Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal

MÄÄRUS

xx.12.2025 nr …..

Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute

tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal

Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 293 lõike 6, toiduseaduse § 493 lõike 5 ja

veterinaarseaduse § 87 lõike 7 alusel.

§ 1. Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal

Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal on 40,84 eurot.

§ 2. Söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal

Söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal on 44,28 eurot.

§ 3. Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal

Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal on 34,18

eurot.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

EELNÕU

10.11.2025

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/813

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks ministri määruse

„Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr

2026. aastal“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. eelnõu: EN_tasud2026.pdf

2. seletuskiri: SK_tasud2026.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaupmeeste Liit

Allan Aleksašin

5650 1793 [email protected]

Diana Rammul

[email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve

toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve

toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastal“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja

töötatud söödaseaduse (edaspidi SöS) § 293 lõike 6, toiduseaduse (edaspidi ToiduS) § 493 lõike 5

ja veterinaarseaduse (edaspidi VS) § 87 lõike 7 alusel.

Määrusega kehtestatakse 2026. aastaks toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute

tegemise eest võetava tunnitasu määr.

Määruse eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb SöS-is, ToiduS-is ja VS-is sätestatud

volitusnormidest, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nimetatud seadustes

sätestatud järelevalvetoimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

nõunik Allan Aleksašin ([email protected], 625 6277). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi

teinud õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvides 1–3 kehtestatakse toidu-, sööda- ja

veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2026. aastaks ning §-s 4

nähakse ette määruse jõustumise tähtpäev.

Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest tasu võtmise õigus tuleneb

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja

muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide

ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide

kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001,

(EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr

652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr

1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja

2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused

(EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ,

90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ

(edaspidi määrus (EL) 2017/625), artiklist 80.

Määruse (EL) 2017/625 rakendamise alused ja kord on sätestatud SöS-is, ToiduS-is ja VS-is.

Asjaomastes seadustes on sätestatud toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu määratlused.

ToiduS-i § 491 lõike 1 kohaselt on toidujärelevalve tasu teatamis- või loakohustusega ning selle

kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasuse ametliku kontrolli

2

ja muude ametlike toimingute tegemise eest ToiduS-i alusel kehtestatud määras tasutav summa.

SöS-i § 291 lõike 1 kohaselt on söödajärelevalve tasu teatamis- või loakohustusega ja selle

kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, sööda ja sööda käitlemise nõuetekohasuse ametliku

kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise eest SöS-i alusel kehtestatud määras tasutav

summa. VS-i § 85 lõike 1 kohaselt on veterinaarjärelevalve tasu veterinaarjärelevalve tegemise

ja veterinaarkontrolli toimingu tegemise eest VS-is ja selle alusel kehtestatud määras tasutav

summa.

Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna ToiduS-i § 491 kohaselt tehtavate toidujärelevalve

toimingute eest ning SöS-i § 291 kohaselt tehtavate söödajärelevalve toimingute eest. VS-i

kohaselt võetakse järelevalvetasu tunnitasuna ainult sama seaduse § 87 lõigetes 3, 8 ja 9 loetletud

veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest. Kohustatud isik maksab tunnitasu toimingu

tegemisele kulunud aja põhjal.

Määruse (EL) 2017/625 nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema tehtud

järelevalvetoimingutega seotud kuludest. Asjaomased kululiigid, mida tuleb kulude arvestamisel

arvesse võtta, on sätestatud sama määruse artiklis 81.

Määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatu kohaselt võib ametliku kontrolli tegemise eest

võetava tasu kindlaksmääramisel arvesse võtta järgmisi kulukomponente, niivõrd kui need kulud

tulenevad asjaomasest ametlikust kontrollist:

a) ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abi- ja haldustöötajate palgad,

sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud;

b) rajatiste ja seadmete kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud ning muud seotud

kulud;

c) kulumaterjalide ja töövahendite kulud;

d) selliste teenuste kulud, mida nõuavad volitatud isikud pädevalt asutuselt neile

delegeeritud ametliku kontrolli tegemise eest;

e) punktis a nimetatud töötajate koolituskulud, välja arvatud pädeva asutuse poolt

töölevõtmiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud;

f) punktis a nimetatud töötajate reisikulud ja reisimisega seotud elamiskulud;

g) proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise ning diagnoosimise

kulud, mida ametlikud laborid küsivad nende ülesannete täitmise eest.

