Riigihangete seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seadus

1

Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvate

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabelis on esitatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr: 25-1002) kohta esitatud

märkused.

Märkuse esitaja ja märkus või ettepanek

Arvestatud/mittearvestatud/selgitus

1. Justiits- ja Digiministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 78 täiendatakse RHS § 207 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt

tunnistab Rahandusministeerium järelevalveteate asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks ja teate esitajale tagatakse konfidentsiaalsus. Selgitame, et avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja

mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või

loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid

täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega

lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on

avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang. Eelnõu

§ 1 p 78 tuleb muuta nii, et sealt nähtuks lisaks sellele millist teavet kaitstakse ka see,

millise huvi kaitseks seda kaitstakse. Seletuskirjas tuleb välja tuua miks ei piisa AvTS-

is välja toodud alustest ning tuua välja, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3

sätestatud juurdepääsupiirangu aluse alla kehtestatav piirang mahub. Lisaks palume

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Jah, leiame, et siin

on võimalik lähtuda AvTS-i (üld)regulatsioonist (AvTS §

40 lg 1).

2

seletuskirjas välja tuua, kui pikaks tähtajaks on piirangu kehtestamine võimalik, st kas

lähtutakse AvTS-is ette nähtud 5+5 aastast.

2. Kaitseministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse RHS § 50 punktiga 12, mille kohaselt saab

korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alla

rahvusvahelise piirmäära riigihankes, kui hankelepingu ese on vajalik ühises

kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja

kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavad

kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi sõjaväe üksuse ja nendega kaasas olevale

tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks või Kaitseväe õppuste

korraldamiseks. Teeme ettepaneku, et muudatus kohalduks

Kaitseministeeriumi valitsemisalas laiemalt ja palume asendada § 50 punktis

12 sõnad „Kaitseväe õppuste korraldamiseks“ sõnadega „Kaitseministeeriumi

valitsemisalas õppuste korraldamiseks“. Muudatus on vajalik, kuna

Kaitseministeeriumi valitsemisalas viib õppuseid läbi ka Kaitseliit, kelle

tarbeks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tihti vastavaid hankeid korraldab.

Mitte arvestatud. Siseministeerium ning Kaitsepolitsei

on esile toonud, et õppused on osa Kaitseväe

igapäevategevusest, mistõttu on vastava

hankemenetlusliigi laiendamine kõikidele Kaitseväe

õppustele liiga laiaulatuslik. Arvestades, et kaks

valitsusasutust pooldavad erandi kohaldamist kitsamalt

kui eelnõus esitatud, siis ei peeta otstarbekaks erandi

kohaldamisala laiendada. Ettevõtjate huvides on

riigihangete korraldamine väljakuulutamisega nii suures

ulatuses kui võimalik.

2. Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse RHS § 114 lõikega 11. Muudatuse

tulemusena saab hankija edaspidi teha esimesena kindlaks majanduslikult

soodsaima pakkumuse ning teha ülejäänud hankemenetluse toimingud vaid

selle ühe pakkumuse ja pakkuja suhtes. Kaitseministeerium teeb ettepaneku

laiendada n-ö täielikku pöördmenetlust ka selles olukorras, kui on lisatud

hindamiskriteeriumiks kvaliteedikriteerium, sest kvaliteedikriteeriume saab

seada ka ilma pakkumusi võrdlemata. Selline muudatus vähendaks hankijate

Arvestatud. Eelnõuga nähakse ette võimalus kontrollida

vaid potentsiaalse eduka pakkuja pakkumuse vastavust

sõltumata hindamiskriteeriumide laadist.

3

koormust veelgi ja oleks kooskõlas üldise poliitilise suunaga julgustada

hankijaid rohkem kasutama kvaliteedikriteeriumeid.

3. Eelnõu § 1 punktiga 66 muudetakse RHS § 125 lõike 4 teist lauset ning

pikendatakse lihthankemenetluses asjade või teenuste hankelepingu

pakkumuste esitamise tähtaega 10-lt päevalt 15 päevani ning ehitustööde

hankelepingu puhul 15 päevalt 25 päevani, et leida tasakaal optimaalse

menetluse pikkuse ja pakkujatele piisava aja tagamise vahel.

Kaitseministeerium ei toeta nimetatud muudatust. Lihthanke piirmäärad küll

tõusevad, kuid pakkumuste esitamise tähtaegade pikendamine sellega

seonduvalt ei ole põhjendatud. Hankijad suudavad ja soovivad määrata RHS §

125 lõike 4 esimesest lausest tulenevalt mõistliku tähtaja pakkumuste

esitamiseks sõltuvalt hankeesemest, mistõttu on muudatuses märgitud tähtajad

lihtsamate hangete puhul ebamõistlikult pikad.

Mitte arvestatud. Riigihangete praktika näitab, et

hankijad ei määra pakkumuste esitamise tähtaega

enamast miinimumist pikemana. Seetõttu peab arvestama

vajadusega tagada pakkujatele optimaalne aeg

kvaliteetsete pakkumuste koostamiseks.

4. Eelnõu § 1 punktiga 69 muudetakse RHS § 125 lõiget 9. Eelnõuga pikendatakse

hankelepingu sõlmimisele eelnevat ooteaega 5 tööpäevalt 7-le.

Kaitseministeerium ei toeta nimetatud muudatust. Leiame, et ei ole mõistlik

kehtestada riigisiseselt nii rangeid piiranguid, sest selliselt kaob lihtsus ja

efektiivsus, mida soovitakse eelnõuga saavutada.

Mitte arvestatud. Tähtaja pikkus ei mõjuta menetluse

lihtsust või keerukust. Ooteaeg pikeneb vastavalt

vaidlustustähtaja pikenemisele kolmelt tööpäevalt viiele

tööpäevale.

5. Kaitseministeerium palub muuta RHS §-i 50 punkti 10 ja sõnastada see

järgmiselt: „10) võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse või

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi

pakkumust ega taotlust või kõik esitatud pakkumused olid riigihanke

alusdokumentidele mittevastavad või kõik taotlused esitati taotlejate poolt, kes

kuuluvad või võivad kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1

või 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja hankelepingu ese

ei muutu.“

Mitte arvestatud. Olukorras, kus hankija leiab, et

nurjunud hankes olid tingimused valesti seatud ning

seetõttu tuleb riigihanke alusdokumente muuta, ei ole

õigustatud väljakuulutamiseta menetluse korraldamine,

sest muudetud tingimustega riigihanke suhtes võib

pakkujate huvi ja ring muutuda. Muudatus oleks

vastuolus riigihangete läbipaistvuse põhimõttega.

4

6. Täiendada § 95 lõike 4 punkti 11 pärast sõna „esindajat“ sõnadega „või

tegelikku kasusaajat“; 2) täiendada § 95 lõiget 4 punktiga 111 järgmises

sõnastuses: „111 ) kui hankijale saab teatavaks, et käesoleva lõike punktis 11

nimetatud isik on kahtlustatav või süüdistatav maksualase kuriteo

toimepanemises;“

Mitte arvestatud. Ettevõtjat ei peaks menetlusest

kõrvaldama, kui tema juhatuse liiget ei ole maksualases

kuritoes süüdi mõistetud. Samuti on hankijal pea võimatu

kontrollida kas isik on maksualase kuriteo

toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav. Välismaiste

isikute puhul on isegi karistatuse kontrollimine väga

komplitseeritud. Lisaks on käesoleva eelnõu fookuses

menetluse lihtsustamine. Peale selle eesmärgi

parandatakse mõned seaduse varasema redaktsiooni vead

ja arvestades julgeoleku olukorda, tehakse üks erand.

Eelnõu eesmärk ja ettevalmistuse ajaraam ei võimalda

läbi viia seaduse kõikehõlmavat revisjoni. Kõik

muudatusettepanekud, mis ei täida eelnõu eesmärki,

jäetakse praegu kõrvale. Seoses riigihangete direktiivide

ülevaatamisega ning peab ka RHS-i põhjalikum

hindamine toimuma lähiaastatel.

7. Muuta § 177 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja sõnastada see järgmiselt: „Lisaks

käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktides 3, 4, 11 ja 111 sätestatud alustele võib

hankija lõikes 5 nimetatud tingimustel jätta ettevõtjaga hankelepingu

sõlmimata ja kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes:“.

Mitte arvestatud. Vt eelmist selgitust.

8. Teeme ettepaneku muuta ka RHS § 119 lõiget 1. Varem kohaldus nimetatud

säte ka siis, kui pakkuja enne lepingu sõlmimist pakkumuse tagasi võttis. 2022.

aastal muudeti § 119 lõiget 1 põhjendusega, et pakkumust saab tagasi võtta

ainult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ja pakkumus on jõus kuni

jõusoleku minimaalse tähtajani. Kehtiv regulatsioon sätestab, et § 119 kohaldub

ainult siis, kui pakkuja ei allkirjasta hankelepingut või ei asu nõustumusega

antud hankelepingut täitma. Tuleb ette olukordi, kus pakkuja, kes oleks edukas,

teatab mingil põhjusel pärast pakkumuste esitamist, et ta ei sõlmi lepingut.

Selleks, et § 119 kohaldada, peab hankija, teades, et pakkuja ei sõlmi lepingut,

Mitte arvestatud. RHS § 119 lg-t 1saab kohaldada ka

olukorras, kus edukas pakkuja on teatanud oma

kavatsusest mitte sõlmida hankelepingut. Hankija ei pea

tingimata hankelepingu sõlmima ja pakkuja edasisi

samme ootama jääma. Kui pakkujad saaksid oma

äranägemise järgi pakkumustest loobuda, puuduks

hankijal igasugune kindlus hankelepingusse jõudmiseks.

5

pakkuja edukaks tunnistama ja lepingu allkirjastama ning alles siis, kui pakkuja

edasisi tegevusi ei tee, saab kohaldada § 119. Ühtlasi on ebatäpne § 119

pealkiri, mis räägib pakkumuse tagasi võtmisest.

9. Palume täiendada RHS-i sõnaselge erandiga, mis piiraks RHSi kohaldamise

kohustuse kõrgendatud kaitsevalmiduse heakskiitmisel, erakorralise seisukorra

või sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Lisaks asjadele ja teenustele peaks erand

laienema ka ehitustöödele, kuna kaitse- ja tõkkerajatiste ehitamise vajadus võib

ilmneda ülimalt lühikese aja jooksul. Teeme ettepaneku täiendada RHS § 170

lõiget 1 punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kõrgendatud kaitsevalmiduse,

erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal sõlmitakse leping sõjalise

otstarbega asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks.“.

Mitte arvestatud. RHS § 173 lg 1 p-s 5 on sätestatud

väljakuulutamiseta menetluse kasutamise erand juhuks,

kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik

kriisiolukorrast tingitud kiireloomulisuse või hankijast

sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel

tekkinud äärmise vajaduse tõttu. Samasisulise erandi

loomine ei ole vajalik. Lisaks reguleerivad ettepanekus

nimetatud olukordi eriseadused. Näiteks erakorralise

seisukorra seadus, hädaolukorra seadus.

3. Regionaal- ja põllumajandusministeerium

1. Kavandatava muudatuse tulemusena planeeritakse tõsta lihthanke piirmäära 50

000 euroni ja pikendada menetlustähtaegu võrreldes kehtivate lihthanke

menetlusreeglitega. Selle tõttu satuvad hanked eeldatava maksumusega

vahemikus 50 000 – 60 000 eurot olukorda, kus menetlustähtajad muutuvad

senisest pikemaks, mitte lühemaks. Ettepanek on tõsta lihthanke piirmäär

asjade ja teenuste puhul 60 000 euroni. Sarnane vastuolu tekib ehitustööde,

teenuste kontsessioonide, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete ning

võrgustikusektori hangete puhul. Lisaks pikeneb planeeritava muudatusega

lihthankes minimaalne pakkumuse esitamise tähtaeg: asjade ja teenuste puhul

10 → 15 päeva ning ehitustööde puhul 15 → 25 päeva. Kui võrrelda uusi

tähtaegu seniste avatud hankemenetluse tähtaegadega, siis muutust ei toimu.

Sellega kaob eelis – lihthanke lühem menetlusaeg ja võrreldes praeguste avatud

Mitte arvestatud. Eelnõus sätestatud tähtajad on

kompromiss nii hankijate kui pakkujate huvidega

arvestamiseks. Arusaadavalt on hankijad huvitatud

lühikestest ning pakkujad pikematest tähtaegadest. 2024.

aasta statistika alusel viidi lihthankemenetlus läbi 41

päeva kiiremini kui avatud menetlus (hanke teate

avaldamisest lepingu sõlmimiseni). Eelnõuga pikeneb

asjade ja teenuste pakkumuste esitamise tähtaeg 5 päeva

ja ehitustöödel 10 päeva võrra, ooteaeg 2 tööpäeva võrra.

Järelikult jääb lihthankemenetlus vaatamata mõningasele

tähtaegade pikendamisel siiski oluliselt kiiremaks

menetluseks kui avatud menetlus.

6

hankemenetluse tähtaegadega jäävad tähtajad samaks, mis omakorda ei tekita

ajalist võitu. Ettepanek on jätta tähtajad senisele lihthanke tasemele.

2. Piirmäära mõistete muutus, millega kaotatakse ära mõiste „riigihanke

piirmäär“, võib turuosalistes tekitada segadust. Ettepanek on säilitada mõiste

või anda täiendavad selgitused, et vältida kommunikatsiooniriski ja

tõlgendamisraskusi.

Mitte arvestatud. Huvigruppide kaasamise käigus ei ole

mõiste „riigihanke piirmäär“ kaotamist keegi segadust

tekitavaks pidanud.

3. Võrdluses lähiriikidega (Soome 60tuh/150tuh, Leedu 70tuh/174tuh, Rootsi

63tuh eurot) jäävad Eesti piirmäärad ka peale muudatust madalamaks.

Ettepanek on kaaluda nende tõstmist vähemalt lähiriikide tasemele, et

lihtsustamise eesmärk täituks täielikumalt. Leiame, et reeglite lihtsustamise

käigus on oluline vältida olukordi, kus teatud eeldatava maksumusega hangete

menetlus muutub senisest pikemaks või keerukamaks.

Mitte arvestatud. Asjade ja teenuste uue piirmäära

arvutamisel lähtuti viimase 7 ja tulevase 2 aasta

elukalliduse tõusuga. Eelnõu eesmärgiks oli piirmäärade

ajakohastamine, mitte põhimõtteliselt kõrgemate

piirmäärade kehtestamine. RTK esitas ettepaneku

kehtestada tulevikus piirmäärad ministri määrusega.

Võimalik, et paari aasta perspektiivis selline lahendus

tuleb ning siis saab piirmäärasid operatiivsemalt

kaasajastada.

4. Siseministeerium

1. Palume täiendada RHS § 2 lõiget 2. Kuivõrd „julgeolekuriske vähendav“ on

riigihangete üks strateegilisi eesmärke, siis soovitame kaaluda ettepanekut

täiendada § 2 lõiget 2 pärast „innovatsiooni rakendamise“ sõnadega

„julgeolekuriskide“. Ettepaneku eesmärk on, et hankijad mõtleksid juba

riigihanget planeerides ja läbi viies julgeolekuriskidega seotud aspektidele.

Leiame, et kui julgeolekuriskidega arvestamine saab teiste kõrval ka RHS-s

eesmärgina sõnastatud, on hankijatel eeldatavasti lihtsam julgeolekuriskidega

seotud aspekte nii riigihanke tingimuste seadmisel kui hankemenetlust läbi

viies, sh riigihanke käigus otsuseid tehes, arvesse võtta.

Arvestatud. Muudatus tehtud § 2 lõikesse 2.

7

2. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkte 2–6, millega sätestatakse uued

piirmäärad. Täpsemalt palume tõsta kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihangete lihthangetes piirmäär eelnõus kavandatava 100 000 euro asemel

150 000 eurole, sest nii kehtiv KJ riigihangete piirmäär kui ka eelnõus pakutud

KJ riigihangete piirmäärade tõus on põhjendamatult madalad. Direktiivi

2009/81/EL (edaspidi KJ direktiiv) kohaldatakse riigihankelepingute suhtes,

mille eeldatav maksumus käibemaksuta on täna kehtivaid piirmäärasid

arvestades asjade ja teenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuse puhul

443 000 eurot ja ehitustööde puhul 5 538 000 eurot. Võrdluses eeltooduga on

Eestis kehtivad KJ siseriiklikud piirmäärad asjadele ja teenustele 4,43 korda

madalamad, samas kui klassikalise sektori riigihanke piirmäärade vahe on

kõigest 2,86 kordne.

Mitte arvestatud. Asjade ja teenuste uue piirmäära

arvutamisel lähtuti viimase 7 ja tulevase 2 aasta

elukalliduse tõusuga. Eelnõu eesmärgiks oli piirmäärade

ajakohastamine, mitte põhimõtteliselt kõrgemate

piirmäärade kehtestamine.

3. Alternatiivina teeme ettepaneku, et arvestades kui spetsiifiline on KJ

valdkonna turg ning kui vähe on KJ riigihankeid (nii siseriiklikke kui üle

rahvusvahelise piirmäära) registris läbi viidud ja kui kallid KJ riigihanked

üldjuhul on, võiks kaaluda ka siseriikliku piirmäära kaotamist. Samas

märgime, et riigihankeõiguse üks eesmärkidest on vähendada

korruptsiooniohtu.

Arvestatud osaliselt. Lihtsustatud korras tellitavate

teenuste puhul on otstarbekas jätta alles vaid

rahvusvaheline piirmäär, sest samas suurusjärgus

piirmääraga riigihangete menetlemisel erinevates

menetlustes on väga väike mõju. Lisaks korraldatakse

lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihankeid väga

vähe. Muudatus tehakse eelnõu § 1 punkti 5.

4. Palume täiendada eelnõu § 1 punkti 3 muudatust, millega muudetakse RHS §

27 lõiget 2. Palume lõike 2 viimast lauset täiendada lauseosaga „või kui

tegemist on kaitse ja julgeolekuvaldkonna riigihankega“. Osadeks jagamata

põhjendamise kohustust kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetele

kohalduvas direktiivis 2009/81/EÜ ei ole. Seletuskirjas on välja toodud, et

Eesti on omale eesmärgiks võtnud direktiividest rangemate tingimuste

vältimise ja eelnõuga korrigeeritakse vastavad sätted.

Mitte arvestatud. Ettepanekus on tehtud õige

tähelepanek, et direktiiv 2009/81/EÜ ei reguleeri

riigihanke osadeks jagamata jätmise põhjendamist. Kuna

seadusandja on teinud valiku võtta riigihangete

direktiivid üle ühe seadusega, pidi paratamatult RHS

üldsätteid ühtlustama. Kõigi erinevatest direktiividest

tulenevate erisustega arvestamine muudaks seaduse

raskesti loetavaks ning seadus ei oleks enam ülevaatlik.

Juba praegu on näiteks segalepingute osa küllaltki

komplitseeritud ning eelnõu autorid soovivad väikeste

8

erisuste tegemisest hoiduda, kui see ei ole vältimatult

vajalik. Lisaks nendite ka ise, et KJ riigihankeid tehakse

registris vähe võrreldes teiste sektoritega. Järelikult ei saa

põhjendamise kohustuse säilimine üle rhv piirmäära

hangetes olla märkimisväärselt suur töökoormus.

5. Olukorras, kus eelnõuga kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade

süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise hanke piirmäära, ning

tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, ei saa nõustuda seletuskirjas toodud

mõjude selgitustega, et korruptsiooniohu suurenemise risk on hüpoteetiline.

Arvestatud. Seletuskirja punkti 6.2.1 lk 48 muudetud.

Korruptsiooniohu suurenemist hinnati hüpoteetiliseks

osade hangete liikumisel avatud menetlusest

lihthankemenetlusse. Rahandusministeeriumini ei ole

jõudnud infot, et lihthankemenetluses oleks

korruptsioonioht kordades suurem kui avatud

menetlusega tehtud hangetes.

6. Palume üle kontrollida eelnõu § 1 punkti 21 eelnõu ning seletuskirja osa.

Kuivõrd seletuskirjas on öeldud, et antud muudatuse tulemusel on selline

kontroll kohustuslik üksnes siis, kui minikonkursi raames sõlmitava

hankelepingu eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära (lk 18), siis

palume üle vaadata, kas antud sättes sõnad „raamlepingu maksumus ja“ on

vajalikud.

Arvestatud. Parandus tehtud eelnõu § 1 punktis 21.

7. Eelnõu § 1 punktiga 22 kavandatav muudatus § 32 lõike 8 osas, et hankija ei

pea ettevõtja dünaamilise hankesüsteemiga liitmisel tegema kvalifitseerimise

otsust, on tervitatav ja hankijate töökoormust vähendav. Samas teeme

dünaamilise hankesüsteemi ja selles kvalifitseerimistingimuste seadmisega

külgnevalt ettepaneku täiendada § 100 lg 1 p 3 ja 4 pärast sõnu „riigihanke

algamise“ sõnadega „ja dünaamilises hankesüsteemis liitumise taotluse“ ning

§ 101 lg 1 p 1 ja 2 pärast sõnu „riigihanke algamisele“ sõnadega „ja

dünaamilises hankesüsteemis liitumise taotluse esitamisele“

Mitte arvestatud. Ettepanekuga lahendatava probleemi

olemus on arusaadav, seaduse muudatus jääb tegemata

kahel põhjusel: 1) seaduse lünk on lahendatav

tõlgendusega. Vt Korduma kippuvad küsimused |

Rahandusministeerium küsimus nr 6 2) eelnõu fookus on

eelkõige menetluste lihtsustamine ning mitte

kõikehõlmav revisjon. Kuivõrd praegusel ajal toimub

riigihangete direktiivide ülevaatamine, on tõenäoline, et

lähiaastatel tuleb RHS-i põhjalikumalt muuta.

9

8. Palume täpsustada eelnõu § 1 punkti 28, millega täiendatakse RHS § 50

punktiga 12. Tänases julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju

mitmekesisemad ohud kui üksnes sõjalised rünnakud ning ka siseturvalisus

mängib riigikaitses suurt rolli. Seega leiame, et oleks asjakohane suurendada

alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes paindlikkust ka juhul kui

hankelepingu ese on vajalik näiteks ühises piiriturvalisuse julgeoleku tagamisel

osaleva Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve või Euroopa Liidu meetmete

rakendamiseks ellu viidavate piiriturvalisuse tagamise tegevuses osaleva

liikmesriigi piirivalve- või politsei eriüksuse ja nendega kaasas olevale

tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks. Lisaks eeltoodule märgime, et

eelnõu kohaselt saab korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse alla rahvusvahelise piirmäära riigihankes muuhulgas ka

Kaitseväe õppuste korraldamiseks. Õppused on osa Kaitseväe

igapäevategevusest, mistõttu on vastava menetlusliigi laiendamine eranditult

kõikidele Kaitseväe õppustele liiga laiaulatuslik. Samuti palume seletuskirjas

selgitada, kas täiendav alus eelnõus esitatud sisuga väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks ei peaks oma sisult kuuluma

RHS 6. peatüki alla (§ 173) või on see väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlus lisatud klassikalise direktiivi sätete alla põhjusel, et selle sätte

alusel võiks osta ükskõik milliseid tooteid sättes nimetatud eesmärgi täitmisel,

sh tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks (sh kontoritarbed, toitlustus,

konverentsid, majutus jne)?

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja eelnõu punkt 28

selgitus täiendatud (lk 21). Nõustume, et riigi julgeolek

sisaldab ka siseturvalisust. Samas ettepanekust ei selgu

miks on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve või Euroopa

Liidu meetmetega seotud piiriturvalisuse tegevused

kiireloomulised. Kutsume Sise- ja Kaitseministeeriumi

omavahel kõnealuse erandi üle läbi rääkima. Mis

puudutab vabatahtlike kõrvaldamisaluste täiendamist,

siis see on väärt ettepanek, kuid jääb käesoleva eelnõu

skoobist välja. Paraku ei võimalda antud projekti ajaraam

teha RHS-i kõikehõlmavat revisjoni. Kõnealune

ettepanek eeldaks õiguslikku analüüsi, toetava

kohtupraktika leidmist, võrdleva õiguse analüüsi, kuid

ajaliselt ei ole see hetkel võimalik. Samuti pidasime

silmas, et praegu toimub riigihanke direktiivide

ülevaatamine ning seal adresseeritakse sama probleemi.

9. Palume täpsustada eelnõu § 1 punkti 31, millega muudetakse RHS § 72 lõiget

6. Palume kaaluda, kas antud kontekstis, kus kaotatakse ära hankija kohustus

pidada läbirääkimisi, mida Siseministeerium toetab, oleks asjakohane

kõnealuse muudatuse valguses vaadata üle kogu § 72 sõnastus. Täpsemalt,

planeeritud muudatuse jõustumisel tekitab osa paragrahvist, mis endiselt paneb

hankijale kohustusi seoses „läbirääkimiste pidamise ettepanekuga“, segadust.

Näiteks, kui hankijal ei ole eelnõu kohaselt enam kohustust läbirääkimisi

Arvestatud osaliselt ja nimetatud muudatus eelnõust

välja jäetud.

Pärast põhjalikumat analüüsi otsustasime eelnõus

kavandatud muudatusest loobuda ja jätta RHS § 72

kehtima praegusel kujul. Nõustume, et muudatus tekitaks

paragrahvi siseselt vastuolu, potentsiaalselt õiguslikku

segadust ja jaotab regulatsiooni kaheks –

10

pidada siis § 72 lõige 1 kohustab hankijat jätkuvalt tegema ettevõtjale

ettepaneku pidada läbirääkimisi. Ka lõiked 2, 4 ja 5 räägivad jätkuvalt

läbirääkimiste pidamise ettepanekust. Kaaluda paragrahvis 5 (10) 72 muu

sõnastuse kasutamist. Selleks võiks olla näiteks „ettepanek hankelepingu

sõlmimiseks“, sest väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluses on hankija

tegevus (ettepanek) suunatudki eeskätt hankelepingu sõlmimisele ning

seejuures asjaolu, kas hankija jõuab hankelepingu sõlmimiseni läbirääkimiste

pidamise tulemusel, pakkumuse küsimise-esitamise tulemusel või mõnel muul

viisil, ei vaja ilmselt regulatiivsel tasandil sekkumist

läbirääkimistega ja läbirääkimisteta väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlus.

Praktikas peaks kehtiv RHS § 72 lg 6 sõnastus „Hankija

peab .. läbirääkimisi“ siiski peegeldama

väljakuulutamiseta hankemenetluse paindlikku ja

vormivaba olemust. Menetlus ise ongi oma olemuselt

läbirääkimine, isegi kui see piirdub vaid tingimuste

täpsustamisega e-kirja teel või nõustumusega veebipoes

asja hankimisel.

Selle asemel, et muuta seadust, peame otstarbekamaks

selgitada kehtiva sätte sisu ja rakendamist nõustamise ja

korduma kippuvate küsimuste (KKK) kaudu.

Läbirääkimised on väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse olemuslik osa, ent seadus ei kirjuta ette

nende pidamise vormi ega ulatust, jättes hankijale

maksimaalse paindlikkuse. Võlaõigusseaduses on

reguleeritud lepingueelsed läbirääkimised.

Võlaõigusseaduse eelnõu 116 SE seletuskirjas on

selgitatud, et leping sõlmitakse seega lepingu sõlmimise

ettepaneku ehk oferdi tegemise ja selle ettepanekuga

nõustumise ehk aktseptimise teel. Oferdi ja aktsepti

eristamine lepingueelsetes läbirääkimistes võib olla

praktiliselt keeruline ning seetõttu loetakse leping

sõlmituks ka siis, kui poolte vastastikuste tahteavalduste

vahetuse teel on piisavalt selgunud, et pooled on

saavutanud kokkuleppe. Selline lähenemine aitab

praktikat ühtlustada ilma seaduse sõnastuse tarbetut

muutmist.

11

10. Peame ebavajalikuks eelnõu § 1 punkti 32 muudatust, mille täiendatakse RHS

§ 77 lõikega 62 . Antud sätte seos lihtsustamise projektiga jääb arusaamatuks.

Intellektuaalomandi õigustega seotud asjaolude läbimõtlemine riigihanke

alusdokumentide koostamisel on ka täna osa hoolsa hankija kohustustest.

Tavaliselt on see käsitletud sõlmitava lepingu projektis. Lisaks eeltoodule

märgime, et riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmine on

reguleeritud riigivaraseaduses. Kuidas kavandatav muudatus mõjutab

tulevikus riigivara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmist? Kas

muudatusega kaasnevat mõju on analüüsitud riigivaraseaduse § 281 kuni § 284

tähenduses? Kuigi kavandatava muudatusega suure tõenäosusega olulist mõju

ei kaasne, oleme siiski arvamusel, et ebavajalik on luua regulatsiooni, mis

tegelikku mõju ei oma ega ole otseselt seotud riigihangete regulatsiooniga.

Mitte arvestatud. Muudatus toetab riigihangete

strateegliste põhimõtete rakendamist, täpsemalt

innovatsiooni edendamist riigihangete kaudu. Eelnõuga

ei ole kavas muuta selles küsimuses teisi kehtivaid

õigusakte.

11. Palume kaaluda RHS § 82 lõike 2 muutmist. Direktiiv on leebema sõnastusega

kui RHS, arvestades riigi õiguspoliitilisi suunda mitte üle võtta direktiive

karmimalt. Lihtsustamise projekti raames esitati muuhulgas ettepanek muuta

RHS-i nii, et pakkumuste esitamise tähtaega tuleb pikendada olulise muudatuse

korral. Ettepanekuga nõustusime, sest mitte iga riigihanke alusdokumentides

tehtud muudatuse korral ei peaks hankija olema olukorra ees, kus ta peab

esitamise tähtaega edasi lükkama. Praegu on praktikas nii, et sisuliselt iga

muudatuse korral peab hankija tagama, et muudetud dokumentide avaldamisest

arvates oleks vähemalt 50% minimaalsest esitamise ajast veel ees ja vajadusel

tuleb siis vastavalt tähtaega pikendada. Kirjeldatud olukorra on tekitanud

asjaolu, et alati saab, kasvõi teoreetiliselt, väita, et muudatuse tõttu võib

huvitatud ettevõtjate ring muutuda või mingi, ükskõik kui pisike, muudatus

võis kellegi pakkumust mõjutada. Kokkuvõtvalt: praegune sõnastus annab

palju ruumi teoreetilisteks tõlgendusteks, mis ei toeta praktikas riigihangete

teostamist. Pakume ka direktiivist lähtuva sõnastusettepaneku, mis ka TGS

advokaadibüroo poolt lihtsustamise projekti analüüsis

Mitte arvestatud. Sisuliselt on RHS-i üle võetud

direktiivi 2014/24EL sõnastus. Vahe seisneb selles, et

RHS-s on lahti kirjutatud, milles riigihanke

alusdokumentide oluline muudatus seisneb. Hankijal on

ka praegu võimalus hinnata kas tegemist on olulise

alusdokumentide muudatusega või mitte ning väheolulise

muudatuse puhul ei pea pakkumuste esitamise tähtaega

pikendama. Näiteks ei ole Rahandusministeeriumi

järelevalve praktika kohaselt peetud oluliseks

muudatuseks: 0-väärtusega rea kululoendist kustutamist;

maksumuse valemite mittesisulist muutmist; kululoendi

muutmist, kui vastuolude korral tuli lähtuda teisest

alusdokumentide osast; RHAD-s juba kajastuva info

täpsustamist jne. Kuna muudatuse olulise hindamine

peab toimuma ka kehtiva korra kohaselt ning on kaheldav

kas teistsugune seaduse sõnastus hankijate olukorda

lihtsustaks, siis ei ole ka hankijate hulgas § 82 lõigete 1

12

ja 2 muutmise osas üksmeelt (Lihtsustamise analüüs.

Ettepanek 5).

12. Teeme ettepaneku muuta RHS § 88 lõiget 8. RHS § 88 lg 8 sätestab, et kui

hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud, tuleb tehnilise kirjelduse

koostamisel võtta arvesse puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi

seoses hankelepingu esemega või koostada tehniline kirjeldus nii, et kõigil

oleks võimalik hankelepingu eset kasutada, välja arvatud nõuetekohaselt

põhjendatud juhtudel. Kui kohustuslikud ligipääsetavuse nõuded on sätestatud

Euroopa Liidu õigusaktiga, lisab hankija tehnilisele kirjeldusele viite vastavale

õigusaktile. Palume kaaluda, kas esineb vajadus sätestada, millises

alusdokumentide osas vastava viite peab tegema, sest vastav viide võib olla

sätestatud tehnilise kirjelduse asemel näiteks ka lepingu tingimustes.

Mitte arvestatud. Vastav nõue on üle võetud direktiivi

2014/24/EL artikli 42 lõikest 1, millega sätestatakse

tehnilise kirjelduse nõuded.

13. Siseministeerium ei toeta eelnõus pakutud viisil RHS § 95 lg 4 sõnastuse

muutmist, sest oleme seisukohal, et seadus peab võimaldama hankijal

kõrvaldada pakkuja ka olukorras, kus hankija ei suutnud alusdokumentide

koostamisel teatud riski ette näha. Samamoodi peaks RHS võimaldama

hankeleping üles öelda või sellest taganeda kui esineb mõni RHS §-s 95 lõikes

4 sätestatud alus. Teeme ettepaneku täiendada RHS § 124 lõike 1 punkti 21

sõnastust viidetega RHS § 95 lõikele 4 ning sõnastada see punkt näiteks

järgmiselt: „(1) Hankijal on õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust

taganeda, kui: /…/ 2 1 ) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu

täitmise ajal mõni käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–4 või § 95 lõike

4 punktides 2–12 sätestatud alus;“. Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada RHS §

95 pakkuja ja taotleja kõrvaldamise aluseid sättega, mis võimaldab maandada

võimalikke ebausaldusväärsusega kaasneda võivaid ohte. Eeltoodust tulenevalt

teeme ettepaneku täiendada RHS § 95 lõiget 1 ja/või lõiget 4 sarnase alusega

nagu on sätestatud § 177 lõike 2 punktis 1, s.o hankija võib hankemenetlusest

Mitte arvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada

riigihanke menetlust ning anda hankijatele rohkem

valikuvõimalusi. Lihthankemenetluses on juba praegu

sarnane regulatsioon olemas ning toimib. Tõenäoliselt

kasutavad hankijad ka edaspidi üle rahvusvahelise

piirmäära hangetes kõiki või enamust valikulistest

kõrvaldamisalustest. Kuid siiski võib olla suure

maksumusega, kuid sisuliselt lihtsaid hankeid, mille

turgu hankija hästi tunneb ning võib seetõttu osade

kõrvaldamisaluste kohaldamise välistada.

Hankijal on hankelepingu tingimuste kujundamisel lai

diskretsioon. Seega on hankijal võimalik sätestada

hankelepingus sellised lepingu ülesütlemise tingimused

nagu ta vajalikuks peab.

13

kõrvaldada ja jätta hankeleping sõlmimata ettevõtjaga, kes ei ole teadaolevalt

piisavalt usaldusväärne, et välistada riigi julgeolekule avalduvaid ohte.

14. Toetame eelnõu § 1 punkti 48 muudatust, kuid palume kaaluda, kas täielikku

pöördmenetlust oleks kohane laiendada ka muudele, kui vaid hinna või kulu

alusel hindamisele. Uus regulatsioon võimaldab hankijatel soovi korral viia

läbi n-ö täielik pöördmenetlus, mis on igati mõistlik, vajalik ja kaua oodatud.

