Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 12

Kultuuriministri 30. septembri 2025. a

määruse nr 6 muutmine

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 6 alusel.

§ 1. Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja

andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ muutmine

Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruses nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi

toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema

treenerile preemia määramise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

㤠3. Spordialaliidu toetus

(1) Spordialaliidu toetust eraldatakse spordialaliidule spordialakeskse spordisüsteemi arendamiseks.

(2) Spordialaliidu toetust eraldatakse:

1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi ja

spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu

tegevustoetus);

2) Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia kuuluvate rahvuskoondiste sportlaste võimete

arendamiseks (Team Estonia koondise toetus);

3) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus);

4) ühekordsete projektide elluviimiseks.

(3) Spordialaliidu tegevustoetust võib noortespordi arendamise eesmärgil kasutada spordialaliidu

liikmeks olevate spordiklubide ja koolide toetamiseks. Toetuse jagunemise põhimõtted spordiklubide

ja -koolide vahel määratakse kindlaks spordialaliidu juhatuse otsusega arvestades käesoleva paragrahvi

lõiget 4.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel toetatav spordiklubi ja -kool peab vastama järgmistele

tingimustele:

1) spordiklubi ja -kool on esitanud õigel ajal viimase majandusaasta aruande;

2) spordiklubi ja -kool on uuendanud õigel ajal spordiregistri andmeid;

3) spordiklubil ja -koolil ei ole treeneri tööjõukulu toetuse andja ees täitmata kohustusi.

(5) Team Estonia koondise toetust kasutatakse üksnes toetuse eraldamise otsuses nimetatud

võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses.

(6) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse nimetatud

või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulude katmiseks, olümpiamängudeks

ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ning meditsiinilise teenindamise süsteemi ja

dopinguvastase tegevuse toimimise tagamiseks.

(7) Spordialaliidu toetuse andmise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva määruse lisas.“;

2) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) ta on liitunud rahvusliku olümpiakomitee Hea juhtimistavaga;

4) ta on oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti dopinguvastased

reeglid.“;

3) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) ta on oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti spordieetika reeglid.“;

4) paragrahvi 9 lõike 12 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse

järgmistest asjaoludest:

1) 60% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;

2) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades riigi elanike koguarvu ja

maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 11 lõikes 5

sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna linna elanike arv;

3) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades kavandatavate tegevuste mõju

liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegilistele eesmärkidele tuginedes.“;

6) paragrahvi 22 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Olenemata hindamise tulemusest ei eralda toetuse andja taotlejale spordialaliidu tegevustoetust

ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui nimetatud toetuse suurus jääks alla 10 000 euro.“;

7) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Rakendussäte

Paragrahvi 1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

1

Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määrus nr 6

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise

kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise

kord”

Lisa

Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja

toetuse arvutamise kord

Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel

1. Spordialaliidu tegevustoetuse kogusumma jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

1.1. 57–63% olümpiaalade spordialaliidud;

1.2. 27–33% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte

olümpiaaladel);

1.3. 7–13% muud spordialaliidud.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik

olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

2. Igast käesoleva lisa punktis 1 viisil jaotatud summast kuni 65% jaotatakse vastava rühma

spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17 alusel ja vähemalt 35% käesoleva lisa punktide

19-22 alusel noorte harrastajate arvust ja noorte saavutustest lähtudes. Täpse protsentuaalse

jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud

spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

3. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.

4. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

4.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud;

4.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte

olümpiaaladel);

4.3. 5–10% muud spordialaliidud.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik

olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise

kord

5. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesolevas lisas

esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:

2

5.1.spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,

arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks

vastava spordiala treenerikutsega treener;

5.2.treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva

seisuga;

5.3.viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse

esitamise tähtpäeva seisuga;

5.4.täiskasvanute sportlikud saavutused;

5.5.viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;

5.6.hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.

5.7.spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes

nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala

treenerikutsega treener;

5.8.spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle

treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise

aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;

5.9.noorte ja juunioride sportlikud saavutused.

6. Spordialaliidud, kellele käesoleva lisa punktide 7-22 alusel leitav tegevustoetuse summa jääb

hindamistulemuse põhjal alla 10 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle

tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas lähtuvalt toetuse saajate

hulka alles jäänud spordialaliitude vahel proportsionaalselt võttes arvesse kogutud punkte.

7. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 65% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa

punktide 7-17 alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.1 kuni 5.6 toodud andmeid.

Käesoleva lisa punktides 8-17 toodud hindamiskriteeriumite eest saadud punktid liidetakse kokku

ning seejärel arvutatakse spordialaliidu punkide osakaal vastava spordialaliitude rühma punkide

üldarvust.

8. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides,

kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte

järgmiselt:

100–299 harrastajat 1 punkt

300–499 harrastajat 2 punkti

500–999 harrastajat 3 punkti

1000–1999 harrastajat 4 punkti

2000–2999 harrastajat 5 punkti

3000–3999 harrastajat 6 punkti

4000–4999 harrastajat 7 punkti

5000–5999 harrastajat 8 punkti

6000–6999 harrastajat 9 punkti

7000 ja enam harrastajat 10 punkti

9. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva

seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

3

1–19 treenerit 1 punkt

20–49 treenerit 2 punkti

50–99 treenerit 3 punkti

100–199 treenerit 4 punkti

200 ja enam treenerit 5 punkti

10. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise

tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–9 treenerit 1 punkt

10–19 treenerit 2 punkti

20–49 treenerit 3 punkti

50–99 treenerit 4 punkti

100 ja enam treenerit 5 punkti

11. Olümpiaala spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste

eest saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 12.

Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

11.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

11.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;

11.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega

tulemust, millest üks on:

11.3.1. parim tulemus OM-l;

11.3.2. parim tulemus muul võistlusel;

11.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

11.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides

11.6.1–11.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste

võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

11.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

11.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust

ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti

0,5;

11.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 1

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

11.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 11.6.1–11.6.4 nimetatud koefitsiente.

4

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks

rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM

etapp

MK või MM

üldvõit

1. koht 16 8 4 6 16

2. koht 14 7 2 4 14

3. koht 12 6 1 2 12

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

12. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest

määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti

80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti

90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti

100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti

110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti

13. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal

aastal saavutatud tulemusi kogumis. Komisjon annab oma hinnangu alaliidu sportlikele

saavutustele 0-10 punktiskaalal arvestades järgmisi asjaolusid:

13.1. distsipliini(de) kuulumine OM kavasse;

13.2. kas tulemus saavutati Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel või muul

võistlusel;

13.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;

5

13.4. võistlusel osalenud riikide arv;

13.5. koondise koht maailma edetabelis.

14. Muude spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest

saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 15.

Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

14.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

14.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita

norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

14.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

14.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

14.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 14.6.1

ja 14.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste

võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

14.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

14.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 2

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

14.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

14.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 14.6.1 ja 14.6.2 nimetatud koefitsienti.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks

rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht MM EM MK või MM

etapp

MK või MM

üldvõit

1. koht 14 7 5 14

2. koht 12 6 3 12

3. koht 10 5 1 10

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

15. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest

määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

6

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti

16. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti sõltumata, millisesse spordialaliitude

rühma spordialaliit kuulub.

17. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu

juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamisele eelneval aastal:

17.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;

17.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit

kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;

17.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine Eesti spordiregistrisse.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest

organisatsioonidest ei ole andmeid õigeaegselt esitanud;

17.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses,

komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.

Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega

samaväärses organis;

17.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse

hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui

hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega

pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi;

17.6. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti

spordi aastaraamatu koostaja ettepanekul koostööd mitterahuldavaks;

17.7. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi

ja teiste spordivaldkonna konventsioonide ja reeglite rakendamisel ja järgimisel ning

ennetustegevustes. Spordialaliit kaotab kuni 3,5 punkti, kui komisjon hindab Eesti Antidopingu

ja Spordieetika Sihtasutuse ettepanekul spordialaliidu tegevust puudulikuks või

mitterahuldavaks;

17.8. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala

arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1

7

punkti, kui spordialaliit osaleb vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis

toetuse kasutamise aastal.

18. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 35% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa

punktide 18-22 alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.7 kuni 5.9 toodud andmeid

19. Käesoleva lisa punktis 19 toodud summa jaotub spordialaliitude vahel järgmiselt:

19.1. 25% summast jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktis 5.7 märgitud

noorte harrastajate arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse

ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

19.2. 25% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.8 märgitud noorte harrastajate

arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga

spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

19.3. 50% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.9 märgitud sportlikele

saavutustele.

19.3.1. Olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas arvutatakse välja

saavutuspunktid sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest ning arvutatakse

iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide

üldarvust.

19.3.2. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa

punktis 19.3 toodud summast esiteks maha käesoleva lisa punkti 21.1.2. alusel eraldatav

summa. Järelejäänud summa jaotamiseks arvutatakse välja saavutuspunktid saavutatud

tulemuste eest ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma

saavutuspunktide üldarvust.

20. Noorte harrastajate sportlike saavutusi olümpialade spordialaliitude rühmas hindab komisjon

järgmiselt:

20.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

20.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega

otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi;

20.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel,

lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

20.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

20.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

20.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides

20.7.1–20.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste

võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

20.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

20.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust

ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti

0,5;

8

20.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 3

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;

20.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse

tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

20.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

20.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 20.7.1– 20.7.6 nimetatud koefitsiente.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks

rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht MM EM

1. koht 16 8

2. koht 14 7

3. koht 12 6

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

21. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude

rühmas hindab komisjon järgmiselt:

21.1.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või

samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1

saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;

21.1.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 21.1.1

nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise

aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes

kvalifikatsioonivõistlus.

22. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon

järgmiselt:

9

22.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

22.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel,

lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

22.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita

norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

22.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

22.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

22.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides

22.7.1–22.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste

võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

22.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

22.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 4

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

22.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud

saavutuspunktidele koefitsient 1,25;

22.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse

tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

22.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

22.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 22.7.1-22.7.4 nimetatud koefitsienti.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks

rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht MM EM

1. koht 14 7

2. koht 12 6

3. koht 10 5

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

10

23. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või

võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:

23.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;

23.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel häid tulemusi;

23.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;

23.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.

24. Lisaks käesoleva lisa punktides 23.1 - 23.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja

kandepinda Eestis ja maailmas.

25. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse

hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa

punktide 4.1–4.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või

võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt.

Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete

arendamiseks määratud summad liidetakse.

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse

määramise kord

26. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab

rahvuslik olümpiakomitee igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.

27. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt

allolevale tabelile:

Tase Sportlik tulemus Palgafond Ettevalmistustoetus

A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah

A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1.

koht

Jah Jah

B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht

ja EM 2.-3. koht

Jah Jah

C OM-kandidaadid Ei jah

Noorsportlased Toetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke

saavutusi ning sportlase potentsiaali

28. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele

järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt

kaheks aastaks.

29. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu

ja ettevalmistustoetus 12 kuuks.

11

30. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele.

C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb rahvuslik olümpiakomitee valiku, kes saavad igakuist

toetust vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele

31. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 18-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad,

kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad) ning kes ei kuulu

A, B ega C kategooriasse. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse määramisel

võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali.

Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende

konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes

on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus

olümpiamängudele. Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja

kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon.

32. Noorsportlase toetus makstakse välja igakuiselt. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab

rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt kaheks aastaks.

33. Rahvuslik olümpiakomitee vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel

septembris ja talialadel märtsis (hiljemalt oktoobris ja aprillis) ning aastaringselt jooksvalt

vastavalt noorsportlaste tulemustele ja arengule.

34. Noorsportlase treenerite hulgast teeb rahvuslik olümpiakomitee valiku, kes saavad igakuist toetust

vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Noorsportlase treeneril peab

olema kehtiv treeneri kutse.

Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks

35. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemisel on spordialaliidu toetuse saajal

võimalik esitada rahvuslikule olümpiakomiteele taotlus ühekordse projekti elluviimiseks.

36. Esitatud taotlusi hindab spordialaliidu toetuse hindamiseks moodustatud komisjon. Nimetatud

komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest, erakorralisusest ja

kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning valdkondlikust

olulisusest ja mõjust.