ToiduS-i § 493 lõike 4, SöS-i § 293 lõike 4 ja VS-i § 87 lõike 5 kohaselt võetakse järelevalve

tunnitasu määra arvutamise aluseks määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on

seotud Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetoimingute tegemisega. Järelevalvetoimingute

tegemisega seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute

kulu arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust toimingueelsel kalendriaastal. Sellel ajavahemikul

tekkinud järelevalvetoimingutega seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul

järelevalvetoimingute tegemisele kulunud töötundidega, välja arvatud laboratoorsete analüüside

ja uuringute tegemisele kulunud töötunnid (sest selle kuluga on analüüside hinnas juba

arvestatud). Järelevalvetoimingute tegemisega seotud töötasu hulka arvestatakse

järelevalveasutuse järelevalveametnike ning muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate

kulud proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused

töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, sõidule ja lähetustele

ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovide võtmise ning laboratoorsete

analüüside ja uuringute tegemise kulud, mida volitatud laboratooriumid küsivad nende

ülesannete täitmise eest. Kõikidest kuludest eelmisel kalendriaastal moodustunud kogukulu,

sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulu, jagatakse järelevalveasutusel

3

järelevalvetoimingute tegemisele kulunud töötundidega, mille põhjal saadakse töötunni hind.

Selle alusel saadakse arvestuslik tunnitasu määr. Määruse (EL) 2017/625 artiklis 82 sätestatud

nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tuginema tehtud kuludele. Eespool kirjeldatud

tunnitasu määra arvutusmeetod on sama määruse artikli 82 punktides a ja b sätestatud

arvutusmeetodite kombinatsioon, mille puhul jagatakse ära valdkonnas tehtavate toimingute

kogukulu, kuid ajapõhise tunnitasu arvestamisel saadakse iga käitleja kohta individuaalne

järelevalvetoimingute tegemise eest võetava tasu suurus.

Laboratoorsete analüüside kulu on oluline kulukomponent nii pädeva asutuse kui ka käitleja

seisukohast. Järelevalve seisukohast on analüüside tulemused tihti määravad, et otsustada, kas

ettevõte vastab nõuetele või mitte. Samas on analüüside hinnad oma eripära tõttu võrreldes muu

majanduskuluga kõrgemad ja mõjutavad seega oluliselt käitlejale makstava tasu suurust.

Otstarbekas on jagada laboratoorsete analüüside kulu ühe valdkonna piires sarnaselt muudele

majanduskuludele ja arvestada ühe komponendina tunnitasu sisse, mitte küsida seda igal üksikul

juhul käitlejalt, kuna see võib seada teatud käitlejad teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

2026. aastaks kehtestatavad tunnitasu määrad vähesel määral tõusevad 2025. aasta tegelikel

kuludel põhinevatele andmetele tuginedes. Üldiste sisendkulude muutumist arvestades on

keskmisest rohkem tõusnud töövahendite/inventariga seotud kulud. Kulude suurenemine tuleneb

asjakohaste töövahendite suuremast soetusest (eri- ja vormiriided, amortiseerunud töövahendite

väljavahetus), mis toetab töö efektiivsust ja ohutust.

Tööjõukulud jäänud valdavalt jäänud sarnasele tasemele kui eelneval perioodil, tulenevalt

struktuurimuudatustest ning tööprotsesside ümberkorraldustest ja optimeerimisest.

Samas sõidu- ja lähetuskulud on enamasti langenud, sest PTA on 2025. aastal vähendanud oma

autoparki 24 sõiduki võrra, millest 22 on juba loovutatud.

