamaks ja kiiremaks. Ka

ettevõtja jaoks muutub süsteem lihtsamaks ja arusaadavamaks. „

ETTEPANEK

Selgitada, kuidas muutub tõhusamaks nii ametile kui ettevõtjale.

Eelnevalt oli kirjas, et ettevõtja peab hakkama tasuma toimingujärgseid

arveid varasema ühe ettemaksu asemel, mis suurendab küll kulude

läbipaistvust, kuid võib kasvatada halduskoormust.

Märkusega on arvestatud.

LK 57 mõjud. Märkusega on arvestatud.

„Näiteks maksis ettevõtja, kelle juures tehti üks kontroll kestusega 8,67

tundi, 2023. aastal 952 fütosanitaarsertifikaadi eest riigilõivu 26 237

eurot. Kui arvestada see ümber tunnitasuks, siis oleks tehtud kontrolli

eest tulnud tasuda 442 eurot (arvestades tunnitasu määraks 55,26 eurot ja

maksimaalseks kestvuseks 8 tundi). Sellele lisanduks tasu

fütosanitaarsertifikaatide menetlemisele kuluva aja eest, mis oleks 26

303 eurot. Seega kokku oleks tulnud ettevõtjal maksta tunnitasu põhiselt

26 745 eurot ehk 508 eurot (~2%) aastas rohkem kui ta maksis aastal

2023.“

ETTEPANEK

Kuna näites toodud andmed on allikaviiteta, siis on raske mõista nende

aluseks olevaid arve. Kuna samade arvutustega on tegeletud ka

seletuskirja 3. osas, siis võibolla on mõistlikum asendada see viitega

varasemale osale?

LK 57 mõjud.

Puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise ja

vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise

nõuete täitmise üle järelevalve teostamisele kuluv keskmine toimingu

aeg (ilma sõidule kuluva ajata) on 6,58 tundi. Seega, kui tunnitasu määr

oleks 55,26 eurot , oleks keskmine järelevalvetasu selle eest 363 eurot.

ETTEPANEK

Lisada viide sellele, kust antud arv on tuletatud.

Märkusega on arvestatud.

LK 57 mõjud.

„Samas kehtiks järelevalvetoimingule ka maksimaalne ajaline

ülemmäär, 8 tundi.“

ETTEPANEK

Kas mõeldud on, et EN kohaselt hakkaks kehtima? Täpsustada.

Märkusega on arvestatud.

LK 58 mõjud.

„Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub.

Mõju olulisus: väike, osale ettevõtjatele on mõju positiivne, osale

negatiivne.

ETTEPANEK

Kas mõeldud on, et EN kohaselt hakkaks kehtima? Täpsustada.“

Märkusega on arvestatud.

LK 58 mõjud. Märkusega on arvestatud.

„Mõju valdkond: riigiasutuse töökorraldus (töökoormuse mõju pädevale

asutusele)

Mõju sihtrühm: järelevalveasutus (PTA) „

ETTEPANEK

Siin ja edaspidi PTA osas: lisada asutuse isikkoosseisu suurus ning

võimalusel nende ametikohtade arv või osakaal, kes muudatusest otseselt

mõjutatud on - nt teatud järelevalveosakonna koosseisu suurus vms.

LK 58 Mõjud

„Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kavandatavad muudatused

mõjutavad PTA töökorraldust, muutes selle lihtsamaks ja vähem

koormavaks, kuivõrd lõivude laekumise üle eraldi arvestuse pidamine

asendub sarnaselt teiste valdkondade järelevalvetasude üle arvestuse

pidamisega.“

ETTEPANEK

Siit ei selgu, mil moel on ühe arvestusmeetodi asendamine teisega vähem

koormavam. Täpsustada. Muudatuste mõjuga kokkupuude on ilmselt

igapäevane ehk sage. Lisada.

Märkusega on arvestatud.

LK 58 Mõju

„6.2 Kavandatav muudatus: väärteokoosseisu kehtestamine taime,

taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel

saadetisest teavitamise nõuete rikkumise eest“

ETTEPANEK

Selle muudatuse puhul on kajastamata jäänud mõju keskkonnale (ohtlike

taimekahjustajate levik), millega on seotud ka üldine majanduslik mõju

ehk kahju nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka riigieelarvele. Palume

analüüsi vastavalt täiendada.

Märkusega ei ole arvestatud.

Kuna antud punkt on eelnõust välja jäetud,

puudub vajadus täiendusteks.

6.3 LK 59 Kavandatav muudatus: muudetakse toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu

maksmise korda, kehtestades toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

erialase hindamise tasu ning eristades tasu maksmise hindamise eri

etappide kaupa (eelnõu § 1 punkt 17).

„Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike“

ETTEPANEK

Märkusega on arvestatud.

Negatiivne risk võib kaasneda ettevõtjale vajadusega senisest varem

tasuda taotluse menetlemise eest. Vajadusel täpsustada.

6.3 LK 59

„Mõju olulisus: oluline“

ETTEPANEK

Põhjendada antud hinnangut. Tuleb silmas pidada nt ka seda, et

ettevõtjatele esitatakse esimesed arved senisest varem, mis ei pruugi olla

ilmtingimata positiivne mõju, samuti on mõju sihtrühm üsna piiratud

arvuga.

Märkusega on arvestatud.

6.3 LK 59

„Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite tootjad ja turustajad ning kaudselt

ka põllumajandustootjad“

ETTEPANEK

Sihtrühm on eelnevast punktist erineva sõnastusega - kas tegelikult on

silmas peetud sama sihtrühma? Sel juhul selguse huvides soovitame

kasutada ühtset definitsiooni ning lisada ka sihtrühma(de) arvuline

suurus. See kehtib siin ja ka edaspidi selle sihtrühma kohta.

Märkusega on arvestatud.

6.3 LK 59

„Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: otsene mõju taimekaitsevahendi

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmist taotlevatele

ettevõtetele puudub – arvete kogusumma jääb samaks mis oli enne

seaduse muudatust. „

ETTEPANEK

Analüüsitud mõju kattub eelmises punktis analüüsituga

(halduskoormus), mistõttu tuleks need mõjuanalüüsi punktid

integreerida.

Märkusega ei ole arvestatud. Sihtgrupp on teine, lisaks vaadeldakse mitte

halduskoormust vaid rahalist mõju.

6.4. LK 60 Kavandatav muudatus: taimekaitsevahendi turule laskmise

loa taotluse menetlemise eest tasutavate riigilõivude muutmine.

„Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: riigi tulud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklite 33, 40, 43, 47, 51 kohase

taimekaitsevahendite lubade ….“

ETTEPANEK

Märkusega ei ole arvestatud. Nimetatud määruse 1107/2009 artiklitel on

kõigil oma spetsiifika ja seega puudub

piisavalt kirjeldav ühine nimetaja, mis oleks

täpsem kui „taimekaitsevahendite turule

laskmise load“ või „taimekaitsevahendite

load“. Kui kõigile artiklite numbritele

Kas neid artikleid oleks võimalik sisulisemalt kokku võttes

iseloomustada - lugejal on raske jälgida arvukaid viiteid, mis tuleks

arusaamise huvides kõik eraldi üles otsida.

selgitused lahti kirjutada, muutub tekst väga

pikaks.

6.4. LK 60 „…ning riigilõivu tasumise nõue taimekaitsevahendite

vastastikuse tunnustamise alusel loa taotlemisel vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 40

tunnistatakse kehtetuks. Tunnistatakse kehtetuks säte, milles

kehtestatakse riigilõiv taimekaitsevahendi loa taotlemisele vastastikuse

tunnustamise alusel. „

ETTEPANEK

Osaliselt sama sisu korduv esitamine.

Märkusega on arvestatud.

6.4 LK 60 „Tunnistatakse kehtetuks säte, milles kehtestatakse riigilõiv

taimekaitsevahendi loa taotlemisele vastastikuse tunnustamise alusel.

Samuti kehtestatakse erisused, mille puhul ei tule tasuda riigilõivu.

Senine keskmine taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluste

menetlemise eest laekuvate riigilõivude summa väheneb arvestuslikult

81 280 eurolt 34 730 eurole.“

ETTEPANEK

Tarbetu kordus.

Märkusega on arvestatud.

6.5. LK 60 Kavandatav muudatus: kehtestatakse taimekaitsevahendi

erialase hindamise tasu, mida TaimKS-i § 65 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1

nimetatud isik maksab PTA-le taimekaitsevahendi erialase hindamise

eest taimekaitsevahendi loa taotluse menetlemisel Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 33, 40, 43, 45 ja 47

nimetatud loa saamiseks (eelnõu § 1 punkt 15).

ETTEPANEK

Ehk saab sisuliselt iseloomustades need kuidagi kokku võtta?

Märkusega ei ole arvestatud.

Sisuliselt iseloomustades ei ole võimalik

nõutavat täpsust säilitades kokku võtta

sedavõrd erinevaid määruse 1107/2009

artikleid.

6.5 LK 60

„Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seadusemuudatusega

kehtestatakse taimekaitsevahendite Eestis turulelaskmise loa taotluse

menetlemise eest makstavale riigilõivule taimekaitsevahendi erialase

hindamisega seotud kulutustele vastav lisatasu, mis tähendab

Märkusega on arvestatud.

ettevõtjatele suuremaid kulusid taimekaitsevahendite turulelaskmise

lubade taotlemisel .“

ETTEPANEK

Siin on mainimata jäänud, et tasu võtmise eesmärk on suurema arvu

ekspertide palkamisega menetluste kiiruse suurendamine.

6.5 LK 61

„..keda hindamistasude kehtestamine Eestis küll mõjutab, kuid kes on

valmis toodete kiirema turule lubamise eest rohkem maksma. “

ETTEPANEK

Millele see hinnang tugineb? Täpsustada.

Märkusega on arvestatud.

6.5 LK 61

„Seega võib järeldada, et lisatasude kehtestamine tõstab teatud määral

taimekaitsevahendite tootjate halduskoormust, ent samas soodustab

eeskätt uute taimekaitsevahendite kiiremat turulelaskmist Eestis ning

omab positiivset mõju kõigile Eesti põllumajandustootjatele, kelle jaoks

uute kaasaegsete ning toimespektrilt kõiki olulisi taimekahjustajaid

hõlmavate taimekaitsevahendite kättesaadavus on suure tähtsusega.“

ETTEPANEK

Mida lisaks eelmainitud suurematele rahalistele kuludele on siin veel

mõeldud ? Täpsustada.

Märkusega on arvestatud.

6.6 LK 61 Kavandatav muudatus: taimekaitsevahendite turustaja, väga

mürgiste taimekaitsevahendite kasutaja ning nende hoiu- ja

turustamiskohtade taimekaitsevahendite registrisse kandmise eest

makstava riigilõivu kaasajastamine ning tõstmine seniselt 7 eurolt 20

eurole ning uue 70 eurose riigilõivu seadmine taimekaitsevahendi

registrikande muutmisele.

„Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite turustajad ning väga mürgiste

taimekaitsevahendite kasutajad, kaudselt ka põllumajandustootjad“

ETTEPANEK

Siin ja edaspidi: täpsustada selle sihtrühma arvuline suurus.

Märkusega on arvestatud.

6.6 LK 61 Kavandatav muudatus: taimekaitsevahendite turustaja, väga

mürgiste taimekaitsevahendite kasutaja ning nende hoiu- ja

turustamiskohtade taimekaitsevahendite registrisse kandmise eest

makstava riigilõivu kaasajastamine ning tõstmine seniselt 7 eurolt 20

Märkusega on arvestatud.

eurole ning uue 70 eurose riigilõivu seadmine taimekaitsevahendi

registrikande muutmisele.

„Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite turustajad ning väga mürgiste

taimekaitsevahendite kasutajad, kaudselt ka põllumajandustootjad“

ETTEPANEK

Kas hõlmab nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid?

6.6 LK 61

„seadusemuudatusega kaasajastatakse ning tõstetakse

taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste taimekaitsevahendite

kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade taimekaitsevahendite

registrisse kandmise eest makstavat riigilõivu 7 eurolt 20 eurole ning

kehtestatakse taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest makstav

riigilõiv 70 eurot. “

ETTEPANEK

Tarbetu kordus: sama info p 6.6. sissejuhatavas lauses.

Märkusega on arvestatud.

6.6 LK 61.

„Uusi tegevusi ega kohustusi ei lisandu ja halduskoormus oluliselt ei

kasva .“

ETTEPANEK

Mida see sisuliselt tähendab? Täpsustada.

Märkusega on arvestatud.

6.7 LK 62

„Mõju sihtrühmad: PTA, PRIA“

ETTEPANEK

Lisada asutuse isikkoosseisu arvuline suurus ja see osa (või osakaal)

ametikohtadest, mis on muudatusest mõjutatud.

Märkusega on arvestatud.

6.7 LK 63

„Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad“

ETTEPANEK

Siin ja edaspidi: hinnata sihtrühma arvulist suurust ning täpsustada, kas

hõlmab nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid.

Märkusega on arvestatud.

6.7 LK 63

„Olulisem on mõju mittepõllumajanduslikele professionaalsetele

kasutajatele, oma süsteemis (näiteks Exceli fail) ja paberkandjal andmete

pidajatele .“

Märkusega ei ole arvestatud.

Mittepõllumajanduslikud professionaalsed

kasutajad kes selle määratluse alla langevad,

on nii suured juriidilised isikud, et selle

ETTEPANEK

Palume lisada rahaline hinnang, kui suur võib olla kulu neile oma

tarkvara kasutusele võtmiseks (litsents) ja/või selle liidestamiseks PRIA

infosüsteemiga.

kohustuse tõttu eraldi Exceli omandamine ei

ole neile vajalik. Paberkandjal

põllumajandusliku kasutuse andmete

pidajatele on kättesaadav riiklik tasuta e-

põlluraamat, sama kehtib oma süsteemis

arvestuse pidajatele.

6.8. LK 64 Kavandatav muudatus: võimalda asjakohaste tingimuste

täitmisel pritsida taimekaitsevahendit õhusõidukilt…

„Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitav mõju võib

kaasneda juhul, kui PTA ja METK ei suuda teha vajalikke hindamisi ega

koguda teadmisi, mis on olulised valdkonna arenguks ja

riskivähendusmeetmete rakendamiseks“

ETTEPANEK

Täpsustada, mis on nimetatud riski realiseerumise tagajärg. Eelnev

kirjeldus laseb oletada, et valdkonna uudsus on ilmselt suurim risk,

millega ei osata praegu arvestada ning see võib nt väljenduda selles, et

riigiasutusel tuleb tulevikus teha mitmeid töökorralduslikke muudatusi,

mis võivad nõuda lisaressursse (nt kasvõi järelevalve tõttu). Kui nii, siis

palume seda ka siinses analüüsis täpsustada.

Märkusega on arvestatud.

6.8 LK 64 „Mõju olulisus: keskmine“

ETTEPANEK

Ebaselge määratlus, soovitame selle asemel täpsustada analüüsi sisulist

poolt.

Märkusega on osaliselt arvestatud.

Täpsustati analüüsi ja mõju ulatust.

6.8. LK 64

„Õhusõidukit kasutav isik peab läbima asjakohased koolitused ning tal

peab olema asjakohane luba õhusõiduki kasutamiseks, samuti peab ta

teavitama PTA-d õhusõidukilt taimekaitsevahendi kasutamisest,

nimetatud nõuded toovad kaasa täiendava aja- ja finantskulu.“

ETTEPANEK

Võiks täpsustada, et tegemist on täiendava võimalusega ning võimalik

kasutaja hindab eelnevalt tegevuse majanduslikku mõttekust, sh riigiga

seotud menetlusi ehk tegemist ei ole nõuetega, mis on sihtrühmale

vältimatud.

Märkusega on arvestatud.

6.8 LK 64 „Mõju olulisus: väike“ Märkusega on arvestatud.

ETTEPANEK

Olulisus võib selles valdkonnas tehnoloogia kiire arengu tõttu aja jooksul

kasvada.

6.9 LK 65

6.9. LK 65. Kavandatav muudatus: taimekaitsevahendi turustajal,

professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema asjakohased

teadmised ja nende olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.

„Mõju sihtrühm: seitse taimekaitsekoolitusi korraldavat täiskasvanute

koolitusasutust, taimekaitsevahendi turustajad, professionaalsed

kasutajad ja nõustajad .“

ETTEPANEK

Täpsustada, kas hõlmab nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid. Täpsustada

viidatud sihtrühmade (hinnanguline) arvuline suurus.

Märkusega on arvestatud.

6.9. LK 65.

Muudatus mõjutab koolitusasutuste sissetulekut, kuna eksamitasu

moodustab ainult osa taimekaitsekoolituse tasust. Võib eeldada, et

sissetuleku vähenemise tulemusel on koolitusasutustel vähem võimalusi

investeerida õppematerjalide väljatöötamisse.

ETTEPANEK

See hinnang tuleks kanda ebasoovitavate mõjude kategooriasse. Lisaks

tuleks märkida, millise tagajärje võib endaga kaasa tuua see, kui

koolitusasutustel väheneb edaspidi võimalus õppematerjalide

väljatöötamiseks ning kas see mõju võib kanduda edasi ka kasutajatele

ja nõustajatele, nt teadmiste kvaliteedi või asjakohasuse languse näol.

Märkusega on arvestatud.

6.10. LK 65 Kavandatav muudatus: täpsustatakse erinevate sihtrühmade

puhul taimekaitsetunnistuse tähendust (eelnõu § 1 punkt 19).

„Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike

Mõju olulisus: pigem väike“

ETTEPANEK

Kas risk, et uuendatud taimekaitsekoolituse programm ei leia PTA

heakskiitu, puudub? Selgitada.

Märkusega on arvestatud.

6.11 LK 65 6.11. Kavandatav muudatus: koolitusasutus võib läbi viia

taimekaitsekoolituse eksami ilma taimekaitsekoolituse korraldamiseta

(eelnõu § 1 punkt 23).

ETTEPANEK

Soovitame kaaluda nii muudatuse (6.11.) kui ka eelnenud muudatuse

(6.10.) liitmist üheks muudatuse analüüsiga p-s 6.9., kuna olemuslikult

on tegemist sama valdkonda reguleerivate muudatustega, kus nii

sihtrühmad kui ka neile avalduv mõju omavad kattuvat iseloomu ning

mõju tuleks hinnata sihtrühmadele kogumis, eriti kuna osale sihtrühmast

kaasnevad mitmed ebasoovitavad mõjud. Oluline on hinnata just

koolitusasutustele avalduvate ebasoovitavate mõjude esinemist kogumis.

Vt ka eelmist märkust.

Märkusega on osaliselt arvestatud.

Punktide 6.9-6.11 mõjuhinnangute

ühendamine ei ole otstarbekas ning tekitab

segadust.

6.13. LK 66. Kavandatav muudatus: Taimekaitse valdkonnas

järelevalvetasu kehtestamine

„Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: eelnõuga kavandatava

muudatuse kohaselt kehtestatakse taimekaitsevahendi turulelaskmise,

turustamise ja kasutamise ametliku kontrolli järgse täiendava

järelevalvetoimingu tegemise eest järelevalvetasu, mille tasub ettevõtja.

“

ETTEPANEK

Kas on võimalik täpsustada ka sellise järelevalvetasu (eeldatav) suurus?

Kas tasu kehtestamisel võib olla ka preventiivne mõju rikkumiste

vähenemisele? Selgitada.

Märkusega on arvestatud.

6.13 LK 67.

„PTA andmetel tehti 2024. aastal 9 taimekaitsevahendite kasutamise ja

62 turustamise järelkontrolli, mistõttu võib ütelda, et seaduse

muudatusest tulenev mõju on positiivne, ent suhteliselt väike.“

ETTEPANEK

Vt eelmist märkust seotuna sellise kontrolli tegelikust maksumusest ehk

kui palju saab riik siit kulusid aastas kokku hoida.

Märkusega on arvestatud.

6.14. LK 67 Kavandatav muudatus: kontrolltehingu tegemise õigus

(eelnõu § 1 punktid 34 ja 35). „Mõju valdkond: järelevalve“

ETTEPANEK

Märkusega on arvestatud.

Järgnevalt on korraga analüüsitud nii mõju riigiasutustele kui ka

ettevõtlusele. Täpsustada.

6.14 lk 67

„Mõju sihtrühm: PTA ning ettevõtjad, kes turustavad taimi, taimseid

saadusi, muid objekte ja taimekaitsevahendeid“

ETTEPANEK

Kas otsene mõju avalduks vaid teatud PTA struktuuriüksusele ehk

üksikutele ametikohtadele? Täpsustada.

Märkusega on arvestatud.

6.14 LK 67 „Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus :“

ETTEPANEK

Võimalus teha kontrolltehinguid võiks omada preventiivset mõju

ettevõtjatele ning samuti parandada konkurentsi olukorda ettevõtluses.

Täiendada.

Märkusega on arvestatud.

6.14. LK 67

„kavandatavad muudatused mõjutavad vähesel määral PTA

töökorraldust, sest kontrolltehingute arv oleks väike ja need tehakse

üksnes PTA poolt hinnatud riskide või ametile edastatud vihjete põhjal

.“

ETTEPANEK

Palume lisada arvandmed seniste vihjete kohta, mis tingiksid vajaduse

teha kontrolltehinguid.

Märkusega on arvestatud.

6.14 LK 67

„Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: „

ETTEPANEK

Järgnev ebasoovitava mõju kirjeldus laseb eeldada, et suurim

ebasoovitava mõju tagajärg oleks senise olukorra jätkumine hoolimata

seadusega loodud uuest võimalusest, mistõttu otsest negatiivset mõju

muudatusega ei kaasneks, aga ei järgneks ka loodetud positiivset mõju.

Märkusega on arvestatud.

6.14 LK 67

„Mõju olulisus: keskmine“

ETTEPANEK

Ebavajalik määratlus. Selle asemel lisada ebasoovitavate mõjude

avaldumise risk ettevõtjatele, kuna seletuskirja p 2.9. kohaselt riivatakse

kontrolltehinguga mitmeid ettevõtlusega seotud vabadusi, mis on

Märkusega on arvestatud.

kahtlemata ebasoovitav mõju valdkonnaga seotud ettevõtjatele. Samas

võib märkida, et tulemuseks võib olla konkurentsivõimelisem ja ausam

ettevõtluskeskkond.

7. LK 67 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

„PTA esialgsete prognooside kohaselt laekub eelnõuga kavandatavate

muudatuste kehtima hakkamise järel taimekaitsevahendi turulelaskmise

lubade menetlemise eest riigilõivu 34 730 eurot ja taimekaitsevahendite

erialase hindamise eest tasu 350 153 eurot (kokku 925 405 eurot). “

ETTEPANEK

Selle summa arvutuskäik ei ole siinkohal selge.

Märkusega on arvestatud.

Arvud kontrolliti ja parandati, lisati

arvutuskäik.

7. LK 67 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

„Seega riigilõivude muutmisega ja erialase hindamise tasuga

asendamisega riigile lõivudena otse riigieelarvesse laekuv tulu väheneb

(laekub 46 550 eurot senisest vähem)…“

ETTEPANEK

Siinjuures on märkimata jäänud selle numbri arvutuskäik: nimelt on see

arvutatud keskmise taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluste

menetlemise eest laekuvate riigilõivude summast (81 280 eurot), millest

on lahutatud prognoositav summa 34 730 eurot. Selguse huvides tuleks

lisada.

Märkusega on arvestatud.

8. LK 68 Rakendusaktid.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu muutub nelja volitusnormi

asukoht, muutub üks volitusnorm ning kehtestatakse üks uus

volitusnorm.

ETTEPANEK

Palume lisada allpool loetletudmääruste pealkirjadele ka nende andmise

aluseks olevad volitusnormid. Samuti palume üle kontrollida

rakendusaktide kavandites esitatud volitusnormid - ilmselt on lõigete

numeratsioon töö käigus muutunud.

Märkusega on arvestatud.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Taimekaitsekoolitusi korraldab Põllumajandus- ja Toiduameti

heakskiidetud koolitusprogrammi alusel täiskasvanute koolitusasutus

lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest, kutseõppeasutuse seadusest

Märkusega on arvestatud.

ning taimekaitseseadusest. Kui taimekaitseseaduse mõte on, et

taimekaitsekoolitusi viiakse läbi üksnes täienduskoolitusena, siis võib

välja jätta viite kutseõppeasutuste seadusele. Samas, taimekaitseseadus

kasutab taimekoolituse puhul terminit „programm“, mis on laiem mõiste,

kui täiskasvanute koolituse seaduses kasutatav „õppekava“. See viitab,

et vastav taimekaitsekoolitus saaks olla ka mõne kutseõppeasutuse

tasemeõppe õppekava õppe osaks. Kui on mõeldud, et

taimekaitsekoolitus võiks olla ka kutseõppeasutuse õppekava osa, siis

viide kutseõppeasutuse seadusele on asjakohane ning tagab koolituse

korraldamise paindlikkuse.

Põllumeeste Ühistu

KEVILI, Eesti

Põllumajandus-

Kaubanduskoda

Eelnõu kohaselt rakendub erialase hindamise tasu taimekaitsevahendi

identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite,

toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku,

ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest.

Seletuskirjas on hinnatud, et erialase hindamise tasu laekumisest saadav

tulu Põllumajandus- ja Toiduametile on (edaspidi PTA) aastas

hinnanguliselt 311 000 eurot. Arvestades, et planeeritava tasu suurus on

78,49 eurot, prognoositakse erialase hindamise

töötundide arvuks kokku ligi 3962 tundi ehk 2025 töötundide alusel

(2002 töötundi) hinnatakse, et erialasele hindamisele kulub 2 täiskohaga

inimese kogu aastane tööaeg ehk tegemist on väga mahuka protsessiga.

Samas pole seletuskirjas esitatud andmeid mitu tundi praktikas

tegevusele kulub taotluse kohta ning mille põhjal otsustatakse vajaduse

üle rakendada erialast hindamist. Kuna tegemist on tunnipõhise tasuga

ning taotlejal puudub teadmine, kui palju aega antud tegevus võtab, on

taotlejal äärmiselt keeruline prognoosida taotluse menetlemisega

kaasnevaid kulusid. Eriti võttes arvesse olukorda, kus

taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluste menetlemise tähtaegadest ei

peeta kinni ja keskmiselt võtab taotluse menetlemine aega 5 aastat.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Eelnõu seletuskirja ja EPKK/KEVILI`le

saadetud vastusele lisati keskmised ajakulud

PTA praktikast ja põhjalikud selgitused.

PTA selgituste kohaselt peetakse tööaja

arvestust PlanPros vastavalt reaalselt tehtud

töö mahule iga spetsialisti või ametniku kaupa

eraldi. Kulutatud aja arvestamise süsteem on

juba rakenduses toimeainete hindamisel ning

kaebusi ei ole selles osas seni laekunud.

Isegi kui taotluse menetlemine venib pikemaks

kui määrusega ette nähtud 12 kuud, siis see ei

tähenda, et tööaeg oleks lõputu – reaalselt

tehtud töötundide arv ei ole seni kordagi

ulatunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EÜ) nr 1107/2009 toodud ajalise

ülempiirini. Taotleja poolt makstakse kinni

ikkagi reaalselt taotluse hindamisel tehtud töö

– milleks riigilõivu puhul ei ole võimalik

adekvaatset koormist seada.

Hindamise nõuded, vajadus ja maht tulenevad

määrusest (EÜ) nr 1107/2009, põhjatsooni

hindamise juhenddokumendist,

protseduurilistest juhenddokumentidest ning

EFSA ja Euroopa Komisjoni poolt koostatud

konkreetsete hindamiste

juhenddokumentidest.

Täiendavalt asendatakse eelnõu § 1 punktiga 12 Euroopa Parlamendi

määruse artiklites 51 (loa kehtivuse laiendamine vähe levinud või

väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamisele) ja 53 (taimekaitse

eriolukord) nimetatud loa taotlemise eest ka sama määruse artiklis 40

(taimekaitsevahendite vastastikune tunnustamine) sätestatud loa

taotlemise riigilõiv erialase hindamise tasuga. Tegemist on taotlustega,

mille menetlemiseks kulub eelneva kogemuse põhjal ligi 30 tööpäeva.

Olukorras, kus on ebaselge, mida täpselt erialane hindamine tähendab

ning mis on sellele kuluv aeg, on taotlejal võimatu prognoosida loa

menetlusega kaasnevaid kulusid. Lähtudes eelnevast kogemusest,

kujuneks erialase hindamise kuluks 18 837,60 eurot, mis on

ebamõistlikult suur, arvestades et antud lube taotlevad ka MTÜ-d, kes ei

ole kasumit teenivad organisatsioonid. Oleme seisukohal, et antud

juhtudel ei ole sellisel kujul tunnitasu rakendamine asjakohane, kui

puudub arusaam erialase hindamise sisust ning kaasnevast ajakulust.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 artiklite 51 ja 53 alusel esitatud

taotlused vabastatakse eelnõuga

kavandatavate muudatuste kohaselt nii

riigilõivust kui erialase hindamise tasust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 artikli 40 alusel esitatud taotlusi

ei ole MTÜ-d ega teised sektori

organisatsioonid Eestis seni veel esitanud, küll

aga on REM pilootprojekti raames andnud

PTA-le ülesande algatada taimekaitsevahendi

loa menetlemine vastastikuse tunnustamise

raames.

Nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel

(EÜ) nr 1107/2009 ja PTA senisel praktikal

põhinevate piiraegade näited on edastatud

EPKK-le ja SK-sse sisse viidud.

Eelnõuga kavandatakse loobuda riigilõivust ja

kehtestada erialase hindamise tasu just selleks,

et võimaldada tasu võtmist vastavalt reaalselt

tehtud töö mahule. Kuna erialase hindamise

tasu ei ole seni rakendatud ja EPKK ise viitab

töö mahu prognoosimatusele, ei saa tuua

„eelnevast kogemusest lähtudes“ näiteks

vastastikuse tunnustamise erialasele

hindamisele kuluvat summat 18 837,60 eurot.

Samaaegselt tõstetakse ka taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse

läbivaatamise riigilõiv 8400 euroni. Seejuures on arusaamatu, mis

erinevus on taotluse nõuetekohasuse hindamisel ning erialasel

hindamisel. Seletuskirjas on riigilõivude tõstmist ning tunnipõhise

erialase hindamise tasu rakendamist põhjendatud muuhulgas vajadusega

tagada taotluste tähtaegne menetlemine. See on arusaamatu ja

ebaadekvaatne olukorras, kus PTA ei täida

seadusega ettenähtud menetlemise tähtaegasid ja keskmine lubade

menetlemise aeg on 5 aastat.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Praegu taimekaitsevahendi Eestis ja teises

Euroopa Liidu liikmesriigis turulelaskmise

riigilõiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 33 kohaselt

juhul, kui Eesti on tsonaalne hindaja ehk

taotlust läbivaatav liikmesriik artikli 35

tähenduses, on 8240 EUR. See lõiv kehtib

aastast 2011 ja seega on antud lõivu tõus 14

aasta kohta ainult 160 EUR, mistõttu on

mõistetav, et sellele lisandub vajaliku erialase

hindamise eest võetav tasu.

Oleme nõus, et menetlemise tähtaegadest

mittekinnipidamine on taunitav; taotluste

menetlemise tasustamine vastavalt reaalselt

tehtud tööle on üks sammudest, et võimaldada

piisava arvu kvalifitseeritud ekspertide

palkamist ning seega menetlustähtaegadest

kinnipidamist.

Seletuskirjas antud selgituste kohaselt

makstakse erialase hindamise tasu

taimekaitsevahendi või toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti identsuse,

füüsikaliste ja keemiliste omaduste,

analüüsimeetodite, toksikoloogiliste

omaduste, kokkupuutest tuleneva riski,

jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku,

ökotoksikoloogiliste omaduste ning

efektiivsuse hindamise eest. Taotluse

nõuetekohasuse kontrolli, selleks ette nähtud

maksimaalse aja ja kontrolli läbiviimise viisi

sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikkel 9.

Seetõttu ei saa toimeaine ega

taimekaitsevahendi erialane hindamine olla

nõuetekohasuse kontrolli osa.

Täiendavalt eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse riigilõivuseaduse § 26118

ja sätestatakse taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest riigilõiv

70 euro ulatuses. Seletuskirjast ei selgu, kas riigilõiv rakendub ka

muudatustele, mis on tingitud taotlejast mitteolenevatest põhjustest.

Oleme arvamusel, et registrikande muutmise riigilõivu saab rakendada

üksnes juhtudel, kui taotleja on muudatust taotlenud.

Mõistame vajadust riigilõivusid ajakohastada, kuid olukorras, kus ei ole

selgelt arusaadav erialase hindamise tegevuse sisu ning puudub ülevaade

hindamisele kuluvast ajast (ehk tasu arvestuse alusest), ei saa Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda ja KEVILI kooskõlastada eelnõu

muudatusi, mis on seotud erialase hindamise tunnitasu rakendamisega,

sh taimekaitsevahendi lubade artiklite 51 ja 53 taotluste menetluse

riigilõivu asendamist erialase tunnitasuga. Loa taotlejal on võimatu

prognoosida menetlusega seotud kulusid ning eelnõus pakutud tunnitasu

süsteemi rakendamine võib viia kulud ebamõistlikult kõrgeks. Sellest

lähtuvalt palume erialase hindamise rakendamise põhimõtted uuesti läbi

mõelda ning luua läbipaistev ja etteennustatav süsteem, mis võimaldab

taotlejal hinnata kaasnevaid kulusid juba taotlemise etapis.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

PTA ja REM on nõus käsitlusega, et

registrikande muutmise riigilõivu saab

rakendada üksnes juhtudel, kui taotleja ise on

muudatust taotlenud. Vastav täiendus viidi

eelnõusse ja seletuskirja sisse.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 artiklite 51 ja 53 kohased

taotlused vabastatakse eelnõu kohaselt nii

riigilõivust kui erialase hindamise tasust.

Eelnõus pakutud tunnitasu süsteemi

rakendatakse juba toimeainete hindamisel ja

sellega ei ole taotlejatel seni muresid esinenud.

Eelnõu § 1 punkt 15 täiendab taimekaitseseaduse §-i 76 lõikega 5, mille

alusel kohaldatakse ka professionaalse kasutaja ja nõustaja suhtes

turustajale kohalduvaid nõudeid.

Seletuskirja kohaselt rakenduvad taimekaitsevahendi turustajale

kohalduvad sätted professionaalsele kasutajale ja nõustajale juhul, kui

nad tegutsevad turustajana. Ebaselge on, kuidas eristatakse turustajana

tegutsevaid professionaalseid kasutajaid ja nõustajaid nendest, kes

sellega ei tegele. Samuti puudub eelnõus selge viide sellele, et säte

Märkusega on arvestatud.

Eelnõu on ettepanekut arvestades täiendatud.

rakendub vaid juhul, kui professionaalne kasutaja või nõustaja tegeleb

turustamisega. Leiame, et sätet tuleb täiendada järgmiselt „„(5)

Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka

professionaalse kasutaja ja nõustaja suhtes, kes tegutsevad

turustajatena.”.

Eelnõu § 1 punkt 16 sätestab, et taimekaitsevahendit majandustegevuses

kasutav isik peab edaspidi kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust

pidama elektrooniliselt masinloetaval vormingul.

Muudatusettepaneku kohaselt asendatakse taimekaitseseaduse § 78 lg 6

viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklile 67.

Seletuskirjas viidatakse määruse 1107/2009 artikli 67 lõike 4 alusel vastu

võetud komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/564, mis sätestab

professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite

andmete sisu ja vormingu.

Rakendusmääruse kohaselt tuleb taimekaitsevahendi kasutamise

arvestust pidada elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis.

Seletuskirja kohaselt pakuvad asjakohast vormingut põlluraamatu

pidamise võimalust pakkuvad eratarkvarad või PRIA hallatav e-

põlluraamat. Oleme seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2019/1024 artikkel 2 punkt 13 mõiste „masinloetav

vorming“ definitsiooniga on kooskõlas ka Excel kujul arvestuse

pidamine, mis võimaldab andmeid koguda struktureeritult ja

tarkvararakendustele kergesti tuvastavas formaadis. Samuti on

tänapäeval võimalik kasutada ka tehisintellekti rakendusi, et töödelda

paberkandjalt skaneeritud PDF - dokumente. Seetõttu leiame, et

masinloetava formaadi kehtestamisel ei tohi välistada ka muid

masinloetavaid vorminguid nagu näiteks Excel või tehisintellekti abil

loetavad PDF-failid. Rakendusmääruse (EL) 2023/564 artikli 1 kohaselt

peavad taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad koguma

määruse nr 1107/2009 artikli 67 lõikes 1 osutatud andmeid vastavalt

Märkusega ei ole arvestatud.

Ettepanek on tehtud EL määruse muutmiseks,

mitte TaimKSi muutmiseks.

EL õigusakte ei saa liikmesriigi õigusaktides

muuta. HÕNTE § 3. „Seaduseelnõu vastavus

ülimuslikele aktidele“ ütleb, et seaduseelnõu

peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi

põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti

Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning

Euroopa Liidu õigusega.

Otsekohalduva EL määruse korral ei

kehtestata seaduses EL määruses sätestatut

üle, vaid nõue kehtestatakse viitega EL

määrusele.

Eelnõu seletuskirja on täiendatud asjakohaste

selgitustega.

rakendusmääruse lisale. Muuhulgas nõuab rakendusmääruse lisa EPPO

ja BBCH koodide kasutust erinevatel kultuuridel taimekaitsevahendite

kasutusolukordade kirjeldamiseks. Ebaselge on, mis eesmärgil sellise

detailsusega andmeid on vaja koondada, kui määrus nr 1107/2009 ei

sätesta sellist detailsusastet. See toob kaasa põllumajandustootjatele

liigse põhjendamatu bürokraatia ning peame oluliseks, et Eesti võtaks

meetmeid rakendusmääruse muutmiseks või tühistamiseks.

Leiame, et viite kasutamine selgelt sõnastatud sätte asemel ei ole hea

praktika, kuna see raskendab seaduse teksti mõistmist ning selget

arusaamist nõuetest. Teeme ettepaneku säilitada § 78 lg 6 selge sõnastus:

„(6) Isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses, peab

kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või

elektrooniliselt masinloetavas formaadis. Arvestuses näidatakse ära

kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra aeg, kulunorm,

maa-ala ja taimekultuur, mille peal taimekaitsevahendit kasutati.

Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse

saaja lisaks arvestust teenuse osutaja kohta.“.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse taimekaitseseaduse § 782 lg 1 ja

kaotatakse taimekatisekoolituse läbimise kohustus.

Kavandatava muudatuse alusel oleks edaspidi eksamile pääsemise

aluseks asjakohaste taimekaitsealaste teadmiste olemasolu. Muudatus

võimaldab säästa koolitusel osalejate aega ja raha. Toetame võetud

suunda, kuid leiame, et valdkonnas, kus regulatsioonid on pidevas kiires

muutuses on oluline säilitada professionaalsete kasutajate, nõustajate ja

turustajate teadmiste täiendamine ja ajakohastamine. Teeme ettepaneku

võimaldada soovijatel osaleda ühepäevasel koolitusel, mis käsitleb

olulisemaid muudatusi regulatsioonides, taimekatisevahendite registris

jms. See võib olla osa kolme päevasest taimekaitsekoolitusest või

salvestatud veebiloeng/-koolitus, mida huvilised saavad endale sobival

ajal vaadata.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Täiendasime seletuskirja teksti, täpsustades

koolituste läbimise võimalusi.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse taimekaitsevahendite registri

eesmärki järelevalvega turule lastud taimekatisevahendite kasutamise

nõuete täitmise üle.

Muudatus tuleneb punktis 27 plaanitud muudatusest, millega

täiendatakse taimekaitseseaduse § 80 lg 3, millega kavandatakse lisada

taimekaitsevahendite registrisse andmed taimekaitsetunnistuste kohta.

Seletuskirja alusel on muudatuse eesmärk teostada tõhusamat

järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle.

Ebaselgeks jääb muudatuse eesmärk, miks soovitakse toodete registrisse

lisada isikuandmeid, arvestades et taimekaitsekoolitusi läbivad ja seega

omavad taimekaitsetunnistusi ka eraisikud, kes kasutavad

taimekaitsevahendeid vaid koduaias. Tegemist isikuandmete

töötlemisega, mille põhimõtteid ei ole eelnõus sätestatud ega

reguleeritud. Leiame, et taimekaitsetunnistuse andmete lisamine

taimekaitsevahendite registrisse ei ole asjakohane ning see punkt tuleb

eelnõus välja jätta.

Märkusega ei ole arvestatud.

PTA kohustuste hulka kuulub

taimekaitsevahendite turustamise üle

järelevalve teostamine (TaimKS § 99).

TaimKS § 782 lõige (2) ütleb et

"Taimekaitsetunnistus on dokument, mis

tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada

kõiki taimekaitsevahendeid peale väga

mürgiste."

Seetõttu peavad taimekaitsetunnistuste

omanikud olema kantud registrisse.

Isikuandmete töötlemise puhul seaduse

tasandil tuleb määratleda isikuandmete

töötlemise eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete koosseis ning töödeldavate

isikuandmete säilitamise tähtaegu. Kuna

isikuandmete töötlemise eesmärgid ja koosseis

on seaduses ette nähtud, täiendame

taimekaitsevahendite registri põhimäärust

isikuandmete säilitamise tähtajaga.