Arusaamatuks jääb aga, miks luuakse selline võimalus üksnes juhul, kui

pakkumusi hinnatakse pakkumuse hinna või kulu alusel. Miks ei võiks

eelnõuga kavandatavat täielikku pöördmenetlust kasutada ka kvalitatiivsete

hindamiskriteeriumite puhul? Juhul, kui hankija kasutab kvalitatiivseid

hindamiskriteeriumeid ja hindab pakkumusi vastu hindamiskriteeriume ning

pakkumustele omistatavad väärtuspunktid ei selgu pakkumuste võrdlemise

teel, siis olukorras, kus edukas pakkumus osutub mittevastavaks, ei muutu

pakkumuste pingerida. Ka sellistel juhtudel võiks hankijal olla õigus täielikku

pöördmenetlust kasutada.

Arvestatud. Eelnõu § 114 lg 11 sõnastus muudetud

vastavalt ettepanekule.

15. Palume selgitust eelnõu § 1 punkti 57 kohta, millega täiendatakse RHS § 117

lõikega 11 . Jääb ebaselgeks, mida soovitakse täiendatava sättega öelda. Ka

seletuskirjast ei ole võimalik leida mida on § 117 lg 11 soovitud reguleerida.

Milliseid pakkumusi veel peale vastavaks tunnistatud pakkumuste hinnataks?

Mittevastavate pakkumuste hindamine ei tundu kuidagi loogiline.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

16. Juhime tähelepanu eelnõu § 1 punktile 58, millega täiendatakse RHS § 122.

Üldine tähelepanek § 122 planeeritud muudatusega seonduvalt, et kui kehtiva

RHS-i kohaselt on alltöövõtjatest teavitamise kohustus seotud riigihanke

piirmääraga, mis eelnõuga kaotatakse, siis palume vaadata üle, kas ei oleks

asjakohane siduda see kohustus rahvusvahelise piirmääraga.

Mitte arvestatud. Seletuskirjas on selgitatud miks ei

peetud riigihanke piirmäära asendamist rahvusvahelise

piirmääraga sobivaks.

17. Teeme ettepaneku piirata hankija õigust asendada sõlmitud hankelepingus

ettevõtte uue ettevõtjaga, mis on loodud restruktureerimise tõttu ja seeläbi

välditakse vana ettevõtte poolt kohustusi riigi ees. Hankija ei peaks saama

Mitte arvestatud. Ettepanekus on õigesti märgitud, et

hankijal puudub kohustus hankelepingut muuta, kui

esineb § 123 lg 1 p-s 6 toodu alus. Järelikult on senise

14

rakendada RHS § 123 lg 1 punktis 6 ettenähtud võimalust kui ettevõtte

restruktureerimine on tingitud asjaolust, et äriühingu suhtes on näiteks

alustatud kriminaalmenetlus või on ettevõttel riigi ees maksuvõlad ning

restruktureerimisega luuaks nö puhas ettevõte, mis jätkab samadele osanikele

riigi vahenditest tulu saamist, kuid teiselt poolt välditakse riiklike kohustuste

täitmist, sh tuleviku nõudeid. Kuigi RHS § 123 lg 1 p 6 ei kohusta hankijat

olemasolevat ettevõtjat asendama, vaid annab selleks võimaluse, oleks

asjakohane viidatud sätet siiski täiendada selliselt, et hankelepingu jätkamine

tahtlikult likvideeritava äriühingu järglasega oleks välistatud. Eelnevast

tulenevalt teeme ettepaneku täiendada RHS § 123 lg 1 p 6 sõnastust näiteks

järgmiselt: „6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue ettevõtjaga, kes

ei kuuluks kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 kohaselt ja kes täidab

riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi, ettevõtja

restruktureerimise, sealhulgas ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või

maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja asendamisega ei väldita ettevõtja

riiklike kohustuste täitmist ega kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi;“.

lepingupartneri asendamine ebasobivaga kergesti

välditav. Sõnastuse muutmisel võib hankijal tekkida

kohustus ka nö puhta ettevõtte puhul tõendada riiklike

kohustuste täitmist, mis tekitaks tarbetut töökoormust.

18. Palume täiendada RHS § 177 lõiget 2. Ettepanek täiendada RHS § 177 lõiget

2 viitega § 95 lõike 4 punktile 12, et KJ hankija, kes on piiranud isikute ringi

kooskõlas RHS § 7 lõikega 3, saaks kolmandatest riikidest pärit ettevõtja (või

tema alltöövõtja) hankemenetlusest kõrvaldada. Kuivõrd KJ riigihanked on

kaheetapilised, siis võimalusest see pakkumus tagasi lükata praktikas ei aita.

Oluline on, et ettevõtja saaks kõrvaldada kohe riigihanke esimeses etapis ja

teha sellekohase kõrvaldamise otsuse.

Mitte arvestatud. Hankija saab menetluse esimeses

etapis kõrvaldada RHS § 7 lg 3 ja hankedokumentide

alusel isiku, kellel puudub õigus pakkumuse esitamiseks.

Analoogselt RHS § 111 lõike 6 punktis 1 sätestatuga.

19. Palume täpsustada eelnõu § 1 punkt 71, millega parandatakse RHS § 178 lõikes

2 esinev viga. Nõustume, et RHS § 178 lõige 2 ebaõige sõnastuse tulemusena

on tekkinud ebaloogiline ja vastuoluline olukord, kus kehtiv sõnastus seob

kõikide lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise nõude lõikes 2

nimetatud erandlike asjaoludega (hädaolukord, sõjaseisukord jms), mis ei ole

kooskõlas direktiivi artikliga 42 ning muudatus on vajalik, sest see on

Mitte arvestatud. Nõustume, et kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna direktiivi tekst on raskepärane ning

kvalifitseerimistingimuste osas esineb kattuvusi. Samas

ei ole § 178 rakendamine eelnõu jõustumisel kuidagi

takistatud. Kuivõrd praegu toimub direktiivide revisjon,

15

riigihankeid läbiviies tekitanud tõsiseid probleeme. Iseküsimus on, kas eelnõus

pakutud sõnastus on üheselt mõistetavalt arusaadav ja garanteerib artiklis 42

toodud võimaluste ülevõtmise. KJ direktiivi artiklis 42 on antud ettevõtjate

tehniline ja/või kutsealane suutlikkusse kontrollimiseks terve rida võimalusi ja

suur osa neist ühtib ka klassikalise direktiiviga. Samad põhimõtted on püütud

üle tuua ka RHS-i, kuid lõike 2 sõnastus on eelnõus endiselt segadust tekitav.

Lõike 2 sõnastus ühtib artikli 42 punkti h sõnastusega (ehk sama artikli ühe

alamjaotuse täiendava võimalusega), kuid arusaamatuks jääb, miks see

seaduses nii keeruliselt ja läbi viitamiste peab sätestatud olema. Sõnastust

lugedes jääb eksitav mulje, nagu ei tohiks eelnõus viidatud punktides 1-3

toodut üldse muul juhul nõuda, kui lõikes 2 nimetatud hädaolukordades jms,

mis ei ole direktiivi eesmärk. Enamus punktides 1–3 toodust on rohkemal või

vähemal määral artikliga 42 kaetud. Võimalik, et siin on tahetud välistada

kordust, sest osa nõudeid tulevad § 101 lõike 1 punktides 1, 3, 8, 11 ja 12 ning

lõigetest 3–6. Tegemist on väga olulise sättega, mistõttu peab see olema selge

ja seaduse rakendajale ühest arusaadav.

teeksime sisulised muudatused pigem uue direktiivi teksti

alusel.

5. Kultuuriministeerium

Kunstiteoste tellimise seaduse (KKTS) § 2 lõige 2 punkt 3 kasutab mõistet

„riigihanke piirmäär“. KKTS näeb ette, et tellija on kohustatud tellima

kunstiteose, kui ehitustööde hankelepingu või kontsessioonilepingu hind on

vähemalt võrdne riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punktis 2 nimetatud

ehitustööde riigihanke viiekordse piirmääraga ehk 750 000 euroga (5* 150 000

eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb ka KKTS-is teha muudatus mõistete

kasutamise osas. Kui jätkata sama suurusjärguga, mis on kehtivas seaduses,

oleks kõige lähem sõnastus kaheksakordne ehitustööde lihthanke piirmäär.

Kultuuriministeerium teeb aga ettepaneku kunstiteose tellimise kohustuse

tõstmiseks kümnekordse ehitustööde lihthanke piirmäära (10*100 000 ehk 1

Arvestatud. KKTS-is muudetakse kunstiteose ostmise

kohustuse alampiir proportsionaalselt riigihangete

piirmäärade tõusule.

16

000 000 euro) peale. Ehitushinnad on selle ajaga võrreldes, mil viimati

piirmäära reeglit ümber vaadati, oluliselt tõusnud. Alla ühe miljoni eurose

eelarvega ehitustööd (eelkõige hoonete laiendamised või ümberehitamised) on

tavaliselt pigem väikestel objektidel ja arvestades kunstiteose tellimisega

kaasnevat haldus- ja rahalist koormust, oleks mõistlik seda alampiiri tõsta.

6. Sotsiaalkindlustusamet

1. Eelnõu § 1 punkt 34 (RHS § 83 lõige 3). Tehtav muudatus on väga “juriidiline”.

Seadusesse võiks jääda valikuvõimalus, et aruandlus hakkab kas raamlepingu

sõlmimisest või kui raamleping hakkab kehtima hiljem, siis selle kehtivusest.

Lepinguid ei täida reeglina juristid ning sisuliselt kaasneks muudatusega

asustusesisese õigusnõustamise vajadus küsimuses, mida tähendab

“raamlepingu kehtima hakkamine”. SKA praktikas hakkavad raamlepingud

kehtima pigem lepingu sõlmimisest ja harvad on olukorrad, kus leping

sõlmitakse pikalt ette. Selgusetuks jääb, kas kehtivusaja alguseks tuleb

raamlepingu juures sellisel juhul lugeda esimese tellimuse/minikonkursi või

sõlmimise kuupäeva, kui raamlepingus ei ole endas kuupäeva määratud.

Samuti jääb selgusetuks seletuskirjas toodud seos töökoormuse vähenemisega,

kuna aruanded lähevad registrisse automaatselt SAP-ist ja keegi neid käsitsi ei

esita.

Arvestatud. Eelnõu § 1 punkt 34 jäetakse eelnõust välja.

2. Eelnõus on koormuse käsitlus keskendunud lihthanke piirmäära ületavatele

hangetele. Käsitlemata on aga mõju alla lihthanke piirmäära jäävatele

hangetele. Sh, et täna osutab paljudele riigiasutustele (sh SKA-le) hanketeenust

alates lihthanke piirmäärast RTK. Selles vaates väheneb piirmäärade tõstmisel

küll RTK koormus ja hanked muutuvad eelduslikult kiiremaks, kuid

analüüsimata on, kuidas selline muudatus teisi riigiasutusi mõjutab.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas on välja toodud kui

palju hankeid langeb klassikalises sektoris lihthanke

kategooriast väikehankeks. Eelnõu tulemusel avaliku

sektori töökoormus kokkuvõttes langeb, kuigi tööjaotus

kesksete hankijate ja ostjate vahel võib vähesel määral

muutuda, kuid see on pigem töökorralduslik küsimus riigi

sees. Lisaks saab hankija hankekorras ise reguleerida

kuidas väikehankeid läbi viiakse. Kehtivad reeglid ei

17

nõua avaliku sektori väikehangete korraldamist RHR-is,

kuigi see on tervitatav.

3. Teeme ettepaneku kaaluda, kas HKTS § 13 lõige 5 on vajalik ja asjakohane või

pigem võiks kogu hankemenetlusega seotud teated jääda riigihangete

registrisse? Meie hinnangul tekitab kehtiv regulatsioon bürokraatiat kui hange

nagunii tehakse registris, kuna asutusesisene hankekord või RHS näeb nii.

Ametlikud Teadaanded ei taga meie hinnangul võimalust jõuda paljude

pakkujateni ega võimalda menetlust dokumenteerida. Seetõttu tekitab

hanketeadete dubleerimine bürokraatiat ja ohtu, et mõni kohustus jääb täitmata

– millel võib olla mõju välisvahenditest finantseerimise korral.

Mitte arvestatud. Tegemist on asjakohase ettepanekuga,

kuid lihtsustamise eelnõu ajakriitilisuse tõttu ei soovi me

algatada teiste seaduste muutmist, kui see vähegi

võimalik on. Arvestame SKA muudatusettepanekuga

tulevikus.

4. Lisaks võiks kaaluda, kas RTS § 2 lõike 2 punktis 6 võiks sisalduda erand, et

Riigi Teatas ei pea avaldama sellist halduslepingut, mille kohta avaldatakse

hanketeade ja riigihanke aruanne riigihangete registris. Ka see tekitab

täiendavat töökoormust dubleerimise näol.

Mitte arvestatud. Vt eelnevat selgitust.

7. Transpordiamet

1. Muuta § 194 lg -s 5 toodud vaidlustusele vastamise tähtaega. Hetkel kehtiv

regulatsioon on, et hankija esitab vaidlustusele kirjaliku vastuse kolme

tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjonilt vaidlustuse koopia saamisest arvates,

lisades sellele kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mida

vaidlustuskomisjon nõuab. Kirjalikus vastuses võib hankija teha vaidlustuse

lahendamise ettepaneku. Ettepanek on sarnaselt § 189 lõike 4 muudatustega,

muuta hankija vastamise tähtaeg 5 tööpäevani, tagamaks ka hankijale

tõhusam õiguskaitse.

Mitte arvestatud. 2025. a suvel kooskõlastusringil

käinud RHS muutmise eelnõu, millega kavandati VaKo

menetluse tähtaja pikendamist, sai väga tugeva vastuseisu

osaliseks nii hankijate kui pakkujate poolt. Seetõttu ei

poolda eelnõu autorid vaidlustusmenetlust pikendavaid

muudatusi.

18

8. Riigi Tugiteenuste Keskus

1. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 1 punktides 2-5 toodud RHS § 14 lõiget 1

puudutavad muudatused järgmiselt: „(1) Lihthanke piirmäära käesoleva

seaduse tähenduses kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“

Mitte arvestatud. Nõustume, et VV määrusega oleks

lihtsam riigihanke piirmäärasid muuta. Senised

piirmäärad on kehtinud 7 aastat ning turuosalised ei ole

väljendanud vajadust piirmäärade sagedaseks

muutmiseks.

2. Teeme ettepaneku muuta eelnõu p 57 ja sõnastada § 117 lg 1¹ järgmiselt:

„(1¹) Käesoleva seaduse § 114 lõikes 1¹ sätestatud juhul ei ole hankija kohustatud

hindama üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi.“.

Arvestatud. Eelnõus § 117 lg-s 11 parandus tehtud.

3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud RHS § 60 lg 2 esimene lause muutmisena

järgmises sõnastuses: “„(2) - “Hankija peab vastavaks tunnistatud pakkumuste

ja etapi viisi peetavate läbirääkimiste puhul kõikide edasiste pakkumuste üle

läbirääkimisi, et valida välja edukas pakkumus.“.“, või alternatiivselt,

täiendada eelnõud § 60 lõikega 21 järgmises sõnastuses: “„(21) -

“Innovatsioonipartnerluses peab hankija vastavaks tunnistatud pakkumuste ja

etapi viisi peetavate läbirääkimiste puhul kõikide edasiste pakkumuste üle

läbirääkimisi, et valida välja edukas pakkumus. “.

Mitte arvestatud. Läbirääkimiste võimalus on kehtivas

regulatsioonis olemas. Innovatsioonipartnerlust on

kasutatud üksikutel kordadel ning ettepanekus esitatud

probleem ei ole üles kerkinud. Rahandusministeeriumile

teadaolevalt ei ole innovatsioonipartnerluse vähese

kasutamise põhjuseks läbirääkimistega seonduv.

4. Teeme ettepaneku viia eelnõu seletuskirja lk 24 kolmanda lõike selgitus

kooskõlla eelnõus tehtava muudatusega järgmiselt: “Punktiga 34 muudetakse

§ 83 lõiget 3, asendades raamlepingu alusel esitatavate andmete

arvestusperioodi alguspunkti. Sõna “sõlmimisest” asendatakse sõnadega

“kehtivusaja algusest”. Muudatuse eesmärk on vähendada hankijate

töökoormust ja muuta aruandluskohustus loogilisemaks.”.

Eelnõu § 1 p-s 34 sisalduv RHS § 83 lg 3 muudatus ei too leevendust hankijate

poolt korduvalt välja toodud probleemile seoses hankija ebamõistliku

töökoormusega raamlepingu alusel täidetavate hankelepingute andmete

sisestamisega registrisse. Ettepanek tunnistada lg 3 kehtetuks.

Mitte arvestatud. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on

sisaldab muudatus liialt õiguslikke nüansse, mida on

mittejuristidest rakendajatel keeruline mõista ning

sellega kaasneks asutusesisese nõustamise vajadus.

Eelnõuga ei soovita hankijate töökoormust suurendada.

Arvestades tagasisidet jätame eelnõust § 1 p 34 välja.

Riigiraamatupidamiskohuslastest hankijate töökoormust

raamlepingute alusel hankelepingutest teavitamise osas

vähendab võimalus koondada väiksemate tellimuste

maksumused riigi raamatupidamistarkvarast SAP

19

riigihangete registrisse ühe koondhankelepingu alla. SAP

andmed uuenevad registris jooksvalt ja on huvilisele

hankelepingu andmete juures avalikult kättesaadavad.

Nii ei ole hankijal tarvis iga 12 kuu järel raamlepingu

sõlmimisest väiksemate tellimuste koondamiseks uut

hankelepingu kirjet lisada. Vastav juhise täiendus tehakse

hankijatele eraldi teatavaks Rahandusministeeriumi ja

riigihangete registri veebilehel.

5. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 p 48 ja sõnastada § 114 lõike 11

täiendamise ettepanek järgmiselt: „(11) Hankija võib piirduda ainult selle

pakkumuse vastavuse kontrollimisega, mille ta kavatseb käesoleva seaduse §

117 kohase hindamise tagajärjel edukaks tunnistada. Sellisel juhul tagab

hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kelle pakkumus ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. “

Arvestatud. Eelnõu § 114 lõike 11 sõnastust muudetakse.

9. Eesti Töötukassa

1. Eelnõu § 1 punktis 47 täiendatakse RHS § 110 uue lõikega 11, mille kohaselt

kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud pakkumuse

jõusoleku minimaalset tähtaega teisiti, on pakkumus siduv kolm kuud

pakkumuse esitamisest arvates. Seletuskirja kohaselt on uue lõike kohaselt

pakkumus siduv kolm kuud alates pakkumuste esitamise tähtpäevast, juhul kui

hankija on riigihanke alusdokumentides jätnud teistsuguse tähtaja määramata.

Seega sätte sõnastus eelnõus ja seletuskiri ei lähe omavahel kokku. Kuna iga

pakkumus esitatakse erineval ajal, saabub iga pakkumuse jõusoleku

lõpptähtaeg erineval ajal ning hankijal puudub hea ülevaade tähtaegade

aegumisest. Ettepanek on muuta eelnõus RHS § 110 lõike 11 sõnastust selliselt,

et pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg oleks seotud mitte pakkumuse

Arvestatud. Eelnõu tekstis oli eksitus. Paragrahv 110 lg

11 on parandatud. Pakkumuse kehtivuse aeg hakkab

kulgema pakkumuste esitamise tähtpäevast arvatest.

20

esitamise ajaga, vaid pakkumuste esitamise tähtpäevaga (sarnaselt RHS § 110

lõikega 1).

1. Seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 46 (§ 104 lg 8) selgituses on märgitud:

„Eelnõuga tehtav muudatus seadustab paindlikuma lähenemise. Sätet

täiendatakse sõnastusega, mis lubab hankijal kontrollida nii „eduka pakkuja“

kui ka „pakkuja suhtes, kelle ta kavatseb edukaks tunnistada“. See annab

hankijale selge õigusliku aluse alustada sisulist kontrolli (sh küsida tõendeid)

kohe, kui ta on välja selgitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse ning

teha hankepassiga menetlustes kõik vajalikud otsused korraga ilma et ta peaks

esmalt eraldiseisva edukaks tunnistamise otsuse tegema.“ Palume täiendada

seletuskirja ja selgelt välja tuua, kuidas kindlaks teha ja kuidas hankija saab

hiljem tõendada, et oli olukord, et ta kavatseb pakkuja edukaks tunnistada ja

lisada vastavaid näiteid.

Mitte arvestatud. Isik, kelle pakkuja kavatseb edukaks

tunnistada selgub pakkumuste hindamise tulemusel ning

need tulemused säilivad hankijal otsuste või protokollide

näol. Kui hiljem selgub, et kõnealune isik ei kvalifitseeru

või tuleb menetlusest kõrvaldada ning edukaks osutub

keegi teine, säilivad siiski menetlusest lahkunud isiku

pakkumus ja hindamistulemused.

10. Maksu- ja Tolliamet

1. Eelnõuga plaanitakse ehitushangetel keskmise töötasu tõendi nõue kaotada. MTA

hinnangul on ehitushangetel keskmise töötasu tõendi nõue põhjendatud ja vajalik.

MTA edastatud statistikast saab tõepoolest järeldada, et riigihangetel osalevad

veidi parema maksukäitumisega ettevõtted. Samas on MTA veendunud, et parem

maksukäitumine esineb suuresti tänu keskmise töötasu tõendi esitamise nõudele.

Seejuures märgime, et 10% suurune maksukuulekuse erinevus riigihangetes

osalevate ja mitteosalevate ettevõtjate vahel on MTA hinnangul üsna väike. MTA

leiab, et kui keskmise töötasu tõendi esitamise kohustus kaotada, esineb suur risk

sattuda olukorda, kus riigihangetel osutuvad edukaks ettevõtted, kes tegelikkuses

maksukuulekad ei ole.

Mitte arvestatud. Puuduvad andmed, mis tõsikindlalt

tõendaksid seost keskmise töötasu tõendi esitamise nõude

ning parema maksukäitumise vahel. Kuna tõendist

saadav positiivne mõju ei ole tõendatud, kuid sellega

kaasnev halduskoormus on suur, ei ole § 115 lg 2

muudatusest loobumine põhjendatud.

21

11. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

Teeme ettepaneku jätta kehtiva seaduse RHS § 115 lg 8 sõnastus muutmata ning

sellest tulenevalt jätta eelnõust välja punkt 55. Euroopa Kohus ei ole kohtuasjas C-

669/201 tehtud lahendis sõnastanud hankijale kohustust otsuse põhjendatud

kirjaliku dokumendina vormistamiseks. Juhime tähelepanu, et viidatud

kohtulahendi punkt 36 ei sisalda kohustuslikku nõuet otsuse justnimelt kirjalikuks

vormistamiseks. Ingliskeelne väljend „to take a decision“ ei tähenda automaatselt

otsuse kirjalikku vormistamist, vaid lihtsalt otsuse vastuvõtmist, ehk otsustamist.

Ingliskeelse rõhutatud sõnastuse kohaselt tuleb hankijal otsustada, kas pakkumust

vastavaks tunnistada või tagasi lükata.

Arvestatud. Eelnõust jäetakse välja endine punkt 58.

12. Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Eelnõu § 1 p 49 alusel võib hankija piirduda ainult selle pakkumuse vastavuse

kontrollimisega, mille ta kavatseb riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 117

kohase hindamise tagajärjel edukaks tunnistada, tingimusel et pakkumusi

hinnatakse vaid pakkumuse hinna või kulu alusel. Eeltoodu läheb RIK-i hinnangul

vastuollu eesmärgiga vähendada riigihanke menetlusi, mis seisnevad pakkumuste

hindamises vaid maksumuse alusel, kuna lihtsustades vaid pakkumuse maksumust

hindavaid hankemenetlusi võib tekkida hankijatel ilmselgelt kiusatus nimetatute

osakaalu tõsta. Teeme ettepaneku analüüsida, kas oleks võimalik laiendada

lihtsustatud menetluskorda ka majanduslikult soodsaima pakkumuse

väljaselgitamise puhul või antud lihtsustuse võimatuse korral mõelda välja mõni

täiendav meede. Eelnõus on tõesti välja toodud ka majanduslikku soodsust

hindavate menetluste lihtsustamise meetmed (nt § 104 lg 8 sätestatu), kuid ükski

ei ole samaväärne käesolevas punktis kajastatuga.

Arvestatud. Eelnõus muudeti § 114 lg 11 sõnastust.

22

13. Kaitsepolitseiamet

1. Olukorras, kus eelnõu autorid toovad ise välja, et 2024. aastal tellitud

riigihangete lihtsustamise analüüsi järelduste kohaselt ei ole Eesti riigisisesed

hankereeglid võrreldes EL direktiividega märkimisväärselt keerukamad (vt

seletuskirja p 2), on küsitav, kas eelnõuga kavandatud senise kolmetasandilise

süsteemi muutmine ja piirmäärade tõstmine on ikkagi parim lahendus

hankemenetluste tõhusamaks ja kiiremaks muutmisel. Korruptsiooniohu

vältimiseks on jätkuvalt oluline riigi rahaliste vahendite kasutamise

läbipaistvus, mis omakorda võib hangete läbiviimisel tähendada suuremat

halduskoormust ja nö liiga ranget asutusesisest hankekorda.

Arvestatud osaliselt. Eesti eesmärk ei peaks olema

direktiividest oluliselt rangema regulatsiooni

vastuvõtmine. Vastupidi nn gold plating on taunitav

praktika. Huvigruppide kaasamise ja analüüsi tulemusel

on eelnõu autorite hinnangul pakutud lahendus

optimaalne viis läbipaistvuse ja töö- ning

halduskoormuse vahelise tasakaalu leidmiseks.

Seletuskirja punkti 6.2.1 lk 48 muudetud.

Korruptsiooniohu suurenemist hinnati hüpoteetiliseks

osade hangete liikumisel avatud menetlusest

lihthankemenetlusse. Rahandusministeeriumini ei ole

jõudnud info, et lihthankemenetluses oleks

korruptsioonioht kordades suurem kui avatud

menetlusega tehtud hangetes. Madalat korruptsiooni

süütegude arvu riigihangete kontekstis tõendab

seletuskirja lisatud statistika.

2. Eelnõu § 1 punkti 43 kohaselt kavandatakse RHS § 95 lg 4 sõnastamist selliselt,

et edaspidi kaotatakse hankija kohustus kontrollida ja kaaluda igas riigihankes

kõiki seaduses loetletud kaalutlusõigusega pakkuja ja taotleja kõrvaldamise

aluseid. Nimetatud muudatus tähendaks praktikas seda, et hankija peaks

kõrvaldamise alused sätestama riigihanke alusdokumendis. Kaitsepolitseiamet

ei toeta RHS § 95 lg 4 sõnastuse muutmist, sest kehtiv sõnastus võimaldab

hankijal hankemenetlusest kõrvaldada ka olukorras, kus hankija ei ole vastavat

kõrvaldamise alust riigihanke alusdokumendis ette näinud. Oleme seisukohal,

et seadus peab võimaldama hankijal kõrvaldada pakkuja ka olukorras, kus

hankija ei suutnud alusdokumentide koostamisel teatud riski ette näha

Mitte arvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada

riigihanke menetlust ning anda hankijatele rohkem

valikuvõimalusi. Lihthankemenetluses on juba praegu

sarnane regulatsioon olemas ning toimib. Tõenäoliselt

kasutavad hankijad ka edaspidi üle rahvusvahelise

piirmäära hangetes kõiki või enamust valikulistest

kõrvaldamisalustest. Kuid siiski võib olla suure

maksumusega, kuid sisuliselt lihtsaid hankeid, mille

turgu hankija hästi tunneb ning võib seetõttu osade

kõrvaldamisaluste kohaldamise välistada.

23

3. RHS peaks võimaldama hankeleping üles öelda või sellest taganeda kui esineb

mõni RHS §-s 95 lõikes 4 sätestatud alus. Teeme ettepaneku täiendada RHS §

124 lõike 1 punkti 2 1 sõnastust viidetega RHS § 95 lõikele 4 ning sõnastada

see punkt näiteks järgmiselt: „(1) Hankijal on õigus hankeleping üles öelda või

hankelepingust taganeda, kui: /…/ 2 1 ) hankelepingu sõlminud ettevõtjal

esineb hankelepingu täitmise ajal mõni käesoleva seaduse § 95 lõike 1

punktides 1–4 või § 95 lõike 4 punktides 2–12 sätestatud alus;“.

Mitte arvestatud. Hankijal on hankelepingu tingimuste

kujundamisel lai diskretsioon. Seega on hankijal

võimalik sätestada hankelepingus sellised lepingu

ülesütlemise tingimused nagu ta vajalikuks peab sh

ettepanekus väljatoodud.

4. Teeme ettepaneku täiendada RHS § 95 lõiget 1 ja/või lõiget 4 sarnase alusega

nagu on sätestatud § 177 lõike 2 punktis 1, s.o hankija võib hankemenetlusest

kõrvaldada ja jätta hankeleping sõlmimata ettevõtjaga, kes ei ole teadaolevalt

piisavalt usaldusväärne, et välistada riigi julgeolekule avalduvaid ohte.

Täiendava aluse loomisel tuleb täiendada ka ameti ettepanekus nr 3 pakutud

sõnastust vastava punktiga.

Mitte arvestatud. Ettevõtja saab menetluse esimeses

etapis kõrvaldada RHS § 7 lg 3 ja hankedokumentide

alusel isiku, kellel puudub õigus pakkumuse esitamiseks.

Analoogselt RHS § 111 lõike 6 punktis 1 sätestatuga.

5. Teeme ettepaneku täiendada RHS § 123 lg 1 p 6 sõnastust näiteks järgmiselt:

„6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue ettevõtjaga, kes ei kuuluks

kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 kohaselt ja kes täidab riigihanke

alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi, ettevõtja

restruktureerimise, sealhulgas ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või

maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja asendamisega ei väldita ettevõtja

riiklike kohustuste täitmist ega kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi;“

Mitte arvestatud. Ettepanekus on õigesti märgitud, et

hankijal puudub kohustus hankelepingut muuta, kui

esineb § 123 lg 1 p-s 6 toodu alus. Järelikult on senise

lepingupartneri asendamine ebasobivaga kergesti

välditav. Sõnastuse muutmisel võib hankijal tekkida

kohustus ka nö puhta ettevõtte puhul tõendada riiklike

kohustuste täitmist, mis tekitaks tarbetut töökoormust.

6. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse RHS § 50 lõikega 12, mille kohaselt saab

korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alla

rahvusvahelise piirmäära riigihankes 3/3 muuhulgas Kaitseväe õppuste

korraldamiseks. Märgime, et õppused on osa Kaitseväe igapäevategevusest,

mistõttu on vastava hankemenetlusliigi laiendamine kõikidele Kaitseväe

õppustele liiga laiaulatuslik. Üldjuhul on õppused piisavalt pikalt ette

Mitte arvestatud. Kuivõrd ministeeriumid jäid erinevale

arvamusele ning Rahandusministeeriumil puudub

pädevus hinnata sisuliselt erandi vajadust Kaitseväe

õppuste osas, siis jääb eelnõu tekst samaks.

24

planeeritavad, mis võimaldab omakorda järgida ka riigihanke reegleid, eriti kui

eelnõuga on kavandatud ka lihthanke piirmäärade tõstmine.

14. Riigi Kinnisvara AS

1. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse alljärgnev rakendussäte: „§ 2193 Alustatud

riigihanke menetluste lõpetamine Riigihanke menetlused, mida alustati enne

2026.a. 1. juunit, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva seaduse 2026.a. aasta 31.

maini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.“ Sama ettepanek

minikonkursside osas.

Arvestatud. Rakendussäte lisatud.

2. Eelnõu punkt 52. See regulatsioon on sobilik vaid juhtudel, kui hankija

otsustab kasutada nn täielikku pöördmenetlust (eelnõu p 48), kuid samas ei ole

sobilik juhul, kui pakkumusi ei hinnata üksnes maksumuse ja/või kulu alusel.

Juhul, kui hankija kasutab ka kvalitatiivseid hindamiskriteeriume ja peab

eelnevalt välja selgitama pakkumuste vastavuse, oleks põhjendamatu võrrelda

nõuetele vastavaid ja nõuetele mittevastavaid pakkumusi ja nende maksumusi.

Seega tuleks asjakohane regulatsioon ette näha ka juhuks, kui hankija ei kasuta

eelnõu p 48 sätestatud nn täielikku pöördmenetlust, sest sel juhul tuleks siiski

võrrelda vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumusi. Seoses eeltooduga

vajab korrigeerimist ka kehtiva RHS § 115 lg 21, mis eelnõu muudatuste

valguses on endiselt sobilik olukordadele, kui kontrollitakse kõikide

pakkumuste vastavust, kuid ei ole sobilik nn täieliku pöördmenetluse korral,

kui kõikide pakkumuste vastavust ei ole vaja kontrollida (eelnõu p 48).

Mitte arvestatud. Paragrahv 115 lg 2 sõnastust

muudetakse eelkõige seoses uue kontrolli lävendi

(500 000 eurot) kehtestamise ning keskmise töötasu

tõendi kaotamisega. Järelikult ei ole sõnastus sobilik vaid

täielikule pöördmenetlusele, vaid sobib ka nö

tavamenetluse tarbeks. Praegu kohaldatakse § 115 lõiget

2 samuti kõigi pakkumuste suhtes – nii ainult hinna kui

ka kvaliteedikriteeriumidega pakkumustele. Hankijate

tagasiside kohaselt on pakkumuste maksumusi võimalik

omavahel võrrelda ka ilma vastavusotsust vormistamata.

Eelnevat arvestades ning seaduse teksti liialt kausaalseks

muutmisest hoidumiseks, ei pea me täiendava

regulatsiooni sõnastamist vajalikuks. Küll nõustume §

115 lg 21 parandamisega jättes lõikest välja sõnad

“vastavaks tunnistatud“.

3. Eelnõu p 52 tekstis viidatakse hankemenetluses esitatud pakkumustele, kuid

terminoloogiliselt korrektsem oleks kasutada riigihankes esitatud

pakkumustele.

Mitte arvestatud. Kuna § 115 asub RHS teises peatükis,

mis reguleerib hankemenetlust, siis on õige kasutada

mõistet „hankemenetlus“ vaatamata sellele, et mõnda 2.

25

ptk paragrahvi kohaldatakse ka teistele menetlustele.

Vastupidisel juhul kasutataks mõisteid ebaühtlaselt, mis

tekitaks segadust.

4. Eelnõu p 59. Eelnõu tuleks viia kooskõlla seletuskirja selgitatuga, mille

kohaselt on silmas peetud neid alltöövõtjaid, kelle hankelepingust täidetava osa

maksumus moodustab vähemalt 10% hankelepingu maksumusest.

Arvestatud. Eelnõu § 115 lõikes 5 asendatud sõna

„täitmisest“ sõnaga „maksumusest“.

5. Eelnõu p 57 silmas peetud RHS § 114 lõiget 11 (eelnõu punktiga 48 kehtestatav

uus regulatsioon, nn täielik pöördmenetlus) ning et algselt oli mõeldud

reguleerida pakkumuste hindamist nn täieliku pöördmenetluse korral.

Seletuskirjas puuduvad viited eelnõu punktile 57 ja selle regulatsiooni

eesmärgile.

Arvestatud. Seletuskirja § 117 lg 11 osas täiendatud.

6. Mõned muudatused võiksid jõustuda koheselt, sest nende muudatuste puhul ei

oleks üleminekuaeg vältimatult vajalik, kuid mõju hankijate töökoormuse

vähenemisele oleks kohene. Näiteks: (a) eelnõu punkt 54, millega tunnistatakse

kehtetuks RHS § 115 lõiked 3-6 (ehitustööde hankelepingute puhul

töötasupõhine kontrollimehhanism); (b) eelnõu punkt 59, millega muudetakse

RHS § 122 lg 5 osas, mis puudutab hankelepingu ajal lisanduvate alltöövõtjate

kõrvaldamise aluste kontrollimist (kõrvaldamise aluste nn lauskontroll kõikide

alltöövõtjate suhtes või vaid nende alltöövõtjate suhtes, kelle täidetava osa

maksumus hankelepingu maksumusest on vähemalt 10%).

