Regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ muutmine

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr

Regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29

„LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027

rakendamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1, § 30 lõike 9 ning § 31 lõigete 3 ja 9 alusel.

Regionaalministri 30. mai 2023. a määruses nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia

2023–2027 rakendamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Heakskiidetud strateegia muutmist taotlev kohalik tegevusrühm esitab PRIA-le järgmised

dokumendid:

1) muudetud strateegia, milles on iga muudatus selgelt eristatav muust tekstist;

2) kokkuvõte strateegia muudatusest ja selle vajalikkuse põhjendus;

3) kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega vastu võetud lõplik muudetud strateegia;

4) kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsus strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta koos

üldkoosolekul osalenute nimekirjaga.“;

2) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse arv „15“ arvuga „20“ ja sõnad „ministeeriumile viie

tööpäeva jooksul arvates sellekohase otsuse tegemisest“ tekstiosaga „koos lõikes 3 nimetatud

dokumentidega ministeeriumile viie tööpäeva jooksul arvates sellekohase otsuse tegemisest“;

3) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „nõuded“ sõnaga „tingimused“ ning sõnad

„dokumendid ning seireks ja hindamiseks vajalikud andmed“ tekstiosaga „vajalikud andmed ja

dokumendid, sealhulgas seireks ja hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid“;

4) paragrahvi 12 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „selle kohta, kus on võimalik tutvuda

teabega“;

5) paragrahvi 12 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „,selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks

tehtud vastuvõtuajal ja -kohas“;

6) paragrahvi 12 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) tagab, et tema töörühm hindab elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas nõuetekohaseid

projektitaotlusi strateegias ja rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel, mille põhjal

EELNÕU

11.11.2025

2

moodustab taotluste paremusjärjestuse või otsustab taotluste hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele vastavuse, ning teeb töörühma hindamise tulemuste põhjal

ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või taotluste hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele vastavuse kohta ning iga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja

taotluse rahastamise suuruse kohta, lähtudes strateegiast ja rakenduskavast;“;

7) paragrahvi 12 punktis 11 asendatakse sõna „koostatud“ sõnaga „vastuvõetud“;

8) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõna „abikõlblik“ sõnadega „elluviimiseks vajalik“;

9) paragrahvi 18 tekstist ja § 19 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ning ÜPP-strateegiakavas

esitatud“;

10) paragrahvi 20 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „abikõlblikkus“ sõnaga „mõistlikkus“;

11) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku tegevusrühma toetus makstakse kohaliku tegevusrühma esitatud maksetaotluse

alusel. PRIA arvutab kohaliku tegevusrühma toetuse suuruse §-s 15 sätestatud ühtse määra

järgi, võttes aluseks selleks hetkeks kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas projektitoetuse

raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summa.“;

12) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõnad „hiljemalt projektitoetuse maksmise otsusele“

tekstiosaga „lõikes 1 nimetatud maksetaotluse esitamisele“;

13) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise jätkamiseks võib PRIA peatada lõike 6 kohase

kohalikule tegevusrühmale varem makstud toetusraha tasaarvestuse kuni kuueks kuuks arvates

sellekohase kohaliku tegevusrühma taotluse esitamisest. PRIA rahuldab nimetatud taotluse, kui

on täidetud järgmised tingimused:

1) kohalikul tegevusrühmal ei ole varem toetusraha tasaarvestust peatatud;

2) taotluses on tasaarvestuse peatamise vajadus objektiivselt põhjendatud;

3) taotluses on realistlikult selgitatud, kuidas kavatsetakse tasaarvestada enne kulutuste

tegemist makstav kogu toetussumma hiljemalt programmiperioodi lõpuks.“;

14) paragrahvi 24 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 3 asendatakse sõna

„seadme“ sõnadega „materiaalse vara“;

15) paragrahvi 24 lõike 3 punktidest 1 ja 3 jäetakse välja sõna „otseses“;

16) paragrahvi 24 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „,kui projektitoetuse taotleja on

VKE, või vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui

projektitoetuse taotleja ei ole VKE“;

17) paragrahvi 24 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, kui projektitoetuse taotleja on

VKE, või vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui

projektitoetuse taotleja ei ole VKE“;

18) paragrahvi 24 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, kui taotleja on VKE, või vähemalt

viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE“;

19) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) nende kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks tehtav kulu, mis on nimetatud

3

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 1, välja

arvatud selline nimetatud ülesannete täitmiseks tehtav kulu, mis lisab uuenduslikku väärtust või

elemente;“;

20) paragrahvi 25 lõike 2 punktid 9–11 sõnastatakse järgmiselt:

„9) sellise sõiduauto ja veesõiduki soetamise kulu, mida kasutatakse kutseliseks kalapüügiks;

10) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või

finantseerimisasutus, ning liisingulepinguga seotud kulu, nagu liisinguandja kasumimäär,

intressi refinantseerimiskulu, üldkulu ja kindlustusmakse;

11) kulu, mille on tasunud ühis- või koostöötegevuses osalev partner;“;

21) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 13, § 26 lõige 6, § 27 lõike 1 punkt 6 ja § 29 lõike 1 punkt 2

tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 25 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kasutatud materiaalse vara, sealhulgas masina või seadme soetamise kulu on abikõlblik,

kui selle eeldatav kasutusiga kestab vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.“;

23) paragrahvi 26 lõikes 1 asendatakse sõnad „välja selgitama selles paragrahvis sätestatud

viisil“ sõnadega „väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse“;

24) paragrahvi 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on:

1) 5000 eurot või sellest väiksem, küsib projektitoetuse taotleja hinnapakkuja käest vähemalt

ühe hinnapakkumuse;

2) üle 5000 euro, kuid alla 100 000 euro, küsib projektitoetuse taotleja üksteisest sõltumatute

hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust;

3) 100 000 eurot või sellest suurem, korraldab projektitoetuse taotleja ostumenetluse

riigihangete registris §-s 26¹ sätestatud viisil.“;

25) paragrahvi 26 lõige 2¹ sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata ühistegevuse korral. Sel juhul koostab

projektitoetuse taotleja ühistegevuse elluviimise kohta hinnakalkulatsiooni koos kulude

mõistlikkust selgitava põhjendusega ning kui ühistegevuse raames tellitava töö või teenuse või

soetatava vara käibemaksuta maksumus on hinnakalkulatsiooni kohaselt 1000 eurot või sellest

suurem, küsib projektitoetuse taotleja vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi,

mis sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse ja koguse kohta.“;

26) paragrahvi § 26 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „ehitise“ sõnadega „olemasolu korral

ehitise“;

27) paragrahvi 26 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub projektitoetuse taotleja huvide konfliktist. Huvide

konfliktina käsitatakse olukorda, kus projektitoetuse taotlejal või tema nimel tegutseval isikul,

sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse

tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“;

28) määrust täiendatakse §-ga 26¹ järgmises sõnastuses:

„§ 26¹. Ostumenetlus riigihangete registris

4

(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta

maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab projektitoetuse taotleja korraldama

ostumenetluse riigihangete registris enne PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse

tegemist.

(2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tehtava töö, osutatava teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning

majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste

valikukriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel,

sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning

hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist

kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(3) Hinnapakkumus peab sisaldama projektitoetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime,

registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või

vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste

tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(4) Ehitustööde hinnapakkumus sisaldab lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) olemasolu korral ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu,

pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(5) Projektitoetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris,

kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

pakkujate paljusus.