Eelnõu § 1 punktiga 32 kehtestatakse taimekaitse valdkonnas

järelevalvetoimingute tasu tunnitasuna.

Eelnõu lähtub eelkõige ametliku kontrolli määruse kohustuslikest

normidest, kuid ei käsitle selle leevendavaid sätteid nagu näiteks

võimalus liikmesriigil vähendada riigilõive ja tasusid, arvestades näiteks

madala tootlikkusega ettevõtja huve või kui varasem ametlik kontroll on

näidanud, et ettevõtja järgib asjakohaseid norme. Peame vajalikuks, et

võimalikud leevendavad sättes oleksid eelnõus selgelt sätestatud.

Märkusega ei ole arvestatud.

Kui varasem ametlik kontroll on näidanud, et

ettevõtja järgib asjakohaseid norme, reegleid

ja seadusi, siis ei ole järelkontroll ja seega ka

järelevalvetasu rakendamine vajalik. Seega ei

ole põhjendatud vastavat leevendavat sätet

kehtestada.

Räpina Aianduskool Planeeritud muudatused on asjakohased! Eriti rahul olen

taimekaitseeksami sooritatuse lävendi tõstmisega 80%-le! Küll aga

ootan, et määrusega saaks siiski reguleeritud ka maksimaalne eksami

sooritamiseks kuluv aeg (akadeemilistes tundides), et vältida olukorda,

kus mõne teise koolitaja juures on aega seda sooritada nt 3-4 ak tundi ja

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Eksami kestus on sisuliselt plaanis kehtestada

ministri määrusega „Taimekaitsekoolituse

programmi, taimekaitsekoolitusel

käsitletavate teemade, koolituse kestuse,

meie juures 2 ak. Kuna koolituse miinimum kogumaht on kaunis kasin,

on see oluline. Et seaduse muudatuse valguses saab eksamit sooritama

tulla pm ka eksternina, toetab kokku lepitud konkreetne ajaraam eksamil

ka nö "juhuslike" positiivsete tulemuste vältimist (eksami sooritajal ei jää

vabalt aega muudest allikatest (sh kelleltki teiselt) õigeid vastuseid saada

teemades, mida ta tegelikult ei valda).

eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded“.

Täpsemalt sätestab hetkel määruse kavandi § 5

lõige 10 punkt 3, et eksami ülesehituse ja

läbiviimise kord sisaldab eksamiküsimusi ning

nendele vastamise ajapiirangut (piiraega).

Eksamiküsimused koos vastamise

ajapiiranguga esitab koolitusasutus enne

taimekaitsekoolituse eksami läbiviimist

Põllumajandus- ja Toiduametile heaks

kiitmiseks. Eksamiküsimuste temaatika peab

vastama taimekaitsekoolitusel käsitletavatele

teemadele ning küsimuste sisu ja nende arv

peab olema vastavuses taimekaitsevahendi

professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja

ülesannete ja vastutuse erisustega (määruse

kavandi § 5 lg 4 ja 5).

Eksamiküsimustele vastamise ajapiirangu

määramisel peab koolitusasutus võtma arvesse

nii küsimuste arvu, nende raskusastet kui ka

tüüpi (näiteks valikvastustega küsimused või

arvutusülesanded). Üksikasjalik kirjeldus

eksamiküsimustele vastamise ajapiirangu

määramisega seonduvast toome välja määruse

seletuskirjas.

Tulevikus jääb proffidele üks koolitus, mille hindamise

(eksamiküsimused) koostame me ise (saades neile teie kinnituse). Kas

ma saan õigesti aru - kaheosaline aluskoolituse eksam praegusel moel

võib kaduda, meil on voli pikkida kahjustajate küsimused eksamitesti

sisse/juurde, kui soovime. Aga sel juhul peaksime ikkagi suutma kokku

leppida eksamiküsimuste arvus (sest sellest oleneb ka eksami

sooritamiseks kuluv aeg). PTA võiks sügisel koostada esimese uue

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Leiame, et seda saab lahendada kõikide

osapoolte (PTA ja koolitusasutus) koostöö

raames.

komplekti eksamiteste, millest me saaksime edaspidi juhinduda. NB!

Aianduskooli läbi viidud taimekaitsekoolituse praktika põhjal suudavad

KÕIK eksamineeritavad senise kaheosalise aluskoolituse eksami 90'

sisse ära teha, saati siis veel turustajad ja profi täienduskoolituse omad!

Kolm korda ebaõnnestunud eksamisoorituse järel peaks jääma sisse

kohustuslik koolitusel osalemine (sõna uuesti ei ole asjakohane, kui

algselt koolituse läbimise kohustust ei ole [§ 782 lõige 1 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taimekaitsevahendi turustajal,

professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema asjakohased

teadmised, mille olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.”;].

Märkusega on arvestatud.

MTÜ Eesti Taimekaitse

Assotsiatsioon

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse seaduse §-ga 732 ja nähakse ette täiesti

uus tasu liik – taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu.

Erialase hindamise tasu. Ebaselge on kuidas Põllumajandus- ja

Toiduamet otsustab „kui on vaja“? Kas „kui on vaja“ vormistatakse

eraldi haldusotsusena, k.a. sel juhul kui „kui on vaja“ ei ilmne? Hea

halduse tava kohaselt peab taotlejale olema ilma kõrvalise abita

arusaadav, millisel õiguslikul alusel menetluses otsuseid tehakse ning

mida see menetlus võib talle kaasa tuua.

Märkusega ei ole arvestatud.

Taotluste hindamise protsess on

reglementeeritud ning ebavajalikke hindamisi

ei tehta.

Sel põhjusel ei koostata ka eraldi

haldusotsuseid, mis ütleksid, kui suures mahus

on toimikus sisalduvaid materjale vaja hinnata.

Taimekaitsevahendite turule lubamise nõuded

on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis

29, mille lõige 6 viitab ka direktiivi

91/414/EMÜ VI lisale. Taimekaitsevahendite

hindamise ja turulelaskmise ühtsed

põhimõtted sätestab komisjoni määrus (EL) nr

546/2011 ning taimekaitsevahendite

andmenõuded komisjoni määrus (EL) nr

284/2013. Lisaks nendele dokumentidele

lähtub PTA taimekaitsevahendite lubade

taotluste hindamisel veel erinevatest

juhenddokumentidest, mille osas anti ETA-le

saadetud vastuses ülevaade.

Kuivõrd taimekaitsevahendi erialasele hindamisele kuluv aeg on

teadmata, siis taotleja saab arvutada järgnevalt: 2025 aastal on 251

Märkusega ei ole arvestatud.

tööpäeva ja 2002 töötundi, arvestades viiepäevast töönädalat

(esmaspäevast reedeni) ning riigipühasid. Seega 2002 h x 78,49 eurot (§

601 lg 4 alusel kehtestatud tunnitasu määr) x 5 aastat = 816 296,00 eurot

viie aasta kohta ehk 163 259,20 eurot aastas. Täiendavalt nähakse

seaduse eelnõuga ette riigilõivuseaduse muutmine, mille kohaselt

taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse läbivaatamise eest tuleb

tasuda edaspidi 8400 eurot. Arvestades tänast praktikat, mil

Põllumajandus- ja Toiduamet ilma vastutuseta ei pea kinni õigusaktiga

ette nähtud menetlustähtaegadest ning menetleb taotlust keskmiselt 5

aastat, siis saab isiku rahaline koormus menetlusaja jooksul olema

taimekaitsevahendi turule toomisel kokku 816 296 eurot tasuna + 8400

eurot riigilõivuna.

Nagu eelnõu seletuskiri välja toob, makstakse

erialase hindamise tasu taimekaitsevahendi või

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste,

analüüsimeetodite, toksikoloogiliste

omaduste, kokkupuutest tuleneva riski,

jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku,

ökotoksikoloogiliste omaduste ning

efektiivsuse hindamise eest. Vastava töö mahu

määravad eespool viidatud seadusandlikud

ning juhenddokumendid. Erialase hindamise

eest võetakse tasu tunnitasuna, et võetav tasu

vastaks reaalselt tehtud töö mahule. See

mõjutab lõppkokkuvõttes ka esitatavate

taotluste kvaliteeti (praegu

taimekaitsevahendite taotlustele Eestis

kehtivad lõivud on ühed Euroopa Liidu

madalaimad, mis teadaolevalt toob ETAle

kaasa mittesihipäraste taotluste esitamist ning

sageli ka puudulike andmetega taotlusi).

Kuigi iga konkreetse taimekaitse-vahendi

erialasele hindamisele kuluvat aega on

võimatu täpselt prognoosida, siis määrus (EÜ)

nr 1107/2009 seab taotluse läbivaatamise

kestusele ajalised piirid, mis reeglina sõltuvalt

taotlusest on 12-18 kuud.

See ei tähenda, et tasude arvestamisel võetaks

tööaja arvestamise aluseks abstraktset

ajavahemikku taotluse esitamisest kuni lõpliku

otsuse tegemiseni. Tasude süsteemi kasutab

PTA praegu juba toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti hindamise puhul ning tööaja

arvestus toimub tööaja ja tegevuste arvestuse

süsteemis PlanPro konkreetsete hindajate

vastava taotluse lahendamisel tehtud

töötundide kaupa. Samal ajal pannakse aeg

seisma perioodidel, mil konkreetse aine

hindamisega aktiivselt ei tegeleta või

oodatakse taotlejalt lisateavet. Kuna erinevad

hindajad võivad sama toimiku erinevate osade

kallal töötada ka korraga, ei saa toimiku

hindamiseks kuluvat tööaega käsitleda lihtsalt

kui ajavahemikku taotluse vastu võtmisest

kuni otsuse tegemiseni.

Võimalik lahendus tasude ülempiiri lae

kehtestamisel saab tugineda ainult Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr

1107/2009. Kuna toimeainete hindamisel ei

ole selliste piiride seadmist seni vajalikuks

peetud, siis ei kerkinud seaduseelnõu

väljatöötamise käigus küsimust nende piiride

kehtestamisest.

Baastasu ja tunnitasu kombinatsiooni kasutab

taimekaitsevahendite taotluste maksustamisel

praegu Soome.

ETA-le saadetud vastus oli oluliselt pikem,

selle täismahus ja koos tabelitega käesolevasse

kooskõlastustabelisse lisamine ei ole

otstarbekas.

Riigilõivude tõstmist põhjendatakse seaduse eelnõu seletuskirjas nii

eurole ülemineku 2011 aasta, kui 2024 aastaga, kui nõuded muutusid

rangemaks. Samuti selgitatakse eelnõu seletuskirjas, et riigilõiv ei taga

tähtaegadest kinnipidamist. Soovime märkida, et Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 (edaspidi määrus 1107/2009) ei ole

aastast 2009 rangemaks muutunud ning riigilõiv iseenesest ei saagi

tagada tähtaegadest kinni pidamist. Määruses 1107/2009 ja

Märkusega ei ole arvestatud.

Nagu ETA oma kirjas märgib, ei ole Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr

1107/2009 arvates selle vastuvõtmisest

rangemaks muudetud ning riigilõiv iseenesest

ei saagi tagada tähtaegadest kinnipidamist.

Seevastu on alates 2009. aastast oluliselt

taimekaitseseaduses ette nähtud tähtaegadest saab kinni pidada üksnes

inimene (ametkond), kes neid järgib. Mistõttu seletuskirjas toodud

põhjused on meile arusaamatud. Seaduse eelnõu seletuskirjas on

märkimist leidnud, et biotsiidiseaduse eeskujul nö lahutatakse taotluse

nõuetekohasuse hindamine selle sisulisest hindamisest, kuid

põhjendamata on jäetud, mida sel juhul taotluse erialase hindamise

kõrval tähendab taotluse nõuetekohasuse hindamine, mis seaduse

jõustudes hakkab nö maksma 8400 eurot? Kas nõuetekohasuse puhul

hinnatakse, kas kõik vajalikud dokumendid on esitatud ja miks erialane

hindamine ei ole taotluse nõuetekohasuse hindamine või selle osa? Mis

asjaolusid hindab ja milliseid toiminguid Põllumajandus- ja Toiduamet

taotluse puhul teeb 8400 euro eest?

Seega näib, et taimekaitsevahendi turulelaskmine hakkab koosnema

vähemalt kahest komponendist: 1) baastasust (riigilõiv) ning 2)

tunnitasust. Lisaks sellele koormatakse taimekaitse valdkonna

täiendavalt veel 70 eurose riigilõivuga registrikande muutuse eest ning

järelevalvetasuga. Kui taimekaitse valdkond on üks enam reguleeritud

valdkondi, siis tulevikus on see ka kõige kõrgemata tasude/lõivudega

maksustatud valdkondi põllumajanduses.

täienenud ja rangemaks muutunud erinevad

toimeainete ja taimekaitsevahendite hindamise

juhenddokumendid ja toimeainetele,

taimekaitseainetele ja lisaainetele seatavad

nõuded.

Nende nõuete järgimine ja menetlusaegade

lühendamine nõuab järjest rohkem

eriharidusega tööjõudu. Samuti on oluliselt

kasvanud töötasud. Rangemaks muutunud

nõudeid illustreerib fakt, et ainuüksi

ajavahemikus 2014.-2023. a on keelatud või

uuendamata jäetud 104 varem kasutuses olnud

toimeaine heakskiit.

Uued muudetud riigilõivud kehtestatakse

seaduse eelnõu kohaselt taimekaitsevahendi

loa taotluse nõuetekohasuse (määruse

1107/2009 ametlikus tõlkes on seda nimetatud

vastuvõetavuseks) kontrolli eest. Vastavalt

kaotatakse riigilõivud selliste loa taotluste

puhul, kus määrus 1107/2009 taotluse

nõuetekohasuse kontrolli ette ei näe.

Taotluse nõuetekohasuse kontrolli, selleks ette

nähtud maksimaalse aja ja kontrolli

läbiviimise viisi sätestab sama määruse

artikkel 9. Seetõttu ei saa toimeaine ega

taimekaitsevahendi erialane hindamine olla

nõuetekohasuse kontrolli osa.

Riigilõivude arvutamisel ei ole aluseks võetud

mitte määruse 1107/2009 poolt taotluse

vastuvõetavuse kontrolliks ette nähtud

maksimaalne aeg, vaid PTA poolt esitatud

hinnanguline keskmine nõuetekohasuse

kontrollile kuluv aeg vastavalt taotlusele. See

on kõigil juhtudel oluliselt väiksem, kui samas

määruses esitatud maksimaalne taotluse

vastuvõetavuse menetlemise aeg.

Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei tule edaspidi tasuda

riigilõivu lisaks määruse 1107/2009 artiklites 51 (loa kehtivuse

laiendamine vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel

kasutamistele) ja 53 (taimekaitse eriolukord) nimetatud loa taotlemise

eest ka sama määruse artiklis 40 (taimekaitsevahendite vastastikune

tunnustamine) sätestatud loa taotlemise eest. Ja eelnimetatud taotluste

eest tuleb hakata tasuma erialase hindamise tasu. Ka nende taotluste (art

51 ja 53) puhul kordame, et eelnõust ei selgu, mis on

taimekaitsevahendite loa menetluses erialane hindamine ja kui pikk on

taotluse menetlemisele kuluv aeg ning mis tegevusi või asjaolusid

taotluse menetlemisel üldse tehakse või kaalutakse. Toome taotluse

menetluse ettenähtamatuse ilmestamiseks näite sellest aastast. MTÜ

Taimekaitse Assotsiatsioon esitas artikli 53 kohase taotluse 4. veebruaril

2025 a., mille osas Põllumajandusja Toiduamet langetas otsuse 18.

märtsil 2025 a. Seega kulus taotluse otsustamiseks 31 tööpäeva, mida

taotlejal ei olnud ega ole ka tulevikus võimalik mitte kuidagi ette näha.

Juhul, kui erialase hindamise tasu oleks pidanud tasuma, siis olnuks selle

suurus 31 tööpäeva eest 19 465,52 eurot, kuid oleks võinud kuluda ka 99

tööpäeva ehk 62 164,08 eurot. Arvestades, et määruse 1107/2009 artikkel

51 ja 53 kohast taotlust on õigus esitada ka MTÜ-del või teadusasutustel,

mis ei ole kasumit teenivad organisatsioonid, siis kas on õigustatud, et

taotluse esitamise eest nähakse ette üle keskmise brutokuupalga

suuruseks kujuneda võiv tasu või on eelnimetatud taotluste (art 51 ja art

53) puhul heidutusfunktsiooni eesmärk? Kuivõrd eelnimetatud asjaolud

on ebaselged, palume täiendavalt kaaluda tunnitasu alusel kogutava tasu

sobivust ja mõõdukust. Eeltoodut arvesse võttes jääb ka arusaamatuks,

mida sisuliselt tähendab riigilõivuseaduses muudetav § 26218 lõige 2,

mille kohaselt taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest tuleb

tasuda 70 eurot. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et aastas toimub 280

muudatust ning need muutused võivad hõlmata näiteks kasutusala,

kasutajarühma (vabamüük ja professionaalne kasutus), kasvufaasi,

Märkusega on arvestatud.

Nõustume ETAga, et määruse 1107/2009

artiklite 51 ja 53 alusel taimekaitsevahendi

taotluste menetlemise eest on otstarbekas

kaotada nii lõivud, kui tasud ja eemaldame

vastavad punktid seaduseelnõust, sest seda

tüüpi taotlused on otseselt mõeldud kohaliku

põllumajanduse toetamiseks ja keeruliste

taimekaitsealaste olukordade vältimiseks või

lahendamiseks.

Taimekaitsevahendi registrikande muutmine

lõivustatakse riigilõivuga ainult juhul, kui loa

omaja vastavat muudatust ise taotleb, mistõttu

ei päde ETA mure, et PTA võiks jooksvalt ja

ilma taotleja soovita registrikandeid tasuliselt

muuta. Nõustume ETA seisukohaga, et taotleja

ei peaks finantseerima toiminguid, mida ta

taotlenud ei ole ja arvestame seda eelnõu

koostamisel.

olulist ja mitteolulist koostise, etiketi lausete, toimeaine tootmiskoha,

taimekahjustaja, pritsimiskordade, ooteaja/tööooteaja, pakendi suuruse

ja materjali, kulunormi, säilivusaja ja klassifikatsiooni muudatusi. Seega

kokku loodetakse riigieelarvesse laekumisi 19 600 eurot. Samas ei ole

põhjendatud mitmed neist eelnimetatud 280st muudatustest on taotleja

poolt taotletud, mis tingivad toimingu tegemise vajaduse ja kui mitmed

neist on tingitud taotlejast mitte olevatest põhjustest. Leiame, et isikute

suhtes on õiglasem ette näha riigilõiv registrikande muutuse eest juhul,

kui taotleja on muudatust taotlenud ning taotlemisele järgneb teenuse

osutamine. Taotleja ei peaks finantseerima toimingud, mida ta taotlenud

ei ole.

Tuginedes viimaste aastate Põllumajandus- ja Toiduameti

taimekaitsevahendi turulelaskmise loa menetluse praktikale, saame

öelda, et haldusmenetluse tase on selgelt halvenenud ja

taimekaitsevahendi loa menetlus toimub taotleja jaoks mitte

ettenähtavalt ja teatud taotluse liikide osas võib hoomamatu suurusega

tasu kujuneda toote juurdepääsu takistuseks. Sellises prognoosimatus

olukorras ei saa meie hinnangul mitte kuidagi ette näha tunnitasu.

Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon nõustub, et taimekaitsevahendi

turulelaskmise taotluse läbivaatamise eest nähakse ette fikseeritud

summas riigilõiv või asendatakse riigilõiv fikseeritud summas tasuga ja

et seda võrreldes kehtiva määraga tõstetakse.

Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon ei nõustu seaduse eelnõus

muudatustega mille kohaselt:

a) taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse menetlemise eest nn

baastasule (riigilõivule) lisandub hoomamatu pikkusega menetlemise

protsessi eest erialane tasu tunnitasuna, mis tõstab kogu taotluse nö hinna

enneolematult kõrgeks ja seda olukorras, kus Põllumajandus- ja

Toiduamet ei pea kinni talle seadusega ette nähtud menetlemise

tähtaegadest.

b) taimekaitsevahendi artiklite 51 ja 53 taotluste menetlemise eest

nähakse ette tegevustes ja ajas selgusetu erialase hindamise tasu

Märkusega on arvestatud osaliselt.

a) Baastasu ja tunnitasu kombinatsioon on

kasutusel ka teistes riikides (Soome) ning on

ainus võimalus tagada tasustamise vastavus

reaalselt tehtud tööle.

b) Nõustume ETAga, et määruse 1107/2009

artiklite 51 ja 53 alusel taimekaitsevahendi

taotluste menetlemise eest on otstarbekas

kaotada nii lõivud, kui tasud ja jätame

vastavad punktid seaduseelnõust välja.

tunnitasuna olukorras, kus Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea kinni

talle seadusega ette nähtud menetlemise tähtaegadest.

2. Eelnõu punktiga 15 täiendatakse seaduse §-i 78 viisil, mis näeb ette, et

seni ainult turustajale kohalduvad sätted, kohalduvad seaduse jõustumise

järgselt ka kasutajale ja nõustajale.

Kuivõrd sätte kohalduvust laiendatakse, siis seaduse eelnõu jõustumise

järgselt tekib olukord kus kasutaja peab tagama, et tema juures töötab

piisavalt taimekaitsetunnistusi omavaid töötajaid, kes annavad

professionaalsele kasutajale teavet taimekaitsevahendi kasutamise kohta

ehk taimekaitsevahendi kasutaja annab iseendale teavet

taimekaitsevahendi kasutamise kohta. Kas kasutaja peab iseendale

antavat teavet kuidagi tõendama korrakaitseorgani järelepärimise korral,

kui jah, siis kuidas? Ja samuti tekib küsimus, et kas Eestisse tekib veel

üks täiendav register – taimekaitsevahendi kasutajate register? Vt

isikuandmete töötlemise osas arvamuse punkti 5 kommentaare.

Jääb arusaamatuks milleks nähakse ette bürokraatia suurendamine

olukorras, kus ettevõtlussektori esindajatelt on alles äsja esitatud

mitmeid ettepanekuid ebavajalike sätete tühistamiseks ja bürokraatia

vähendamiseks.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Täiendasime eelnõu ja seletuskirja, et oleks

ühiselt mõistetav, et turustaja kohustused

laienevad professionaalsele kasutajale ja

nõustajale ainult juhul, kui nad tegutsevad

turustajana.

3. Eelnõu punktiga 16 muudetakse seaduse §-i 78 lõiget 6 ja senise

selgesõnaline säte asendatakse viitega määruse 1107/2009 artiklile 67.

Esiteks leiame, et kui vähegi võimalik, siis selgesõnalisi sätteid ei peaks

viiteliseks muutma, kuna tekstist peab aru saama iga inimene, sõltumata

sellest kas tal on õigusalane kõrgem või näiteks põhiharidus.

Teiseks määruse 1107/2009 artikli 67 lõike 4 alusel vastu võetud

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/564 osas tuleks meie hinnangul

Eestis astuda samme selle määruse tühistamiseks või muutmiseks.

Nimetatud rakendusmäärus on vastu võetud olukorras, milles leiti, et

taimekaitsevahendite kasutamist tuleks vähendada 50%. Sellist

õiguslikult siduvat eesmärki Euroopa Liidus ei ole. Asjaolu, et komisjon

Märkusega ei ole arvestatud.

Ettepanek on tehtud EL määruse muutmiseks,

mitte TaimKSi muutmiseks.

EL õigusakte ei saa liikmesriigi õigusaktides

muuta. HÕNTE § 3. „Seaduseelnõu vastavus

ülimuslikele aktidele“ ütleb, et seaduseelnõu

peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi

põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti

Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning

Euroopa Liidu õigusega.

Otsekohalduva EL määruse korral ei

kehtestata seaduses EL määruses sätestatut

on 2020. aastal vastu võtnud strateegia „Talust taldrikule“, ei tee

strateegiat õiguslikult siduvaks liikmesriikidele.

Hoolimata asjaolust, et taimekaitsevahendite kasutamise statistika võib

osutada oluliseks poliitika kujundamiseks, tekib siiski selle

rakendusmääruse täitmisel nii sisuline, kui põllumajandustootjat asjatult

koormav probleem – kui põllumajandustootja kasutab glüfosaati

sisaldavat taimekaitsevahendit kõrrepõllul, siis milline on kõrrepõllu

kasvuetapp vastavalt BBCH monograafiale?, kuivõrd kasvuetapp tuleb

artikli 1 lõike 1 kohaselt esitada.

üle, vaid nõue kehtestatakse viitega EL

määrusele.

Eelnõu seletuskirja on täiendatud asjakohaste

selgitustega.

4. Eelnõu punktiga 18 täiendatakse seaduse § 782 lõigetega 21 – 23.

Juhime tähelepanu, et kui seaduse eelnõu § 782 lõike 23 kohaselt

nõustajale tekib õigus anda nõu, siis sisuliselt tekib samasisuline õigus

ka taimekaitsevahendi kasutajale, kuna seaduse eelnõu punktiga 15

muudetakse § 78 (turustaja sätete kohaldamine kasutajale) ja nii tekib

küsimus, et miks siis lõikes 22 vastavat täiendust ei ole.

Märkusega ei ole arvestatud.

Professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus

ei anna isikule õigust anda nõu

taimekaitsevahendite kasutamise kohta ehk

tegutseda nõustajana, selleks tuleb läbida

nõustaja eksam

5. Eelnõu punktiga 26 muudetakse seaduse §-i 80 lõiget 1.

Kavandatud normist ei selgu, kas reguleerimisalasse kuulub ka

isikuandmete töötlemine, kuna eelnõu kohaselt lisandub registrisse

taimekaitsevahendite kasutamise ja taimekaitsetunnistusega seotud

aspekt (nii eelnõu punktiga 15 kui 26). Seaduse eelnõu seletuskirjas on

märgitud, et taimekaitsevahendite registrisse kantavad

taimekaitsetunnistuse andmed aitavad teostada tõhusamat järelevalvet

taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle. Soovime märkida,

et taimekaitsevahendite register on tooteregister, mitte isikute register.

Samuti jääb arusaamatuks järelevalvet õigustav eesmärk selliste andmete

registrisse lisamisel. Näiteks Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuht on

eraisikuna läbinud taimekaitsekoolituse ja saanud taimekaitsevahendi

kasutaja taimekaitsetunnistuse, kuid majandus- ja kutsetegevuses ehk

professionaalseks tegevuseks taimekaitsevahendeid ei kasuta, vaid

vastavalt vajadusele kasutab taimekaitsevahendit oma eraaias.

Põllumajandus- ja Toiduamet avaldas 07.10.2024 üleskutse

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Seoses märkusega eelnõu § 1 punkti 26 osas

selgitame, et PTA kohustuste hulka kuulub

taimekaitsevahendite turustamise üle

järelevalve teostamine (TaimKS § 99).

TaimKS § 782 lõige (2) ütleb et

"Taimekaitsetunnistus on dokument, mis

tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada

kõiki taimekaitsevahendeid peale väga

mürgiste."

Seetõttu peavad taimekaitsetunnistuste

omanikud olema kantud registrisse.

Isikuandmete töötlemise puhul seaduse

tasandil tuleb määratleda isikuandmete

töötlemise eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete koosseis ning töödeldavate

isikuandmete säilitamise tähtaegu. Kuna

„Taimekaitsekoolitusele on oodatud ka koduaiapidajad“. Seega isikud,

kes läbivad taimekaitsekoolituse ja saavad asjakohase tunnistuse, kõigi

nende andmed peaksid edaspidi olema taimekaitsevahendite registris.

Jääb arusaamatuks miks on vajalik lisada kõikide koduaiapidajate

andmed taimekaitsevahendite registrisse, kui korrakaitseorgan teostab

järelevalvet nö professionaalses valdkonnas tegutsevate isikute üle?

Juhul, kui taimekaitsevahendite registrisse tekivad kasutajate andmed,

siis tähendab see, et töötlema hakatakse isikuandmeid. Sellise tegevuse

puhul on tegemist eraelu puutumatuse riivega, mida võib teha seaduse

alusel ning olulisuse põhimõttest lähtuvalt tuleb seaduse tasandil

reguleerida: a) eesmärk, milleks andmeid kogutakse ja kasutatakse; b)

töödeldavate isikuandmete kategooriad; c) isikuandmete maksimaalsed

säilitustähtajad; d) selguse huvides tuleks seaduse tasandil sätestada ka

andmeandjad ja saajad.

isikuandmete töötlemise eesmärgid ja koosseis

on seaduses ette nähtud, täiendame

taimekaitsevahendite registri põhimäärust

isikuandmete säilitamise tähtajaga.

6. Eelnõu punktiga 32 täiendatakse seaduse 41 . peatükki §-ga 8711 –

8713, millega nähakse ette järelevalvetasu taimekaitse valdkonnas

tehtavate järelevalvetoimingute eest tunnitasuna.

Leiame, et seaduse eelnõuga sobitatakse riigisisese õiguskorraga

eelkõige ametliku kontrolli määrust (edaspidi AKM) selle kohustavate

normide osas, ent jäetakse sobitamata selle leevendavad sätted. Nimelt

AKM art 79 lg 3 võimaldab liikmesriigil vähendada lõive ja tasusid

arvestades näiteks madala tootlikkusega ettevõtja huve või kui nt

varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib asjakohaseid

norme. Jääb arusaamatuks miks eelnimetatud võimalust ei peeta

vajalikuks Eestis arvestada ning eelnõus käsitleda. Kuivõrd AKM

asjakohasest sättest ei selgu vahetult milline asutus sätet kohaldama

võiks asuda, siis meie hinnangul on vajalik see ette näha seaduses.

Märkusega ei ole arvestatud.

Toiminguid teeb PTA ja tasu tuleb seega

maksta PTA-le.

Kui varasem ametlik kontroll on näidanud, et

ettevõtja järgib asjakohaseid norme, reegleid

ja seadusi, siis ei ole järelkontroll ja seega ka

järelevalvetasu rakendamine vajalik. Seega ei

ole põhjendatud vastavat leevendavat sätet

eraldi välja tuua.

MTÜ Eesti Turbaliit Oma 30.04.2025 e-kirjas toote välja, et „Järelevalvetasuga seotud

muudatuste eesmärgiks on muuta ametliku kontrolli kulud ettevõtjate

jaoks selgemaks, rahastusmehhanism paindlikumaks ning siduda

teenuste kulud tegelike kuludega.“

Märkusega ei ole arvestatud.

Selgitame MTÜ Eesti Turbaliit poolt 19.05.25

saadetud kirjas toodud väidet, nagu

fütosanitaarsertifikaatide kulu muutuks

planeeritava muudatusega hoomamatuks.

Vastavalt Marge Nõmmik poolt saadetud selgitustele 15.05.2025 ei saa

me turbatootjate esindajana nõus olla, et fütosantiaarsertifikaadi

väljastamise tasu asendatakse riigilõivu asemel tunnipõhise

järelvalvetasuga.

Ettevõtetel muutub fütosantiaarsertifikaadi kulu hoomamatuks ja

mitteplaneeritavaks suuruseks. Reeglina kajastuvad sertifikaadi

väljastamise kulud toote omahinnas ja nende eest tasub kauba ostja.

Antud arvutussüsteemi puhul ja pidevalt muutuva (kord kvartalis) tasu

puhul on võimatu teha pikaajalisi lepinguid. Järelvalve kestvus hakkab

sõltuma ametniku kogemusest ja pädevusest.

Meiepoolne ettepanek on jääda fikseeritud fütosantiaarsertifikaadi tasu

juurde, mida saab vajadusel korrigeerida ning vajadusel saab määrata

lisatasu lisalehtede väljastamise eest. Tänane praktika on, et antud

sertifikaadid väljastatakse paberil ja andmemaht lahtrites on piiratud.

Tootjate andmetel on tänasel päeval fütosantiaarsertifikaadi keskmine

hind 30 €. Saame selgelt aru kulude kasvust ja selleks, et säilitada kindlus

oleme omalt poolt valmis kaasa tulema kuni 5% riigilõivu hinnatõusuga

fütosantiaarsertifikaadi väljastamise eest, mis on võrväärne Teie poolt

välja pakutud hinnamuutusega, kuid säilitab protseduuri läbipaistvuse.

Kirjas on toodud välja, et tasu pidev

muutumine ei võimalda teha ettevõtjatel

pikaajalisi lepinguid. Tahame täpsustada, et

planeeritava tunnitasu määr kehtestataks igal

aastal valdkonna eest vastutava ministri

määrusega, mitte ei muutuks kvartalipõhiselt.

Seega tasu määr oleks aasta vältel sama ning

kehtestataks sellele eelneva aasta lõpus.

Samuti saame välja tuua tasu määra muutuse

aastate võrdluses. Eelnõu seletuskirjas tõime

näiteks 2023. aasta PTA kuludel põhineva

arvutusliku tasu määra, milleks oli 55,26 eurot

tunni kohta. Praeguseks on olnud võimalik

teha arvutused ka 2024. aasta kulude põhjal ja

tulemuseks saadud tunnitasu määr 54,96 eurot

tunni kohta. Arvutustest tulenevalt selgub, et

tasu määr oluliselt ei muutu. Loodetavasti see

annab ettevõtjatele kindluse, et antud

suurusjärgus tasu määraga võib arvestada ka

pikaajalisi lepinguid sõlmides. Lisaks tuletame

meelde, et eelnõus on ette nähtud ka

järelevalvetoimingu maksimaalne kestvus (8

tundi), mis samuti võimaldab arvutada

maksimaalse võimaliku järelevalvetoimingu

tasu kohapealse kontrolli puhul. Selleks

maksimaalseks tasu suuruseks on näiteks

antud tunnitasu määra juures 439,68 eurot.

Rõhutame, et see on kohapealse kontrolli

eeldatav maksimaalne tasu määr. Ühe

fütosanitaarsertifikaadi menetlemise keskmine

aeg on 0,5 tundi ja sellele vastavaks

keskmiseks järelevalvetasuks (2024. a

kuludest tuleneva arvutuse põhjal) võiks

kujuneda 27,48 eurot. Seegi ei erine oluliselt

eelnõu seletuskirjas toodud (2023.a kulude

põhjal arvutatud keskmisest tasust) 27,63

eurost.

Eelnevatest arvutustest lähtuvalt saame

kinnitada, et ettevõtja jaoks jääks tasu

planeeritavaks suuruseks ja seda sõltumata

kauba tüübist. Kirjas välja toodud keskmise

fütosanitaarsertifikaadi hinnaga võrreldes

oleks ühe sertifikaadi tasu praegusest isegi

soodsam (arvestades, et sertifikaadi

menetlemiseks kulub keskmiselt 30 minutit).

PTA Vastusena Teie 25.04.2025 kirjaga nr 1.4-1/332 arvamuse avaldamiseks

edastatud taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõule

teatan, et Põllumajandus- ja Toiduamet on eelnõu materjalidega tutvunud

ning ei esita eelnõule ettepanekuid ega vastuväiteid.

Märkusega on arvestatud.

1

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse arv „5” arvuga „3”;

2) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse

sertifikaadi taotluse menetlemisega seotud toimingute eest tasub ettevõtja järelevalvetasu

käesoleva seaduse §-s 8711 sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahvi 30 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esitanud“ sõnadega „või tegevusloa

saanud”;

4) paragrahvi 317 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „andmed ja dokumendid” sõnaga „teave”;

5) paragrahvi 318 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ettevõtja on määranud käesoleva seaduse § 317 lõike 2 punktis 7 nimetatud vastutava

isiku;”;

6) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punkti c alusel kehtestatud loetelus nimetatud taimede,

taimsete saaduste ja muude objektide ametlikku kontrolli käesolevas seaduses ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 sätestatud alusel ja korras.”;

7) paragrahvi 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest

riigist Eestisse kavandatavast toimetamisest teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik vähemalt

üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti

kaudu kavandatavast toimetamisest teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on

kavandatud, vähemalt neli tundi ette.

8) paragrahvi 37 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

9) seaduse 2. peatüki 61. jagu tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 451 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „objekti“ sõnadega „töötlemise ja”;

11) paragrahvi 60 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

EELNÕU

03.11.2025

2

„Nimetatud taotluse menetlusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.”;

12) paragrahvi 601 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 60 nimetatud taotleja maksab Põllumajandus- ja Toiduametile

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise

eest tasu.

(2) Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse

kontrollimise tasu on toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

nõuetekohasuse kontrollimise eest tasutav summa.

(3) Taotleja maksab lisaks toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

nõuetekohasuse kontrollimise tasule toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise

eest.

(4) Erialase hindamise tasu on taimekaitsevahendi või toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste

omaduste ning efektiivsuse hindamise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav

summa.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 3 sätestatud

täiendavat hindamist käsitatakse erialase hindamisena, mille eest tasutavale summale

kohaldatakse käesolevas paragrahvis erialase hindamise tasu kohta sätestatut.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tasu makstakse tunnitasuna, mille määra

arvutamise aluseks võetakse Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse valdkonnas taotluste

nõuetekohasuse kontrollimise ja erialase hindamisega seotud personali- ja majandamiskulud

tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul.

(7) Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse

kontrollimise tasu ning erialase hindamise tasu määrad kehtestab igaks aastaks valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(8) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu

suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 60 lõikes 3 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teate

elektrooniliselt või postiga kättetoimetamise päevast arvates.

(9) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu

suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 nimetatud esialgse

hindamisaruande Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile edastamise päevast

arvates.

(10) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 3 sätestatud täiendava hindamise tasu kohta kümne tööpäeva

jooksul Euroopa Toiduohutusameti järelduste avaldamisest arvates.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8‒10 nimetatud otsus toimetatakse taotlejale kätte viie

tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

3

(12) Taotleja kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 8‒10 nimetatud otsuses määratud summa

otsuses näidatud pangakontole kümne kalendripäeva jooksul otsuse saamisest arvates. Kui

taotleja ei maksa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tasu ettenähtud tähtaja jooksul,

on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda tasu maksmiseks kohustav otsus sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.”;

13) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi Eestis turule laskmiseks esitab isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 33, 40, 47, 51 ja 53 nimetatud loa saamiseks kirjaliku

taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile ning tasub artiklites 33 ja 47 nimetatud loa taotluse

eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras juhul, kui Eesti on taotlust läbi vaatav

liikmesriik sama määruse artikli 35 tähenduses. Riigilõivu ei tule tasuda sama määruse artiklites

40, 51 ja 53 nimetatud taotluse esitamise eest.”;

14) paragrahvi 73 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „riigilõivu” tekstiosaga „riigilõivuseaduses

sätestatud määras juhul, kui Eesti on taotlust läbi vaatav liikmesriik sama määruse artikli 35

tähenduses”;

15) seadust täiendatakse §-ga 732 järgmises sõnastuses:

㤠732. Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu

(1) Kui taimekaitsevahendi loa andmise või muutmise otsustamiseks on vaja

taimekaitsevahendit erialaselt hinnata, siis maksab käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 ja § 73

lõikes 1 nimetatud isik Põllumajandus- ja Toiduametile taimekaitsevahendi erialase hindamise

tasu. Erialase hindamise tasu ei võeta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artiklites 51 ja 53 nimetatud loa taotluse puhul.

(2) Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu suuruse arvestamisel kohaldatakse toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise tasu arvestamise kohta käesoleva seaduse § 601

lõikes 6 sätestatut.

(3) Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu määra kehtestab igaks aastaks valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu

suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 68 ja § 73 lõikes 2 nimetatud

otsuse tegemisest arvates. Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu otsus toimetatakse

isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Kui käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 nimetatud isik ei maksa

taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu ettenähtud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja

Toiduametil õigus anda tasu maksmiseks kohustav otsus sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.”;

16) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka sellise professionaalse

kasutaja ja nõustaja suhtes, kes tegutseb turustajana.”;

4

17) paragrahvi 78 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Professionaalne kasutaja peab kasutatud taimekaitsevahendite üle arvestust Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 kohaselt. Taimekaitsevahendi

kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutajate üle.

(7) Taimekaitsevahendit on keelatud kasutada lennukilt või helikopterilt. Taimekaitsevahendit

võib kasutada muult õhusõidukilt üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel

ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt.”;

18) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alal ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendit

õhusõidukilt.

(4) Enne vegetatsiooniperioodi algust esitab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi õhust

kasutamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile:

1) andmed ala kohta, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada;

2) nimetatud alal kasvava taimekultuuri nimetus;

3) eeldatava tõrjutava taimekahjustaja nimetus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teabe ja asjakohase teabe taimekaitsevahendi õhust

kasutamise nõuete kohta avalikustab Põllumajandus- ja Toiduamet pädeva asutusena oma

veebilehel.“;

19) paragrahvi 782 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi turustajal, professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema

asjakohased teadmised, mille olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.”;

20) paragrahvi 782 täiendatakse lõigetega 21– 23 järgmises sõnastuses:

„(21) Turustaja taimekaitsetunnistus annab õiguse turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale

väga mürgiste.

(22) Professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus annab õiguse osta, kasutada ja turustada

kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste.