Mitte arvestatud. Tõenäoliselt ei jää seaduse

vastuvõtmise ja jõustumise vahele pikka perioodi.

Seetõttu ei ole otstarbekas erinevaid jõustumisaegasid

ette näha.

7. Eelnõu punktid 44 ja 45 näevad ette, et seadust täiendatakse fraasiga „või anda

korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada“. Leiame, et see avaks

võimaluse põhjendamatuks menetluse venimiseks, kuna siis oleks täiesti

ametlik õigus saada maksuandmeid parandada korduvalt. Piisaks, kui puuduse

kõrvaldamiseks anda võimalus vaid ühe korra, st teist lauset ei ole vaja

täiendada.

Mitte arvestatud. Juhul kui hankemenetluse läbiviimine

võtab kaua aega, võib juhtuda, et ettevõtjal tekib

maksuvõlg korduvalt. Üksnes juhul kui ettevõtjal on

mõjuv põhjus, võib hankija anda korduva võimaluse

maksuvõlg tasuda või ajatada. See tähendab, et korduva

võimaluse saab ettevõtja ainult erandlikel juhtudel.

26

8. Eelnõu punktiga 59 täiendatakse RHS-i § 122 lõike 5 esimest lauset pärast sõnu

„lisanduval alltöövõtjal“ sõnadega „, kelle osa hankelepingu täitmisest

moodustab vähemalt kümme protsenti. Teeme ettepaneku 10% asemel

sätestada konkreetne number, nt 100 000 (sama uue ehitustööde piirmääraga).

10% 500 000st on 50 000, aga 50 miljonist juba 5 miljonit. Seega selle näite

puhul ei peaks kontrollima alla 5 miljoni käib

Mitte arvestatud. Eelnõuga täiendatakse § 122 lõiget 11

punktiga 5, mille kohaselt võib hankija

hankedokumentides ette näha kontrolli ka neile

alltöövõtjatele, kelle osakaal tööde maksumusest on

10%-st väiksem.

9. Eelnõu punktiga 69 asendatakse paragrahvi 125 lõikes 9 sõna „viie“ sõnaga

„seitsme“. Teeme ettepaneku tunnistada RHS § 125 lg 9 kehtetuks. Üldine

VAKO-sse pöördumise tähtaeg on 10 kalendripäeva (RHS 189 lg 1). Tähtaeg

7 tööpäeva enam ei erineks sellest eriti. Lisaks tekitab praegune regulatsioon

alati üle kontrollimise vajaduse, kuna üks tähtaeg on tööpäevades, teine

kalendripäevades.

Mitte arvestatud. Paragrahv 125 lõike 9 kehtetuks

tunnistamisel kaoks lihthankemenetluses ooteaeg ent see

on õiguskaitse tagamiseks vältimatult vajalik. RHS-s on

läbivalt kasutuses nii töö- kui kalendripäevad. Tähtaja

arvestamine tööpäevades tagab lühikeste tähtaegade

puhul kõigile osalejatele võrdsed tingimused.

10. . RHS §-s 189 puudub otsesõnu vaidlustuse esitamise tähtaeg minikonkursi

hankedokumentide peale. VAKO on kohaldanud analoogi RHS § 189 lg 2 p-ga

2 (nt VAKO otsus Krausberg Eesti OÜ vs Riigi Kinnisvara Aktsiaselts

(286164). Kui esitatakse vaidlustus riigihangete alusdokumentide peale, siis ei

ole päris selge, et lg-s 5 toodud tingimus (õiguste rikkumisest/huvide

kahjustumisest teada saamine) on seotud hankija otsusega (RHS § 30 lg 11),

nagu VAKO on leidnud.

Mitte arvestatud. Eelnõuga muudetakse § 189 lg 2 p 2

sõnastust selliselt, et p 2 hõlmab kõiki riigihanke

menetlusi sh minikonkurssi.

11. Teeme täiendavalt ettepaneku muuta (leevendada) ka RHS § 120 lg-s 4 toodud

ranget tagajärge. Tühisusega kaasnev tagasitäitmine ei ole alati võimalik ega

ka vajalik, ning regulatsioon on praegu rangem, kui õiguskaitse normid seda

nõuavad ja pigem põhjendamatu näiteks juhul, kui ooteaja rikkumine ei

mõjutanud kellegi (peale selle, kellega leping sõlmiti) väljavaateid lepingu

sõlmimiseks. Ainuüksi pelk ooteaja rikkumise fakt ei peaks tooma kaasa

tühisust (vt täpsemalt Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 795).

Mitte arvestatud. RHS-s on hankelepingu tühisus

tõepoolest reguleeritud mõnevõrra teisiti. Samas on

seaduses olemas leevendus – kui menetluses osaleb vaid

üks pakkuja, ei pea ooteaega järgima. Kui on rohkem

pakkujaid, siis on õigustatud ooteaja rakendamine.

15. Elektrilevi OÜ

27

1. Elektrilevi teeb ettepaneku täiendada RHS-i selleks, et luua erisus kriisiolukorras

asjade ja teenuste ostmiseks. Elektrilevi palub Rahandusministeeriumil kaaluda

elutähtsa teenuse osutajale vastava teenuse osutamiseks vajalike asjade ja teenuste

ostmiseks eriregulatsiooni kehtestamist eelkirjeldatud kriisiolukordade tarbeks.

Elektrilevi pakub välja, et vastava erisuse võiks lisada RHS § 11 lõike 1 loetelusse.

Mitte arvestatud. Kriisiolukorras saab kohaldada § 173

lg 1 p 5 alusel (lihthankemenetluses § 125 lg 3)

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust.

2. Elektrilevi leiab, et lihthankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaegade

pikendamine ei too praktikas kaasa positiivseid muutuseid, küll aga pikendab

menetluse kestvust. See omakorda vähendab teiste eelnõus toodud menetlust

lihtsustavate ettepanekute positiivset mõju praktikas. Näiteks: Elektrilevi vaates

tähendab tähtaegade pikendamine menetluse pikenemist nii Elektrilevile kui

hankijale, aga samas pikeneb liitumisprotsess ka kõigile Elektrilevi klientidele, kelle

huvides konkreetne hange on korraldatud. Seega on mõjutatud isikute ring laiem kui

üksnes hankija.

Mitte arvestatud. Eelnõus sätestatud tähtajad on

kompromiss nii hankijate kui pakkujate huvidega

arvestamiseks. Arusaadavalt on hankijad huvitatud

lühikestest ning pakkujad pikematest tähtaegadest. 2024.

aasta statistika alusel viidi lihthankemenetlus läbi 41

päeva kiiremini kui avatud menetlus (hanke teate

avaldamisest lepingu sõlmimiseni). Eelnõuga pikeneb

asjade ja teenuste pakkumuste esitamise tähtaeg 5 päeva

ja ehitustöödel 10 päeva võrra, ooteaeg 2 tööpäeva võrra.

Järelikult jääb lihthankemenetlus vaatamata mõningasele

tähtaegade pikendamisel siiski oluliselt kiiremaks

menetluseks kui avatud menetlus.

3. Eelnõu kohaselt kaob hankijale kehtestatud kohustus kontrollida pakkuja töötasu

tõendit. Elektrilevi leiab, et juhul kui nimetatud kohustus kaotatakse, tuleks siiski

sätestada võimalus hinnata töötasu tõendi olemasolu vabatahtliku kõrvaldamise

alusena. Sellise regulatsiooni säilitamine on põhjendatud, kuna ümbrikupalkade

probleem on Eestis endiselt aktuaalne, eriti ehitussektoris. Töötasu tõendi

kontrollimine on üks võimalusi, kuidas hankija saab tagada, et hankes saavad osaleda

üksnes pakkujad, kellel ei ole töötasude suuruse tõttu maksuriski ning on sellevõrra

usaldusväärsemad. Seetõttu peab Elektrilevi oluliseks, et RHS-s säiliks hankijale

võimalus rakendada töötasu tõendi puudumist vabatahtliku kõrvaldamise alusena.

Mitte arvestatud. Töötasu tõendi nõue on võimalik

kehtestada hankedokumentides sotsiaalse kriteeriumina.

28

16. Advokaadibüroo Matteus

1. Eelnõu punktis 47 nähakse ette pakkumuse jõusoleku ajaks vaikimisi 3 kuud.

Esiteks, meile teadaolevalt ei lase RHR täna ühtegi hanget alustada ilma, et seal

oleks märgitud minimaalne pakkumuste jõusoleku tähtaeg. Teiseks, kui RHR

toimimisloogika muutumisel tekib võimalus, et minimaalset tähtaega ei olegi

määratud, võiks pakkumuse kehtivuse aeg jääda ettevõtja määrata.

Ettevõtlusvabadus on samuti oluline vabadus ja tekib ka eraldi küsimus, et kas

selline riigihangete seadusesse peidetud norm tsiviilõigusliku tahteavalduse

kehtivuse osas saab mõistlikult ettenähtav olla piiriülesele pakkujale (või isegi

kohalikule pakkujale). 1 Kui pakkuja peaks teadmatusest eksima minimaalse

jõusoleku aja osas ja märkima pakkumuses, et see on jõus 2 kuud, siis see toob

kindlasti kaasa pakkumuse tagasilükkamise. Kohtupraktikas on küllaga

näiteid, kus pakkumuse kehtivusajas või tagatise kehtivusajas on eksitud

hankija kahjuks ning see on tinginud pakkumuse mittevastavuse. Tegemist on

tarbetu bürokraatiaga. Hankija peab sätestama RHADs kindla aja, mil

pakkumus peab jõus olema ja see ei tohiks vaikimisi tuleneda riigihangete

seaduses. Kolmandaks, pakkumuste jõusoleku aeg peaks hakkama kulgema

pakkumuste esitamise tähtpäevast, mitte esitamise hetkest.

Mitte arvestatud. Eelnõus sätestatud 3-kuuline

vaikimisi tähtaeg ongi mõeldud rakenduma üksnes juhul,

kui hankija on riigihanke alusdokumentides jätnud

vastava tähtaja määramata. See on n-ö varuvõimalus,

tagamaks, et pakkumuse jõusoleku tähtaeg on igal juhul

olemas. Nõustume, et hea tava kohaselt peab hankija selle

tähtaja alati ise alusdokumentides sätestama.

Nõustume, et pakkumuse jõusolek aeg peaks algama

pakkumuste esitamise tähtpäevast, mitte esitamise

hetkest. See täpsustus on eelnõus tehtud.

Meie hinnangul ei ole põhjendatud anda pakkujale täielik

vabadus määrata ise oma pakkumuse jõusoleku tähtaega.

See muudaks pakkumuste võrdlemise keeruliseks ning

seaks hankija ja teised pakkujad ebavõrdsesse olukorda,

mistõttu ei saa me selle ettepanekuga nõustuda.

Mõistame muret, et pakkujad peavad teatud tingimusi

tuletama seadusest. Samas on riigihangete seadus

eriseadus, mis paratamatult sätestab raamtingimused,

mida tuleb hankijatel kui ka pakkujatel järgida ka siis, kui

need ei ole sõnaselgelt alusdokumentidesse sisse viidud.

2. Hangetes lüheneb otsuste vaidlustamise tähtaeg 10 kalendripäevalt 5

tööpäevale. Kuna seaduses tehakse põhimõtteline muudatus, et

lihthankemenetlust saab kasutada kuni rahvusvahelise piirmäärani, mida on

eelnõu seletuskirja kohaselt 56% hangetest, siis kohaldub nende otsuste

vaidlustamisel eelnõu p 75 - § 189 lg 4. Iseenesest ei näe me selles ülemäära

suurt riivet tõhusale õiguskaitsele ning osaliselt läheb justkui vaidlustamise

Mitte arvestatud. Eelnõus sätestatud tähtajad on

kompromiss nii hankijate kui pakkujate huvidega

arvestamiseks. Arvestades, et üldine vaidlustustähtaeg on

10 päeva ning lihthankemenetluses 5 tööpäeva, siis ei ole

tähtaegade vahe ebaproportsionaalselt suur. Kõigi

turuosaliste huvides on säilitada vaidlustamistähtaegades

29

tähtaeg pikemaks (kolmelt tööpäevalt viiele), kuid siiski on see täiendavaks

tõkkeks õiguskaitsele, arvestades veel Rahandusministeeriumi poolt eraldi

välja töötatavat seaduseelnõud vaidlustusmenetluse riigilõivude kahekordsele

tõstmisele.

erinevus sõltuvalt hankelepingu eeldatavast

maksumusest. Vastupidisel juhul kaotaks

lihthankemenetlus osa oma efektiivsusest. Seletuskirjas

täpsustatakse statistikat, sest 56% hõlmab tegelikult nii

avatud hankemenetlusi, mis langevad

lihthankemenetluse alla kui ka endised

lihthankemenetlusi, mis on tulevikus väikehanked.

3. Eelnõu koostajad on nentinud nt § 115 muudatuste juures, et ehitustööde

riigihangetes on vaja ühte vahepiirmäära, millest tekib kohustus kontrollida

alapakkumust ja selleks peeti mõistlikuks 500 000 eurot (eelnõu § 115 lg 2).

Samast piirmäärast võiks lähtuda ka vaidlustamistähtaja seadmisel. Meie

hinnangul on märkimisväärsel hulgal ehitustööde riigihangetes vaidlustamise

tähtaja lühendamine 5 tööpäevale ebaproportsionaalne riive ettevõtja õigusele

tõhusale õiguskaitsele ja võiks kaaluda vähemalt ehitustööde riigihankes

pikema vaidlustustähtaja sätestamist.

Mitte arvestatud. Vt eelmist kommentaari.

4. Eelnõu p 48, § 114 lg 11. Kehtiva praktika järgi on vaidlustamisõigus üksnes

nendel pakkujatel, kellel on vaidlustuse rahuldamise tulemusena võimalus 4

jõuda hankelepinguni otse või kaudselt läbi uue hankemenetluse (RHS § 185).

Praktikas tähendab see seda, et neljandale kohale jõudnu ei saa vaidlustada

esikohta, vaid ta peab siis vaidlustama ka teisele ja kolmandale kohale jäänu

(nt läbi nende pakkumuste vastavaks tunnistamise vaidlustamise). Olukorras,

kus hankija ei ole kontrollinud ühegi teise pakkumuse vastavust peale eduka

pakkumuse, ei ole neljandal kohal midagi vaidlustada ning seega peab

vaidlustamisõigus säilima kõigil pakkujatel olenema nende kohast pingerivis.

Seda seetõttu, et vaidlustaja võimalus jõuda hankelepinguni ei ole välistatud.

Kui VAKO tühistabki eduka pakkumuse vastavaks tunnistamise ja hankija

lükkab selle tagasi ja asub kontrollima järgmiseid pakkumusi, võib selguda, et

ka teise ja kolmanda koha pakkumused ei ole vastavad ja järg jõuab neljandani.

Kirjeldatu ei pea ilmtingimata kajastuma eelnõu tekstis § 185 muudatusena,

Arvestatud. Eelnõu punkti 48 (vana) seletuskirja lk-l 28

täiendatud.

30

küll aga peaks see kajastuma vähemalt seletuskirjas vältimaks tarbetuid

vaidluseid vaidlustamisõiguse osas peale seaduse

17. Advokaadibüroo Sorainen

1. Eelnõu punktid 48–50 ja 56 nn täielik pöördmenetlus. Eelnõu seletuskirjast ei

nähtu mistahes analüüsi ega isegi teadvustamist selle kohta, kas selline

muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu õiguskaitsemeetmete direktiividega.

Nimelt, õiguskaitsemeetmete direktiivid näevad liikmesriikidele ette kohustuse

tagada siseriikliku õigusega tõhus õiguskaitse isikutele, kellel on või on olnud

huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju

kannatanud või võivad kahju kannatada.

Mitte arvestatud. Kehtiva praktika järgi on

vaidlustamisõigus üksnes nendel pakkujatel, kellel on

vaidlustuse rahuldamise tulemusena võimalus jõuda

hankelepinguni otse või kaudselt läbi uue

hankemenetluse (RHS § 185). Siiski olukorras, kus

hankija ei ole kontrollinud ühegi teise pakkumuse

vastavust peale eduka pakkumuse, säilib

vaidlustamisõigus kõigil pakkujatel, sest nende

pakkumust ei ole tagasi lükatud ning kõik pakkujad

osalevad jätkuvalt menetluses. Teiseks - pakkumuste

pingerivi ei ole lõplikult teada. Seetõttu ei ole ühegi

vaidlustaja võimalus jõuda hankelepinguni välistatud.

Eelnõu kohaselt (§ 47 lg 4 uus p 4) edastatakse

pakkujatele teave eduka pakkuja pakkumusele eelise

andnud näitajate kohta, sh § 117 lg 11 alusel sooritatud

hindamise tulemused. Vaidlustamisõiguse säilimist on

seletuskirjas täiendatud § 114 lg 11 selgituse juures.

2. Vajadus HKMS-i muutmiseks tuleneb eelnõu p-s 77 tehtavast muudatusest,

mille kohaselt on nn hankelepingu sõlmimise loa taotlemise üheks eelduseks,

et hankelepingu sõlmimise ainus takistus on vaidlustusmenetlus. Muudetava

RHS 193 lg 5 sõnastusega analoogselt on esitatud ka vastav kohtumenetluse

norm HKMS § 280 lg 11, milles aga eelnõuga samasugust muudatust ei

kavandata. Tõenäoliselt ei ole see Rahandusministeeriumi poolt taotluslik, kuid

Mitte arvestatud. Ettepanek on asjakohane, kuid seoses

vajadusega lihtsustatud menetluste kiiremaks

jõustumiseks, ei ava me teisi seaduseid muutmiseks kui

see on vähegi võimalik. Lisaks nõuaks HKMS-i

muutmine Riigikogu koosseisu poolthäälteenamust.

31

igal juhul on meie arvates mõistlik, kui hankelepingu sõlmimise loa taotluse

eeldused on RHS-is ja HKMSis analoogsetel alustel sõnastatud. Ka tuleb tähele

panna seda, et hankijal on võimalus nn hankelepingu sõlmimise luba taotleda

esmakordselt alles halduskohtumenetluses, mis tähendab, et selles kontekstis

oleks hankelepingu sõlmimise „ainus takistus“ halduskohtumenetlus, mitte aga

vaidlustusmenetlus. Seega tuleb eelnõuga muuta ka HKMS § 280 lg-d 11 ja

ühtlustada selle sõnastus eelnõu p-ga 77 kavandatava sõnastuse eeskujuga.

Arvestame ettepanekut järgmises RHS muutmise

eelnõus.

3. HKMS ja RHS vajavad ühemõttelist normi, mis vastaks üheselt küsimusele,

kas hankija võib pärast RHS § 201 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist

hankelepingu ära sõlmida, sõltumata sellest, kas luba on edasi kaevatud või

mitte. Rahandusministeerium on varasemalt asunud eelnõu 491 SE

seletuskirjas seisukohale, et see ei ole võimalik, kuid ühtegi keelavat normi

selleks HKMS-ist ega RHS-ist ei leia. Seletuskiri ei ole aga normiga võrreldav

õiguse allikas

Mitte arvestatud. Vt eelmist kommentaari.

4. Käesoleva eelnõuga tuleks muuta ka HKMS § 270 lg-s 11 sätestatud kaebuse

esitamise tähtaegu riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas.

Viidatud tähtajad järgivad pikkuse ja arvutamise aluste osas eelmise RHS-i

reegleid, ning seal pole isegi ette nähtud eraldiseisvaid tähtaegu sellises

hankeasjas RHAD vaidlustamiseks. Tõenäoliselt ei ole sellised erisused aga

tahtlikud, vaid viidatud säte on jäänud aastateks unarusse. Meil on raske näha

põhjuseid, miks peaks nt riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud

hankeasjas asuma nt RHAD vaidlustamise tähtaega lugema päevast, mil

kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest, vastupidiselt tavalistes hankeasjades käibivale reeglile, et

RHAD vaidlustamine on võimalik kuni teatud arv päevi enne pakkumuste

esitamise tähtaega.

Mitte arvestatud. Vt eelmist kommentaari.

5. „Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud pakkumuse

jõusoleku minimaalset tähtaega teisiti, on pakkumus siduv kolm kuud

pakkumuse esitamisest arvates“. Seega on eelnõu teksti kohaselt pakkumuse

Arvestatud. Eelnõu tekstis oli eksitus ning § 110 lg 11

parandatakse. Pakkumuse kehtivuse aeg hakkab kulgema

pakkumuste esitamise tähtpäevast arvatest.

32

jõusoleku siduvuse alguspunkt pakkumuse esitamise hetk. Eelnõu seletuskirja

lk 24 väljendab aga muudatust teisiti: Uue lõike kohaselt on pakkumus siduv

kolm kuud alates pakkumuste esitamise tähtpäevast, juhul kui hankija on

riigihanke alusdokumentides jätnud teistsuguse tähtaja määramata. Kuna

seletuskirja kohaselt soovib ministeerium pakkumuse siduvuse algusena

määratleda pakkumuse esitamise tähtpäeva, siis peaks eelnõu p-s 47 esitatud

muudatus olema sõnastatud järgmiselt: „(11) Kui hankija ei ole riigihanke

alusdokumentides määranud pakkumuse jõusoleku minimaalset tähtaega

teisiti, on pakkumus siduv kolm kuud pakkumuste esitamise tähtpäevast

arvates.“. Selliselt viitab seadus siduvus tähtaja algusajana riigihangete

registris pakkumuste esitamise tähtpäevale, mitte iga individuaalse pakkumuse

tegelikule registris hankijale esitamise ajale.

6. Eelnõu p § 104 lg 8 teise lause muutmine ei ole piisav kavandatud eesmärgi

saavutamiseks. Tuleks muuta ka § 104 lg 8 esimest lauset. Kuna see lause

kasutab terminit „edukalt pakkujalt“, siis on selge seegi, et vajalikke

dokumente ei saa esimese lause alusel nõuda pakkujalt, keda ei ole edukaks

tunnistatud. Seega viitab RHS § 104 lg 8 esimene lause jätkuvalt kehtivale

praktikale, mille kohaselt tuleb pakkuja enne edukaks tunnistada, kui tema

kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid kontrollima saab asuda. Lõppastmes

ei ole RHS § 104 lg 8 kogumis enam loogiline, kui esimene lause räägib sellest,

kuidas kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid käsitlevaid dokumente saab

nõuda ainult edukaks tunnistatud pakkujalt, kuid teine lause sellest, kuidas

kvalifikatsiooni ka kõrvaldamise aluste puudumist saab kontrollida nii eduka,

kui ka kavandatavalt eduka pakkuja puhul.

Arvestatud. RHS § 104 lg 8 esimest lauset muudeti.

7. Eelnõu punktiga 51 kavandatav muudatus ei ole loogiline olustikus, milles

RHS § 115 lg 2 seatud kohustus säilib ehitustööde hankelepingutele. Seetõttu

puudub igasugune loogika õigusloomelises lähenemises, milles ühte liiki

ehitustööde hankelepingu suhtes peab kohaldama RHS §-s 115, sh selle lg-s 2

sätestatud kohustusi, kuid sisuliselt ühe nüansi (riskijaotuse) mõttes erineva

Mitte arvestatud. Põhjendamatult madala maksumuse

kontrolli funktsiooniks on muu hulgas kaitsta hankijat

selle eest, kui ettevõtja ei suuda hankelepingut

nõuetekohaselt täita. Ehitustööde kontsessioonilepingut

võib küll käsitada ehitustööde hankelepingu eriliigina,

33

ehitustööde hankelepingu (st kontsessioonilepingu) suhtes mitte. Sisuliselt

tekib olustik, milles suuresti samasuguseid olukordi käsitletakse vastupidiselt.

Esiteks pole kehtivas haldus- ja kohtupraktikas esitatud seisukohta, et

kontsessioonimenetluses üleüldiselt pakkumuse maksumuse põhjendatust

kontrollima ei pea. Selline seisukoht oleks ilmses vastuolus RHS § 115 lg 2

esitusega – (2) Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või

ehitustööde kontsessioonilepingu korral [...]. Teiseks on ministeeriumi viidatud

kohtu- ja halduspraktikast selge, et need räägivad üksnes teenuste

kontsessioonilepingutest, mitte aga ehitustööde kontsessioonilepingutest.

Seega ei saa eelnõu seletuskirjas teha üksnes teenuste kontsessioonilepinguid

puudutavatest vaidlustest järeldusi, mis laieneksid ehitustööde

kontsessioonidele. Eelnõu seletuskirja tuleb selles osas parandada.

kuid erinevalt klassikalisest ehitustööde hankelepingust

on ehitustööde kontsessioonilepingu puhul lepingu

täitmisega kaasnev majandusrisk ettevõtjal. Ka TGS-i

ettepanekus on tuginetud klassikalise hanke-lepingu ja

kontsessioonilepingu olemuslikule erinevusele.

Seepärast ei ole EL-i seadusandja

kontsessioonidirektiivis erinevalt teistest

riigihankedirektiividest (vt 2014/24 – art 69; 2014/25 –

art 84; 2009/81 – art 49) alapakkumuste kontrolli

(kohustust) ette näinud.

Alapakkumuse tuvastamine on keeruline ja aeganõudev

protseduur. Riigikohus on korduvalt märkinud, et

põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine on

keerukas majanduslik otsus, mille kohtulik kontroll on

piiratud (vt RKHKo 3-3-1-50-15, p 23; 3-19-1825, p 14).

Alapakkumuste kontrollikohustuse laiendamine

siseriiklikult ehitustööde kontsessioonilepingutele näib

ülereguleerimisena olukorras, kust kontsessioonidirektiiv

sellist kohustust ette ei pane.

8. Eelnõu punktiga 55 luuakse RHS-i sisuliselt uus otsuse liik – põhjendatud

kirjalik otsus selle kohta, miks hankija pakkumust RHS § 115 alusel tagasi ei

lükka. Saame aru, et sellise otsuse ette nägemise vajadus tuleneb ministeeriumi

jaoks seletuskirjas viidatud Euroopa Kohtu praktikast, kuid meie hinnangul

pole sellisel moel uue otsuse liigi kehtestamist vaja. Eesti õiguspraktikas on

vähemalt alates 2014. aastast läbiv lähenemine, et pakkumuse tagasi lükkamata

jätmist pakkumuse maksumuse põhjendamatuse kontekstis, tuleb vaidlustada

just pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu.11 Selle õiguspraktika

kujundamisel on VaKo ja kohtud tuginenud omakorda Euroopa Üldkohtu

lahendile asjas T-121/08. 12 Meie hinnangul ei tulene ministeeriumi poolt

Arvestatud. RHS § 115 lõiget 8 ei muudeta.

34

eelnõu seletuskirjas viidatud Euroopa Kohtu otsusest C-669/20 kohustust

kehtestada siseriiklikus õiguses mingi konkreetne otsuse liik, nagu eelnõus on

eelduseks võetud. Liiatigi ei reguleeri ka riigihankedirektiivid seda, milliseid

otsuse liike peab liikmesriik siseriiklikus õiguses ette nägema.

9. Vaidlustuse esitamise tähtajad või pakkumuste esitamise minimaalsed tähtajad

on vaidlustuse esitamise õiguse kasutamiseks liiga lühikesed.

Mitte arvestatud. Eelnõus sätestatud tähtajad on

kompromiss nii hankijate kui pakkujate huvidega

arvestamiseks. Arvestades, et üldine vaidlustustähtaeg on

10 päeva ning lihthankemenetluses 5 tööpäeva, siis ei ole

tähtaegade vahe ebaproportsionaalselt suur. Kõigi

turuosaliste huvides on säilitada vaidlustamistähtaegades

erinevus sõltuvalt hankelepingu eeldatavast

maksumusest. Vastupidisel juhul kaotaks

lihthankemenetlus osa oma efektiivsusest.

10. Eelnõuga kavandatakse lihthankemenetluses pakkumuste esitamise

minimaalseks tähtajaks teenuste puhul 15 päeva, kuid sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluses minimaalset tähtaega ei muudeta, milleks jääb jätkuvalt 10

päeva. See on aga ebaloogiline, kuivõrd kogu senise õigusraamistiku loogika

on seisnenud selles, et nn karmima menetluse puhul on mh pikemad ka

pakkumuste esitamise tähtajad, kui leebemas menetluses. Teisalt ei muudeta

eelnõuga RHS § 15 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt avaliku sektori hankija

kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3.

peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on

võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda.

Seletuskirjas esitatud tabelite pinnalt ei nähtu, et eelnõu koostajad oleks

soovinud säilitada sotsiaalteenuste ja eriteenuste riigihanke piirmäärad, kui just

seda kõike ei pea mõistma nii, et lihthankemenetluse piirmäärad saaksid olema

kõrgemad, kui riigihanke piirmäärad. Kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlus ja lihthankemenetlus on mõlemad erimenetlused ja teineteisele

väga sarnased, siis tegelikkuses puudub vajadus sotsiaalteenuste ja eriteenuste

Mitte arvestatud. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt kohaldub

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus riigihangetele, kui

need on võrdsed või ületavad sotsiaal- ja eriteenuste

lihthanke piirmäära (500 000 ja 100 000 eurot). Alla

piirmäära jäävatele hangetele kohalduvad RHS üldsätted.

Seega ei vasta tõele, et: RHS § 15 lg-e 3 kohaselt

kohaldub lihthankemenetlus sotsiaal- ja eriteenustele ega

ka see, et lõikes 3 säilib riigihanke piirmäär.

35

tellimise tarbeks lihthankemenetluse reegleid üldse kohaldada. Eelnõu

eesmärkidega parema tulemuse tagaks see, kui näha lihthankemenetluse

reeglite kohaldamise asemel ette, et hankija võib kasutada sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetlust alates piirmäärast, mida ministeerium peab

mõistlikuks. Selline lahendus tagaks lisaks ka selle, et hankija saaks arvestada

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse soodsate erisustega, mida

lihthankemenetluses ei ole.

18. Advokaadibüroo RASK

1. Teeme ettepaneku täiendada RHS § 9 selliselt, et alla lihthanke piirmäära

jäävate riigihangete puhul sätestataks hankijale kohustus viia väikehanked läbi

riigihangete registris. Lisaks tuleks RHS § 9 täpsustada, milliseid elemente

peab hankija hankekord väikehangete puhul vähemalt sisaldama. Hankekorras

peaks olema selgelt reguleeritud, kuidas ja kellele hinnapäringud tehakse,

millistel juhtudel võib piirduda ühe pakkumise küsimisega, milliseid

alternatiivseid pakkumuste leidmise ja võrdlemise viise võib kasutada (nt

avalike hinnavõrdluste alusel) ning millised on hankija miinimumnõuded

dokumenteerimisele (nt küsitud pakkumuste või hinnavõrdluste säilitamine).

Mitte arvestatud. Käesoleva eelnõu eesmärk on

riigihangete menetluste lihtsustamine. Hankijatele ja

pakkujatele töö- ning halduskoormuse kasvatamine on

vastuolus eelnõu eesmärgiga. Ettepanekus tõstatud

probleem ei ole seni poolte praktikas üles kerkinud.

2. Lihthanke piirmäära tõusuga suureneb vältimatult nende hangete arv, mis

jäävad alla piirmäära ja mida hankijad viivad läbi oma hankekorra alusel.

Praktikas tähendab see, et pakkujad võivad üha sagedamini soovida ka selliste

hangete otsuseid vaidlustada. Ettepanek täiendada RHS § 185 lõiget 4 selliselt,

et alla lihthanke piirmäära jäävat riigihanget ja selle alusel sõlmitud

hankelepingut oleks võimalik vaidlustada. ka juhul, kui hankija on rikkunud

käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud riigihangete põhimõtteid, oma kehtestatud

hankekorda või konkreetse alla lihthanke piirmäära hanke hankedokumente.

Selline täiendamine välistaks kahtlused selle üle, kuidas hankekorda vaidluste

korral käsitleda, ning tagaks, et hankekord ja hanke alusdokumendid on

Mitte arvestatud. Piirmäärad üksnes ajakohastatakse, et

taastada 2017. aastal kehtinud menetluse kord.

Elukalliduse tõusuga on hankijad pidanud aasta-aastalt

aina rohkem kohaldama rangemaid menetlusreegleid

väiksema väärtusega hangetele, mis ei olnud seadusandja

algne kavatsus.

36

vaidlustusmenetluses selgesõnaliselt siduvad kontrolliobjektid. Samuti toetaks

see RHS § 9 eesmärki suunata hankijaid oma hankekord sisuliselt läbi mõtlema

ja tagaks, et hankekorra järgimine ei oleks pelgalt formaalne, vaid ka reaalselt

kontrollitav.

3. Reguleerida osadeks jaotamise põhjendamise kohustus ka lihthankemenetluse

osas. Kui põhjendamiskohustus lükatakse edasi üksnes rahvusvaheliste

hangete tasemele, kaob mitmete riigisiseste hangete puhul läbipaistvuse

element, mis seni sundis hankijaid vähemalt kaaluma hangete osadeks

jaotamist.

Mitte arvestatud. Riigihangete osadeks jaotamine teenib

VKE-de paremat kaasatust riigihangetes. Eesti

riigihangetes osalevatest ettevõtjatest juba praegu on üle

90% VKE-d. Riigihankeid saab paremini planeerida ning

selleks ei pea tingimata kasutama regulatiivseid

abinõusid.

4. Muudetakse RHS § 122 lõiget 9 selliselt, et senine kohustuslik regulatsioon

muutub hankija jaoks vabatahtlikuks. See tähendab, et hankija ei pea enam

alltöövõtja põhjendatud avalduse korral pakkujale makset automaatselt

peatama, vaid otsustab selle kaalutlusõiguse alusel.

Mitte arvestatud. RHS § 122 lg-t 9 on praktikas

kasutatud üksikuid kordi ning erialases kirjanduses on

peetud selle rakendamist problemaatiliseks. Seetõttu on

sätte vabatahtlikuks muutmisel vähene mõju.

5. Ettepanek kehtestada lihthankemenetluses 10 päevane vaidlustustähtaeg. Mitte arvestatud. Eelnõus sätestatud tähtajad on

kompromiss nii hankijate kui pakkujate huvidega

arvestamiseks. Arvestades, et üldine vaidlustustähtaeg on

10 päeva ning lihthankemenetluses 5 tööpäeva, siis ei ole

tähtaegade vahe ebaproportsionaalselt suur. Kõigi

turuosaliste huvides on säilitada vaidlustamistähtaegades

erinevus sõltuvalt hankelepingu eeldatavast

maksumusest. Vastupidisel juhul kaotaks

lihthankemenetlus osa oma efektiivsusest.

6. Ettepanek efektiivse õiguskaitse tagamiseks tuleks pikendada

vaidlustamistähtaegu vähemalt, ning täiendada RHS § 9 selliselt, et ka

hankekorra alusel korraldatavate hangete puhul oleks tagatud pakkumuste

esitamise minimaalne tähtaeg ja ooteaeg kui hankesse on pakkumuse esitanud

Mitte arvestatud. Teised turuosalised ei ole sarnaseid

ettepanekuid esitanud. Menetluse keerukus peab vastama

hankelepingu maksumusele. Ebaproportsionaalne

menetlus ei täida riigihangetele pandud ootusi.

37

mitu pakkujat. Kui hankija ei ole oma hankekorras sätestanud pikemat

tähtaega, peaks seadus reguleerima minimaalse tähtaja.

7. Täpsustada RHS § 125 lg 5 ja § 126 lg 7 esimest lauset, lisades viidete hulka §

103 kõrval ka § 115. Rahvusvahelisest piirmäärast allapoole jäävates

riigihangetes võib dumping kergesti kujuneda ja jääda sisuliselt kontrollita.