Laboriteenustega seotud kulude suurenemine on seotud analüütilise suutlikkuse ja analüüside

kvaliteedi tagamisega (ennekõike personalikulude osas).

Eelnõu § 1 kohaselt kehtestatakse toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu

määraks 2026. aastal 40 eurot ja 84 senti. Võrreldes kehtiva määraga tõuseb tunnitasu määr 4,9

protsenti ehk 1,94 eurot.

Tunnitasu arvutamisel on arvestatud määruse (EL) nr 2017/625 artiklis 82 sätestatud põhimõtet,

mille kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema järelevalvetoimingute tegemisega seotud

kuludest ega tohi neid ületada. Eestis on selliseks ajavahemikuks, mille jooksul tehtud kuludele

tuginedes järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu suurus arvestatakse,

järelevalvetoimingu tegemisele vahetult eelnev kalendriaasta.

ToiduS-i § 493 lõikes 4 on viidatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kuludele.

Tunnitasu arvutamise aluseks võetakse toidujärelevalve toimingute tegemisega seotud töötasud

ja tegelik majanduskulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside kulu toimingueelsel kalendriaastal.

Toidujärelevalve toimingute tegemisega seotud töötasude hulka arvestatakse järelevalveasutuse

järelevalveametnike ning muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud

proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele,

inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, sõidule ja lähetustele ning rajatiste ja

seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovide võtmise ning laborianalüüside ja uuringute

tegemise kulud, mida volitatud laboratooriumid küsivad ülesannete täitmise eest. Kõigist

komponentidest tekkiv eelmise perioodi kogukulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja

uuringute tegemise kulu, jagatakse ära järelevalveasutusel toidujärelevalve toimingutele kulunud

töötundidega (välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele kulunud

4

töötunnid), mille põhjal saadakse töötunni hind ja selle kaudu arvestuslik tunnitasu määr.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegevuspõhisele eelarvele ülemineku

käigus on Põllumajandus- ja Toiduamet teinud kindlaks kõik toimingud ja nendega seotud

eespool nimetatud tegevused. See tähendab, et ka kõik järelevalvetoimingutega seotud ja neisse

panustavad tegevused on kirjeldatud ja hinnatud ning hinnastatud.

Kirjeldatud meetodi abil arvutades saab määrata tunnitasu täpse ja valdkonna kulupõhise

suuruse. 2025. aasta põhjal arvestatud toidujärelevalve tunnitasu kulukomponendid eurodes ning

kulude osakaalud ning võrdlusprotsent eelneva aastaga on järgmised:

• tööjõukulu: 528 546 (65%); -4,3%

• rajatiste ja seadmete ning muud nendega seotud kulud: 54 190 (6,6%); +2%

• kulumaterjalid ja töövahendid/inventar: 16 585 (2%); +50%

• ametnike ja töötajate koolituskulud: 6864 (0,8%); +3,4%

• sõidu- ja lähetuskulu: 25 101 (3,1%); -8%

• laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu: 184 802 (23%); +11%.

Kogukulu: 816 089 eurot (sarnane võrreldes eelneva aastaga), järelevalve töötunde 19 976 (-4%

võrreldes eelneva aastaga). Jagades kogukulu toidujärelevalve tegemisele kulunud töötundidega,

saadi tunnihind 40,84 eurot (ümardatud käitlejale soodsamas suunas).

Kulumaterjalide ja töövahendite kulude suurenemine tuleneb asjakohaste töövahendite

suuremast soetusest (eri- ja vormiriided, amortiseerunud töövahendite väljavahetus, nt

termomeetrid), mis toetab töö efektiivsust ja -ohutust. Käesolevast aastast on kehtestatud PTAs

ka ühtne ametiriiete ja erivarustuse kandmise ja kasutamise kord. Sõidu- ja lähetuskulu

vähenemine on tulenenud autopargi optimeerimisest. Laborikulude suurenemine on seotud labori

analüütilise suutlikkuse ja analüüside kvaliteedi tagamisega.