(23) Nõustaja taimekaitsetunnistus annab õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ning anda nõu nende kasutamise kohta.”;

21) paragrahvi 782 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesolevas seaduses turustaja ja professionaalse kasutaja kohta sätestatut kohaldatakse ka

nõustaja suhtes.

(32) Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka professionaalse kasutaja

suhtes.”;

22) paragrahvi 782 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet”

tekstiosaga „eksami sooritanud isikule”;

5

23) paragrahvi 782 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab taimekaitsetunnistuse kehtetuks, kui isikule

väljastatakse uus taimekaitsetunnistus.”;

24) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia

taimekaitsekoolituse eksami, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on heaks kiitnud

koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. Põllumajandus- ja

Toiduamet otsustab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heakskiitmise

või selle heakskiitmata jätmise 20 tööpäeva jooksul nimetatud korra saamisest arvates.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra

heaks kiitmata, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.”;

25) paragrahvi 79 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 79 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja sõna „uuesti”;

27) paragrahvi 79 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „koolituse kestuse” sõnadega „ning eksami

ülesehituse ja läbiviimise”;

28) paragrahvi 80 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendite registri eesmärk on tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendite

nõuetekohasus ning tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite ja nende kasutamise

nõuete täitmise üle.

(2) Taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega, milles sätestatakse:

1) andmete esitajad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused nagu andmete säilitustähtaeg.

(3) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse:

1) andmed turule lastud taimekaitsevahendite ja taimekaitsetunnistuse kohta;

2) taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja nimi,

registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed;

3) andmed taimekaitsevahendi hoiu- ja turustamiskoha kohta.

(4) Taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”;

29) paragrahvi 81 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 682 lõikes 2 ja §-s 73” tekstiosaga „§ 682

lõikes 2, §-s 73 ning § 782 lõigetes 5 ja 6”;

30) paragrahvi 81 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmete muutumise korral taotleb isik viivitamata registris muudatuste tegemist ning tasub

riigilõivu.”;

6

31) paragrahvi 82 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvis 83 asendatakse tekstiosa „pihusti, manomeeter, filter, sõel ja paagi

puhastusseade” tekstiosaga „paak, pump ja pihusti”;

33) paragrahvi 875 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) osalema igal aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli

alases õppetegevuses nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.”;

34) paragrahvi 877 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põllumajandus- ja Toiduamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625

artiklis 109 nimetatud mitmeaastase kontrollikava ja sama määruse artikli 111 lõike 2 punktis

a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite eest vastutav asutus ning

täidab kõiki asjakohaseid nõudeid.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses sama määruse artikli 111 lõike

2 punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite puhul.”;

35) seaduse 41. peatükki täiendatakse §-dega 8711‒8713 järgmises sõnastuses:

„§ 8711. Järelevalvetasu

(1) Järelevalvetasu on teatamis- või loakohustusega ettevõtja tegevuse, taime, taimse saaduse

või muu objekti üle ning taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamise

nõuetekohasuse üle ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu (edaspidi järelevalvetoiming)

tegemise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras ettevõtja poolt tasutav summa.

(2) Järelevalvetasu on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 80

kohaselt käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa järgmiste

järelevalvetoimingute tegemise eest:

1) käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel tehtud ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi

fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse sertifikaadi menetlemisega seotud kontrollitoimingud;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikli 98 lõike 3 alusel puidust

pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja vastavusmärgiga märgistamise ning

puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse ametlik kontroll.

(3) Teatamis- või loakohustusega ettevõtja maksab järelevalvetasu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis c nimetatud taime, taimse saaduse

või muu objekti nõuetekohasuse üle järelevalvetoimingu tegemise eest piiripunktis või sama

määruse artikli 53 lõike 1 punktis a nimetatud kontrollipunktis või artikli 79 lõike 2 punktis c

nimetatud juhul.

(4) Taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamisega tegelev ettevõtja maksab

järelevalvetasu taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamise nõuetekohasuse

üle järelevalvetoimingu tegemise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625

artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud juhul.

7

(5) Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle suhtes

on tehtud järelevalvetoiming.

(6) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise järelevalvetoimingu tegemise eest järelevalvetasu

maksmise korral solidaarselt.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhul

võetakse järelevalvetasu sama määruse IV lisas kehtestatud määras.

(8) Järelevalvetasu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79

lõike 2 punktis c ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalvetoimingute tegemise

eest tunnitasuna. Kui tuvastatud nõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorne

lisauuring, maksab kohustatud isik ka selle uuringu tegemise kulud.

(9) Kohustatud isik maksab tunnitasu järelevalvetoimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid

mitte rohkem kui kaheksa tunni eest järelevalvetoimingu kohta. Järelevalvetoimingu tegemisele

kulunud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. Arvesse ei võeta järelevalvetoimingu tegemise

paika kohalesõiduks kulunud aega.

(10) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti

taimetervise ja taimekaitse valdkonna järelevalvetoimingute tegemisega. Järelevalvetoimingute

tegemisega seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas sõidukulu arvutamisel lähtutakse

tegelikust kulust tunnitasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul.

Nimetatud ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisega seotud kogukulu jagatakse samal

ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele, välja arvatud laborianalüüside ja uuringute

tegemisele kulunud töötundidega.

(11) Järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 8712. Järelevalvetasu maksmine

(1) Kohustatud isik maksab käesoleva seaduse § 8711 lõigetes 1 ja 2 nimetatud järelevalvetasu

Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses määratud

summas Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale Põllumajandus-

ja Toiduameti pangakontole. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79

lõikes 1 nimetatud juhul võib kohustatud isik maksta järelevalvetasu tolliasutuse kassasse.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhul

võib Põllumajandus- ja Toiduamet küllaldase garantii korral või juhul, kui kohustatud isik on

varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal, vabastada kohustatud isiku

järelevalvetasu maksmisest enne kaubasaadetise liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise

lubamist ühtse sisseveodokumendi alusel.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c

sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 8711 lõikes 2 ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet eelmise kalendrikuu jooksul tehtud

järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu kümnendaks

kuupäevaks.

8

(4) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus toimetatakse kohustatud isikule kätte viie tööpäeva

jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kannab kohustatud isik järelevalvetasu

sissenõudmise otsuses määratud summa üle otsuses näidatud pangakontole kümne tööpäeva

jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamisest arvates.

(6) Järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(7) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja

jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 8713. Enammakstud järelevalvetasu tagastamine

(1) Enammakstud järelevalvetasu tagastatakse, kui järelevalvetasu on makstud ettenähtust

suuremas summas.

(2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist selle

maksmise päevast alates kahe aasta jooksul.

(3) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab kohustatud isik

Põllumajandus- ja Toiduametile sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist

tõendava dokumendi.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise või

tagastamisest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud taotluse saamisest arvates. Enammakstud järelevalvetasu ei tagastata, kui isikul

puudub õigus tagasimakset saada või kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud

isikut või isikut, kelle eest on järelevalvetasu makstud. Enammakstud järelevalvetasu kantakse

üle käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluses märgitud pangakontole kümne

kalendripäeva jooksul enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse tegemisest arvates.

(5) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.”;

36) paragrahvi 882 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 882 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus teha kontrolltehing käesoleva seaduse §-s 883

sätestatud korras.”;

38) seadust täiendatakse §-ga 883 järgmises sõnastuses:

㤠883. Kontrolltehing

(1) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevas seaduses või

Euroopa Liidu õigusaktis taimepassi ja selle väljastamise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta

sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja

turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet

9

teostada või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks

käesoleva seaduse §-s 881 sätestatud juhtudel.

(2) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega

toiming, mille eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist.

Kontrolltehingut tehakse muu hulgas veebilehel või muu sidevahendi abil.

(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea tehingu tegemisel ennast esitlema ega kandma

vormiriietust, samuti ei pea ta esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi

saavutamist.

(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoimingut, kihutada isikut süüteo

toimepanemisele ega panna toime süüteotunnustega tegu.

(5) Kui taimekaitsevahendit müüakse sidevahendi abil, võib ametiisik teha kontrolltehingu

avaliku korra eest mittevastutava isiku vahendusel tema nõusolekul, tehes selleks vajaduse

korral kande taimekaitsetunnistuse olemasolu kohta taimekaitsevahendite registrisse.

(6) Kontrolltehingut tegev ametiisik teavitab isikut kontrolltehingu tegemisest viivitamata

pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist, põhjendades kontrolltehingu tegemise

asjakohasust. Isiku teavitamise võib kirjaliku põhjendatud otsusega edasi lükata, kui see on

vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste

tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Teavitamist ei või edasi lükata

rohkem kui kolm kuud kontrolltehingu tegemise päevast alates.

(7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.

(8) Kontrolltehingust teavitamise edasilükkamise korral viidatakse kontrolltehingu protokollis

edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.

(9) Kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.”;

39) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide

säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71–86)“ tekstiosaga „, muudetud

määrustega (EL) nr 652/2014 (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1–32), (EL) 2019/1243 (ELT L 198,

25.07.2019, lk 241–344) ning direktiiviga (EL) 2019/782 (ELT L 127, 16.05.2019, lk 4–10)”.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26117 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite

turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50) artiklis 33 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest

tasutakse Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis taimekaitsevahendi turulelaskmise korral

riigilõivu 8400 eurot.

10

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 43 nimetatud loa

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4200 eurot.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 47 nimetatud loa

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1120 eurot.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 52 nimetatud loa

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 eurot.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 33 ja 45 nimetatud

loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1120 eurot.”;

2) paragrahvi 26118 olemasolev tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2

järgmises sõnastuses:

„(2) Taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 70 eurot.”;

3) paragrahvid 26121 ja 26123 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 9, 12‒15, 34 ja 35 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

valitsuse nõunik

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2026

1

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)

väljatöötamine on tingitud vajadusest lahendada taimekaitseseaduse (edaspidi TaimKS)

rakendamisel tekkinud kitsaskohad.

Esmalt laiendatakse järelevalvetasu kohaldamisala ja ühtlustatakse tasu arvutamise põhimõtteid

teiste toiduohutuse valdkonna alla kuuluvate valdkondadega. TaimKS-is vaid taimetervise

valdkonda hõlmava järelevalvetasu regulatsiooniga liidetakse ka taimekaitse valdkond. Ühtlasi

asendatakse ekspordi fütosanitaarsertifikaatide väljastamiseks tehtavate ametliku kontrolli

toimingute eest ning puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja

vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise

ametliku kontrolli eest võetav riigilõiv järelevalvetasuga. Järelevalvetasuga seotud muudatuste

eesmärgiks on muuta ametliku kontrolli kulud ettevõtjate jaoks selgemaks, rahastamissüsteem

paindlikumaks ning siduda teenuste kulud tegelike kuludega.

Samuti muudetakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks esitatud taotluse

läbivaatamise eest võetava tasu arvutamise aluseid ja maksmise korda. Edaspidi võetakse tasu

arvutamisel aluseks toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluste

menetlemisega seotud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) personali- ja

majandamiskulud tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul. Seni ühe

summana tasutav taotluse läbivaatamise tasu jagatakse taotluse läbivaatamise menetluse etappe

arvestades kolmeks: taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasu, erialase hindamise tasu ja

Euroopa Toiduohutusameti nõudmisel tehtava täiendava erialase hindamise tasu. Selline

lahendus võimaldab tasuda menetluskulusid paindlikumalt ning vältida pikka ajavahet

menetluse alguse ja tasu maksmise vahel.

Eelnõuga muudetakse ka taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse läbivaatamise riigilõivu

tasumise korda ning kehtestatakse taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu, mille

arvestamisel kohaldatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise

arvestamise kohta sätestatud nõudeid. Ühtlasi ajakohastatakse taimekaitsevahendite

turulelaskmisega seotud riigilõivusid, mis praegu ei kata enam PTA-le esitatud taotluste

menetlemiseks vajalike tööde kulusid, võttes arvesse nii lõivude kehtestamise ajast muutunud

otseseid kui ka kaudseid kulusid. Piisav rahastamine on vajalik eeskätt selleks, et katta Euroopa

Liidu (edaspidi EL) õiguses seatud tähtaegadest kinnipidamiseks vajaliku arvu hindajate

palkamise ning väljaõppe kulusid. Lisaks on riigilõivude ajakohastamine ja taimekaitsevahendi

erialase hindamise tasu kehtestamine oluline, et jõuda sarnasemale tasemele Põhjamaade ja

teiste Balti riikidega, kellega kuulutakse ühisesse taimekaitsevahendite lubade menetlemise

tsooni (põhjatsoon).

Muudatused tehakse ka taimekaitsekoolituse regulatsioonis ning koolitusel osalemine

muudetakse isikule paindlikumaks. Edaspidi on taimekaitsetunnistuse saamise peamiseks

03.11.2025

2

eelduseks mitte ainult taimekaitsekoolituse läbimine, vaid asjakohaste teadmiste olemasolu,

mida kinnitab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine. Seoses sellega täpsustatakse,

millised õigused annab isikule professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus, turustaja

taimekaitsetunnistus ja nõustaja taimekaitsetunnistus. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada

taimekaitsetunnistuste kasutamise praktikat.

TaimKS-i täiendatakse taimekaitsevahendi kasutusviisiga ehk võimalusega kasutada

taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt. Nimetatud võimaluse kasutamise eelduseks on

asjakohased kasutustingimused taimekaitsevahendi loal, mille PTA on kindlaks määranud

taimekaitsevahendi loa menetlemise käigus, ning kasutajal professionaalse kasutaja

taimekaitsetunnistuse olemasolu. Taimekaitsevahendit lennukilt ja helikopterilt kasutada on

endiselt keelatud, kuid kontrollitud juhul, see tähendab taimekaitsevahendi loas ja käesolevas

seaduses määratud asjakohaste kasutustingimuste täitmise korral võib taimekaitsevahendit

pritsida taimekaitseseadmega varustatud mehitamata õhusõidukilt ehk droonilt.

Taimekaitsevahendi õhust pritsimise kohta kehtestatakse teavitamiskohustus.

Tulenevalt 1. jaanuaril 2026. aastal jõustuvast komisjoni rakendusmäärusest, mis sätestab

professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vormingu,

muudetakse taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamise nõudeid. Edaspidi peab

professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestust üksnes elektroonilisel

kujul masinloetavas formaadis.

Ajakohastatakse taimekaitseseadme mõistet, et võtta arvesse vahepeal toimunud tehnilist

arengut, ning muudetakse taimekaitseseadme tõhusaks toimimiseks vajalike seadmeosade

loetelu. Muudatusega jäetakse loetelust välja manomeeter, mida tänapäevastes

taimekaitseseadmetes pigem ei kasutata, ning esmatähtsateks osadeks loetakse paak, pump ja

pihusti, mis on universaalsed kõikide taimekaitseseadmete, sealhulgas õhusõiduki ja

puhtimisseadme puhul. Lisaks leevendatakse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-

aastast koolitusnõuet. Edaspidi peab taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal

aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses

nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.

Lisaks eelnevale kehtestatakse riikliku järelevalve erimeetmena kontrolltehingu regulatsioon.

Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) antakse õigus teha kontrolltehing, kui TaimKS-

is või EL-i õigusaktis taimepassi ja selle väljastamise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta

sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja

turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet

teostada või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu

ennetamiseks või korrarikkumise väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks.

Seaduse eelnõu sisaldab ka mõningaid tehnilisi korrastavaid muudatusi.

Eelnõuga kavandatavatest muudatustest mõjutatud sihtrühmadeks on nii taimetervise kui ka

taimekaitse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, PTA, Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK)

ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa halduskoormuse kasvu pikemas vaates.

Lõivudelt tasudele üleminekuga seotud muudatus tähendab alguses ettevõtjatele muutust seoses

riigilõivu asendamisega järelevalvetasuga. Järelevalvetoimingu eest esitatava arve tasumine ei

too kaasa halduskoormuse suurenemist, kuna kehtivates nõuetes muudatusi ei tehta.

Taimekaitsevahendite toimeainete heakskiiduks vajaliku erialase hindamise tasu maksmisel

osade kaupa kaasneb vähene halduskoormuse tõus, ent mõjutatud sihtgrupiks olevate

3

rahvusvaheliste ettevõtjate puhul ei too ühe arve asemel kolme arve tasumine ettevõtjale kaasa

olulisi muudatusi. Lisaks tekib ettevõtjatel võimalus kulusid hajutada. Sama kehtib

taimekaitsevahendi loa taotluse eest tasutavate riigilõivude ajakohastamise ning lõivudele

erialase hindamise tasu lisandumise kohta. Taimekaitsevahendite õhust kasutamise kohta

nõuete kehtestamisega kaasneva halduskoormuse on eelnõu koostajad hoidnud võimalikult

vähesena. Taimekaitsevahendite kasutamise üle elektroonilise arvestuse pidamise kohustus on

seotud EL-i õiguse rakendamisega ning sellega kaasnevat halduskoormust ei ole võimalik

rohkem vähendada; riigi pakutava tasuta e-põlluraamatu teenusega on kõigile

professionaalsetele taimekaitsevahendite kasutajatele loodud võimalus esitada andmeid

võimalikult väikese halduskoormuse ja väheste kulutustega. Taimekaitsetunnistuse õigusliku

tähenduse täpsustamise tulemusel tuleb koolitusasutustel analüüsida oma taimekaitsekoolituse

programmi, seda korrigeerida ning esitada uuendatud versioon PTA-le heakskiitmiseks. Sama

taimekaitsekoolituse programmi analüüsi käigus peab koolitusasutus otsustama, kas ta

korraldab ainult koolitusi või ka eksameid. See suurendab mõnel juhul ühekordselt

taimekaitsekoolitusi korraldavate täiskasvanute koolitusasutuste halduskoormust.

Taimekaitseseadme mõiste ajakohastamisel, taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-

aastase koolitusnõude leevendamisel ja kontrolltehingu regulatsiooni kehtestamisel puudub

mõju halduskoormusele.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ReM)

taimetervise osakonna taimetervise valdkonnajuht Marge Nõmmik (625 6530,

[email protected]), sama osakonna peaspetsialistid Veiko Kastanje (5898 1051,

[email protected]) ja Julia Viguro (5684 8668, [email protected]). Eelnõule tegi

juriidilise ekspertiisi ja seletuskirja kvaliteeti kontrollis ReM-i õigusosakonna nõunik Katrin

Pööra (625 6147, [email protected]), keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja sama

osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga kavandatakse taimekaitseseaduse (RT I, 27.09.2023, 12) ja riigilõivuseaduse

(edaspidi RLS) (RT I, 08.07.2025, 64) muutmine.

Seaduse rakendamine toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030” alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja

hoitud keskkond” saavutamist.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on lahendada TaimKS-i rakendamisel tekkinud kitsaskohad. Selleks

ajakohastatakse ja tehakse muudatused nii taimetervise kui ka taimekaitse valdkonna

regulatsioonides. Alljärgnevalt on eelnõu sisu selgitatud eelnõuga kavandatavate olulisemate

muudatuste kaupa.

4

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes TaimKS-i ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse1 (edaspidi TaimKS-i VTK) koostamine. Seoseid TaimKS-i VTK-ga on

vaadeldud iga muudatuse juures eraldi.

2.1 Järelevalvetasu arvestamise põhimõtete muutmine ja selle kohaldamisala laiendamine

PTA moodustamisest alates 1. jaanuarist 2021 on peetud oluliseks ühtlustada ka asutuse

tehtavaid toiminguid. Riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek on teistes PTA

vastutusvaldkondades juba toimunud. Näiteks 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud söödaseaduse

muudatuste2 kohaselt on söödajärelevalve tasu kehtestamisega tagatud järelevalve põhimõtete

ühtsem rakendamine kõikidele sööda käitlejate puhul. Sellega vähenes nii andmeid töödelnud

PTA järelevalveametnike töökoormus kui ka sööda käitlejate halduskoormus. Sarnaseid

järelevalvetoimingute rahastamise põhimõtteid on toidu- ja veterinaarvaldkonnas järgitud juba

varem. Järelevalvetasudele üleminek aitab vähendada PTA sõltumist riigieelarvest ja luua

paindlikuma rahastussüsteemi. Lisaks muutub tunnitasupõhise järelevalvetasu arvestus

ettevõtja jaoks arusaadavamaks ja selgemaks. Järelevalvetasu erinevus riigilõivust seisneb

selles, et tasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale PTA

arvelduskontole.

Nii riigilõiv kui ka järelevalvetasu on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113 selgituste3 kohaselt

käsitatavad avalik-õiguslike maksetena, mis tähendab, et need kehtestab vaid seadusandja, kes

kehtestab seaduses ka tasu elemendid. Tasu kehtestamisel tuleb arvestada nii isikute võrdse

kohtlemise kui ka proportsionaalsuse põhimõtetega. Mõlemad tasud on seotud ettevõtlusega ja

riivavad põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadust riivab iga

abinõu, mis takistab või kahjustab mõnda ettevõtlusega seotud tegevust või kõrvaldab selle.4

Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 11, mille kohaselt peavad õiguste ja

vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2017/6255 (edaspidi ametliku kontrolli määrus) artikli 78 kohaselt

peavad liikmesriigid tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tagada pädevatele

asutustele ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks vajalikud töötajad ja muud

vahendid. Sealjuures peab liikmesriik ametliku kontrolli määruse kohaselt koguma lõivu ja

tasu, kui tegu on järelevalvetoiminguga, mis on seotud impordi kontrolliga, ning

järelevalvetoiminguga, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ettevõtja toime

pandud rikkumise ulatuse ja mõju hindamiseks või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on

heastatud. Samuti võib liikmesriik koguda lõivu ja tasu ametliku kontrolli ja muu ametliku

toimingu kulude katmiseks. Selleks koguvad pädevad asutused sama määruse artikli 79

kohaselt lõive ja tasusid, millest katta oma kulusid seoses ametliku kontrolli tegemisega. Sama

1 Eelnõude Infosüsteemi toimik nr 23-0256. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35d145f9-6925-

4c2a-8072-7ab6cd780acc 2 Eelnõude Infosüsteemi toimik nr 19-0611. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6bf72c5-1863-

4e40-8b28-c413811ce449 3 L. Lehis. Põhiseaduse § 113 kommentaarid, p 13, 14. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. PSkomm2020.pdf 4 O. Kask, mag. iur. S. A Ehrlich, LLM A. Henberg, Põhiseaduse § 31 kommentaarid, p 11, 23 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke

toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade

heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009,

(EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja

(EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ

ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr

882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja

97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ

5

määruse preambuli punktis 65 on sätestatud: „selleks et vähendada ametliku kontrolli süsteemi

sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest, peaksid pädevad asutused koguma lõive ja

tasusid, et katta kulud, mida nad kannavad seoses ametliku kontrolli tegemisega teatavate

ettevõtjate ja tegevuste suhtes, mille puhul on liidu toidutarneahela õigusaktidega ette nähtud

registreerimine või heakskiitmine kooskõlas toidu- ja söödahügieeni käsitlevate või taimetervist

käsitlevate liidu normidega. Ettevõtjatelt tuleks lõive ja tasusid koguda ka selleks, et katta

ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks tehtava ametliku kontrolli kulud ja pädevate

asutuste poolt piiripunktis tehtava ametliku kontrolli kulud.“ Seega on järelevalve tasustamine

oluline EL-i õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Ühtlasi võib järeldada, et järelevalvetasu regulatsioon on sobiv abinõu, et saavutada TaimKS-i

eesmärk tagada taimetervise kõrgetasemeline kaitse ning taimekaitsevahendite ohutus inimese

ja looma tervisele ning keskkonnale. TaimKS-is kehtestatud nõuete täitmise üle teostab

riiklikku järelevalvet PTA selleks otstarbeks ettenähtud rahaliste vahenditega. Tegemist on

olukorraga, kus sellist abinõu on vajalikuks peetud EL-i tasemel, mistõttu riigisiseselt ei ole

enam vaja ega saagi hinnata sellise abinõu põhimõttelist vajalikkust. Seega võib järeldada, et

meede on vajalik, et tagada PTA rahaliste vahendite olemasolu ametliku kontrolli määruses

kehtestatud nõuetele vastavuse kontrolli korraldamiseks ja tegemiseks ning seeläbi ka inimese

ja looma tervise ning keskkonna ohutuse kõrgetasemeline kaitse.

Olulise muudatusena võetakse järelevalvetasu arvestamiseks kasutusele tunnitasu määr, mida

käsitleti TaimKS-i VTK-s ühe võimaliku regulatiivse lahendusena. Valdkondadeülese

ühtlustamise, kulupõhisuse ning selguse tagamiseks on parim lahendus tasude arvutamisel

minna üle tunnitasu määrale.

TaimKS-i § 441 lõike 1 kohaselt võetakse taimetervise järelevalve tasu ametliku kontrolli

määruse artikli 79 lõikes 1 ja lõike 2 punktis c nimetatud juhtudel teatamis- või loakohustusega

ettevõtja tegevuse ja taime, taimse saaduse või muu objekti nõuetekohasuse hindamisega seotud

ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise eest. See hõlmab TaimKS-i §-s 31

nimetatud isikuid.

Eelnõuga kavandatakse laiendada järelevalvetasu regulatsiooni kohalduvusala ning edaspidi

kohaldatakse järelevalvetasu ka järgmistel juhtudel:

1) ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse

fütosanitaarsertifikaadi (edaspidi koos ekspordi fütosanitaarsertifikaat) väljastamine;

2) puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemisega ja vastavusmärgiga

märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle ametliku

kontrolli tegemine;

3) taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamisega seotud ametliku kontrolli ja

muu ametliku toimingu tegemine.

Ekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljastamisega seotud toimingute tegemisega seotud

dokumentide nõuetekohasuse kontrolli eest ning vajaduse korral kaubasaadetise kohapealse

kontrolli eest tasutav riigilõiv asendatakse järelevalvetasuga.

PTA andmetel väljastab amet sarnaselt ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga aasta jooksul kokku

umbes 8000 loomade, toidu, sööda, loomsete kõrvalsaaduste ja paljundusmaterjali väljaveo

sertifikaati ning lemmikloomadega reisimiseks ette nähtud sertifikaati. Iga sertifikaadi

menetlemise eest võetakse järelevalvetasu tunnipõhiselt olenevalt PTA poolt iga sertifikaadi

menetlemiseks kuluvale ajale. Tasu arvutatakse kogu kulunud aja eest tunnipõhiselt, mille

puhul määratud tunnitasu vastab tegelikule ressursikulule. Järelevalvetasu otsus vormistatakse

ettevõtjale kord kuus kõikide tema suhtes tehtud toimingute eest kokku. See on ettevõtjale

6

mugav ning ka asutusele praktiline ja hästitoimiv lahendus. Selleks on 2021. aasta alguses

võetud PTA poolt kogutavate järelevalvetasude haldamiseks kasutusele järelevalve

infosüsteem (JVIS), sealhulgas on rakenduses liides nõuete ja laekumiste andmete

vahetamiseks riigi raamatupidamissüsteemiga SAP.

Ekspordi fütosanitaarsertifikaat on taime, taimse saaduse või muu objekti taimetervisenõuetele

vastavust tõendav dokument, mille PTA väljastab taime, taimse saaduse või muu objekti Eestist

liiduvälisesse riiki toimetamise korral. Eksporditav taim, taimne saadus või muu objekt peab

vastama sihtriigi kehtestatud taimetervisenõuetele. Selleks kontrollitakse kaubasaadetist

(järelevalvetoiming) suuremates partiides, millele võidakse taotleda eraldi mitu sertifikaati.

Kehtivad riigilõivud on arvutatud tulenevalt eksporditava kauba tüübist ja kogusest, olenemata

sellest, kas kaubasaadetisele tehakse kohapealset kontrolli või mitte. Seega ei kata riigilõiv

toimingute tegemisega kaasnevat tegelikku kulu. Ühtlasi on tulenevalt kauba tüübist

kohapealsed kontrollid ja nendega kaasnev kulu väga erinevad. Näiteks teravilja ekspordi korral

võivad kogused olla väga suured, mis tähendab ettevõtjale suurt riigilõivu ka juhul, kui

kohapealne kontroll on kogu partiile tegelikult juba tehtud.

2020. aastal kehtestatud riigilõivusüsteem ei ole ettevõtja jaoks eriti paindlik ega kata

toimingute tegemise kulusid. Samuti on PTA-l tulnud kohustuste täitmiseks tehtavate kulude

katmiseks kasutada teiste teenuste pakkumisest tekkinud sisemisi ressursse. Varem on

asutusesiseselt olnud võimalik katta kulusid teiste teenuste arvelt, näiteks piiril tehtava

taimetervisekontrolli tegemise kulusid ületavate eelarvevahendite arvelt. Nüüdseks aga on

taimetervisekontrolli alla kuuluvate kaupade import olulisel määral vähenenud ja selle teenuse

arvelt enam ressursse üle ei jää.

Ekspordi fütosanitaarsertifikaatide väljastamise eest tasutavalt riigilõivult järelevalvetasule

üleminek aitab kaasa sellele, et ka ettevõtjale oleks tasu arvestamine arusaadavam. Samuti

ühtlustub muudatuse tulemusena PTA poolt tehtavate sarnaste toimingute tasustamise viis,

kuna edaspidi võetakse ekspordi fütosanitaarsertifikaatide väljastamise eest järelevalvetasu

samamoodi nagu loomade, toidu, sööda, loomsete kõrvalsaaduste ja paljundusmaterjali

väljaveosertifikaatide ja lemmikloomadega reisimiseks ette nähtud sertifikaatide väljastamise

eest.

Eelnõuga asendatakse ka puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemisega ja

vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest tasutav riigilõiv järelevalvetasuga.

Nimetatud muudatust TaimKS-i VTK-s ei analüüsitud, üksnes nenditi võimalust asendada

riigilõiv järelevalvetasuga, kuna tegemist on samuti järelevalvetoiminguga. Eelnõu

ettevalmistamise käigus leiti, et põhjendatud on ka puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti

töötlemisega ja vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamise

nõuetekohasuse üle järelevalve teostamisega kaasnevate kulude hüvitamine ning

järelevalvetasu rakendamine, et saavutada järelevalvetoimingute rahastamise ühetaolisem

regulatsioon.

Taimekaitse valdkonnas järelevalve teostamise eest ei ole Eestis seni tasu võetud ning

järelevalvet teostab PTA oma eelarvest. Seetõttu kavandatakse eelnõuga rakendada ka

taimekaitse valdkonnas, see on taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamise

puhul järelevalvetasu ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punkti c kohaselt sellise

ametliku kontrolli eest, mida esialgu ei olnud kavas teha ja mis on vajalik ametliku kontrolli

käigus avastatud asjaomase ettevõtja sooritatud rikkumise tõttu ning mida tehakse selleks, et

hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud.

7

2024. aastal tegi PTA 62 taimekaitsevahendi turustamisega seotud rikkumise järelkontrolli ja 9

taimekaitsevahendite kasutamisel sooritatud rikkumiste järelkontrolli.

Järelevalvetasu kohaldamisala laiendamise vajadust ja selle põhjuseid on lähemalt käsitletud

seletuskirja sama punkti varasemates lõikudes. Lõivu ja järelevalvetasu kogumine

järelevalvetoimingu eest on antud juhul sätestatud ametliku kontrolli määrusega.

Järelevalvetasud on kehtestatud juba nii söödajärelevalves, toidujärelevalves kui ka

veterinaarjärelevalves ja käesoleva eelnõuga kehtestatakse ka taimetervise valdkonnas. Seega

on otstarbekas järelevalve teostamisega kaasnevate kulude hüvitamine ning järelevalvetasu

rakendamine ka taimekaitse valdkonnas, et saavutada järelevalvetoimingute rahastamise

ühetaolisem regulatsioon ning tagada PTA rahaliste vahendite olemasolu ametliku kontrolli

tegemiseks.

Kuna tegemist on järelkontrolliga, on selle tegemise vajadust ja seega ka järelevalvetasu

maksmist võimalik rikkumise tegemata jätmisega ennetada. Seega puudutab järelevalvetasude

kehtestamine taimekaitse valdkonnas vaid väheseid ettevõtjaid ning on heidutava iseloomuga.

2.2 Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks esitatud taotluse

läbivaatamise eest võetava tasu arvutamise aluste ja maksmise korra muutmine

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ning heakskiidu kehtivuse pikendamise

taotluse menetlemise eest tasub taotleja TaimKS-i kohaselt pärast menetluse lõppemist korraga

kõigi menetlusetappide eest. Nimetatud taotluse menetlus on pikk protsess, mis võib kesta kuni

72 kuud, mistõttu tasutakse menetluse eest PTA-le alles 3–6 aastat hiljem, mil inflatsioon on

selle väärtust oluliselt kahandanud. Selline tasustamissüsteem ei võimalda operatiivselt

reageerida muutustele tööde mahus ja rahastamises. Seega muudetakse eelnõuga toimeaine

heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu arvestamise põhimõtteid ning tasu arvestuses

eristatakse täiendava erialase hindamise tasu koos teiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/20096 artiklis 12 nimetatud tegevuste eest makstava tasuga.

Erialase hindamise tasu makstakse taimekaitsevahendi või toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste

omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku,

ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest.

Lisaks erialase hindamise tasu eristamisele täpsustatakse taotluse menetlemise tasu puhul, et

kui sama heakskiitmise taotluse lahendamiseks on vaja teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 12 nimetatud tegevusi, maksab taotleja ka nende tegevuste

eest. Nimetatud tegevuste hulka kuulub ka täiendav erialane hindamine, mille puhul hindab

refrentliikmesriik (Eesti) Euroopa Toiduohutusameti nõudel taotleja esitatud lisateavet.

TaimKS-i kohaselt makstakse heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu tunnitasuna, mille

määra arvutamise aluseks võetakse PTA taimekaitse valdkonnaga seotud personali- ja

majandamiskulud eelmisel kalendriaastal. Eelnõu kohaselt võetakse asjaomase tasu määra

arvutamise aluseks PTA taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja

hindamisega seotud personali- ja majandamiskulud. Tasu määr kehtestatakse igal aastal

valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

TaimKS-i VTK-s toimeaine heakskiitmise taotluse tasu ja selle maksmise korra võimalikke

muudatusi ei vaadeldud, asjakohased täiendused eelnõusse tehti TaimKS-i VTK kohta

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu

direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

8

laekunud tagasiside põhjal. Kuna kavandatava muudatuse rakendamisega ei kaasne olulist

õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, siis tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“7 (edaspidi HÕNTE) § 1

lõike 2 punktist 5 ei koostatud uut väljatöötamiskavatsust. Eelnõus on PTA poolt TaimKS-i

VTK kohta esitatud tagasiside analüüsi tulemusel muudetud toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu arvestamise ning tasu maksmise korda, et

tagada tasu parem kulupõhine arvestus ning osapoolte jaoks paindlikum ja tegelikke kulusid

arvestav maksmise kord.

Muudatuse põhiseaduslikkust ei ole eraldi analüüsitud, kuna muudatusega kaasnevate kulude

jaotamine ei muuda heakskiitmise taotluse menetlust ega tõsta sellest tulenevat menetlusega

kaasnevaid kulusid. Muudatus on ka isikule positiivse mõjuga, kuna võimaldab isikul taotluse

menetlemise kulusid kanda osade kaupa ning muudab seega isiku kulude üle arvestuse pidamise

mugavamaks. Ühtlasi tuleneb menetluskulude hüvitamise õigus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklist 74, mille kohaselt võivad liikmesriigid tehtava

tööga kaasnevate kulude katmiseks kohaldada tasusid ja lõive, tagades, et need kehtestatakse

läbipaistval viisil ning vastavad asjaomase töö tegelikele kogukuludele, välja arvatud juhul, kui

madalamad tasud ja lõivud on avalikkuse huvides. Tasud või lõivud võivad sisaldada

kindlaksmääratud tasu, mis põhineb tehtud töö keskmisel maksumusel.

2.3 Taimekaitsevahendi loa taotluste riigilõivude ajakohastamine ning

taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu kehtestamine

Riigilõivud taimekaitsevahendite turulelaskmise eest kehtestati 2011. aastal. Pärast riigilõivude

korrigeerimist eurole ülemineku tõttu on taimekaitsevahendite turulelaskmise loa taotlemise

eest kehtestatud riigilõivud püsinud muutumatutena. Riigilõivude arvutuste aluseks võetud

taotlust läbivaatava ametniku keskmine tunnitasu ning PTA majandamiskulud on praeguseks

oluliselt tõusnud, mistõttu ei kata kehtivad riigilõivud enam taimekaitsevahendite

turulelaskmise loa menetlemisega seotud kulusid. Kui 2013. aastal oli tunnitasu määr 11,23

eurot tunnis, siis 2025. aastal on see juba 78,49 eurot tunnis. Samas ei kajasta see tunnitasu

määr ainult otsest palgakulu, vaid selle arvutamisel on arvesse võetud põhiteenuste ja

tugiteenuste palgakulu koos tööandja maksudega ning majandamiskulu.

Samuti ei ole kehtiv riigilõivusüsteem piisavalt paindlik, et võimaldada PTA kulusid õigel ajal

hüvitada. 2024. aasta jooksul on PTA-s personali koosseis mitu korda muutunud, värvatud on

uusi töötajaid, samuti on töötajate koolitamine olnud ajamahukas ja toonud kaasa lisakulusid.

Selle põhjuseks on rangemaks muutunud nõuetest tingitud töö kasv ning vajadus pidada kinni

kehtestatud tähtaegadest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 74 kohaselt võivad EL-i

liikmesriigid määruse alusel tehtava tööga kaasnevate kulude katmiseks kohaldada tasusid ja

lõive, tagades, et need kehtestatakse läbipaistval viisil ning vastavad asjaomase töö tegelikele

kogukuludele, välja arvatud juhul, kui madalamad tasud ja lõivud on avalikkuse huvides. Nende

kulukomponentide loetelu, mida lõivude või tasude määramisel arvestada, on kehtestatud

ametliku kontrolli määruse artiklites 81, 82 ja 85.

Kuna kehtivad riigilõivud ei kata enam taimekaitsevahendi loa menetlemisega kaasnevaid

kulusid ja seega ei ole lõivudest kaetavate tööjõukuludega võimalik tagada määruses seatud

tähtaegadest kinnipidamist, on vajalik riigilõive ajakohastada, võttes arvesse muutunud otseseid

7 RT I, 22.05.2025, 8

9

ja kaudseid kulusid. Riigilõiv peab olema kulupõhine ning selle suurus peab vastama

lõivustatud toimingu tegemise kulule.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 kehtestatud nõudeid ei ole alates

aastast 2009 rangemaks muudetud. Seevastu on alates 2009. aastast oluliselt täienenud ja

rangemaks muutunud erinevad toimeainete ja taimekaitsevahendite hindamise

juhenddokumendid ning toimeainetele, taimekaitseainetele ja lisaainetele seatavad nõuded.

Nende nõuete järgimine ja menetlusaegade lühendamine nõuab järjest rohkem eriharidusega

tööjõudu. Samuti on oluliselt kasvanud töötasud. Nõuete rangemaks muutumist kinnitab tõsiasi,

et ainuüksi ajavahemikus aastatel 2014.‒2023 on jäetud pikendamata 104 toimeaine heakskiit.

Lisaks menetluskulude katmisele on lõivude kaasajastamine ning nende täiendamine tasudega

oluline, et jõuda sarnasemale tasemele Põhjamaadega ja teiste Balti riikidega, kellega

kuulutakse ühisesse taimekaitsevahendite lubade menetlemise tsooni (põhjatsoon).

Põhjatsoonis on taimekaitsevahendite hindamiseks kehtestatud selline tööjaotus, kus üks tsooni

kuuluv liikmesriik hindab taotlust ka teisi liikmesriike silmas pidades. Iga taimekaitsevahendi

loa valdaja teeb ise ettepaneku selle kohta, milline liikmesriik peaks taotlust hindama. Eestis,

Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes kehtivad taimekaitsevahendi taotluse tasud ja lõivud on

toodud tabelis 1. PTA asjakohased andmed põhinevad Euroopa Komisjoni poolt

liikmesriikidelt kogutaval teabel. Põhjatsooni riikidele saadetud täpsustavale kirjale laekus

vastus ainult Soomelt, kus nende selgituse põhjal taimekaitsevahendi turule laskmise taotluste

menetlemisele kehtib baastasu ning lisahindamise tunnitasu 113 eurot; lisaks on Soomes

kehtestatud tasude ülempiirid, mille arvestamisel on lähtutud Soome senistest asjaomastest

töömahtudest.