(6) Projektitoetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Projektitoetuse taotleja võib jaotada projekti

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel

õigustatud.“;

29) paragrahvi 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse läbivalt sõnad „abikõlbliku kulu

maksumusest“ sõnadega „abikõlblikest kuludest“;

30) paragrahvi 29 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „tähtaeg“ tekstiosaga „, sealhulgas

eeldatav algusaeg,“;

5

31) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kui toetatava tegevusega on alustatud enne kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse

esitamist, siis teave enne seda tehtud toetatava tegevusega seotud maksete kohta.“;

32) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) ehitise ehitamise korral ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt.“;

33) paragrahvi 32 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ÜPP-strateegiakavas,“;

34) paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „põhjendatud“ sõnadega „taotluses

sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu“ ja lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõike 5 alusel“

tekstiosaga „lõikes 5 sätestatud tingimustel“;

35) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Toetatava tegevuse mitmes etapis elluviimise korral võib projektitoetuse saaja jaotada

toetatava tegevuse kõige rohkem kuni neljaks eraldiseisvaks etapiks.“;

36) paragrahvi 33 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis

aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE“;

37) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) tagab asjaomasel juhul PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele või

ostumenetlusele.“;

38) paragrahvi 35 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „alusel, milles on arvestatud asjakohast

projektitoetuse määra“ sõnadega „ja projektitaotluse rahuldamise otsuse alusel“;

39) paragrahvi 35 lõike 5 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, ja teave elluviidud tegevuse eest

täieliku tasumise kohta“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/815

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi

kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_LEADER_muutmine.pdf;

2. Seletuskiri, SK_LEADER_muutmine.pdf.

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, MTÜ Eesti

LEADER Liit

Urmas Kase

+372 5885 1489

[email protected]

Helen Palginõmm

+372 625 6260

[email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 30. mai

2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027

rakendamine“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29

„LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ muutmine“ (edaspidi eelnõu)

kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi

ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1, § 30 lõike 9 ning § 31 lõigete 3 ja 9 alusel.

ÜPP strateegiakava sekkumiste, sealhulgas LEADERi näol on tegemist ajutiste perioodil 2023–

2027 rakendatavate toetusmeetmetega, mille puhul halduskoormuse tasakaalustamise

meetmete ettenägemine ei ole HÕNTE § 1 lõike 42 järgi otseselt kohustuslik, kuid siinkohal

toome välja ka halduskoormuse vähenemise.

Regionaalministri 30. mai 2023. a määruses nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–

2027 rakendamine“ (edaspidi LEADERi määrus) tehakse muudatused seoses nõuete

leevendamisega ning parema rakendatavuse ja õigusselguse tagamiseks. Eelnõuga

leevendatakse nõudeid taotlejatele mitmel moel: näiteks täpsustatakse ja lihtsustatakse nõuete

ühesuguse tõlgendamise eesmärgil kohaliku tegevusrühma ülesandeid, võimaldatakse teatav

paindlikkus kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise jätkamiseks, avardatakse projektitoetuse

abikõlblikkuse tingimusi, leevendatakse projektitoetuse raames toetatavatele tegevustele

sätestatud nõudeid, luuakse selgemad alused ostumenetlusele, kõigile taotlejatele kehtestatakse

ühesugune sihipärase kasutamise periood. Enamus muudatused tehakse parema õigusselguse

saavutamiseks. Lisaks on oluline märkida, et kõik selle toetuse saamiseks sätestatud kohustused

on tasakaalus saadava hüvega ning on toetuse saamiseks vältimatult vajalikud.

Eelnõuga tehtavad muudatused on olulised ja hädavajalikud, et kohalikud tegevusrühmad

saaksid projektitoetuse taotlusvoorud avada taotlejatele juba muudatuste järgsetes soodsamates

ja selgemates tingimustes. Muudatused aitavad nii kohalikel tegevusrühmadel, projektitoetuse

taotlejatel kui ka PRIA-l LEADERi määruse nõuetest paremini aru saada ja neid paremini

järgida.

Eelnõu koostamisele eelnes nn koosloome protsess tihedas koostöös Põllumajanduse ja

Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) ja MTÜ-ga Eesti LEADER Liit alates 2024.

aasta oktoobrist, mil toimus kokku 16 ühisarutelu. Teatud õiguslikke nüansse käsitleti süviti

kahepoolsetel nõupidamistel, kus on osalenud vastava õigusvaldkonna spetsialistid PRIA-st

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist (edaspidi REM).

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika

osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautas (625 6136, [email protected]) ja sama osakonna

peaspetsialist Urmas Kase (5885 1489, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja

seletuskirjale tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist

Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625

6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2

Eelnõu punktidega 1 ja 2 muudetakse kohaliku tegevusrühma strateegia muutmise nõudeid

(LEADERi määruse § 9 lõiked 3 ja 4).

Kehtivas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 ei ole selgelt välja toodud PRIA-le esitatavate

kohaliku tegevusrühma strateegia muudatustega seonduvate dokumentide konkreetset loetelu.

Konkreetne loetelu oli välja toodud pelgalt LEADERi määruse seletuskirjas. Edaspidi

sätestatakse LEADERi määruses § 9 lõikes 3 täpne dokumentide loetelu, mis strateegia

muutmisel kindlasti esitada tuleb, milleks on neli dokumenti: muudetud strateegia, milles on

iga muudatus selgelt eristatav muust tekstist (soovitatavalt eelkõige MS Word faili vormingus

funktsiooni Track Changes kujul); kokkuvõte strateegia muudatusest ja selle vajalikkuse

põhjendus; lõplik, üldkoosoleku otsusega vastu võetud ja kinnitatud, muudetud strateegia PDF-

dokumendina; kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsus strateegia muudatuse vastuvõtmise

kohta koos üldkoosolekul osalenute nimekirjaga. Muudatus on oluline suurema selguse mõttes,

hõlbustades korrektsete dokumentide paketi kiiremat koostamist ja saatmist PRIA-le (ja PRIA

poolt hiljem saadetuna REM-ile). Muudatus aitab tagada menetlusprotsessi korrektse,

läbipaistva ja tõhusa toimimise ning vähendada menetlemisel tekkivaid viivitusi ja vaidlusi.

LEADERi määruse § 9 lõike 4 muudatusega antakse PRIA-le täiendavalt juurde viis tööpäeva

strateegia muudatuste paketi kvaliteetsemaks kontrollimiseks, suurendades kontrolli aega

vastavalt 15-lt tööpäevalt kuni 20-le tööpäevale. Senises praktikas on selgunud, et tegelikkuses

ei piisa alati 15 tööpäevast, et vältida kiiret ja võimalikku pealiskaudset strateegia muudatuste

paketi kontrollimist, kas muudatused vastavad LEADERi määruse §-s 6 strateegiale sätestatud

nõuetele. See võib põhjustada ebakorrektseid või puudulikult edastatud materjale REM-ile.

Samuti tuleb PRIA-l edaspidi saata REM-ile LEADERi määruse § 9 lõikes 3 nimetatud kõik

dokumendid.

Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse kohaliku tegevusrühma ülesandeid rakenduskava koostamisel

(LEADERi määruse § 11 lõike 2 punkt 5).