Eespool kirjeldatud tasumäära arvutusmeetod on määruse (EL) 2017/625 artikli 82 punktides a

ja b sätestatud arvutusmeetodite kombinatsioon, mille puhul jagatakse ära valdkonnas tehtavate

toimingute kogukulu. Ajapõhise tunnitasu arvestamise korral saadakse iga käitleja kohta

individuaalne järelevalvetoimingute tasu suurus. Tunnitasu arvestatakse kõikide määruses (EL)

2017/625 lubatud komponentide põhjal.

Keskmine kontrolli tegemisele kuluv aeg on 2025. aasta andmete põhjal kolm tundi ja 16 minutit.

Seega on kontrolli tegemisele kuluv aeg võrreldes varasematel aastatel kulunud ajaga sarnaseks

jäänud. Keskmine makstav tasu on võrreldes kehtiva määraga 6,8 euro võrra suurem. Ettevõtjaid,

kes peavad järelevalvetasu maksma tunnitasu alusel, on kokku umbes 14 500. Suurima ettevõtete

hulgaga tegevusalade – jaemüük ja toitlustamine – valdkondades jääb enamik ettevõtteid kas

keskmise või väga madala riskiga tasemele. Riskimaatriksi järgi on nende järelevalveks

kavandatud kontrollisagedus enamasti kas kord aastas või kord kolme aasta jooksul, seega kõiki

ettevõtteid igal aastal ei kontrollita ning neil tasu maksmise kohustust ei teki.

Eelnõu § 2 kohaselt kehtestatakse söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu

määraks 2026. aastal 44 eurot ja 28 senti. Võrreldes kehtiva määraga tõuseb tunnitasu määr 1,1

protsenti ehk 48 senti.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegevuspõhisele eelarvele ülemineku

käigus on Põllumajandus- ja Toiduamet teinud kindlaks kõik toimingud ja nendega seotud,

söödajärelevalve toimingute hulka kuuluvad tegevused. See tähendab, et ka kõik

5

järelevalvetoimingutega seotud ja neisse panustavad tegevused on kirjeldatud ja hinnatud ning

hinnastatud.

Kirjeldatud meetodi abil arvutades saab määrata tunnitasu täpse ja valdkonna kulupõhise

suuruse. 2025. aasta põhjal arvestatud söödajärelevalve tunnitasu kulukomponendid eurodes

ning kulude osakaalud ja muutuse protsendid võrreldes eelneva aastaga on järgmised:

• tööjõukulu: 13 242 (58,3%); +8%

• rajatiste ja seadmete ning muud seotud kulud: 2018 (8,9%); -4%

• kulumaterjalid ja töövahendid / inventar: 344 (1,5%); -57%

• ametnike ja töötajate koolituse kulud: 152 (0,7%); sama

• sõidu- ja lähetuskulu: 837 (3,7%); -21%

• laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu: 6125 (27%); +23%.

Kogukulu: 22 717 eurot (+8,5% võrreldes eelneva aastaga), järelevalve töötunde 513 (+7%

võrreldes eelneva aastaga). Jagades kogukulu söödajärelevalvele kulunud töötundidega, saadi

tunnihind 44,28 eurot (ümardatud käitlejale soodsamas suunas).

Töövahendite kulu vähenemine tuleneb asjaolust, et 2024. a soetati suurema väljaminekuna

söödaproovide jagaja koos transpordiga Saksamaalt. Sõidukite kulu on vähenenud tulenevalt

autopargi kulude optimeerimise tegevustest. Laborikulude suurenemine on seotud labori

analüütilise suutlikkuse ja analüüside kvaliteedi tagamisega.

Järelevalvetasu maksmisest on Riigi toidu ja sööda käitlejate registri 2025. aasta andmete põhjal

vabastatud 4218 söödakäitlejat, kes on ühtlasi ka esmatootjad. Järelevalvetasu subjektideks on

655 sööda käitlejat, 2026. aasta jooksul plaanitakse teha umbes 850 järelevalvetoimingut.