Tabel 1. Taimekaitsevahendi turulelaskmise tasude (sh lõivude) võrdlus Eestis, Lätis, Leedus,

Rootsis ja Soomes 2023. Allikas: PTA

Riik

Lubade

vastastikune

tunnustamine

(eurot)

Kloon-

Toode

(eurot)

TKV

turulelaskmin

e (riik on

taimekaitse-

vahendi

taotlust läbi

vaatav

liikmesriik)

(eurot)

TKV

turulelaskmine

(taotlust

menetletakse

tsooni kuuluva

teise

liikmesriigina)

(eurot)

TKV

turulelaskmis

e loa

muutmine

(riik on

taimekaitse-

vahendi

taotlust läbi

vaatav

liikmesriik )

(eurot)

TKV

turulelaskmise

loa muutmine

(taotlust

menetletakse

tsooni kuuluva

teise

liikmesriigina)

(eurot)

Eesti 915 1560 8240 1560 1650 1650

Rootsi

12 000 kuni

108 000 2000

29 000 kuni

108 000

12 000 kuni

108 000

29 000 kuni

108 000

12 000 kuni 10

8000

Soome

6300 kuni 15

000 1200

63 000 kuni

85 000

6300 kuni15

000

47 000 kuni

85 000

6300 kuni 15

000

Läti 2844 1138 16363 2845,74 9248 853,72

Leedu 5245 380

80 000,

artikli 47

alusel 46 300

36 900, artikli

47 alusel 20

700 19371 9900

Riik

Loa

muutmine

(eurot)

Paralleel

-toode

(eurot)

Vähe levinud

või väikese

kasvupinnaga

kultuuridel

Loa tegevusala

laiendamine

(eurot) Eriolukord

(eurot)

10

Teistest põhjatsooni riikidest oluliselt madalamate tasude tõttu osutub sageli eelkõige just

geneerilisi taimekaitsetooteid turustavate väikeste ettevõtjate, kellel PTA hinnangul tihtipeale

puudub kvaliteetne andmestik, valikuks Eesti. Selliste taotlejate taimekaitsevahendi toimiku

hindamine on ajamahukas ning võtab sageli kauem aega, sest taotlejalt on tarvis küsida

lisaandmeid. Lisaks on PTA taimekaitsevahendite hindamisega tegelev meeskond oluliselt

väiksem kui teistes liikmesriikides. Ressursinappuse tõttu ei ole PTA võimeline hindama

Eestile esitatud taotluseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009

sätestatud tähtaegade jooksul, sest Eestis kulub taimekaitsevahendite hindamisele ettenähtust

rohkem aega. PTA hinnangul menetleb Eesti taotlusi rohkem kui tooteid tegelikkuses Eesti

turule jõuab, kasutades seega Eestit odavate geneeriliste toodete registreerimiseks eesmärgiga

lihtsustada edaspidi nende registreerimist teistes liikmesriikides. Seega on lõivude ja tasude

kehtestamisel vaja arvestada ka menetlusökonoomikat – lõivud ja tasud peavad olema piisavalt

mõjusad selleks, et vältida mittesihipäraste taotluste esitamist.

Eespool nimetatud põhjustel on tekkinud olukord, kus taotluste menetlemise kestus ületab

märkimisväärselt selleks ette nähtud tähtaegasid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artiklite 33‒39 kohaselt on taotlust läbi vaataval liikmesriigil

taimekaitsevahendi turulelaskmise loa taotluse menetlemiseks ette nähtud 12–18 kuud,

tegelikult kulub selleks liikmesriikidel aga keskmiselt 20 kuud ning maksimaalselt 60 kuud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 35 nimetatud tsooni

kuuluva teise liikmesriigina taotlust läbi vaataval riigil on taimekaitsevahendi turulelaskmise

loa taotluse menetlemiseks ette nähtud 120 päeva, tegelikult kulub selleks liikmesriikidel aga

keskmiselt 10‒12 kuud, maksimaalselt 50 kuud. Eestis on taotluste menetlemise tähtaegadest

kinnipidamine keskmisest enam keerukas. PTA-l on 2025. aasta alguse seisuga menetluses 174

taimekaitsevahendi loa taotlust, millest vanimad esitati 2017. aastal.

Ajakohastatud riigilõivud kehtestatakse eelnõu kohaselt taimekaitsevahendi loa taotluse

nõuetekohasuse kontrollimise eest. Siinjuures ei võeta riigilõivu edaspidi sellise taotluste

nõuetekohasuse kontrollimise eest, mille puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ)

nr 1107/2009 taotluse nõuetekohasuse kontrollimise kohustust ette ei näe. Taotluse

nõuetekohasuse kontroll, selleks ette nähtud maksimaalne aeg ja kontrollimise viis on

kehtestatud sama määruse artiklis 9. Seetõttu ei saa toimeaine ega taimekaitsevahendi erialane

hindamine olla nõuetekohasuse kontrolli osa.

Eesti taimekaitsevahendite turg on väga väike, mistõttu võib taimekaitsevahendite

turulelaskmise pikk menetlusaeg tekitada Eestis ka oluliste taimekaitsevahendite puuduse.

Selleks, et riigilõiv kataks toimingu tegemisega kaasnevad kulud, kuid oleks (tasudega

kombineeritult) samal ajal ka võrdsel tasemel teiste põhjatsooni kuuluvate riikide lõivudega,

kavandatakse eelnõuga kaasajastada kehtivaid riigilõive ning kehtestatakse riigilõiv taotluse

nõuetekohasuse kontrolli eest. Uute riigilõivude arvutamise aluseks võeti PTA poolt taotluse

nõuetekohasuse kontrollimiseks keskmiselt kuluv aeg ning PTA 1.01.‒31.12.2024. aasta

eelarve alusel arvutatud taimekaitsevahendite turulelaskmise lubade menetlemisega seotud

personali tunnitasu määr 68,11 eurot, mille arvutamisel on arvesse võetud põhiteenuste ja

(eurot)

Eesti 150 185 0 150 0

Rootsi 800 2000 1250

2000 kuni 12

000

1000 kuni

1600

Soome

350 kuni

2300 1700

1200 kuni

5000

1200 kuni 40

000

300 kuni

1200

Läti 149 kuni 426 711 0 142 71 kuni 427

Leedu 350 kuni 789 699 180 2298 868

11

tugiteenuste palgakulu ning majandamiskulu. Taimekaitsevahendite lubade menetlemisega

seotud personali tunnitasu määr on ümardatud 70 euroni ning kattub PTA poolt prognoosina

arvutatud keskmise tasumääraga 70 eurot, mis kujuneb järgmiselt: ekspertide keskmine

tunnitasu kokku koos tööandja maksudega, sealhulgas koolitus- ja lähetuskulud 45,50 eurot,

PTA keskmine majandamiskulu tundidesse arvestatuna 24,50 eurot. Seega on uue riigilõivu

arvutuskäik tabelis 2: tunnitasu määr 70 eurot korrutatuna taotluse nõuetekohasuse kontrolliks

kuluva ajaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 asjaomase artikli

alusel esitatud taotluste arv aastas põhineb PTA senisel statistikal. Kehtivate ja kavandatavate

riigilõivude võrdlus on toodud tabelis 2. Kui uut riigilõivu summat ja sellele vastavat aastast

prognoosi ei ole tabeli asjaomases lahtris esitatud, siis tähendab see asjakohasest riigilõivust

loobumist.

Tabel 2. Kehtivate ja kavandatavate riigilõivude võrdlus ning taimekaitsevahendi

turulelaskmise loa taotluse nõuetekohasuse kontrolliks kuluv hinnanguline ajakulu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklite kaupa

Toiming Määruse

1107/2009

artikkel

Kehtiv

riigilõi

v

(eurot)

Riigilõivuga

maksustatav

eeldatav

ajakulu (h)

Uus

riigilõiv

(eurot)

Aastane

riigilõivu

prognoos

(eurot)

Taotluste

arv

aastas

Taimekaitsevahendi

(TKV) Eestis

turulelaskmine,

Eesti menetleb

taotlust tsooni

kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 33 1 560 - - - 10

TKV Eestis ja teises

EL-i liikmesriigis

turulelaskmine, Eesti

on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Artikkel 33 8 240 120 8 400 4 200 0,5

Vastastikkuse

tunnustamise loa

taotluse

läbivaatamine

Artikkel 40 915 - - - 10

TKV loa

pikendamine, Eesti

menetleb taotlust

tsooni kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 43 1 560 - - - 2

TKV loa

pikendamine, Eesti

on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Artikkel 43 1 560 60 4 200 2 100 0,5

Loa muutmine, kui

Eesti on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Artikkel 45,

33

150 16 1 120 560 0,5

Madala riskiga TKV

turule laskmine,

Eesti on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Artikkel 47 1 560 16 1 120 1 120 1

Madala riskiga TKV

turule laskmine,

Eesti menetleb

taotlust tsooni

Artikkel 47 1 560 - - - 1

12

kuuluva teise

liikmesriigina

Paralleelse

kaubanduse loa

andmine

Artikkel 52 185 5 350 4 550 13

TKV turustaja, väga

mürgiste TKV

Eestisse toimetaja ja

kasutaja ning nende

hoiu- ja

turustamiskohtade

registrisse kandmise

või registrikande

muutmine

7 0,3 20 2 600 130

TKV registrikande

muutmine

- 1 70 19600 280

Riigilõivude arvutamisel ei ole aluseks võetud mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taotluse vastuvõetavuse kontrolliks ette nähtud maksimaalne

aeg, vaid PTA poolt esitatud hinnanguline keskmine nõuetekohasuse kontrollile kuluv aeg

vastavalt taotluse tüübile. See on kõigil juhtudel oluliselt väiksem kui samas määruses esitatud

maksimaalne taotluse menetlemise aeg. Riigilõivude kaasajastamise tulemusel loobutakse

riigilõivu nõudmisest järgmiste taimekaitsevahendi loa taotluste menetlemise eest:

1) Eesti menetleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr artikli 33 alusel esitatud

taotlust sama määruse artiklis 35 nimetatud tsooni kuuluva teise liikmesriigina;

2) sama määruse artikli 40 alusel taimekaitsevahendi vastastikkuse tunnustamise loa taotluse

menetlemise eest;

3) taimekaitsevahendi loa pikendamise taotluse eest sama määruse artikli 43 alusel, kui Eesti

menetleb taotlust artiklis 35 nimetatud tsooni kuuluva teise liikmesriigina;

4) madala riskiga taimekaitsevahendi loa taotluse menetlemise eest sama määruse artikli 47

alusel, kui Eesti menetleb taotlust artiklis 35 nimetatud tsooni kuuluva teise liikmesriigina.

Eelnõuga kavandatavad riigilõivud tõusevad 13 kuni 2640 euro võrra või hoopis langevad 440

euro võrra (madala riskiga taimekaitsevahendi loa taotluse läbivaatamise puhul artikli 47 alusel,

kui Eesti on taotlust läbi vaatav liikmesriik).

Eelnõuga kavandatakse kehtestada riigilõiv taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 45 kohaselt muudab PTA

taimekaitsevahendi luba loa omaja taotluse korral. Näiteks võib loa muutmise kaasa tuua

muudatus taimekaitsevahendi pakendi suuruses või materjalis, samuti kaubandusliku nime

muutumise korral. Sellise taotluse menetlemise käigus ei tehta erialast hindamist ega võeta

erialase hindamise tasu. Loa selliste muudatuste korral, mille käigus ei toimu erialast hindamist,

tasub taotleja riigilõivu ainult taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest.

Taimekaitsevahendi registrikande muutmine lõivustatakse riigilõivuga ainult juhul, kui loa

omaja asjakohast muudatust ise taotleb. Eelnõu koostamisel on arvestatud põhimõttega, et

taotleja ei pea tasuma toimingute eest, mille tegemist ta taotlenud ei ole.

Ühtlasi eristati biotsiidiseaduse8 eeskujul taotluse nõuetekohasuse hindamine selle sisulisest

hindamisest. Sarnaselt toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamisega on ka

taimekaitsevahendi loa taotlemisel tehtava erialase hindamisega kaasneva töö maht ja kulud

raskesti prognoositavad, mistõttu on otstarbekas kehtestada kindla summana tasutava riigilõivu

asemel erialase hindamise tasu. Erialase hindamise tasu ei kehtestata Euroopa Parlamendi ja

8 RT I, 03.02.2023, 3

13

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 51 ja 53 nimetatud loa taotluse puhul, et toetada

põllumajandussektorit taimekaitse eriolukordades ning väikese kasvupinnaga kultuuride

kasvatamisel taimekaitsevahendite valiku piiratuse olukorras.

Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu tunnitasuna kehtestab valdkonna eest vastutav

minister igal aastal määrusega, tuginedes tasu määra vastuvõtmisele eelnenud nelja kvartali

kuludele. Nii on võimalik arvestada hindamise tegelikke kulusid, mitte prognoositud kulusid.

Tasude kehtestamist taimekaitsevahendite turulelaskmise loa taotluste eest vaadeldi ka

TaimKS-i VTK-s, ent kombineeritud lahendus lisati eelnõusse TaimKS-i VTK kohta laekunud

tagasiside analüüsi põhjal. Kuna muudatus puudutab ainult taimekaitsevahendite tootjaid ja

turulelaskmist taotlevaid (välis)ettevõtjaid, ei too muudatus kaasa olulist õiguslikku muudatust

või muud olulist mõju, mistõttu ei koostatud uut väljatöötamiskavatsust HÕNTE § 1 lõike 2

punkti 5 kohaselt. Taimekaitsevahendi ning toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase

hindamise kulu prognoosimisel ja arvutamisel on võetud arvesse regionaal- ja

põllumajandusministri 13. detsembri 2024. a määrusega nr 79 „Toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise ning toimeaine, taimekaitseaine

ja sünergisti hindamise tasude määrad 2025. aastal“9 kehtestatud toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti hindamise tasude määra 2025. aastal, mis on 78,49 eurot tunnis.

Ülevaate kavandatavatest riigilõivudest ja erialase hindamise tasudest ning ajakulust annab

tabel 3. Lõivude ja tasude PTA kuludega kooskõlla viimine tagab ka taimekaitsevahendi loa

taotluste tasude ja lõivude ühtlasema taseme põhjatsoonis. Tabelis 3 märgitud taotluste arv

aastas põhineb PTA senisel statistikal. Tabeli tulp „Eeldatav keskmine ajakulu kokku (h)“

näitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 vastava artikli alusel

esitatud taotluse menetlemise ajakulu kokku, tabeli tulp „Riigilõivuga maksustatav eeldatav

ajakulu (h)“ aga seda aega, mis PTA hinnangul keskmiselt kulub taotluse nõuetekohasuse

kontrollimiseks. Kui mingit tüüpi taotluse puhul ei ole nõuetekohasuse kontrolli ette nähtud

(näiteks on selle juba eelnevalt teinud teine põhjatsooni kuuluv liikmesriik), on sellekohane

lahter tühjaks jäetud. Tulbas „Eeldatav tasu vastavalt tegelikult kulunud tundidele (eurot)“

näitab taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu hinnangulist suurust, mis arvestatakse

taimekaitsevahendi erialasele hindamisele kulunud tegeliku aja põhjal. Tabelis on selle

arvutamise aluseks võetud tabeli 3 tulbas 3 toodud taotluse menetlemisele kuluv eeldatav

keskmine ajakulu, millest on maha lahutatud tulbas 4 toodud taotluse nõuetekohasuse

kontrollile kuluv aeg. Kui mingit tüüpi taotluse puhul taimekaitsevahendi erialast hindamist ette

nähtud ei ole, on sellekohane lahter tühjaks jäetud.

9 RT I, 17.12.2024, 41

14

Tabel 3. Taimekaitsevahendi loa taotluste eest tasutavad riigilõivud ja erialase hindamise tasud

Toiming Määruse

1107/2009

artikkel

Eeldatav

keskmine

ajakulu

kokku

(h)

Riigilõivuga

maksustatav

eeldatav

ajakulu (h)

Uus

riigilõiv

(eurot)

Eeldatav

tasu

vastavalt

tegelikult

kulunud

tundidele

(eurot)

Taotluste

arv

aastas

Taimekaitsevahendi

(TKV) Eestis

turulelaskmine,

Eesti menetleb tsooni

kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 33 150 - - 11 774 10

TKV Eestis ja teises

EL-i liikmesriigis

turulelaskmine, Eesti

on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Artikkel 33 1200 120 8400 84 769 0,5

Vastastikuse

tunnustamise loa

taotluse

läbivaatamine

Artikkel 40 150 - - 11 774 10

TKV loa

pikendamine, Eesti

menetleb taotlust

tsooni kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 43 160 - - 12 558 2

TKV loa

pikendamine, Eesti

on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Artikkel 43 700 60 4200 50 234 0,5

TKV loa muutmine,

kui Eesti on taotlust

läbi vaatav

liikmesriik määruse

1107/2009 artikli 35

tähenduses

Artikkel

45, 33

150 16 1120 11 302 0,5

Madala riskiga TKV

turulelaskmine, Eesti

on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Artikkel 47 150 16 1120 10 518 1

Madala riskiga TKV

turulelaskmine, Eesti

menetleb taotlust

tsooni kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 47 75 - - 5887 1

Paralleelse

kaubanduse loa

andmine

Artikkel 52 30 5 350 - 13

TKV turustaja, väga

mürgiste TKV

Eestisse toimetaja ja

kasutaja ning nende

hoiu- ja

turustamiskohtade

0,3 0,3 20 - 130

15

registrisse kandmine

või registrikande

muutmine

TKV registrikande

muutmine

1 1 70 - 280

2.4 Taimekaitsevahendi kasutamine õhusõidukilt

Võimalust kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt ei analüüsitud TaimKS-i VTK-s. Kuna

tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ10 lubatud õhust pritsimise

erandi ülevõtmisega Eesti õigusesse, ei olnud vajalik koostada väljatöötamiskavatsust, lähtudes

HÕNTE § 1 lõike 2 punktist 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli

3 lõikes 5 on termin „õhust pritsimine” defineeritud kui pestitsiididega töötlemine õhusõidukilt

(lennuk või helikopter). Tehnilistel põhjustel ei arvestatud direktiivi koostamise ajal droonide

ehk mehitamata õhusõidukite kasutamisega ning sellest tuleneva madalama kasutuskõrguse ja

taimekaitsevahendite väiksema triiviga.

Uut tüüpi seadmete ehk mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtmise lubamiseks

taimekaitsevahendi kasutamisel on soovi avaldanud mitmed osapooled (nt Eesti Maaülikool,

kes on jätkusuutlike põllumajanduspraktikate väljatöötaja, samuti põllumajandusseadmete

edasimüüjad ja põllumajandustootjad).

Ühest küljest otsivad põllumajandustootjad uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaksid

muutunud ilmastikuoludele tõhusalt reageerida, teisalt võimalust vähendada

taimekaitsevahendite kasutamist täpsema kasutuse abil. Taimekaitsevahendi kasutamisel

õhusõidukilt on võrreldes maapinnalt kasutatavate taimekaitseseadmete kasutamisega väiksem

keskkonnamõju, mistõttu nähakse mehitamata õhusõidukite kasutusel potentsiaali.

Põllumajandustootjatel11, sealhulgas Eesti põllumajandusettevõtjatel on üha suurem huvi uue

tehnoloogia vastu, mida kinnitavad korduvad pöördumised ministeeriumi poole ja erinevad

infopäevad. Arvestades, et tegemist on uut tüüpi kasutusviisiga, siis on asjakohane omada täpset

teavet töödeldava piirkonna ja kasutatud taimekaitsevahendi kohta, et vajaduse korral

rakendada lisameetmeid riskide vähendamiseks (näiteks kasutustingimused, triivi vähendamine

ja muud). Kui tugineda teiste riikide senisele kogemusele mehitamata õhusõidukilt

taimekaitsevahendi kasutamisel, siis on optimaalne taimekaitsevahendi õhusõidukilt

kasutamise kõrgus enamasti paar meetrit taimekultuurist. Kuid arvestades, et õhusõidukitel on

tehniline võimekus lennata oluliselt kõrgemal tavalise taimekaitsepritsi töökõrgusest, siis peab

õhusõidukilt kasutada kavatsetava taimekaitsevahendi kohta olema tehtud täiendav

riskihindamine ning sellel peab olema asjakohane luba, milles on kindlaks määratud ka õhust

kasutamise tingimused. Samuti on Majandusliku Arengu ja Koostöö Organisatsiooni juures

(Organisation for Economic Co-operation and Development, OECD) loodud selle teema jaoks

eraldi töögrupp ja erinevate töörühmade töö tulemusel on valminud asjakohased parimate

tavade juhendid12. Ka EL-is tegeletakse mehitamata õhusõidukitelt taimekaitsevahendite

kasutamist käsitlevate nõuete läbivaatamisega. Euroopa Komisjon kaardistas 2024. aastal

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik

pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks 11 „In Moldova, agricultural drones are used more and more by farmers“ UNDP:2022

https://www.undp.org/european-union/stories/moldova-agricultural-drones-are-used-more-and-more-farmers 12 Best Management Practices for Safe and Effective Application of Pesticides Using Unmanned Aerial Spray

Systems https://uapastf.com/wp-content/uploads/2024/09/MASTER-UAPASTF-BMP-final-Sept-2024.pdf

16

sektori murekohad, mida tuleb EL-i õigusaktides lihtsustada13, muu hulgas on mainitud

vajadust lihtsustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi artikli 9 kohast menetlust.

Erandjuhtudel taimekaitsevahendi õhust kasutamise võimalus oli ette nähtud juba Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ jõustudes 2009. aastal. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle 2011. aastal jõustunud TaimKS-i muudatustega, kuid õhust kasutamise erandit

üle ei võetud. Sel ajal mõisteti õhusõidukina vaid lennukit või helikopterit, millelt

taimekaitsevahendi kasutamisel ei olnud Eesti oludes selgeid eeliseid seoses väiksema mõjuga

inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale võrreldes taimekaitsevahendi kasutamisega

maapinnalt. Samuti puudus Eestis varasem taimekaitsevahendi õhusõidukilt kasutamise

praktika. Direktiivi artikli 9 alusel lubavad praegusel ajal mõned liikmesriigid14 eeltingimuste

täitmise korral kasutada taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt. Tehnoloogia arengu

tulemusel on mehitamata õhusõiduki abil võimalik olulisel määral vähendada üleüldist

taimekaitsevahendite kasutamist, CO2-heidet ja taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid

mõjusid (näiteks professionaalsete taimekaitsevahendite kasutajate tervis, rasketehnika surve

põllumuldadele, kohalike teede säästmine). Võib prognoosida, et mehitamata õhusõidukid ei

asenda maapinnalt kasutatavaid taimekaitseseadmeid, kuid nende kasutamisel võib teatud

tingimustel olla arvestatav eelis, näiteks üksikute taimekahjustajate kollete tõrjumisel suuremal

maa-alal, liiga pehme mulla, kõrge taimekultuuri korral või muudel juhtudel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ sätestatud taimekaitsevahendite õhust

kasutamise keeld ei hõlma konkreetseid õhusõiduki liike. Siiski käsitatakse selle keelu all

eelkõige taimekaitsetöö tegemist lennukilt ja helikopterilt. Hiljem tehnoloogia arenedes ja

läbiviidud pilootprojektide tulemusel on küll selgunud mehitamata õhusõidukilt

taimekaitsevahendi kasutamise eelised, kuid Euroopa Komisjoni ametliku seisukoha kohaselt

jäävad mehitamata õhusõidukid ikkagi kõnealuse keelu alla ning nende kasutamise

võimaldamiseks on vajalik erand, mille kohaselt on täidetud eeltingimused.

Oluline on arvestada võimalike mõjudega inimese tervisele ja keskkonnale tulenevalt seni

kasutatud tehnoloogiast erineva tehnoloogiaga, mistõttu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/128/EÜ kohaselt erandi võimaldamiseks vajalik, et õhust kasutatavaid

taimekaitsevahendeid hindaks lisaks liikmesriigi pädev asutus, et vajalike tingimuste

(sealhulgas kulunorm, kõrgus, triiv) olemasolul oleks võimalik saavutada soovitud tulemus,

mis märgitakse vajadusel toote loale ja infolehele.

2025. aastal puuduvad nii EL-i põhjatsoonis kui ka Eestis õhust kasutamiseks lubatud

taimekaitsevahendid. Taimekaitsevahendi turule laskmiseks läbi viidava hindamise käigus

tuleb õhust kasutamiseks lubatavatele taimekaitsevahenditele kehtestada nõuded kasutatavate

taimekaitseseadmete kohta, meetmed võimalike riskide, triivi ja soovimatute mõjude

vähendamiseks. Selliste õhust kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite õhusõidukitelt

kasutamise hindamise ja turulelaskmisega luuakse tingimused ka direktiivis mainitud erandi

tagamiseks. Endiselt kehtib keeld kasutada taimekaitsevahendit lennukilt või helikopterilt, kuid

riskivähendamise meetmete rakendamise korral on võimalik kohaldada erandit

taimekaitsevahendi kasutamiseks mehitamata õhusõidukilt. Riskivähendamise meetmeteks on

eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt nii-öelda kasutajapiirang, mille kohaselt saab

taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt kasutada üksnes professionaalne kasutaja, ja

tootepiirang, mille kohaselt võib kasutada üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille

turulelaskmise loas on määratud ka selle spetsiifilised kasutamise nõuded.

13Simplification measures for farmers

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52024SC0360 14 Bulgaaria taimekaitseseadus

17

Taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse professionaalsele kasutajale

teavitamiskohustus. Selle järgi esitab professionaalne kasutaja üks kord hooaja

(vegetatsiooniperioodi) jooksul enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist PTA-le andmed

asjakohase ala, taimekultuuri nimetuse, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, ja

eeldatavate tõrjutavate taimekahjustajate kohta.

Teavitamiskohustuse kehtestamisega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/128/EÜ artikli 9 lõige 4, mille kohaselt esitab professionaalne kasutaja, kes soovib

pestitsiide õhust pritsida, pädevale asutusele taotluse kiita heaks töötlemiskava, millele on

lisatud tõendid selle kohta, et samas artiklis osutatud tingimused on täidetud15. Kooskõlas

heakskiidetud töötlemiskavaga esitatakse pädevale asutusele taotlus taimekaitsevahendi õhust

pritsimiseks. See sisaldab teavet pritsimise eeldatava aja ning kasutatavate

taimekaitsevahendite koguste ja liigi kohta. Kuigi direktiivi sõnastusest võib esmapilgul

järeldada, et tegemist on loakohustusega tegevusega, siis eelnõu väljatöötamise käigus leiti, et

direktiivist tulenevad taimekaitsevahendi õhust pritsimise nõuded (erandjuhud) on täidetud

asjaomase taimekaitsevahendi eriloa ja riigisiseste taimekaitsevahendi kasutamise nõuete

täitmisega. Iga turule lastud taimekaitsevahendi kasutamise tingimused määrab kindlaks PTA.

Seega ei ole põhjendatud kohustada isikut lisaks tõendama direktiivis sätestatud nõuete täitmist

ning esitama taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks tõendeid asjaolude kohta, millest

järelevalveasutus on juba teadlik. Eelneva alusel otsustati isiku jaoks vähem koormava piirangu

kasuks ning taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse teavitamiskohustus.

Avalikuks huviks ehk ühiskondlikuks hüveks, mille kaitseks teavitamiskohustus seatakse, on

inimese ja looma elu või tervis ning keskkonna ohutus16, mida taimekaitsevahendi kasutamise

nõuete rikkumise korral võidakse kahjustada. Teavitamiskohustuse kehtestamisega piiratakse

põhiseaduse §-s 31 kehtestatud ettevõtlusvabadust. Piirangu sisuks on professionaalse kasutaja

kohustus teavitada PTA-d enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist oma kavatsusest.

Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning seadusandjal on võimalik seada

ettevõtlusega tegelemisele piiranguid ning piirangute kehtestamiseks piisab mõistlikust

põhjusest17. Riivet võib siiski väheseks pidada, kuna teavitamiskohustus ei piira tegevusega

alustamist.

2.5 Taimekaitsekoolituse ja -tunnistuse regulatsiooni ajakohastamine

TaimKS-i VTK-s analüüsitud taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamise lahendusvariantides

oli välja pakutud, et enne taimekaitsekoolitusel osalemist peab isik läbima pädeva asutuse poolt

heakskiidetud (veebipõhise) ettevalmistuskoolituse. Erandina oli täienduskoolitusel osalemine

vabatahtlik sellisele professionaalsele kasutajale, kes on läbinud taimekasvatusalase

tasemeõppe. Nimetatud ettevalmistuskoolitus (aluskoolitus) oli plaanis liita üheks koolituseks

kõikide koolituse sihtrühmade puhul. Taimekaitsetunnistuse kehtivuse pikendamine oleks

võimalik juhul, kui eksam on edukalt sooritatud enne eelmise tunnistuse kehtivusaja lõppemist.

Taimekaitsetunnistuse taotlemiseks peeti sobilikuks positiivset eksamitulemust tingimusel, et

eksam on sooritatud mitte rohkem kui kuus kuud tagasi. Taimekaitsetunnistus oleks dokument,

mis tõendab, et turustaja võib turustada ning professionaalne kasutaja ja nõustaja võivad

turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Isikul võib olla

ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus.

15 Osundatud tingimused on lahti kirjutatud eespool sama põhjenduse alguses. 16 Avaliku huvi sõnastamisel on lähtutud: K. Ikkonen. Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste. – Juridica

2005, nr 3, lk 187–199. 17 Riigikohtu 11. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-75-15, p 19

18

Eelnõus kirjeldatud muudatus erineb TaimKS-i VTK-s sõnastatud probleemi lahendusest

muuta täienduskoolituse läbimine vabatahtlikuks ainult professionaalsele kasutajale

taimekasvatusalase tasemeõpe olemasolul, kuna selgus, et selle lahenduse rakendamine on

ülemäära keeruline ning selline nõue ei ole proportsionaalne vajadusega reguleerida

kutsetegevust. Seetõttu otsustati edaspidi võimaldada isikutel soovi korral osaleda eksamil ilma

eelnevalt taimekaitsekoolitust läbimata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/128/EÜ artikli 7 lõike 2 kohaselt on taimekaitsetunnistuse saamiseks oluline piisavate

teadmiste olemasolu. Seega ei ole põhjendatud seada eksamile pääsemise eelduseks üksnes

kindlas õppevormis osalemist. Edaspidi saavad isikud asjakohaseid teadmisi omandada kas

iseseisvalt, töökogemuse kaudu, erialase hariduse omandamisel või taimekaitsekoolituse

läbimise teel. Kavandatav muudatus võimaldab saavutada järgmisi eesmärke: isikute aja ja raha

kokkuhoid, paindlikkuse suurendamine teadmiste omandamisel ja korduva õppe välistamine,

tunnistuse saamine mõistliku aja jooksul.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega täpsustatakse taimekaitsetunnistuse õiguslikku

tähendust ning määratakse, millised õigused annab taimekaitsevahendi turustajale,

professionaalsele kasutajale ja nõustajale antud tunnistus. Täienduse eesmärgiks on iga

sihtrühma jaoks täpselt piiritleda taimekaitsetunnistuse tähendus. Seoses sellega täiendatakse

taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Edaspidi võib isikul olla ainult üks kehtiv

taimekaitsetunnistus. Muudatuse tegemise eesmärgiks on saavutada õigusselgus ja ühtne

praktika taimekaitsetunnistusega kaasnevate õiguste kasutamisel.

Taimekaitsekoolituse korraldajad ja sektori esindajad juhtisid korduvalt tähelepanu

probleemsele nõudele, et täienduskoolitus tuleb läbida kolm kuud enne senise

taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist, kuna selle tähtaja jooksul ei ole vahel võimalik leida

sobivat koolitust. TaimKS-i VTK-s kirjeldati eelmainitud kitsaskoha lahendamise võimalusena

uue nõude kehtestamist, mille kohaselt oleks taimekaitsetunnistuse taotlemise aluseks

positiivne eksamitulemus eeldusel, et eksami sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus

kuud. Eelnõu väljatöötamise käigus loobuti uue (pikema) perioodi sätestamisest (TaimKS § 79

lõige 3 tunnistatakse kehtetuks) ning edaspidi on taimekaitsetunnistuse omanikul selle

kehtivusaja lõppemisel võimalik sooritada eksam temale sobival ajal. Samas tuleb tal arvestada,

et uue taimekaitsetunnistuse väljastamisel tunnistatakse kehtiv tunnistus kehtetuks ning

edaspidi saab isikul olla ainult üks taimekaitsetunnistus.

TaimKS-i VTK-s analüüsiti ka taimekaitse valdkonda sissejuhatava veebikoolituse pakkumise

võimalust, mis võimaldaks isikul, sealhulgas tavakasutajal iseseisvalt läbida koolitus

veebipõhiselt endale sobivas tempos, asukohas ning erinevaid tehnoloogilisi võimalusi

kasutades. Arvestades ühtse riiklikult koostatava veebikoolituse sisu loomisega,

ajakohastamisega ja selleks vajaliku IT arendusega kaasnevaid kulusid ning lähtudes riigi

majanduslikust olukorrast, otsustati piirduda veebikoolituse aluse sätestamisega. Tulevikus

saab seda ideed rahaliste vahendite olemasolul ellu viia ning samuti on võimalus eraettevõtjatel

või koolitusasutustel korraldada veebipõhiseid koolitusi, mis sobivad ka üldsusele

kasutamiseks.

2.6 Taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamine

TaimKS-i kohaselt peab isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses,

kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt.

Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust

teenuse osutaja kohta.Kuna arvestust peetakse nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, siis

selleks, et tagada kogu EL-is säilitatavate andmete piisav ja ühetaoline kvaliteet, võttis

19

komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2023/56418, millega kehtestatakse professionaalsete

kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vorming. Rakendusmääruse

kohaselt peab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestust üksnes

elektroonilisel kujul ja masinloetavas formaadis. Kuna tegemist on EL-i õiguse rakendamisega,

siis tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 2, ei analüüsitud seda TaimKS-i VTK-s.

Kuigi taimekaitsevahendite kasutamise andmete üle arvestuse pidamine ei ole

professionaalsetele kasutajatele, sealhulgas põllumajandusega tegelevatele isikutele uus nõue,

siis mõjutab see kõige rohkem neid põllumajandusega tegelevaid professionaalseid kasutajaid,

kes peavad põlluraamatut ja täidavad seega ka taimekaitsevahendite kasutamise andmete üle

arvestuse pidamise kohustust paberkandjal. TaimKS-i § 78 lõike 6 kohaselt peab isik,kes

kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses, kasutatud taimekaitsevahendi üle

arvestust paberkandjal või elektrooniliselt. Veeseaduse19 kohaselt on põllumajandusega

tegelevale isikule põlluraamatu pidamine kohustuslik ning seda võib pidada nii paberkandjal

kui ka elektrooniliselt. Eeltoodu võib osale professionaalsetele kasutajatele tuua kaasa

kohustuse säilitada andmeid erinevates süsteemides, see tähendab, et juhul, kui põlluraamatut

peetakse paberkandjal või mittemasinloetavas elektroonilises vormingus, siis tuleb tagada ka

andmete säilitamine sobivas formaadis. Samuti võivad algandmed taimekaitsevahendi

kasutamise kohta olla rakendusmääruse kohaselt ka mõnes muus formaadis, kuid 30 päeva

jooksul alates taimekaitsevahendi kasutamise päevast, kui mõne teise õigusaktiga ei ole

sätestatud teisiti, tuleb need kanda rakendusmääruse kohasesse formaati. Andmete

elektrooniliseks säilitamiseks saab professionaalne kasutaja kõige mugavamalt kasutada

eratarkvara ja ka PRIA hallatavat e-põlluraamatut.

2.7 Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija koolitus

TaimKS-i VTK-s oli taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamisel eelistatud

lahendusvariandiks riigisiseste taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide tegemise kohustuse

üleandmine METK-ile, jättes talle võimaluse kaasata ka seniseid teenusepakkujaid. Samuti oli

plaanis loobuda tehnilise kontrolli tegijate iga-aastasest koolitusnõudest, mille asemel pidi

METK tagama, et asjaomastel isikutel on vajalik ajakohane kvalifikatsioon või asjakohased

teadmised.

METK-ile taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide tegemise kohustuse üleandmisest

otsustati loobuda, tuginedes TaimKS-i VTK kooskõlastamise käigus saadud tagasisidele.

Tagasisides rõhutati, et taimekaitseseadme omanike jaoks on oluline, et turul oleks erinevaid

teenusepakkujaid, et oleks tagatud teenuse kiirus ja piirkondlik katvus. Kui on vaja keset

hooaega kiirelt pritsi testida, siis mitmete teenusepakkujate hulgast on võimalik leida keegi, kes

saab kohe reageerida. Taimekaitseseadmete testimise jätmine üksnes METK-i pädevusse on

ebapiisav ega pruugi tagada ühtlast ning operatiivset teenuse osutamist.

Tuginedes TaimKS-i VTK kooskõlastamise käigus saadud tagasisidele, otsustati tehnilise

kontrolli tegijate iga-aastasest täienduskoolituse nõudest mitte loobuda ning muuta eelnõuga

kavandatava muudatusega nõude täitmine paindlikumaks. Edaspidi peab taimekaitseseadme

tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühes taimekaitseseadme või selle tehnilise

kontrolli alases õppetegevuses nagu infopäeval, konverentsil või täienduskoolitusel.

18 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/564, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

kohaselt professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete sisu ja

vormingu kohta 19 RT I, 08.07.2025, 70

20

Muudatuse tegemisega lahendatakse TaimKS-i VTK-s kirjeldatud probleem, mille järgi võib

mõnel tehnilise kontrolli tegijal jääda iga-aastane kohustuslik koolitus läbimata, kuna selleks ei

leita sobivat aega. Võimalus osaleda erineval taimekaitseseadme või selle tehnilist kontrolli

käsitleval koolitusel tagab tehnilise kontrolli tegijale võimaluse ajakohastada oma teadmisi

jooksvalt ja sobivaimas valdkonnas. Samas annab see ka kindluse, et tegevusega jätkamiseks

võetakse arvesse erinevaid teadmiste omandamise viise, mitte üksnes kindlas vormis ja kitsa

ajaraamiga täienduskoolitust.

2.8 Kontrolltehing

TaimKS-i VTK-s analüüsiti kontrolltehingu tegemisega seonduvat ning leiti, et

mitteregulatiivsete lahendustega ei saa täita ametliku kontrolli määruse artikli 36 lõikest 1

tulenevat kohustust, mille kohaselt võib pädev asutus ametliku kontrolli tegemiseks kasutada

ettevõtjalt anonüümselt tellitud proove, kui kaupa müüakse sidevahendi kaudu. Seega valiti

regulatiivne probleemilahendus ja sõnastati kontrolltehingu tegemise alused.

PTA võib TaimKS-is sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada

korrakaitseseaduse20 alusel järgmisi riikliku järelevalve erimeetmeid: küsitlemine ja

dokumentide nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatamine ning valdusesse

sisenemine. Nimetatud erimeetmed ei võimalda PTA-l kontrollida TaimKS-i nõuete täitmist

taimede, taimsete saaduste, muude objektide ning taimekaitsevahendite müümise ajal

müügikohas, veebipoes või sotsiaalmeedias.

Komisjoni teatise (C/2024/6481) ametliku kontrolli määruse rakendamise kohta punktis 2.1.1,

mis käsitleb e-kaubanduse ametlikku kontrolli, on sätestatud järgmist. „/…/ liikmesriikidel on

üldine kohustus kehtestada riskipõhise ametliku kontrolli süsteem (ametliku kontrolli määruse

artikkel 9). Kui see on ametliku kontrolli määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise

kindlakstegemiseks vajalik, peavad pädevad asutused ametlikult kontrollima „loomi ja kaupu

kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“; „aineid, materjale ja muid

objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade tervist, ja nende

vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja

kasutamisetappides“ ning „ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid,

transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning

seonduvaid dokumente“ (ametliku kontrolli määruse artikli 10 lõige 1). Ametlik kontroll võib

seega puudutada sidevahendite kaudu müügiks pakutavaid loomi ja kaupu ning ettevõtjaid

seoses sidevahendite kaudu toimuva tegevusega.“21

Inimese ja looma tervise ning keskkonna ohutuse tagamiseks on oluline, et järelevalve oleks

korraldatud ühtmoodi tõhusalt nii veebis kui ka kohapeal toimuva tegevuse üle. Seetõttu

kavandatakse eelnõuga anda PTA-le õigus teha kontrolltehing ametliku kontrolli määruses

kehtestatud nõuete täitmise üle ametliku kontrolli tegemiseks. Regulatsiooni väljatöötamisel on

eeskuju võetud eriseadustest, milles on samuti kehtestatud kontrolltehingu regulatsioon. PTA

teeb riiklikku järelevalvet toote nõuetele vastavuse seaduse22 § 50 lõike 6 kohaselt EL-i

väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seetõttu on kontrolltehingu regulatsiooni

lisamisel TaimKS-i arvestatud vajadusega hoida järelevalvetegevused ja selle korraldus

vähemalt ühe asutuse jaoks ühetaolised. Selliselt suureneb ka kontrolltehingu erimeedet

rakendava järelevalveasutuse teadlikkus ja asjatundlikkus.

20 RT I, 14.03.2023, 29 21 Komisjoni teatis (C/2024/6481) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli

määrus) rakendamise kohta, punkt 2.1.1 22 RT I, 20.11.2024, 8

21

Võib eeldada, et kontrolltehingu tegemise õigusega kaasneb ka teatav ennetav element

järelevalves, kuna teadmine sellisest erimeetmest võib isiku käitumist nõuete järgimisel

positiivselt mõjutada. Kontrolltehingu regulatsiooni väljatöötamise üheks kandvaks ideeks on

võimalus teha järelevalvet olukorras, kus turustaja käitub ametnikuga nagu iga teise ostjaga ega

ürita rakendada teistsuguseid müügivõtteid.