LEADERi määruse § 11 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „nõuded“ sõnaga „tingimused“,

mis tähendab, et kohalik tegevusrühm kehtestab oma rakenduskavas projektitoetuse taotlejale

ja projektitoetuse saajale tingimused. Sõnastus viiakse kooskõlla ELÜPS 32 lõikega 1, mille

kohaselt koostab kohalik tegevusrühm iga kalendriaasta kohta rakenduskava, mis lisaks

sisaldab kohaliku arengu strateegia meetmete täpsemaid tingimusi. Muudatus tehakse

õigusselguse eesmärgil, mille tulemusel on edaspidi paremini arusaadav, et LEADERi

määruses sätestatakse nõuded, mis on täitmiseks igal juhul kohustuslikud ja rakenduskavas

esitab kohalik tegevusrühm tingimused oma ülesannete täitmise piires, eelkõige

projektitaotluste hindamiskriteeriumite sisustamiseks ja hindamiseks (see ülesanne tuleneb

kohalikule tegevusrühmale ELÜPS § 32 lõikest 2). Näiteks võib selliseks tingimuseks olla

konkreetse meetme hindamiskriteerium, mille kohaselt eelistatakse tegevuspiirkonnas teatud

tunnustele vastavaid taotlejaid teistele, sest selliste tunnustega taotlejatest on selles piirkonnas

puudus. Samas ei tohi rakenduskavas esitatud tingimused minna vastuollu LEADERi määruses

sätestatud nõuetega. Samuti peab kohalik tegevusrühm jälgima, et kui ta rakenduskavas

meetmete tingimusi detailselt sisustab, peab ta seda tegema ka oma strateegias kirjeldatud

nende meetmete tingimuste piires – nt võib suurendada taotleja omaosaluse summat või

vähendada maksimaalset toetuse summat strateegias toodud selle konkreetse meetme

tingimuste piires. Rakenduskava aitab planeerida tegevusi igaks kalendriaastaks ning selle

alusel saavad konkreetse tegevuspiirkonna toetuse taotlejad teada, millal ja millisteks

tegevusteks, mis tingimustel ning kui suurte vahendite ulatuses on neil kalendriaastal võimalik

toetust taotleda.

3

LEADERi määruse § 11 lõike 2 punktis 5 on lisaks vajalik eristada rakenduskavas paremini

kohaliku tegevusrühma poolt küsitavaid dokumente ja andmeid selliselt, et edaspidi tuuakse

selgemalt ja laiemalt välja, et kohalik tegevusrühm saab oma rakenduskavas esitada samuti

need tingimused, milliseid andmeid ja dokumente peab taotleja esitama, sealhulgas need

andmed ja dokumendid, mis on vajalikud seireks ning hindamiseks. Kohalik tegevusrühm võib

andmeid ja dokumente küsida samuti üksnes oma ülesannete täitmise piires. LEADERi

määruse § 29 sätestab nõuded projektitaotlusele, mille hulgas on ka nõuded koos taotlusega

esitatavatele dokumentidele ja andmetele, mis peavad projektitoetuse taotlejal kindlasti

vähemalt olemas olema. LEADERi määruse § 30 teine lause sätestab, et kui koos

projektitaotlusega ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente või kui esitatud dokumendis

puuduvad projektitaotluse hindamiseks vajalikud andmed, nõuab kohalik tegevusrühm

projektitoetuse taotlejalt vajalike andmete või dokumentide esitamist. LEADERi määruse § 31

lõike 1 järgi kontrollib PRIA hinnatud projektitaotluse nõuetekohasust ja selles esitatud

andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja toetatava tegevuse projektitoetuse saamise

nõuetele vastavust. Seega kohustuslikud nõuded projektitaotlusele tulenevad LEADERi

määruse §-st 29. See tähendab, et rakenduskavas esitatavad tingimused ei tohi olla vastuolus

LEADERi määruse ega muu õigusakti nõuetega. Näiteks kui äriplaani esitamine on

rakenduskava kohaselt vajalik dokument (aitab hinnata taotleja vastavust strateegias esitatud

nõuetele), siis võib kohalik tegevusrühm seda taotlejalt küsida, sest see on vajalik taotluse

hindamiseks. Praktikas on probleem tekkinud olukorras, kus kohalik tegevusrühm on seadnud

oma rakenduskavasse rangema või vastuolulise tingimuse kui LEADERi määruses olev nõue,

näiteks esitada juba koos projektitaotlusega ehitusluba, samas kui LEADERi määrus näeb ette

leebema nõude, et ehitusluba tuleb esitada hiljemalt koos esimese maksetaotlusega PRIA-le.

Sellisel juhul tuleb juhinduda LEADERi määruses sätestatud nõudest.

Eelnõu punktidega 4–7 täpsustatakse kohaliku tegevusrühma ülesandeid (LEADERi määruse

§ 12 punktid 1, 3, 8 ja 11).

Muudetakse kohaliku tegevusrühma poolt taotlusvooru kohta teabe avalikustamist (LEADERi

määruse § 12 punkt 1).

Sõnastusest jäetakse välja tekstiosa „selle kohta, kus on võimalik tutvuda teabega“, mille

kohaselt peab kohalik tegevusrühm edaspidi avalikustama kogu teabe taotlusvooru kohta oma

veebilehel. Seega kui varem piisas kohaliku tegevusrühma veebilehel (kodulehel) teabest või

viitest selle kohta, kus taotlusvooru teave asub, siis edaspidi peab kogu taotlusvooru info olema

kohaliku tegevusrühma enda veebilehe peal kättesaadav (nt teade, sisu, tingimused). See

suurendab läbipaistvust ja vähendab sõltuvust välisest väljaandest või viitest. Ei muutu aga

kohustus avalikustada taotlusvooru teave kohaliku või üleriigilise levikuga väljaandes vähemalt

20 tööpäeva enne taotluste vastuvõtu tähtaja algust. Väljaandes avalikustatava teabe

miinimumnõuded on taotlusvooru tähtaeg ja toetatavad tegevused.

Muudetakse kohaliku tegevusrühma poolt pakutava nõustamise korraldamist (LEADERi

määruse § 12 punkt 3).

Kohalik tegevusrühm peab endiselt taotlejaid nõustama toetatava tegevuse strateegiale ja

rakenduskavale vastavuses, kuid edaspidi jäetakse välja seda täpsustav nõue „selleks ettenähtud

ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal ja -kohas“, mis lihtsustab kohaliku tegevusrühma

nõustamise korraldamise kohustust. Senine nõue oli liiga piirav, kuna enamasti lepitakse

nõustamine kokku kahepoolselt projektitoetuse saaja ja kohaliku tegevusrühma vahel.

Täpsustatakse kohaliku tegevusrühma projektitaotluste hindamise sätet (LEADERi määruse §

12 punkt 8).

Kohaliku tegevusrühma töörühm hindab e-PRIAs projektitaotlusi – moodustunud taotluste

paremusjärjestus või taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavus on aluseks

4

kohaliku tegevusrühma juhatuse või üldkoosoleku (vastavalt põhikirjale) poolt PRIA-le

saadetavale ettepanekule (sealhulgas rahastamisettepanekule). Selle alusel teeb PRIA omakorda

taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse. Uue sõnastusega muudetakse säte

selgemaks, tuues täpsemalt ja põhjalikumalt välja kohaliku tegevusrühma ja tema töörühma

(hindamiskomisjoni) vahelise tööjaotuse taotluste hindamisel ELÜPS § 32 lõike 2 alusel. Selle

muudatusega viiakse säte ühtlasi kooskõlla nende andmete esitamise tegeliku praktikaga.