37. Nimetatud komisjon esitab rahvuslikule olümpiakomiteele ettepanekud toetuse täismahus

eraldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

Eelnõu seletuskirja lisa

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Eesti

Antidopingu ja

Spordieetika

Sihtasutus

(EADSE)

Täiendada eelnõu § 1 punktis 3 toodud muudatust (määruse § 8

lõige 8) uue punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) on koostanud ja kinnitanud asutusesisese sporditurvalisuse

poliitika ning kehtestanud kokkuleppemängude ja muude

spordivõistluste ausust ohustavate tegude ennetamise reeglid.“

Ettepaneku eesmärk ja põhjendus

Eesmärk on tagada, et spordialaliidud ja teised

spordiorganisatsioonid tegeleksid süsteemselt sportlaste ja

spordikeskkonna turvalisuse ning spordivõistluste aususe

tagamisega. Sporditurvalisuse poliitika aitab ennetada

väärkohtlemist, piiride ületamist ja muid spordikeskkonda

ohustavaid juhtumeid ning toetab eetilist ja toetavat

spordikeskkonda. Kokkuleppemängude reeglite kehtestamine

tugevdab spordi usaldusväärsust ja ausa mängu põhimõtteid.

Mittearvestatud. Eelnõu punktidega 2 ja 3 täiendatakse

määruse § 8 lõiget 8 lisades sinna täiendavad tingimused

toetuse taotlejale kui ta on spordiorganisatsioon. Edaspidi

peab ta toetuse saamiseks olema liitunud rahvusliku

olümpiakomitee Hea juhtimistavaga, oma põhikirja või

muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti

dopinguvastased reeglid ning alates 1. juulist 2026. a olema

põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud

ka Eesti spordieetika reeglid. Nimetatud täiendavad

tingimused katavad ka ettepanekus toodud sporditurvalisuse

ning kokkuleppemängude reeglid, mistõttu ei ole täiendava

uue punkti lisamine vajalik.

Täiendavad küsimused:

1. Määruse lisa: 17.8. - kuidas kujunes 3,5 punkti ehk kas selle

jaotus on ka kirjeldatud? Kuna meie sisendit oodatakse punktide

täitmise osas ennem aasta lõppu ja kokkulepete täitmine võib

toimuda ka aasta viimase kvartali jooksul ehk info vajaduse

hetkeks veel täitmata, siis peaks tegelik arvestus toimuma eelmise

aasta viimase ja selle aasta kolme esimese kvartali põhjal.

2. Seletuskiri: Eelnõu § 1 punktiga 1 ... „eelnõuga antakse

spordialaliidule suurem vabadus selle jaotuse otsustamise osas,

1. Punktide arv kujunes Eesti Antidopingu ja Spordieetika

SA poolt Kultuuriministeeriumile edastatud “Spordialaliidu

tegevuste enesekontrolli nimekirja” alusel, mida EADSE

lubas kasutada alaliitude hindamiseks. Kuna antud

nimekirjas oli toodud 7 punkti, kuid 7 punkti omaksid kogu

alaliitude hindamissüsteemis liiga suurt osakaalu,

hinnatakse iga koostööpunkti täitmist 0,5 punktiga.

Määruse tasandil ei tooda ega hakata välja tooma

konkreetset jaotust, vaid siin lähtutakse EADSE sisendist.

Kuna kõik teised organisatsioonid, kes on punktis 17

toodud, hindavad koostööd samuti jooksva aasta ehk kolme

Eelnõu seletuskirja lisa

arvestades siiski lõikes 4 toodud nõuetega, mis jäävad endiselt

kehtima.“ Millisele kirjas lõikele 4 viidatakse?

kvartali kohta, siis puudub vajadus seda perioodi EADSE

osas pikendada.

2. Viidatakse sama sätte, ehk § 3 lõikele 4, millega tuleb

noortespordi toetamisel arvestada praegu ning ka edaspidi

toetust edasi andes.

Spordikoolituse

ja -Teabe

Sihtasutus

1) Ettepanek 1: tõsta lävendit määruse lisa p 17.3 osas.

17.3. Määruse sõnastus: “…kas spordialaliidu juriidilisest isikust

liikmed on kantud ESRi ja esitavad sinna nõutud andmed

õigeaegselt. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15%

spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole

kantud või ei ole õigeaegselt esitanud andmeid.”