Kontrolltehingut kui varjatud iseloomuga järelevalve erimeedet ei näe ette korrakaitseseadus,

kuid kontrolltehinguga seonduv on reguleeritud mitmes riiklikku järelevalvet käsitlevas

eriseaduses. Kontrolltehingu mõiste ja selle tegemise alused ning kord on sätestatud

jäätmeseaduse (JäätS) § 1192 lõigetes 4–8, tarbijakaitseseaduse (TKS) §-s 63,

lõhkematerjaliseaduse (LMS) §-s 43, toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 53 lõigetes

3–7, alkoholiseaduse (AS) §-s 521 ja tubakaseaduse (TubS) §-s 332.23 Riikliku järelevalve

menetluse käigus kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb arvestada aga

ka seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks peab täidesaatva

võimu esindajal olema seaduslik alus.24

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/203125 (edaspidi taimetervise määrus)

kohaselt peab kaugmüügi teel turustatava taimega olema kaasas taimepass, mis on sama

määruse artikli 78 kohaselt ametlik etikett, mis on vajalik taimede, taimsete saaduste ja muude

objektide vedamisel liidu territooriumil ning kohaldatavuse korral nende sissetoomisel

kaitstavatesse piirkondadesse ja nendes vedamisel. Taimepassiga tõendatakse, et taimede,

taimsete saaduste ja muude objektide kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise ja nendes

vedamise kohta sätestatud nõuded on täidetud, ning taimepassi sisu ja vorm vastab taimetervise

määruses sätestatule. Kaugmüügi teel müüdavate taimede, taimsete saaduste ning muude

objektide ja taimekaitsevahendite nõuetekohasuse kontrolliks kontrolltehingu tegemise õigus

võimaldaks PTA-l eespool nimetatud nõuete täitmist kontrollida. Tulenevalt sellest, et Eesti on

alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora

suhtes kaitstavaks piirkonnaks, on teatud taimede liikumisel ka erinõuded. See tähendab, et

näiteks õunapuu ja pirnipuu istikuid ning teiste kahjustajate peremeestaimede istikuid ostes

peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia

amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletiku vabast

piirkonnast ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohast, kus on igal aastal

viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud. Nimetatud kahjustajat peetakse üheks

ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, sest haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga

taimi ja selle leviku peatamine on keeruline. Kuna selle taimekahjustaja puhul on soodsate

tingimuste tõttu oht levida Eestisse, tuleb eriti hoolsalt jälgida kaitstava piirkonnaga kaasnevate

nõuete täitmist.

Taimekaitsevahendite puhul on kontrolltehing oluline ebaseaduslike taimekaitsevahendite

väljaselgitamiseks, aga ka selleks, et kontrollida, kas taimekaitsevahendi turustaja järgib

taimekaitsevahendi turustamise nõudeid, sealhulgas seda, kas professionaalsele kasutajale

ettenähtud taimekaitsevahendi turustamisel kontrollitakse taimekaitsetunnistuse olemasolu.

Eestis tohib turustada ja kasutada üksnes neid taimekaitsevahendeid, mis on kantud

taimekaitsevahendite registrisse ja mis on konkreetseks kasutusalaks turule lubatud. Kõnealune

luba puudub üldjuhul kolmandast riigist ja ka teisest EL-i riigist toodud või kaugmüügi teel

23 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari otsus nr 4-20-1588, punkt 24 24 Samas, punkt 19 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate vastaseid

kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr

652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ,

74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–

104)

22

tellitud taimekaitsevahendite puhul. Taimekaitsevahend, mis ei ole kantud asjakohasesse

registrisse ja millel ei ole luba, on ebaseaduslik taimekaitsevahend. Samuti on ebaseaduslik

taimekaitsevahend võltsitud toode, mis sarnaneb välimuselt originaaltootega. Kuna sellist

toodet ja selle omadusi ei ole hinnatud, siis ei ole ka teada selle efektiivsus ja keemiline koostis,

mistõttu on selle kasutamisel otsene oht inimese ja looma tervisele ning keskkonnale. Enamik

Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendeid on mõeldud üksnes professionaalseks

kasutamiseks. Sellise taimekaitsevahendi kasutamiseks peab isik olema omandanud

asjakohased teadmised ja tal peab olema taimekaitsetunnistus. Sellist taimekaitsevahendit peab

olema võimalik osta üksnes asjaomase tunnistuse esitamisel. Kaugmüügi teel turustatavate

taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja taimekaitsevahendite ning nende turustamise

nõuetekohasust ei ole võimalik kontrollida ilma kontrolltehingut tegemata. Veebipoes võib küll

olla nähtav teave nõutavate dokumentide kohta, kuid nende olemasolu (kas toote kohta on

väljastatud taimepass, taimekaitsevahendi luba või paralleelse kaubanduse luba),

nõuetekohasust (näiteks kas taimepassi sisu ja vorm vastavad nõuetele) ja seda, kas näiteks

Eestis turustada keelatud toodete Eestisse saatmisest keeldutakse (näiteks Eestisse kui

kaitstavasse piirkonda ei ole lubatud tellitud taime sisse vedada või tellitud taimekaitsevahend

ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse), ei ole võimalik kontrollida muud moodi kui

kontrolltehingut tehes.

EL-is, sealhulgas Eestis on põllumajandustootjate mureks erinevatel taimekultuuridel

kasutatavate taimekaitsevahendite väike valik. Samuti suureneb kliimamuutusest tingitud uute

taimekahjustajate levik ning nende tõrjeks puuduvad sageli sobivad tooted. EL-is keelatakse

uutele andmetele tuginedes pidevalt erinevate toimeainete kasutamine, mistõttu ei ole varem

tõhusalt toiminud taimekaitsevahendid enam kättesaadavad. Sellistele taimekaitsevahenditele

asendus sageli kas puudub või on sarnase toimega taimekaitsevahendid vähetõhusad. Viimastel

aastatel on sagenenud illegaalsete taimekaitsevahendite pakkumine26. Illegaalseks

taimekaitsevahendiks loetakse nii turule mittelubatud kui ka võltsitud (teadmata koostisega, ent

tuntud tootenimega) taimekaitsevahendid. Turule lubatud taimekaitsevahendite piiratud valik

võib suunata isikuid otsima sobivaid tooteid alternatiivsetest kohtadest ning seetõttu on

võimalik, et interneti müügiportaalidest või sotsiaalmeedia kaudu ostetakse Eestis turule

mittelubatud taimekaitsevahendeid, mis ei ole läbinud riskihindamist ning mille mõju

inimesele, loomale ja keskkonnale ei ole teada. Lahendamist vajav probleem on seega

registreerimata turustajate ning teadmata koostise ja päritoluga taimekaitsevahendeid müüvate

isikute kindlakstegemine ja nende tegevuse peatamine. Turule mittelubatud toodete müüjate

tegevusele peab korrakaitseorganil olema adekvaatne võimalus ka reageerida (ilma liigse

eraellu sekkumiseta). Kui turule mittelubatud tooteid pakutakse müügiks, siis on sellel

tegevusel ilmselge kaubanduslik eesmärk ning üks järelevalve teostamise võimalus kirjeldatud

kaubandustegevuse üle saab olla kontrolltehing. Kontrolltehinguga ostu tegemise eelduseks on

see, et müüja teeb ise esimese sammu – avaldab müügikuulutuse, seega kontrollost ei suuna

isikut õigusrikkumisele. Eestis kasutamiseks mittelubatud taimekaitsevahendite pakkumise

vähendamiseks ning ebaseadusliku müügiga, sealhulgas taimetervisenõuetele mittevastavate

toodete müügiga tegelevate isikute tuvastamiseks on kontrolltehing üks tõhusamatest

järelevalvemeetmetest.

Lisaks on oluline, et järelevalvet teostaval ametnikul oleks vajaduse korral võimalik teha

kontrolltehing ka oma identiteeti varjates. Sageli toimub turustamine kas kinnistes

sotsiaalmeediagruppides, kus isiku identiteeti ei saa varjata, või eeldatakse asja üleandmiseks

rahalist ettemakset. Viimasel juhul saab makse teinud isikut samuti tuvastada. Ametniku

anonüümseks jäämise võimalust kinnitab ka ametliku kontrolli määruse artikkel 36, mille lõike

1 kohaselt võib pädev asutus ametliku kontrolli jaoks kasutada ettevõtjalt anonüümselt tellitud

26 CropLife anti-counterfeit of pesticides and biopesticides: https://croplifeeurope.eu/illegal-pesticides/

23

proove, kui kaupa müüakse sidevahendi kaudu. Samuti nähakse ametliku kontrolli määruse

artikli 24 lõike 2 punktis b ette, et pädev asutus võtab ametliku kontrolli tegemiseks arvesse

teavet taimekaitsevahendiga ebaseadusliku kauplemise kohta. Selleks nähakse eelnõuga ette, et

kontrolltehing on vajalik olulise ohu ennetamiseks või korrarikkumise väljaselgitamiseks,

tõrjumiseks või kõrvaldamiseks.

Kontrolltehingu kui varjatud iseloomuga järelevalvemeetmega riivatakse põhiseaduse §-ga 31

kaitstavat ettevõtlusvabadust, mis annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema

ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele.

Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sealhulgas usaldust ettevõtluse raames

sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes.27 Lepinguvabadus on (nagu üldiselt

eneseteostusvabaduse ja muude vabaduspõhiõiguste) aluseks on privaatautonoomia põhimõte

(RKPJKo 06.01.2015, 3-4-1-34-14, p 41; RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 21).

Lepinguvabadus hõlmab vabadust otsustada, kas ja kellega leping sõlmida (RKKKo

24.09.2009, 3-1-1-67-09, p 13.3), vabadust kokku leppida tehingu tingimustes (vt RKPJKo

18.05.2015, 3-4-1-55-14, p 56; RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 21) ning vabadust astuda

olemasolevast lepingulisest suhtest välja, kui selle jätkamine ei ole enam võimalik (RKÜKo

14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28).28

Olukorras, kus kontrolltehing tuleb teha isiku isiklikes valdustes, riivatakse põhiseaduse §-s 33

sätestatud kodu puutumatust. TaimKS-i §-ga 881 on PTA-le antud õigus kasutada järelevalve

tegemisel korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud õigust siseneda valdusesse. Kontrolltehingu

regulatsiooniga sellest meetmest erandit ette ei nähta. Seega on PTA-l õigus siseneda valdaja

nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või

ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik

seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.29

Kontrolltehingu tegemise eesmärgiks võib olla nii olulise ohu ennetamine, väljaselgitamine,

tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine.

Riikliku järelevalve menetluses kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb

arvestada aga ka seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks

peab täidesaatva võimu esindajal olema seaduslik alus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

8. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 15), samuti peab toiming olema seadusega

kooskõlas. Seda põhjusel, et põhiseadus (PS) lubab riigivõimu teostamiseks põhiõigusi piirata

üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lõike 1 esimene lause ja § 11).30

Põhiõiguste riive on intensiivsem, kuna järelevalvemenetlus toimub varjatult.31 Riigikohus on

oma varasemas lahendis nentinud kontrolltehingu ja kuriteo matkimise kui jälitustoimingu

olulist sarnasust ning vaadelnud vaidlusaluses jäätmeseaduse kehtestatud kontrolltehingu

regulatsiooni ning selle kohta antud selgitusi.32 Ka eelnõuga kavandatava kontrolltehingu puhul

on ette nähtud jälitustoimingute ning süüteotunnustega teo toimepanemise keeld. Samuti on

kontrolltehingut tegevale ametiisikule ette nähtud võimalus jätta end esitlemata ja mitte kanda

vormiriietust. Esitlemata jätmise õigust võib ametiisik kasutada kuni kontrolltehingu tegemise

eesmärgi saavutamiseni.

27 O. Kask, mag. iur. S. A Ehrlich, LLM A. Henberg. Põhiseaduse § 31 kommentaarid, p 6 28 Mag. iur. Hannes Vallikivi. Põhiseaduse § 19 kommentaarid, p 5 29 RT I, 14.03.2023, 29 30 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2021 otsus nr 4-20-1588, p 19 31 Samas, p 20 32 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 2016 otsus nr 3-1-1-94-16, p 17

24

Ametliku kontrolli määruse artikli 36 kohaselt, mis käsitleb sidevahendite kaudu müüdavalt

loomalt ja kaubalt proovide võtmist, võib ametliku kontrolli tegemiseks kasutada proove, mille

pädev asutus on ettevõtjalt anonüümselt tellinud. Seega peab järelevalveametnikul olema

võimalik tellimise ajal oma identiteeti varjata.

Kaupluses või muus kohas, kus kaupa müügiks pakutakse, ei pea ostja end tutvustama ega muul

viisil tuvastada laskma. Selleks et tuvastada nõuete täitmine müügiprotsessi käigus ning

vajaduse korral saada järelevalveasutuse omandisse proovi võtmiseks vajalik toode, peab ka

järelevalveametnikul olema võimalus alustada müügiprotsessi või avaldada soovi osta kaupa

tarbijana või muu isikuna (professionaalse kasutajana). Selleks on ametnikul võimalus

tutvustada end enne müügitehingu lõpuleviimist. Kui ametnik on veendunud, et kontrolltehing

on olnud edukas ja selle käigus on ametnik saanud kontrollida asjakohaste nõuete täitmist, siis

ei ole tal põhjust oma isikut rohkem varjata ning võib avaldada oma isiku ning teavitada, et

tegemist oli kontrolltehinguga, ja jätkata menetlustoimingutega. Seda näiteks olukorras, kus

müüja on üleantava kauba valmis pannud ja pole põhjust eeldada, et ta käitus kauba valikul

teisiti kui tavatarbija puhul. Arvestades kontrolli olustikku, võib ametnik kontrolltehingust

teavitamist edasi lükata kuni müügitehingu lõpetamiseni.

Seevastu veebilehel või muu sidevahendi kaudu müügitehingu tegemiseks on üldjuhul vaja

ostjal end tuvastada, teha kasutajakonto või muud sellesarnast. Kasutajaandmete esitamiseks

peaks kontrolltehingut tegev ametnik avaldama oma isiklikud andmed. Selliselt on aga

kauplejal võimalik tuvastada ametniku isik ja järelevalveasutus ning kaasneda võib muutus

müügitehingu toimumises. See ohustab aga kontrolltehingu eesmärki ega võimalda teostada

tõhusat järelevalvet. Eelkirjeldatud olukorra välistamiseks peab kontrolltehingut tegev ametnik

saama kasutada andmeid, mis ei võimalda teda seostada järelevalveasutuse ja tema isikuga.

Kriminaalmenetluse seadustiku33 § 1261 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete

töötlemine eesmärgiga varjata andmete töötlemist ja selle sisu andmesubjekti eest.

Kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on kontrollida selle kaupleja tegevuse õiguspärasust, kes

pakub avalikult müügiks taimi, taimseid saadusi ja muid objekte või taimekaitsevahendeid.

Üldistades peab järelevalveametnik kontrolltehingut tehes sooritama ostu nagu iga teine selle

kaupleja klient. Tehingu tegemise eesmärki võib varjata üksnes kuni kontrolltehingu tegemise

eesmärgi saavutamiseni. Seega võib öelda, et kontrolltehingu tegemise asjaolusid võib

ametiisik varjata üksnes lühiajaliselt ning tegevus toimub varjatult üksnes kontrolltehingu

tegemise ajal. Kontrolltehingu tegemine ei eelda sellele eelnevaid ja järgnevaid (kaasatud)

varjatud tegevusi. Järelevalvemeetme lühiajalisus võiks olla üheks tunnuseks kontrolltehingu

eristamisel kriminaalmenetluse seadustiku §-s 1268 sätestatud kuriteo matkimisest. Ühtlasi ei

ole kuriteo toimepanemine kontrolltehingu eesmärk, seega ei pane ametiisik kontrolltehingu

käigus toime kuriteotunnustega tegu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse TaimKS-i, teisega

muudetakse RLSi ja kolmandas paragrahvis kehtestatakse eelnõu jõustumine.

Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused TaimKS-is.

33 RT I, 12.12.2024, 7

25

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TaimKS-i § 14 lõiget 1, mille kohaselt juhul, kui TaimKS-

i § 6 lõikes 5 nimetatud isik ei täida oma kohustusi tõrjeabinõude rakendamisel, korraldab

tõrjeabinõude rakendamise PTA asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Tulenevalt vajadusest rakendada taimetervise määrust, tehti muudatused TaimKS-is ning 1.

juuli 2020. aasta redaktsiooniga muudeti ka TaimKS-i § 6. Muudatuse järel kehtestati seni

TaimKS-i § 6 lõikes 5 kehtestatud taimetervise nõuete täitmiseks kohustatud isikut käsitlev säte

lõikes 3. Ekslikult jäi muutmata viide TaimKS-i § 14 lõikes 1, mistõttu parandatakse

muudatusega viide ka selles lõikes.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TaimKS-i § 17 lõiget 1. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi

ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse

sertifikaadi34 väljastamise eest tasuda riigilõivu asemel järelevalvetasu TaimKS-i § 8711

sätestatud alusel ja korras. Järelevalvetasuga seotud muudatusi on lähemalt käsitletud eelnõu

§ 1 punkti 32 selgitustes.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TaimKS-i § 30 lõike 4 punkti 1, millega parandatakse viga

seoses taimetervise registrisse kantavate andmetega. Kehtiva sätte kohaselt kantakse

taimetervise registrisse vaid majandustegevusteate esitanud ettevõtjate andmed. See ei olnud

eelnõu koostajate eesmärk.

TaimKS-i § 31 lõike 2 kohaselt ei pea majandustegevusteadet esitama ettevõtja, kellel peab

olema taimepassi väljaandmise tegevusluba, ja ettevõtja, kellel peab olema puidust

pakkematerjali ning puidu või muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba.

TaimKS-i § 312 lõike 3 kohaselt kantakse taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluses esitatud

andmed taimetervise registrisse. Samuti kantakse taimetervise registrisse TaimKS-i § 317 lõike

3 kohaselt vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluses esitatud andmed. Eelneva alusel

täiendatakse TaimKS-i § 30 lõike 4 punkti 1, sätestades, et taimetervise registrisse kantakse

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed TaimKS-i alusel

majandustegevusteate esitanud või tegevusloa saanud ettevõtjad.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TaimKS-i § 317 lõike 2 punkti 3, milles on kehtestatud

ettevõtja kohustus esitada andmed ja dokumendid puidu nõuetekohase töötlemise kohta.

TaimKS-i §-s 317 on kehtestatud vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlemisega

seonduv. Viidatud paragrahvi lõikes 2 on sätestatud need andmed ja dokumendid, mille isik

peab esitama vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluses. Eelnõuga muudetava punkti

3 kohaselt esitab ettevõtja taotluses ka taimetervise määruse artikli 98 lõikes 2 sätestatud juhul

andmed ja dokumendid puidu nõuetekohase töötlemise kohta. Nimetatud andmed ja

dokumendid esitab see ettevõtja, kes taotleb tegevusluba taimetervise määruse artiklis 96

osutatud märgise pealepanemiseks ja artikli 97 kohaselt puidust pakkematerjali parandamiseks,

kui ta kasutab selleks teise ettevõtja ruumides töödeldud puitu. Taimetervise määruse artikli 98

lõike 2 kohaselt peab ettevõtja taotlust esitades tõendama, et ta kasutab märgistamiseks üksnes

sellist puitu, mida on töödeldud ühe või mitme ISPM15 1. lisas35 osutatud heakskiidetud

töötlemismeetodiga ja mida on töödeldud loa saanud registreeritud ettevõtja töötlemisruumides

või mida on töödeldud ühe või mitme ISPM15 1. lisas osutatud heakskiidetud

töötlemismeetodiga kolmanda riigi töötlemisruumides, mille kõnealuse kolmanda riigi

taimekaitseorganisatsioon on heaks kiitnud. Lisaks peab ettevõtja tagama, et selleks otstarbeks

34 Selgituseks, et seletuskirja 2. osas „Eesmärk“ on ekspordi fütosanitaarsertifikaat, reekspordi

fütosanitaarsertifikaat ja ekspordieelne sertifikaat teksti parema loetavuse huvides koondatud ühise nimetaja

„ekspordi fütosanitaarsertifikaat“ alla. 35 PTA koduleht. Rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 15 „Puidust pakkematerjalide reguleerimine

rahvusvahelises kaubanduses” (ISPM15). 16.02.2025. ISPM_15_ET.pdf

26

kasutatavat puitu on võimalik seostada kõnealuste töötlemisruumidega liidu territooriumil või

asjaomaste kolmanda riigi töötlemisruumidega. Kohaldatavuse korral tuleb ettevõtjal tagada, et

ta kasutab märgistamiseks üksnes sellist puitu, millega on kaasas taimepass või mis tahes muu

dokument, mis kinnitab, et standardi ISPM15 1. lisas osutatud töötlemisnõuded on täidetud.

Praktikas on ilmnenud, et kirjeldatud kohustuse täitmine on keerukas, kuna vastavusmärgiga

märgistamise tegevusloa taotlemisel ei saa ettevõtja veel esitada dokumente ostetud

kuumtöödeldud puidu kohta. Samas peab PTA-l olema võimalik kontrollida, et ettevõtja on

teadlik kohalduvatest nõuetest ja tagab vastavusmärgiga märgistatava puidu nõuetekohasuse.

Ettevõtjal on võimalik esitada teave selle kohta, kust on kavas osta kuumtöödeldud puitu,

kuidas tagatakse kuumtöödeldud puidu jälgitavus, kuidas on tagatud jälgitavus liidu

territooriumil või kolmandast riigist töödeldud puidu seostatus asjaomaste töötlemisruumidega,

kuidas on ettevõtja kindel, kas kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on heaks kiitnud

töötlemisruumid, kus puitu on töödeldud.

Muudatusega täpsustatakse, et juhul, kui ettevõtja esitab vastavusmärgiga märgistamise

tegevusloa taotluse, siis peab ta esitama ka teabe nende meetmete kohta, mille rakendamisega

ta tagab taimetervise määruse artikli 98 lõikes 2 sätestatud juhul puidu nõuetekohase töötlemise

ja jälgitavuse.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 10 muudetakse TaimKS-i § 318 punkti 2 ja § 451 lõike 1 punkti 2.

Muudatustega viiakse nimetatud sätetes mõiste „vastutav isik“ kooskõlla TaimKS-i § 317 lõike

1 punktiga 7, mille kohaselt tuleb puidust pakkematerjali ning puidu või muu objekti

vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlemisel esitada selle vastutava isiku nimi ja

kontaktandmed, kes ei vastuta mitte ainult märgistamise ja puidust pakkematerjali parandamise

nõuetekohasuse eest, vaid kes vastutab ka puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti

töötlemise nõuetekohasuse eest. TaimKS-i § 451 lõike 1 punkti 2 täiendatakse selliselt, et lisaks

märgistamisele ja puidust pakkematerjali parandamisele oleks hõlmatud ka vastutus

puitmaterjali töötlemise nõuetekohasuse eest, ning § 318 punktis 2 tehakse tagasiviide § 317

lõike 1 punktile 7, milles on täpsemalt kirjeldatud vastutava isiku kohustused.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TaimKS-i § 37 lõiget 2, mille kohaselt võib liiduvälisest

riigist Eestisse toimetada taime, taimset saadust ja muud objekti käesolevas seaduses ning

ametliku kontrolli määruses sätestatud alusel ja korras.

Muudatusega täiendatakse TaimKS-i § 37 lõiget 2 viitega ametliku kontrolli määruse artikli

47 lõike 1 punktile c, milles on viidatud nendele taimedele, taimsetele saadustele ja muudele

objektidele, mis tuleb piiripunktis enne nende EL-i sisenemist alati esitada ametliku kontrolli

(taimetervisekontrolli) tegemiseks. Viidatud taimedeks, taimseteks saadusteks ja muudeks

objektideks on taimetervise määruse artikli 72 lõike 1 kohaselt kehtestatud loetelus nimetatud

taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomisel liidu territooriumile nõutakse

fütosanitaarsertifikaati, ja artikli 74 lõike 1 kohaselt kehtestatud loetelus nimetatud taimed,

taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomiseks teatavatest päritolu- või lähteriigiks

olevatest kolmandatest riikidest teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse nõutakse

fütosanitaarsertifikaati.

Praktikas on tuvastatud juhtumeid, mil liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel ei ole taimi,

taimseid saadusi või muid objekte esitatud ametlikuks kontrolliks, mistõttu ei ole olnud

võimalik ka kontrollida nende vastavust taimetervise nõuetele. Ametliku kontrolli tegemiseks

esitamata jätmine on tuvastatud alles siis, kui kaup on juba edasi müüdud või kliendile tarnitud.

See loob kõrge taimetervise riskiga olukorra, mil nõuetele mittevastav taim, taimne saadus või

muu objekt võib olla ohtliku taimekahjustaja levitajaks. EL-i välispiiriks olles on ametlik

27

kontroll, mis EL-i sisenemisel taimetervise kontrolli alla kuuluvatele kaupadele tehakse, väga

oluline, et kaitsta kogu EL-i taimetervist. Kavandatava muudatusega parandatakse sätte

õigusselgust, kehtestades selgelt, milliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul

on ametlik kontroll ette nähtud.

Ametliku kontrolli määruse artikli 22 kohaselt peavad taimed, taimsed saadused ja muud

objektid vastama nimetatud artiklis sätestatud erinormidele, mis käsitlevad just taimetervisega

seotud ametlikku kontrolli ja pädevate asutuste võetavaid meetmeid. Nimetatud artiklis on

täpsemalt kirjas taimetervise nõuete täitmise kontroll, mis hõlmab taimekahjustajate, taimede,

taimsete saaduste ja muude objektide ametlikku kontrolli ning nende ettevõtjate ja muude

isikute ametlikku kontrolli, kelle suhtes need normid on kohaldatavad. Nõuetekohasuse

kindlakstegemiseks kontrollitakse dokumente ning tehakse identsus- ja füüsilist kontrolli.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TaimKS-i § 37 lõiget 6.

TaimKS-i § 37 lõikes 6 on sätestatud, et kui taim, taimne saadus ja muu objekt toimetatakse

liiduvälisest riigist Eestisse nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal sellise piiripunkti

kaudu, milles PTA teeb kontrolli väljakutsel, teatab kaubasaaja või tema esindaja sellest PTA-

le hiljemalt asjaomasele nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale vahetult eelneval

tööpäeval. Muudatuse kohaselt teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik saadetise

kavandatavast Eestisse toimetamisest edaspidi vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille

kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast toimetamisest

teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette.

Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada kaubasaadetisest etteteatamisega seonduvat

tulenevalt ametliku kontrolli määruse artikli 56 lõikest 4, mille kohaselt saadetise eest

vastutavad ettevõtjad teatavad saadetisest ette kooskõlas lõike 3 punktiga a, täidavad selleks

ühtse sisseveodokumendi asjakohase osa ja esitavad selle ühtsesse elektroonilisse süsteemi

edastamiseks piiripunkti pädevatele asutustele enne saadetise füüsilist saabumist liitu. Ühe

tööpäeva pikkune etteteatamisaeg on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL)

2019/101336, mis käsitleb liitu sisenevatest teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetistest

etteteatamist. Taimetervise kontrolli läbivast kaubasaadetisest tuleb vähemalt üks tööpäev enne

piiripunkti jõudmist teavitada elektroonilise sertifitseerimise süsteemis TRACES NT (Trade

Control and Expert System NT). Selleks peab saadetise eest vastutav isik esitama TRACES NT

süsteemi kaudu ühtse sisseveodokumendi Common Health Entry Document (ÜSTS-TS/CHED-

PP) I osa.

Väljakutsel töötavas piiripunktis tehakse kontrolli piiripunkti lahtiolekuaegadel ning ka neid

piiripunkte tuleb kaubasaadetise saabumisest üks tööpäev ette teavitada. Praegu tehakse

taimetervise kontrolli väljakutsel ainult Lennujaama ja Eesti Posti tollipunktides ning neid

teenindab tööpäevadel Muuga piiripunkt, mis nädalavahetustel ja riigipühadel ei tööta.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1013 kohaselt on liikmesriikidel õigus rakendada ka

etteteatamist vähemalt neli tundi enne saadetise saabumist, kui transpordiga seotud logistiliste

piirangute tõttu osutub saadetisest etteteatamine üks tööpäev enne selle saabumist võimatuks.

See võib nii olla näiteks juhul, kui saadetis transporditakse lähetuskohast piiripunkti vähem kui

24 tunni jooksul ning enne saadetise laadimist ei ole võimalik saada asjakohaste ühtse

sisseveodokumendi osade täitmiseks teavet, mida on vaja ametliku kontrolli määruse artikli 56

lõike 3 punkti a kohase etteteatamise jaoks. Seega sätestatakse erand, mille kohaselt on

maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast kaubasaadetise Eestisse toimetamisest lubatud ette

teatada ka vähemalt neli tundi.

36 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1013 liitu sisenevatest teatavate looma- ja kaubakategooriate

saadetistest etteteatamise kohta.

28

Koos kirjeldatud muudatusega korrastatakse sättes ka mõistekasutust, asendades mõiste

„kaubasaaja või tema esindaja” mõistega „kaubasaadetise eest vastutav isik”, mis vastab

ametliku kontrolli määruses kasutatavale mõistele. Komisjoni rakendusmääruse (EL)

2019/1715 II lisa37 kohaselt tuleb sisseveodokumendile märkida selle füüsilise või juriidilise

isiku andmed, kes vastutab piiripunkti jõudnud saadetise eest ja esitab importijana või importija

nimel pädevale asutusele vajalikud deklaratsioonid. Kõnealune ettevõtja võib olla sama

füüsiline või juriidiline isik, kellele saadetis on adresseeritud ja kes on märgitud asjaomases

kolmandas riigis välja antud ametlikele sertifikaatidele, ametlikele kinnitustele või muudes

dokumentides, sealhulgas äridokumentides. Seega mõiste muutmine ei muuda selle sisu, kuna

kaubasaaja või tema esindaja ongi importija või tema esindaja, küll aga muudab see selgemaks

seose ametliku kontrolli määruses kasutatava mõistega.

Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 37 lõige 7, mille kohaselt võib

tolliametnik vormistada kaubasaadetise vabasse ringlusse, kui PTA on teinud selle kohta lubava

märke saatedokumendile või elektroonilisse tolliinfosüsteemi.

Ametliku kontrolli määruse artikli 57 lõike 1 kohaselt toimub looma- ja kaubakategooriate

saadetiste suunamine tolliprotseduurile, sealhulgas nende sisenemine või käitlemine vabalaos

või tollilaos või vabatsoonis tingimusel, et saadetise eest vastutav ettevõtja esitab tollile ühtse

sisseveodokumendi. Ühtne sisseveodokument esitatakse TRACES NT süsteemi vahendusel,

mis on liidestatud tolli infosüsteemiga. Ametliku kontrolli määruse artikli 56 kohaselt täidab

ühtse sisseveodokumendi saadetise kohta (täpsemalt selle I osa) saadetise eest vastutav

ettevõtja, kes esitab saadetise ja selle sihtkoha identifitseerimiseks vajaliku teabe. Piiripunktis

kasutab pädev asutus sisseveodokumenti, et kanda sellesse II osas ametliku kontrolli tulemus,

selle põhjal tehtud otsused, muu hulgas otsus saadetise tagasilükkamise kohta.

Ametliku kontrolli määruse artikli 57 lõike 2b kohaselt lubab toll kaubasaadetise vabasse

ringlusse ainult sel juhul, kui on esitatud nõuetekohaselt koostatud ühtne sisseveodokument,

mis kinnitab, et saadetis vastab ametliku kontrolli määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud

kohaldatavatele normidele (taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed). Seega peab

tolliametnik jälgima, et nõuetekohaselt oleks esitatud nii ühtse sisseveodokumendi I osa kui ka

II osa, mille kinnitab oma allkirjaga taimeterviseametnik, kui kaubasaadetis on läbinud nõutud

ametliku kontrolli ja vastab taimetervise nõuetele. Seega on piiripunktis tehtav ametlik kontroll

sätestatud ametliku kontrolli määruses ammendavalt, mistõttu jäetakse samasisuline säte

TaimKS-ist välja.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i 2. peatüki 61. jagu, mis sätestab

taimetervise järelevalvetasu.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 35, millega täiendatakse TaimKS-i §-dega 8711–8713

ja kehtestatakse järelevalvetasu, järelevalvetasu maksmise ja enammakstud järelevalvetasu

tagastamise alused. Muudatusega viiakse järelevalvetasu käsitlev regulatsioon 41. peatükki, mis

käsitleb nii taimetervise kui ka taimekaitse valdkonnas tehtavat ametlikku kontrolli. Kehtiv

järelevalvetasu regulatsioon hõlmab üksnes taimetervise valdkonda, mistõttu on see kehtestatud

TaimKS-i taimetervist käsitlevas 2. peatükis. Eelnõuga kavandatava muudatusega laiendatakse

järelevalvetasu kohaldamisala ning järelevalvetasu rakendatakse edaspidi ka taimekaitse

valdkonnas. Seetõttu viiakse järelevalvetasu regulatsioon 41. peatükki, milles on kehtestatud

ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisega seonduv.

37 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja

selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus)

29

TaimKS-i § 443 lõike 6 alusel on kehtestatud maaeluministri 29. juuni 2020. a määrus nr 46

„Järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu

tagastamise kord”38, millega on kehtestatud järelevalvetasu maksmise ja maksmise

kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord. TaimKS-i 2. peatüki 61 . jao

kehtetuks tunnistamisega muutub ka nimetatud määrus kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse TaimKS-i § 60 lõiget 5 ning sätestatakse, et toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiidu kehtivuse pikendamise taotluse menetlusele

kohaldatakse nimetatud ainete heakskiitmise taotluse menetluse kohta sätestatut.

TaimKS-i § 60 lõikes 5 on sätestatud, et kui taotleja soovib toimeaine, taimekaitseaine või

sünergisti heakskiidu kehtivust pikendada, esitab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artiklis 14 nimetatud taotluse sama määruse artiklis 15 sätestatud korras

PTA-le. Viidatud artiklis 15 on sätestatud pikendamistaotlusega seonduv. Selle kohaselt esitab

toimeaine tootja artiklis 14 nimetatud taotluse liikmesriigile ja taotluse koopia teistele

liikmesriikidele, komisjonile ja ametile hiljemalt kolm aastat enne heakskiidu kehtivusaja

lõppu. Samuti peab taotleja pikendamise taotlemisel välja tooma uued andmed, mida ta

kavatseb esitada, ning tõestama, et need andmed on vajalikud andmenõuete või kriteeriumide

tõttu, mida toimeaine viimase heakskiidu ajal ei kohaldatud, või selle tõttu, et ta taotleb

heakskiidu pikendamist. Samal ajal esitab taotleja mis tahes uute ja käimasolevate uuringute

ajakava.

Eelnõuga kavandatava täiendusega täpsustatakse, et heakskiidu kehtivuse pikendamise taotlust

menetletakse samamoodi nagu uue toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks

esitatud taotlust. TaimKS-i § 60 lõike 2 kohaselt kontrollib PTA taotluse nõuetekohasust ning

saadab taotlejale kirjaliku teate taotluse kättesaamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõike 1 kohaselt. Viidatud artiklis 9 on sätestatud taotluse

vastuvõetavusega seonduv. Selle järgi saadab referentliikmesriik, kelle ülesandeid täidab Eestis

PTA, 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist taotlejale kirjaliku tõendi, milles märgib taotluse

kättesaamise kuupäeva, ning kontrollib artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud kontrollnimekirja

alusel, kas koos taotlusega esitatud toimikud sisaldavad kõiki artiklis 8 sätestatud elemente.

Referentliikmesriik kontrollib samuti artikli 7 lõikes 3 osutatud konfidentsiaalsuse taotlusi ning

artikli 8 lõike 2 kohaselt esitatud katsete ja uuringute täielikke loetelusid. Kui taotluses on

puudusi, teatab referentliikmesriik sellest taotlejale, määrates nende kõrvaldamiseks tähtaja,

mis ei ole pikem kui kolm kuud. Kui taotleja ettenähtud tähtaja jooksul taotluses puudusi ei

kõrvalda, teatab referentliikmesriik taotlejale, teistele liikmesriikidele ja komisjonile, et

kõnealune taotlus ei ole vastuvõetav. Puuduste kõrvaldamise korral teatab referentliikmesriik

taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja ametile, et kõnealune taotlus on vastuvõetav,

ning alustab toimeaine hindamist.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse ja sõnastatakse uuesti TaimKS-i § 601, milles on

kehtestatud toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu

maksmise kord.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 11 kohaselt on

referentliikmesriigil toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse esialgse

hindamisaruande koostamiseks aega 12 kuud, mida võib vajadusel (lisauuringuandmete või

taotlejalt lisateabe päringu korral) pikendada 18 kuuni. Euroopa Komisjoni poolt tehtud

38 RT I, 01.07.2020, 38

30

taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 ja pestitsiidide piirnorme käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 396/200539 rakendamise hindamise40 käigus tuvastati, et tegelikult kulub toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise kõigi etappide jaoks ette nähtud 36 kuu asemel

keskmiselt 44 kuud ja maksimaalselt 72 kuud. Toimeaine heakskiidu uuendamise

menetlusetappide jaoks ette nähtud 30 kuu asemel kulub aga keskmiselt 34 kuud ja

maksimaalselt 48 kuud. Üks taotluste menetlemise suurema ajakulu põhjustest on

liikmesriikide pädevate asutuste rahaliste vahendite ja ekspertide nappus. Sarnane olukord on

ka Eestis. PTA-l on 2025. aastal menetluses kolm toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

taotlust aastast 2020 ja üks taotlus aastast 2021. Seetõttu kavandatakse eelnõuga muudatused

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu maksmisel.

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu hõlmab

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise

tasu ning identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste

omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku,

ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise tasu (edaspidi erialase hindamise

tasu). Tasu taotluse läbivaatamise eest makstakse menetluse lõppedes korraga kõikide

menetlusetappide eest.

Kuna toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ja heakskiidu taotluse menetlemine

on pikk protsess, mis võib kesta kuni 72 kuud (see on kuni kuus aastat), jõuab tasu taotlust

menetleva asutuseni alles 3–6 aastat hiljem, kui inflatsioon on selle väärtust oluliselt

kahandanud. Samuti ei võimalda selline tasustamissüsteem operatiivselt reageerida tööde mahu

ja rahastamisvajaduste muudatustele. Seetõttu on vajalik muuta tasu maksmise korda. Selleks

eraldatakse tasu arvestamisel taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasust erialase hindamise

tasu.

Eraldi sätestatakse, et kui sama toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

lahendamiseks on vaja teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklis 12 nimetatud tegevusi, maksab taotleja ka nende tegevuste eest. Viidatud artiklis 12

nimetatud tegevuste hulka kuulub ka täiendav erialane hindamine, mida teeb refrentliikmesriik

(Eesti) taotleja poolt Euroopa Toiduohutusameti nõudel esitatud lisateabe alusel. Nende

tegevuste eraldi välja toomine on oluline, sest vastavad tegevused leiavad aset pärast erialase

hindamise lõppu ja kehtiv TaimKS ei sätesta nende eest tasu maksmist ega selle korda.

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu ja selle

maksmine jagatakse kolmeks vastavalt taotluse läbivaatamise menetluse etappidele,

kaasajastades ning muutes selgemaks taotluse läbivaatamise tasu arvestamise põhimõtted ja

tasu maksmise korra. Selline tasu maksmise viis võimaldab taotluse menetlemisega seotud tööd

paindlikumalt tasustada, muu hulgas reageerida operatiivsemalt töö mahu ja

rahastamisvajaduste muutustele. Samuti vähendab selline lähenemine oluliselt inflatsioonist

tingitud kahjusid, mida põhjustaks taotluse läbivaatamise esimeste etappide ja tasu maksmise

vahele jääv mitme aasta pikkune ajavahemik. Ettevõtjate jaoks toob see kaasa suurema

paindlikkuse, kuna võimaldab kavandada taotluse menetlemisega seotud kulusid osade kaupa

ning võimaldab saada parema jooksva ülevaate tasu suuruse kujunemisest.

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende

pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta 40 European Commission. Study supporting the REFIT Evaluation of the EU legislation on plant protection

products and pesticides residues (Regulation (EC) No 1107/2009 and Regulation (EC) No 396/2005). ECORYS:

2018. https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/5f718af5-d349-11e8-9424-01aa75ed71a1

31

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse menetlemise etapid on

järgmised. Esimese etapina kontrollib PTA taotluse nõuetekohasust ning saadab taotlejale

kirjaliku teate taotluse kättesaamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 9 lõike 1 kohaselt. PTA jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotlus ei ole

nõuetekohane, ning saadab selle kohta teate taotlejale, teistele liikmesriikidele ja Euroopa

Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõikes 2

sätestatud alusel ja korras. Taotluse nõuetekohaseks hindamise korral teavitab PTA taotlejat,

teisi liikmesriike, Euroopa Komisjoni ning Euroopa Toiduohutusametit Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõikes 3 sätestatud alusel ja korras.