Arvestades, et riigihangete eesmärk on vältida turu moonutamist ja tagada

pakkujate võrdne kohtlemine, ei ole põhjendatud piirata § 115 kohaldamist

üksnes üle 500 000-euroste hangete puhul. Pigem tuleks sätestada, et kohustus

pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontroll algatada kehtib ka

väiksemamahuliste hangete puhul, kus dumpingurisk võib olla sama suur või

isegi suurem

Mitte arvestatud. RHS § 125 lg 5 kolmanda lause

kohaselt kohaldub § 115 vaikimisi, kui hankija ei sätesta

teisiti. Seega ei piirata § 115 rakendamist. Nimetatud

sätte kohaldamine sõltub ka praegu hankija valikust.

8. Kuigi võib toetada väärteomenetluse kaotamist RHS-is, ei tohiks jätta

õiguskaitselünka. Selleks tuleks täiendada seadust nii, et ka hooletusest toime

pandud rikkumiste korral oleks tagatud tööandjast sõltumatu ja läbipaistev

mehhanism. Näiteks võiks kehtestada Rahandusministeeriumile sellisel juhul

kohustuse, mitte õiguse, alustada riikliku järelevalve menetlust, kui esitatud

teade viitab rikkumisele. RHS § 216 väärteosätete kaotamise järel muutub

hooletusest toime pandud riigihanke rikkumiste käsitlemine sisuliselt tööandja

siseasjaks. Distsiplinaarvastutus põhineb teenistussuhtel ja tööandja pädevusel

kontrollida teenistuskohustuste täitmist, kuid selle algatamine on täielikult

tööandjast haldusorgani kaalutlusotsus. Selline menetlus võib jääda

formaalseks või isegi poliitiliselt mõjutatavaks, mistõttu puudub kindlus, et

rikkumised saavad sisuliselt hinnatud. Avaliku teenistuse seadus (ATS) annab

tööandjale küll õiguse ametniku suhtes distsiplinaarmenetlust algatada, kuid

kolmandatel isikutel puudub igasugune subjektiivne õigus seda nõuda või

menetluse kulgu mõjutada. Erinevalt väärteomenetlusest ei sisalda

distsiplinaarmenetlus läbipaistvat ega kolmandaid isikuid arvestavat

protseduurilist raamistikku. Praktikas tähendab see, et pakkujad ei saa enam

Mitte arvestatud. Väärteomenetluse kaotamisega ei

teki õiguskaitselünka ning ettevõtjate õigused on

jätkuvalt tõhusalt kaitstud. Nii väärteo- kui ka

järelevalvemenetluse eesmärk on avaliku huvi, mitte

riigihankes osalevate ettevõtjate subjektiivsete õiguste

kaitse. Ettevõtjate õiguste kaitseks on ette nähtud

vaidlustusmenetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis ja

halduskohtumenetlus, mille kaudu saab nõuda

hankelepingu tühisuse tunnustamist või hiljem kahju

hüvitamist. Hankija ametniku või töötaja väärteokorras

karistamine ei aitaks pakkujal oma õigusi taastada ega

hankelepingut sõlmida.

Riigihangete seaduslikkust tagavad lisaks järelevalvele

ka muud mehhanismid, nagu teenistuslik järelevalve,

Riigikontrolli teostatav majanduskontroll ja kohaliku

omavalitsuse revisjonikomisjoni tegevus. Samuti ei

vasta tõele väide, et töölepinguliste hankespetsialistide

vastutus jääb ebamääraseks. Kuigi neile ei kohaldu

38

loota, et hooletusest tehtud riigihankevead jõuavad tööandja suvast sõltumatult

neutraalse menetleja ette. Veelgi problemaatilisem on asjaolu, et

töölepinguliste töötajate puhul ATS üldse ei kohaldu (ATS § 3 lg 2). Kuna

valdavalt viivadki riigihankeid läbi töölepingulised töötajad jääb selliste isikute

vastutus distsiplinaarõiguslikult ebamääraseks. Kriminaalvastutus (KarS §

300) katab üksnes tahtlikud ja korruptiivsed rikkumised, mistõttu hooletusest

või väiksema kaaluga rikkumised jäävad sanktsioonideta. Samuti ei saa loota,

et järelevalvemenetlus väärteomenetluse kadumist kompenseeriks. Statistika

näitab, et 2021. aastal laekus Rahandusministeeriumile küll 58

järelevalveteadet, kuid vaid 10 juhul viidi läbi sisuline järelevalvemenetlus.

Ülejäänud 48 korral jäeti menetlus algatamata. Selline praktika kinnitab, et

järelevalvemenetlus ei taga pakkujatele tõhusat ega süsteemset õiguskaitset.

avaliku teenistuse seadus (ATS), reguleerib nende

töösuhteid töölepingu seadus (TLS) ja teised töösuhteid

reguleerivad seadused (ATS § 3 lg 2). Töölepingu

rikkumise korral on tööandjal õigus kohaldada

sanktsioone, mis on oma olemuselt sarnased

distsiplinaarkaristustega, näiteks hoiatus, töötasu

alandamine (TLS § 73) või raske rikkumise korral

töölepingu erakorraline ülesütlemine (TLS § 88 lg 1).

Ettepanek muuta Rahandusministeeriumile

järelevalvemenetluse alustamine kohustuslikuks ei ole

põhjendatud.

Esiteks peab järelevalveasutusele jääma kaalutlusõigus

otsustada, kas ja millal menetlust alustada. See

võimaldab ressursse suunata olulisematele rikkumistele

ning vältida menetlusi pisirikkumiste (nn bagatellide)

puhul või olukordades, kus rikkumist ei saa enam

kõrvaldada ja menetluse algatamine oleks

ebaproportsionaalne (RHS § 206 lg 1 p 2). Menetluse

alustamise eelduseks on põhjendatud rikkumiskahtlus,

mitte pelgalt rikkumisele viitav teade (RHS § 205 lg 1 p

1).

Teiseks teostatakse järelevalvet avalikes huvides (RHS §

203 lg 1 ja § 205 lg 1) ja teate esitajal puudub

subjektiivne õigus nõuda menetluse algatamist.

Kohtupraktika kohaselt saab puudutatud isik nõuda

maksimaalselt seda, et järelevalveorgan teeks menetluse

algatamise otsuse kaalutlusvigadeta (nt RKHKo

13.10.2010, nr 3-3-1-44-10, p 15; 22.10.2014, nr 3-3-1-

42-14, p-d 12-15).

Kolmandaks on eksitav järeldus, et väike arv algatatud

järelevalvemenetlusi viitab süsteemi ebatõhususele.

39

Statistika näitab, et suur osa juhtudest lahendatakse

kiirelt ja tulemuslikult ilma formaalse menetluseta:

hankijad kõrvaldavad rikkumise vabatahtlikult pärast

Rahandusministeeriumi sekkumist. Näiteks 2021. aastal

lahenes 27% juhtudest just sel viisil. Lisaks jäeti 23%

juhtudest menetlus alustamata seetõttu, et teates esitatud

väited ei andnud alust põhjendatud rikkumiskahtluseks.

Praegune praktika on seega tõhus ja võimaldab

saavutada järelevalve eesmärgid optimaalse

ressursikuluga.

19. Eesti Haiglate Liit

1. Leiame, et dünaamilise hankesüsteemiga (edaspidi DHS) seotud hangete puhul

võiks minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui kehtivas

seaduses sätestatud 10 päeva (RHS § 35 lg 3).

Arvestatud. Eelnõuga muudetakse RHS § 35 lg 3 teist

lauset ja lubatakse keskvalitsusest madalama tasemega

avaliku sektori hankijatel leppida ettevõtjatega kokku

minimaalses pakkumuste esitamise tähtajas, mis võib olla

lühem kui 10 päeva.

2. Kui eelnõus ei nähta võimalust 10 päeva reeglit lõdvendada, võiks kaaluda

erandi sätestamist, mille rakendamise põhistab hankija ehk mis ei sõltuks

taotleja heatahtlikkusest. Kehtivas seaduse redaktsioonis on säte

võrgustikusektori hankijate DHS-i jaoks, mille kohaselt „Võrgustikusektori

hankija ja dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejad võivad kokku

leppida teistsuguses pakkumuste esitamise tähtajas, tingimusel et kõikidele

dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejatele antakse pakkumuste

esitamiseks võrdne tähtaeg“. See säte ei kohaldu aga avaliku sektori

hankijatele. Samas ei tagaks antud erandi laiendamine avaliku sektori

hankijatele siiski vajalikku paindlikkust. Sageli ei saa võrgustikusektori

Mitte arvestatud, tuleneb direktiividest.

40

hankija antud leevendust kohaldada, kuna mõni liitunud taotleja ei reageeri

kutsele kokkuleppe sõlmimiseks. Samas kehtib nõue, et kokkuleppes oleksid

hõlmatud kõik DHS-iga liitunud taotlejad. See tähendab, et sellise ettepaneku

peaksid saama ka kõik järgnevad uued taotlejad, kellest igaüks võib antud

erandi tühistada nõusolekut mitte andes. Seega on kehtivas õiguses toodud

erandi regulatsioon hankija jaoks liiga habras ega taga vajalikku kindlust.

20. Tööandjate Keskliit

Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 28 kohaselt on ausa

menetluse kontekstis „lõpuks oluline vaid see, et hankija sõlmib lepingu

majanduslikult soodsaima hanketingimustele vastava pakkumuse esitanud

pakkujaga, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja puuduvad kõrvaldamise alused.“

Sellise tulemuse saavutamiseks ja menetluse selgeks lihtsustamiseks teeme

ettepaneku täiendada paragrahvi 52 analoogselt tänase lõikega 3 või muuta lõike 3

sõnastust, et oleks selge hankija õigus jätta tegemata otsustus kõikide pakkumuste

vastavaks tunnistamiseks. Alternatiivina võiks kaaluda eelnõu punkti 48

täiendamist järgmiselt: 48) paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 11 järgmises

sõnastuses: „(11) Kui pakkumusi hinnatakse vaid pakkumuse hinna või kulu alusel,

võib hankija piirduda ainult selle pakkumuse vastavuse kontrollimisega, mille ta

kavatseb käesoleva seaduse § 117 kohase hindamise tagajärjel edukaks tunnistada.

Sellisel juhul teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse vaid kontrollitud

pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud § 114 lg 11.

21. Eesti Kindlustusseltside Liit

41

1. Eelnõuga muudetakse küll RHS § 95 lg 4 sissejuhatavat lauset, st RHS § 95 lg

4 osas tekib hankijal õigus hankedokumentides sätestada või jätta sätestamata

vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamine. Samas jääb ebaselgeks, kas

hankijal tõesti tekib õigus RHS § 95 lg 4 p 9 kõrvaldamise aluseid mitte

kohaldada, sest hankija peab pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist

kontrollima ka RHS § 104 lg 8 alusel? Eelnõuga muudetakse küll ka RHS §

104 lg-t 8, kuid antud küsimust ei lahendata. Meie liikmetelt on nõutud teise

riigi vastava asutuse väljastatud karistusregistri väljavõtteid või samaväärseid

dokumente ka nende juhatuse ja nõukogu liikmete ning prokuristide kohta, kes

ei ole liikmesriigi kodanikud ega residendid. Praktikas ei pruugi liikmesriik

ettevõtete, mitte-kodanikest ja mitte-residentidest isikute kohta karistusregistri

väljavõtet ega samaväärset dokumenti siseriiklikust õigusest tulenevalt üldse

väljasta (nt Läti). Ka vande või tunnistuse andmine antud asjaolude kohta on

problemaatiline, keeruline teostada ja ebaratsionaalne. Meie arvates on

eeltoodud probleemi võimalik lahendada ka seaduse tõlgendamisel selliselt, et

riigihangetes kohaldada kindlustusandjatele RHS § 96 lg-t 3.1, mille kohaselt

hankija ei nõua pakkujalt RHS § 96 lg-tes 2-3 nimetatud dokumentide esitamist

olukorras, kus vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal

tasuta kättesaadavad. Asjakohane andmekogu on antud juhul

Finantsinspektsiooni kodulehel avalikult kättesaadav turuosaliste register, kus

on nimekiri Eestis tegutsemise õigust omavatest kindlustusandjatest. Antud

turuosaliste registrist nähtub, et kindlustusandja vastab nõuetele, sh

kindlustusandja juhtidele ja esindusõiguslikele isikutele kehtestatud nõuetele

seoses kriminaalkaristuste puudumisega. Vastava seaduse tõlgendamise

põhimõtte saaks sisse viia Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud

Riigihangete KKK rubriigi vastavasse alarubriiki.

Kas kõnealust probleemi oleks võimalik lahendada eelnõuga või muul moel?

Arvestatud. Kui ettepanekus kirjeldatut on võimalik

rakendada, ei vaja see regulatiivset muudatust.

Rahandusministeerium kontrollib andmeid ning kui

kindlustusandjatelt täiendavate tõendite nõudmine ei ole

põhjendatud, saame anda vastava soovituse oma

kodulehel näiteks KKK rubriigis.

42

22. Eesti Ehitusettevõtjate Liit

1. Peame murettekitavaks eelnõu jõustumisel tekkivat võimalust, kus hankijal saab

kuni ca 5,5 miljoni euro suuruste hangete puhul tugineda RHS § 49 lõike 1 punktis

3 toodud alusele (ettenägematud asjaolud ja äärmine vajadus), et korraldada hange

ilma avaliku konkursita. Praktikas võib see tähendada, et hankija enda

tegevusetusest või puudulikust planeerimisest tingitud ajasurvet hakatakse

põhjendama „ettenägematu asjaoluna“.

Mitte arvestatud. RHS § 49 lg 1 p 3 saab ka kehtiva

seaduse alusel kasutada ning sätte rakendamise lubatavus

ei sõltu piirmäärade väärtusest või lihthankemenetluse

laiemast kasutamisest. Väljakuulutamiseta menetlust

saab jätkuvalt kasutada vaid siis, kui selle eeldused on

täidetud.

2. Samuti on meie hinnangul eelnõus käsitlemata riskid, mis kaasnevad vabatahtlike

kõrvaldamise aluste valikuliseks muutmisega. Olukord, kus hankija saab jätta

valikuliselt kohaldamata kontrollimehhanismi kõrvaldamaks hankemenetlusest

pakkuja, kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on

osalenud sama hanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ei ole

meie hinnangul aktsepteeritav.

Mitte arvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada

riigihanke menetlust ning anda hankijatele rohkem

valikuvõimalusi. Lihthankemenetluses on juba praegu

sarnane regulatsioon olemas ning toimib. Tõenäoliselt

kasutavad hankijad ka edaspidi üle rahvusvahelise

piirmäära hangetes kõiki või enamust valikulistest

kõrvaldamisalustest. Kuid siiski võib olla suure

maksumusega, kuid sisuliselt lihtsaid hankeid, mille

turgu hankija hästi tunneb ning võib seetõttu osade

kõrvaldamisaluste kohaldamise välistada. Lisaks ei saa

unustada, et huvide konflikti ning korruptsiooni vältimist

reguleerivad ka muud seadused, millest ametnikud

peavad kinni pidama. Näiteks korruptsioonivastane

seadus, mille kohaselt kehtivad ametnikele

toimingupiirangud.

23. Registrite ja Infosüsteemide Keskus

43

1. Eelnõu § 1 p 49 alusel võib hankija piirduda ainult selle pakkumuse vastavuse

kontrollimisega, mille ta kavatseb riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 117

kohase hindamise tagajärjel edukaks tunnistada, tingimusel et pakkumusi

hinnatakse vaid pakkumuse hinna või kulu alusel. Eeltoodu läheb RIK-i

hinnangul vastuollu eesmärgiga vähendada riigihanke menetlusi, mis

seisnevad pakkumuste hindamises vaid maksumuse alusel, kuna lihtsustades

vaid pakkumuse maksumust hindavaid hankemenetlusi võib tekkida hankijatel

ilmselgelt kiusatus nimetatute osakaalu tõsta. Teeme ettepaneku analüüsida,

kas oleks võimalik laiendada lihtsustatud menetluskorda ka majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamise puhul või antud lihtsustuse võimatuse

korral mõelda välja mõni täiendav meede. Eelnõus on tõesti välja toodud ka

majanduslikku soodsust hindavate menetluste lihtsustamise meetmed (nt § 104

lg 8 sätestatu), kuid ükski ei ole samaväärne käesolevas punktis kajastatuga.

Arvestatud. Paragrahv 114 lg 11 eelnõus muudetud

vastavalt ettepanekule.

24. AS Eesti Raudtee

1. Kohaldada võrgustikusektori hankijatele võrgustikusektori hangete direktiivi

(2014/25/EL) nõudeid alates rahvusvahelisest piirmäärast, jättes alla

rahvusvahelist piirmäära hangetes alles vaid kohustuse järgida riigihangete

üldpõhimõtteid (RHS § 3).

Arvestatud osaliselt. Eelnõuga ei kohaldata kõigile alla

rahvusvahelise piirmäära jäävatele võrgustikusektori

hangetele väikehangete režiimi, vaid kehtestataks uus

lihtsustatud kord, mis kehtib vahemikus lihthanke

piirmäärast kuni rahvusvahelise piirmäärani.

2. Alternatiivselt: kaotada lihthankemenetluses menetlustähtajad (vt ülal lk 1

punktid a)-d)) (sarnaselt nagu kehtivas regulatsioonis ei ole ette nähtud

tähtaegu alla lihthanke piirmäära nn väikehangetes), või vähemalt senisega

võrreldes neid lühendada;

alternatiivselt – juhul kui lihthankemenetluses tähtaegade kaotamist või

lühendamist ei peeta võimalikuks, siis vähemalt – kindlasti mitte tähtaegu

pikendada;

Mitte arvestatud. Eelnõus sätestatud tähtajad on

kompromiss nii hankijate kui pakkujate huvidega

arvestamiseks. Mõistetavalt on hankijad huvitatud

lühikestest, pakkujad pikematest tähtaegadest. 2024. aasta

statistika alusel viidi lihthankemenetlus läbi 41 päeva

kiiremini kui avatud menetlus (hanke teate avaldamisest

lepingu sõlmimiseni). Eelnõuga pikeneb asjade ja

teenuste pakkumuste esitamise tähtaeg 5 päeva ja

44

ehitustöödel 10 päeva võrra, ooteaeg 2 tööpäeva võrra.

Järelikult jääb lihthankemenetlus vaatamata mõningasele

tähtaegade pikendamisel siiski oluliselt kiiremaks

menetluseks kui avatud menetlus.

3. Tunnistada (vähemalt lihthangete puhul) kehtetuks RHS § 82 lg 1 ja 2

regulatsioon, mille järgi praegu menetluse ajal hanke alusdokumentide

muutmisel peab alati vähemalt pool kohustuslikust miinimumajast jääma

pakkumuste esitamiseks; alternatiivselt – juhul kui seda regulatsiooni

kehtetuks tunnistada ei peeta võimalikuks, siis vähemalt muuta see

paindlikumaks (anda hankijale pikendamise otsuse tegemiseks enam

kaalutlusõigust)

Mitte arvestatud. Sisuliselt on RHS-i üle võetud

direktiivi 2014/24/EL sõnastus. Vahe seisneb selles, et

RHS-s on lahti kirjutatud, milles riigihanke

alusdokumentide oluline muudatus seisneb. Hankijal on

ka praegu võimalus hinnata kas tegemist on olulise

alusdokumentide muudatusega või mitte ning väheolulise

muudatuse puhul ei pea pakkumuste esitamise tähtaega

pikendama. Näiteks ei ole Rahandusministeeriumi

järelevalve praktika kohaselt peetud oluliseks

muudatuseks: 0-väärtusega rea kululoendist kustutamist;

maksumuse valemite mittesisulist muutmist; kululoendi

muutmist, kui vastuolude korral tuli lähtuda teisest

alusdokumentide osast; RHAD-s juba kajastuva info

täpsustamist jne Kuna muudatuse olulise hindamine peab

toimuma ka kehtiva korra kohaselt, siis on kaheldav kas

teistsugune seaduse sõnastus hankijate olukorda

lihtsustaks.

25. Ravimitootjate Liit

45

1. Täiendada RHS § 111 lõiget 5 („Pakkumuse esitamine“) selliselt, et pakkujal

oleks põhjendatud juhtudel lubatud märkida ärisaladusena riigihankes

mitteosalenud isikute suhtes pakutava kauba ühikuhinnad (eeldusel, et

pakutakse koguseliselt rohkem kui üksnes üht kaubaühikut)

Mitte arvestatud. Ettepanek vajab põhjalikumat analüüsi

ning koostööd Sotsiaalministeeriumiga. Ettepanek piiraks

oluliselt hankija vabadust riigihanke alusdokumentide

koostamiseks, samuti läheb vastuollu riigihangete

läbipaistvuse põhimõttega. Kuna ärisaladuse teema

riigihangetes vajab niikuinii analüüsi ja ülevaatamist,

hindame teie ettepanekut lähitulevikus.

2. Lisada RHS §-i 77 („Riigihanke alusdokumendid“) säte, mille kohaselt juhul,

kui pakkujal võib vastavalt RHS § 111 lõikele 5 olla õigus märkida pakutava

kauba ühikuhinnad ärisaladusena, on hankijal kohustus tagada, et riigihanke

alusdokumentides ei esitataks teavet, mis võimaldaks hilisemalt pakutava

kauba ühikuhindu tuvastada.

Mitte arvestatud. Vt eelmine kommentaar.

26. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

1. Nagu ka varasemas tagasisides välja tõime, siis ITL ei toeta vabatahtlike

kõrvaldamisaluste kontrollimise vabatahtlikuks muutmist (RHS § 95 lg 4).

Mitte arvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada

riigihanke menetlust ning anda hankijatele rohkem

valikuvõimalusi. Lihthankemenetluses on juba praegu

vabatahtlike kõrvaldamisaluste valikuline kasutamine

võimalik ning tagasilööke ei ole esinenud. Tõenäoliselt

kasutavad hankijad ka edaspidi üle rahvusvahelise

piirmäära hangetes kõiki või enamust valikulistest

kõrvaldamisalustest. Kuid siiski võib olla suure

maksumusega, kuid sisuliselt lihtsaid hankeid, mille turgu

hankija hästi tunneb ning võib seetõttu osade

kõrvaldamisaluste kohaldamise välistada. Lisaks ei saa

unustada, et huvide konflikti ning korruptsiooni vältimist

reguleerivad ka muud seadused, millest ametnikud

peavad kinni pidama. Näiteks korruptsioonivastane

46

seadus, mille kohaselt kehtivad ametnikele

toimingupiirangud. Vastav statistika seletuskirja lisatud.

2. Lisaks soovime esitada ettepaneku seoses põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuste regulatsiooni muudatusega (RHS § 115 täiendus

lõikega 11). ITL on varasemalt toetanud ettepanekut muuta põhjendamatult

madala maksumusega pakkumuste kontroll vabatahtlikuks kõikide allpool

rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete puhul, kuna kehtiv regulatsioon ei

täida oma eesmärki, ei kaitse hankijat ega turgu. Eelnõus on vastav muudatus

kavandatud üksnes kontsessioonilepingute puhul. Meie hinnangul vääriks

kaalumist selle muudatuse rakendamine laiemalt ka teistes allpool

rahvusvahelist piirmäära jäävates hangetes, et vähendada bürokraatiat ja

kohaldada regulatsiooni järjepidevamalt.

Mitte arvestatud. Kuivõrd RHS § 115 asub RHS 2.

peatüks, kohaldubki see üksnes rahvusvahelist piirmäära

ületavatele hangetele. Erandiks on ehitustööde

hankelepingud, mille puhul leiti, et 5,5 miljoniline

piirmäär jääb liialt kõrgeks. Alla rahvusvahelise piirmäära

riigihangetes otsustab hankija kas ta soovib §-i 115

rakendada või mitte (§ 125 lg 5).

27. Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit

Lihthankemenetluse piirmäär tõsta 60.000 euro peale (mitte 50.000 nagu eelnõus).

Reisiteenuste ostmise puhul tähendaks see keskmist reisiostude summat vaid 5000

eurot kuus (60.000/12k), kuhu peavad ära mahtuma kõikide kuu jooksul toimuvate

ametilähetuste lennupiletid, laevapiletid, hotellimajutused jm reisiteenused.

Leiame, et eelnõus plaanitust kõrgem piirmäär vähendaks veelgi nii avaliku sektori

kui ka reisiettevõtete halduskoormust.

Mitte arvestatud. Asjade ja teenuste uue piirmäära

arvutamisel lähtuti viimase 7 ja tulevase 2 aasta

elukalliduse tõusust. Eelnõu eesmärgiks oli piirmäärade

ajakohastamine, mitte põhimõtteliselt kõrgemate

piirmäärade kehtestamine.

28. Eesti Linnade ja Valdade Liit

1. Ettepanek pikendada tähtaegu mõõdukamalt ehk 14 päevale asjade ja teenuste

ning 20 päevale ehitustööde puhul pakub tasakaalustatud lahendust, mis

arvestab hankemenetluses osalejate huve. Proportsionaalsus ja tõhusus: Kuigi

Mitte arvestatud. Eelnõus sätestatud tähtajad on

kompromiss nii hankijate kui pakkujate huvidega

arvestamiseks. Arusaadavalt on hankijad huvitatud

47

keerukamad hanked nõuavad rohkem aega, ei pruugi eelnõus pakutud 5- ja 10-

päevane pikendus olla alati proportsionaalne. Lühem, kuid siiski pikendatud

tähtaeg (vastavalt 4 ja 5 päeva) aitab säilitada lihthankemenetluse olemust kui

kiiremat ja vähem bürokraatlikku protseduuri. See on oluline, et vältida

hangete venimist ja tagada avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine.

lühikestest ning pakkujad pikematest tähtaegadest. 2024.

aasta statistika alusel viidi lihthankemenetlus läbi 41

päeva kiiremini kui avatud menetlus (hanke teate

avaldamisest lepingu sõlmimiseni). Eelnõuga pikeneb

asjade ja teenuste pakkumuste esitamise tähtaeg 5 päeva

ja ehitustöödel 10 päeva võrra, ooteaeg 2 tööpäeva võrra.

Järelikult jääb lihthankemenetlus vaatamata mõningasele

tähtaegade pikendamisel siiski oluliselt kiiremaks

menetluseks kui avatud menetlus.

2. Ettepanek kaaluda muudatuste jõustumist alates 01.01.2027. arvestades, et

kohalikud omavalitsused koostavad hankeplaani aasta alguses ja terveks

aastaks, tekitab jõustumine 1. juunil 2026 olukorra, kus hankeplaan tuleks

kinnitada justkui kahes osas, sest alates 1. juunist muutuvatest piirmääradest

tulenevalt jäävad teise poolaasta hankeplaanist tõenäoliselt mõned hanked

välja. Samamoodi tuleb muuta ka kehtivat hankekorda. Tegemist ei ole millegi

ületamatuga, kuid toob kindlasti kaasa omajagu rohkem segadust ning

planeerimist, kui tooks uuel eelarveaastal (01.01.2027) ajakohastatud seaduse

alusel alustamine.

Mitte arvestatud. Kuna lihtsustamise mõju ootavad

paljud hankijad ja pakkujad, siis ei ole otstarbeks eelnõust

saadavat positiivset efekti edasi lükata.

29. Võrgustikusektori hankijad: AS Eesti Post, AS Eesti Raudtee, AS Tallinna

Lennujaam, AS Tallinna Linnatransport, AS Tallinna Sadam, AS Tallinna

Vesi, Elering AS, Eesti Energia AS, Lennuliiklusteeninduse AS

1. Teeme riigihangete seaduse lihtsustamise raames ettepaneku kohaldada

võrgustikusektori hankijatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/25/EL nõudeid alates rahvusvahelisest piirmäärast, järgides Riigihangete

registri tähenduses nn väikehanke nõudeid. Meie hinnangul looks see

õiglasema konkurentsikeskkonna, vähendaks bürokraatiat ning suurendaks

Arvestatud osaliselt. Eelnõuga ei kohaldata kõigile alla

rahvusvahelise piirmäära jäävatele võrgustikusektori

hangetele väikehangete režiimi, vaid kehtestataks uus

lihtsustatud kord, mis kehtib vahemikus lihthanke

piirmäärast kuni rahvusvahelise piirmäärani.

48

riigi hallatavate ettevõtete paindlikkust ja kuluefektiivsust, säilitades samal ajal

läbipaistvuse.

2. Tunnistada kehtetuks § 145 teine lause „Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2-

6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde

hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.

Muudatuste rakendamisel tuleb teha vastavad ja sisult kooskõlalised

muudatused ka teistes seaduse sätetes, mis reguleerivad või viitavad

võrgustikusektori ettevõtetele kohaldatavale piirmäärale, mis on väiksem kui

rahvusvaheline piirmäär.

Arvestatud. Paragrahv 145 teine lause tunnistatakse

kehtetuks.

30. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

1. Vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimise vabatahtlikuks muutmine

Kuigi eelnõu seletuskirja lk-l 26 on selgitanud, et risk on maandatud, kuna

hankija peab oma valikuid põhjendama (“Samas väljendas Kaubandus-

Tööstuskoda muret, et muudatus võib vähendada läbipaistvust ja anda

konkurentsieelise ebaausatele ettevõtjatele, kui hankijad otsustavad

mugavusest mitte ühtegi vabatahtlikku alust kohaldada. See risk on siiski

maandatud, kuna hankija jääb vastutavaks oma valikute eest ja peab olema

valmis neid põhjendama. On tõenäoline, et vähemalt kõige olulisemaid

aluseid, näiteks varasemate lepingurikkumistega seotud alust, kohaldab

enamik hankijaid ka edaspidi“), siis leiame, et praktikas võib muudatus siiski

viia ebaühtlase ja ebavõrdse olukorrani, kus osa hankijaid vabatahtlikke

aluseid üldse ei rakenda. See võib vähendada usaldust hankesüsteemi vastu

ja võimaldada hangetel osaleda ebausaldusväärsetel pakkujatel.

Mitte arvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada

riigihanke menetlust ning anda hankijatele rohkem

valikuvõimalusi. Lihthankemenetluses on juba praegu

sarnane regulatsioon olemas ning toimib. Tõenäoliselt

kasutavad hankijad ka edaspidi üle rahvusvahelise

piirmäära hangetes kõiki või enamust valikulistest

kõrvaldamisalustest. Kuid siiski võib olla sisuliselt

lihtsaid hankeid, mille turgu hankija hästi tunneb ning

võib seetõttu osade kõrvaldamisaluste kohaldamise

välistada.

49

Kaubanduskoda ei toeta vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimise

vabatahtlikuks muutmist, kuna muudatus võib vähendada hangete

usaldusväärsust ja võrdsust pakkujate vahel.

2. Võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust

Kaubanduskoda ei toeta ettepanekut, kuna muudatus vähendab

hankemenetluse läbipaistvust. Näiteks kui hankija kontrollib üksnes hinna

poolest soodsaimat pakkumust, ei saa teised pakkujad teada, kas ülejäänud

pakkumused oleksid tegelikult vastanud hanketingimustele. See muudab

näiteks vaidlustamise keeruliseks ja võib jätta mulje, et hankija otsus ei ole

kontrollitav ega võrreldav.

Kaubanduskoja seisukoht: Kaubanduskoda ei toeta ettepanekut, kuna selline

lähenemine võib oluliselt vähendada pakkujate õiguskaitset ja läbipaistvust

hankemenetluses.

Mitte arvestatud. Käesoleva eelnõu fookuses menetluse

lihtsustamine. Ettepanekut on toetanud teised arvamuse

esitanud organisatsioonid, paludes mh nn täieliku

pöördmenetluse kohaldamisala laiendada. Hankijal on

kohustus teavitada kõiki riigihankes pakkumuse esitanud

ettevõtjaid, et neil oleks võimalik hankija otsust

vaidlustada.

3. Üks võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.

Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust, kuna see aitab tagada

ettevõtjate võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi. Ka mitmed ettevõtjad on

juhtinud tähelepanu, et maksuvõlaga ettevõtjate korduv lubamine hangetel

osaleda on ebaõiglane nende suhtes, kes täidavad oma maksekohustusi

korrektselt ja õigeaegselt. Hoolsalt tegutsev ettevõte suudab oma kohustusi

ette planeerida ega vaja korduvaid võimalusi maksuvõla tasumiseks. Seetõttu

on põhjendatud, et selline võimalus antakse hankemenetluses üldiselt vaid

üks kord.

Kaubanduskoja ettepanek: Kaubanduskoda toetab muudatust, mis näeb ette,

et ettevõtjale antakse maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks ainult üks

võimalus hankemenetluse jooksul.

Arvestatud. Muudatuse eesmärk on selgelt reguleerida,

et ettevõtjatel ei ole üldjuhul õigust saada korduvalt

võimalust maksuvõlg tasuda või ajatada. Juhul kui

hankemenetluse läbiviimine võtab kaua aega, võib

juhtuda, et ettevõtjal tekib maksuvõlg korduvalt. Üksnes

juhul kui ettevõtjal on mõjuv põhjus, võib hankija anda

korduva võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada. See

tähendab, et korduva võimaluse saab ettevõtja ainult

erandlikel juhtudel.

50

4. Käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust peab hindama ilma

käibemaksuta, kui pakkumuse esitavad käibemaksukohustuslane ja

mittekäibemaksukohustuslane

Kaubanduskoja poole on pöördunud mitmed ettevõtted murega, et hetkel

annab riigihangete seadus hankijale võimaluse, et ta ei pea hindama

pakkumuste maksumusi igal juhul ilma käibemaksuta. Seega, kui

riigihankele esitavad pakkumused käibemaksukohustuslane ja pakkuja, kes

ei ole käibemaksukohustuslane, saab hankija riigihanke alusdokumentides

määrata, et käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust võrreldakse koos

käibemaksuga ja mittekäibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust ilma

käibemaksuta ning tema pakkumusele käibemaksu kunstlikult ei lisata.

Meie küsitlusele vastanud ettevõtjad leidsid et riigihangete seadust peab

muutma selliselt, et käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust peab

hindama ilma käibemaksuta, kui pakkumuse esitavad

käibemaksukohustuslane ja mittekäibemaksukohustuslane.

Käibemaksukohustuslase ja mittekäibemaksukohustuslase pakkumuste

erinevalt hindamine tekitab pakkujate vahel suurt ebavõrdsust, sest

käibemaksukohustuslasest ettevõte ei suuda pakkuda nii soodsat hinda

pakkumuses koos käibemaksuga, kui mittekäibemaksukohustuslane. Näiteks

võib selline olukord tekkida koolitusteenuse osutamise leidmise hangetes.

Seejuures võib käibemaksukohustus tekkida ka sellel ettevõttel, kellel seda ei

olnud pakkumise esitamise ajal. Lisaks, kui suureneb käibemaksumäär tööde

teostamise ajal, siis ilma käibemaksuta pakkumiste puhul ei teki probleemi

lisanduva käibemaksu osas, sest kõik pakkumused hinnatakse ühte moodi.

Märgime, et riigihangetes ei hinnata ühegi teise riikliku maksu suurust, mida

ettevõtjad peavad tasuma. Seega võiks jätta hindamisest välja ka

käibemaksu. Kaubanduskoja ettepanek: Eeltoodust teeme ettepaneku muuta

riigihangete seadust selliselt, et teenuste osutamise hangete puhul

käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust peab hindama ilma

Mitte arvestatud. Eelnõuga on kavandatud lihthanke

piirmäärade tõstmine. Käibemaksukohustuslasena

registreerimise kohustus tekib ettevõtjal siis, kui tema

käibemaksuseaduse § 19¹ lõikes 3 loetletud tehingute,

mille käibe tekkimise koht on Eesti, käive aasta algusest

ületab 40 000 eurot. Sellest tulenevalt võib eeldada, et

mittekäibemaksukohustuslaste riigihangetes osalemine ei

ole sage ja väheneb piirmäärade tõstmisel veelgi. Selles

küsimuses on väljakujunenud praktika (vt ka

Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud korduma

kippuvad küsimused) ja harvaesinevate olukordade

seadusega reguleerimist ei pea vajalikuks.