SKTSA ettepanek: 17.3. “…kas spordialaliidu juriidilisest isikust

liikmed on kantud ESRi ja esitavad sinna nõutud andmed

õigeaegselt. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15%

spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole

õigeaegselt esitanud andmeid ja 1 punkti kui 2 või enam

spordialaliidu liikmeks olevatest organisatsioonidest ei ole kantud

ESRi.

Selgitus:

1. ESR põhimääruse järgi peavad kõik liikmesorganisatsioonid

olema kantud spordiregistri spordiorganisatsioonide

alamandmekogusse. Organisatsiooni liik, sh kas spordi- või muu

orgaisatsioon, selgub Eesti spordiregistrisse kandmise protsessi

käigus, kui organisatsioon on esitanud regstreerimistaotluse.

Arvestada tuleks spordialaliidu liikmeskonda tervikuna, st

Mittearvestatud. Kuivõrd spordialaliidu toetuse taotlemine

on algamas kohe peale eelnõu jõustumist, siis käesoleva

eelnõuga muudatust sisse ei viida, sest sellisest muudatusest

tuleks taotlejaid pikemalt ette teavitada. Registrisse

mittekandmise põhjused võivad olla väga erinevad ja vahel

spordialaliidust mittesõltuvad ning seetõttu võib

ettepanekus toodud määral karistuse rakendamine olla ka

ebaproportsionaalne.

Eelnõu seletuskirja lisa

liikmeskonda kuuluvate nii spordi- kui muude organisatsioonide

kantust ESR;

2. Tõsta spordialaliidu liikmesorganisatsioonide ESR-i kantuse

lävendit. 15% tähendab, et 100st 15 ei pea olema kantud ESR-i,

mis on ilmselgelt liiga palju. Senise praktika põhjal võiks olla

aktsepteeritav, et üks liikmesorganisatsioon ei ole kantud ESRi;

3. Andmete uuendamise ja ESRi kantuse tagamist võiks käsitleda

eraldi, need on ka kaks eraldi kehtivat nõuet ESR-i põhimääruses

(§ 23 lg 3 ja § 29 lg 3).

Asendada lisa punktis 17.3 sõna “spordiorganisatsioonidest”

sõnaga “organisatsioonidest”. Põhjus: vastavalt ESR

põhimäärusele määrab organisatsiooni liigi spordiregistri volitatud

töötleja, kes ei saa seda teha enne kui on esitatud

registreerimistaotlus ja andmed. St tehniliselt ei ole see võimalik.

Arvestatud, eelnõu täiendatud.

2) Ettepanek 2: täiendada „§ 3. Spordialaliidu toetus lg 2 p 1“ .

Määruse sõnastus: „§ 3. Spordialaliidu toetus lg (2) p 1 )

spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, noortespordi ja

spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja põhikirjaliste

eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus);

SKT SA ettepanek : 㤠3. Spordialaliidu toetus lg (2) p 1 )

spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse

arendamiseks ja erialaste koolituste korraldamiseks, noortespordi

ja spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja põhikirjaliste

eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus);

Arvestatud osaliselt. Treenerikutse arendamist kui toetuse

kasutamise eesmärki on oluline rõhutada ja selles osas

täiendame eelnõu punkti 1 (§ 3 sõnastuse muutmise kohta).

Koolituste korraldamine on samuti asjakohane toetuse

kasutamise eesmärk, kuid piisavalt hallatud põhikirjaliste

eesmärkide täitmisega, mis on § 3 lõike 2 punkti 1

sõnastuses juba välja toodud.

1

07.10.2025

Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest

sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia

määramise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 30.

septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema

treenerile preemia määramise kord“ 6. oktoobril 2025. a jõustunud redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 03.10.2025, 17.

Määrus kehtestatakse spordiseaduse (SpS) § 9 lõike 6 alusel.

Määrusega muudetakse spordialaliidu toetuse andmise tingimusi. 2025. aasta suvel analüüsis

Kultuuriministeerium spordialaliidu toetusmeedet ja Eesti Olümpiakomitee ja

spordialaliitudega toimunud ühiste arutelude tulemusena on Kultuuriministeerium otsustanud

alates 2026. aastaks eraldatavate toetuste puhul senised spordialaliitude toetused –

tegevustoetus, noortespordi toetus ja spordikohtunike arendamise toetus – liita üheks

toetusmeetmeks nimetusega „Spordialaliidu tegevustoetus“.