Muudatus parandab LEADERi määruse arusaadavust ja rakendatavust, võimaldades osapooltel

oma kohustusi täpsemalt mõista ja täita, mis aitab kaasa nii menetluslikule selgusele kui ka

tõstab hindamisprotsessi efektiivsust ja usaldusväärsust.

Täpsustatakse PRIA-le teadmiseks esitatavat rakenduskava (LEADERi määruse § 12 punkt 11).

Eelnõu täpsustab rakenduskava staatust, kus sõna „koostatud“ asendatakse sõnaga

„vastuvõetud“. Kui varem oli oluline, et kohalik tegevusrühm esitaks rakenduskava enne selle

vastuvõtmist PRIA-le teadmiseks, mis välistab olukorra, kus kohalik tegevusrühm võtab vastu

sellise rakenduskava, mis sisaldab ettenähtud vahendite jaotust suuremas osas kui talle on

määratud eelarvelisi vahendeid, siis edaspidi tuleb PRIA-le teadmiseks esitada vastu võetud

rakenduskava. Sõna „vastu võetud“ tähendab, et rakenduskava on saanud kohalikult

tegevusrühmalt ametliku heakskiidu ning omab õiguslikult siduvat jõudu. See näitab, et

dokument on lõplikult vastu võetud ja selle alusel saab tegutseda ning nõudeid rakendada ning

alles selline dokument esitatakse PRIA-le teadmiseks. Selline täpsustus suurendab

regulatsioonide selgust ning tagab rakenduskava kasutamise ja järgimise kindla õigusliku aluse.

Eelnõu punktidega 8 ja 10 täpsustatakse kohaliku tegevusrühma toetuse raames toetatavate

tegevuste kulude mõistlikkust (LEADERi määruse § 15 lõige 1 ja § 20 lõike 2 punkt 1).

LEADERi määruse § 15 lõikes 1 asendatakse sõna „abikõlblik“ sõnadega „elluviimiseks

vajalik“.

Kehtiv sõnastus „abikõlblik kulu hüvitatakse“ keskendub üksnes abikõlblike kulude

hüvitamisele, mis võib jätta mulje, et kohalik tegevusrühm saab kohaliku tegevusrühma toetuse

raames tegevuse elluviimiseks kompenseeritud abikõlbliku kulu 100% ulatuses ning keskendub

vaid nende kulude katmisele. Uus sõnastus „elluviimiseks vajalik kulu“ on selgem ja laiem, mis

kajastab tegelikku kohaliku tegevusrühma toetuse andmise protsessi, sest nimetatud toetus

makstakse ühtse määra alusel lihtsustatud kulumeetodil, kus abikõlblike kulude loetelu ei ole

LEADERi määruses toodud. Muudatus toob kooskõla toetusmeetmete tavapäraste

terminoloogiliste praktikatega ning läheb kokku ka kehtiva LEADERi määruse § 14 lõikega 2,

kus samuti kasutatakse sõnastust „toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud“.

LEADERi määruse § 20 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „abikõlblikkus“ sõnaga

„mõistlikkus“.

Sõnastus sätestab kohalikule tegevusrühmale kohustuse tagada toetatavate tegevuste

elluviimise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude mõistlikkuse. Muudatus

aitab viia määruse sisu paremini kooskõlla tegeliku halduspraktikaga, kuna kohaliku

tegevusrühma toetuse puhul on tegemist lihtsustatud kulumeetodiga, kus iga üksiku kulu

abikõlblikkust eraldi ei kontrollita, kuid samas ELÜPS § 12 kohaselt peavad ka selle toetuse

kulud olema tehtud mõistlikult. Muudatus suurendab õiguskindlust ning haldusmenetluse

selgust.

Eelnõu punktidega 9 ja 33 jäetakse taotluste kontrollimisel välja viide ÜPP-strateegiakavale

(LEADERi määruse § 18 ja § 19 lõige 2 ning § 32 lõige 2).

5

ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuded on otseselt järgimiseks liikmesriigile, kuid LEADERi

määruses sätestatud nõuded on järgimiseks taotlejale, mistõttu puudub vajadus viidata nendes

sätetes otse strateegiakavale.

Eelnõu punktidega 11–13 muudetakse kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise aluseid ja

tasaarvestamist.

Edaspidi nihkub kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise alus projektitoetuse saaja

maksetaotluselt kohaliku tegevusrühma enda maksetaotlusele (LEADERi määruse § 21 lõige

1). Kohaliku tegevusrühma toetus makstakse summas, mis arvutatakse tema maksetaotluse

esitamise ajaks projektitoetuste maksetaotluste alusel välja makstud otsuste summadelt

arvestades kohaliku tegevusrühma toetuse ühtset määra 26%. Seega sõltub kohaliku

tegevusrühma toetuse suurus edaspidi selleks hetkeks (maksetaotluse esitamise) tema

tegevuspiirkonna kohta tegelikult väljamakstud projektitoetuste mahust (mitte enam üksikust

projektitoetuse saaja esitatud maksetaotlusest). Muudatus on vajalik, loomaks selgust nii

õiguslikult kui praktiliselt, mis alustel makstakse kohalikule tegevusrühmale välja kohaliku

tegevusrühma toetus. Kuigi nimetatud õigus ühtse määra alusel toetuse arvestamiseks tuleneb

kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas projektitoetustele välja makstud summalt (LEADER

määruse § 15), peab kohalikule tegevusrühma konkreetse toetuse summa välja maksmiseks

olema konkreetne alus. Muudetav säte loob selguse mõlema osapoolele reguleerides, et

kohalikule tegevusrühmale saab välja maksta toetuse ühtse määra ulatuses summalt, mis on

tekkinud kohaliku tegevusrühma maksetaotluse esitamise hetkeks kohaliku tegevusrühma

tegevuspiirkonnas projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks välja makstud

summalt. Nimetatud summa sisse arvatakse toetatavate tegevuste elluviimiseks välja makstud

summad, mida pole varasemate maksetaotlustega arvestatud.

Kuna muutub LEADERi määruse § 21 lõige 1, siis on vajalik muuta ka § 21 lõiget 2, mis on

sellega sellega seotud ning lisatakse viide lõikes 1 nimetatud kohaliku tegevusrühma esitatud

maksetaotlusele. Seega teeb edaspidi PRIA kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise otsuse

sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda kohaliku tegevusrühma arvelduskontole

lõikes 1 nimetatud maksetaotluse esitamisele järgneva kuu 25. kuupäevaks.