51

käibemaksuta, kui pakkumuse esitavad käibemaksukohustuslane ja

mittekäibemaksukohustuslane.

5. Vaidlustamistähtajad

Eelnõu näeb ette, et edaspidi ei ole enam hetkel kehtivat kahetööpäevast

vaidlustustähtaega riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks

lihthankemenetluses. Selle asemel on edaspidi üldine tähtaeg riigihanke

alusdokumentide vaidlustamiseks kõikides riigihanke menetlustes, mille

maksumus ületab lihthanke piirmäära, milleks on viis tööpäeva enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva (eelnõu § 1 p 73-74). Lisaks pikendatakse

lihthankemenetluses muid otsuseid puudutavate vaidlustuste esitamise

tähtaega kolmelt tööpäevalt viiele tööpäevale (eelnõu § 1 p 75).

Kuigi muudatused laienevad suurema väärtusega hangetele, on need tähtajad

paljudel juhtudel ebapiisavad. Viie tööpäeva reegel riigihanke

alusdokumentide vaidlustamiseks enne pakkumuste esitamist jätab

pakkujatele, arvestades eelnõuga kavandatavat uut 15-päevast pakkumuste

esitamise minimaalset tähtaega (eelnõu § 1 p 66), liiga vähe aega (praktikas

vaid mõned päevad) mahukate dokumentide analüüsimiseks. Ka suure

väärtusega hangete otsuste vaidlustamiseks ettenähtud viis tööpäeva on liiga

lühike. See vähendab pakkujate õiguskaitse ulatust ning see ei ole kooskõlas

tõhusa õiguskaitse põhimõttega. Lisaks on alla lihthanke piirmäära hangetes

(RHS § 189 lg 4¹) vaidlustamine sageli võimatu, kuna seadus ei taga

pakkumuste esitamise minimaalset tähtaega ega lepingu sõlmimise ooteaega.

Kaubanduskoja ettepanek: Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta eelnõu

punkti 74 selliselt, et riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg oleks

vähemalt kümme tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega, ning eelnõu

punkti 75 selliselt, et lihthankemenetluses tehtud otsuste vaidlustamise

tähtaeg oleks senise viie tööpäeva asemel kümme tööpäeva, tagamaks

Mitte arvestatud. Ettepanek lühendaks riigihanke

alusdokumentide vaidlustamise aega. Seaduse kohaselt

arvestatakse alusdokumentide vaidlustamise puhul mitu

päeva on jäänud pakkumuste esitamise tähtpäevani. Mida

pikem periood selles sättes kehtestada, seda lühem aeg

jääb vaidlustuse esitamiseks.

52

pakkujatele piisav aeg dokumentide analüüsimiseks ja tõhusa õiguskaitse

põhimõtte järgimiseks.

1

EELNÕU

30.10.2025

Riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „innovatsiooni rakendamise“ sõnaga „,

julgeolekuriskide“;

2) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 4, § 15 lõigetes 3 ja 11, § 17 lõikes 1, § 19 lõikes 3, § 30 lõikes 8

ning § 185 lõikes 5 asendatakse läbivalt sõna „riigihanke“ sõnaga „lihthanke“;

3) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „30 000“ arvuga „50 000“;

4) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

5) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „300 000“ arvuga „500 000“;

6) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6.–15. jaotises või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 6.–15. jaotises loetletud eriteenuste

hankelepingu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL

kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64) IV lisa 6.–15. jaotises

loetletud eriteenuste kontsessioonilepingu ja ideekonkursi korral 100 000 eurot;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–5. jaotises või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 1.–5. jaotises loetletud sotsiaalteenuste

hankelepingu, kontsessioonilepingu, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/23/EL IV lisa 1.–5. jaotises loetletud sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu korral

500 000 eurot.“;

7) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 15 lõigetes 1, 2, 6 ja 10, § 16 lõikes 2, § 17 lõikes 2, § 181 lõike 6 punktis 1, § 19

lõigetes 1, 2, 6 ja 8, § 20 lõikes 2 ning § 171 lõigetes 2 ja 3 asendatakse läbivalt sõna

„riigihanke“ sõnaga „rahvusvaheline“ vastavas käändes;

9) paragrahvi 15 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 1521

sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke

piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär.“;

12) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avaliku sektori hankija kohaldab kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse

3. peatüki 1. jaos sätestatud korda ja §-s 136 sätestatut, kui kontsessioonilepingu eeldatav

2

maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline

piirmäär.“;

13) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega

võrgustikusektoris, kohaldab selle sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 1521 sätestatud korda, kui

kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on

väiksem kui rahvusvaheline piirmäär.“;

14) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Avaliku sektori hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel

käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on

vähemalt võrdne sotsiaal- ja eriteenuste lihthanke piirmääraga. Võrgustikusektori hankija, kui

ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab sama

korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne sotsiaal- ja eriteenuste

rahvusvahelise piirmääraga.“;

15) paragrahvi 181 lõikest 4 jäetakse läbivalt välja sõna „, riigihanke“;

16) paragrahvi 181 lõike 6 punktis 2 asendatakse sõnad „riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või

eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke“ sõnadega

„rahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on

vähemalt võrdne lihthanke“;

17) paragrahvi 181 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõnad „riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või

eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär“

sõnadega „rahvusvahelise piirmääraga“;

18) paragrahvi 181 lõike 6 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad „riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste

hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke“ sõnadega „rahvusvaheline

piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui

lihthanke“;

20) paragrahvi 19 lõikes 41 asendatakse sõnad „riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või

eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke“ sõnadega

„rahvusvahelise piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus

on väiksem kui lihthanke“;

21) paragrahvi 19 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „3. peatüki 1. jaos“ tekstiosaga „§-s 1521“;

22) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) käesoleva seaduse §-s 1521 sätestatud kord, kui asjade, teenuste või ehitustööde

hankelepingu osa või kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne

lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast;“;

23) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

3

25) paragrahvi 23 lõike 8 teisest lausest jäetakse välja pärast sõna „lihthanke“ sõna

„, riigihanke“;

26) paragrahvi 27 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „riigihanke piirmääraga või

rahvusvahelise piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära ei

sätesta“ sõnadega „rahvusvahelise piirmääraga“;

27) paragrahvi 30 lõike 9 punktist 31 jäetakse välja tekstiosa „või lõikes 2 sätestatud vastava

riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei

kehtesta“;

28) paragrahvi 30 lõige 102 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(102) Käesoleva paragrahvi lõiget 101 kohaldatakse, kui hankelepingu eeldatav maksumus on

vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Hankelepingu eeldatava maksumuse jäämise

korral alla rahvusvahelise piirmäära võib hankija käesoleva paragrahvi lõike 101 kohaldamise

sätestada riigihanke alusdokumentides.“;

29) paragrahvi 32 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Dünaamilise hankesüsteemiga liitmisest teavitatakse taotlejat elektroonilises süsteemis.“;

30) paragrahvi 35 lõike 3 teist lauset täiendatakse enne tekstiosa „Võrgustikusektori“

tekstiosaga „Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud avaliku sektori hankija

või“;

31) paragrahvi 37 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja nende suhtelisest osakaalust“;

32) paragrahvi 411 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat jaotist kohaldatakse riigihangetes, mille eeldatav maksumus on vähemalt

võrdne lihthanke piirmääraga.

(2) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse

käesolevat jaotist, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke

piirmääraga.“;

33) paragrahvi 45 lõigete 1, 11, 71 ja 72 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „võrdne:“

sõnadega „võrdne lihthanke piirmääraga.“;

34) paragrahvi 45 lõigete 1, 11, 71 ja 72 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 47 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja seda

pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema

pakkumusega võrreldes, kui hankija kohaldab käesoleva seaduse § 114 lõiget 11.“;

37) paragrahvi 50 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) hankelepingu ese on vajalik ühises kaitsetegevuses osaleva Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni liikmesriigi sõjaväe üksuse või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika käigus

Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks elluviidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi

sõjaväe üksuse ning sellega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks või

Kaitseväe õppuste korraldamiseks.“;

4

38) paragrahvi 65 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „tulevase hankelepingu“ sõnaga

„riigihanke“;

39) paragrahvi 65 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Hankija võib määrata riigihanke alusdokumentides intellektuaalomandi õiguste suhtes

kohaldatava korra.“;

41) paragrahvi 81 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja veendub, et teade hanketeate muutmise

kohta on edastatud kõikidele pakkujatele, taotlejatele ja teistele temale teadaolevatele

riigihankest huvitatud ettevõtjatele“;

42) paragrahvi 90 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Pakkumuse tagatise tähtaeg peab vastama pakkumuse jõusoleku tähtajale, kui pakkumuse

tagatis on antud tähtajalisena.“;

43) paragrahvi 93 lõike 1 punktid 1–3 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 93 lõike 1 punktidest 4 ja 5 ning § 94 lõike 3 punktidest 3 ja 4 jäetakse välja

sõnad „riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda

ja“;

45) paragrahvi 93 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „, kui riigihanke eeldatav maksumus

on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda“;

46) paragrahvi 93 lõikest 2 jäetakse välja arv „2,“;

47) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 94 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „, kui riigihanke eeldatav maksumus

on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda“;

49) paragrahvi 94 lõike 3 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 95 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja või taotleja:“;

51) paragrahvi 95 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „pakkujale või taotlejale“

sõnadega „hankemenetluse jooksul ühel korral“ ja teist lauset täiendatakse pärast sõna

„pikendada“ sõnadega „või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada“;

52) paragrahvi 103 lõike 61 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „taotleja kaudu“ sõnadega

„hankemenetluse jooksul ühel korral“ ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „pikendada“

sõnadega „või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada“;

53) paragrahvi 104 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt või pakkujalt, kelle ta

kavatseb edukaks tunnistada, kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate

dokumentide esitamist. Hankija kontrollib, et sellel pakkujal puuduksid kõrvaldamise alused ja

5

oleksid täidetud kvalifitseerimistingimused, ning teeb otsuse pakkuja kõrvaldamise või

kõrvaldamata jätmise kohta, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimistingimused, nende

kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.“;

54) paragrahvi 110 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud pakkumuse jõusoleku

minimaalset tähtaega teisiti, on pakkumus siduv kolm kuud pakkumuste esitamise tähtajast

arvates.“;

55) paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hankija võib piirduda ainult selle pakkumuse vastavuse kontrollimisega, mille ta kavatseb

käesoleva seaduse § 117 kohase hindamise tagajärjel edukaks tunnistada. Sellisel juhul tagab

hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kelle pakkumus ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Ülejäänud pakkujad osalevad menetluses edasi.“;

56) paragrahvi 114 lõikes 9 asendatakse sõnad „pakkumus on tunnistatud vastavaks“ sõnadega

„pakkumust ei ole tagasi lükatud“;

57) paragrahvi 114 lõikes 10 asendatakse sõnad „pakkumus on tunnistatud vastavaks, osaleb ta

vastavaks tunnistatud pakkumusega või pakkumustega“ sõnadega „pakkumus ei ole tagasi

lükatud, osaleb ta selle pakkumuse või nende pakkumustega“;

58) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hankija ei ole kohustatud nõudma pakkujalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

selgitust kontsessioonilepingu korral, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti.“;

59) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on

500 000 eurot või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks

tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui hankemenetluses on esitatud

vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on järgmise pakkumuse

maksumusest vähemalt kümme protsenti väiksem või selle pakkuja pakkumuse maksumus on

esitatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsenti väiksem.“;

60) paragrahvi 115 lõikes 21 asendatakse läbivalt tekstiosa „lõike 2 punktis 1“ tekstiosaga

„lõikes 2“ ning teisest lausest jäetakse välja sõnad „vastavaks tunnistatud“;

61) paragrahvi 115 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 117 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „antud suhtelisele osakaalule“;

63) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 114 lõikes 11 sätestatud juhul ei ole hankija kohustatud hindama

üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi.“;

64) paragrahvi 122 lõike 2 esimeses lauses, lõikes 3, lõike 5 esimeses lauses ning lõigete 8 ja 9

esimeses lauses asendatakse tekstiosa „võrdne riigihanke piirmääraga“ tekstiosaga

„500 000 eurot“;

65) paragrahvi 122 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „lisanduval alltöövõtjal“

sõnadega „, kelle osa hankelepingu maksumusest moodustab vähemalt kümme protsenti,“;

6

66) paragrahvi 122 lõike 71 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „pakkuja kaudu“ sõnadega

„hankemenetluse jooksul ühel korral“ ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „pikendada“

sõnadega „või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada“;

67) paragrahvi 122 lõike 9 esimeses lauses asendatakse sõnad „jätab hankija“ sõnadega „võib

hankija jätta“ ja sõnad „osas täitmata“ sõnadega „osas täitmata,“;

68) paragrahvi 122 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sellisel juhul täidab hankija rahalise kohustuse pakkuja ees siis, kui alltöövõtja ees on rahaline

kohustus täidetud või kui hankijale on esitatud tõendid alltöövõtja nõude alusetuse kohta.“;

69) paragrahvi 122 lõiget 11 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) alltöövõtjate suhtes, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kontroll.“;

70) paragrahvi 123 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „ega oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel võimalik“ sõnadega „ning oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel ebamõistlik“;

71) paragrahvi 123 lõikes 5 asendatakse sõna „kümne“ arvuga „30“;

72) paragrahvi 125 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „kümme“ arvuga „15“ ja arv „15“

arvuga „25“;

73) paragrahvi 125 lõike 5 ja § 126 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-des 77, 81

ja 82“ tekstiosaga „§-des 77, 81, 82 ja 103“;

74) paragrahvi 125 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmiselt:

„Ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, järgib

hankija lisaks §-des 115 ja 122 sätestatut.“;

75) paragrahvi 125 lõike 9 esimeses lauses asendatakse sõna „viie“ sõnaga „seitsme“;

76) paragrahvi 145 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

77) seadust täiendatakse §-ga 1521 järgmises sõnastuses:

„§ 1521 Hankelepingute sõlmimine lihtsustatud korras

(1) Lihtsustatud korra puhul algab menetlus hanketeate avaldamisega registris, välja arvatud

käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja 3–5, §-s 50 või § 156 lõikes 1 nimetatud juhul, ning lõpeb

käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud alusel. Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt

hanketeates või riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks

hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui menetlus viiakse läbi mitmeetapilisena, muude

riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele.

(2) Hankija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme

keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

(3) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme tööpäeva

möödumist teate esitamisest arvates otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine.

Ooteaega ei pea kohaldama, kui menetluses on otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev

pakkuja.

7

(4) Hankija teatab registrile menetluse lõppemisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud

korras.“;

78) paragrahvi 159 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ning nende suhtelist osakaalu“;

79) paragrahvi 168 teises lauses asendatakse tekstiosa „2–6“ tekstiosaga „2 ja 21“;

80) paragrahvi 178 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõike 1 punktides 1–

3“;

81) paragrahvi 180 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ning väärtegude kohtuvälist menetlust

seaduses sätestatud korras ja ulatuses“;

82) paragrahvi 189 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

83) paragrahvi 189 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) viis tööpäeva enne riigihanke menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil

ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne

lihthanke piirmääraga, või“;

84) paragrahvi 189 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul,“ ja asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“;

85) paragrahvi 189 lõiget 41 täiendatakse pärast tekstiosa „või“ tekstiosaga „§-s 1521 sätestatud

menetluse korral“ ja paragrahvist jäetakse välja tekstiosa „lõikes 2 sätestatud vastav riigihanke

piirmäär, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta“;

86) paragrahvi 193 lõikes 5 asendatakse sõnad „Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses

hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus“ sõnadega „Kui hankelepingu

sõlmimise ainus takistus on vaidlustusmenetlus“;

87) paragrahvi 207 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Rahandusministeerium tunnistab järelevalveteate asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks ja teate esitajale tagatakse konfidentsiaalsus.“;

88) paragrahvi 211 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, mis ei ole käsitatav käesoleva seaduse

§-des 213–215 sätestatud väärteona,“ ja lõiget täiendatakse pärast sõna „pädevat“ sõnadega

„kohtuvälist menetlejat,“;

89) paragrahvid 213–216 tunnistatakse kehtetuks;

90) seadust täiendatakse §-ga 2193 järgmises sõnastuses:

„§ 2193. Alustatud riigihanke menetluste lõpetamine

Riigihanke menetlused, mida alustati enne 2026. aasta 1. juunit, viiakse lõpuni, lähtudes

käesoleva seaduse 2026. aasta 31. maini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.“.

§ 2. Alusharidusseaduse muutmine

Alusharidusseaduse § 5 lõike 5 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Elektroonilise side seaduse muutmine

8

Elektroonilise side seaduse § 73 lõike 1 teises lauses asendatakse arv „2“ arvuga „1“.

§ 4. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) alusharidusseaduse § 5 lõikes 1 nimetatud haldusleping;“.

§ 5. Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine

Kunstiteoste tellimise seaduse § 2 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „2 punktis 2 nimetatud

ehitustööde riigihanke viiekordse“ tekstiosaga „1 punktis 2 nimetatud ehitustööde lihthanke

kümnekordse“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Riigihangete seaduse muutmise ja

teiste seaduste muutmise seadus

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks esimese kooskõlastusringi läbinud riigihangete seaduse muutmise

ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Palume Teie vastust 19. novembriks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1) Eelnõu

2) Seletuskiri

3) Kooskõlastustabel

Madina Talu 5885 1418

[email protected]

Meie 11.11.2025 nr 1.1-10.1/4877-1

1

30.10.2025

Riigihangete seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Riigihangete seaduses sätestatud reeglid ja kohustused on aastatega pidevalt täienenud ja

muutunud keerukamaks. See on kasvatanud nii hankijate kui ka ettevõtjate töö- ja

halduskoormust. Kuivõrd riigihangete reeglite järgimine on osapooltele kohustuslik, saab

menetlusi lihtsustada ja tõhusamaks muuta üksnes seaduse muutmise kaudu. Probleemiks on

ka 2017. aastast muutumatuna püsinud riigihangete piirmäärad, mis on inflatsiooni tõttu oma

majandusliku sisu minetanud ja sunnivad korraldama keerulist menetlust ka väiksemate ostude

puhul. Samuti on praktikas osutunud ebaproportsionaalseks ja ebatõhusaks riigihanke reeglite

rikkumise karistamine väärteona. Lisaks vajab riik riigikaitsealasteks eesmärkideks senisest

suuremat paindlikkust kaitsevaldkonna riigihangete korraldamisel.

Eelnõu peamine eesmärk on muuta hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning vähendada

nii hankijate töö- kui ka pakkujate halduskoormust. Peamise lahendusena lihtsustatakse

oluliselt alla rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete reegleid. Selleks kaotatakse senine

kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära.

Samuti tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud

majandusolukorraga. See muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust. Riigihanke

piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine lihtsustab ligikaudu 49% kõikidest

riigihangetest, mis statistiliselt tähendab üleminekut keskmiselt 87-päevaselt menetluselt

oluliselt kiiremale, ligi 50-päevasele menetlusele. Piirmäärade tõstmisega kasvab ka nn

väikeostude osakaal, mille puhul on menetlus veelgi lihtsam. Kuigi muudatusega lihtsustatakse

enam kui poolte hangete korraldamist, puudutab see rahaliselt vaid 10% kogu hankelepingute

mahust. See tähendab, et suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema

kontrolli alla, kuid administratiivset ressurssi hoitakse kokku just väiksemate hangete arvelt.

Lihthankemenetluse kohaldamisala laiendamine ei oleks võrgustikusektoris lihtsustamist aga

kaasa toonud, sest selles sektoris kehtis lihtne menetlus juba varem. Seetõttu ning pidades

silmas võrgustikusektori hankijate ärilist olemust, luuakse võrgustikusektori tarbeks uudne

lihtsustatud kord.

Lisaks tehakse mitmeid väiksemaid, kuid olulise mõjuga muudatusi bürokraatia

vähendamiseks. Näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima

pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses

hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks lisatakse

seadusesse täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks. Need muudatused

vähendavad nii hankijate kui ka pakkujate jaoks toimingute arvu ja säästavad aega.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete

osakonna nõunikud Anna Poots ([email protected], tel 5885 1313) ja Madina Talu

([email protected], tel 5885 1418) ning jurist Mihhail Antonov ([email protected], tel

5885 1448). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel

2

5885 1439). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected], tel 5303 2849).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud 19.06.2025. a

kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi1 ülesandega lihtsustada riigihankeid ja

arvestada hinnapakkumiste kõrval senisest rohkem innovatsiooni, keskkonnamõju ja muude

kvaliteedikriteeriumidega (punkt 310). Ülesanne kuulub rahandusministri vastutusalasse.

Vastava eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks oli 30. september 2025. a (esialgne

tähtaeg, mis seati Vabariigi Valitsuse valitsuskabineti 24.04.2025 toimunud arutelul oli

15.10.2025).

Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta2;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-,

transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid3;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise

kohta4;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate

kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste

riigihankelepingute sõlmimise kord5;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive

89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise

osas6.

Eelnõuga muudetakse riigihangete seadust (edaspidi RHS) redaktsioonis RT I, 12.07.2025, 25,

alusharidusseadust (edaspidi AHS) redaktsioonis RT I, 01.07.2025, 1, elektroonilise side

seadust (edaspidi ESS) redaktsioonis RT I, 02.10.2025, 15, halduskoostöö seadust (edaspidi

HKTS) redaktsioonis RT I, 08.07.2025, 24 ja kunstiteoste tellimise seadust (edaspidi KTTS)

redaktsioonis RT I, 08.07.2020, 10.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse § 78 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73).

2. Seaduse eesmärk

Rahandusministeerium alustas hankijate ja pakkujate tagasiside ning üldise turuolukorra tõttu

riigihangete lihtsustamise võimaluste uurimisega ning tellis 2024. aastal riigihangete reeglite

1 Kättesaadav: Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–242). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste

sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk

243–374). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–

64). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas

ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive

2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136). 6 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ

riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31– 46).

3

lihtsustamise analüüsi7 (edaspidi lihtsustamise aruanne), mille koostas Advokaadibüroo TGS

Baltic8. Aruandes esitatud riigihangete seaduse muutmisettepanekute aluseks on nii kehtiva

õiguse ja teiste riikide praktikate analüüs kui ka otse hankijatelt ja pakkujatelt kogutud

tagasiside. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud analüüsis esitatud ettepanekute ning nende

põhjendustega.

Lihtsustamise aruandes jõudsid autorid järeldusele, et Eesti riigisiseseid hankereegleid ei ole

kehtestatud direktiividega võrreldes märkimisväärselt keerukamalt. Seega on RHS-i reeglite

keerukus valdavalt määratletud Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) direktiivides ja nende

muutmine eeldab direktiivide ülevaatamist. Euroopa Komisjon kavatseb lähiajal avada

direktiivid muutmiseks, konsultatsioonid on juba läbi viidud ja vastavad uuringud

ettevalmistamisel. Sellepärast piirduti lihtsustamise aruandes ettepanekutega, mille

rakendamine on võimalik direktiive muutmata, sh mis puudutavad alla rahvusvahelise

piirmäära jääva eeldatava maksumusega riigihankeid.

Aruande koostamise lähteülesandes seadis ministeerium tingimuseks, et töö autorid küsivad

ettepanekutele nii hankijate kui ettevõtjate hinnangut, kas ja miks igat konkreetset ettepanekut

toetatakse või ei toetata.

Analüüsi koostaja koondas ja testis ettepanekuid hankijate, pakkujate, kohalike omavalitsuste

ja erialaliitude juures. Küsimustik oli enam kui kuu aega avalikult kättesaadav ka riigihangete

registri kodulehe päises. Kokku esitati 80 vastust, mis sisaldasid ligi 270 ettepanekut, millest

67% puudutasid RHS-i muudatusi ning 33% registriga seotud muudatusi. Enim ettepanekuid

esitasid Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Tallinna

Sadam, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna Linnavalitsus ja Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus. RHS-i muutmist puudutavatest ettepanekutest arvestati analüüsi lõpparuande

koostamisel ennekõike sellistega, mis oleksid rakendatavad regulatiivsel tasandil ja millega

ülemääraselt ei sekkutaks hankijate enesekorraldust puudutavatesse küsimustesse.

Lõpparuanne sisaldab kokku nelikümmend erinevat ettepanekut riigihangete lihtsustamiseks

regulatiivsel või korralduslikul tasandil. Rahandusministeerium valis analüüsis esitatud

hinnangute, muudatuste olulisuse ning positiivse mõju ulatuse alusel huvigruppidega

konsulteerimiseks välja kaalukaimad ettepanekud. Muudatuste konsulteerimiseks

huvigruppidega korraldati 3.06.2025 kaasamise koosolek. Koosolekul paluti nii suulist kui

kirjalikku tagasisidet valitud muudatuste kohta. Saadud tagasisidele on viidatud vastavate

punktide juures seletuskirjas.

Enamik riigihangete lihtsustamise aruandes kajastatud ettepanekutest on käesolevas eelnõus

formuleeritud RHS-is kavandatud muudatustena. Aruandes sisalduvad ettepanekud, mis ei ole eelnõu

raames kajastamist leidnud, on osaliselt sellised:

1) millega liigutakse edasi mõne teise eelnõu raames (nt hankevaidluste institutsionaalne reform –

kohustusliku kohtueelse menetluse kaotamine);

2) mille rakendamise vajadus ja kaasuvate mõjude hindamine eeldab käesoleva eelnõu koostamise

piiratud ajaraami sisse mittemahtunud täiendavat analüüsi ja konsultatsioone (nt riigihanke

alusdokumentide muutmisel pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamise kohustuse

leevendamine); või

3) mille elluviimisest on praegu otsustatud loobuda, sest selle realiseerimine vajaks lisaressursse (nt

siduva eelotsuse instituudi loomine vajab nii lisaressursse kui ka täiendavat analüüsi teiste

õigusaktide kontekstis) või oleks väljakujunenud hankepraktikat arvestades hetkel vähese

7 Kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-

12/Riigihangete%20lihtsustamine.%20Lo%CC%83pparuanne%2016.12.2024%20final.pdf. 8 Riigihange „Riigihangete korralduse tõhustamise ja lihtsustamise analüüs ja ettepanekud Rahandusministeeriumile“,

viitenumber 277369.

4

mõjuulatusega ja seetõttu väheotstarbekas (nt siseriiklike piirmäärade kehtestamine ministri

määrusega).

Samuti peeti silmas, et valdava osa ettepanekutest esitasid hankijad, kuid riigihangete turu

optimaalseks toimimiseks on vaja tasakaalustada hankijate soovi reegleid lihtsustada, ettevõtjate

huviga riigihangetes osaleda ausatel ja läbipaistvatel tingimustel.

Eelnevalt kirjeldatud ettevalmistava tegevuse tulemusel seati eelnõu koostamisele järgnevad

eesmärgid:

1) hankemenetluste tõhusamaks ja kiiremaks muutmine ning hankijate töö- ja pakkujate

halduskoormuse vähendamine lihthankemenetluse laiema kasutamise kaudu;

2) riigihangete piirmäärade ajakohastamine;

3) mitmete väiksemate muudatuste tegemine bürokraatia vähendamiseks;

4) riigihangete alaste väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamine.

Seaduse vajalikkus

Riigihangete seaduse muutmine on ajendatud viimaste aastate jooksul toimunud arengutest nii

õigus- ja majandusruumis kui ka ühiskonnas laiemalt.

Riigihangete fookusesse on tõusnud strateegilised eesmärgid nagu kvaliteedi, innovatsiooni,

keskkonnahoiu ja sotsiaalse vastutustundlikkuse edendamine. Seda nii Eesti kui Euroopa Liidu

tasandil. Viimast väljendab trend jõustada aina enam Euroopa Liidu valdkondlike

otsekohalduvaid õigusakte. Selliste strateegiliste suundade rakendamine suurendab aga

paratamatult hankijate töökoormust ja eeldab paindlikumat regulatiivset raamistikku. Lisaks on

hankijate koormust kasvatanud kohtupraktika, mis annab Euroopa Liidu riigihanke

direktiivide9 (edaspidi ka direktiivid) või RHS-i sätetele rangema sisu, pannes hankijatele

varasemast suurema hoolsus- ja põhjendamiskohustuse. Kõige eelneva tulemusel on riigihanke

menetlused muutunud aastatega töömahukamaks ja keerukamaks.

Selleks, et hankijad suudaksid koostöös pakkujatega lähtuda hankelepingute sõlmimisel

strateegilistest põhimõtetest10, on vajalik lihtsustada riigihanke menetluste raamistikku ja

vähendada menetluslike toiminguid seal, kus see on võimalik.

Lisaks vajavad ajakohastamist 2017. aastast kehtivad riigihangete piirmäärad. Arvestades

viimaste aastate inflatsiooni on need jäänud liiga madalaks tuues kaasa riigihanke menetluse

kohustuse ka ostudele, mis võiksid oma väiksuse poolest toimuda vaid hankija enda kehtestatud

korra alusel. Peale selle, et piirmäärade tõstmine vabastab väiksemad soetused keerulisest

menetlusest, peaks see ergutama ka kohalikku majandust, sest väikehangetes osalevad suure

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–242); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-,

energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi

2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk 243–374); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL

kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning

asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216,

20.08.2009, lk 76–136) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive

89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk

31– 46). 10 Riigihangete strateegilised põhimõtted. Kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Riigihangete%20la%CC%88biviimise%20strateegilised%20po%CC%83himo%CC%83tted_2023.pdf.

5

tõenäosusega vaid Eesti ettevõtjad. Kohaliku majanduse elavdamise põhjusel tõsteti 2022.

aastal näiteks Sloveenias riigihangete alammäärasid11.

Lihtsustamisega kaudselt seotud, kuid pigem muutunud julgeolekuolukorra tõttu vajavad

suuremat paindlikkust rahvusvahelise kaitsekoostöö ja sõjalise väljaõppe jaoks korraldatavad

riigihanked. Seda eesmärki silmas pidades lisatakse RHS-i täiendav alus väljakuulutamiseta

hankemenetluse korraldamiseks.

Samuti täidab lihtsustamise eesmärki riigihangete alaste väärteokoosseisude kaotamine.

Tahtlikud ja raskemad riigihangete alased rikkumised on karistatavad kuriteona

karistusseadustiku § 300 alusel. Hooletusest toimunud rikkumiste väärteomenetlusele kuluv

ressurss ei ole tasakaalus rikkumise raskusega. Hanketegevuse seaduslikkuse tagamiseks on

olemas tõhusamad vahendid, nagu vaidlustusmenetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis

(edaspidi VAKO) ja halduskohtumenetlus hankeasjas, riiklik või teenistuslik järelevalve, audit

või erikontroll vms.

Kehtiv regulatsioon ja praktika

Eestis kehtivad riigihangete reeglid on suuremas osas üle võetud Euroopa Liidu riigihanke

direktiividest. Direktiivide sätted kohalduvad alates rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast.

Riigihangete rahvusvahelised piirmäärad12 (vt tabel 1) eurodes on järgmised:

Tabel 1.

Riik või

riigiasutus

Teised hankijad Võrgustiku

sektori hankija

Kaitse- ja

julgeoleku sektor

Asjad/teenused 143 000 221 000 443 000 443 000

Ehitustööd 5 538 000

Sotsiaal- ja

eriteenused

750 000 1 000 000 443 000

Kontsessioonid 5 538 000

Ideekonkurss 143 000 221 000 443 000 -

Eelnõus pakutavad abinõud puudutavad peamiselt alla rahvusvahelise piirmäära jäävaid

riigihankeid, kuid on ka üksikuid sätteid, mis on senini olnud direktiividest rangemad (nn gold-

plating), mille vältimise on Eesti omale eesmärgiks võtnud. Eelnõuga korrigeeritakse vastavad

sätted.

Eestis kehtib lisaks rahvusvahelisele piirmäärale kaks siseriiklikku riigihangete piirmäära:

1) riigihanke piirmäär;

2) lihthanke piirmäär.

11 Senica „Amendment to the Public Procurement Act (ZJN-3) brings extensive changes in the public procurement procedure“

https://www.senica.si/en/media/contributions-and-interviews/amendment-to-the-public-procurement-act-zjn-3-brings-

extensive-changes-in-the-public-procurement-procedure-2. 12 Rahvusvahelised piirmäärad on kehtestatud Euroopa Liidu riigihangete direktiividega, mis on omakorda seotud Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga. Euroopa Komisjon vaatab iga kahe aasta tagant rahvusvahelised piirmäärad

üle ning vajadusel muudab neid delegeeritud määrusega. WTO riigihankelepingu arvutamismeetodi järgi võtab komisjon

kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes (SDR) väljendatud

euro keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelnevaks

31. augustiks.

Praegused rahvusvahelised piirmäärad kehtivad alates 1. jaanuarist 2024. Kaitse- ja julgeolekusektori riigihanked ei ole WTO

riigihankelepinguga hõlmatud, kuid nende piirmäärade ülevaatamine toimub samuti iga kahe aasta tagant.

6

Riigihanke piirmäära ületavate hangete puhul kehtib praktiliselt sama menetlus kui

rahvusvaheliste riigihangete puhul (avatud hankemenetlus).

Lihthankemenetluses on paindlikumad reeglid. Kuigi vaikimisi kehtivad ka

lihthankemenetluses paljud avatud menetluse sätted, on hankijal õigus neid mitte kohaldada

asendades sätted oma menetluskorraga. Samuti on lihthankemenetluses lühemad tähtajad ja

läbirääkimiste võimalus.

Lihthanke- ja avatud menetluse keerukusastme erinevust ilmestab hästi menetlusele kuluv aeg.

2024. aastal oli lihthankemenetluse keskmine pikkus 46 päeva ning avatud menetlusele kulus

87 päeva.

Alla lihthanke piirmäära jäävate väikehangete puhul peab hankija lähtuma üksnes riigihangete

üldpõhimõtetest nagu läbipaistvus, võrdne kohtlemine jt ning enda kehtestatavast hankekorrast.

Eelnõuga pakutavad lahendused:

1) lihthanke piirmäärade tõstmine;

2) riigihanke piirmäära kaotamine;

3) lihthankemenetluse kohaldamine kuni rahvusvahelise piirmäärani;

4) direktiividest rangema regulatsiooni kaotamine.

Muudatuste sisuks on kehtestada kõikidele hankijatele (praegu ainult võrgustikusektori

hankijatele kehtiv) § 15 lõikest 8 tulenev õigus kohaldada hankelepingu sõlmimisel

lihthankemenetluse korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem kui

rahvusvaheline piirmäär. Selleks kaotatakse riigihanke piirmäär, mille tulemusel muutub senine

kolmeastmeline riigihangete piirmäärade süsteem kaheastmeliseks.

Alla rahvusvahelist piirmäära jäävad riigihanked moodustavad kõikidest Eesti riigihangetest

märkimisväärse osa, mistõttu on muudatusel riigihangetele suur mõju.

Lihthanke piirmäära tõstmisel avatud menetluse piirmäärani ja siseriikliku avatud menetluse

kaotamisega lihtsustatakse 49% hangete läbiviimist, mõjutades sealjuures ainult 10% rahaliste

vahendite kasutamist.13 See võimaldab asutustel kokkuhoidu administratiivkuludelt, omamata

suurt mõju avalike vahendite läbipaistvale kasutamisele. Seega, ehkki muudatusega

lihtsustatakse 49% hangete korraldamist, tähendaks see rahaliselt ainult 10% ulatuses kogu

hankelepingute mahu jagamist lihtsamate reeglite järgi. Järelikult on suuremad lepingud

jätkuvalt reguleeritud rangemate menetlusreeglitega, mistõttu avalike vahendite kuritarvituste

risk on madal.