Senine süsteem, kus iga toetuse liik oli eraldi reguleeritud, ei võimaldanud piisavalt arvestada

ala spetsiifilisi prioriteete. See tähendas ka suur halduskoormust – taotlejatel tuli arvestadade

erinevate taotluste, tähtaegade, kriteeriumite ja aruannetega, mis muutis protsessi nii

spordialaliitudele kui ka toetuse andja jaoks keerukaks ja killustatuks.

Spordialaliidu tegevustoetus uues formaadis:

 Võimaldab alaliitudel ise otsustada, kuidas toetust kasutada vastavalt oma arengukavale ja

hetkeseisule;

 Vähendab halduskoormust ja lihtsustab kogu taotlemise protsessi;

 Toetab paindlikku ja strateegilist juhtimist, andes spordialaliitudele võimaluse reageerida

kiiremini muutuvatele vajadustele.

Nimetatud kolme meetme maht kokku oli 2025. aastal 4,37 mln eurot. Riigieelarve strateegia

2026-2029 raames kokku lepitud kärpe tagajärjel väheneb nimetatud taotlusvoorude maht 2026.

aastaks 4,35 mln euroni.

Samuti suurendatakse eelnõuga minimaalset spordialaliidu toetuse suurust. Varem oli väikseim

võimalik toetus 5000 eurot, edaspidi on see 10 000 eurot.

Määrusega lisanduvad ka täiendavad tingimused toetuse taotlejale, kui ta on

spordiorganisatsioon spordiseaduse tähenduses. Mistahes sporditoetuse saamiseks peab

2

spordiorganisatsioon olema liitunud rahvusliku olümpiakomitee Hea juhtimistavaga ning oma

põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti dopinguvastased reeglid ning

Eesti spordieetika reeglid. Samuti kaotatakse maksimaalse kahe taotluse esitamise piirang

rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorus ja täpsustatakse maakonna

spordiliidu toetuse osakaalusid.

1.2.Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan

([email protected], tel 628 2328), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaili

Kukumägi ([email protected], tel 628 2239) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja

haldusosakonna jurist Mari Kõrtsini ([email protected], tel 628 2254).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste

taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“

muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse §-i 3 sõnastust. Lõikes 2 muudetakse spordialaliidu toetuse

ülesehitust ning selle alaliike. Spordialaliidu tegevustoetus, noortesporditoetus ja

spordikohtunike toetus ühendatakse üheks toetuse alaliigiks – spordialaliidu tegevustoetuseks.

See muudatus võimaldab väiksema halduskoormusega ja suurema paindlikkusega toetada

spordialaliite vastavalt nende tegelikele vajadustele ja arengueesmärkidele. Samuti

täpsustatakse lõikes 2, et spordialaliidu tegevustoetust kasutatakse ka treenerikutse

arendamiseks.

Noortespordi ning spordikohtunike tegevuse arendamist toetatakse ka edaspidi, kuid mitte

eraldiseisvate toetuse alaliikidena ja mitte nii rangelt kehtestatud kriteeriumite alusel. Sellega

seonduvalt muudetakse ka § 3 lõiget 3, mis annab õiguse osa toetusest anda noortespordi

arendamiseks edasi spordialaliidu liikmeks olevatele spordiklubidele ja -koolidele. Senini

kehtis süsteem, mille järgi anti selge jaotus, mille jaoks ja kui palju võib toetust edasi anda (sh

pidi edasiantav toetus olema osa noortespordi toetuse summast). Eelnõuga antakse

spordialaliidule suurem vabadus selle jaotuse otsustamise osas, arvestades siiski § 3 lõikes 4

toodud nõuetega, mis jäävad endiselt kehtima.

Seni § 3 lõikes 5 toodud põhimõte toetuse edasi andmise kohta tuuakse eelnõuga lõikesse 3

ning lõikes 6 toodud põhimõte spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse kasutamiseks

kaotatakse, kuivõrd see ei ole edaspidi enam asjakohane, kui eraldiseisvalt spordikohtunike

tegevuse toetust spordialaliidu toetuse alaliigina ei eraldata. Sellega seoses kaotatakse seni

kehtinud lõige 5 ja 6 ning lõiked 7, 8 ja 9 loetakse lõigeteks 5, 6 ja 7.

