Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu

[email protected]

Teie 06.11.2025 nr RIIGIKOGU/25-1109/-

3T

Meie 11.11.2025 nr 2-3/3543-6

Vabariigi Valitsuse seisukoht

planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõule

(742 SE)

Riigikogu esitas Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks Riigikogu Isamaa fraktsiooni

08.10.2025 algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (742 SE), mille eesmärk on

eelnõu seletuskirja järgi anda kohalikele omavalitsustele õigus välistada visuaalset vaadet oluliselt

rikkuvate tuuleparkide rajamist.

Vabariigi Valitsuse 06.11.2025 toimunud istungil planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõud

(742 SE) ei toetatud järgmistel kaalutlustel.

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 nähakse ette planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 96 lõike 2

täiendamine punktiga 5, mille järgi ei algatataks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja

keskkonnamõju strateegilist hindamist sealhulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu elluviimisega kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne

negatiivne visuaalne mõju.

Kavandatav täiendus, mis võimaldaks eriplaneeringu algatamata jätmist tuuleelektrijaama

„ebaproportsionaalse negatiivse visuaalse mõju“ tõttu, ei ole otseselt PlanS § 96 lõikes 2

sätestatud. Siiski on võimalik kaaluda, kas visuaalne mõju mahub olemasolevate

algatamata jätmise aluste alla: 1) muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (PlanS

§ 96 lõike 2 punkt 3); või 2) ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole

võimalik (PlanS § 96 lõike 2 punkt 2).

Visuaalne mõju on seotud keskkonnahäiringuga ja avaliku huviga. Keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev

vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju

inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile (KeÜS § 3 lõige 1). PlanS

kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve,

sealhulgas avalikke huve ja väärtusi (PlanS § 10 lõige 1). Kui negatiivne visuaalne mõju

on sedavõrd ulatuslik, et see kaalub üles planeeringu elluviimisega seotud huvid, võib see

kvalifitseeruda „muu ülekaalukal avalikul huvil põhineva põhjusena“ (PlanS § 96 lõike 2

punkt 3).

2 (3)

Riigikogu menetluses on planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (683 SE), mis on läbinud esimese lugemise, millega

kavandatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsioon PlanS-is tervikuna välja

jätta. Seetõttu oleks eelnõu 742 SE menetlemine paralleelselt 683 SE-ga õigusloome

seisukohalt põhjendamatu ja tekitaks õigusliku segaduse PlanS rakendamisel.

2. Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse ette, et PlanS § 128 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7, mille

järgi ei algatataks detailplaneeringut sealhulgas juhul, kui detailplaneeringu elluviimisega

kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne negatiivne visuaalne mõju.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk anda kohalikele omavalitsustele õigus

välistada visuaalset vaadet oluliselt rikkuvate tuuleparkide rajamist.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist, kui see ülesanne ei ole

seadusega antud kellegi teise täita. Planeerimisautonoomia kui kohaliku omavalitsuse

üksuse õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi

oma territooriumil, on hõlmatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega ja kuulub

seega põhiseaduse § 154 lõike 1 kaitsealasse. Üld- ja detailplaneeringute kehtestamisel on

kohaliku omavalitsuse üksusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalumisel peab kohaliku

omavalitsusüksus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad üldplaneeringutes, kui ka

taotleja ja puudutatud isikute põhjendatud huve.

Riigikohus on leidnud, et PlanS § 128 lõike 2 sõnastus „eelkõige“ viitab sellele, et sättes

sisaldub näitlik ehk mitteammendav loetelu võimalikest asjaoludest, mille esinemise korral

on detailplaneeringu algatamata jätmine põhjendatud. Järelikult on kohaliku omavalitsuse

üksusel võimalik jätta detailplaneering algatamata ka PlanS § 128 lõike 2 alapunktides

nimetamata kaalukal põhjusel, osutades otsuse õigusliku alusena PlanS § 128 lõikele 2.

Kuigi visuaalse mõju arvestamine on oluline ja tuleneb planeerimise põhimõtetest (PlanS

§ 8) ning laiemalt keskkonnahäiringu vältimise nõudest (KeÜS § 3 lõige 1, KeÜS § 10),

on detailplaneeringu algatamata jätmise alused PlanS § 128 lõikes 2 juba sätestatud.

Ebaproportsionaalne negatiivne visuaalne mõju on käsitletav kas ebaproportsionaalse

kolmanda isiku õiguste riivena (PlanS § 128 lõike 2 punkt 4) või muu ülekaalukal avalikul

huvil põhineva põhjusena (PlanS § 128 lõike 2 punkt 3), mis on seotud esteetilise miljöö

ja elukeskkonna kvaliteedi tagamisega (PlanS § 8). Seega on visuaalse mõju arvestamine

kaetud olemasolevate sätetega ning puudub vajadus täiendada seadust eraldi alusega

Eelnõus nimetatud põhjusel detailplaneeringu algatamata jätmise üldaluse lisamine on

problemaatiline mitmest aspektist:

1) eelnõukohane alus „tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne visuaalne mõju“ on väga

subjektiivne kriteerium ja annab võimalused meelevaldseks tõlgendamiseks.

2) eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas selgitaks kohalik omavalitsus välja olulise

visuaalse vaate rikkumise ilma eelneva põhjalikuma analüüsita. Detailplaneeringu

algatamata jätmise põhjalikumale kaalumisele osundas ka Riigikohus põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas nr 5-24-34. PlanS § 128 lõike 4 järgi algatatakse detailplaneering või

jäetakse algatamata üldjuhul 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates.

Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest,

halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu

eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast

tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Seega ei loo eelnõu

3 (3)

kohalikele omavalitsustele sisuliselt uut õigust, vaid dubleerib olemasolevat

kaalutlusruumi, lisades samas õigusliku ebamäärasuse.

3) eelnõu ei arvesta kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiaga, mis niigi võimaldab

kohalikul omavalitsusel ilma PlanS § 128 lõikes 2 nimetamata muul olulisel põhjusel

avaliku huvi olemasolul jätta detailplaneering algatamata.

4) seadusemuudatus ei aita kaasa planeeringute kiirendamisele, vastupidi –

seadusemuudatus tekitab veelgi rohkem võimalikke vaidluskohti, sest mõiste

„ebaproportsionaalne visuaalne mõju“ on ettepanekus sisustamata ning tõenäoliselt pole

seda võimalik ka üksüheselt seaduse tasandil sisustada. Tuulepargi rajamisele eelnevad

juba praegu põhjalikud ja mahukad mõjuanalüüsid, sealhulas visuaalsete mõjude

hindamine. See tähendab, et mõjud ei jää hindamata ning juhul, kui konkreetsesse asukohta

tuulikut objektiivsetel põhjustel rajada ei saa, siis sellist planeeringut ka ei kehtestata.

Sisustamata ning varasema praktikata protsessi lisamine planeerimismenetlustesse tekitab

probleeme õigusselgusega ning selle mõjud võivad olla kaugeleulatuvad ning

prognoosimatud.

3. Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud seaduse rakendamisega kaasnevat võimalikku

negatiivset mõju Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamisele ega hinnatud selle

kooskõla riiklike kliima- ja energiapoliitika suundadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Ahto Pahk

+372 5307 2548 [email protected]