Lisatakse uus säte, mis võimaldab vajaduse korral PRIA-l peatada kohaliku tegevusrühma

toetuse tasaarvestamise (LEADERi määruse § 22 lõige 7). ELÜPS § 30 ja LEADERi määruse

§ 22 alusel on võimalik enne tegevuse teostamist välja maksta 50% kohalikule tegevusrühmale

määratud kohaliku tegevusrühma toetuse summast. Praegu on teada, et 26-st kohalikust

tegevusrühmast u pooltel võib aga tekkida aastal 2026. või 2027. tegevuskulude toetuse

puudujääk. Nimetatud probleemi põhjuseks on projektitoetuste prognoositust aeglasem ellu

viimine. Kohaliku tegevusrühma toetus makstakse ühtse määra (26%) järgi vastavalt

projektitoetuse saajate poolt tegevuste elluviimistele (maksetaotluste esitamisele). LEADERi

määruse § 22 lõike 6 kohaselt arvutatakse projektitoetuse väljamakse pealt automaatselt see

summa, mis on mõeldud kohalikule tegevusrühmale tegevuskuludeks (kohaliku tegevusrühma

toetus). Kehtiva määrue kohaselt tasaarvestetatakse välja makstavast summast maha kuni 60%

toetussummast ning ülejäänud osa (kuni 40%) makstakse kohalikule tegevusrühmale välja

tegevuskuludena. Selleks, et oleks võimalik jätkata raskustesse sattuvatele kohalikele

tegevusrühmadele tegevuskulude väljamaksmist suuremas ulatuses, võib PRIA kohaliku

tegevusrühma esitatud taotluse alusel peatada nimetatud lõikes 6 sätestatud automaatse

tasaarvestamise kuni kuueks kuuks alates kohaliku tegevusrühma sellekohase taotluse

esitamisest. See tähendab, et kui kohalik tegevusrühm on avaldanud soovi, et talle automaatset

tasaarvestamist ei kohaldataks, vaid makstaks tegevuskuludeks kogu toetusraha välja, siis

sisuliselt lükatakse lõikes 6 sätestatud tasaarvestamine kuni kuueks kuuks edasi. See omakorda

võimaldab sellele kohalikule tegevusrühmale tegevuskulude väljamaksmist täies ulatuses

6

nimetatud kuue kuu jooksul, mis tehakse temale määratud allesjäänud kohaliku tegevusrühma

toetuse eelarvest (ülejäänud 50%) ning kohalik tegevusrühm peab tasaarveldama esimese osa

toetuse eelarvest hilisemas etapis. Iga kohalik tegevusrühma peab nimetatud võimaluse

kasutamisel hindama, kas tasaarvestamise peatamine kuueks kuuks leevendab olukorda ning

millised on võimalikud mõjud peale kuute kuud. Eelduslikult peaks nimetatud pikendamine

olema asjakohane olukordades, kus programmiperioodi esimestel aastatel on ellu viidavaid

projektitoetusi vähem ning tagamaks likviidsust on oluline, et kogu saadav kohaliku

tegevusrühma toetuse summa makstakse kohalikule tegevusrühmale välja. Programmiperioodi

lõpus, kus kohaliku tegevusrühma ülesannete osas on koormus madalam (vähem

taotlusvoorusid, nõustamisi jms), on võimalik tasaarveldada suuremas ulatuses, kuna ka välja

makstavaid projektitoetusi on rohkem.

PRIA rahuldab kohaliku tegevusrühma tasaarvastamise peatamise taotluse järgmistel

tingimustel:

1) kohalikul tegevusrühmal ei ole varasemalt tasaarveldust peatatud;

2) taotlus on objektiivselt põhjendatud;

3) taotluses on realistlikult selgitatud, kuidas plaanitakse tasaarveldada kogu enne kulutuste

tegemist makstav toetussumma hiljemalt programmiperioodi lõpuks.

Eelnõu punktidega 14–18 ja 36 leevendatakse ja täpsustatakse LEADERi määruse § 24 lõikes

3 ja § 33 lõikes 2 sätestatud nõudeid toetatavate tegevuste ja sihpärase kasutamise perioodi

kohta.

Sõna „seade“ asendatakse sõnadega „materiaalne vara“, mis viiakse kooskõlla LEADERi

määruse § 24 lõike 1 punktiga 1, kus on sätestatud ühe toetatava tegevusena samuti materiaalne

vara (LEADERi määruse § 24 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas ja punkt 3). Uus sõnastus aitab

paremini ja laiemini piiritleda, milliseid tegevusi ja kulutusi toetus hõlmab ja millised nõuded

neile kohalduvad, sest materiaalse vara hulka saab lugeda igasuguse füüsilise asja kujul oleva

vara, sealhulgas seadmed ja masinad, mille puhul on samuti oluline, et neid kasutatakse

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Ehitise ja sellealuse maa valduse puhul jäetakse välja rõhutus „otseses“, sest valdus võib olla

ka kaudne (LEADERi määruse § 24 lõike 3 punktid 1 ja 3). Ehitis ja ehitisealune maa peavad

olema taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt sihipärase kasutamise

perioodi lõpuni. See tähendab, et taotlejal peab olema endiselt ehitise kasutamiseks õiguslik

alus, näiteks omand, kasutusvaldus, üürileping või muu lepinguline alus, sest tal peab olema

võimalus toetatavat tegevust ellu viia ning kasutada sihtotstarbeliselt. Olenemata sellest, kas

valdus on otsene või kaudne, igal juhul peab projektitoetuse taotleja tagama toetusega

rahastatud investeeringu püsimise vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Muudetakse sihipärase kasutamise perioodi selliselt, et edaspidi on kõigi taotlejatel ühesugune

periood, mis kohtleb kõiki taotlejaid võrdselt (LEADERi määruse § 33 lõige 2). Seega edaspidi

on sihipärase kasutamise periood kõigil taotlejatel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest (varem VKE-st taotleja puhul kolm aastat ja mitteVKE-st

taotleja puhul viis aastat).

Sellest tulenevalt peab edaspidi ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks

projektitoetuse taotlejal olema valdus õiguslikul alusel vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA

viimase toetusosa maksmisest (LEADERi määruse § 24 lõike 3 punktid 1–3).

Eelnõu punktidega 19, 20 ja 22 muudetakse mitteabikõlblike kulude sätteid (LEADERi

määruse § 25 lõiked 2 ja 3).

7

Täpsustatakse mitteabikõlblike kulude loetelus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest

tulenevate kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks tehtavaid kulusid (LEADERi

määruse § 25 lõike 2 punkt 7).

Muudatus tehakse suurema õigusselguse huvides tegemaks lihtsamini vahet, et lisaks kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse §-s 6 nimetatud ülesannetele ei toetata ka muude kohaliku

omavalitsuse üksusele sätestatud kohaliku elu ülesannete täitmise kulusid, mis on talle pandud

teiste seadustega. Sätestades endiselt erandina, et toetusega hüvitatakse nimetatud kulud, kui

need lisavad uuenduslikku väärtust või elemente, näiteks aitavad parandada toetuse sihtotstarbe

järgimist ning hoida toetused vastavuses regulatsiooni eesmärkidega, kuid eelkõige lisavad

projektile uuenduslikku väärtust või uuenduslikke elemente, st projekt peab olema innovaatiline

kogu Eesti kontekstis. Muudatus toetab täpsemat halduspraktikat ning aitab vältida vaidlusi ja

valetõlgendusi toetuse sihtrühma ning kättesaadavuse osas.

Muudetakse mitteabikõlblike kulude loetelus sõiduki, liisingu ja ühistegevusega seotud kulude

sõnastusi (LEADERi määruse § 25 lõike 2 punktid 9–11).

Punkti 9 täiendatakse lisaks sõiduauto soetamise kulule ka veesõidukite soetamise kuluga, mida

kasutatakse kutseliseks kalapüügiks, mis on vajalik, et selgemalt ja täpsemalt reguleerida

abikõlblike kulude ringi. See muudatus aitab vältida olukordi, kus samad kulud võiksid kattuda

eri rahastamisallikate, näiteks kalanduse kogukonna juhitud kohaliku arengu meetmest

toetatavate tegevustega. Seega aitab muudatus tagada rahastamise efektiivse ja korrektse

kasutamise, vältides dubleerimist ning selgitades toetatavate kululiikide hulka.