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisanduvad § 8 lõikesse 8 punktid 3 ja 4, mille kohaselt peab toetuse

taotleja, kes on spordiorganisatsioon spordiseaduse tähenduses, olema liitunud rahvusliku

olümpiakomitee Hea juhtimistavaga ning olema oma põhikirja või muude asjaomaste

dokumentidega jõustanud Eesti dopinguvastased reeglid. Tegemist on spordivaldkonnas kokku

lepitud reeglitega, mida peavad rakendama kõik spordiorganisatsioonid. Kui

spordiorganisatsioon ei ole nõus nimetatud reegleid järgima, siis ei ole tal õigust ka riiklikule

toetusele.

3

Eelnõu § 1 punktiga 3 lisandub § 8 lõikesse 8 punkt 5, mille kohaselt peab toetuse taotleja,

kes on spordiorganisatsioon spordiseaduse tähenduses, olema oma põhikirja või muude

asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti spordieetika reeglid. Sätte lisamise taust on sama,

mis eelnõu § 1 punktiga 2 lisandunud sätete puhul, kuid antud muudatus jõustub hiljem. Eesti

spordieetika reeglid on Eesti Olümpiakomitee täiskogu poolt küll vastu võetud, aga need

jõustuvad 1. juulil 2026. Sellest hetkest hakkab kehtima ka eelnõuga lisanduv nõue

spordiorganisatsioonidele neid jõustada.

Eelnõu § 1 punktiga 4 kaotatakse § 9 lõikes 12 sätestatud nõue, et rahvusvahelise

spordisündmuse toetuse taotlusvooru võib üks taotleja esitada kuni kaks taotlust. Nõue

kitsendas suurte ja mitme erineva distsipliiniga spordialaliitudel taotleda toetust mitme olulise

rahvusvahelise spordisündmuse korraldamiseks. Piirangu eemaldamine toetab suurema arvu

kvaliteetsete ja Eesti rahvusvahelist nähtavust suurendavate spordisündmuste elluviimist.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse § 18 lõikes 1 toodud maakonna spordiliidu toetuse

osakaalusid. Uue sõnastuse kohaselt lähtutakse maakonna spordiliidu toetuse taotluste

hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel järgmistest asjaoludest:

1) 60% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;

2) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades riigi elanike koguarvu

ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 11 lõikes 5

sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna linna elanike

arv;

3) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades kavandatavate

tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegilistele

eesmärkidele tuginedes.

Varasemalt oli iga nimetatud jaotus kehtestatud protsendivahemikuna – punktis 1 55-65%,

punktis 2 20-25% ja punktis 3 10-20% . Kuna aga osakaalud on hetkel vaikimisi vastavalt 60%,

20% ja 20% ning neid ei ole plaanis tulevikus muuta, siis selguse huvides viiakse täpsed

osakaalud määruse tasandile.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 22 lõike 10 sõnastust. Seoses spordialaliidu toetuse

alaliikide ümberkorraldamisega kehtestatakse uus alaliidu tegevustoetuse piirmäär. Kuna

eelnõuga ühendatakse kolm spordialaliitudele suunatud taotlusvooru (sh nende eelarved) üheks,

siis on oluline tõsta ka toetuse eraldamise alammäära.

Eelnõu § 1 punktiga 7 kehtestatakse määruse lisa uus redaktsioon.

Seoses sellega, et senised spordialaliidu toetuse alaliigid – tegevustoetus, noortesporditoetus ja

kohtunike toetus – liidetakse edaspidi üheks spordialaliidu tegevustoetuseks, täpsustatakse ka

määruse lisas olevaid spordialaliidu toetuse andmise kriteeriume. Samuti tehakse tehnilisi ja

keelelisi täpsustusi selleks, et lisa oleks loetav, üheselt tõlgendatav ning arusaadav. Sisulised

muudatused on välja toodud alljärgnevalt.