Teises etapis hindab PTA toimeaine vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud toimeaine heakskiitmise kriteeriumitele ning edastab esialgse

hindamisaruande viivitamata Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile.

Kolmandas hindamise etapis täiendab PTA Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 12 lõikes 1 kehtestatud märkuste esitamise perioodi järel vajaduse korral

toimeaine toimikut, osaleb vajaduse korral artikli 12 lõikes 2 sätestatud ekspertkohtumistel ja

hindab vajaduse korral toimeaine kohta esitatud lisateavet artikli 12 lõikes 3 sätestatud alustel.

Lisaks eelnevale muudetakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

läbivaatamise tasu määra arvestamise aluseks olevat ajavahemikku. TaimKS-i kohaselt

võetakse heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu määra arvutamisel aluseks eelnev

kalendriaasta, mis tähendab, et seni on tulnud tasu määra arvutamisel aasta viimaste kuude

kulud prognoosida. Selleks et tasu arvestamise aluseks võetavad andmed tugineks tegelikele

andmetele, sätestatakse TaimKS-i § 601 lõikes 6, et tasu määra arvutamise aluseks võetakse

PTA taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja hindamisega seotud

personali- ja majandamiskulud tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali

jooksul.

Nimetatud tasude määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal oma määrusega.

Selleks et kehtestada määrus 1. jaanuaril, algab selle väljatöötamine eelneva aasta viimastel

kuudel, see tähendab ajal, mil kogu kalendriaasta andmeid veel ei ole. Kvartalipõhine tasu

määra arvutamine on otseselt seotud vajadusega arvestada tegelikke, mitte prognoositud

kulusid. Kasutades tasu arvutamisel tasu määra vastuvõtmisele eelnenud nelja kvartali kulusid,

on võimalik vältida prognoose ning lähtuda tegelikest kuludest.

TaimKS-i kohaselt võetakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

nõuetekohasuse hindamise tasu määra ja erialase hindamise tasu määra arvutamisel aluseks

PTA taimekaitse valdkonnaga seotud personali- ja majandamiskulud. Siinjuures on toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ja taimekaitsevahendi loa taotluste menetlemisega

seotud ekspertide tasustamine kulukam kui näiteks taimekaitsevahendite turustamise ja

kasutamise üle järelevalvet tegevate ametnike tasustamine. PTA 2024. aasta andmetele

tuginedes on taimekaitsevahendite järelevalvega seotud ametnike tunnitasu määr 55,8 eurot,

samas kui taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja hindamisega

seotud ametnike tunnitasu määr on 78,49 eurot, seega on määrade erinevus 29%. Üldine

taimekaitse valdkonna personali- ja majandamiskuludel põhinev arvestus ei kajastaks seega

piisavalt täpselt taotluste menetlemiseks vajalike tööde tegelikke kulusid. Kuna toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti ning taimekaitsevahendi erialast hindamist teevad suures osas

samad eksperdid, on otstarbekas nii toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise

taotluse nõuetekohasuse kontrollimisel kui ka erialasel hindamisel tasu arvutamise aluseks

võtta PTA taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja hindamisega

seotud personali- ja majandamiskulud.

32

PTA esitatud andmete kohaselt oli nende asutuse taimekaitse ja väetise osakonnas taotluste

nõuetekohasuse kontrollimise ja hindamisega 2023. aastal hõivatud 7,5 töökohta ning nende

personali- ja majandamiskulud olid 2023. aasta arvestuse põhjal (sisaldab 2023. aasta üheksa

kuu tegelikke kulusid ja kolme kuu prognoosi) järgmised: personali palgakulud on 32 eurot

tunnis ja majandamiskulud on 18 eurot tunnis. Selle alusel arvutatud tasude määr 2024. aastal

oli 32 eurot tunnis + 18 eurot tunnis = 50 eurot tunnis. Võrreldes 2023. aasta tunnitasuga (43,74

eurot) suurenes 2024. aasta tunnitasu (50 eurot) 6,26 euro võrra.

PTA taimekaitse osakonnas on 2024. aastal taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja

hindamisega hõivatud 14 töökohta ning nende personali- ja majandamiskulud on (sisaldab

2024. aasta üheksa kuu tegelikke kulusid ja kolme kuu prognoosi) järgmised: personali

palgakulud on 60,57 eurot tunnis ja majandamiskulud on 17,92 eurot tunnis. Selle alusel

arvutatud tasu määr 2025. aastal on 60,57 eurot tunnis + 17,92 eurot tunnis = 78,49 eurot tunnis.

Võrreldes 2024. aastal kehtiva 50 euro suuruse tunnitasuga suureneb 2025. aasta tunnitasu

28,49 euro võrra.

Sarnaselt 2022. ja 2023. aastale on ka 2024. aasta jooksul PTA-s toimunud mitu personali

koosseisu muudatust ning värvatud on uusi ametnikke, samuti on ametnike koolitamine olnud

ajamahukas ja toonud kaasa lisakulusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 75 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama määruses sätestatud

kohustuste tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks piisavalt sobiva kvalifikatsiooni ja

kogemustega töötajate olemasolu. Selle saavutamiseks tuleb tagada PTA taimekaitse

valdkonnaga seotud personali töötasude konkurentsivõimelisus.

TaimKS-i § 601 lõigetes 5 ja 6 kehtestatud täpsemad nõuded toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu moodustavate erinevate tasude otsuse

tegemise tähtaja, otsuse kättetoimetamise ja tasu maksmise kohta muudavad tulenevalt

paragrahvi ümbersõnastamisest asukohta ning on edaspidi kehtestatud sama paragrahvi lõigetes

8‒12. Nõuete kehtestamisel on arvestatud eespool kirjeldatud eelnõuga kavandatavat

muudatust, millega edaspidi eristatakse heakskiitmise taotluse eest tasu küsimisel menetluse

erinevaid etappe.

TaimKS-i § 601 lõike 8 kohaselt teeb PTA otsuse toimeaine heakskiitmise taotluse

nõuetekohasuse kontrollimise tasu suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse

nõuetekohasuse tuvastamist, pärast taotluses esinevate puuduste tuvastamisest taotleja

teavitamist ning pärast taotluse läbi vaatamata jätmist ja selle kohta teate edastamist taotlejale,

teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile.

TaimKS-i § 60 lõike 4 kohaselt hindab PTA toimeaine vastavust Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud toimeaine heakskiitmise

kriteeriumitele ning edastab esialgse hindamisaruande viivitamata Euroopa Komisjonile ja

Euroopa Toiduohutusametile. Eelnõuga kavandatava TaimKS-i § 601 lõike 9 kohaselt teeb PTA

otsuse viidatud lõikes 4 nimetatud tasu suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul samas nimetatud

esialgse hindamisaruande Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile edastamise

päevast arvates.

Tulenevalt eelnõuga kavandatavatest muudatustest kehtestatakse TaimKS-i § 601 lõikes 10, et

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 3 sätestatud

täiendava hindamise tasu kohta teeb PTA otsuse kümne tööpäeva jooksul Euroopa

Toiduohutusameti järelduste avaldamisest arvates.

33

Eelnõuga kavandatava TaimKS-i § 601 lõike 11 kohaselt toimetatakse lõigetes 8‒10 nimetatud

otsus taotlejale kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Lõike 12 kohaselt kannab

taotleja lõigetes 8‒10 nimetatud otsuses määratud summa otsuses näidatud pangakontole

kümne kalendripäeva jooksul otsuse saamisest arvates. Kui taotleja ei maksa lõigetes 2 ja 4

nimetatud tasu ettenähtud tähtaja jooksul, on PTA-l õigus anda tasu maksmiseks kohustav otsus

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse TaimKS-i § 65 lõiget 1, milles on kehtestatud

taimekaitsevahendi loa taotlemisega seonduv.

TaimKS-i §-s 65 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklites 30, 33, 40, 47, 51 ja 53 nimetatud loa saamiseks kirjaliku taotluse esitamine PTA-le

ning kehtestatakse riigilõiv artiklites 30, 33, 40 ja 47 nimetatud loa taotlemise eest, samuti

kehtestatakse nõuded taotlusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr

1107/2009.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega korrastatakse esmalt TaimKS-i § 65 lõikes 1 sätestatud

viidet nendele taimekaitsevahendi lubadele, mille saamiseks tuleb esitada PTA-le taotlus ja

tasuda riigilõiv. Loetelust jäetakse välja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artiklile 30. Viidatud artiklis on sätestatud alused, millal Põllumajandusamet võib

anda loa taimekaitsevahendi kohta, mis sisaldab veel heaks kiitmata toimeainet. Nimetatud luba

võis sama artikli lõike 3 kohaselt anda kuni 14. juunini 2016. a.

Teise muudatusena täiendatakse TaimKS-i § 65 lõiget 1 tingimusega, mille kohaselt tasub

taotleja riigilõivu RLS-is sätestatud määras üksnes juhul, kui Eesti on taotlust läbi vaatav

liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 35 tähenduses.

Viidatud sätte kohaselt vaatab taotluse läbi taotleja välja pakutud liikmesriik, välja arvatud

juhul, kui seda nõustub läbi vaatama mõni teine samasse tsooni kuuluv liikmesriik. Muudatus

tuleneb taimekaitsevahendi loa taotluse läbivaatamise riigilõivu regulatsiooniga kavandatavast

muudatusest, millega eraldatakse nimetatud riigilõivust taimekaitsevahendi erialase hindamise

tasu, mida edaspidi arvestatakse TaimKS-i § 732 kohaselt. Sellega tagatakse taimekaitsevahendi

turulelaskmisega seotud kulutuste ajakohane ja objektiivne hüvitamine, mis tagab ka

taimekaitsevahendi loa taotluste tasude parema ühtlustumise EL-i põhjatsoonis. See omakorda

aitab ära hoida selliste taotluste esitamise, mille eesmärgiks ei ole taimekaitsevahendi

turulelaskmine Eestis.

Taimekaitsevahendi loa taotlemisel kehtestatava riigilõivu arvutamisel on võetud aluseks PTA

1.01.‒31.12.2024 eelarve alusel taimekaitsevahendite turulelaskmise lubade menetlemisega

seotud personali tunnitasu määr 68,11 eurot, mille arvutamisel on arvesse võetud põhiteenuste

ja tugiteenuste palgakulu ning majandamiskulu ning mis riigilõivude arvutamisel ümardatakse

kuni 70 euroni. See kattub ka TaimKS-i VTK-s PTA poolt prognoosina arvutatud keskmise

tunnitasu määraga 70 eurot, mis kujuneb järgmiselt: taimekaitsevahendite turulelaskmise

lubade menetlemisega seotud töötajate keskmine tunnitasu kokku koos tööandja maksudega,

sealhulgas tugiteenuste kulud, koolitus- ja lähetuskulud 45,50 eurot, PTA keskmine

majandamiskulu tundidesse arvestatuna 24,50 eurot.

Riigilõivu arvutamise aluseks võetud tasu määr erineb erialase hindamise tasu määrast.

Riigilõivu arvestamise aluseks võetakse üksnes taimekaitsevahendi loa menetlemisega seotud

isikute personali- ja majanduskulud. Kuna erialast hindamist tehakse nii toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti kui ka taimekaitsevahendi loamenetluse korral, siis võetakse

erialase hindamise tasu arvestamisel aluseks PTA taimekaitse valdkonnas taotluste

34

nõuetekohasuse kontrollimise ja erialase hindamisega tegelevate isikute personali- ja

majanduskulud.

Seoses eelnevaga ajakohastatakse RLS-is kehtestatud taimekaitsevahendi loa taotluse

läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivusid.

Lisaks eelnevale muudetakse TaimKS-i § 65 lõike 1 teist lauset, milles on sätestatud riigilõivu

tasumise erand. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei tule edaspidi tasuda riigilõivu

lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 51 (loa kehtivuse

laiendamine vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamistele) ja 53

(taimekaitse eriolukord) nimetatud loa taotlemise eest ka sama määruse artiklis 40

(taimekaitsevahendite vastastikune tunnustamine) sätestatud loa taotlemise eest.

Nimetatud taotluste esitamise korral ei kontrolli PTA taotluse nõuetekohasust, kuna seda on

juba teinud taotlust läbivaatav liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 35 tähenduses, mistõttu ei kaasne PTA-le selle tegevusega ka kulu. Nendel

juhtudel menetleb Eesti taotlust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklis 35 nimetatud tsooni kuuluva teise liikmesriigina, tehes taotluse menetlemiseks üksnes

taimekaitsevahendi erialase hindamise. Seega asendatakse nende menetluste puhul riigilõiv

erialase hindamise tasuga.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse TaimKS-i § 73 lõiget 1, mis käsitleb taimekaitsevahendi

loa muutmise, sealhulgas taimekaitsevahendi turulelaskmise loa kehtivuse pikendamise või

kehtetuks tunnistamise taotlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklite 43 ja 45 kohaselt.

Nimetatud sätet muudetakse, täiendades seda tingimusega, mille kohaselt tuleb riigilõivu tasuda

nimetatud taotluste esitamise eest üksnes siis, kui Eesti menetleb taotlust Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 35 nimetatud taotlust läbi vaatava

liikmesriigina.

Muudatus on tingitud taimekaitsevahendi loa taotluse läbivaatamise tasuga kavandatavatest

muudatustest, mille kohaselt arvestatakse edaspidi taimekaitsevahendi turulelaskmise loa

taotluse läbivaatamisega seonduvaid kulusid taimekaitsevahendi erialasest hindamise kuludest

eraldi. Juhul kui Eesti menetleb taotlust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artiklis 35 nimetatud tsooni kuuluva teise liikmesriigina, on taotlust läbivaatav

liikmesriik taotluse juba läbi vaadanud. PTA omalt poolt taotlust uuesti läbi ei vaata, mistõttu

ei kaasne PTA-le selle tegevusega ka kulutusi.

PTA muudab taimekaitsevahendi luba loa omaja taotluse alusel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 43 sätestatud juhul, kui asjaomast toimeainet,

taimekaitseainet või sünergisti sisaldav taimekaitsevahend vastab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 kohases heakskiidu pikendamise määruses

sätestatud tingimustele ja piirangutele. Eelneva kohaselt pikendatakse taimekaitsevahendi loa

kehtivust juhul, kui erialase hindamise tulemusel ei selgu, et taimekaitsevahendi kasutamisega

kaasneb otsene oht inimese või looma tervisele või keskkonnale. Loa kehtivust pikendatakse

juhul, kui taimekaitsevahendis sisalduvad toimeained, taimekaitseained ja sünergistid on heaks

kiidetud, taimekaitsevahendi muud koostisained ei ole kantud keelatud koostisainete nimekirja,

taimekaitsevahendi tehniline vorm on selline, et kasutaja kokkupuude või muud riskid on

võimalikult piiratud, ilma et see kahjustaks taimekaitsevahendi toimimist. Näiteks võib loa

muutmise tingida asjaolu, et taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine heakskiidu kehtivust on

pikendatud. Üks taimekaitsevahend võib sisaldada mitut toimeainet, mille heakskiidu tähtaeg

35

võib lõppeda erineval ajal. Kui ühe toimeaine heakskiitu pikendatakse, siis tingib see

muudatused taimekaitsevahendi loas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 45 kohaselt muudab PTA

taimekaitsevahendi luba loa omaja taotluse korral. Näiteks võib loa muutmise kaasa tuua

muudatus taimekaitsevahendi pakendi suuruses või materjalis, samuti kaubandusliku nime

muutumine. Sellise taotluse menetlemise käigus ei tehta erialast hindamist ega võeta erialase

hindamise tasu ning taotleja tasub riigilõivu ainult taimekaitsevahendi kohta tehtud

registrikande muutmise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse TaimKS-i §-ga 732, milles kehtestatakse

taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu arvestamisega ja maksmisega seonduv.

Taimekaitsevahendi erialase hindamise eest võetakse tasu tunnitasuna, et võetav tasu vastaks

tegelikult tehtud töö mahule. See mõjutab lõppkokkuvõttes ka esitatavate taotluste kvaliteeti

(praegu taimekaitsevahendite taotlustele Eestis kehtivad lõivud on ühed EL-i madalaimad, mis

toob kaasa mittesihipäraste taotluste esitamist ning sageli ka puudulike andmetega taotlusi).

Kuigi iga konkreetse taimekaitsevahendi erialasele hindamisele kuluvat aega on võimatu täpselt

prognoosida, siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 seab taotluse

läbivaatamise kestusele piirid, mis sõltuvalt taotluse tüübist jääb üldjuhul ajavahemikku 12–18

kuud.

PTA võtab riigilõivu asemel tasu toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti hindamise eest ning

tasu arvutamiseks vajalik tööaja arvestust peetakse tööaja ja tegevuste arvestuse süsteemis

PlanPro konkreetse hindaja poolt asjaomase taotluse lahendamiseks kulunud töötundide kaupa.

Hindamismenetlus peatub selleks ajaks, mil hindamisega aktiivselt ei tegeleta või oodatakse

taotlejalt lisateavet. Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti hindamise toimikuga võib

samaaegselt töötada ka mitu erinevat hindajat, mistõttu ei saa toimiku hindamiseks kuluvat aega

käsitada lihtsalt kui ajavahemikku taotluse vastu võtmisest kuni otsuse tegemiseni.

Tabel 3 eelnõu seletuskirjas annab ülevaate taotluste keskmisest menetlusajast taotluse tüüpide

(määruse 1107/2009 artikli) kaupa ning asjaomasele tüübile vastavast keskmisest erialase

hindamise tasust. Selles on esitatud eeldatav keskmine ajakulu kokku ning riigilõivuga

maksustatav ajakulu. Kui lahutada keskmisest ajakulust riigilõivuga maksustatav ajakulu, saab

tulemuseks erialasele hindamisele kuluva keskmise kuni maksimaalse aja.

Vähim ja pikim erialase hindamise aeg võivad oluliselt erineda. Näiteks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 40 kohaste taimekaitsevahendi vastastikkuse

tunnustamise taotluste puhul on PTA andmete põhjal vähim hindamisele kulunud aeg olnud 40

tundi ja pikim 150 tundi ning sama määruse artikli 52 kohase paralleelse kaubanduse loa

taotluse menetlemise korral vastavalt 6 ja 30 tundi.

PTA andmestik ei ole kahjuks piisavalt ülevaatlik, sest korrektne statistika on olemas ainult

viimaste aastate kohta ja taimekaitsevahendite hindamise nõuded on korduvalt muutunud.

Kui taimekaitsevahendi loa andmise või muutmise otsustamiseks on vaja teha

taimekaitsevahendi erialane hindamine, siis tasub TaimKS-i § 65 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1

nimetatud isik PTA-le taimekaitsevahendi erialase hindamise eest.

Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu arvestamisel võetakse aluseks toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise tasu arvestamise kohta sätestatu.

Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu võetakse tunnitasuna, mille määra arvutamise

36

aluseks võetakse PTA taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja

hindamisega seotud personali- ja majandamiskulud tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud

nelja kvartali jooksul. Asjaomase tunnitasu kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal

aastal määrusega, et säilitada tasude ajakohasus ning vältida iga-aastast või üle aasta korduvat

seaduse muutmist.

Erialase hindamise tasu määra arvutamine kvartalipõhiselt on otseselt seotud vajadusega

arvestada tegelikke, mitte prognoositud kulusid. Kehtiva süsteemi puhul, kus tasu määra

arvestamise aluseks on eelnev kalendriaasta, tuleb tasu määra arvutamisel aasta viimaste kuude

kulud prognoosida. Võttes edaspidi tasu arvutamisel aluseks tasu määra kehtestamisele

eelnenud nelja kvartali kulud, see tähendab tasude määra arvutamise aasta kolme esimese

kvartali ja eelneva aasta viimase kolme kuu kulud, on võimalik vältida prognoose ning lähtuda

perioodi tegelikest kuludest.

PTA teeb otsuse erialase hindamise tasu suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul pärast

taimekaitsevahendi loa taotluse kohta otsuse tegemist.

Kui erialase hindamise tasu laekumise prognoosimisel võtta aluseks 2025. aastal toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite,

toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja

leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest kehtestatud tasu määr

78,49 eurot ja PTA prognoositav erialase hindamise töötundide arv aasta kohta siis on

taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse taotluse läbivaatamisel taimekaitsevahendi erialase

hindamise tasude laekumisest saadav tulu hinnanguliselt 311 000 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse TaimKS-i § 76 lõikega 5, millega täpsustatakse

taimekaitsevahendi turustamise nõuete kohaldamisala. Muudatus on tingitud eelnõu punktiga

20 kavandatavast muudatusest, millega täpsustatakse taimekaitsetunnistuse tähendust,

nimetades sihtrühmade kaupa lubatud tegevused. Muudatusega sätestatakse, et õigus

taimekaitsevahendit turustada on nii professionaalsel kasutajal kui ka nõustajal juhul, kui nad

tegutsevad turustajana. Eelnõuga ei kehtestata turustajale lisanõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse TaimKS-i § 78 lõikeid 6 ja 7.

TaimKS-i § 78 lõike 6 kohaselt peab isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma

majandustegevuses, kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või

elektrooniliselt. Arvestuses näidatakse ära kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra

aeg, kulunorm, maa-ala ja taimekultuur, mille peal taimekaitsevahendit kasutati.

Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust

teenuse osutaja kohta. Tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2023/564, mis sätestab

professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vormingu,

täpsustatakse eelnõuga taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamise nõudeid.

Rakendusmääruse kohaselt peab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise üle

arvestust üksnes elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis, kohustatud isikud ega põhilised

andmenõuded ei muutu.

Professionaalne kasutaja on TaimKS-i § 62 lõike 4 kohaselt isik, eelkõige füüsilisest isikust

ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse

liige, juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja, kes oma majandus- ja

kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise

üle.

37

TaimKSi § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on PTA määratud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3

punkti 30 kohaselt pädevaks asutuseks ja seega ka artikli 67 lõike 11 kolmandas lõigus

nimetatud pädevaks asutuseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/10246 avaandmete ja avaliku sektori

valduses oleva teabe taaskasutamise kohta loetakse masinloetavas vormingus olevaks

dokumendiks sellises failivormingus struktureeritud dokument, mida tarkvararakendused

suudavad kergesti tuvastada, ära tunda ja sellest vajalikke andmeid välja lugeda. Seega võivad

professionaalse kasutaja taimekaitsevahendi kasutusandmed olla algselt talle sobivas

formaadis, kuid kolmekümne päeva jooksul tuleb need sisestada elektroonilisse

masinloetavasse süsteemi. Asjakohast vormingut pakuvad eelkõige kas põlluraamatu pidamise

võimalust pakkuvad eratarkvarad või PRIA hallatav e-põlluraamat.

Muus osas säilitatavate andmete põhikoosseis (kasutatud taimekaitsevahend, kasutamise aeg,

kulunorm, töödeldud maa-ala, põllukultuur) praegu kehtivaga võrreldes ei muutu. Kuigi ka

varem oli kõigile professionaalsetele kasutajatele andmete üle arvestuse pidamine kohustuslik,

siis nüüd on rakendusmääruse lisas täpsustatud erinevate kasutusviiside (maapinna töötlemine,

suletud ruumid, seemned) taimekaitsevahendi koguseühikut, maa-ala või üksuse

identifitseerimist, üksuse suurust ning täpsustatud võimalust asjakohastel juhtudel kasutada

EPPO ja BBCH koode erinevatel kultuuridel kasutusolukordade kirjeldamiseks.

Rakendusmääruse lisas olevad täpsustused on professionaalsele kasutajale suunavad, kuid ei

too otseselt kaasa lisakohustusi. Rakendusmääruses sätestatakse säilitatavate andmete sisu,

vorming, tähtajad ja teabe edastamine pädevale asutusele ning muudele füüsilistele või

juriidilistele isikutele.

TaimKS-i § 78 lõikes 7 on kehtestatud keeld kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt.

Eelnõuga kavandatava muudatusega täpsustatakse, et taimekaitsevahendit on keelatud kasutada

lennukilt või helikopterilt. Lisaks kehtestatakse, et taimekaitsevahendit võib kasutada muult

õhusõidukilt üksnes sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel ja käesoleva seaduse

alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Viidatud lõike 1 kohaselt tohib taimekaitsevahendit

kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele

vastavatel tingimustel, arvestades head taimekaitsetava. Professionaalne kasutaja arvestab ka

integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Muudatuse tegemisega luuakse TaimKS-iga võimalus

kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt TaimKS-is kehtestatud nõuete täitmise korral.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt võib

taimekaitsevahendi õhust pritsimist lubada vaid erandjuhul, kui on täidetud järgmised

tingimused:

a) taimekaitsevahendi õhust pritsimisele puuduvad muud praktiliselt rakendatavad alternatiivid

või on taimekaitsevahendi õhust pritsimisel selge eelis seoses väiksema mõjuga inimese

tervisele ja keskkonnale võrreldes taimekaitsevahenditega töötlemisega maapinnalt;

b) kasutatav taimekaitsevahend on liikmesriigi poolt õhust pritsimiseks heaks kiidetud ja õhust

pritsimisest tulenevaid ohte on hinnatud;

c) õhust pritsival operaatoril on artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistus;

d) õhust pritsimise eest vastutaval ettevõttel on sellise pädeva asutuse väljastatud sertifikaat,

kes annab loa kasutada taimekaitsevahendite õhust pritsimise seadmeid ja õhusõidukeid;

e) kui õhust pritsitav ala asub üldkasutatava koha läheduses, sisaldab luba konkreetsete

riskijuhtimise meetmete kirjeldust, millega tagatakse, et kõrvalseisjate tervist ei kahjustata.

Õhust pritsitav ala ei või asuda elamupiirkonna läheduses;

f) alates 2013. aastast on taimekaitsevahendite pritsimiseks kasutatavad õhusõidukid varustatud

tarvikutega, mis kujutavad endast parimat võimalikku tehnoloogiat taimekaitsevahendi

kõrvalekalde vähendamiseks.

38

Taimekaitsevahendi õhust kasutamise võimaldamiseks hinnati nimetatud direktiivis

kehtestatud nõudeid ning leiti järgmist. Arvestades Eesti maastiku eripära, lennuki ja

helikopteri lendamiskõrgust ja sellelt tehtava taimekaitsetööga kaasneva triivi riske ning võttes

arvesse taimekaitsevahendi täppiskasutamise vajadusi, saab järeldada, et lennuk ja helikopter

ei vasta Eesti tingimustes direktiivis sätestatud nõuetele ning nendelt tehtaval taimekaitsetööl

ei ole eeliseid võrreldes maapinnalt tehtava taimekaitsetööga. Praegu vastab Eesti tingimustes

direktiivi nõudele üksnes mehitamata õhusõiduk, mille lennukõrgus ja seega triivi risk on

oluliselt madalamad ning võimalik on täppiskasutus.

Õhust pritsimiseks võib kasutada üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille kasutamiseks on

antud asjakohane luba. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 31

on kehtestatud taimekaitsevahendi loa sisu nõuded, muu hulgas taimekaitsevahendi kasutamise

nõuded määruses sätestatud tingimuste ja nõuete täitmiseks. Nõuded sisaldavad vajaduse korral

maksimaalset kulunormi hektari kohta igal kasutuskorral, maksimaalset kasutuskordade arvu

aastas ning viimase kasutuskorra ja saagikoristuse vahelist ajavahemikku.

Vajaduse korral võivad nõuded sisaldada järgmist:

1) taimekaitsevahendi levitamise ja kasutamise piirang, et kaitsta asjaomaste levitajate,

kasutajate, kõrvaliste isikute, elanike, tarbijate või töötajate tervist või keskkonda, võttes

arvesse muude ühenduse sätetega kehtestatud nõudeid;

2) kohustus teavitada enne toote kasutamist naabreid, kes võivad eemalekanduva pihustatud

vahendiga kokku puutuda ning kes on avaldanud soovi, et neid kavandatavast taimekaitsetööst

teavitataks;

3) tõendid õige kasutuse kohta vastavalt integreeritud taimekaitse põhimõtetele;

4) kasutajarühmade, näiteks professionaalsete ja mitteprofessionaalsete kasutajate

kindlaksmääramine;

5) kasutuskordade vaheline ajavahemik ja tööooteaeg.

Seega hinnatakse taimekaitsevahendi õhust kasutamisega kaasnevaid võimalikke puudusi ja

eeliseid juba taimekaitsevahendi loa menetluse käigus ning asjakohased kasutustingimused

määratakse kindlaks taimekaitsevahendi loas.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamisega kaasnevate võimalike riskide hindamine võib erineda

toote tavapärasest turule lubamise hindamisest ning selle käigus täpsustatakse ka riskide

vähendamiseks võetavaid vajalikke või lisameetmed.

Õhust võib taimekaitsevahendit kasutada üksnes professionaalne kasutaja või nõustaja.

TaimKS-i § 62 lõike 4 kohaselt on taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja isik, eelkõige

füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva

juriidilise isiku juhatuse liige, juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja,

kes oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab

selle valiku ja kasutamise üle. Nõustaja on TaimKS-i § 782 lõike 2 kohaselt isik, kellele on

kutseseaduses sätestatud alusel ja korras antud konsulendi kutse.

Eelnõu § 1 punktiga 20 kavandatavate muudatustega täpsustatakse ka taimekaitsetunnistusega

seonduvat ning määratakse, millised õigused on taimekaitsevahendit kasutades professionaalsel

kasutajal ja nõustajal.

39

Taimekaitsevahendi õhust pritsimisel kasutatav õhusõiduk peab vastama nõuetele ning olema

kasutamisel ohutu, seega nii õhusõiduk kui ka selle käitaja tegevus peavad vastama

lennundusseaduses41 sätestatule.

Eelnõuga kavandatava muudatuse osas – võimaldada taimekaitsevahendit õhust pritsida – jääb

TaimKS lennundusseaduse suhtes eriseaduseks, kehtestades nõuded üksnes taimekaitsevahendi

ja taimekaitseseadme kasutamise kohta. Nii kohaldub TaimKS ka mehitamata õhusõidukil

taimekaitsevahendi kasutamise lisaseadme ehk taimekaitseseadme suhtes. Taimekaitseseadme

nõuded on kehtestatud TaimKS-i 4. peatükis, kus on kehtestatud ka taimekaitseseadme

korralise tehnilise kontrolliga seonduv.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e ülevõtmiseks

täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 18 TaimKS-i § 781 lõikega 3 ning kehtestatakse, et

taimekaitsevahendit ei tohi õhusõidukilt kasutada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud alal.

TaimKS-i §-s 781 on kehtestatud taimekaitsevahendi kasutamise erinõuded. Selle järgi võib

avalikus kohas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 3 punktis

14 nimetatud haavatava elanikkonnarühma kasutataval alal, nagu avalik park ja aed, spordi-,

puhke- ja kooliala, laste mänguväljak ning tervishoiuasutuse vahetus läheduses asuv ala,

kasutada taimekaitsevahendit üksnes professionaalne kasutaja. Nimetatud alal tuleb eelistada

madalama riskiastmega taimekaitsevahendit ja bioloogilise tõrje meetodit.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse TaimKS-i § 781 lõikega 4

professionaalsele kasutajale teavitamiskohustus. Selle järgi esitab professionaalne kasutaja

enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist PTA-le andmed asjakohase maa-ala kohta, sellel

kasvava taimekultuuri nimetuse, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, ja eeldatava

tõrjutava taimekahjustaja nimetuse. Teavitus hõlmab tervet hooaega (vegetatsiooniperioodi),

juhul kui andmetest ei nähtu lühemat perioodi. Muudatuste all on eelkõige silmas peetud

erinevaid pritsitavaid taimekultuure, taimekahjustajaid või muudatusi pritsitavates alades.

Teavitamiskohustuse kehtestamisega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/128/EÜ artikli 9 lõige 4, mille kohaselt esitab professionaalne kasutaja, kes soovib

taimekaitsevahendit õhust pritsida, pädevale asutusele taotluse kiita heaks töötlemiskava,

millele on lisatud tõendid selle kohta, et samas artiklis osutatud tingimused on täidetud42.

Kooskõlas heakskiidetud töötlemiskavaga esitatakse pädevale asutusele enne tööga alustamist

taotlus taimekaitsevahendi õhust kasutamist. See sisaldab teavet kasutamise eeldatava aja kohta

ning kasutatava taimekaitsevahendi koguse ja liigi kohta. Kuigi direktiivi sõnastusest võib

esmapilgul järeldada, et tegemist on loakohustusega tegevusega, siis eelnõu väljatöötamise

käigus leiti, et taimekaitsevahendi õhust kasutamise nõuded on suuresti juba täidetud, mistõttu

otsustati isiku jaoks vähem koormava piirangu kasuks ning kehtestada taimekaitsevahendi

õhust kasutamiseks teavitamiskohustus.

TaimKS-i § 781 lõike 5 kohaselt avalikustab lõikes 4 nimetatud teabe ja asjakohase teabe

taimekaitsevahendi õhust kasutamise nõuete kohta PTA pädeva asutusena oma veebilehel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 3 kohaselt on pädeva

asutuse ülesanne avalikustada teave põllukultuuride, piirkondade, asjaolude ja konkreetsete

nõuete kohta, sealhulgas ilmastikutingimuste kohta, mille puhul võib lubada õhust pritsimist.

Eelnõu § 1 punktidega 19, 22 ja 26 muudetakse TaimKS-i § 782 lõiget 1, täiendatakse

TaimKS-i § 782 lõiget 5 ja muudetakse TaimKS-i § 79 lõiget 5.

41 RT I, 04.12.2024, 12 42 Osundatud tingimused on lahti kirjutatud eespool sama põhjenduse alguses.

40

TaimKS-i § 782 lõike 1 kohaselt peavad taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja

ja nõustaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle läbimist tõendav

taimekaitsetunnistus. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei ole taimekaitsekoolituse

eksamile pääsemise eelduseks üksnes taimekaitsekoolituse läbimine. Edaspidi võib

taimekaitsekoolituse eksami sooritada isik, kellel on taimekaitsealased teadmised. Seega

muudetakse TaimKS-i § 782 lõike 1 sõnastust selliselt, et taimekaitsevahendi turustajal,

professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema asjakohased teadmised, mille olemasolu

tõendab taimekaitsetunnistus.

Taimekaitsekoolituse eksami eduka sooritamisega tõendab taimekaitsevahendi turustaja

eksami sooritanud isik, et tal on turustajale vajalikud teadmised, professionaalse kasutaja

eksami sooritanud isik tõendab professionaalsele kasutajale vajalike teadmiste olemasolu ning

nõustaja eksami sooritanud isik tõendab, et tal on nõustajale vajalikud teadmised.

Taimekaitsekoolituse eksami ülesehitusel arvestatakse taimekaitsevahendi professionaalse

kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannete ja vastutuse erisustega.

Muudatus võimaldab säästa koolitusel osalejate aega (kuni kolm tööpäeva) ja raha ning tulla

asjakohaste teadmiste olemasolu korral eksamile ilma eelnevalt taimekaitsekoolitusel

osalemiseta. Erialane haridus või varem läbitud taimekaitsekoolitus annavad suurema eelduse

eksami sooritamiseks. Muudatus suurendab paindlikkust, võimaldades õppida iseseisvalt

endale sobivas tempos ja ajal, kasutades õppimiseks erinevaid ressursse.

Samas, kuna jätkatakse taimekaitsekoolituste korraldamisega, saavad isikud asjakohaseid

teadmisi omandada ka taimekaitsekoolituse läbimisel. Kuna taimekaitsetunnistuse saamise

peamiseks eelduseks on asjakohaste teadmiste olemasolu, mida kinnitab taimekaitsekoolituse

eksami edukas sooritamine, siis on isikul õigus minna eksamile sõltumata sellest, kas ja millisel

taimekaitsekoolitusel ta varem osales.

Kuna edaspidi ei ole taimekaitsekoolituse eksamile pääsemise eelduseks üksnes

taimekaitsekoolituse läbimine, siis muudetakse TaimKS-i § 79 lõike 5 sõnastust selliselt, et isik,

kes ei sooritanud korduseksamit, peab läbima taimekaitsekoolituse. Seni kehtinud sõnastuse

alusel ta pidi seda tegema uuesti.

Eelneva alusel täiendatakse ka TaimKS-i § 782 lõiget 5 ning täpsustatakse, et PTA väljastab

taimekaitsetunnistuse üksnes taimekaitsekoolituse eksami sooritanud isikule. Isikule

väljastatakse selle sihtrühma taimekaitsetunnistus, mille kohta ta eksami sooritas.

Eelnõu § 1 punktidega 20 ja 21 täiendatakse TaimKS-i § 782 lõigetega 21–23, 31 ja 32, millega

täpsustatakse taimekaitsetunnistuse saanud isiku õigusi ja kohustusi.

TaimKS-i § 782 lõike 2 kohaselt on taimekaitsetunnistus dokument, mis tõendab, et isik võib

turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Praktikas on

ilmnenud vajadus täpsustada taimekaitsetunnistuse õiguslikku tähendust, mistõttu täiendatakse

TaimKS-i § 782 ning kehtestatakse, millised õigused on isikul turustaja, professionaalse

kasutaja ja nõustaja taimekaitsetunnistuse omanikuna.

Kõige põhjalikuma, see on nõustaja eksami sooritanud isik saab edaspidi nõustaja

taimekaitsetunnistuse, mis annab isikule õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ning anda nõu nende kasutamise kohta ehk tegutseda

nii nõustajana, professionaalse kasutajana kui ka turustajana. Tulenevalt sellest täiendatakse

TaimKS-i § 782 lõikega 31 ning kehtestatakse, et turustaja ja professionaalse kasutaja kohta

sätestatud nõudeid kohaldatakse ka nõustaja suhtes. Eelnev tähendab seda, et kui nõustaja

41

taimekaitsetunnistuse saanud isik kavatseb tegutseda professionaalse kasutajana või

turustajana, kohalduvad talle ka professionaalse kasutaja või turustaja tegevuse kohta sätestatud

nõuded.

Professionaalse kasutaja eksami sooritanud isik saab edaspidi professionaalse kasutaja

taimekaitsetunnistuse, mis annab isikule õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ehk tegutseda nii professionaalse kasutajana kui ka

turustajana. Tulenevalt sellest täiendatakse TaimKS-i § 782 lõikega 32 ning kehtestatakse, et

turustaja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka professionaalse kasutaja suhtes. Täienduse

kohaselt peab professionaalne kasutaja, kes tegutseb ka turustajana, täitma turustaja kohta

sätetestatud nõudeid. Professionaalselt kasutajalt ei eeldata taimekaitsevahendite ja -seadmete

puhul sama põhjalikke teadmisi kui nõustajalt, mistõttu ei laiene talle nõustaja õigused.

Turustaja eksami sooritanud isik saab edaspidi turustaja taimekaitsetunnistuse, mis annab

isikule õiguse turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ehk tegutseda üksnes

turustajana. Turustaja eksami sooritanud isikul eeldatakse piisavate teadmiste olemasolu,

millele tuginedes annab turustaja taimekaitsevahendi kasutajatele, sealhulgas professionaalsele

kasutajale teavet taimekaitsevahendi kasutamise ning ohutuskaartide, tervise- ja

keskkonnariskide kohta. Turustajalt ei eeldata taimekaitsevahendite ja -seadmete puhul sama

põhjalikke teadmisi kui professionaalselt kasutajalt ja nõustajalt, mistõttu ei laiene talle ka

professionaalse kasutaja ja nõustaja õigused.

Seoses eelnevaga täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 23 TaimKS-i § 782 lõikega 61, mille

kohaselt tunnistatakse uue taimekaitsetunnistuse väljastamisel kehtiv tunnistus kehtetuks. Selle

muudatusega tagatakse, et edaspidi on isikul ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus.

Muudatusega välistatakse, et isikul, kelle taimekaitsetunnistus on kehtetuks tunnistatud, on

samal ajal teine kehtiv taimekaitsetunnistus.

Erandit, mille kohaselt ei kohaldata taimekaitsetunnistuse kohta sätestatut väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutajale, ei muudeta. Väga mürgise taimekaitsevahendi puhul tuleb

arvestada TaimKS-i §-des 791 ja 792 sätestatud eranditega.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse TaimKS-i § 79 lõikega 21, milles täpsustatakse

taimekaitsekoolituse eksamiga seonduvat.

TaimKS-i § 79 lõike 2 kohaselt koostab koolitusasutus taimekaitsekoolituse programmi,

arvestades taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannetest ja

vastutusest tulenevaid erisusi, ning esitab selle PTA-le heakskiitmiseks. TaimKS ei sätesta

nõudeid eksami korraldamiseks. Arvestades eelnõuga kavandatavat muudatust võimaldada

taimekaitsekoolituse eksamil osaleda ilma eelnevalt taimekaitsekoolitusel osalemata,

kehtestatakse eraldi taimekaitsekoolituse programmi heakskiitmisest ka õiguslik alus

taimekaitsekoolituse eksami korraldamiseks. Selleks täiendatakse TaimKS-i § 79 lõikega 21

ning sätestatakse sarnaselt taimekaitsekoolituse programmi nõuetele, et koolitusasutus võib

taimekaitsekoolituse eksami läbi viia juhul, kui PTA on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud

eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. PTA otsustab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse

ja läbiviimise korra heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul selle saamisest

arvates. PTA jätab eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiitmata, kui see ei vasta sama

paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.