Keskmine kontrolli tegemisele kuluv aeg on 2025. aasta andmete põhjal 50 minutit.

Arvestades ettevõtete riske ja nende kontrollimise sagedust, teeb see ühe kontrolli keskmiseks

hinnaks 44,28 eurot, mis on 0,48 euro võrra kõrgem võrreldes kehtiva tasumääraga. Kõrgema

riskiga ettevõtte puhul makstakse järelevalvetasu mõnevõrra rohkem, sest selle kontrollimine

võtab rohkem aega. Samas on kontrollimise sagedus väiksem ehk ettevõtteid ei kontrollita enam

igal aastal.

Eelnõu § 3 kohaselt kehtestatakse veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava

tunnitasu määraks 2026. aastal 34 eurot ja 18 senti. Võrreldes kehtiva määraga tõuseb tunnitasu

määr 3,2 protsenti ehk 1,08 eurot.

VS-i kohaselt võetakse järelevalvetasu tunnitasuna ainult sama seaduse § 87 lõigetes 3, 8 ja 9

loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest. Ülejäänud veterinaarjärelevalve

toimingute tegemise tasud on kehtestatud kohustuslike kogusepõhiste tasudena määruse (EL)

2017/625 IV lisa kohaselt. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik maksab tunnitasu

toimingu tegemisele kulunud aja põhjal. Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse

veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud töötasu ja tegelik majanduskulu, sealhulgas

laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu toimingueelsel kalendriaastal. Veterinaarjärelevalve

toimingute tegemisega seotud töötasu hulka arvestatakse järelevalveasutuse järelevalveametnike

ning muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt. Arvesse

võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele,

kulumaterjalidele, koolitustele, sõidule ja lähetustele ning rajatiste ja seadmete kulud. Vajaduse

korral võetakse arvesse ka proovide võtmise ning laborianalüüside ja uuringute tegemise kulud,

mida volitatud laboratooriumid küsivad nende ülesannete täitmise eest. Kõigist komponentidest

6

tekkiv eelmise perioodi kogukulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise

kulu jagatakse asjaomaste veterinaarjärelevalve toimingute tegemisele kulunud töötundidega,

välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele kulunud töötundidega, mille

alusel saadakse toimingu töötunni hind ja selle kaudu arvestuslik tunnitasu määr.

Kirjeldatud meetodi abil arvutades saab määrata tunnitasu täpse ja valdkonna kulupõhise

suuruse. 2025. aasta põhjal arvestatud veterinaarjärelevalve tunnitasu kulukomponendid eurodes

ning kulude osakaalud ja muutuse protsendid võrreldes eelneva aastaga on järgmised:

• tööjõukulu: 208 350 (78%); +1%

• rajatiste ja seadmete ning muud seotud kulud: 32 504 (12%); +24%

• kulumaterjalid ja töövahendid / inventar: 5245 (2%); +87%

• ametnike ja töötajate koolituse kulud: 2316 (1%); +6%

• sõidu- ja lähetuskulu: 19 002 (7%); -10%

• laboratoorsed analüüsid ja uuringud: kulu ei olnud.

Kogukulu: 267 417 eurot (+3,4% võrreldes eelneva aastaga), järelevalve töötunde 7823. Jagades

kogukulu veterinaarjärelevalvele kulunud töötundidega, saadi tunnihind 34,18 eurot (ümardatud

käitlejale soodsamas suunas).

Sellel aastal on loomatervise ja eriti heaoluga seotud teemad rohkem olnud fookuses. Võrreldes

eelmise aastaga on teenusesse panustavad tunnid suurenenud, mistõttu on ka kinnistukuludele

jaotus sellele teenusele suurem. Seonduvalt on suurenenud ka asjakohaste töövahendite vajadus

olnud, sh tööks vajalike vormiriiete suurem soetus, mis toetab töö efektiivsust ja -ohutust.