Punkti 10 täiendatakse mitteabikõlbliku kuluga, milleks on liisingumakse, kui liisinguandja ei

ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus, mis tagab

suurema usaldusväärsuse. Tegemist on horisontaalse muudatusega, mis tehakse ka teistes

investeeringutoetuste määrustes, kus on lubatud liisingu alusel asja soetada.

Punkti 11 muudetakse ühistegevusega seonduvat kulu osas (LEADERi määruse § 25 lõike 2

punkt 11).

Kuna tegevuskulu mõistet ei ole LEADERi määruses toodud, ei ole täpselt üheselt arusaadav,

milline partneri kulu on abikõlblik ja milline mitte. Tegevuskulu tavapärases mõistes võibki

olla igasugune kulu, mis igapäevase majandustegevuse käigus tekib, sh teenuse osutamisega

seotud kulu. Praktikas on sätet rakendatud erinevalt. Näiteks on jäetud projektitaotlus

rahuldamata põhjusel, et toetatavale tegevusele oli ühe hinnapakkumuse teinud teine partner

(kes selle tegevuse pidi ellu viima) ja seetõttu ei olnud kolme hinnapakkumuse nõue täidetud.

Sätet on tõlgendatud ka selliselt, et kui plaanitakse osta teenus partnerilt (see fakt on lihtsalt

teada), siis loetakse kulu mitteabikõlblikuks ning toetust ei maksta. Kindlasummalise makse

korral ei ole vaja kontrollida, kellelt teenus või asi osteti, kuid ühisprojekti mõte ongi see, et

tegevuse elluviimisesse panustavad erinevate tegevustega just ühispartnerid. Edaspidi

sätestatakse selgelt võttes eeskujuks eelmise perioodi LEADERi määruse sõnastuse, et kulud,

mille on tasunud ühis- või koostöötegevuses osalev partner, on mitteabikõblikud.

Muudetakse kasutatud asjade soetamise sätet (LEADERi määruse § 25 lõige 3).

Kaotatakse piirangud kasutatud asjade soetamisel, kuna Euroopa Liidu reeglite kohaselt ei ole

kasutatud seadmete ja masinate soetamisele täiendavaid nõudeid. Seetõttu on põhjendatud

kaotada täiendavad nõuded ka LEADERi määruses kasutatud materiaalse vara soetamisele ning

asendada see järgmisega: kasutatud materiaalse vara, sh masina või seadme soetamine on

abikõlblik, kui selle eeldatav kasutusiga kestab vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

See lähenemisviis annab paindlikkust ning ka kasutatud asjade soetamisel tuginetakse kulude

mõistlikkuse hindamisele (LEADERi määruse § 26 või 26¹), vältides liigseid detailsusi ja

piiranguid, mis võivad kunstlikult takistada toetuse kasutamist ja vähem soodsate hindadega

8

kasutatud varade soetamist. Muudatus avardab LEADERi määruse alusel lubatud toetatavaid

tegevusi, muutes abikõlblikkuse tingimused laiemaks.

Eelnõu punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks LEADERi määruses neli sätet.

Kehtetuks tunnistatakse mitteabikõlblik kulu – sellise ehitustegevuse kulu, mida ei ole teinud

ehitusalal tegutsev ettevõtja (LEADERi määruse § 25 lõike 2 punkt 13). Muudatus on vajalik

selleks, et täpsemalt ja selgemalt määratleda, millised ehitustööd on abikõlblikud. Selgesti

piiritletud nõue soodustab projekti nõuete täitmist ning toetuse korrektset kasutamist.

Kehtetuks tunnistatakse säte, et PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab

selle oma veebilehel (LEADERi määruse § 26 lõige 6). Muudatus tehakse, sest LEADERis on

palju erinevaid projekte, mille kohta saadakse teistsuguse vormiga hinnapakkumused, mida ei

ole mõistlik PRIA vormiga ühildada, samuti on LEADERi määruses sätestatud nõuded

andmetele, mis peavad vähemalt hinnapakkumusest selguma.

Kehtetuks tunnistatakse mittetulundusühingule ja sihtasutusele väikelaeva, maastiku- ja

mootorsõiduki soetamisel madalam toetuse määr võrreldes teiste toetatavate tegevustega

(LEADERi määruse § 27 lõike 1 punkt 6). Muudatus on tingitud kohalike tegevusrühmade

ettepanekutest ning lihtsustab toetuspõhimõtteid ja vähendab LEADERi määruses kehtestatud

piiranguid.

Kehtetuks tunnistatakse projektitaotlusel esitatav järgmine teave: haldusmenetluse seaduse §

14 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud andmed (LEADERi määruse § 29 lõike 1 punkt 2), sest

need andmed (nt taotleja kontaktandmed ja taotluse sisu) on juba kaetud LEADERi määruse §

29 lõike 1 punktiga 1 ja lõikega 2 ning kõik ülejäänud on andmed on võimalik küsida

haldusmenetluse seaduse alusel, mistõttu oleme investeeringutoetuste määruses sellest

otseviitest loobunud.

Eelnõu punktidega 23–28 ning 37 muudetakse toetatava tegevuse mõistliku hinna välja

selgitamisel ostumenetluse sätteid (LEADERi määruse §-d 26 ja 26¹).

LEADERi määruse § 26 lõikes 1 asendatakse sõnad „välja selgitama selles paragrahvis

sätestatud viisil“ sõnadega „väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse“, mis tähendab, et

projektitoetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava

vara maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse

(vastavalt §-s 26 või 26¹ järgi).

LEADERi määruse § 26 lõige 2 kehtestakse uues sõnastuses, mis sätestab edaspidi selgemalt,

kuidas projekti mõistlik hind välja selgitatakse. Sisuliselt on juurde lisatud vaid uus punkt 3,

mis sätestab projekti suurema maksumuse puhul riigihangete registrisse minemise kohustuse.

Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on: 1) 5000 eurot või sellest väiksem, küsib projektitoetuse taotleja

hinnapakkuja käest vähemalt ühe hinnapakkumuse; 2) üle 5000 euro, kuid alla 100 000 euro,

küsib projektitoetuse taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumust; 3) 100 000 eurot või sellest suurem, korraldab projektitoetuse

taotleja ostumenetluse riigihangete registris §-s 26¹ sätestatud viisil. Tegemist on

investeeringutoetuste määruste horisontaalsete sätetega, mille puhul on kokku lepitud ülemine

piirmäär, mis tähendab, et kui projekti maksumus on suurem, st vähemalt 100 000 eurot või

sellest rohkem, siis peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

9

LEADERi määruse § 26 lõike 2¹ sõnastust muudetakse, sest see vajadus tuleneb soovist

selgitada ja ühtlustada määruse § 26 lõigete 2 ja 9 suhet ning parandada sõnastust selliselt, et

see vastaks tegelikule praktikale ning õiguskorra loogikale. Varasem lõike 2¹ sõnastus kohaldus

nii ühistegevusele kui koostöötegevusele, kuid lõikest 9 tulenevalt (riigihankijatele kohalduv

erisus) käsitletakse ühistegevust eraldi sättena. See tekitas vastuolu ja praktikas segadust, kuna

menetlejad on lähtunud pigem senisest lõikest 2¹ (kus koostöötegevus oli kaasatud), kuid

määruse tekst eristas neid kahte tegevust. Muudatusega jäetakse koostöötegevus lõikest 2¹

välja. Sõnastuse täpsustusega kõrvaldatakse vastuolu sama paragrahvi lõikega 9, nüüd kui

sättest on välja jäetud koostöötegevus. Praktikas on menetlejad järginud peamiselt lõikes 2¹

toodud nõuet. Muudatusega viiakse määruse sõnastus vastavusse tegelikkusega ning

menetluskorra tõlgendamise ja rakendamise tava ühtlustatakse, vältides erimeelsusi ja vaidlusi.