Täpsemad nõuded taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate

teemade ja koolituse kestuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Eespool kirjeldatud muudatustest tulenevalt muudetakse eelnõu § 1 punktiga 27 ka TaimKS-i

42

§ 79 lõikes 6 sätestatud volitusnormi ning täiendatakse seda volitusega eksami ülesehituse ja

läbiviimise täpsemate nõuete kehtestamiseks.

Muudatuse järel on koolitusasutusel võimalik eksam korraldada ilma taimekaitsekoolitust läbi

viimata. Seni ei olnud eksami korraldamiseks eraldi nõudeid kehtestatud ning eksam oli

lahutamatu osa taimekaitsekoolituse regulatsioonist.

Eelnõu § 1 punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 79 lõige 3, mille kohaselt koosneb

taimekaitsekoolitus aluskoolitusest ja täienduskoolitusest.

Aluskoolitus läbitakse taimekaitsetunnistuse esmakordse taotlemise korral. Täienduskoolitus

läbitakse uue taimekaitsetunnistuse taotlemise korral kolm kuud enne taimekaitsetunnistuse

kehtivuse lõppemist. Muudatusega loobutakse taimekaitsekoolituse senisest jaotusest, kuna

koolitustel käsitletavad teemad kattuvad suures osas. Edaspidi läbitakse taimekaitsekoolitus

üksnes vajaduse korral. Kavandatav muudatus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/128/EÜ artikli 5 lõike 1 eesmärgiga tagada professionaalsele kasutajale,

turustajale ja nõustajale nii esmane väljaõpe kui ka võimalus oma teadmisi täiendada.

Eksami eduka sooritamisega tõendab isik, et tal on vajalikud teadmised. See on vastavuses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 5 lõikega 2, mille kohaselt

tõendab tunnistus vähemalt I lisas loetletud teemade kohta piisavate teadmiste omamist, mis

professionaalne kasutaja, turustaja või nõustaja on omandanud kas väljaõppe teel või muul

viisil.

Muudatuse tulemusel ei ole vaja enam läbida taimekaitsekoolitust tingimata kolm kuud enne

senise taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist, vaid isik, kes soovib saada uue

taimekaitsetunnistuse, saab sooritada eksami sõltumata taimekaitsetunnistuse kehtivuse ajast.

Võib eeldada, et kuna eksami korraldamine on oluliselt lihtsam kui koolituse korraldamine, ei

osutu võimalus sooritada sobiv eksam mõistliku aja jooksul tulevikus probleemiks.

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse ja sõnastatakse uuesti TaimKS-i § 80, milles on

kehtestatud taimekaitsevahendite registri pidamisega seonduv.

Lõike 1 kohaselt on taimekaitsevahendite registri eesmärk tagada Eestis turule lastud

taimekaitsevahendite nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite üle.

Eelnõuga kavandatava muudatusega täiendatakse registri eesmärki teha järelevalvet turule

lastud taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle. Täienduse tegemine on seotud

lõikes 3 kavandatava muudatusega, millega täiendatakse taimekaitsevahendite registrisse

kantavate andmete loetelu taimekaitsetunnistuste andmetega. Tunnistuste üle arvestuse

pidamine aitab teostada tõhusamat järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise nõuete

täitmise üle, näiteks kontrollida, kas isikul on professionaalseks kasutamiseks mõeldud

taimekaitsevahendi kasutamise õigus.

Ühtlasi loobutakse taimekaitsevahendi tootja, turustaja ja väga mürgise taimekaitsevahendi

kasutaja elu- või asukoha andmete kandmisest taimekaitsevahendite registrisse. TaimKS-i § 80

lõike 3 muudatuse ettevalmistamise käigus hinnati sätet tervikuna ning otsustati ajakohastada

kogu taimekaitsevahendite registrisse kantavate andmete loetelu. Muudatusega jäetakse välja

asjaomaste isikute elu- või asukoha andmed, kuna need ei ole järelevalve teostamiseks

vajalikud. Samuti jäetakse tekstist välja viide väga mürgise taimekaitsevahendi Eestisse

toimetajale, kelle tegevuse üle eraldi järelevalvet ei teostata. PTA teeb TaimKS-i kohaselt

järelevalvet väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise ning hoiu- ja turustamiskohtade üle.

43

Lõikes 2 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm taimekaitsevahendite

registri põhimääruse kehtestamiseks ja registri asutamiseks. Eelnõuga kavandatava

muudatusega täpsustatakse taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestamise

volitusnormi. Muudatuse tegemisega tagatakse, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse

ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning täidesaatvat võimu on volitatud reguleerima

üksnes vähem intensiivsete põhiõiguste piiranguid. Selleks, et tagada ka isikuandmete

nõuetekohane töötlemine, täpsustatakse volitusnormi ja sätestatakse, et taimekaitsevahendite

registri põhimääruses sätestatakse andmete esitajad ja nendelt saadavad andmed; täpsem

andmekoosseis; vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; andmetele juurdepääsu ja

andmete väljastamise kord ja muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused, nagu

andmete säilitustähtaeg.

Isikuandmete kaitse seaduse43 § 17 lõige 1 võimaldab kehtestada töödeldavate isikuandmete

säilitamise tähtaja seaduse või määrusega. Isikuandmete säilitamise tähtaja kehtestamine

seaduses ei ole otstarbekas, kuna sellisel juhul ei ole vastutaval töötlejal võimalik kehtestada

täpsemat säilitamise tähtaega. Selleks, et järgida isikuandmete töötlemisel säilitamise

põhimõtet, peaks registri vastutaval töötlejal olema võimalik kehtestada asjaolusid arvestades

selline säilitustähtaeg, mis on vähim vajalik tähtaeg konkreetsete isikuandmete töötlemiseks.

Lõike 4 kohaselt on taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. Sättes ei

ole võrreldes kehtiva normiga muudatusi tehtud.

Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse TaimKS-i § 81 lõiget 1, mille kohaselt kantakse isiku

taotluseta taimekaitsevahendite registrisse taimekaitsetunnistuse väljastamise ja kehtetuks

tunnistamise otsus (eelnõuga kavandatavad TaimKS-i § 782 lõiked 5 ja 6). Tunnistuse omajal

ning teistel huvitatud isikutel (nt turustaja või taimekaitsetöö tellija) on juba praegu isikukoodi

alusel taimekaitsevahendite registri avaliku liidese kaudu võimalik kontrollida vastava

tunnistuse olemasolu, selle kehtivust ja numbrit. Isikule taimekaitsetunnistuse plastikkaardina

väljastamisest loobus PTA 2023. aasta teisel poolel. Füüsilise dokumendi väljastamisest

loobumise põhjuseks oli soov toetada plastiku kasutamise vähendamist, mis omakorda säästab

loodusressursse ja aitab vähendada keskkonnasaastet. Elektrooniline taimekaitsetunnistus on

mugavam, kuna enam ei ole vaja kaasas kanda füüsilist dokumenti, ning turvalisem, kuna

väheneb selle võltsimise, varastamise ja kaotamise risk. Samuti on elektroonilise

taimekaitsetunnistuse korral lihtsam tagada andmete ajakohasust, kuna neid saab reaalajas

uuendada. Samas on elektroonilise taimekaitsetunnistuse puhul eriti tähtis isikusamasuses

veendumine.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse § 81 lõike 3 teist lauset. Viidatud lõike 3 kohaselt vastutab

taimekaitsevahendite registrisse kantud isik tema esitatud andmete õigsuse eest. Andmete

muutumise korral peab ta viivitamata taotlema registris muudatuste tegemist. Sätte eesmärk on

sätestada isiku vastutus hoida tema esitatud andmed registris ajakohased. Seda täpsustab lõike

3 teine lause, mille kohaselt peab isik andmete muutumise korral viivitamata taotlema registris

muudatuse tegemist. Muudatusega täiendatakse lõike 3 teist lauset ning kehtestatakse kohustus

tasuda riigilõivu nende registrikannete muutmise korral, mille algatus tuleb isikult.

Eelnõu § 1 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 82 lõige 1, mille kohaselt on

taimekaitsevahendite registrisse kantud andmed avalikud, välja arvatud ärisaladust sisaldavad

andmed. Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna ka juurdepääsupiirangu ettenägemisel eriseaduses

43 RT I, 12.07.2025, 14

44

peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus andmete avalikkuse või juurdepääsupiirangu üle

otsustamiseks, mistõttu ei tohi andmed olla automaatselt juurdepääsupiiranguga.

Avaliku teabe seaduse44 kohaselt on kogu avalik teave, mida riik töötleb oma ülesannete

täitmisel, avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang.

Juurdepääsupiirang ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda,

kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte ehk kas andmed on avalikud või

juurdepääsupiiranguga. Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 17 on kehtestatud piirang

avalikule teabele, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Sellise avaliku teabe on

teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. TaimKS-i

§ 82 lõige 2 täpsustab, milliseid andmeid ei saa lugeda ärisaladuseks.

Samas isegi juhul, kui avalik teave on tunnistatud asutusesiseseks teabeks, peab teabevaldaja

olukorras, kus selle teabe kohta esitatakse teabenõue, iga kord hindama, millises osas saab seda

teavet siiski avalikustada ja millises osas kehtib juurdepääsupiirang (avaliku teabe seaduse § 38

lõige 2).

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse TaimKS-i §-s 83 sätestatud taimekaitseseadme mõistet,

mille kohaselt on taimekaitsevahendi kasutamiseks ettenähtud seade, sealhulgas selle tõhusaks

toimimiseks esmatähtis osa pihusti, manomeeter, filter, sõel ja paagi puhastusseade.

Muudatus on tingitud vajadusest võtta arvesse tehnoloogia arengut, ajakohastades loetelu

taimekaitseseadme osade kohta, mis on seadme tõhusaks toimimiseks esmatähtsad.

Muudatusega jäetakse esmatähtsate osade loetelust välja sellised osad, mida ei kasutata

valdavates tänapäevastes taimekaitseseadmetes, näiteks manomeeter. Edaspidi nimetatakse

esmatähtsateks osadeks ainult neid seadme osi nagu paak, pump ja pihusti, mis on universaalsed

kõikide taimekaitseseadmete, sealhulgas õhusõidukite ja puhtimisseadmete puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täpsustatakse TaimKS-i § 875 lõike 2 punktis 8 sätestatud

taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastast koolitusnõuet. Edaspidi peab

taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühel korral

taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses nagu infopäev, konverents

või täienduskoolitus.

Koolitatavaid on Eestis vähe (kuni 15 isikut), kuid kõigile sobiva koolitusaja leidmine võib olla

siiski problemaatiline. Samuti on mitme samasisulise koolituse korraldamine aasta jooksul nii

väiksele sihtgrupile kulukas, eriti välislektori kaasamise korral. Tulenevalt eelnevast võib jääda

mõnel tehnilise kontrolli tegijal kohustuslik täienduskoolitus läbimata, seetõttu on mõistlik

muuta täienduskoolituse läbimise nõue tehnilise kontrolli tegijate jaoks paindlikumaks.

Edaspidi saavad taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijad valida erinevate

täienduskoolituste, infopäevade ja konverentside vahel, samas on sellega tagatud, et nad on

kursis valdkondlike tehnoloogiliste uuendustega ja taimekaitseseadme testimise võimalusega,

ajakohastavad teadmisi ning oskavad kavandada investeeringuvajadusi.

Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse TaimKS-i § 877 lõikeid 3 ja 4, milles on kehtestatud

ametliku kontrolli määruse rakendamisega seonduv.

Eelnõuga kavandatava muudatusega jäetakse lõikest 3 välja viide Veterinaar- ja Toiduametile,

mille asemel moodustati 1. jaanuaril 2021. aastal tööd alustanud PTA. Lisaks sellele

korrastatakse sätet, et vältida veterinaarseaduse § 73 lõike 3 ülekirjutamist, mille kohaselt on

44 RT I, 05.07.2025, 3

45

ametliku kontrolli määruse artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest

vastutav asutus PTA, kes vastutab mitmeaastase kontrollikava koostamise eest ning nimetatud

kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile esitamise eest. Sellest tulenevalt täpsustatakse

PTA ülesandeid TaimKS-is ning kehtestatakse, et PTA on ametliku kontrolli määruse artiklis

109 nimetatud mitmeaastase kontrollikava ja sama määruse artikli 111 lõike 2 punktis a

nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite eest vastutav asutus ning

täidab kõiki asjakohaseid nõudeid.

Mitmeaastane kontrollikava hõlmab kõiki EL-i toidutarneahela õigusaktidega hõlmatud

valdkondi, sealhulgas loomatervist, ning sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri

ja korralduse kohta. Koostatud kontrollikava ajakohastatakse korrapäraselt ning avalikustatakse

ametliku kontrolli määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt PTA veebilehel.

Ühtlasi täpsustatakse lõike 4 muudatusega, et PTA on järelevalvekoostöö kontaktasutus

ametliku kontrolli määruse artikli 103 lõike 1 tähenduses sama määruse artikli 111 lõike 2

punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse TaimKS-i §-dega 8711–8713, millega kehtestatakse

järelevalvetasu, järelevalvetasu maksmise ja enammakstud järelevalvetasu tagastamise alused.

Muudatusega esitatakse järelevalvetasu käsitlev regulatsioon peatükis 41, mis käsitleb ametliku

kontrolliga seonduvat. Eelnõuga kavandatava muudatusega kohaldatakse seni vaid taimetervise

valdkonnas rakendatavat järelevalvetasu edaspidi ka taimekaitse valdkonnas. Seetõttu on

põhjendatud esitada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemiseks vajalike

rahaliste vahendite tagamisega seonduv ametlikku kontrolli käsitlevas peatükis.

Ametliku kontrolli määrust kohaldatakse sellise ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse

taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja kasutamise

ning pestitsiidide säästva kasutamise nõuete täitmise kontrollimiseks. Nii on tasu arvestamise

eesmärk ja alused mõlema valdkonna puhul samad. Erinev on üksnes ametliku kontrolli

tegemine piiripunktis, mille puhul võetakse järelevalvetasu sama määruse IV lisas kehtestatud

määras.

Paragrahvi 8711 lõike 1 kohaselt on järelevalvetasu teatamis- või loakohustusega ettevõtja

tegevuse, taime, taimse saaduse või muu objekti ning ettevõtja poolt taimekaitsevahendi

turulelaskmise, turustamise ja kasutamise nõuetekohasuse üle ametliku kontrolli ja muu

ametliku toimingu tegemise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa.

Taimetervise valdkonnas on seni järelevalvetasu võetud ametliku kontrolli määruse artikli 79

lõikes 1 ja lõike 2 punktis c nimetatud juhtudel. Esimesel juhul võetakse tasu ametliku kontrolli

määruse IV lisas kehtestatud määras, teisel juhul kehtestab tasu määra igaks aastaks valdkonna

eest vastutav minister, lähtudes seejuures tasu määra kehtestava määruse vastuvõtmise

kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul järelevalvetoiminguteks tehtud tegelikest kuludest.

Paragrahvi 8711 lõikega 1 kehtestatakse järelevalvetasu lisaks taimetervise valdkonnas

järelevalve tegemise eest ka taimekaitse valdkonnas ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike

2 punktis c nimetatud juhtudel taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamisega seotud

täiendava ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise eest. Ametliku kontrolli

määruse artikli 79 lõike 2 punkt c näeb ette järelevalvetasu võtmise sellise järelevalvetoimingu

eest, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ettevõtja poolt toime pandud

rikkumise ulatuse ja mõju hindamiseks või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud.

Edaspidi maksab järelevalvetasu taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja

kasutamisega tegelev ettevõtja, kelle tegevuses on tuvastatud rikkumine ja mille kõrvaldamise

46

tuvastamist kontrollitakse järelkontrolli käigus. 2024. aastal tegi PTA 62 järelkontrolli

taimekaitsevahendi turustamise nõuete rikkumise kõrvaldamise kontrollimiseks ja 9

järelkontrolli taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumise kõrvaldamise kontrollimiseks.

Kirjeldatud järelevalvetasu sihtgruppi kuuluvad taimekaitse valdkonnas eeskätt

taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise nõudeid rikkuvad taimekaitsevahendite

turustajad ning professionaalsed kasutajad.

Paragrahvi 8711 lõikega 2 kavandatava muudatuse kohaselt tasutakse edaspidi järelevalvetasu

ka TaimKS-i § 16 lõike 2 kohaselt ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi

fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadi väljastamise ja sellega seotud

toimingute tegemise eest ning taimetervise määruse artikli 98 lõike 3 alusel puidust

pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning

puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest.

Muudatusega laiendatakse järelevalvetasu regulatsiooni kohaldamisala, rakendades seda

edaspidi ka eespool nimetatud järelevalvetoimingute korral. Ametliku kontrolli määruse artikli

80 kohaselt võivad liikmesriigid koguda lõive ja tasusid ka sellise ametliku kontrolli ja muu

ametliku toimingu kulude katmiseks, mis ei ole artiklis 79 osutatud lõiv ja tasu.

Fütosanitaarsertifikaadi taotlemise eest makstav riigilõiv on seotud konkreetse kaubatüübi ja

kogusega. Fütosanitaarsertifikaadi väljastamise taotluse menetlemine sisaldab nii esitatud

dokumentide kontrolli kui ka sihtriigis kehtivatele taimetervise nõuetele vastavuse kontrolli,

mida tehakse taime, taimse saaduse ja muu objekti ladustamiskohas, taimede kasvukohas või

muus ülevaatuskohas. Samas ei ole iga sertifikaadi puhul kaubasaadetise kohapealne kontroll

vajalik, samuti võib kontrollitud partii kohta olla esitatud mitu taotlust ning vajadus

mitmekordse kontrolli järele puudub. Seega ei ole riigilõiv olnud vastavuses sertifikaadi

väljastamisega seotud tegelike kuludega. Riigilõivu asendamisel järelevalvetasuga maksab isik

edaspidi kord kuus pärast kõigi järelevalvetoimingute tegemist nende tegemisele kulunud aja

eest tunnipõhiselt, mis tähendab isikule oluliselt lihtsamat teenusekasutust ning osutatud

teenuse eest tasumist. Teisalt on PTA-l edaspidi võimalik fütosanitaarsertifikaatide

väljastamiseks tehtud toimingute üle arvestust pidada ning nende tegemise eest tasu küsida

asutuses kasutusel olevate ühtsete reeglite järgi.

Puidu nõuetekohane töötlemine, märgistamine ja parandamine on oluline osa taimetervisest

ning takistab ohtlike taimekahjustajate levikut. Puidust toodete ja puidust pakkematerjali

ekspordil kolmandasse riiki peavad olema täidetud rahvusvahelisest fütosanitaarmeetmete

standardist ISPM 15 tulenevad nõuded. Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatav puidust

pakkematerjal peab olema vaba puidukahjustajatest, töödeldud ja päritolu tuvastamiseks

vastavusmärgiga märgistatud. Nõuetekohase puidust pakkematerjali kasutamine aitab vältida

ohtlike taimekahjustajate, nagu näiteks männi-laguuss, aasia sikk ja muud, levikut. Nõuete

rikkumisega loob ettevõtja sellise ohuolukorra, millega põhimõtteliselt võib kaasneda ohtliku

taimekahjustaja levimine. Levik omakorda võib kaasa tuua arvestatava kahju keskkonnale,

samuti ei ole välistatud majandusliku kahju tekkimine. Lisaks võib puidu ja muude objektide

nõuetekohase töötlemise, märgistamise ja parandamise nõuete eiramine tuua kaasa

mittevastavuse teatise esitamise liiduvälisest riigist ning piirangu rahvusvahelisele

kauplemisele. TaimKS-i § 882 lõike 9 kohaselt on PTA-l kohustus teostada puidust

pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja vastavusmärgiga märgistamisega ning

puidust pakkematerjali parandamisega tegeleva ettevõtja tegevuse nõuetekohasuse üle

järelevalvet vähemalt üks kord aastas.

Tulenevalt ettevõtjate erinevatest tegevusaladest ja puidust pakkematerjali või puidu

töötlemismahtudest võivad kohapealsele kontrollile kuluv aeg erineda, näiteks sõltuvalt

47

töötlemiskambrite arvust. Puidust pakkematerjali parandamisega tegelev ettevõtja ostab

kuumtöödeldud puitmaterjali teisest ettevõttest ja ise töötlemisega ei tegele, mistõttu tema

ettevõttes töötlemiskambrit ei ole. Töötlemiskambri kontrolli käigus tehakse ka mõõtmisi

tuvastamaks, kas kambris on piisavalt soojusvõimsust ning töötlemise käigus saavutatav

temperatuur on piisav nõuetekohaseks puidust pakkematerjali või puidu kuumtöötlemiseks.

Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja märgistamise nõuete

täitmise üle järelevalve teostamise eest on ette nähtud riigilõiv, mille puhul ei ole arvestatud

kontrollide käigus tehtavate toimingute mahu ja erinevustega. Nimetatud tegevuste

nõuetekohasuse ametliku kontrolli tegemise eest edaspidi järelevalvetasu kohaldamisega

rakendub ühtlasi ka tunnitasupõhine järelevalvetasu arvestus, mis võimaldab paremini arvesse

võtta ettevõtte erinevused. Nii muutub tegevuse nõuetekohasuse kontrolli eest makstava tasu

kujunemine ka ettevõtjale selgemaks ja õiglasemaks.

Paragrahvi 8711 lõikes 3 sätestatakse, et teatamis- või loakohustusega ettevõtja puhul võetakse

järelevalvetasu ametliku kontrolli määruse artikli 47 lõike 1 punktis c nimetatud taime, taimse

saaduse või muu objekti nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise

eest piiripunktis või sama määruse artikli 53 lõike 1 punktis a nimetatud kontrollipunktis, see

tähendab mujal kui piiripunktis, või artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud juhul, see tähendab

rikkumise kõrvaldamise kontrollimiseks.

Järelevalvetasu tasutakse liiduvälisest riigist Eestisse toimetatava taime, taimse saaduse ja muu

objekti dokumentide ja identsuse kontrolli ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrolli

toimingute eest. Samuti tasutakse järelevalvetasu sellise ametliku kontrolli eest, mida esialgu

ei olnud kavas teha ja mis on vajalik ametliku kontrolli määruse kohase ametliku kontrolli

käigus avastatud asjaomase ettevõtja poolt sooritatud rikkumise tõttu ning mida tehakse selleks,

et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud.

Kirjeldatud juhtudel kehtib ka praegu järelevalvetasu, muudatus toob kaasa erineva tasu

arvutusviisi, mis tuleneb tasu kujunemise põhimõtete ühtlustamisest, see tähendab üleminekust

tunnitasu määrale.

Paragrahvi 8711 lõike 4 kohaselt võetakse taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja

kasutamisega tegeleva ettevõtja puhul järelevalvetasu taimekaitsevahendi turulelaskmise,

turustamise ja kasutamise nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu

tegemise eest ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud juhul, see

tähendab rikkumise kõrvaldamise kontrollimiseks.

Paragrahvi 8711 lõikes 5 sätestatakse, et järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik on isik,

kelle suhtes on PTA teinud TaimKS-i § 8711 lõigetes 1 ja 2 nimetatud järelevalvetoimingu.

Selliseks isikuks on teatamis- või loakohustusega ettevõtja, kelle tegevuse, taime, taimse

saaduse või muu objekti üle ning taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamise

nõuetekohasuse üle on tehtud ametlik kontroll või muu ametlik toiming.

Paragrahvi 8711 lõike 6 kohaselt vastutavad mitu kohustatud isikut ühise järelevalvetoimingu

tegemise eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt. Solidaarvastutuse säte on vajalik

näiteks kaasomandisse kuuluva kaubasaadetise üle tehtava toimingu eest võetava

järelevalvetasu arvestamisel. Sellisel juhul käsitatakse saadetise eest vastutavaid isikuid ühe

kohustatud isikuna.

Paragrahvi 8711 lõikes 7 sätestatakse, et ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõikes 1

nimetatud juhtudel võetakse järelevalvetoimingu tegemise eest järelevalvetasu sama määruse

IV lisas toodud määra kohaselt. Nimetatud lisas on kehtestatud liitu sisenevate looma- ja

48

kaubasaadetiste ametliku kontrolli eest võetavad lõivud ja tasud. Võrreldes kehtiva õigusega

siin muudatusi ei kavandata.

Paragrahvi 8711 lõike 8 kohaselt võetakse järelevalvetasu ametliku kontrolli määruse artikli

79 lõike 2 punktis c ja eelnõuga kavandatava TaimKS-i § 8711 lõikes 2 nimetatud

järelevalvetoimingute tegemise eest tunnitasuna. Juhul, kui tuvastatud nõuete rikkumisega

seoses on vaja teha laboratoorseid lisauuringuid, maksab kohustatud isik ka nende uuringute

tegemise eest.

Tunnitasu määra arvutamisel võetakse aluseks ametliku kontrolli määruse artiklis 81 nimetatud

kulud, mis on seotud PTA taimetervise ja taimekaitse valdkonna järelevalvetoimingute

tegemisega tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul. Arvesse

võetakse ka majandamiskulud ja tugiteenuste kulud.

Palgakulude puhul võetakse arvesse konkreetse teenuse osutamise eest makstud palk, mida

arvestatakse vastavalt teenuse osutamisele kulunud ajale. Majandamiskuludes sisalduvad

taimetervise ja taimekaitse valdkonna järelevalvega otseselt seotud majandamiskulud

nimetatud perioodil, näiteks koolitus- ja lähetuskulud ning ja kinnistute kulu. Tugiteenuste

kulude hulka arvestatakse kõik teenuse osutamist toetavad kulud, milleks on nii personali- kui

ka majandamiskulud, mis on jagatud kõikide teenuste kuludega.

Järelevalvetoimingutega seotud kogukulu jagatakse arvestusalusel ajavahemikul

järelevalvetoimingute tegemisele kulunud töötundidega, välja arvatud laborianalüüside ja

uuringute tegemisele ning sõidule kulunud aeg. Kvartalipõhine tasu määra arvutamine on

otseselt seotud tegelike kulutuste arvesse võtmisega. Võttes aluseks määra kehtestamise aastale

eelneva kalendriaasta, tuleks määra arvutamisel aasta viimaste kuude kulud prognoosida.

Võttes arvesse eelneva aasta viimast kvartalit, põhinevad kulud aga tegelikel kuludel määra

kehtestamisele eelneva nelja kvartali vältel ning kulusid prognoosida vaja ei ole.

PTA poolt esitatud 2023. aasta taimetervise ja taimekaitse järelevalvetoimingute kulude põhjal

arvutades oleks tunnitasu määr 55,26 eurot. 2024. aastal oli taimetervise järelevalvetasu määr

105,35 eurot. See on tasu, mis tuleb ettevõtjal tasuda ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike

2 punktis c nimetatud järelevalvetoimingute tegemise eest. Arvestades sama toimingu eest tasu

tunnipõhiselt, tuleks keskmise järelevalvetoimingu tasuks 138,15 eurot. See tasu suurus on

saadud arvestades, et ilma kontrollipaika sõiduta on kontrolli kestuseks 2,5 tundi, mis koosneb

kontrolli ettevalmistamiseks kuluvast ajast, kontrolli tegemise ajast ja protokolli vormistamise

ajast. Seega toob tunniarvestusele ja tunnipõhisele järelevalvetasu määrale üleminek ettevõtja

jaoks kaasa tasu 40%-lise suurenemise. Samas on tegemist järelkontrolliga, mille tegemise

vajadust on rikkumise tegemata jätmisega võimalik ennetada. Seega määratakse tasu juhul, kui

ettevõtja on juba toime pannud rikkumise.

Lisaks kehtivale järelevalvetasule lisandub sama tunnitasupõhine järelevalvetasu ekspordi

fütosanitaarsertifikaatidega seotud toimingute tegemisega seotud dokumentide nõuetekohasuse

kontrolli eest ning vajadusel kaasneva kauba üle kohapealse järelevalvetoimingu ning

pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust

pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest.

PTA andmetel väljastatakse aastas 9500 – 10 400 fütosanitaarsertifikaati. Näiteks väljastati

2021. aastal 9517 sertifikaati, 2022. aastal 10 454, 2023. aastal 9607 ja 2024. aastal 9329

fütosanitaarsertifikaati. Riigilõivu laekus nendega seotud toimingute tegemise eest 2024. aastal

ligikaudu 401 000 eurot. Võttes aluseks eelmainitud eeldatava tunnitasu määra, tuleb 2023.

aasta andmeid kasutades ka fütosanitaarsertifikaatide väljastamisel tunnitasu määraks 55,26

49

eurot. Võttes arvesse, et keskmiselt kulub sertifikaadi väljastamisel kontrollile 2,46 tundi, on

keskmiselt sertifikaadi väljastamisel järelevalvetasu suurus 136 eurot, sisaldades ka

kohapealset kauba kontrolli.

Kui arvestada 2023. aastal laekunud riigilõivud ümber tunnipõhisteks järelevalvetasudeks, siis

tasu, mis ettevõtjal edaspidi maksta tuleks, oluliselt ei suurene. Näiteks ettevõtja, kelle tegevust

kontrolliti 8,67 tundi, maksis 2023. aastal 952 fütosanitaarsertifikaadi eest riigilõivu 26 237

eurot. Kui arvestada see ümber kavandatavaks tunnitasuks, siis oleks tehtud kontrolli eest

tulnud tasuda 442 eurot, arvestades tunnitasu määraks 55,26 eurot ja maksimaalseks ajakuluks

8 tundi. Sellele lisanduks tasu fütosanitaarsertifikaatide menetlemisele kuluva aja eest, mis

oleks 26 303 eurot. Seega kokku oleks tulnud ettevõtjal maksta tunnitasupõhiselt 26 745 eurot

ehk 508 eurot (~2%) aastas rohkem kui ta maksis aastal 2023.

Fütosanitaarsertifikaatide puhul on oluline, et iga taotlusega kohapealset kauba kontrolli ei

kaasne. Kontrollitud partii kohta võib esitada mitu taotlust ning puudub vajadus neid taotlusi

mitu korda kontrollida. Kohapealset kontrolli tehakse vähem kui 10% taotluste puhul.

Arvestades, et ühe sertifikaadi taotluse menetlemiseks kulub keskmiselt 0,5 tundi, tuleks

sertifikaadi taotlemise tasuks 27,63 eurot. Praegu kehtivate lõivude puhul on madalaim lõiv

sertifikaadi taotlemise eest 13 eurot, millele lisandub lõivuosa vastavalt kauba tüübile ja

kogusele. Enim on lõive suurusega 53 eurot, keskmine lõivu suurus jääb 30–40 euro juurde.

Seega tuleks ettevõtjal enamiku sertifikaatide puhul tasuda praegusega võrreldes vähem.

Ettevõtja jaoks on soosivam ja selgem, kui tasuda tuleb eraldi vaid sertifikaadi taotluse

menetlemisega seotud kulude eest ja kohapealse kontrolli eest vaid juhul, kui see tehakse.

Siinkohal on oluline märkida, et eeltoodud arvutused on tehtud keskmise kontrolli näitel.

Olenevalt kaubast võib kohapealse kontrolli aeg olla ka oluliselt pikem.

Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning

puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest tasub

ettevõtja riigilõivu 170 eurot, mis kehtestati RLS-is 2020. aastal. PTA 2023. aasta

tegevusaruande andmete põhjal on puidust pakkematerjali ning puidu või muu objekti

vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba Eestis 119 ettevõtjal, taimetervise registris on 2025.

aasta aprilli seisuga 131 vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtjat. Tegevusluba

annab ettevõtjale õiguse töödelda ja märgistada puitu või puidust pakkematerjali ning

parandada ja märgistada puidust pakkematerjali. Töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid on 49,

kellel on kokku 355 kambrit, kus kuumtöödeldakse puidust pakkematerjali ja puitu. Puidust

pakkematerjali (kaubaalused) töödeldakse Eestis 16 ettevõttes, millest enamikus kasutatakse

töötlemiseks kambreid, kus kuumtöödedakse kaubaaluseid väikeses mahus (100–400

kaubaalust). 2024. aastal väljastati tegevusluba ettevõtjale, kellel on kamberkuivati, kus on

võimalik kuumtöödelda korraga 1500 kaubaalust. Ülejäänud ettevõtetes kuumtöödeldakse

saematerjali, millest pärast selle töötlemist toodetakse pakkematerjali või mida turustatakse

kuumtöödeldud puiduna. Enamik tegevusloaga ettevõtjaid (116 ettevõtjat) märgistavad puidust

pakkematerjali, kuid paljud neist ei tegele pakkematerjali turustamisega, vaid kasutavad puidust

pakkematerjali oma ettevõtte toodete pakendamisel ja eksportimisel kolmandasse riiki. Ainult

kolmel ettevõtjal on TaimKS-i § 316 lõike 3 kohane tegevusluba, mis annab õiguse vastavalt

fütosanitaarmeetmete standardile ISPM 15 märgistatud puidust pakkematerjali parandada.

Kavandatava tunnitasu määra puhul on arvesse võetud järelevalvetoimingu tegemise tegelikke

kulusid ja toimingule kuluvat aega. Seetõttu sõltub ka puidutöötlemisettevõtete puhul tasu

kujunemine edaspidi toimingu tegemisele kulunud ajast ja tegelikest kuludest. See muudab tasu

kujunemise ettevõtja jaoks selgemaks ja arusaadavamaks. Näiteks kulub puidust pakkematerjali

ning puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust

pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamisele ilma sõidule kuluva

50

ajata keskmiselt 6,58 tundi. Kui tunnitasu määr oleks 55,26 eurot, oleks keskmine

järelevalvetasu selle ettevõtte kontrolli eest 363 eurot. Keskmise kontrolli puhul toob see kaasa

olulise suurenemise võrreldes praegu tasutava lõivuga. Teisalt, võrreldes sama toimingu puhul

kehtiva riigilõivuga, võib teatud ettevõtja puhul ettevõtja rahaline koormus väheneda. Samuti

on tagatud ametliku kontrolli määruse põhimõtetele vastav kulupõhine järelevalvetasude

süsteem, kuna tasustamise puhul hakkab ettevõtja poolt makstava tasu suurus otseselt sõltuma

ettevõtte suurusest, tootmismahust ning tegevusest tulenevast riskiastmest.

Paragrahvi 8711 lõikes 9 sätestatakse, et kohustatud isik maksab tunnitasu järelevalvetoimingu

tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest järelevalvetoimingu

kohta. Kaheksa tundi vastab järelevalveametniku tavalisele tööpäevale. Ülemmäära

sätestamine võimaldab ettevõtjal järelevalvetasu suurust ette arvestada ning oma eelarves

planeerida. Järelevalvetoimingu tegemisele kulunud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega.

Arvesse ei võeta taimetervise järelevalvetoimingu tegemise paika kohalesõiduks kulunud aega.

Paragrahvi 8711 lõikes 10 sätestatakse tunnitasu määra arvutamise alused. Tunnitasu määra

arvutamise aluseks võetakse ametliku kontrolli määruse artiklis 81 nimetatud kulud, mis on

seotud PTA taimekaitse ja taimetervise valdkonna järelevalvetoimingute tegemisega.

Järelevalvetoimingute tegemisega seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas sõidukulu

arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust tunnitasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja

kvartali jooksul. Nimetatud ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisega seotud kogukulu

jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele, välja arvatud laborianalüüside

ja uuringute tegemisele ja sõidule kulunud töötundidega. Ametliku kontrolli määruse artikli 81

kohaselt on tasu määratud järgmiste asjaomasest ametlikust kontrollist tulenevate kulude alusel:

a) ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abi- ja haldustöötajate palk,

sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud;

b) rajatiste ja seadmete kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud ja muud seotud kulud;

c) kulumaterjalide ja töövahendite kulud;

d) teenuste kulud, mille volitatud isikud nõuavad pädevalt asutuselt sisse neile delegeeritud

ametliku kontrolli tegemise eest;

e) punktis a osutatud töötajate koolituskulud, välja arvatud pädeva asutuse poolt töölevõtmiseks

vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud;

f) punktis a osutatud töötajate reisikulud ja reisimisega seotud elamiskulud;

g) proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise kulud, mida

ametlikud laborid nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest.

Paragrahvi 8711 lõikes 11 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm

kehtestada igal aastal järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määr.

Paragrahvis 8712 sätestatakse järelevalvetasu maksmise alused. Siinkohal on taasesitatud

kehtiva TaimKS-i 2. peatüki 61. jaos kehtestatud sätted, mis on toodud üle ametlikku kontrolli

käsitlevasse 41. peatükki. Lõiget 1 on muudetud, arvestades eelnõuga kavandatavaid muudatusi

järelevalvetasu regulatsiooni laiendamisel, samuti on lisatud viide TaimKS-i §-le 8711. Sama

paragrahvi lõiget 2 on muudetud tulenevalt muudatustest seoses ühtse sisseveodokumendiga.

Paragrahvi 8712 lõikes 1 sätestatakse, et TaimKS-i § 8711 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

järelevalvetasu maksab kohustatud isik PTA esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses

määratud summas Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale PTA

pangakontole. Ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhtudel võib

kohustatud isik maksta järelevalvetasu tolliasutuse kassasse. Kuna siin on hõlmatud ka selline

ametlik kontroll, mida ei tehta üksnes piiripunktis, jääb isikule võimalus maksta järelevalvetasu

otse PTA pangakontole.

51

Paragrahvi 8712 lõike 2 kohaselt võib PTA ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõikes 1

nimetatud juhtudel küllaldase garantii korral või juhul, kui kohustatud isik on varem maksnud

järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal, vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu

maksmisest enne kaubasaadetise liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise lubamist ühtse

sisseveodokumendi põhjal. Sätte sisu ei muutu, kuid sätet ajakohastatakse tulenevalt ametliku

kontrolli määruse artikli 57 lõikest 1, mille kohaselt toimub looma- ja kaubakategooriate

saadetiste suunamine tolliprotseduurile, sealhulgas nende sisenemine või käitlemine vabalaos

või tollilaos või vabatsoonis tingimusel, et saadetise eest vastutav ettevõtja esitab tollile ühtse

sisseveodokumendi. Sellest tulenevalt saab vabasse ringlusse lubamise aluseks olla ainult ühtne

sisseveodokument, mitte märge saatedokumendil ega elektroonilises tolliinfosüsteemis.

Paragrahvi 8712 lõikes 3 sisulisi muudatusi ei tehta ning selles sätestatakse, et ametliku

kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul ja TaimKS-i § 8711 lõikes 2

sätestatud juhul teeb PTA eelmise kalendrikuu jooksul tehtud järelevalvetoimingute eest

järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.

Paragrahvi 8712 lõikes 4 sisulisi muudatusi ei tehta ning selles sätestatakse, et järelevalvetasu

sissenõudmise otsus toimetatakse kohustatud isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

Paragrahvi 8712 lõikes 5 sisulisi muudatusi ei tehta ning selles sätestatakse, et sama paragrahvi

lõikes 3 sätestatud juhul kannab kohustatud isik järelevalvetasu sissenõudmise otsuses

määratud summa üle otsuses näidatud pangakontole kümne tööpäeva jooksul järelevalvetasu

sissenõudmise otsuse saamisest arvates. Seda ei kohaldata ametliku kontrolli määruse artikli 79

lõikes 1 nimetatud juhtudel, milles käsitletakse järelevalvetasu, mida makstakse liiduvälisest

riigist Eestisse toimetatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide dokumentide ja

identsuse kontrolli ning taimetervise nõuetele vastavuse kontrolli toimingute eest.

Paragrahvi 8712 lõikes 6 sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri volitusnorm

järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestamiseks.

Paragrahvi 8712 lõikes 7 sätestatakse, et juhul, kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu

sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, on PTA-l õigus pöörduda kohtutäituri

poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu kohustatud isikult sisse täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Järelevalvetasu maksmata jätmise korral on PTA-l õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise

otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Järelevalvetasu

sissenõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21

tähenduses, mille kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas haldusakt avalik-õigusliku rahalise

kohustuse täitmiseks, kui see on seaduses nõnda sätestatud. Niisiis kehtivad järelevalvetasu

sissenõudmise otsusele ka täitemenetluse seadustiku asjaomased sätted. Eelnevalt saadab PTA

kohustatud isikule e-posti või SMS-i teel meeldetuletuse tasu maksmise tähtaja kohta, kutsudes

lisakulude ennetamiseks oma kohustust vabatahtlikult täitma. Juhul kui pärast meeldetuletust

ei ole kohustatud isik otsuses määratud tähtaja jooksul järelevalvetasu maksnud, esitatakse

täitedokument sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuni

täitemenetluse algatamiseni on kohustatud isikul võimalus vältida täitemenetlusega seotud

kulude teket.