Käesolevast aastast on kehtestatud PTAs ka ühtne ametiriiete ja erivarustuse kandmise ja

kasutamise kord. Sõidu- ja lähetuskulu vähenemine on tulenenud autopargi optimeerimisest.

Keskmine kontrolli tegemisele kuluv aeg on 2025. aasta andmete põhjal kolm tundi ja

29 minutit, seega on see võrreldes varasematel aastatel kulunud ajaga veidi tõusnud. Järelevalve

tunnitasu maksmiseks kohustatud isikuid on umbes 1264.

Arvestades ettevõtete riske ja nende kontrollimise sagedust, teeb see ühe kontrolli keskmiseks

hinnaks kokku 119,6 eurot. Võrreldes kehtiva tasumääraga on kogusumma 4,6 euro võrra

kõrgem. Kõrgema riskiga ettevõtte puhul makstakse järelevalvetasu mõnevõrra rohkem, sest

selle kontrollimine võtab rohkem aega, väiksema ettevõtte puhul kulub aega vähem.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev, mis on 1. jaanuar 2026. a, kuna tunnitasu

määr kehtestatakse kalendriaasta kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas määrusega (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning

loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide

kohaldamine (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142).

4. Määruse mõjud

Mõju valdkond: mõju majandusele ja riigiasutuse korraldusele

7

Mõju sihtrühm: toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmiseks kohustatud isikud ehk

loomade ja loomsete saaduste käitlejad, toidukäitlejad, söödakäitlejad ning Põllumajandus- ja

Toiduameti järelevalveametnikud

Kaasnev mõju: määrus mõjutab tunnitasuna arvestatava järelevalvetasu maksmiseks kohustatud

isikuid, kelle suhtes on järelevalveametnik teinud toidu-, sööda- või veterinaarjärelevalve

toimingu. Võrreldes 2025. aastal kehtinud tunnitasu määradega tõusevad tasumäärad keskmiselt

3 protsendi võrra, põhjuseks on eelkõige sisendite kulu mõningased muutused. Tasumäära

arvestamise aluseks olevad kulukomponendid tulenevad määruse (EL) 2017/625 artiklist 81.

Sama määruse kohaselt peab pädeval asutusel olema võimalus küsida tasu ettevõtjatelt, et katta

oma ametliku kontrolli tegemise tegelikud kulud. Eesmärk on vähendada ametliku kontrolli

süsteemi sõltumist avaliku sektori eelarvest (vaata lähemalt määruse (EL) 2017/625 preambuli

punktist 65 ja artiklist 80).

Järelevalvetoimingute hulka kuuluvad näiteks järgmised tegevused, mille eest ettevõtja maksab

järelevalvetasu tunnitasuna:

• registrisse käitleja kohta kantud andmete kontroll;

• õigusaktides sätestatud asjakohaste nõuete täitmise kontroll, sealhulgas:

• käitlemiskoha ja käitlemisprotsesside ülevaatus, mille eesmärk on teha kindlaks, kas

kontrollieseme kohta kehtestatud nõudeid täidetakse ja kas käitlemine vastab nõuetele;

• füüsiline kontroll – seadmete, vahendite, temperatuuri ja toidualase teabe sh märgistuse

kontrollimine, proovide võtmine ja analüüsimine ning mis tahes muu kontroll, mis on vajalik

selleks, et veenduda õigusaktides sätestatud nõuete täitmises;

• asjakohaste dokumentide kontroll;

• käideldava toote või kauba identsuse kontroll;

• kontrollakti vormistamine (nii kohapeal kui ka kontoris, olenevalt olukorrast).

Tegevusloa taotluse menetlemise eest võetakse tunnitasu nii toidu-, sööda- kui ka

veterinaarjärelevalve puhul.

Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse

seaduse muutmise seaduse (endine eelnõu SE 90) seletuskirjas (kättesaadav aadressil Eelnõu -

Riigikogu) on tunnitasu kehtestamist põhjendatud järgmiselt:

„Eelnõu koostamisel kaaluti ka võimalust sätestada erinevad tunnitasu ülemmäärad

järelevalvetoimingu liikide, ettevõtete suuruse ja tegevusvaldkondade või muude kriteeriumide

kaupa, kuid jõuti järeldusele, et selline tunnitasu süsteem ei ole proportsionaalne ega arvesta

tegelikke järelevalvekulusid ning seab teatud ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda. See oleks aga

vastuolus määruse (EL) 2017/625 nõuetega. Järelevalveametnikud oskavad küll hinnata, kui

palju neil võiks ideaalolukorras mingi järelevalvetoiminguks aega kuluda, kuid nad ei saa ette

näha kohapealset olukorda ning seda, millised võivad olla ettevõttes esinevad probleemid ja

puudused. Iga ettevõte on erinev, seega ei saa ülitäpselt ette näha kohapealset töömahtu ega

võetavate proovide ja nendest tehtavate analüüside arvu. Kindlaksmääratud tasu puhul võib

võetava järelevalvetasu määr osutuda kõrgemaks kui tegelikult tehtud kulud, mis omakorda võib

ametlike kontrollide rahastamisel põhjustada konkurentsimoonutust. Määruse (EL) 2017/625

ühtlustatud sätete eesmärk on nimelt vältida ametlike kontrollide rahastamisel

konkurentsimoonutusi, mis võivad sellel alal liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu tekkida.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 288 tulenevalt peavad liikmesriigid võtma kõik

vajalikud üld- ja erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad EL-i

õigusaktist, ja aitama kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kulude täpse suuruse saab

arvestada vaid kindla määraga tunnitasu alusel, sest ühe ja sama järelevalvetoimingu tegemise

8

töömaht võib sõltuvalt ettevõttest olla väga erinev. Tunnitasu võimaldab järelevalveasutusel

paindlikult arvestada ettevõtte suurust, liiki, riskiastet ja muid omadusi. Euroopa Komisjoni

tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat on väljendanud seisukohta oma 8. detsembri 2006. a

kirjas nr SANCO/A2/SC/CG al D(2006) 121225 Justiitsministeeriumile, et Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 sätted, mis näevad ette tasu kogumise, tagavad, et tasu

suurus tuleneb kantud kuludest (artikli 27 lõike 4 kohaselt) ning tasu kujunemine on läbipaistev

(artikli 27 lõike 12 kohaselt). Samad põhimõtted on üle võetud ka määrusesse (EL) 2017/625.

Riigisiseseid tasusid erinevas vormis korjavad vähemalt 19 EL-i liikmesriiki. Järelevalvetasu

võetakse tunnitasuna näiteks Lätis (17,60 €/t, millele lisanduvad laboratoorsete analüüside kulud,

ametniku majutus- ja sõidukulud), Soomes (50−70 €/t olenevalt regioonist, millele lisanduvad

sõidukulud), Rootsis (950–1250 SEK/t, millele lisanduvad sõidukulud 1500–2100 SEK),

Itaalias, Taanis (1704 DKK/t, millele lisandub visiiditasu 635 DKK), Poolas (12–25 €/t, millele

lisanduvad visiiditasud), Austrias, Slovakkias ja Suurbritannias. Riigivõimu omavoli ei ole

tõenäoline, sest juhul, kui järelevalveametnik peaks järelevalvetasu arvestamisel panema kirja

järelevalvetoimingute tegemisele tegelikult kulutatust suurema tundide arvu, või kui ettevõtja

leiab, et järelevalveametnik on järelevalvet teostades olnud põhjendamatult aeglane või lihtsalt

aega raisanud, on ettevõtjal võimalik tasu suurus vaidlustada.“.

Mõju olulisus: mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, sest kokku on Põllumajandus- ja

Toiduameti järelevalve all toidu- ja söödavaldkonnas ligikaudu 19 000 käitlejat. Nendest umbes

4350 on söödakäitlejad, keda SöS-i järelevalve tasustamise põhimõtted mõjutavad.