Muudatus ei lõhu kulude mõistlikkuse nõudeid, vaid piirdub vaid tegevusliikide ja nende

menetlusreeglite selgepiirilisuse täpsustamisega. Ühistegevuse korral jätkub

hinnakalkulatsiooni koostamise kohustus ning vajadusel vähemalt ühe kulude mõistlikkust

tõendava dokumendi esitamine.

Täpsustustatakse ehitustööde hinnapakkumuse nõuet (LEADERi määruse § 26 lõike 5 punkt

2). Lauses asendatakse sõna „ehitise“ sõnadega „olemasolu korral ehitise“, mis tähendab, et

hinnapakkumusel tuleb esitada ehitise ehitisregistri kood selle olemasolu korral. Täpsustus on

vajalik, sest näiteks uue ehtise püstitamisel ei pruugi veel ehitisregistri koodi olla.

Muudetakse hinnapakkumuste võtmisel huvide konflikti vältimise nõuet (LEADERi määruse

§ 26 lõige 7).

Projektitoetuse taotleja peab hinnapakkumuste küsimisel hoiduma huvide konfliktist. Huvide

konflikt on olukord, kus toetuse taotleja või tema nimel tegutseva isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on otseselt

või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitleda tema

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Nimetatud piirangutega püütakse vältida toetuse

taotleja ja hinnapakkuja omavahelisest seotusest tingitud kokkuleppe tehinguid ja sellest

tulenevat ebaausat konkurentsiolukorda. Näiteks ei ole huvide konfliktist hoidutud olukorras,

kus toetuse saaja juhatuse liige võtab hinnapakkumuse talle kuuluvalt äriühingult või olukorras,

kus ostumenetlust läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu talle kuuluvale äriühingule

või äriühingule, mille juhatuses ta on. Huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui

hinnapakkumine võetakse elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt, neile kuuluvate

äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganis nad on. Suurel määral aitab võimalikku huvide

konflikti olukorda sisustada endiselt tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu isikutest,

kelle puhul tuleks üldjuhul huvide konflikti eeldada.

Täiendatakse LEADERi määrust ostumenetluse korraldamisega riigihangete registris.

LEADERi määrust täiendatakse uue §-ga 26¹, mille kohaselt peab edaspidi, kui projekti

käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, projektitoetuse saaja toetuse

saamise etapis (enne PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja projekti elluviimisega

alustamist) korraldama hanke riigihangete registris. Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõige 3 on volitusnorm regionaal- ja

põllumajandusministrile kehtestada ostumenetluse korraldamise täpsemad tingimused ja kord,

sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus korraldada riigihangete registris.

Nõude eesmärk, viia suurema maksumusega projekti puhul ostumenetlus läbi elektroonselt

riigihangete registris, on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja

ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris ostumenetluse

korraldamine tagab läbipaistva protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud osapooled saavad

10

näha, milliseid hankeid on välja kuulutatud, kes on pakkumisi teinud ja millised on pakkumiste

tingimused. Seega on oluline lähendada riigihangete seaduse tähenduses hankijatele ja

mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega

hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Kasutusjuhendid, sh

riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole hankijad riigihangete seaduse

tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on kättesaadavad

Rahandusministeeriumi veebilehel. Kui ostumenetlus korraldatakse riigihangete registris, siis

on lubatud tööd, teenust või vara hankida endaga või omavahel seotud isikutelt

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

Kuna LEADERi määruses on kasutusel kindlasummalise makse (ingl lump sum) rahastusskeem

ning kus kulude mõistlikkuse hindamisel kasutatakse eelarveprojekti, tuleb ostumenetlus

riigihangete keskkonnas läbi viia hiljemalt PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

PRIA peab igale taotlejale üksikjuhtumipõhiselt määrama eelarveprojekti alusel projektitoetuse

suuruse, mis makstakse kindlasummalise maksena, seega tuleb toetatava tegevuse mõistlik

maksumus välja selgitada juba taotlemise etapis.

Ostumenetluse läbiviimise täpsem kord ja nõuded sätestatakse LEADERi määruse § 26¹

lõigetes 2–6. Lõikega 2 sätestatakse nõuded ostumenetluse korraldamisele: riigihangete

registris tuleb esitada avalik teade, mis sisaldab vähemalt tehtava töö, osutatava teenuse või

soetatava vara kirjeldust, tehnilisi andmeid, majanduslikult soodsaima pakkumuse

väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriume ja pakkumuste esitamise tähtpäeva, mis

on vähemalt 15 tööpäeva. Ostumenetluse teabevahetus, pakkumuste vastuvõtt ja avamine

toimub riigihangete registris. PRIA-le võimaldatakse vaatlejana juurdepääs ostumenetlusele.

Projektitoetuse taotleja peab tagama riigihangete registris PRIA-le juurdepääsu

ostumenetlusele, mille eesmärk on võimaldada PRIA-l kontrollida, kas menetlus on läbi viidud

vastavalt LEADERi määruse §-s 26¹ sätestatud nõuetele. See täpsustab varasema üldise

kontrolli-/järelevalvekohustuse (p 1–2) elektroonilise ligipääsu osas, et PRIA saaks menetluse

dokumente ja samme registris otse vaadata. Muudatusega täpsustuvad 100 000 eurot ja enam

maksva projekti puhul ostumenetluse nõuded, mis teevad tegevuse maksumuse läbipaistvamaks

ja ühtlasi suurendab pakkujate võimalusi, sest hinnapakkumust saavad esitada kõik, kes

vastavat teenust turul pakuvad. Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris suurendab

mõnevõrra projektitoetuse taotlejate ajakulu nimetatud toimingute registris korraldamisel, kuid

lõppkokkuvõttes võib see kujuneda taotlejale soodsamaks, kuna pakkumusi võib tulla rohkem

ja hind seega soodsam.

Eelnõu punktiga 29 täpsustatakse abikõlblike kulude sõnastust (LEADERi määruse § 27

lõiked 1 ja 2). Tegemist on tehnilise parandusega – asendatakse läbivalt sõnad „abikõlbliku kulu

maksumusest“ sõnadega „abikõlblikest kuludest“.

Eelnõu punktidega 30–32 täpsustatakse projektitaotlusel esitatavaid andmeid ja dokumente

(LEADERi määruse § 29).

Täiendatakse projektitaotlusega esitatavat teavet selliselt, et projektitoetuse taotleja peab

edaspidi esitama ka teabe toetatava tegevuse eeldatava alustamise aja kohta (LEADERi

määruse § 29 lõike 2 punkt 2).

Muudatus loob suurema selguse tegevusega alustamise küsimuses. Täpsustusega tagatakse

suurem selgus taotluse ja aruandluse osas, eriti olukordades, kus toetatava tegevusega alustati

enne LEADERi määruse § 24 lõikes 10 kehtestatud tähtaega. See aitab menetlejatel korrektselt

hinnata abikõlblikkust ja vältida võimalikke tõlgendusprobleeme.

11

Täiendatakse projektitaotlusega esitatavat teavet toetatava tegevuse elluviimisega seoses

(LEADERi määruse § 29 lõige 2 punkt 8).