Hankija saab lihthankemenetlust kohandada vastavalt hanke esemele kas keerulisemaks või

lihtsamaks. Näiteks lähtuvad paljud hankijad lihthankemenetluste reeglite kindlaks määramisel

suurel määral avatud hankemenetluse sätetest, rakendades vaid lühemaid menetlustähtaegu

ning võimalust läbirääkimisteks. Samas on muudatuse jõustumisel võimalik lihtsamate

riigihangete esemete puhul, mille maksumus ületab lihthanke piirmäära, kehtestada lihtsamad

menetlusreeglid, mis võimaldaks hankijatele paindlikkust valida hankekord lähtuvalt

konkreetse hankeeseme iseloomust, kas vajalikud on rangemad või leebemad menetlusreeglid.

Lisaks on läbirääkimisi võimaldavad menetlused oluliselt pikemad ja keerukamad kui avatud

hankemenetlus. Seetõttu võib sageli olla nii, et hankijal oleks tegelikkuses vajadus läbi rääkida,

näiteks innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde hankimisel, ent ta loobub sellest ajakulu

13 Rahandusministeeriumi riigiosaluspoliitika ja riigihangete osakonna statistika. Tuginedes 2024. aasta statistikal mõjutaks

see 4295 riigihanget kogumaksumusega kokku 0.9 miljardit.

7

tõttu. Sellisel juhul võivad parimad lahendused jääda leidmata. Kui hankijal oleks aga võimalik

kasutada lihthankemenetlust, saaksid läbirääkimised toimuda paindliku menetluse raames.

Vabariigi Valitsus on tegevusprogrammis seadnud järgmise eesmärgi: “Teeme

valitsusvaldkondade ülese kokkuleppe, et 2% kõigist hangetest peab olema suunatud

innovatiivsete lahenduste hankimisele – me ei hangi lihtsalt teenuseid ja asju, vaid hangime

probleemile lahendust.”. Lihthanke reeglite laiendamine kuni rahvusvahelise piirmäärani aitab

kaasa selle eesmärgi saavutamisele, sest mida paindlikumad on seadusest tulenevad

menetlusreeglid, seda lihtsam on katsetada ka uudsete lahenduste ostmist.

Eelnev kehtib ka võrgustikusektoris tehtava muudatuse kohta. Nagu eelpool märgitud, kehtib

võrgustikusektoris lihthankemenetlus kuni rahvusvahelise piirmäärani juba praegu ning eelnõu

ei oleks selle sektori hankijatele töökoormuse leevendust toonud. Seetõttu tegid

võrgustikusektori hankijad ettepaneku jätta alla rahvusvahelise piirmäära jäävad hanked

hankija enda reguleerida. Kompromissina luuakse eelnõuga uus lihtsustatud kord, mis kohaldub

võrgustikusektori hangetele vahemikus lihthanke piirmäärast kuni rahvusvahelise piirmäärani.

Hankijal säilib kohustus avaldada hange riigihange registris, rakendada ooteaega ning esitada

registrile hankelepingu sõlmimise teade. Muudatuse tegemisel arvestati, et võrgustikusektori

hankijad on äriühingud, kes tegutsevad suures ulatuses avatud turul, kus nende konkurendid ei

ole riigihangete seaduse subjektid. See loob ebavõrdse olukorra, kus osa turuosalisi peab läbi

viima ajamahukaid hankemenetlusi, samas kui konkurendid saavad kiiresti ja paindlikult

tegutseda. Eeltoodut kinnitab käesoleva aasta septembris Euroopa Komisjoni tehtud otsus, et

võrgustiku sektori hankijad (nt AS Eesti Post) on vabastatud riigihangete korraldamise

kohustusest lepingute puhul, mille eesmärk on võimaldada Eestis riigisiseste postipakkide

kättetoimetamise (tava- ja kiir)teenuseid, rahvusvaheliste postipakkide tavapärase

kättetoimetamise teenuseid, maksikirjade ja eriti väikeste postipakkide teenuseid ning

trükkimis- ja pakendamisteenuseid14.

Muudatuste elluviimiseks tuleb esmalt teha korrektuurid piirmäärade süsteemis. Nimelt ei ole

kehtivas korras kõigile riigihanke liikidele lihthanke piirmäärasid kehtestatud. Kavandatud

muudatus eeldab selle lünga täitmist, sest vastupidisel juhul puuduks osadel riigihangetel

alampiir millest alates lihthankemenetlus kohaldub. Piirmäärade ülevaate tabelis 2 „Riigihanke

piirmäära“ veergudes näidatud piirmäärad tunnistatakse kehtetuks. Ülevaatlikkuse huvides on

lisatud tabeli allpool olevasse osasse muudatusega kehtima hakkavad lihthanke piirmäärad.

Selline süsteemi ümberkujundamine toob kaasa seaduses rea muudatusi, kus senine mõiste

„riigihanke piirmäär“ asendatakse tekstis mõistega „lihthanke piirmäär“. Muudatus võib

rakendajale jätta esmapilgul mulje regulatsiooni karmistumisest, sest ollakse harjunud, et

madalamate lihthanke piirmääradega kaasneb lihtsam menetlus. Nüüd aga kohaldub sama

regulatsioon, mis varem kehtis riigihanke piirmäärast alates, juba lihthanke piirmäärast.

Tegelikult regulatsiooni kohaldamisala ei laiene, muutub vaid piirmäära nimetus, sest n-ö uue

lihthanke piirmäära künnis on sama mis varasemalt riigihanke piirmäär15 ning muudetav säte

kohaldub sama suurusjärgu riigihangetele kui varemgi. Kui mitte arvestada, et käeoleva

eelnõuga tõstetakse kõikide lihthanke piirmäärade taset nende ajakohastamiseks inflatsiooniga.

Uute lihthanke piirmäärade ülevaade on esitatud tabelis 2. Muutuvad vaid lihthanke

piirmäärade künnised. Riigihanke rahvusvahelised piirmäärad (tabel 1) määrab Euroopa

Komisjon.

Tabel 2.

14 30.09.2025 Implementing decision 2025/2059 15 Näiteks § 16 lõiked 2 ja 3.

8

Seni kehtinud piirmäärad

Lihthanke piirmäär Riigihanke piirmäär

Avalik

sektor

Võrgustiku-

sektor

Kaitse- ja

julgeoleku

valdkond

Avalik

sektor

Võrgustiku-

sektor

Kaitse- ja

julgeoleku

valdkond

Asjad ja

teenused

30 000 60 000 60 000 60 000 443 000 443 000

Ehitustööd 60 000 300 000 300 000 150 000 5 538 000 5 538 000

Sotsiaalteenus - - - 300 000 300 000 -

Eriteenus - - - 60 000 60 000 -

Ideekonkurss - - - 60 000 60 000 -

Kontsessioon:

Teenus/

Sotsiaalteenus

Eriteenus/

Ehitustööd

60 000

-

-

-

60 000

-

-

-

-

-

-

-

300 000

300 000

60 000

300 000

300 000

300 000

60 000

300 000

-

-

-

-

Lihtsustatud

korras tellitavad

teenused

300 000

Uued piirmäärad

Lihthanke piirmäär

Avalik sektor Võrgustiku-sektor Kaitse- ja julgeoleku

valdkond

Asjad ja

teenused

50 000 100 000 100 000

Ehitustööd 100 000 500 000 500 000

Sotsiaalteenus 500 000 500 000 -

Eriteenus 100 000 100 000 -

Ideekonkurss 100 000 100 000 -

Kontsessioon:

Teenus/

Sotsiaalteenus

Eriteenus/

Ehitustööd

100 000

500 000

100 000

500 000

100 000

500 000

100 000

500 000

-

-

-

-

Lihthankemenetluse laiendamisel on hankijate suur toetus. Samas on ettevõtjad leidnud, et

lihthankemenetluse kohaldamisala laienedes tuleb pakkumuste esitamise tähtaegu pikendada,

sest pakkumuse esitamine suurema mahuga riigihankes nõuab rohkem aega.16

Ettevõtjate probleemi tõstatus on mõistetav. Viimast on adresseerinud ka Riigi Tugiteenuste

Keskus tehes ettepaneku diferentseerida tähtajad sõltuvalt hankelepingu esemest: asjad 10

päeva, teenused 10 või 20 päeva ning ehitustöödele sõltuvalt lepingu maksumusest kaks

erinevat tähtaega 20 ja 30 päeva.17

Rahandusministeeriumi hinnangul muudaks nelja erineva tähtaja kehtestamine senise kahe

asemel menetluse keerulisemaks, mistõttu sisaldab muudatus jätkuvalt kahte tähtaega: asjad ja

teenused senise 10 päeva asemel 15 päeva ning ehitustööd 15 päeva asemel 25 päeva. Tegemist

ei ole uute tähtaegadega, vaid varem avatud menetluses riigihanke piirmäärast alates kehtinud

pakkumuste esitamise minimaalsete tähtaegadega.

16 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 10. 17 RTK 18.06.2025 kiri nr 9-1/25/1066-2, lk 3. Kättesaadav: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister.

9

Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka lühemate tähtaegade rakendamise võimalust, kui eelnevalt

on tehtud riigihangete registri kaudu turu-uuring või on avaldatud eelteade (analoogselt avatud

menetluse võimalustele), kuid senise vähese turu-uuringute ja eelteadete kasutamise praktika

tõttu ei ole sellise võimaluse lisamine vajalik.

Lihthankemenetluse laiema kasutusele võtu üks positiivseid efekte on kiirem menetlus. Näiteks

2024. aasta andmetel kestis lihthankemenetlus keskmiselt 46 päeva ja avatud menetlus 87

päeva18. Pakkumuste esitamise minimaalsete tähtaegade pikendamine teeb paratamatult

menetlust mõnevõrra pikemaks, kuid tuleb silmas pidada, et menetluse lühem aeg tuleneb ka

lihtsamatest protseduurireeglitest, mitte ainult tähtaegadest. Kui hankija peab menetluse jooksul

tegema vähem toiminguid, kiirendab see juba iseenesest menetlust. Seega isegi kui

lihthankemenetluse keskmine pikkus pärast muudatuse jõustumist pisut pikeneb, siis ikkagi

liigub üle 50% riigihangetest 87 päeva pikkusest menetlusest ligi 50-päevase menetluse alla,

mis kiirendab oluliselt lepinguteni jõudmist. Lisaks tuleb arvestada, et pakkumuste

koostamiseks antav piisav aeg soodustab konkurentsi ning võimaldab uutel turule tulijatel

koostada ja esitada paremaid pakkumusi.

Samuti nõuab piirmäärde süsteemi muudatus vaidlustamise tähtaegade muutmist, sest ühest

küljest on mitmed tähtajad seotud riigihanke piirmääraga, mis kaotatakse ning teisest küljest

hõlmab lihthankemenetlus edaspidi suurema maksumusega ning keerukamaid lepinguid, mis

paratamatult nõuavad vaidlustamise korral rohkem tööd vaidlustusega.

Koos piirmäärade süsteemi muutmisega tõstetakse eelnõuga lihthanke piirmäärasid.

Riigisisesed piirmäärad on kehtinud muutmata kujul alates seaduse jõustumisest 01.09.2017. a.

Vahepealse ajaga on ostujõud vähenenud 50%19. Võttes arvesse hinnatõusu nii Eestis kui

maailmas, on piirmäärad liiga madalad ning tekitavad hankijatele ning pakkujatele liigset

töökoormust. Menetlusele kuluv ressursikulu on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes

hankelepingu eseme/sisu ja selle muutunud maksumust.

Rahandusministeerium hindas tarbijahinnaindeksi baasil lihthanke piirmäära tõstmise vajaduse

ulatust (vt tabel 3). 2024. aasta andmete põhjal, võttes aluseks trendi arvutuse (lineaarsel

meetodil) ja ümardades saadud tulemuse, saadi järgmine tulemus:

Tabel 3.

Aasta THI

muutus20

Lihthange Riigihange

Asjad ja

teenused

Ehitustööd

Teenuste

kontsessioon

Asjad ja

teenused

Idee-

konkurss

Eriteenused

Eriteenuste

kontsessioon

Ehitus

tööd

Sotsiaal

teenused

Teenuste

kontsessioon

Sotsiaalteenuse

kontsessioon

Ehitustööde

kontsessioon

18 2024.a riigihangete valdkonna statistika ja kokkuvõte.pdf. 19 https://www.stat.ee/et/ostujou-kalkulaator. 20Alusandmetena on kasutatud Statistikaameti kodulehel avaldatud „Tarbijahinnaindeksi muutus“. Tarbijahinnaindeksi muutus

on võetud võrdluses aastatega 2017 (2018-2024). Kättesaadav: https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 2025, 2026 ja 2027. aastate THI protsent on võetud

Rahandusministeeriumi 2025 suvisest majandusprognoosist. Kättesaadav: Faktileht rahandusministeeriumi 2025. aasta suvine

majandusprognoos.pdf.

10

01.09.2017 30 000 60 000 60 000 150 000 300 000

2018 3,4% 31 020 62 040 62 040 155 100 310 200

2019 2,3% 31 730 63 470 63 470 158 700 317 300

2020 -0,4% 31 610 63 210 63 210 158 030 316 100

2021 4,6% 33 060 66 120 66 120 165 300 330 600

2022 19,40% 39 470 78 950 78 950 197 370 394 700

2023 9,2% 43 100 86 210 86 210 215 530 431 000

2024 3,5% 44 610 89 230 89 230 223 070 446 100

2025* 5,4% 47 020 94 050 94 050 235 120 470 200

2026* 3,5% 48 660 97 340 97 340 243 350 486 600

2027* 2,4% 49 830 99 680 99 680 249 190 498 300

Nii lihtsustamise analüüsis küsitletud21 kui ka 3.06.2025. a kaasamise koosolekul osalenud

hankijad ja ettevõtjad22 toetasid piirmäärade tõstmist. Samuti on piirmäärade tõstmist toetanud

Kaubandus- ja Tööstuskoda23.

Bürokraatia vähendamiseks kaotatakse või muudetakse regulatsioone, mis ei ole riigihangete

eesmärkide täitmiseks hädavajalikud. Näiteks jäetakse seadusest välja nõue esitada ehitustööde

hankelepingutes keskmise töötasu tõend või vabastatakse hankija kohustusest kontrollida

alltöövõtjaid, kelle osa hankelepingu täitmisel on väiksem kui 10%.

Riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks lisatakse seadusesse täiendav alus

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Lisatav säte võimaldab

liitlasvägedele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks või

Kaitseväe õppuste korraldamiseks viia riigihange läbi kiiresti, mis on pidevalt muutuvas

julgeolekuolukorras oluline, ning jõuda läbirääkimiste kaudu ka parima lahenduseni.

Võrdlus välisriikidega

Enamikes liikmesriikides on sarnaselt Eestiga kehtestatud siseriiklikud riigihangete piirmäärad.

Valdavalt kasutatakse kahetasandilist süsteemi nagu käesoleva eelnõuga ette nähakse.

Kahetasandilist piirmäärade süsteemi kasutatakse näiteks Leedus, Rootsis, Soomes, Horvaatias,

Sloveenias, Iirimaal. Alltoodud ülevaatest selgub, et eelnõus pakutav asjade ja teenuste

piirmäär 50 000 eurot ning ehitustööde piirmäär 100 000 eurot on võrdlusriikidest pigem

madalam. Rootsis ja Iirimaal, kus ei ole ehitustöödele eraldi piirmäära kehtestatud, kattub

näitaja Eesti uue asjade ja teenuste piirmääraga. Seega saab asuda seisukohale, et eelnõus

esitatud uued lihthanke piirmäärad ei ole liialt kõrged. Võrdlusriikide riigihangete siseriiklikud

piirmäärad on järgmised (vt tabel 4):

Tabel 4

Riik Asjad ja teenused (eurodes) Ehitustööd (eurodes)

Soome24 60 000 150 000

Rootsi25 63 000

21 Ettepanek 9. Lihtsustamise aruanne. 22 Kaasamise koosoleku kokkuvõte kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2025-

08/Lisa%20seletuskirja%20juurde%20Kaasamise%20koosoleku%20arutelu%20kokkuv%C3%B5te.pdf. 23 Kaubandus- ja tööstuskoja 13.03.2025 kiri nr 4/46. Kättesaadav: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister. 24 Soome riigihangete seadus, § 25. Kättesaadav soome keeles: Laki julkisista hankinnoista ja käyttöoikeussopimuksista |

1397/2016 | Suomen säädöskokoelma | Finlex. 25 Rootsi riigihangete seadus, ptk 19. Kättesaadav inglise keeles: swedish-public-procurement-act.pdf.

11

Leedu26 70 000 174 000

Horvaatia27 27 000 67 000

Iirimaa28 50 000 200 000

Portugal29 75 000 150 000

Mitmetes teistes liikmesriikides on üle riikliku piirmäära, kuid alla rahvusvahelise piirmäära

jäävate hankemenetluste regulatsioon tunduvalt lihtsam, kui rahvusvahelist piirmäära ületavate

menetluste puhul. Siseriiklikele menetlustele kohaldatakse sageli vaid hankemenetluse

põhimõtteid. Näiteks võib tuua Soome30 ja Rootsi. Iirimaal ei ole siseriiklikke riigihankeid

reguleeritud isegi seaduse tasandil, vaid välja on antud juhised31.

Rootsis jõustusid 1. veebruaril 2022. a seaduse muudatused, millega lihtsustati oluliselt alla

rahvusvahelise piirmäära jäävate riigihangete menetlust. Kehtiva korra kohaselt võib alla

700 000 SEK-i (63 000 eurot) jäävates riigihangetes sõlmida otselepingu. Riigihanked, mis

jäävad 700 000 SEK-i ja rahvusvahelise piirmäära vahele, avaldatakse, kuid nende menetluse

sätestab iga hankija oma vajadustele vastavalt arvestades riigihangete üldpõhimõtteid32. Rootsi

valitsus tõi muudatuste positiivse mõjuna välja: vähem bürokraatiat, madalamad kulud

hankijatele; suurem konkurents ja paremad võimalused VKE-dele, vähem vaidlustusi ja suurem

õiguskindlus; keskendumine strateegilistele eesmärkidele; paremad avalikud teenused ja

kohaliku tasandi tugevdamine33. Riskidena toodi välja: järelevalve keerukamaks muutumist;

otselepingute puhul väiksem läbipaistvus ja ebavõrdne kohtlemine; alguses kasvav ebakindlus

ja vaidlustuste oht34. Eesti hindab eelmainitud riskide esinemist madalaks, sest erinevalt

Rootsist ei kaotata Eestis senist regulatsiooni ära, vaid laiendatakse olemasoleva menetluskorra

kohaldamisala. Lihthankemenetlus on aastaid kasutatud menetluse liik35, mistõttu ei peaks

eelnõu jõustumisega turuosalistele üleminekuraskusi olema. Viimast kinnitab enne eelnõu

koostamist saadud turuosaliste tagasiside. Lisaks on Eestis siseriiklikult kasutatav

lihthankemenetlus võrreldes naaberriikide regulatsioonidega märkimisväärselt enam

reguleeritud. Vaikimisi kohalduvad menetlusele mitmed avatud menetluse sätted, kui hankija

ei sätesta teisiti. Seetõttu ei kaasne eelnõu jõustamisega läbipaistvuse vähenemist, mille suhtes

ettevõtjad kaasamise koosolekul muret väljendasid. Eelnõu autorite hinnangul ületab eelnõust

tõusev kasu võimalikke riske.

Pakkumuste esitamise tähtaegade skaalal asetub Eesti riikide võrdluses keskele. Pakkumuste

esitamise miinimumtähtajad siseriiklikes menetlustes on võrdlusriikides järgmised (vt tabel 5):

Tabel 5

Riik Asjad ja teenused (päevades) Ehitustööd (päevades)

26 Leedu riigihangete seadus, art 4. Kättesaadav inglise keeles: I-1491 Republic of Lithuania Law on Public Procurement. 27 Horvaatia riigihangete seadus, art 12. Kättesaadav horvaadi keeles: Središnji katalog službenih dokumenata RH. 28 Ringkiri 05/2023: Algatused VKEde toetamiseks riigihangetes, part-d 2.1 ja 2.2. Kättesaadav inglise keeles:

https://assets.gov.ie/static/documents/circular-052023-initiatives-to-assist-smes-in-public-procurement-555bb9de-fdf0-

48cf-a5.pdf 29 Portugali riigihangete seadus, p-d 19 ja 20. Kättesaadav portugali keeles: https://www.utap.gov.pt/. 30 Samas § 100 jj. 31 „Kaupade ja teenuste riigihangete suunised“. Kättesaadav: OGP_Public_Procurement_Guidelines_2023_WEB.pdf. 32 Rootsi riigihangete seadus, ptk 19. 33 Eelnõu seletuskiri, p 14. Rootsi keeles kättesaadav:

https://www.regeringen.se/contentassets/b4fd6f795a8e49b8b175c60d322bceba/ett-forenklat-upphandlingsregelverk-prop.-

2021225.pdf. 34 Samas. 35 Lihthankemenetlusele kohaldusid varasemalt vaid riigihangete üldpõhimõtted, kuid 01.01.2011 jõustusid seaduse

muudatused, millega kehtestati lihthankemenetlusele täpsemad reeglid. Seletuskirja kohaselt soovisid hankijad rohkem

suuniseid lihthanke korraldamiseks. Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus, § 1 p 18.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010002.

12

Rootsi36 35, eelteatega 15, elektroonilises menetluses võib lühendada 5 päeva

võrra

Soome37 30

Horvaatia38 20 20–30

Läti39 20, eelteatega 15

Eesti (uued tähtajad) 15 25

Sloveenia40 Mõistlik tähtaeg, praktikas 10–15 Mõistlik tähtaeg, praktikas 15–

20

Iirimaa41 Mõistlik tähtaeg Mõistlik tähtaeg

Poola42 7 14

Leedu43 12, eelteatega 7

Järelikult ei eristu Eesti siseriikliku menetluse tähtajad oma pikkuse poolest teiste Euroopa

riikide vastavast praktikast ning on nii hankijate kui pakkujate vaatest optimaalsed.

Võrgustikusektori hangete regulatsiooni leevendamine järgib naaberriikide eeskuju. Soomes ja

Lätis reguleeritakse võrgustikusektori hankeid eriseadusega. Kummaski riigis ei ole direktiivi

2024/25/EL ülevõtmisest alates riigihangetele siseriiklikku menetlust kehtestatud 44 45.

Teisisõnu on Soome ja Läti võrgustikusektori hankijatel hankemenetluse korraldamise

kohustus hangetes, mille eeldatav maksumus on vähemalt rahvusvahelise piirmäära suurune.

Sama lähenemise kasuks on otsustatud mitmes teises liikmesriigis. Näiteks Taanis, Hollandis,

Luksemburgis, Maltal, Küprosel, Sloveenias ja Iirimaal.

2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 1 punkti 2 alusel eelnõule väljatöötamiskavatsust ei koostatud eelnõu

kiireloomulisuse tõttu.46 Kiire menetlemine on vajalik, et vähendada avaliku sektori personali

töökoormust kulude kärpimise tingimustes ning elavdada majandust, parandades ettevõtjate

ligipääsu riigihangetele. Väljatöötamiskavatsuse koostamine oleks eelnõu jõustumist ja sellest

tulenevat kasu vähemalt aasta võrra edasi lükanud. Eelnõusse on lisatud ka riigihankealaste

väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamine. See teenib eelnõu üldist lihtsustamise eesmärki ja

annab hankijatele täiendavat julgust uuenduslike lahenduste leidmiseks, mistõttu on otstarbekas

menetleda seda teiste muudatustega koos.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Riigihangete seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse kvaliteetide hulka, millega tuleb riigihangete planeerimisel ja

korraldamisel arvestada, julgeolekuriskid. Julgeolekuriske vähendav on riigihangete üks

strateegilisi eesmärke, kuid erinevalt teistest strateegilistest eesmärkidest ei ole seda

36 Rootsi riigihangete seadus, ptk 11. 37 Soome riigihangete seadus, § 121. 38 Horvaatia riigihangete seadus, art 236. 39 Läti VV määrus, art 3. Kättesaadav inglise keeles: Iepirkuma procedūru un metu konkursu norises kārtība. 40 Sloveenia riigihangete seadus. Kättesaadav sloveenia keeles: Pravno-informacijski sistem Republike Slovenije (PISRS). 41 „Kaupade ja teenuste riigihangete suunised“ (Iirimaa), p 83. Kättesaadav inglise keeles: Public Procurement Guidelines for

Goods and Services. 42 Poola riigihangete seadus, § 283. Kättesaadav inglise keeles: Legal framework - Public Procurement Office - Gov.pl website. 43 Leedu riigihangete seadus, art 40. 44 Laki vesi- ja energiahuollon, liikenteen ja postipalvelujen alalla toimivien yksiköiden hankinnoista ja

käyttöoikeussopimuksista § 13; 45 Law on the Procurements of Public Service Providers, Section 15; 46 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on eelnõu valmimise tähtajaks 2025. aasta III kvartal.

13

riigihangete seaduses mainitud. Arvestades geopoliitilist olukorda ning vajadust teadvustada

ning maandada riigihangetes julgeolekuriske, ei saa nende nimetamist riigihangete kontekstis

enam edasi lükata.

Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse § 9 lõike 4 punktis 4, § 15 lõigetes 3 ja 11, § 17 lõikes 1, §

19 lõikes 3, § 30 lõikes 8 ja § 185 lõikes 5 sõna „riigihanke“ sõnaga „lihthanke“. Muudatuse

eesmärk on viia seaduse terminoloogia kooskõlla eelnõu keskse eesmärgiga kaotades kahest

siseriiklikust piirmäärast üks – riigihanke piirmäär.

Punktiga 2 tehtavad muudatused puudutavad riigihangete erinevaid liike nagu sotsiaal- ja

eriteenused (§ 15 lõiked 3 ja 11 ning ), ideekonkursid (§ 17), samuti hankekorda (nt § 9 lõige 4

punkt 4) ja segalepinguid (§ 19 lõige 3). Riigihangete osadel liikidel puudus varem lihthanke

piirmäär ja nendele kohalduvaks alampiiriks oligi riigihanke piirmäär. Eelnõu punktiga 6

kehtestatakse need senised riigihanke piirmäärade künnised vastavate hangete lihthanke

piirmääradena. Seetõttu on punkti 2 muudatus olemuselt tehniline ja terminoloogiat ühtlustav.

See ei muuda sisulist regulatsiooni, kuna kõnealused sätted hõlmavad ka edaspidi sama

suurusjärgu riigihankeid, kuid uue piirmäära nimetuse all.

Paragrahvi 30 lõikes 8 tehtav muudatus kitsendab väheses ulatuses ehitustööde raamlepingu

puhul lõikes sätestatud erisuse kasutamist, mis võimaldab sõlmida hankelepingu raamlepingu

pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei

ületa 20% kogu raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem

kui lihthanke piirmäär. Kehtivas õiguses on viimane riigihanke piirmäär. Ehitustööde

riigihanke piirmäär on praegu 150 000 eurot, kuid tulevane lihthanke piirmäär 100 000 eurot.

Teiste hankeliikide puhul piirmäära väärtus suureneb. Riigihanke piirmäära ei ole võimalik siin

asendada rahvusvahelise piirmääraga, sest see oleks vastuolus direktiiviga 2014/24/EL artikliga

33.

Paragrahvi 185 lõike 5 riigihanke piirmäära asendamisega lihthanke piirmäära vastu laiendab

õiguskaitset asjadel, teenustel ja ehitustöödel ning teenuste kontsessioonil, sest õigusvastaselt

sõlmitud hankelepingute vaidlustamise õigus algab senise riigihanke piirmäära asemel

lihthanke piirmäärast. Samas sotsiaal- ja eriteenustel ning teistel kontsessioonilepingutel jääb

õiguskaitse ulatus samaks, kuna nende liikide puhul kehtestatakse seniste riigihanke

piirmäärade künnised uute lihthanke piirmääradena, mistõttu regulatsiooni faktiline

kohaldumispiir ei muutu.

Eelnõu § 1 punktidega 3–7 tehakse eelnõu tuumaks olevad muudatused piirmäärades §-s 14.

Muudatustega minnakse üle kahetasandilisele siseriiklikule piirmäärade süsteemile.

Punktidega 3, 4 ja 5 tõstetakse kehtivaid lihthanke piirmäärasid. Paragrahvi 14 lõikes 1

tõstetakse:

1) asjade ja teenuste lihthanke piirmäär 30 000 eurolt 50 000 eurole;

2) ehitustööde, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või

teenuste ning võrgustikusektori hankija asjade või teenuste riigihangete piirmäär 60 000

eurolt 100 000 eurole;

3) kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning võrgustikusekotri hankija korraldatavate ehitustööde

riigihangete piirmäär 300 000 eurolt 500 000 eurole.

Piirmäärade uute künniste kehtestamisel arvestati aastate 2017–2024 inflatsiooni ja kahe

tulevase aasta tarbeks arvutati 2017–2024. aastate keskmine tarbijahinnaindeks, mis kajastas

prognoositavat jätkuvat inflatsioonitõusu trendi. Arvutused uute piirmäärade leidmiseks on

esitatud seletuskirja tabelis 3.

14

Muudatuse eesmärk on piirmäärade ajakohastamine arvestades majanduskeskkonnas toimunud

muutusi. Eelnõuga taastatakse RHS 2017. aastal kehtestatud olukord, mil sooviti vältida

rangemate menetlusreeglite kohaldamist väiksematele riigihangetele. Muudatusega väheneb

hankijate töökoormus, sest kasvab nn väikehangete hulk, mis viiakse läbi üksnes asutusesiseste

reeglite kohaselt.

Eeltoodut kinnitab lihthankemenetluste arv 2024. aastal. Kui 2018. aastal oli

lihthankemenetluste osakaal kõikidest menetlustest 45%, siis 2024. aastal ainult 22% (vt tabel

6). Järelikult on nii hankijad kui pakkujad olnud sunnitud hindade kallinemise tõttu osalema

keerulisemates hangetes.

Joonis 6

Paragrahvi 14 lõige 2, milles loetleti riigihanke piirmäärad, tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi

14 lõike 2 senised punktid 1 ja 3 viiakse samas sõnastuses, kuid tõstetud piirmääradega sama

paragrahvi lõikesse 1 uute punktidena 4 ja 5. Nendega kehtestatakse lihthanke piirmäärad hanke

liikidele, mida varem reguleeriti riigihanke piirmäära kaudu. Uue punkti 4 kohaselt on

eriteenuste hanke- ja kontsessioonilepingu ning ideekonkursi lihthanke piirmäär 100 000 eurot.

Uue punkti 5 kohaselt on sotsiaalteenuste ja sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu lihthanke

piirmäär 500 000 eurot. Tegemist on piirmäärade süsteemi muutva muudatusega, mis

integreerib kõik siseriiklikud alampiirmäärad ühtse lihthanke piirmäära alla. Välja arvatud

kaitsevaldkonna lihtsustatud korras tellitavad teenused, millele ainsana ei kehtestata lihthanke

piirmäära. Põhjuseks on tõsiasi, et inflatsiooni võrra tõstetud lihthanke piirmäär oleks kõrgem

rahvusvahelisest piirmäärast.

Mitmes kehtivas määruses on aga viidatud riigihanke piirmäärale või § 14 lõikele 2. Tegemist

on määrustega, mis reguleerivad toetuse andmise tingimusi, näiteks toetuse andmise tingimused

jalgratta- või jalgteede arendamiseks, teatud Eesti piirkondade edendamiseks jne. Nimekiri

15

määrustest koos viidetega muudetavatele sätetele on esitatud seletuskirja peatükis

„Rakendusaktid“.

Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse § 15 lõigetes 1, 2, 6 ja 10 § 16 lõikes 2, § 17 lõikes 2, § 181

lõike 6 punktis 1, § 19 lõigetes 1, 2, 6 ja 8, § 20 lõikes 2 ning § 171 lõigetes 2 ja 3 sõna

„riigihanke“ sõnaga „rahvusvaheline“. Muudatus on otsene ja loogiline tagajärg riigihanke

piirmäära kaotamisele.

Paragrahvi 15 lõigetes 1, 2, 6 ja 10 tehakse eelnõu keskne sisuline muudatus. Kehtiva seaduse

järgi kohaldatakse riigihangetele, mille eeldatav maksumus jääb lihthanke piirmäära ja

riigihanke piirmäära vahele, lihthankemenetlust (§ 15 lõige 1) ning riigihanke piirmäära

ületavate hangete puhul hankemenetlust (§ 15 lõige 2). Riigihanke piirmäära kaotamisega

lihtsustub piirmäärade süsteem kahetasandiliseks. Paragrahvi 15 lõike 1 muudatusega laieneb

lihthankemenetluse (3. peatüki 1. jagu) kohaldamisala kuni rahvusvahelise piirmäärani. Sama

paragrahvi lõike 2 muudatusega kohaldub hankemenetlus (2. peatükk) riigihangetele, mille

eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära.

Muudatus tagab, et kõige rangemad reeglid – 2. peatüki (klassikaline sektor), 4. peatüki

(kontsessioonid) või 5. peatüki (võrgustikusektor) menetluskord – kohalduvad ainult

rahvusvahelist piirmäära ületavatele riigihangetele.

Paragrahvi § 15 lõikes 10 ja § 17 lõikes 2, asendatakse viide riigihanke piirmäärale viitega

rahvusvahelisele piirmäärale. Mõlemad sätted reguleerivad võrgustikusektorit. Muudatused on

vajalikud, et tagada eelnõu eesmärk, mille kohaselt allutatakse kõik alla rahvusvahelise

piirmäära jäävad võrgustikusektori hanked uuele, §-s 152¹ sätestatud lihtsustatud korrale. See

tähendab, et erimenetluskorrad, nagu sotsiaal- ja eriteenuste menetlus (§ 15 lg 10) ja

ideekonkurss (§ 17 lg 2), muutuvad võrgustikusektoris kohustuslikuks alles rahvusvahelisest

piirmäärast alates.

Paragrahvi 15 lõikes 6 ja § 171 lõigetes 2 ja 3 asendatakse riigihanke piirmäär rahvusvahelise

piirmääraga, sest julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavatele teenustele säilib vaid

üks piirmäär – rahvusvaheline.

Paragrahvi 181 lõike 6 säte reguleerib menetlusreeglite kohaldamist selliste segalepingute

puhul, mille hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad. Eelnõu punktiga 8 tehtavad

muudatused selle lõike punktis 1 on otseselt seotud riigihanke piirmäära kaotamisega ja viib

sätte kooskõlla uue kahetasandilise piirmäärade süsteemiga. Lihthankemenetlust kohaldatakse

olukorras, kus asjade ja teenuste osa jääb lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära vahele ning

sotsiaalteenuste osa ei käivita rangemat menetluskorda.

Paragrahvi 19 sätted reguleerivad menetlusreeglite kohaldamist erinevate segalepingute puhul,

mida sõlmib avaliku sektori hankija. Eelnõu punktiga 8 tehtavad muudatused selle paragrahvi

lõigetes 1, 2, 6 ja 8 on otseselt seotud riigihanke piirmäära kaotamisega ja viivad sätted

kooskõlla uue kahetasandilise piirmäärade süsteemiga.

Paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 2 reguleeritakse olukorda, kus segalepingu esemeks on samaaegselt

klassikaline riigihange (asjad, teenused v.a sotsiaal- ja eriteenused, või ehitustööd) ja

kontsessioonileping. Kehtivas seaduses oli riigihanke piirmäär see lävend, mis määras, kas

kohaldada lihthankemenetlust (lõige 1) või rangemat, direktiivil põhinevat menetlust (lõige 2).

Muudatusega asendatakse see lävend rahvusvahelise piirmääraga. See tähendab, et edaspidi on

lihthankemenetluse kohaldamise ülempiiriks rahvusvaheline piirmäär ning 2. peatüki menetlust

16

tuleb kohaldada alles siis, kui riigihanke klassikalise sektori osa maksumus ületab

rahvusvahelise piirmäära.

Analoogne muudatus tehakse § 19 lõigetes 6 ja 8. Need sätted reguleerivad keerulisemaid

segalepinguid (vastavalt klassikaline + võrgustikusektor ning võrgustikusektor + kontsessioon)

olukorras, kus lepingu peamist eset ei ole võimalik kindlaks määrata. Ka siin toimis riigihanke

piirmäär piirjoonena, millest sõltus, kas kohaldada lihthankemenetlust või rangemat, vastava

sektori (2. või 5. peatüki) menetluskorda. Riigihanke piirmäära asendamine rahvusvahelise

piirmääraga säilitab selle loogika, kuid kohandab selle uuele süsteemile.

Kokkuvõttes ei muuda need muudatused § 19 aluspõhimõtteid, segalepingu puhul tuleb lähtuda

rangema menetluskorra eelistusest, vaid ühtlustavad paragrahvi terminoloogia ja lävendid

eelnõu üldise eesmärgiga kaotada riigihanke piirmäär.

Paragrahv 20 teises lõikes tehtava muudatuse tulemusel kohaldatakse võrgustikusektoris

4.peatükki, kui segalepingus ületab ehitustööde kontsessioonlepingu maksumus rahvusvahelist

piirmäära.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse § 15 lõige 7 kehtetuks eesmärgiga muuta menetlusnõuded

lihtsamaks ja selgemaks nende võrgustikusektori hankijate jaoks, kes on samaaegselt ka avaliku

sektori hankijad.

Paragrahvi 5 lõike 3 punkti 1 järgi on mistahes avaliku sektori hankija (§ 5 lõige 2 punktid 1–

5) käsitatav võrgustikusektoris tegutsemisel võrgustikusektori hankijana. Paragrahvi 5 lõike 3

punktides 1–3 nimetatud võrgustikusektori hankijate eristamine kohase menetlusreeglistiku

valimisel pole põhjendatud. Kui avaliku sektori hankija teeb soetuse võrgustikusektori tegevuse

tarbeks, siis peab ta saama kohaldada erisusteta võrgustikusektori hankija piirmäärasid ja

reegleid, mitte lähtuma tavalise avaliku sektori hankija piirmääradest ja reeglitest.47

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/E48 isikuline kohaldamisala (ratione

personae) hõlmab kõiki võrgustikusektoris tegutsevaid avaliku sektori hankijaid ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL ei ole ette nähtud võrgustikusektoris tegutsevale

avaliku sektori hankijale madalamaid piirmäärasid ega rangemaid menetlusreegleid. Olukorras,

kus isik vastab samaaegselt hankija definitiivsetele tunnustele nii Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/25/EL kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL49

mõistes, sõltub kohaldatavate menetlusreeglite valik sõlmitava hankelepingu peamisest

eesmärgist.50

Muudatuse tulemusena kohalduvad võrgustikusektoris tegutsemisel nii avaliku sektori

hankijatele (§ 5 lõike 3 punkt 1) kui ka kitsalt võrgustikusektori hankijatele (§ 5 lõike 3 punktid

2 ja 3) ühtselt võrgustikusektori riigihangete piirmäärad ja reeglid. Muudatusega luuakse

selgus, et kohased menetlusnõuded sõltuvad edaspidi ainult sellest, mis on hankelepingu ese.

Võrgustikusektoris tegutsemisel juhindub ka avaliku sektori hankija § 15 lõigetest 8–10.

Seejuures tuleb panna tähele, et avaliku sektori hankija ei saa „põgeneda“ tavahankija reeglite

eest võrgustikusektorisse – kui lepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata, siis

avaliku sektori hankija ei tegutse selle lepingu sõlmimisel võrgustikusektoris, teda ei käsitata

47 RKHKo 05.11.2012, 3-3-1-39-12, p 26; 28.10.2013, 3-3-1-43-13, p-d 14-16; TlnRnKo 17.01.2014, 3-13-2218, p 11. 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika, transpordi ja

postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ. 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta. 50 mutatis mutandis EKo 10.04.2008, C-393/06, Ing. Aigner, p 59.

17

selle lepingu sõlmimisel võrgustikusektori hankijana ning ta peab lähtuma tavalistest avaliku

sektori hankija piirmääradest ja reeglitest (§ 16 lõiked 1–3).

Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõige 8 ja täiendatakse paragrahvi

uue lõikega 9¹.

Lõike 8 kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna see säte kohustas võrgustikusektori hankijat

kasutama alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes lihthankemenetlust, mis on vastuolus

eelnõu eesmärgiga lubada võrgustikusektori hangete korraldamist lihtsustatud korras. Kuivõrd

§ 15 lõige 9 on üldsäte, mis kehtestab 5. peatüki (hankemenetluse võrgustikusektoris)

kohaldamise reegli ning uus § 1521 sätestab üldreeglist erandi, on seaduse loogikat arvestades

erisätte paiknemine pärast üldsätet õigem. Seetõttu ei muudeta lõike 8 sõnastust, vaid seadust

täiendatakse uue lõikega.

Paragrahvi 15 uus lõige 9¹ on võrgustikusektori hangetes tehtava muudatuse keskne säte, mis

kehtestab reegli, et võrgustikusektori hankija kohaldab hangetes, mille maksumus jääb

lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära vahele, uut, spetsiaalselt neile loodud lihtsustatud korda

(§ 152¹).

Eelnõu § 1 punktidega 12 kuni 14 ja 21 muudetakse § 16 lõiget 1 ja 3 ning täiendatakse

paragrahvi uue lõikega 1¹. Samuti asendatakse § 19 lõikes 8 viide lihthankemenetlusele viitega

võrgustikusektori lihtsustatud korrale ehk §-le 1521. Muudatus on seotud eelmises punktis

nimetatud § 15 lõige 91 loomisega ning riigihanke piirmäära kaotamisega. Viimane ning eelnõu

punktis 77 sõnastatud § 1521 loob klassikalise ja võrgustikusektori siseriiklike hangete

menetlustes selge erisuse. Selle süsteemse muudatusega seoses tehakse tehnilisi muudatusi §-s

16 ja teistes seaduse paragrahvides, et viia sätted kooskõlla eelnõuga loodava lihtsustatud

korraga Lisaks jäetakse § 16 lõikest 1 välja sõna „teenuste“. Parandus on oluline, sest

vastupidisel juhul jääks selgusetuks, milline menetluskord kohaldub alla rahvusvahelise

piirmäära jäävatele ehitustööde kontsessioonilepingutele. Praegu kehtiv lõige 1 kohaldub vaid

teenuste kontsessioonilepingutele, kuid mitte ehitustööde kontsessioonilepingutele, sest seni on

kontsessioonilepingutest kehtestatud lihthanke piirmäär üksnes teenuste kategooriale.

Paragrahvi lõige 2 hõlmab kõiki kontsessioonilepinguid, kuid alates rahvusvahelisest

piirmäärast.

Muudatus on vajalik, et eristada kontsessioonilepingute sõlmimise korda erinevates sektorites.

Paragrahvi 16 lõikest 1 jäetakse välja viide võrgustikusektori hankijale. Alles jääb avaliku

sektori hankija kohustus kohaldada riigihangetele, mis jäävad vahemikku lihthanke piirmäärast

kuni rahvusvahelise piirmäärani, lihthankemenetlust. Uues lõikes 1¹ nähakse ette sama

eeldatava maksumusega võrgustikusektori riigihangetele kohalduv uus lihtsustatud kord, mis

sätestatakse §-s 152¹.

Sama ajend on § 16 lõike 3 muutmisel. Muudatusega lahendatakse vastuolu, mis tekib

võrgustikusektorile kavandatava lihtsustatud korra ja kehtiva sätte vahel. Kehtiv sõnastus seab

sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonidele ühtse reegli mõlema sektori jaoks. Eelnõu eesmärk on

aga allutada kõik alla rahvusvahelise piirmäära jäävad võrgustikusektori hanked (sh

kontsessioonid) uuele, §-s 152¹ sätestatud lihtsustatud korrale. Lõike 3 teine lause sätestabki, et

võrgustikusektori hankija jaoks algab sotsiaal- ja eriteenuste kontsessiooni erikorra (§ 144)

kohaldamise kohustus alles rahvusvahelisest piirmäärast. See tagab, et alla rahvusvahelise

piirmäära saavad nad ka selliste kontsessioonide puhul kasutada paindlikumat, uut lihtsustatud

korda.

18

Sarnane tehniline parandus tehakse § 19 lõikes 8. Muudatusega asendatakse seni segalepingule

(võrgustik+kontsessioon) kohaldunud lihthankemenetlus võrgustikusektori lihtsustatud

korraga. See on vajalik, kuna riigihanke direktiivide hierarhia kohaselt on võrgustikusektori

reeglid kontsessioonide reeglite ees ülimuslikud.

Eelnõu § 1 punktidega 15 ja 25 jäetakse § 181 lõikest 4 ning § 23 lõikest 8 välja riigihanke

piirmäär. Mõlemad sätted reguleerivad olukordi, kus hankijal tuleb valida erinevate

menetluskordade vahel sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest. Kehtiva seaduse kohaselt

pidi hankija arvestama kolme tasemega: lihthange, riigihange ja rahvusvaheline hange.

Eelnõuga aga riigihanke piirmäär kaotatakse ning viide sellele künnisele muutub üleliigseks.

Varem oli valikuvariante kolm, sest kasutusel oli lisaks riigihanke piirmäär.

Eelnõu § 1 punktidega 16–18 tehakse muudatused § 181 lõikes 6, mis reguleerib

menetlusreeglite kohaldamist segalepingute sõlmimisel. Muudatused on vajalikud, et viia

paragrahvi sätted kooskõlla riigihanke piirmäära kaotamisega ja uue kahetasandilise

piirmäärade süsteemiga.

Eelnõu punktidega 16–18 muudetakse ja korrastatakse oluliselt § 181 lõiget 6. See säte

reguleerib erinevaid kombinatsioone hankelepingutest, mille ese hõlmab teenuseid, asju ja

sotsiaal- või eriteenuseid. Muudatuste koosmõjul kohandatakse sätte senine neljapunktiline

struktuur uuele kahetasandilisele süsteemile, säilitades samal ajal rangema menetluskorra

kohaldamise põhimõtte.

Lõike 6 punktis 2 tehakse kaks muudatust. Esiteks, asjade ja teenuste osa maksumuse

võrdluspunktiks saab lepingu eeldatav maksumus alla rahvusvahelise piirmäära. Teiseks,

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kohaldumise aluseks seatakse nende lihthanke piirmäära

ületamine.

Lõike 6 punktis 3 tehakse samuti kaks muudatust. Esmalt asendatakse viide riigihanke

piirmäärale viitega rahvusvahelisele piirmäärale. Teiseks jäetakse punktist välja tingimus

sotsiaal- või eriteenuste osa maksumuse kohta. Muudatus tagab, et juhul kui asjade ja teenuste

osa maksumus ületab rahvusvahelise piirmäära, kohaldub kogu riigihankele alati kõige rangem,

2. peatüki menetluskord, olenemata sotsiaal- ja eriteenuste osa maksumusest. See on kooskõlas

direktiivide rangema korra kohaldamise põhimõttega ja lahendab olukorra, kus mõlemad

lepinguosad ületavad oma rahvusvahelise piirmäära.

Lõike 6 punkti 4 kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna see muutub üleliigseks. Varem

reguleeris see olukorda, kus sotsiaal- ja eriteenuste osa maksumus ületas rahvusvahelist

piirmäära. Uues süsteemis katab selle olukorra ära muudetud punkt 2, mis seob sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluse reeglite kohaldumise nende lihthanke piirmäärast alates, mis hõlmab

ka rahvusvahelise piirmäära ületamist.

Eestis on seadusandja lähenenud segalepingute regulatsioonile kausaalselt ning sätestanud

detailsed reeglid, pannes hankijale kohustuse leida just tema riigihanke kombinatsioonile sobiv

säte. Regulatsiooni järjepidevuse huvides jätkatakse segalepingute regulatsiooni sama

struktuuriga.

Eelnõu § 1 punktidega 19 ja 20 muudetakse ja täpsustatakse § 19 lõikeid 4 ja 4¹. Mõlemad

sätted reguleerivad menetluskorra valikut avaliku sektori hankija sõlmitavate segalepingute

puhul, mille esemeks on samaaegselt sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping.

Muudatuste eesmärk on kohandada sätted uuele kahetasandilisele piirmäärade süsteemile.

19

Eelnõuga muudetakse § 19 lõiget 4, mis määratleb tingimused, millal segalepingule (sotsiaal-

ja eriteenus + teenuste kontsessioon) kohaldatakse lihthankemenetlust (3. peatüki 1. jagu).

Muudatusel on kaks osa. Esiteks, viide riigihanke piirmäärale kui kontsessiooni osa ülempiirile

asendatakse rahvusvahelise piirmääraga. See on süsteemne muudatus, mis tuleneb riigihanke

piirmäära kaotamisest. Teiseks, täpsustatakse, et sotsiaal- või eriteenuste osa maksumus peab

olema väiksem nende lihthanke piirmäärast. See on vajalik, et eristada antud olukorda § 19

lõikes 3 kirjeldatud olukorrast, kus just sotsiaal- ja eriteenuste osa on määrav ning tingib

erimenetluse. Muudatus tagab, et lihthankemenetlust kohaldatakse ainult siis, kui kumbki

lepinguosa ei käivita rangemat menetluskorda.

Lõige 4¹ määratleb tingimused, millal segalepingule (sotsiaal- ja eriteenus + kontsessioon)

kohaldatakse 4. peatüki kontsessioonimenetluse korda.

Sarnaselt § 19 lõike 4 muudatusega asendatakse lõikes 41 esmalt riigihanke piirmäär

rahvusvahelise piirmääraga, mis ongi 4. peatüki menetluse kohaldamise aluseks. Teiseks, sätte

lõppu lisatakse tingimus, et sotsiaal- või eriteenuste osa maksumus peab olema väiksem nende

lihthanke piirmäärast. See parandus tagab kooskõla direktiivide hierarhiaga ja väldib vastuolu

§ 19 lõikega 3.

Direktiivide kohaselt on klassikalise sektori (sh sotsiaal- ja eriteenuste) menetluskord

kontsessioonide menetluskorra suhtes ülimuslik. Lisatud tingimus tagabki selle hierarhia

toimimise. See välistab 4. peatüki kohaldamise olukorras, kus ka sotsiaal- ja eriteenuste osa

maksumus ületab oma piirmäära – sellisel juhul kohalduks rangema õigusena lõike 3 alusel

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid. Seega tagab muudatus, et kontsessioonide

menetlust kohaldatakse ainult siis, kui see ongi antud kombinatsioonis kõige rangem kohalduv

menetluskord.

Eelnõu § 1 punktidega 22 ja 23 muudetakse § 20 lõiget 1 ja tunnistatakse § 20 lõike 1 punkt

2 kehtetuks. Paragrahv 20 reguleerib menetluskorra valikut võrgustikusektori hankija

segalepingu puhul, mille esemeks on samaaegselt asjad, teenused või ehitustööd ja

kontsessioonileping. Muudatus on vajalik, et viia säte kooskõlla eelnõuga kehtestatava uue

võrgustikusektori lihtsustatud korraga (§ 152¹). Lisaks dubleerivad kehtiva lõike 1 punktid 1 ja

2 osaliselt teineteist ning lõige on lünklik, sest ei kata alla rahvusvahelist piirmäära jäävaid

ehitustööde kontsessioone ning sisaldab viiteid riigihanke piirmäärale.

Eelnõu eesmärkide saavutamiseks (riigihanke piirmäära kaotamine ja võrgustikusektori

lihtsustatud korra kohaldamine) ja lõike 1 ökonoomsema sõnastuse huvides muudetakse punkti

1 ja punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. Senise kahe punkti sisu, mis reguleerivad hankelepingu ja

kontsessiooni osa, ühendatakse punkti 1 ning vajadus punkti 2 järele langeb ära. Muudetud

punkt 1 sisaldab selget reeglit: kui segalepingu ühegi osa maksumus ei ületa rahvusvahelist

piirmäära, kuid vähemalt ühe osa (kas hanke või kontsessiooni) maksumus ületab lihthanke

piirmäära, kohaldatakse kogu lepingule uut, §-s 152¹ sätestatud lihtsustatud korda.

Uus sõnastus loob kaheastmelise süsteemi. Esmalt kontrollitakse, kas hankeosa maksumus

ületab rahvusvahelist piirmäära (sel juhul kohaldub rangem, 5. peatüki kord). Alles siis, kui see

tingimus ei ole täidetud, kohaldub uus lihtsustatud kord. See tagab sätte loogilise ülesehituse ja

vastavuse rangema korra eelistamise põhimõttele.

Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse § 22 kehtetuks. Paragrahv 22 annab valdkonna eest

vastutavale ministrile volituse ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise

eeskirja kehtestamiseks. RHS jõustumisest 1. septembril 2017. a kuni käesoleva ajani ei ole

20

volitusnormi alusel rakendusakti kehtestatud. Rahandusministeerium ei näe ka tulevikus

volitusnormiks vajadust. Eelnõu koostamise ajaks ei ole riigi ega huvitatud isikute poolt

esitatud ettepanekuid ehitus- ja projekteerimishangetes siseriiklike nõuete kehtestamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse § 27 lõiget 2, mis sätestab hankija kohustuse põhjendada

riigihanke osadeks jaotamata jätmist.

Muudatuse peamine eesmärk on viia säte kooskõlla eelnõu keskse eesmärgiga kaotada

riigihanke piirmäär ja minna üle kahetasandilisele piirmäärade süsteemile. Sellega seoses

kaotatakse sättest viited riigihanke piirmäärale.

Selle tulemusena väheneb töökoormus, sest muudatusega väheneb põhjendamiskohustuse

ulatus. Kui kehtiva seaduse kohaselt pidi hankija riigihanke osadeks jaotamata jätmist

põhjendama riigihanke (või teatud juhtudel rahvusvahelist) piirmäära ületavate hangete puhul,

siis edaspidi kehtib see kohustus ainult riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on

vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL on selline põhjendamiskohustus vaid

rahvusvahelist piirmäära ületavatele riigihangetele. Alla rahvusvahelist piirmäära on

liikmesriikidel õigus kehtestada paindlikumaid reegleid. Kohustuse eesmärk on soodustada

konkurentsi ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu riigihangetele.

Muudatus ei avalda suurt mõju eelmainitud eesmärgi saavutamiseks, kuna Eestis alla

rahvusvahelise piirmäära riigihangetes osalevatest ettevõtetest on 88% väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjad.51

Praktikas on põhjendamiskohustus muutunud pigem formaalsuseks. Hankijad esitavad sageli

standardseid või väheinformatiivseid selgitusi, mis ei ava otsuse tegelikke tagamaid. Lisaks on

hankijad ka ilma põhjendamiskohustuseta seotud riigihangete üldpõhimõtetega, sh kohustusega

kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja eesmärgipäraselt. Teatud juhtudel võib riigihanke

jaotamata jätmine olla vastuolus säästlikkuse põhimõttega ja vähendada konkurentsi, mida

hankija peab igal juhul vältima.

Kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjatel võimalik hankija otsust riigihange osadeks jaotamata

jätta vaidlustada kaudselt, st esitades vaidlustuse esitatud põhjenduse peale. Utreeritud näitena

võib tuua olukorra, kus hankija ostab ühe riigihanke raames autosid ja kontorimööblit.

Ettevõtjal ei ole võimalik iseenesest vaidlustada autode ja mööbli koos ostmist, kuid tal on

võimalik vaidlustada hankija põhjendust. Nii on ka praktikas tekkinud hankija põhjenduse üle

korduvvaidlusi.52 Kui põhjendamiskohustus osadeks jagamata jätmise kohta alla

rahvusvahelise piirmäära riigihangetes kaob, langeb ära ka võimalus nendes riigihangetes

osadeks jaotamata jätmist ka kaudselt vaidlustada. Viimase 5 aasta jooksul on

vaidlustuskomisjonis lahendatud § 27 lõike 2 õiguspärast rakendamist vaid kolmes asjas,

kohtusse on sh jõudnud vaid üks. Lisaks on kohtupraktika kinnitanud, et vaidlustuskomisjon ei

saa hankijat kohustada riigihanke osadeks jagamata jätmist „paremini“ põhjendama ega hanget

osadeks jagama.53 Vaidlustuskomisjoni kontroll hankija poolt § 27 lõike 2 nõuetekohase

täitmise üle piirdub eelkõige sellega, kas hankija on riigihanke osadeks jaotamist üleüldse

kaalunud.54

51 Arvestatud hankelepingute maksumuste järgi. Kõikide riigihangete statistika kohaselt on VKE-dega sõlmitud umbes 70%

lepingutest. Eestis on kokku VKE-sid ligikaudu 98–99%. 52 VaKo 110-24/276975, VaKo 156-24/276975. 53 TlnHKo 3-19-2344, p-d 22-23, 25.6. 54 VaKo 47-25/287219.

21

Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse ja lihtsustatakse § 30 lõike 9 punkti 3¹, mis sätestab

minikonkursil esitatud pakkumuste avamise aja.

Eelnõu keskne idee võimaldab käesoleva sätte sõnastust lihtsustada. Punktiga 27 sätestatakse

pakkumuste avamise aeg riigihangetele, mis on võrdsed või ületavad lihthanke piirmäära.

Varem puudus osadel riigihangetel (nt sotsiaal- ja eriteenused) lihthanke piirmäär. Seetõttu tuli

punktis eraldi viidata ka riigihanke piirmäärale kui alternatiivsele lävendile.

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse § 30 lõiget 102, mis reguleerib hankija kohustust

kontrollida kõrvaldamise aluste olemasolu raamlepingu alusel korraldatavatel

minikonkurssidel.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab hankija kontrollima kõrvaldamise aluste esinemist

olukorras, kus raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga ja

hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga. Muudatuse

tulemusel on selline kontroll kohustuslik üksnes siis, kui minikonkursi raames sõlmitava

hankelepingu eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.

Kui hankelepingu maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära, on hankijal kaalutlusõigus

otsustada lisada selline tingimus riigihanke alusdokumentidesse.

Muudatuse peamine eesmärk on vähendada hankijate töökoormust, lähtudes proportsionaalsuse

põhimõttest. Nimelt kontrollib hankija kõrvaldamise aluste puudumist juba raamlepingu

sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses. Korduv kohustuslik kontroll iga minikonkursi

raames on ebaproportsionaalne, eriti arvestades, et minikonkursid on olemusel paindlikumad ja

vähem formaalsed hankemenetlusest.

Erinevalt hankelepingutest on raamlepingute maksimaalne ajaline kestus kuni neli aastat (§ 29

lõige 2). Hankelepingute puhul ei kontrolli hankijad tavaliselt hankelepingu kestuse jooksul

kõrvaldamise aluste esinemist. Seda ei nõua hankijalt RHS ega riigihankedirektiivid. Isegi kui

hankelepingu täitmise ajal tekib mõni § 95 lõigetes 1–4 nimetatud alus, siis ei ole hankija

kohustatud, vaid õigustatud hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (§ 124 lõige 21).

Järelikult on hankijal õigus ka erakorraliselt üles öelda raamleping, kui enne minikonkursi

tulemusel hankelepingu sõlmimist selgub et pakkujal esineb kõrvaldamise alus. Seega ei kaota

hankija õigust vältida selliste partnerite kasutamist, kellel on nt maksuvõlg, või on

rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või esinevad muud alused. Kokkuvõttes on põhjendamatu

seada minikonkurssidele rangemaid nõudeid kui tavalistele hankelepingutele.

Sellist käsitlust toetab ka asjaolu, et mitme osalejaga raamlepingute puhul, mille kõiki tingimusi

ei ole algselt kindlaks määratud, on minikonkursi korraldamise meetod – kui jätta kõrvale teatud

sätted 2014. aasta direktiivis – suures osas hankija enda otsustada. Raamlepingu alusel

sõlmitava hankelepingu sõlmimise kord on sageli vähem vormiline ja paindlikum.55

Muudatus annab hankijale suurema paindlikkuse otsustada, millal on täiendav kontroll vajalik,

arvestades konkreetse riigihanke riske ja mahtu.

Eelnõu § 1 punktidega 29 ja 35 muudetakse § 32 lõiget 8 ja tunnistatakse kehtetuks § 47 lõike

1 punkt 8. Muudatus puudutab dünaamilise hankesüsteemiga (edaspidi DHS) liitmise otsust.

55 Andhov, M. Article 33 Framework Agreements, p 33.38, lk 374. Caranta, R., Sanchez-Graells, A. European Public

Procurement. Commentary on Directive 2014/24/EU. Edward Elgar Publishing Limited 2021.

22

Peamine muudatus seisneb selles, et kaotatakse hankija kohustus vormistada eraldi otsus

taotleja DHS-ga liitumise kohta, kui taotleja vastab nõuetele. Kehtiva korra kohaselt peab

hankija enne taotleja liitmist DHS-ga kontrollima tema suhtes kõrvaldamise aluseid ning

seejärel tegema tema kvalifitseerimise kohta otsuse, mis on ühtlasi DHS-ga liitmise otsus.

Praktikas teevad otsuse hankija allkirjaõiguslikud isikud või hankekomisjon, mitte

hankespetsialistid.56

Uue korra kohaselt teavitatakse nõuetele vastavat taotlejat DHS-ga liitmisest teatega

elektroonilises keskkonnas, nt riigihangete registris.

Praktikas ei kontrolli hankija ettevõtja liitmisel DHS-ga tema kvalifikatsiooni sisuliselt, vaid

üksnes hankepassi alusel (§ 104). Taotleja liidetakse pärast seda, kui hankija teeb esialgse

otsuse taotlejate kvalifitseerimise kohta ainuüksi hankepassis esitatud kinnitustele tuginevalt.

Kui aga hankija taotlejat kontrollides leiab, et hankepassis on puudusi või taotlejal esinevad

kõrvaldamise alused, siis tuleb selle kohta teha eraldi põhjendatud otsus – otsus

kvalifitseerimata jätmise kohta või taotleja kõrvaldamise otsus. Seega on formaalse otsuse

koostamine ja allkirjastamine hankekomisjoni või allkirjaõigusliku isikul poolt sellisel juhul

tarbetu töökoormus.

Kuivõrd seotud hankes tuleb edukat pakkujat igal juhul sisuliselt kontrollida, siis ei ole riski, et

hankeleping sõlmitaks pakkujaga, kellel esinevad kõrvaldamise alused või kelle kvalifikatsioon

ei vasta nõuetele.

Lisaks tuleb märkida, et ettevõtja liidetakse DHS-ga, kui tal puuduvad kõrvaldamise alused

ning ta vastab kvalifitseerimise tingimustele. Mingeid muid täiendavad tingimusi DHS-iga

liitmiseks ei ole, järelikult kattub DHS-ga liitmise otsus tegelikult juba eelmainitud asjaolude

tuvastamisega. Paragrahvi 34 lõikest 2, § 54 lõikest 2 ja § 47 lõike 1 punktidest 1–4 tuleneb, et

hankija on kohustatud DHS-ga liituja suhtes tegema menetlusest kõrvaldamata jätmise või

kõrvaldamise otsuse ning sarnased otsused seoses ettevõtja kvalifitseerimisega. Järelikult

puudub eraldi otsuse liigi nagu „DHS-iga liitmise lubamise otsus“ järele vajadus.

Direktiivid dünaamilise hankesüsteemiga liitmise otsuse tegemist ei reguleeri. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 34 lõige 5 sätestab taotlustele hinnangu

andmise tähtaja. Selle hinnangu all ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL

tähenduses silmas peetud otsuse tegemist, nagu seda näeb ette kehtiv riigihangete seadus.

Direktiivis nõutava hinnangu saab riigihangete registris ühe hiireklikiga anda hankespetsialist,

tuginedes hankepassile ning registri automaatkontrollidele.

Hankija peab endiselt tegema põhjendatud otsuse juhul, kui taotleja jäetakse kvalifitseerimata

või kõrvaldatakse menetlusest. Paragrahvi 54 lõike 2 kohaselt kontrollib hankija piiratud

hankemenetluses iga tähtajaks hankemenetluses osalemise taotluse esitanud taotleja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt RHS-is ja riigihanke

alusdokumentides sätestatule. Hankijal on õigus igal ajal nõuda taotlejalt hankepassis

kajastatud kinnitusi tõendavate andmete või dokumentide esitamist ning teha otsus nimetatud

andmetele või dokumentidele tuginedes (§ 104 lõige 7).

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse § 35 lõike 3 teist lauset. Nimetatud säte reguleerib

dünaamilise hankesüsteemi raames pakkumuste esitamise tähtaja kokkuleppimise võimalust.

56 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 17.

23

Muudatuse eesmärk on viia siseriiklik õigus paremini kooskõlla direktiiviga 2014/24/EL ning

laiendada dünaamilise hankesüsteemi paindlikumaid kasutamise võimalusi ka keskvalitsusest

madalama tasandi hankijatele.

Kehtiva sätte kohaselt on dünaamilise hankesüsteemi raames lubatud pakkumuste esitamise

tähtajas kokku leppida üksnes võrgustikusektori hankijal (vt § 35 lg 3 teine lause ja direktiiv

2014/25/EL artikkel 46 lõike 2 teine ja kolmas lõik). Samas direktiivi 2014/24/EL artikkel 34

lõige 2, mis reguleerib dünaamilise hankesüsteemi tähtaegu, viitab piiratud hankemenetluse

reeglitele ning täpsustab, et vajaduse korral kohaldatakse artikli 28 lõiget 4. Artikkel 28 lõige 4

lubab keskvalitsusest madalama tasandi hankijatel määrata pakkumuste laekumise tähtaja

vastastikusel kokkuleppel valitud taotlejatega, tingimusel, et kõigile antakse pakkumuste

esitamiseks võrdne aeg.

Seega on kehtiv siseriiklik regulatsioon kitsam, kui direktiiv võimaldaks. Muudatusega

laiendatakse seda õigust ka § 5 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud avaliku sektori hankijatele,

kelleks on kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning

teatud sihtasutused ja eraõiguslikud juriidilised isikud. Selline piiritlemine vastab direktiivi

definitsioonile keskvalitsusest madalama tasandi hankijatest, jättes välja riigi ja riigiasutused57

(§ 5 lg 2 p 1), kellele direktiiv seda erisust ei võimalda.

Muudatusel on positiivne mõju, kuna see annab keskvalitsusest madalama tasandi hankijatele

suurema paindlikkuse dünaamilise hankesüsteemi kasutamisel, mis võib aidata kaasa

hankemenetluste kiirendamisele. Muudatusega ei kaasne olulisi riske, kuna sätte kehtiv

sõnastus juba sisaldab tingimust, et kõikidele dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejatele

tuleb tagada pakkumuste esitamiseks võrdne tähtaeg. See maandab ebavõrdse kohtlemise riski.

Eelnõu § 1 punktidega 31 ja 79 tehakse muudatused § 37 lõikes 2 ja § 159 lõikes 6. Paragrahv

37 reguleerib elektroonilise oksjoni korraldamist ning § 159 perioodilise eelteate esitamist ja

avaldamist. Muudatused on vajalikud, et viia vastavad lõiked kooskõlla eelnõu punkti 62

muudatusega. Muudatusega jäetakse välja tekstiosad „antud suhtelisele osakaalule“ (§ 37 lõige

2) ja „ning nende suhtelist osakaalu“ (§ 159 lõige 6). Kuna hindamiskriteeriume võib seada

mitmel moel: lisaks suhtelistele osakaaludele ka maksumuse alusel, maksimaalse vahemikuna

või tähtsuse vähenemise järjekorras on muudatus vajalik õigusselguse tagamiseks (vt täpsemalt

seletuskirja punkt 62).

Eelnõu § 1 punktidega 32–34 muudetakse ja lihtsustatakse § 41¹ ja § 45 sätteid, mis

reguleerivad elektroonilise kataloogi ja teabevahetuse reegleid.

Mõlemad muudatused on olemuselt tehnilised ja tulenevad eelnõu eesmärgist kaotada

riigihanke piirmäär ning kehtestada kõikidele hankeliikidele lihthanke piirmäär. Kehtivates

sätetes pidi arvestama süsteemiga, kus osadel hankeliikidel puudus lihthanke piirmäär. Seetõttu

tuli sätetes eraldi viidata ka riigihanke piirmäärale kui alternatiivsele lävendile.

Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena seotakse mõlema paragrahvi kohaldamisala

lihthanke piirmääraga, samas säilib sätete sisuline reguleerimisala.

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse § 47 lõiget 4 punktiga 4. Muudatusega lisatakse hankijale

kohustus teavitada pakkujat edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate

nimed ja edukat pakkumust iseloomustavad andmed, kui hankija kohaldab § 114 lõiget 11 ehk

nn täielikku pöördmenetlust. Muudatus on vajalik, et tagada kooskõla uute § 114 lõikega 11 ja

57 Keskvalitsusasutused on loetletud direktiivi 2014/24/EL I lisas.

24

§ 117 lõikega 11 (vt lisaks eelnõu punktid 55 ja 63). Vahe võrreldes sama lõike punktiga 3

seisneb selles, et täieliku pöördmenetluse puhul teavitatakse edukaks tunnistamise otsusest

kõiki menetluses osalevaid pakkujaid, mitte ainult vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud

pakkujaid, sest kõnealuses menetluses ei kontrollita teisele ja järgmistele kohtadele jäänud

pakkumuste vastavust.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse § 50 punktiga 12, mille kohaselt saab korraldada

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alla rahvusvahelise piirmäära riigihankes,

kui hankelepingu ese on vajalik ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi või ühise

julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavad

kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi sõjaväe üksuse ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule

ametikohustuste täitmiseks või Kaitseväe õppuste korraldamiseks.

Tulenevalt pingelisemaks muutunud julgeolekuolukorrast on vajalik suurendada paindlikkust

rahvusvahelise kaitsekoostöö ja sõjalise väljaõppe jaoks vajalike asjade, teenuste ja ehitustööde

hankimisel ning alla rahvusvahelise piirmääraga riigihangetes ei ole vajadust seada

põhjendamatuid piiranguid. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus võimaldab

korraldada riigihanke kiiresti, mis on muutuvas julgeolekuolukorras oluline, ning jõuda

läbirääkimiste kaudu parima lahenduseni. Tulenevalt § 125 lõikest 3 võimaldab muudatus

kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust ka lihthangetes, sh kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna lihthangetes.

Uus lõige lisatakse RHS 2. peatükki, sest vastavad riigihanked on küll vajalikud Kaitseväe

tegevuseks, kuid need ei ole kaitse- ja julgeolekuhanked § 169 tähenduses.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse aluse lisamine riivab ettevõtlusvabadust

(PS § 31) ja võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12), kuna see piirab ettevõtjate vaba

juurdepääsu riigihangetele. Selle muudatuse eesmärk on aga tagada kaalukas avalik huvi – riigi

julgeolek ja kaitsevõime. Muutunud julgeolekuolukorras on kiire ja paindlik hankekorraldus

riigi kaitsekohustuste täitmiseks ja liitlasega koostöö tagamiseks vajalik ning proportsionaalne

vahend. Kuna erand kehtib vaid alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetele ning on seotud

kitsalt määratletud kaitse-eesmärkidega, on see piisavalt piiritletud. Riigi esmatähtsate

julgeolekuhuvide kaitsmine kaalub üles ettevõtlusvabadusele tekkiva riive.