Majanduslikku mõju söödavaldkonnas saab hinnata positiivseks, sest enamik ettevõtjaid

maksavad järelevalvetoimingute eest vähem kui varem kehtinud riigilõivu korral ning kohustatud

isikuid on umbes 580. Toiduvaldkonnas on tunnitasu maksmiseks kohustatuid isikuid umbes

4100. Veterinaarjärelevalves on PTA järelevalve all kokku umbes 10 000 isikut, kellest tunnitasu

maksmise kohustus on umbes 1260l. Seega on kolme valdkonna peale kohustatud isikuid kokku

umbes 5900.

Kõikide kulukomponentide puhul on arvestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 loetletud

kulusid tegelikus mahus. Ametliku kontrolli määruse põhimõtte kohaselt peaksid tasud katma

pädeva asutuse poolt ametliku kontrolli tegemisega seotud kulud, sealhulgas üldkulud, kuid ei

tohiks neid ületada. Üldkulud võivad hõlmata toetus- ja korralduskulusid, mis on vajalikud

ametliku kontrolli kavandamiseks ja tegemiseks. Tunnitasu arvutamisel ei võeta arvesse nende

hoonete kulu, mis on Riigi Kinnisvara AS- i bilansis ja riigieelarves eraldi real. Majanduskulude

hulka arvatavate laboratoorsete analüüside kulud on oma eripära tõttu võrreldes muude

majanduskuludega võrdlemisi suured ja moodustavad käitleja makstava tasu määrast

arvestuslikult keskmiselt 25%.

Laboratoorsete analüüside tegemise kuluga seotud tunnitasu suuruse arvestamisel ei võeta

arvesse riiklike seiretega seotud kulusid. Riiklike toiduohutuse ja loomatervisega seotud

seireprogrammide käigus tehtavate tegevuste eest nagu pestitsiidijääkide, toidu lisaainete ja

veterinaarravimite jääkide seire käitlejalt raha ei küsita ja nende tegemist rahastab jätkuvalt riik.

Riiklike seireprogrammide teabe leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt aadressil

https://pta.agri.ee/jarelevalve-korraldus-ja-tulemused/jarelevalve-tulemused. Muude,

tavapäraste toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemiseks vajalikuks osutunud

proovide analüüsimise eest maksab käitleja, kuid see kulu on arvestatud tunnitasu sisse. Toidu

puhul on sellisteks analüüsideks enamasti näiteks mikrobioloogilised ja keemilised analüüsid.

9

Tegevuspõhise eelarvestamise käigus on kulukomponente võimalik arvestada

valdkonnapõhiselt, seega saab ka järelevalvetasu suurust täpsemalt arvutada.

Mõju ulatus on väike, kuna puudub tarvidus teha muutustega kohanemiseks vajalikke tegevusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tunnitasu määrad kehtestatakse üks kord aastas.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub. Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja

koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi ja esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena kehtestamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi ega lisakulutusi riigieelarve

vahenditest.

Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale

arvelduskontole. Viitenumbri alusel maksmise korral saab kontrollida laekumist Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi tulukontole ja seda on võimalik pädeva asutuse

kuluarvestussüsteemis siduda tehtud kuluga. Eestis moodustavad järelevalvetasud alla

40 protsendi toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise kogukuludest. See

vastab määruse (EL) 2017/625 artiklis 82 sätestatud põhimõttele, mille kohaselt ei tohi kogutav

tasu olla suurem kui pädeva asutuse tehtud kulud. Eeldatavalt laekub 2026. aastal tunnitasuna

kogutavat järelevalvetasu kokku umbes 1 106 000 eurot. Sellest 816 000 eurot moodustab

toidujärelevalve tasu, 267 400 eurot veterinaarjärelevalve tasu ning 22 700 eurot

söödajärelevalve tasu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a, kuna tunnitasu määr kehtestatakse kalendriaasta kohta.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Kaupmeeste Liidule.