Paragrahvis 8713 sätestatakse enammakstud järelevalvetasu tagastamise alused. Lõigetes 1–5

sisulisi muudatusi ei tehta. Lõike 1 kohaselt tagastatakse enammakstud järelevalvetasu, kui

52

järelevalvetasu on makstud ettenähtust suuremas summas. Lõike 2 kohaselt on kohustatud

isikul õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist selle tasumise päevast alates

kahe aasta jooksul. Lõikes 3 sätestatakse, et järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab

kohustatud isik PTA-le sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava

dokumendi. Lõike 4 kohaselt teeb PTA kümne tööpäeva jooksul alates taotluse saamise päevast

enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse. Järelevalvetasu ei

tagastata, kui isikul puudub õigus tagasimakse saamiseks või kui ei ole võimalik kindlaks teha

järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest on järelevalvetasu makstud. Tagastatav

järelevalvetasu kantakse üle taotluses märgitud pangakontole kümne kalendripäeva jooksul

järelevalvetasu tagastamise otsuse tegemisest arvates. Lõikes 5 sätestatakse valdkonna eest

vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord.

Eelnõu § 1 punktiga 36 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 882 lõige 9, mille kohaselt tasub

ettevõtja, kes tegeleb taimetervise määruse artikli 98 lõike 3 kohaselt puidust pakkematerjali

ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust

pakkematerjali parandamisega, oma tegevuse nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest

riigilõivu.

Säte tunnistatakse kehtetuks tulenevalt eelnõuga kavandatavatest muudatustest järelevalvetasu

regulatsoonis. Edaspidi tuleb puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja

vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamisega tegeleval

ettevõtjal tasuda oma tegevuse nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest järelevalvetasu

TaimKS-i § 8711 lõike 2 kohaselt (eelnõu punkt 34).

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse TaimKS-i § 882 lõikega 10 ning kehtestatakse PTA õigus

teha kontrolltehing TaimKS-i §-s 883 sätestatud korras. PTA teostab TaimKS-is kehtestatud

nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet TaimKS-i § 88 lõike 1 kohaselt. Muudatusega

luuakse seaduslik alus, mille kohaselt on PTA-l õigus teha kontrolltehingut. Kuna

kontrolltehing on oma olemuselt varjatud järelevalvemeede, siis kehtestatakse kontrolltehingu

tegemiseks ka üksikasjalikud menetlusnormid.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse TaimKS-i §-ga 883 ning kehtestatakse riikliku järelevalve

erimeetmena kontrolltehing. Regulatsiooni väljatöötamisel on eeskuju võetud eriseadustest,

milles on samuti kehtestatud kontrolltehingu regulatsioon. Eelkõige on arvestatud toote

nõuetele vastavuse seadust, mille § 50 lõike 6 kohaselt teeb PTA riiklikku järelevalvet EL-i

väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seetõttu on kontrolltehingu regulatsiooni

lisamisel TaimKS-i arvestatud vajadusega hoida järelevalvetegevused ja selle korraldus

vähemalt ühe asutuse jaoks ühetaoline. Selliselt suureneb ka kontrolltehingu erimeedet

rakendava järelevalveasutuse teadlikkus ja asjatundlikkus, sest meetme kohaldamise asjaolud

on ühetaolised asutuse igas järelevalve valdkonnas.

TaimKS-i § 883 lõike 1 kohaselt on PTA-l õigus teha kontrolltehing, kui TaimKS-is EL-i

õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teostada või

see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik ohu või korrarikkumise

väljaselgitamiseks. Seejuures on kontrolltehingu tegemine piiratud ning seda võib kasutada

üksnes TaimKS-is või EL-i õigusaktis taimepassi olemasolu ja selle väljastamise, sealhulgas

kaitstava piirkonna kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ja turulelaskmise

ning turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks.

Kontrolltehing võib olla vajalik kohapealse kontrolli tegemisel, aga ka veebi teel tehtava

(müügi)tegevuse kontrollimiseks. Tuginedes komisjoni teatise (C/2024/6481) punktile 2.1.1,

mis käsitleb e-kaubanduse ametlikku kontrolli, peavad pädevad asutused ametlikult kontrollima

„loomi ja kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“ ja „aineid,

53

materjale ja muid objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade

tervist, ja nende vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis-

ja kasutamisetappides“ ning „ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid,

transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning

seonduvaid dokumente“.45

Lisaks tavapärasele nii-öelda riskipõhisele järelevalvele võib ilmneda vajadus teha

kontrolltehing ka ohukahtluse korral, näiteks juhul, kui PTA-le on laekunud vihje kontrollida

nõuetele mittevastavat toodet või tegevust. Näiteks juhul, kui veebipoes pakutakse müügiks

taimekaitsevahendit, mida Eestis turustada ei tohi, saab üksnes kontrolltehinguga kontrollida,

kas neid tooteid tegelikult Eestisse saadetakse. Kehtivas TaimKS-s puudub selleks selge

seaduslik alus, mistõttu ei ole praegused järelevalvemeetmed piisavad.

TaimKS-i § 883 lõike 2 kohaselt on kontrolltehing võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming,

mille eesmärgiks on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist.

Kontrolltehingut tehakse ka veebilehel või muu sidevahendi abil. Veebilehel

taimekaitsevahendi müügiks pakkumise üle kontrolltehingu tegemisega on võimalik

kontrollida näiteks selliste taimekaitsevahendite turustamist, mis on turule lastud teises

liikmesriigis, kuid mitte Eestis. Taimetervise valdkonnas on oluline kontrollida veebilehel või

sotsiaalvõrgustikus tehtava müügitehingu puhul seda, kas müüdavate taimedega on kaasas ka

nõutud taimepass. Nõue, et kaugmüügi teel turustatava taimega peab olema kaasas taimepass,

tuleneb taimetervise määruse artiklist 78.

Taimetervise määruse artikli 2 punkti 12 kohaselt on lõppkasutaja isik, kes omandab taimi või

taimseid saadusi isiklikuks tarbeks väljaspool nimetatud isiku kaubandus-, äri- või

kutsetegevust. TaimKS-is kehtestatud nõuded on suunatud laiemale subjektide ringile ega

piirdu vaid lõppkasutajatega, mistõttu on oluline tuvastada nõuete täitmine ka sellisel juhul, kui

kaupleja tegevus on suunatud majandus- või kutsetegevusega tegelevatele isikutele. Näiteks ei

saa lõppkasutajaks pidada taimekaitsevahendi professionaalset kasutajat, kuna tema

ettevalmistus ja teadmised on lõppkasutajast oluliselt paremad. Samas on inimese ja looma

tervise kaitse ja ohutuse ning keskkonnaohutuse saavutamiseks oluline, et nõuetele vastaksid

ka professionaalsele kasutajale pakutav taimekaitsevahend (selle kohta on antud turulelaskmise

luba, sellel nõuetekohane märgistus jmt) ja selle müügiks pakkumine ehk turustamine.

TaimKS-i § 883 lõike 3 kohaselt ei pea kontrolltehingut tegev ametiisik ennast tehingu

tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust

enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt teavitab

kontrolltehingu tegija isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et

tema suhtes tehti kontrolltehing, põhjendades kontrolltehingu tegemise asjakohasust. Kirjaliku

põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vajalik, et jätkata sama

isiku tegevusega seotud järelevalvet või kontrollida teiste isikute poolt niisuguste tehingute

tegemisele esitatud nõuete järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud

tehingu tegemise päevast arvates.

Kaupluses või muus kohas, kus kaupa müügiks pakutakse, ei pea ostja end tutvustama ega muul

viisil tuvastada laskma. Selleks et tuvastada nõuete täitmine müügitegevuse käigus ning

vajaduse korral saada järelevalveasutuse omandisse proovi võtmiseks vajalik toode, peab ka

järelevalveametnikul olema võimalus alustada müügitegevust või avaldada soovi osta kaupa

tarbijana või muu isikuna (professionaalse kasutajana). Selleks on ametnikul võimalus

45 Komisjoni teatis (C/2024/6481) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli

määrus) rakendamise kohta, punkt 2.1.1

54

tutvustada end enne müügitehingu lõpule viimist. Kui ametnik on veendunud, et kontrolltehing

on olnud edukas ja selle käigus on ametnik saanud kontrollida asjakohaste nõuete täitmist, siis

ei ole tal põhjust oma isikut rohkem varjata ning võib avaldada oma isiku, teavitada, et tegemist

oli kontrolltehinguga ja jätkata menetlustoimingutega. Seda näiteks olukorras, kus müüja on

üleantava kauba valmis pannud ja pole põhjust eeldada, et ta käitus kauba valikul teisiti kui

tavatarbija puhul. Arvestades kontrolli olustikku, võib ametnik kontrolltehingust teavitamise

edasi lükata kuni müügitehingu lõpetamiseni.

TaimKS-i § 883 lõike 4 kohaselt ei või kontrolltehingu tegemisel teha jälitustoiminguid,

kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega panna toime süüteotunnustega tegu.

Kriminaalmenetluse seadustiku46 § 1261 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete

töötlemine eesmärgiga varjata andmete töötlemist ja sisu andmesubjekti eest. Kontrolltehingu

tegemise eesmärgiks on kontrollida selle kaupleja tegevuse õiguspärasust, kes pakub avalikult

müügiks taimi, taimseid saadusi ja muid objekte või taimekaitsevahendeid. Üldistades peab

järelevalveametnik kontrolltehingut kasutades sooritama ostu nagu iga teine selle kaupleja

klient. Kontrolltehingu tegemise asjaolu võib ametnik varjata üksnes lühiajaliselt ning tegevust

võib varjata üksnes kontrolltehingu tegemise ajal.

Komisjoni teatises (C/2024/6481) ametliku kontrolli määruse rakendamise kohta punkti 2.1.1.2

on sätestatud järgmist. „Pädevad asutused võivad võtta proove ja teha analüüse, et kontrollida

kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikli 14 punktiga h riskipõhiste kontrollide käigus

loomade ja kaupade vastavust nõuetele. See võib puudutada internetis pakutavaid loomi ja

kaupu. Proove võib võtta internetis tooteid pakkuvate ettevõtjate valduste kontrollimise käigus.

Teine tõhus proovivõtuviis (eelkõige piiriülestes olukordades) on tellida kaupu internetist ja

võtta neist proovid kättesaamisel. Sellise proovivõtuviisi puhul ja selleks, et oleks võimalik teha

ametlikku kontrolli ette teatamata kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikli 9 lõikega 4, võib

pädevatel asutustel olla vaja tellimisprotsessi ajal oma identiteeti varjata. Ametliku kontrolli

määruse artiklis 36 on sätestatud pädevatele asutustele õiguslik alus kasutada internetist (või

muude sidevahendite kaudu) tellitud loomi ja kaupu ametliku kontrolli eesmärgil proovide

võtmiseks, ilma et nad ennast identifitseerima peaksid. Ametliku kontrolli määruse artikli 10

lõike 1 kohaselt kontrollib pädev asutus ametlikult kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-,

turustamis- ja kasutamisetappides, kui see on vajalik asjaomaste normide täitmise

kindlakstegemiseks.“47

TaimKS-i § 883 lõikes 5 sätestatakse, et kui taimekaitsevahendit müüakse veebi teel, võib

ametiisik teha kontrolltehingu avaliku korra eest mittevastutava isiku vahendusel tema

nõusolekul, tehes selleks vajaduse korral kande taimekaitsetunnistuse olemasolu kohta

taimekaitsevahendite registrisse. Ametliku kontrolli määruse artikli 36 kohaselt, mis käsitleb

sidevahendi kaudu müüdavalt loomalt ja kaubalt proovide võtmist, võib ametliku kontrolli

jaoks kasutada proove, mille pädev asutus on ettevõtjalt anonüümselt tellinud. Seega peab

järelevalveametnikul olema tellimise ajal võimalik oma identiteeti varjata.

TaimKS-i § 883 lõike 7 kohaselt protokollitakse kontrolltehing korrakaitseseaduse §-s 12

sätestatud korras. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt protokollitakse riikliku järelevalve

meetme kohaldamine haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras

korrakaitseseaduses sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle

46 RT I, 12.12.2024, 7 47 Komisjoni teatis (C/2024/6481) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli

määrus) rakendamise kohta, punkt 2.1.1.2

55

suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri. Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirja48 samasisulise paragrahvi kohta antud selgitustest

lähtudes ei tähenda protokollimise kohustus, et protokolli peaks alati koostama juba meetme

kohaldamise ajal. Ohutõrje tagamise seisukohalt on oluline, et dokumenteerimine ei muutuks

takistavaks asjaoluks meetme kohaldamisel. Samas ei tohi meetme protokollimisega ka liigselt

viivitada. Sellisel juhul võivad kaotsi minna olulised dokumenteerimist vajavad asjaolud või

saada kahjustada selle isiku huvid, kes soovib kirjalikus vormis tõendit enda suhtes meetme

kohaldamise kohta.

TaimKS-i § 883 lõike 8 kohaselt viidatakse kontrolltehingust teavitamise edasilükkamise

korral kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule,

kelle suhtes kontrolltehing tehti.

TaimKS-i § 883 lõikes 9 sätestatakse, et kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.

Sarnaselt kehtivatele kontrolltehingu regulatsioonidele nähakse ka TaimKS-i kontrolltehingu

regulatsioonis ette tehingu tühisusega seonduv ning kehtestatakse, et kontrolltehingu käigus

tehtud tehing on tühine. Eelnev tähendab seda, et tühine on üksnes lõpule viidud tehing. Kuna

kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on lõike 1 kohaselt olulise ohu ennetamine,

korrarikkumise väljaselgitamine, selle tõrjumine või kõrvaldamine, siis tuleb tehingu tühisus

kõne alla ilmselt vaid üksikutel juhtudel. Pigem tuleb lõpule viia just veebi teel tehtav

kontrolltehing. Kontrolltehingut ei ole vaja lõpule viia, kui korrarikkumise asjaolud selgitati

välja enne müügitehingu vahetut alustamist.

Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse TaimKS-i normitehnilist märkust, täiendades märget

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ kohta märgetega direktiivi muutvate

EL-i õigusaktide kohta.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse RLS-i.

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse uuesti RLS-i § 26117. TaimKS-i kohaselt

tuleb tasuda riigilõivu taimekaitsevahendi turulelaskmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 30, 33, 40, 47, 51 ja 53 nimetatud loa saamiseks, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 52 lõikes 4 nimetatud nõuete

kohaselt paralleelse kaubanduse loa saamiseks ning taimekaitsevahendi loa muutmiseks või

kehtetuks tunnistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli

43 lõike 2 või artikli 45 lõike 1 nõuete kohaselt. Kehtiva süsteemi puuduseks on taotluse

nõuetekohasuse kontrollile järgneva taimekaitsevahendi identsuse, füüsikaliste ja keemiliste

omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide,

keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamisel

tehtava töö mahu ja kulutuste prognoosimatus, mis ei võimalda riigilõivude maksmisega katta

tegelikke kulusid.

Selleks, et riigilõiv kataks toimingu tegemisega kaasnevad kulud, kavandatakse eelnõuga

kaasajastada kehtivaid riigilõive. Ülevaate kehtivatest ja kavandatavatest riigilõivudest annab

tabel 2. Riigilõivude arvutamise aluseks võeti PTA poolt taotluse nõuetekohasuse kontrolliks

keskmiselt kuluv aeg ning PTA 1.01.–31.12.2024 eelarve alusel arvutatud taimekaitsevahendi

lubade menetlemisega seotud personali tunnitasu määr 68,11 eurot, mille arvutamisel on

arvesse võetud põhiteenuste ja tugiteenuste palgakulu ning majandamiskulu.

Taimekaitsevahendi lubade menetlemisega seotud personali tunnitasu määr on ümardatud 70

euroni ning kattub PTA poolt prognoosina arvutatud keskmise tasumääraga 70 eurot, mis

kujuneb järgmiselt: ekspertide keskmine tunnitasu kokku koos tööandja maksudega, sealhulgas

48 Riigikogu koduleht. Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri. 9.01.2024. Eelnõu - Riigikogu

56

koolitus- ja lähetuskulud 45,50 eurot, PTA keskmine majandamiskulu tundidesse arvestatuna

24,50 eurot. Selline tasude ja lõivude PTA tegelike kuludega kooskõlla viimine tagab ka

riigilõivude ja tasude ühtlasema taseme põhjatsoonis.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse RLS-i § 26118, milles on kehtestatud taimekaitsevahendite

registri toimingud, tõstetakse taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste

taimekaitsevahendite kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmise või

registrikande muutmise eest võetav riigilõiv 7 eurolt 20 eurole ning kehtestatakse

taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest riigilõiv 70 eurot. Viimati muudeti

taimekaitsevahendite registri toimingutega seotud riigilõive 2014. aastal ning vahepealsel ajal

on tööjõukulud oluliselt kasvanud, mistõttu on riigilõivu tõstmine põhjendatud. PTA andmetel

kulub taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutaja ning nende

hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmise või asjaomase registrikande muutmisele

keskmiselt 0,3 tundi ja keskmiselt tehakse 130 kannet aastas. Taimekaitsevahendite registri

kande muutmisele kulub keskmiselt aega 1 tund ning kandeid muudetakse keskmiselt 280 korda

aastas, mistõttu on otstarbekas neid tegevusi eristada ja eraldi lõivustada. Sellised

taimekaitsevahendite registri kannete muudatused võivad hõlmata näiteks kasutusala,

kasutajarühma (vabamüük ja professionaalne kasutus), kasvufaasi, olulist ja mitteolulist

koostise, etiketi lausete, toimeaine tootmiskoha, taimekahjustaja, pritsimiskordade,

ooteaja/tööooteaja, pakendi suuruse ja materjali, kulunormi, säilivusaja ja klassifikatsiooni

muudatusi.

Ka selle riigilõivu määra arvutamisel on aluseks võetud PTA prognoositud keskmine tunnitasu

määr 70 eurot, mis kujuneb järgmiselt: keskmine tunnitasu kokku koos tööandja maksudega,

sealhulgas koolitus- ja lähetuskulud 45,50 eurot, keskmine majandamiskulu tundidesse

arvestatuna 24,50 eurot.

Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RLS-i §-id 26121 ja 26123. Muudatus tehakse

tulenevalt TaimKS-i § 17 lõike 1 muutmisest ja TaimKS-i § 882 lõike 9 kehtetuks

tunnistamisest. Edaspidi tasutakse nii ekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljastamise eest kui ka

puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning

puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest

järelevalvetasu.

Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse seaduse jõustumisega seonduv. Eelnõu kohaselt jõustub

käesolev seadus 2026. aasta 1. märtsil. Seaduse § 1 punktid 2, 9, 12‒15, 34 ja 35 ning § 2

jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

Jõustumisaeg on kindlaks määratud, lähtudes sellest, et isikutel jääks piisavalt aega tutvuda

seaduses tehtavate muudatustega ja teha asjakohaseid ettevalmistusi ning et seaduse

rakendusaktide väljatöötamiseks jääks piisav aeg.

Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kohaldatakse menetluse alguses kehtinud

õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal. Sellest

tulenevalt kohaldatakse isikute suhtes, kelle kohta tehti järelevalvetasu otsus enne käesoleva

eelnõu seadusena jõustumist, järelevalvetasu otsuse tegemise ajal kehtinud TaimKS-i

asjakohaseid sätteid. Sama põhimõte kohaldub toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

heakskiitmise taotluse esitanud ning taimekaitsevahendi loa taotluse esitanud isikutele.

4. Eelnõu terminoloogia

57

Eelnõus kasutusel olev terminoloogia on valdavalt kooskõlas muudetavates seadustes

kasutatava terminoloogiaga. Eelnõus võetakse kasutusele termin „erialase hindamise tasu“,

mida kasutatakse nii toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti kui ka taimekaitsevahendi

identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste

omaduste ning efektiivsuse hindamise eest võetava tasu tähistamiseks.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega.

Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja

muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste

õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite

alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL)

nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ)

nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ,

2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ,

89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus

92/438/EMÜ (ELT L 095, 07.04.2017, lk 1–142);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate

vastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid

(EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ,

2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–104);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse

tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk

71–86);

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite

turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50);

5) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1740, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise

menetluse rakendamiseks vajalikud sätted ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 (ELT L 392, 23.11.2020, lk 20‒31);

6) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/564 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 kohaselt professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid

käsitlevate andmete sisu ja vormingu kohta (ELT L 74, 13.03.2023, lk 4‒9).

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevaid mõjusid on analüüsitud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-s 46 nimetatud

valdkondades. Eelnõul on otsesed mõjud majandusele, riigiasutuste töökorraldusele, elu- ja

looduskeskkonnale. Puuduvad otsesed olulised mõjud riigi julgeolekule ja välissuhetele,

regionaalarengule, samuti ei ole otsest sotsiaalset ega demograafilist mõju. Sihtrühmadest on

mõjutatud põllumajanduse ja taimekaitse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, samuti ettevõtjad,

58

kes tegelevad taimede, taimsete saaduste või muude objektide ekspordiga liiduvälistesse

riikidesse ning puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja

märgistamisega. Mõjude hindamisel käsitletakse üksnes neid mõjukategooriaid, mille puhul

kaasneb seaduse rakendamisega otsene mõju.

Kuivõrd eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad erinevates sektorites tegutsevaid

isikuid, siis muudatuste koondmõju ei ole võimalik välja tuua ning mõju erinevatele

sihtrühmadele on esitatud alapunktides 6.1.– 6.19.

Taimetervise valdkonnas kavandatavate muudatuste mõjud

6.1. Kavandatav muudatus: taimetervise valdkonnas ekspordi fütosanitaarsertifikaatide

taotlemisel ning puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise ja

vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle

tehtava ametliku kontrolli tegemise eest võetavalt riigilõivult järelevalvetasule üleminek.

Mõju valdkond: riigieelarve

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kavandatavate muudatustega kaasneb mõju riigieelarve

kuludele ja tuludele. Riigieelarve tulu seisukohalt toob muudatus kaasa tulu laekumise

vähenemise – 2024. aastal laekus riigilõivu fütosanitaarsertifikaatide taotlemise eest 400 899

eurot ning puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja

märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest 20 380 eurot. Seega jääks

nimetatud lõivude tasudeks muutmise korral riigieelarvesse edaspidi laekumata ligikaudu 421

000 eurot. Samal ajal suureneb järelevalvetasude laekumine PTA-le sama suurusjärgu võrra.

Seega saab PTA järelevalvetegevuse kulude katteks kasutada selleks sihipäraselt kogutud

järelevalvetasu. Samas ei piirdu asutuse ülesanded ainuüksi järelevalvega. PTA täidab ka teisi

tegevusvaldkonna, sealhulgas EL-i õigusaktides sätestatud ülesandeid, näiteks teostab

kohustuslikku ohtlike taimekahjustajate seiret ning rakendab tõrjeabinõusid nende sissetoomise

ja leviku tõkestamiseks. Tulenevalt asutuse vajadusest lisaeelarve järele teiste ülesannete

täitmisel, näiteks järjest suureneva ohtlike taimekahjustajate seire vajaduse tõttu, on otstarbekas

asutuse eelarvet mitte vähendada, vaid suunata ressurss kas täielikult või osaliselt puudujääva

osa katteks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike

Mõju olulisus: oluline. Muudatus mõjutab riigieelarvesse laekuvaid tulusid ja

järelevalveasutuse eelarvet.

Mõju valdkond: majandus

Mõju sihtrühm: ettevõtjad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kavandataval muudatusel on teatud mõju ettevõtjate

halduskoormusele, kuna muutub fütosanitaarsertifikaatide taotlemisega seotud maksete

tegemine. Praegu on ettevõtja halduskoormus minimaalne, kuna ettevõtja maksab riigilõivu nii-

öelda ettemaksuna ning PTA peab selle üle ise arvestust. See on aga PTA-le lisatöökoormus,

mille vähendamine on oluline kogu teenuse tõhusamaks muutmisel. Taimetervise

nõuetekohasuse kontrollitoimingud, mille tegemine tagab taimetervise eritingimuste täitmise

(importiva riigi nõuded), on suunatud ettevõtjatele. Nende teenuste pakkumise vajadus lähtub

ainult erahuvist ja nende kasutamine annab isikule teatud turueelise või õiguse teatud tooteid

turustada või teenuseid pakkuda. Seega ei ole pädeva asutuse ressursikasutus selles protsessis

optimaalne. Ettevõtjatel tuleb ettemaksu asemel hakata tasuma toimingujärgseid arveid PTA

esitatud koondarve alusel. Selline süsteem on kasutusel juba ka teistes valdkondades ning võib

olla suurema mõjuga ainult lühiajaliselt. Ametile sellega olulist töömahu suurenemist ei kaasne,

kuna järelevalvetasude üle arvestuse pidamiseks ja arvete koostamiseks võetakse kasutusele

59

teistes valdkondades juba toimivad lahendused, pigem muutub protsess tõhusamaks ja

kiiremaks. Ka ettevõtja jaoks muutub süsteem lihtsamaks ja arusaadavamaks, kuna

koondarvetest tulenevalt ei too muudatused kaasa oluliselt suuremat maksete arvu, samuti tekib

selgem ülevaade kulude kujunemisest ning tagatakse järelevalvepõhimõtete ühtsem

rakendamine. Samas jääb ettevõtjale võimalus kulusid prognoosida, kuna eelnõus on ette

nähtud ka järelevalvetoimingu maksimaalne kestus (8 tundi), mis võimaldab arvutada

maksimaalse võimaliku järelevalvetoimingu tasu.

Kavandatavad muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on puidust pakkematerjali ning puidu

või muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba, 2025. aasta aprilli seisuga on

sellise tegevusalaga ettevõtjaid taimetervise registris 131. Samuti on mõjutatud ettevõtjad, kes

tegelevad Eestist liiduvälisesse riiki taimede, taimsete saaduste või muude objektide

toimetamisega ning sellest tulenevalt taotlevad ekspordi fütosanitaarsertifikaati. Sellise

tegevusalaga ettevõtjaid on 2025. aasta aprilli seisuga taimetervise registris 308.

Kuna eesmärk on siduda järelevalvetasude süsteem ka otsesemalt kuludega, siis üldplaanis jääb

ettevõtja kulu sertifikaadi taotlemisel samaks või isegi väheneb. PTA poolt esitatud 2023. aasta

taimetervise ja taimekaitse järelevalve teenuste kulude põhjal arvutades oleks eeldatav

tunnitasu määr 55,26 eurot. Arvestades, et ühe sertifikaadi taotluse menetlemiseks kulub

keskmiselt 0,5 tundi, tuleks sertifikaadi taotlemise tasuks 27,63 eurot. Praegu kehtivate lõivude

puhul on madalaim lõiv sertifikaadi taotlemise eest 13 eurot, millele lisandub lõivuosa vastavalt

kauba tüübile ja kogusele. Enim on lõive suurusega 53 eurot, keskmine lõivu suurus jääb 30–

40 euro juurde. Seega tuleks ettevõtjal enamiku sertifikaatide puhul tasuda praegusega

võrreldes vähem. Võttes arvesse, et keskmiselt kulub sertifikaadi väljastamisel kontrollile 2,46

tundi, on keskmiselt sertifikaadi väljastamisel järelevalvetasu suurus 136 eurot, mis sisaldab ka

kohapealset kauba kontrolli. Seda aga ainult juhul, kui kohapealset kontrolli tehakse. Ettevõtja

suhtes on soosivam ja selgem, kui tasuda tuleb eraldi vaid sertifikaadi taotluse menetlemisega

seotud kulude eest ja kohapealse kontrolli eest vaid juhul, kui see tehakse. Seda tunnitasupõhine

lähenemine ka võimaldab. Täpsemalt on arvutuskäike kirjeldatud eelnevatel aastatel tehtud

tegelike järelevalveasutuse kulude põhjal seletuskirja 3. peatükis eelnõu punktiga 38 lisatava §

8711 lõike 8 selgitustes.

Kavandatava tunnitasu määra puhul on arvesse võetud järelevalvetoimingute tegelikke kulusid

ja asjaomasele toimingule kuluvat aega. Seega vastab ka puidutöötlemisettevõtete puhul tasu

kujunemine edaspidi toimingu tegemise ajale ja sõltub tegelikest kuludest, mis tähendab

pikemate kontrollide puhul ka praeguse riigilõivuga võrreldes suuremat tasu. Selline tasu

kujunemine peaks aga olema ettevõtja jaoks selgem ja arusaadavam ning väiksemate ettevõtete

puhul tähendabki see hoopis soodsamat tasu, võrreldes kehtiva 170 euro suuruse riigilõivuga.

Puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise

ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamisele kuluv

keskmine toimingu aeg ilma toimingu tegemise kohta ja sealt tagasi sõidule kuluva ajata on

6,58 tundi. Seega, kui tunnitasu määr oleks 55,26 eurot, oleks keskmine järelevalvetasu selle

eest 363 eurot. Samuti kehtiks eelnõu kohaselt järelevalvetoimingu tegemisele ka maksimaalne

aeg 8 tundi. See tähendab, et ühe järelevalvetoimingu eest võetav maksimaalne tasu oleks 442

eurot.

Tõenäoliselt suureneb ka järelkontrolli käigus tehtavate toimingute eest võetav tasu. 2024.

aastal kehtiv taimetervise järelevalvetasu määr oli 105,35 eurot. See on tasu, mis tuleb ettevõtjal

tasuda ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud järelevalvetoimingute

tegemise eest ehk kontrolli eest, mida ei olnud plaanis teha, kuid mis on vajalik kontrollimaks,

kas tuvastatud rikkumine on kõrvaldatud. Arvestades sama toimingu eest tasu kavandatava

tunnitasu põhjal, tuleks keskmise järelevalvetoimingu tasuks 138,15 eurot. See suurus on

60

saadud, arvestades, et kontrolli kestuseks on ilma kontrollipaika sõiduta 2,5 tundi, mis koosneb

kontrolli ettevalmistamiseks kuluvast ajast, kontrolli tegemise ajast ja protokolli vormistamise

ajast. Seega toob täpsele tunniarvestusele ja tunnipõhisele järelevalvetasu määrale üleminek

ettevõtja jaoks kaasa ligikaudu tasu 40%-lise tasu suurenemise. Samas on tegemist kontrolliga,

mida on nõudeid rikkumata võimalik ennetada, seega mõjutab muudatus vaid väheseid

ettevõtjaid ja on pigem heidutava mõjuga – suureneb ettevaatlikkus ja tahe nõudeid mitte

rikkuda.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike.

Mõju olulisus: oluline. Muudatustega kaasneb järelevalvetasudele üleminek, mis tähendab

alguses ettevõtjatele vajadust uue süsteemiga kohaneda. Ettevõtjatel tuleb riigilõivu asemel

hakata tasuma toimingujärgseid arveid PTA esitatud arve alusel. Selline süsteem on kasutusel

juba ka teistes valdkondades ning võib olla suurema mõjuga ainult lühiajaliselt. Samuti kaasneb

teatud ettevõtete puhul kulude tõus näiteks järelkontrolli puhul tasu suurenemise tõttu.

Mõju valdkond: riigiasutuse töökorraldus (töökoormuse mõju pädevale asutusele)

Mõju sihtrühm: järelevalveasutus (PTA)

Ametis on 402 teenistujat (375 ametnikku ja 27 töötajat). Muudatus mõjutab otseselt

teenistujaid taimetervise ja paljundusmaterjali osakonnas (ameti struktuuriüksus, mis täidab

temale ameti põhimäärusega ettenähtud ülesandeid taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja

sordi valdkonnas) ning neid teenistujaid regioonides, kes teevad ametlikku kontrolli puidust

pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning

puidust pakkematerjali parandamisega tegelevate ettevõtete nõuetekohasuse üle, samuti neid

teenistujaid, kes teevad ametlikku kontrolli eksporditavatele taimedele ja taimsete saadustele.

Neid on kokku 18.

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuste mõjuga kokkupuude on sage. Kavandatavad

muudatused mõjutavad PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna ametnike

töökorraldust ja töökoormust, muutes töökorralduse lihtsamaks ja vähem koormavaks, kuivõrd

lõivude laekumise üle eraldi arvestuse pidamine ühtlustatakse teiste valdkondade

järelevalvetasude üle arvestuse pidamisega. Tasude üle arvestuse pidamise ja arvete koostamise

saab viia olemasolevasse järelevalvetasude infosüsteemi, muutes arvestuse süsteemsemaks ja

minnes üle paremini jälgitavale protsessile. Uuele metoodikale üleminekul võib

ettevalmistusfaasis olla vajalik teha minimaalseid muudatusi IT süsteemides, kuid need on

sarnased juba kasutusel olevate protsessidega, eelkõige seoses arvete väljastamisega.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub.

Mõju olulisus: oluline. Järelevalve rahastamise süsteemi ümberkorraldamine võimaldab

järelevalveasutusel pikemas perspektiivis täita ametliku kontrolli ülesandeid optimaalsemalt

ning otstarbekamalt.

Taimekaitse valdkonnas kavandatavate muudatuste mõjud

6.2 Kavandatav muudatus: toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

läbivaatamise tasu maksmise korra muutmine, kehtestades toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti erialase hindamise tasu ning eristades tasu maksmise hindamise eri etappide kaupa.

Samuti täpsustatakse tasu määra arvutamise korda, mille puhul ei võeta aluseks enam PTA

taimekaitse valdkonnaga seotud personali- ja majandamiskulusid eelmisel kalendriaastal, vaid

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluste menetlemisega seotud töötajate

personali- ja majandamiskulusid tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali

jooksul.

Mõju valdkond: avaliku sektori kulud ja tulud

61

Mõju sihtrühm: PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: ühe arve väljastamise asemel tuleb taotluse menetlemise

käigus edaspidi väljastada kolm arvet, millega seoses kasvavad vähesel määral PTA asjaomase

ametniku töökoormus ja halduskulud. Samas kiireneb ja ühtlustub oluliselt tasude laekumine

ning PTA ei pea enam oma töö eest tasu saamiseks ootama kõigi nõutavate protseduuride

lõpetamiseni, mis võivad kesta aastaid. Seadusemuudatuse tulemusel on PTA-l toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse menetlemise eest võimalik esitada arve

kolmes osas vastavalt tehtud töödele. Kuna ühe toimeaine heakskiitmise või heakskiidu

pikendamise tasu määr on vahemikus 20 000 ‒ 100 000 eurot, on sellel muudatusel otsene ja

oluline positiivne mõju PTA tegevusele taimekaitsevahendite toimeainete hindamisele ja

eelarve tasakaalule.

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ja heakskiidu pikendamise taotluste arv

on aastati erinev. Näiteks 2023. aastal menetles PTA viie ning 2024. aastal nelja toimeaine

heakskiitmise taotlust. 2025. aasta alguse seisuga on hindamisel neli toimeainet.

Tasu määra arvutamisel PTA taimekaitse valdkonnas taotluste menetlemisega seotud töötajate

personali- ja majandamiskulude aluseks võtmine tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud

nelja kvartali jooksul võimaldab vältida aasta viimaste kuude kulude prognoosimist ning

arvestada taotluste menetlemisega kaasnevaid tegelikke kulusid.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike

Mõju olulisus: oluline. Seadusemuudatus aitab ühtlustada oluliselt PTA tulude laekumist ja

vähendada inflatsioonist tingitud kadusid, mis tekiksid olukorras, kus tasu makstakse pikema

ajavahemiku järel pärast suure osa tööde tegemist.

Mõju valdkond: halduskoormus

Mõju sihtrühm: toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiidu taotlejad (umbes 30

ettevõtjat)

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: tasu kolmes osas maksmisel negatiivne mõju puudub,

ühe arve asemel tuleb toimeaine heakskiitu või selle pikendamist taotleval ettevõttel edaspidi

tasuda kolm arvet, mille summa jääb samaks. Samas on taotlejal parem ülevaade taotluse

hindamise käigust, kuna ta maksab tasu taotlemise kolme etapi eest eraldi, samuti on edaspidi

võimalus arvet väiksemate osadena ning pikema aja jooksul tasudes kulusid ühtlasemalt

jaotada. Taotleja saab parema ülevaate kuluartiklitest ning tal on oluliselt mugavam oma

kulusid kavandada.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Mõju sihtrühm on küll suhteliselt

väikesearvuline, ent uute toimeainete väljatöötamise ning neile heakskiidu taotlemisega

tegelevad valdavalt rahvusvahelised suurkorporatsioonid.

Mõju olulisus: väike

Mõju valdkond: majandus (põllumajandus, taimekasvatus)

Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite tootjad (ligikaudu 30 ettevõtjat) ja turustajad (138

ettevõtjat) ning kaudselt ka põllumajandustootjad (ligikaudu 10000 ettevõtjat)

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: otsene mõju taimekaitsevahendi toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmist taotlevatele ettevõtetele puudub – arvete

kogusumma jääb samaks, mis oli enne seadusemuudatust. Mõju on kaudne – uue toimeaine

heakskiitmine tähendab potentsiaalset võimalust taotleda turulelaskmise luba uute

taimekaitsevahendite kohta ning neid toota, turustada ja kasutada põllumajandustootmises

riskide ja kadude vähendamiseks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike.

Mõju olulisus: mõju on kaudne ja selle ulatust ning olulisust ei ole võimalik täpselt hinnata,

kuna taimekaitsevahendi toimeaine heakskiidu taotlusi menetlevad ka teised EL-i liikmesriigid.

Siiski tagab suurem heakskiidetud toimeainete arv suurema ja laiema toimespektriga

taimekaitsevahendite valiku ja seega avaldab olulist positiivset mõju põllumajandusele.

62

6.3. Kavandatav muudatus: taimekaitsevahendi loa taotluse menetlemise eest tasutavate

riigilõivude muutmine. Muudetakse taimekaitsevahendi loa taotluse menetlemise tasustamise

põhimõtteid ning kehtestatakse uued riigilõivud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 artiklites 33, 43, 45 ja 47 nimetatud loa taotluse läbivaatamise ja selle

nõuetekohasuse hindamise eest. Tunnistatakse kehtetuks säte, milles kehtestatakse riigilõiv

taimekaitsevahendi loa taotlemise eest vastastikuse tunnustamise alusel. Samuti kehtestatakse

erisused, mille puhul ei tule riigilõivu tasuda. Senine keskmine taimekaitsevahendi loa taotluste

menetlemise eest laekuvate riigilõivude summa väheneb arvestuslikult 81 280 eurolt 34 730

eurole.

Mõju valdkond: majandus (põllumajandus, taimekasvatus)

Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite tootjad ja turustajad ning kaudselt ka

põllumajandustootjad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: riigilõivude maksmise süsteemi ümberkorraldamine ja

mitmete riigilõivude tõstmine tähendab ettevõtjatele esmapilgul praegusega võrreldes

suuremaid kulusid taimekaitsevahendi lubade taotluste menetlemise eest, ent mitme riigilõivu

osas erisuse kehtestamine tähendab ettevõtjatele hoopis olulist lubade taotlemise eest tasutava

riigilõivu vähenemist, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklite

33, 40, 43 ja 47 kohase taimekaitsevahendite lubade taotlemise prognoositav riigilõivude

summa aastas väheneb arvestuslikult 81 280 eurolt 34 730 eurole. Seega väheneb muudatuse

tulemusena taimekaitsevahendi lubade taotlejate finantskoormus riigilõivude tasumisel

oluliselt.

Mõju valdkond: avaliku sektori kulud ja tulud

Mõju sihtrühm: PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: riigi tulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artiklite 33, 43, 47 kohase taimekaitsevahendite lubade taotluste

menetlemise eest laekuvate riigilõivude arvelt vähenevad ning sama määruse artiklite 40 ja 51

alusel lubade taotlemise eest riigilõivu enam ei laeku. Samuti kehtestatakse erandid, mille puhul

ei tule riigilõivu tasuda. Senine keskmine taimekaitsevahendi loa taotluste menetlemise eest

laekuvate riigilõivude summa väheneb arvestuslikult 81 280 eurolt 34 730 eurole.

Kuivõrd need lõivud ei laeku otseselt PTA eelarvesse, siis puudub nende riigilõivude

vähenemisel otsene negatiivne mõju PTA-le, kuid on teatud negatiivne mõju riigieelarvele.

Seda negatiivset mõju riigieelarvele aitab osaliselt ühtlustada teiste riigilõivude tõus ning otse

PTA-le laekuva erialase hindamise tasu kehtestamine. Tulenevalt PTA vajadusest lisaeelarve

järele teiste ülesannete täitmisel (nt põllumajandustootjate konkurentsivõime säilimise

tagamiseks ei kehtestata riigilõivu ega tasusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 artikli 51 (väikese kasvualaga kultuuridele taimekaitsevahendite kasutuse

laiendamine) ja artikli 53 (taimekaitsevahendite eriload) ning riigilõivu artikli 40 (vastastikune

tunnustamine) kohaste taotluste menetlemise eest), on otstarbekas PTA eelarvet mitte

vähendada, vaid suunata ressursid tegevustesse, milles on tekkinud vajadus lisaeelarve järele.

Taimekaitsevahendi lubade taotluste menetlemise kiirus ja tõhusus on oluline

põllumajandustootjate konkurentsivõime säilimise tagamisel, sest seeläbi täienevad tootjate

võimalused põllukultuuride saagi tõhusamaks kaitsmiseks ja selle kvaliteedi tagamiseks.

Puudub vajadus teha lisaarendusi asutuse IT-süsteemides, kuna toodete turule lubamise taotlusi

ei tehta läbi kliendiportaali. Arveldamine toimuks sarnaselt nagu praeguse toimeainete