LEADERi määruse § 24 lõikes 10 kohaselt ei tohi toetatava tegevus taotluse esitamise ajaks

olla täielikult ellu viidud. Need kulud, mis on tehtud pärast toetuse taotluse esitamist, ei ole

abikõlblikud. PRIA-l puudub võimalus kontrollida kulude abikõlblikkust, st millised kulud on

tehtud enne ja millised pärast toetuse taotluse esitamist. PRIA lisab taotlusele kontrollküsimuse,

kas tegevusega on alustatud enne taotluse esitamist. Kui kontrollküsimuse vastus on „ei“, siis

PRIA täiendavat kontrolli ei tee. Kui on „jah“, siis peab olema taotlejal kohustus PRIA-le ka

kuludokumente esitada. Praeguse LEADERi määruse sõnastuse järgi taotlejal selliste

dokumentide esitamiseks kohustust ei ole. Punkti 8 kohaselt tuleb edaspidi projektitoetuse

taotlejal esitada teave, kui tegevusega on alustatud enne LEADERi määruse § 24 lõikes 10

sätestatud tähtaega, tehtud maksete kohta.

Täiendatakse ja täpsustatakse projektitaotlusega esitatava ehitusprojekti sõnastust (LEADERi

määruse § 29 lõige 3 punkt 5).

Sõnastuse täpsustamine („ehituse ehitamise korral ehitusprojekt, kui see on nõutav

ehitusseadustiku kohaselt“) muudab nõude vähem formaalseks ja paindlikumaks ning viitab

otseselt ehitusseadustikule, kust saab järeldada, millal ehitusprojekt ja selle juurde kuuluvad

dokumendid on kohustuslikud. See suurendab õigusselgust ning lihtsustab dokumentide

hindamist ja esitamise tingimusi. Ehitusseadustik sätestab ehitusprojekti mõistena dokumentide

kogumi, mis on vajalik ehitise ehitamiseks, seega ei ole vajalik eraldi välja tuua ehistusprojekti

jooniseid ega seletuskirja. Ehitusprojekti sisu on majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a

määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 3 lõikes 1, kus sätestatakse dokumendid, millest

koosneb ehitusprojekt. Ehitusprojekt sisaldab ka ehitise tehnilisi andmeid, mis on vajalikud

hinnapakkumuste küsimiseks.

Eelnõu punktiga 34 täpsustatakse projektitaotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise sätet

(LEADERi määruse § 32 lõige 3).

Tuuakse paremini välja taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud kui alus PRIA-le

projektitaotluse mittetäieliku rahastamisotsuse tegemiseks. Muutusega täpsustub osalise

rahuldamise alus. Varasemas sõnastuses oli „kui täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud”

üldise alusena, kuid vähendamine toimus mitteabikõlblike kulude võrra. Nüüd on see aluseks

selgesõnaliselt ainult juhul, kui täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses

sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu. See välistab muud „mittepõhjendatuse” juhud osalise

rahuldamise aluseks. PRIA-l on aga jätkuvalt kaalutlusõigus („võib“) teha osaline rahuldamise

otsus. Vähendamise maht on jätkuvalt seotud mitteabikõlblike kuludega.

Eelnõu punktiga 35 tehakse muudatus toetatava tegevuse mitmes etapis elluviimise kohta

(LEADERi määruse § 33 lõige 1¹).

Kui projekt soovitakse ellu viia etappide kaupa, siis tuleb taotlusel ära näidata iga etapi sisu,

maksumus, elluviimise tähtaeg ja oodatav tulemus. Projektitoetuse saajale lisatakse nõue, et

projekti on võimalik jagada kuni neljaks etapiks. Näiteks autoremondi töökoja puhul on

võimalik projekt jagada sellisteks etappideks: 1) töökoja hoone ehitamine, mille oodatav

tulemus on ehitise valmimine etapi lõpuks ja ehitise kasutusele võtmine töökojana hiljemalt

viimase maksetaotluse esitamise ajaks; 2) tõstukite soetamine, mille oodatav tulemus on, et

tõstukid on etapi lõpuks soetatud ja paigaldatud ning hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise

ajaks kasutusele võetud teenuse osutamiseks; 3) diagnostikaseadmete ja rehvivahetuspingi

soetamine viimases etapis, mille oodatav tulemus on soetatud seadmete kasutusele võtmine

ning vähemalt ühe uue autoremondilukksepa töökoha loomine ja töölepingu sõlmimine antud

töökohale võetud töötajaga.

12

Eelnõu punktidega 38 ja 39 muudetakse projektitoetuse maksetaotluse sätteid (LEADERi

määruse § 35).

Täpsustatakse projektitoetuse väljamaksmise aluseks olevaid dokumente (LEADERi määruse

§ 35 lõige 1).

Projektitoetus makstakse kindlasummalise maksena PRIA-ga varem kokku lepitud

eelarveprojekti ja taotluse rahuldamise otsuse alusel. Seega eemaldatakse viide sellele, et makse

aluseks olevas eelarveprojektis on arvestatud asjakohast projektitoetuse määra, vaid lisandub

selgesõnaline alus: taotluse rahuldamise otsus. Samaks jääb kindlasummalise makse põhimõte,

mis tehakse kahe dokumendi alusel: 1) PRIA-ga kokku lepitud eelarveprojekt ja 2) taotluse

rahuldamise otsus.

Muudetakse maksetaotluses esitatavaid andmeid (LEADERi määruse § 35 lõike 5 punkt 2).

Muudatus tehakse suurema õigusselguse suunas eemaldades lausest sõnad „ja teave elluviidud

tegevuse eest täieliku tasumise kohta“. Maksetaotluses ei pea enam esitama teavet selle kohta,

kas elluviidud tegevuse eest on täielikult tasutud, sest LEADERis on kasutusel

kindlasummaline makse, mille kohaselt toetuse väljamaksmise etapis kuludokumente ei küsita

ning toetatava tegevuse elluviimise eest maksmist ei kontrollita. Vastav deklaratiivne kohustus

(andmeväli) eemaldatakse. Punkti alles jääb nõue esitada maksmiseks taotletava projektitoetuse

summa. Samuti püsib üldreegel, et maksetaotlus esitatakse pärast tegevuse või selle etapi

täielikku elluviimist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–

706;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

3) komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023);

4) komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1‒81).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja

veebilehel https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused omavad positiivset mõju regionaalarengule, sealhulgas

maapiirkondade arengule, sest LEADERi määruse tingimused täpsustuvad ja leevenevad. See

suurendab kohalike kogukondade võimalusi ning aitab kaasa piirkondade arengule. Eelnõuga

13

tehtavad muudatused on kohalikele tegevusrühmadele ja projektitoetuse taotlejatele positiivse

mõjuga, sest leevendavad kehtestatud nõudeid ning aitavad nii projektitoetuse taotlejatel,

kohalikel tegevusrühmadel, kui ka PRIA-l määruse sätetest paremini aru saada. Muudatuse

tulemusena väheneb teatud määral ka PRIA töökoormus, kuna mitmed praktikas küsimusi

tekitanud sätted muudetakse selgemaks ja üheselt arusaadavaks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Määruse

rakendamine ei too kaasa lisategevusi PRIA-le ning seega kulutusi PRIA majandamiskuludele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks PRIA-le ja MTÜ-le Eesti LEADER Liit.

Eelnõu ettevalmistamisel on toimunud mitmed kolmepoolsed kohtumised REM, PRIA ja MTÜ

Eesti LEADER Liit vahel.