Lisa punktis 1 muudetakse toetuse jagunemise osakaale erinevate spordialaliitude rühmade

raames. Spordialaliidu toetuse kogusumma jaotatakse kolme alaliitude rühma vahel edaspidi

järgmiselt:

 57–63% olümpiaalade spordialaliidud;

4

 27–33% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte

olümpiaaladel);

 7–13% muud spordialaliidud.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik

olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

Muudatus on vajalik selleks, et erinevate rühmade vahel säiliksid sarnased osakaalud ja

summad ka peale kolme toetuse alaliigi kokku tõstmist.

Lisa punktiga 2 lisandub säte, mille kohaselt punktis 1 viisil jaotatud summad jaotatakse

omakorda veel kaheks ning 65% igast summast eraldatakse vastava rühma spordialaliitudele

lisa punktide 7-17 alusel ja vähemalt 35% lisa punktide 18-22 alusel noorte harrastajate arvust

ja noorte saavutustest lähtudes. Ka antud juhul otsustab täpse protsentuaalse jaotuse iga

eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu

toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

Kuigi noortespordi toetust edaspidi enam ei eraldata, on siiski oluline noorte harrastajate arvu

ja noorte saavutusi toetuse eraldamisel arvesse võtta, mistõttu on loodud ka punktis 2 toodud

jaotus.

Lisa punktis 5 tuuakse välja tervikuna kõik kriteeriumid mida edaspidi spordialaliidu

tegevustoetuse taotluste hindamisel arvestatakse. Varasemalt olid need killustunud erinevate

toetuse alaliikide vahel.

Lisa punktis 7 tuuakse välja, kuidas arvutatakse iga alaliidu toetus lisa punktis 2 toodud 65%

toetuse kogusummast. Oma sisult sarnaneb hindamissüsteem varasemalt ainult spordialaliidu

tegevustoetuse (üks kolmest alaliigist) kohta kehtinud hindamissüsteemile.

Lisa punktides 11.7, 14.7, 20.8, 22.8 laiendatakse taotlusvooru hindamiskomisjoni õigust

vajadusel muuta saavutuspunktide osas kehtestatud koefitsiente. Varasemalt kehtis see õigus

ainult teatud koefitsientide puhul, kuid paindlikuma ja kõikide alaliitude omapärade arvesse

võtmiseks laiendatakse eelnõuga seda õigust nii, et edaspidi on komisjonil õigus muuta kõiki

kehtivaid koefitsiente.

Lisa punktis 18 tuuakse välja, kuidas arvutatakse iga alaliidu toetus lisa punktis 2 toodud 35%

toetuse kogusummast. Oma sisult sarnaneb hindamissüsteem varasemalt ainult noortespordi

toetuse kohta kehtinud hindamissüsteemile.

Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt jõustub eelnõu § 1 punkt 3 1. juulil

2026. a. See tähendab, et Eesti spordieetika nõuete jõustamist vaadatakse kriteeriumina alates

1.juulist 2026. a esitatud toetuse taotluste puhul.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5

4. Määruse mõjud

Kavandatud spordialaliitude toetuste liitmine üheks tegevustoetuseks avaldab positiivset mõju

spordivaldkonna arengule tervikuna. Toetussüsteemide kaasajastamine loob eeldused

efektiivsemaks, paindlikumaks ja sisulisemaks spordiala arendamiseks. Muudatuse tulemusena

väheneb halduskoormus, spordialaliitudele antakse suurem vastutus oma toetuse kasutamisel ja

samuti võimaldab muudatus edaspidi ressursse kasutada seal, kus need kõige paremini toetavad

spordiala terviklikku arengut ja sportlike tulemuste saavutamist. Sarnane lähenemine, üldise

tegevustoetuse kaudu mitme eesmärgi täitmine, on kasutusel ka teistes kultuuri- ja

haridusvaldkondades. See toetab usalduspõhist partnerlust riigi ja organisatsioonide vahel ning

on kooskõlas riigihalduse üldpõhimõtetega, mis eelistavad lihtsustatud ja tulemuspõhist

rahastamismudelit. Eeltoodust lähtudes on muudatuse mõju valdkonna jaoks tervikuna

positiivne, negatiivsed mõjud puuduvad.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muutmisega ei kaasne lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Olümpiakomiteele, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele, SA-le Liikumisharrastuse

kompetentsikeskus, Spordikoolituse ja -Teabe SA-le ning spordialaliitudele. Esitatud

märkustega arvestamise või mittearvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.