Eelnõu § 1 punktidega 38 ja 39 muudetakse § 65 lõiget 5, mis reguleerib võistleva dialoogi

käigus peetavate läbirääkimiste sisu.

Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja viia sätte sõnastus paremini kooskõlla

konkurentsipõhise dialoogi kui menetlusliigi olemusega ning direktiivi 2014/24/EL

sõnastusega. Kehtiva RHS sõnastuse kohaselt võib dialoogi käigus arutada üksnes „tulevase

hankelepingu tingimusi.“ Samas direktiivi artikli 30 lõike 3 teise lause kohaselt võib avaliku

sektori hankija arutada dialoogi ajal valitud osalejatega kõiki riigihanke aspekte. Seega on

praegu seaduses kitsendav tõlgendus, mis võib tekitada hankijates ebakindlust, kas arutada

tohib ka muid riigihanke aspekte, näiteks kvalifitseerimistingimusi või tehnilise kirjelduse

nõudeid, mis ei ole otseselt lepingu täitmise tingimused. Praktikas on võistleva dialoogi

eesmärk leida koostöös pakkujatega hankija vajadustele kõige paremini vastav lahendus.

Muudatus toetab seda eesmärki.

Punkti 39 muudatusega kaotatakse senine absoluutne keeld arutada dialoogi käigus pakkumuste

hindamise kriteeriumide üle. Kehtiva sätte sõnastus on olnud kitsam kui selle aluseks oleva

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 30 lõike 3 kohaselt – võimaldab

25

direktiiv dialoogi käigus arutada kõiki riigihanke aspekte, sh hindamise kriteeriume.58 Keeld

pidada läbirääkimisi hindamise kriteeriumide üle kehtib konkurentsipõhises läbirääkimistega

hankemenetluses (artikli 29 lõige 3). Euroopa õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et

võistlevas dialoogis võib sellest tulenevalt dialoogi pidada ka hindamise kriteeriumide üle.59

Kuigi hindamise kriteeriumidena peab algses hanketeates nimetama vähemalt hinna ja

kvaliteedi, võivad esialgsete hindamiskriteeriumide osakaalud, tähtsuse järjekord või

vahemikud dialoogi tulemusel muutuda ja edasi areneda. Seega § 65 lõikes 5 sätestatud keeld

arutada võistleva dialoogi käigus hindamise kriteeriumide üle raskendab võistleva dialoogi

läbiviimist.

Selle muudatuse eesmärk on muuta võistleva dialoogi menetlus paindlikumaks ja paremini

sobivaks just keerukate ja uuenduslike riigihangete jaoks, kus parimad lahendused ja seega ka

kõige asjakohasemad hindamiskriteeriumid selguvad alles dialoogi käigus.

Muudatus omab positiivset mõju hankijate võimalusele jõuda majanduslikult soodsaima

pakkumuseni. Keeld arutada hindamise kriteeriumide üle vähendab hankija võimalust jõuda

parimate lahendusteni. Hankija ei pruugi võistleva dialoogi alustamise hetkel olla teadlik,

millist pakkumustele omast kvaliteeti tuleks hinnata, et jõuda majanduslikult soodsaima

pakkumuseni. Hankijal peaks olema õigus seda taotlejatega arutada ning lõplike pakkumuste

esitamisel teha läbirääkimiste käigus kogutud teabe pinnalt otsus, milline peaks olema

hindamise kriteeriumide olemus.60 Lubades kriteeriumide üle läbi rääkida, saab hankija

lõplikud pakkumused hinnata just nende omaduste alusel, mis on dialoogi tulemusel osutunud

kõige olulisemaks, tagades seeläbi parima võimaliku tulemuse.

Muudatusega võib kaasneda pakkujate ebavõrdne kohtlemine, kui hankija peab dialoogi

hindamise kriteeriumide üle nt vaid ühe taotlejaga. Samas kaasneb see oht juba olemuslikult

võistleva dialoogiga, kuna miski ei taga, et hankija ei anna ühele taotlejale, nt rohkem teavet,

kui teisele. Hankijal on seadusest tulenevalt üldine kohustus kohelda dialoogis osalevaid

taotlejaid võrdselt (§ 65 lõige 3). Samuti võib muudatusega kaasneda teatav läbipaistvuse

vähenemine. Ettevõtjatel puudub taotluste esitamise hetkel kindlus, mille alusel hankija

pakkumusi hindab. Teisalt on ettevõtjatel teadmine, et neil on võimalus kaasa rääkida

hindamise kriteeriumide osas, kui hankija peab vajalikuks sel teemal dialoogi pidada.

Menetluse kestuse pikenemine kaasneb vaid juhul, kui hankija otsustab pidada hindamise

kriteeriumide üle dialoogi, ja ulatuses, milles hankija otsustab dialoogi pidada.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse § 77 lõikega 62. Muudatuse eesmärk on täiendada RHS-

i sättega, mis annab hankijale võimaluse määrata riigihanke alusdokumentides

intellektuaalomandiga seotud õiguste korra, ulatuse ja teised tingimused. Muudatusega

soovitakse parandada ettevõtjate võimalusi intellektuaalomandi kasutamiseks, ärgitada

hankijaid kaaluma millises ulatuses neil hankelepingu täitmise käigus loodud

intellektuaalomandit vältimatult vaja on ning jätma ülejäänud varalised õigused ettevõtjale, et

seeläbi stimuleerida innovatsiooni ja elavdada majandust. Kehtiv riigihangete seadus ei sisalda

eraldi intellektuaalomandi üleandmise korra sätet.61

58 Laarmaa, K. RHS § 65, komm. 14 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2019). 59 Caranta, R. Competitive dialogue. – Steinicke, M., Vesterdorf, P.L. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary.

C.H. Beck, Hart, Nomos 2018, lk 414. 60 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 20. 61 Välja arvatud RHS § 78 lg 3 – innovatsioonipartnerluses on sellise korra kehtestamine hankijale kohustuslik.

26

Muudatusega ei kaasne imperatiivset kohustust rakendada igas hankemenetluses uut sätet, vaid

on hankijale võimaluseks, kui on asjakohane, näha riigihanke alusdokumentides ette

intellektuaalomandi õiguste kord. Näiteks tarkvaraarenduse teenuse tellimisel on tavapärane, et

teenuse osutamise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid. Kui hankija

alusdokumentides intellektuaalomandi õiguste kuuluvust ei reguleeri, võib vaikimisi kohalduv

autoriõiguse seaduse regulatsioon tuua kaasa õigusliku ebaselguse ja hankija jaoks soovimatuid

tagajärgi. 62

Intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatav kord hõlmab kõiki asjassepuutuvaid õigusi –

autoriõigus, tööstusomand, patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus. Hankija peab

arvestama, et nii autoriõiguse seaduse kui ka tööstusomandit reguleerivate seaduste kohaselt

kuuluvad õigused esialgselt teose või leiutise loonud füüsilisele isikule ehk autorile/leiutajale.

Need õigused ei lähe automaatselt üle juriidilisele isikule (nt pakkuja ettevõttele) ega ammugi

mitte hankijale. Seetõttu on hankija jaoks oluline näha hankelepingus ette tingimused, mis

kohustavad pakkujat tagama, et ta omandab kõik lepingu täitmiseks vajalikud

intellektuaalomandi õigused oma töötajatelt või teistel tema heaks tegutsevatelt loojatelt ning

annab need seejärel riigihanke alusdokumentides ette nähtud ulatuses hankijale üle.63

Uus säte kutsub hankijat strateegiliselt läbi mõtlema, milliseid õigusi ja millises ulatuses ta

vajab. Mida laiaulatuslikumaid õigusi hankija endale nõuab, seda kallimaks tõenäoliselt

pakkumuse maksumus kujuneb. Seetõttu peab hankija leidma tasakaalu, et mitte jätta endale

nõudmata õigusi, mis on hanke eseme sihtotstarbeliseks kasutamiseks vältimatult vajalikud,

kuid samas mitte küsida õigusi, mida tal ilmselgelt tarvis ei lähe.64 Hankija saab valida, kas ta

soovib intellektuaalomandi õigused omandada või on piisav lahendus nende kasutamine nt

litsentsilepingu alusel.

Rahvusvaheline praktika näitab, et intellektuaalomandi õiguste jätmine ettevõtjale soodustab

majanduskasvu. Näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Jaapanis jt on

vaikimisi reegliks, et riigihangetega seotud intellektuaalomandi õigused jäävad ettevõtjatele,

välja arvatud juhul, kui kaalul on ülekaalukad avalikud huvid, mis nõuavad intellektuaalomandi

õiguste omandiõiguse üleandmist avaliku sektori hankijale, või kui on rakendatud sobimatuid

litsentsimise strateegiaid. Intellektuaalomandi õiguste jätmine ettevõtjale, selle asemel, et anda

need üle hankijale, soodustab majanduskasvu: hoogustab uuenduslike ettevõtete, sealhulgas

iduettevõtete ning väike ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu, ja uuenduslike lahenduste

tööstuslikku turustamist ning pikas perspektiivis vähendab ka avaliku sektori kulusid.65

Kogu EL-i hõlmava võrdlusuuringu66 kohaselt ei reguleeri enamik liikmesriike

intellektuaalomandi õiguste jaotamist riigihankeid käsitletavates õigusaktides, vaid jätavad

selle küsimuse hankija otsustada. Belgia67 ja Hispaania68 riigihankeid käsitlevates õigusaktides

62 Parind, M. RHS § 78, komm 7 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2019. 63 Parind, M. RHS § 78, komm 10 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2019. 64 Parind, M. RHS § 78, komm 18 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2019. 65 EU recommends Member States to leave IPR ownership in public procurements with contractors | Shaping Europe’s digital

future, 66 Benchmarking of innovation procurement investments and policy frameworks across Europe. 67 Belgia riigihangete seadus „17 juin 2016 Loi relative aux marches publics“ järgnevalt: Spécifications techniques Art. 53. §1

. /../ Les spécifications techniques peuvent préciser si le transfert des droits de propriété intellectuelle sera exigé. (eestikeelne

tõlge: Tehnilises kirjelduses võib täpsustada, kas intellektuaalomandi õiguste üleandmine on nõutav.) 68 Hispaania riigihangete seadus „Ley 9/2017, de 8 de noviembre, de Contratos del Sector Público, por la que se transponen al

ordenamiento jurídico español las Directivas del Parlamento Europeo y del Consejo 2014/23/UE y 2014/24/UE, de 26 de

febrero de 2014“:1) articulo 122, sec. 2: /…/ Los pliegos podrán también especificar si va a exigirse la transferencia de derechos

27

on eraldi viited intellektuaalomandi õiguste üleandmisele. Soomes ja Prantsusmaal on

intellektuaalomandit käsitlev kord sätestatud hankelepingute tüüptingimustes. Ülejäänud

liikmesriikides on intellektuaalomandi õiguste üleandmise kord ette nähtud nt juhistes või

soovitustes või pole üldse sellist korda kehtestatud.

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse § 81 lõiget 5, mis reguleerib hanketeate muutmise korda.

Muudatusega kaotatakse hankija kohustus veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta on

edastatud kõikidele asjast huvitatud isikutele.

Kehtiva seaduse kohaselt on hankijal hanketeate muutmisel kaks kohustust: esitada muudetud

teade riigihangete registrile ning seejärel veenduda, et teade on jõudnud kõikide pakkujate,

taotlejate ja teiste temale teadaolevate huvitatud ettevõtjateni. Muudatuse eesmärk on kaotada

teine, hankija jaoks ebamõistlikult koormav ja praktikas täitmatu kohustus.

Kohustus veenduda teate kättesaamises eeldaks hankijalt igalt potentsiaalselt huvitatud isikult

eraldi kinnituse küsimist. Eriti problemaatiline on kohustuse osa, mis puudutab "teisi

teadaolevaid huvitatud ettevõtjaid", kuna hankijal on sisuliselt võimatu seda ringi ammendavalt

kindlaks teha ja kontakteeruda.

Pärast muudatust jääb hankijale kohustus esitada muudetud hanketeade registrile. See on piisav

tagatis, et tagada läbipaistvus ja info jõudmine huvitatud isikuteni, kuna riigihangete registri

automaatne teavitussüsteem edastab teate hanketeate muutmise kohta kõigile riigihanke juurde

registreerunud isikutele. See muudab hankijapoolse eraldi veendumise ja teavitamise

üleliigseks.

Ka teiste liikmesriikide, näiteks Portugali praktika kohaselt piisab muudatuse avaldamisest

registris. Hankijate tagasiside kohaselt on muudatus oodatud ja vajalik, kuna see vähendab

bürokraatiat, mis ei loo praktikas lisandväärtust.

Eelnõu § 1 punktidega 42 ja 54 täiendatakse § 90 lõiget 1 kolmanda lausega ja § 110 uue

lõikega 11, mis kehtestab dispositiivse normina pakkumuse jõusoleku miinimumtähtaja ning

seob selle pakkumuse tagatise kehtivusega. Uue lõike kohaselt on pakkumus siduv alates

pakkumuste esitamise tähtpäevast, juhul kui hankija on riigihanke alusdokumentides jätnud

teistsuguse tähtaja määramata. Sama tähtajaga seotakse ka pakkumuse tagatise kehtivus.

Muudatuse esmane eesmärk on luua õiguskindlus ja maandada hankija menetlusriske

olukordades, kus pakkumuse jõusoleku tähtaja sätestamine alusdokumentides on ununenud.

Muudatus lahendab praktikas esinenud kitsaskoha seoses pakkumuse tagatisega ning muudab

ka § 90 lõike 4 selgemaks. Hankijate murekohaks on olukorrad, kus edukas pakkuja ei

allkirjasta hankelepingut ja hankijal tekivad sellest täiendavad kulud. Ka § 119 rakendamine ei

ole lihtne ega kiire ning võib juhtuda, et järgmine edukas pakkuja ei vasta tingimustele või

de propiedad intelectual o industrial, sin perjuicio de lo establecido en el artículo 308 respecto de los contratos de servicios.

(eestikeelne tõlge: Tehnilistes kirjeldustes võib samuti täpsustada, kas nõutakse intellektuaal- või tööstusomandi õiguste

üleandmist, ilma et see piiraks artikli 308 kohaldamist teenuslepingute puhul.).2) articulo 308, sec 1: 1. Salvo que se disponga

otra cosa en los pliegos de cláusulas administrativas o en el documento contractual, los contratos de servicios que tengan por

objeto el desarrollo y la puesta a disposición de productos protegidos por un derecho de propiedad intelectual o industrial

llevarán aparejada la cesión de este a la Administración contratante. En todo caso, y aun cuando se excluya la cesión de los

derechos de propiedad intelectual, el órgano de contratación podrá siempre autorizar el uso del correspondiente producto a los

entes, organismos y entidades pertenecientes al sector público. (eestikeelne tõlge: 1. Kui haldusklauslite kirjeldustes või

hankelepingu dokumentides ei ole sätestatud teisiti lähevad intellektuaal- või tööstusomandi õigusega kaitstud toodete

arendamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud teenuslepingud üle hankijale. Igal juhul ja isegi kui intellektuaalomandi

õiguste üleandmine on välistatud, võib hankija alati lubada vastava toote kasutamist avaliku sektori üksustel ja asutustel.

28

vastavaid pakkumusi ei ole rohkem esitatud. Lisaks, kui hankija on unustanud riigihanke

alusdokumentides tagatise ajalise pikkuse sätestada ning pakkuja pakub tagatist lühemaks

ajaks, ei ole hankija võimalik seda pakkumust tagasi lükata, kuivõrd alust selleks ei ole, samas

ei ole aga tagatise eesmärk täidetud. Hankija jaoks on lihtsam, kui need tähtajad on vaikimisi

seaduses sätestatud.69

Fikseeritud kolmekuuline tähtaeg ei pruugi olla proportsionaalne ega sobiv kõikide riigihangete

puhul, seega jätab seadusandja hankijale diskretsiooni kehtestada riigihanke alusdokumentides

muu tähtaeg.

Eelnõu § 1 punktidega 43–49 muudetakse ja lihtsustatakse §-des 93 ja 94 sätestatud

pakkumuste ja taotluste esitamise tähtaegade regulatsiooni. Mõlema paragrahvi muudatused on

tingitud riigihanke piirmäära kaotamisest ja kannavad sama eesmärki – luua uutele

piirmääradele vastav tähtaegade süsteem.

Kehtiv seadus sätestab riigihangete tähtaegadele kolmetasandilise lähenemise, kus tähtajad

sõltuvad sellest, kas hanke maksumus jääb lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmäära

vahemikku.

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad tähtaegu sõltuvalt riigihanke

piirmäära ületamisest (vastavalt § 93 lõike 1 punktid 1–3 ning § 94 lõike 1 punkt 1 ja lõike 3

punktid 1 ja 2).

Samaaegselt jäetakse säilivatest sätetest välja viide rahvusvahelisele piirmäärale, sest 2.

peatükk, kus asuvad §-d 93 ja 94, kohaldubki § 15 lõike 2 muudatuse kohaselt vaid

riigihangetele, mille eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära.

Seetõttu puudub vajadus korrata tähtaegade sätestamisel, et need kehtivad riigihangetele alates

rahvusvahelisest piirmäärast.

Muudatuse tulemusel vastab §-de 93 ja 94 sõnastus kahetasandilisele piirmäärade süsteemile.

Samas jäävad seni rahvusvahelist piirmäära ületanud riigihangetele kehtinud tähtajad samaks.

Punktiga 46 tehakse tehniline muudatus, millega eemaldatakse viide kehtetuks tunnistatavale

sättele.

Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse § 95 lõike 4 sissejuhatavat lauset. Muudatuse eesmärk on

vähendada hankijate töökoormust andes neile senisest suurem kaalutlusõigus vabatahtlike

kõrvaldamise aluste kohaldamisel.

Kehtiva seaduse kohaselt on hankijal õigus pakkuja vabatahtliku kõrvaldamise aluse esinemisel

kõrvaldada, kuid see kaalutlusõigus puudutab üksnes tagajärge (kas kõrvaldada või mitte).

Hankija on siiski kohustatud igas riigihankes kontrollima ja kaaluma kõiki seaduses loetletud

vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid, mis tekitab märkimisväärset töökoormust, eriti kui mitmed

alused ei ole konkreetse hanke esemest ja eesmärgist lähtuvalt asjakohased.

Muudatusega antakse hankijale õigus juba hanke ettevalmistamisel otsustada, kas ja milliseid

vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ta konkreetses hankes kohaldada soovib. Hankija peab oma

valiku selgelt sätestama riigihanke alusdokumentides. See tähendab, et hankijal tekib kohustus

kontrollida ja kaaluda vaid neid aluseid, mille ta on ise hankedokumentides asjakohaseks

69 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 37.

29

pidanud ja ette näinud. Muudatus võimaldab keskenduda just nendele riskidele, mis on

konkreetse hankelepingu täitmise seisukohast olulised.

Näiteks on paljude riigihangete puhul kõikide vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontrollimine

ülemäärane, kuid teatud riigihangetel, näiteks valveteenused, on pakkuja usaldusväärsuse

igakülgne kontrollimine hädavajalik. Muudatus suunab hankijaid tegema teadlikumaid ja

paremini läbimõeldud valikuid selle asemel, et kontrollida formaalselt kõiki seaduses loetletud

aluseid.

Edaspidi tuleb kõiki RHS sätteid, mis viitavad § 95 lõikes 4 toodud vabatahtlikele kõrvaldamise

alustele, tõlgendada koosmõjus § 95 lõikega 4 ja kohaldada selliselt, et vastavaid toiminguid

tehakse üksnes nende aluste suhtes, mille hankija on konkreetses riigihankes riigihanke

alusdokumentides ette näinud. Muudatus on saanud hankijatelt laialdast toetust. Mitmed

hankijad, sh AS Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, on

kinnitanud, et valikuline lähenemine on juba praegu nende praktikaks lihthangetes ning selle

laiendamine kõikidele riigihangetele vähendaks oluliselt töökoormust ja bürokraatiat. Eriti

kuna paljude aluste kontroll toimub niikuinii vaid hankepassis esitatud kinnituste alusel, ei anna

lauskontroll alati lisaväärtust.

Samas väljendas Kaubandus-Tööstuskoda muret, et muudatus võib vähendada läbipaistvust ja

anda konkurentsieelise ebaausatele ettevõtjatele, kui hankijad otsustavad mugavusest mitte

ühtegi vabatahtlikku alust kohaldada.70 See risk on siiski maandatud, kuna hankija jääb

vastutavaks oma valikute eest ja peab olema valmis neid põhjendama. On tõenäoline, et

vähemalt kõige olulisemaid aluseid, näiteks varasemate lepingurikkumistega seotud alust,

kohaldab enamik hankijaid ka edaspidi.

Muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 57

lõikega 4, mis annab liikmesriikidele või lubab liikmesriigil anda hankijatele, kaalutlusõiguse

vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamisel. Seda tõlgendust on kinnitatud mitmes Euroopa

Kohtu lahendis71. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõikes 4

antud diskretsiooni on liikmesriigid kasutanud erinevalt. Mõned riigid on valinud loetelust

üksikud kõrvaldamise alused ning kehtestanud need kohustuslikena (näiteks Taani riigihangete

seaduse artikkel 57(4)(e) ja (h)), teised üle võtnud kogu nimekirja ja on neid, kes on jätnud

kõigi kõrvaldamisaluste rakendamise hankija otsustada (näiteks Saksamaa, Ühendkuningriik,

Horvaatia).72 Ettepanek ei kaota ühtegi alust, vaid annab hankijale paindlikkuse otsustada nende

kohaldamise üle igas konkreetses hankes eraldi, mis on direktiivi mõttega kooskõlas.

Kaalutlusõiguse andmine kätkeb riski võrdse kohtlemise põhimõtte (PS § 12) riiveks. Samas

on see risk maandatud kohustusega sätestada kohaldatavad alused läbipaistvalt hanke

alusdokumentides. Ettevõtjate õigusi kaitseb hankija jätkuv kohustus järgida riigihangete

üldpõhimõtteid ning võimalus vaidlustada põhjendamatuid valikuid.

Eelnõu § 1 punktidega 51, 52 ja 66 täiendatakse § 95 lõiget 6, § 103 lõiget 61 ja § 122 lõiget

71, mis reguleerib hankija kohustust anda pakkujale, taotlejale või pakkuja kaudu alltöövõtjale

või ettevõtjale, kelle vahenditele pakkuja tugineb, võimalus maksuvõla tasumiseks või

ajatamiseks. Muudatusega piiratakse selle võimaluse andmine reeglina ühe korraga

70 Kaubandus- ja tööstuskoja 13.03.2025 kiri nr 4/46. 71 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Idi, C-101/18, EU:C:2019:267, punkt 45 või 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus

Tim, C-395/18, EU:C:2020:58, punkt 34. 72 „Discretionary Exclusion Grounds in Directive 2014/24/EU: A Missed Opportunity for Socially Responsible Public

Procurement?“ Marko Turudić and Melko Dragojević EPPPL 1/2023.

30

hankemenetluse jooksul. Mõjuval põhjusel võib hankija anda lisavõimalusi maksuvõla

tasumiseks või ajatamiseks.

Kehtiv seadus sätestab, et kui hankija tuvastab pakkujal maksuvõla, peab ta andma tähtaja selle

likvideerimiseks. Vastavad sätted ei täpsusta, mitu korda hankemenetluse jooksul tuleb seda

võimalust anda. Praktikas on see viinud olukordadeni, kus hankija on sunnitud korduvalt

peatama menetlustoiminguid ja andma samale ettevõtjale uuesti tähtaja, kui viimasel on otsuste

tegemise vahepeal tekkinud uus maksuvõlg. See venitab põhjendamatult hankemenetlust ja

tekitab hankijatele ebamõistlikku töökoormust, seades kahtluse alla ka korduvalt

maksekohustust rikkunud pakkuja usaldusväärsuse.

Muudatuse eesmärk on leida tasakaal ettevõtja õiguse (parandada oma viga) ja hankemenetluse

tõhususe vahel. Täiendus suunab ettevõtjaid tagama oma maksukohustuste korrektsema

täitmise kogu menetluse vältel, teades, et neile antakse puuduse kõrvaldamiseks vaid üks

võimalus.

Et muudatus ei reguleeriks maksuvõla ajatamist ja tasumist liiga rangelt ja erinevaid olukordi

mittearvestavalt, jäetakse hankijale diskretsioon määrata pakkujale korduv võimalus maksuvõla

ajatamiseks või tasumiseks. See on võimalik siis, kui pakkuja ka mõjuvale põhjusele tugineb,

see tähendab pakkuja peab põhjendama korduva võimaluse andmise taotlemist. Kui pakkujal

aga puudub mõjuv põhjus, võib hankija jätta korduva võimaluse andmata.

Ka hankijate tagasiside on muudatusele olnud valdavalt toetav, kuna see vähendab nende

töökoormust ja aitab vältida "probleemsete" ettevõtjatega seotud menetluse venimist. Sisuline

risk ettevõtjate jaoks puudub, kuna neile jääb alles õiglane võimalus maksuvõlg likvideerida

või ajatada.

Maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks antava võimaluse piiramine ühe korraga on kooskõlas

õigusega tõhusale korraldusele (PS § 14), kuna see väldib hankemenetluse põhjendamatut

venimist ja suurendab menetluse prognoositavust. Kuigi muudatus riivab teatud määral

ettevõtlusvabadust (PS § 31), on riive proportsionaalne, kuna see seab tasakaalu ettevõtja õiguse

oma viga parandada ja avaliku huvi vahel tagada menetluse sujuvus.

Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse § 104 lõiget 8. Kehtiva sätte tõlgenduspraktika, mida on

toetanud ka Rahandusministeeriumi senised selgitused, on eeldanud ranget toimingute

järjekorda: hankija peab esmalt tegema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja alles seejärel

saab alustada eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste sisulist kontrolli ning

nõuda vastavaid tõendeid. See on muutnud menetluse aeganõudvaks, vähendades oluliselt

hankepassi kasutuselevõtuga taotletud positiivset mõju.

Samas direktiivid (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL) ei nõua sellist

ranget formaalset järjekorda, vaid näevad ette, et kontroll peab olema tehtud enne hankelepingu

sõlmimist. Samuti on senine praktika vastuolus § 104 lõikega 7, mis annab hankijale õiguse

kontrollida pakkujaid kogu riigihanke vältel.

Eelnõuga tehtav muudatus seadustab paindlikuma lähenemise. Sätet täiendatakse sõnastusega,

mis lubab hankijal kontrollida nii „eduka pakkuja“ kui ka „pakkuja suhtes, kelle ta kavatseb

edukaks tunnistada“. See annab hankijale selge õigusliku aluse alustada sisulist kontrolli (sh

küsida tõendeid) kohe, kui ta on välja selgitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse ning

teha hankepassiga menetlustes kõik vajalikud otsused korraga ilma, et ta peaks esmalt

eraldiseisva edukaks tunnistamise otsuse tegema.

31

Hankijate tagasiside muudatusele on olnud laialdaselt toetav. Hankijad on kinnitanud, et see

muudatus vähendab oluliselt töökoormust ja kiirendab hankemenetlust73.

Eelnõu § 1 punktidega 55–57 ja 63 lisatakse seadusesse uued sätted (§ 114 lõige 11 ja § 117

lõige 11) ning § 114 lõige 9 ja 10 viiakse kooskõlla uute sätetega.

Muudatuse eesmärgiks on suurendada hankemenetluse tõhusust ja vähendada hankijate

töökoormust hangetes. Uus regulatsioon võimaldab hankijatel soovi korral viia läbi n-ö täielik

pöördmenetlus. Kui klassikaline menetlus hõlmab etappidena 1) kõrvaldamist; 2)

kvalifitseerimist; 3) vastavuse kontrolli; 4) hindamist, siis muudatuse tagajärjel oleks hankijal

võimalik hankemenetlust läbi viia vastupidi, st teha esimesena kindlaks majanduslikult

soodsaim pakkumus ning teha ülejäänud hankemenetluse toimingud vaid selle ühe pakkumuse

ja pakkuja suhtes.74

Paragrahvi 114 lõigetes 9 ja 10 asendati menetluses jätkamise tingimus – vastavaks tunnistatud

pakkumus – pakkumusega, mida ei ole tagasi lükatud. Nii on kõnealused lõiked kooskõlas §

114 lõikega 1 ning sama paragrahvi uue lõikega 11.

Hankija kontrollib vaid soodsaima pakkumuse vastavust ning kui pakkumus on vastav,

tunnistab soodsaima pakkumuse vastavaks. Nii vähendab hankija oluliselt töökoormust, kuna

ta ei pea nt esitama puudustega pakkumuste esitajatele selgituspäringuid ega tegema selle kohta

põhjendatud otsuseid.

Kui potentsiaalselt eduka pakkumuse kontrolli tulemusena ilmneb, et see pakkumus siiski

esitatud tingimustele ei vasta, peab hankija pakkumusi uuesti hindama ja leidma uue

majanduslikult kõige soodsama pakkumuse, mille vastavust kontrollida. Samamoodi peab

hankija pakkumusi uuesti hindama siis, kui edukaks tunnistatud pakkuja kas kõrvaldatakse või

jääb kvalifitseerimata § 104 lg 8 alusel või kui edukas pakkuja ei sõlmi hankelepingut või ei

asu seda täitma ning hankija toimib vastavalt § 119 lg-le 1. Seega on pakkumuste uuesti

hindamine juba praegu RHS-s kahel juhtumil ette nähtud ning meile teadaolevalt ei ole nende

puhul mingeid probleeme täheldatud. Täielikku pöördmenetlust ei saa kasutada riigihangetes,

kus pakkumusi võrreldakse teineteise suhtes ning punkte antakse vastavalt kohale pingereas.

Kuna sellist hindamismetoodikat kasutatakse pigem harvem ning hankija hindab sellistel

puhkudel pakkumusi § 52 lõigetes 2 või 3 nimetatud etappide kaupa, siis on eelnõu autorite

hinnangul regulatsiooniga kaasnevad riskid minimaalsed võrreldes muudatusest saadava

kasuga.

Ausa menetluse kontekstis on lõpuks oluline vaid see, et hankija sõlmib lepingu majanduslikult

soodsaima hanketingimustele vastava pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel on nõutav

kvalifikatsioon ja puuduvad kõrvaldamise alused. Kuidas hankija täpselt selle tulemuseni

jõuab, peaks olema hankija otsustada.

Vastavalt § 114 lg-le 1 teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks

tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Kuna uue lõike 11 kohaselt kontrollib hankija vaid ühte

pakkumust, teeb ta ka vastavaks tunnistamise otsuse vaid potentsiaalse eduka pakkumuse

suhtes. Ülejäänud pakkujad jäävad menetlusse edasi, sest nende pakkumust ei ole § 114 lg 1

kohaselt tagasi lükatud. Hankija peab viimaseid teavitama § 47 lõike 4 punktis 4 sätestatud

korras.

73 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 11. 74 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 1.

32

Paragrahv 117 lõikega 11 lubatakse hinnata pakkumusi, mille vastavust ei ole kontrollitud.

Nimetatud muudatustega kaasneb pakkujate vaidlustamisõiguse tuvastamise käsitlus. Vastavalt

kehtivale praktikale (RHS § 185) on vaidlustamisõigus üksnes pakkujatel, kellel on vaidlustuse

rahuldamisel võimalus sõlmida hankeleping otse või kaudselt läbi uue hankemenetluse.

Praktikas tähendab see seda, et näiteks neljandale kohale jõudnu ei saa vaidlustada esikohta,

vaid ta peab siis vaidlustama ka teisele ja kolmandale kohale jäänu. Juhul, kui hankija ei ole

kontrollinud ühegi teise pakkumuse vastavust peale eduka pakkumuse, ei saa näiteks neljandal

kohal pakkuja midagi vaidlustada. Seega kuna pole välistatud, et nii edukaks tunnistatud kui ka

teised kõrgemal kohal asuvad pakkumused võivad hilisema kontrolli käigus osutuda

mittevastavaks, peab vaidlustamisõigus säilima kõigil hankemenetluses osalenud pakkujatel.

Eelnõu § 1 punktiga 58 lisatakse §-le 115 lõige 11 selliselt, et kaotatakse viide

kontsessioonilepingule põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimisel.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mis muudab põhjendamatult madala maksumuse kontrolli

kontsessioonilepingute puhul vaikimisi vabatahtlikuks. Kui seni kehtis ehitustööde

kontsessioonidele kontrollikohustus, siis edaspidi peab hankija selgitust nõudma vaid siis, kui

ta on sellise kohustuse riigihanke alusdokumentidesse selgelt sisse kirjutanud. Muudatus

kodifitseerib kehtiva kohtupraktika ja vaidlustuskomisjoni seisukohad, kes on juba praegu

sedastanud, et madala maksumuse kontroll kontsessioonimenetlustes toimub vaid juhul, kui

hankija on nii riigihanke alusdokumentides sätestanud.75

Põhjendamatult madala maksumuse kontrolli kaotamine ehitustööde kontsessioonilepingute

sõlmimise riigihangetes soodustab konkurentsi ja võimaldab pakkuda odavamaid lahendusi.

Samas võtab hankija riski, et projekt ei ole madala kasumlikkuse tõttu jätkusuutlik, kui hankija

pakutud hinna põhjendatust ei kontrolli. Lisaks on võimalik tugevas turupositsioonis olevatel

ettevõtjatel oma positsiooni kuritarvitada, et tõrjuda vähekasumlike või kahjumlike

projektidega uusi turule sisenejaid. Neid riske maandab see, et hankijal on endiselt õigus

maksumuse põhjendatust kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kontrollida – aga mitte

kohustus.76

Lõikest 2 eemaldatakse viide ehitustööde kontsessioonilepingule, mis on kooskõlas uue lõikega

11 (eelnõu punkt 59).

Põhjendamatult madala maksumuse kontrolli muutmine kontsessioonimenetlustes

kaalutlusõiguslikuks on kooskõlas õigusega tõhusale korraldusele (PS § 14), andes hankijale

paindlikkuse ja vähendades bürokraatiat. Kuigi see võib luua riski ausale konkurentsile ning

seeläbi riivata võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12), on see maandatud hankijale jäetud

õigusega kontrolli siiski läbi viia. Muudatus soosib ettevõtlusvabadust (PS § 31), võimaldades

pakkuda soodsamaid lahendusi, ning kodifitseerib kehtiva kohtupraktika, suurendades seeläbi

õiguskindlust. Hankijale jääb vastutus tagada aus konkurents ja vältida alapakkumusega seotud

riske.

Eelnõu § 1 punktidega 59–61 ja 79 muudetakse § 115 lõiget 2, § 115 lõiget 21 ja § 168 ning

tunnistatakse kehtetuks § 115 lõiked 3–6. Paragrahvi 115 uuendatud lõikega 2 muudetakse

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohustuslikku kontrolli korda ehitustööde

hankelepingute puhul ning kaotatakse senine töötasupõhine kontrollimehhanism.

75 RKHKo 3-19-1825, p 13; TlnRngKo 3-21-2867, p 13; VaKo 268-18/203204, p 10.1.3. 76 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 4.

33

Kehtiva seaduse kohaselt peab hankija ehitushangetes algatama põhjendamatult madala

maksumusega kontrolli mitte ainult pakkumuse maksumuse erinevuse korral, vaid ka siis, kui

pakkuja või tema alltöövõtja keskmine palk jäi alla 70% valdkonna keskmisest. Selleks peab

hankija nõudma pakkujatelt või pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmise töötasu

tõendeid ja kõrvutama seda keskmise töötasuga hankelepingu esemele vastavas valdkonnas (§

115 lõiked 3 ja 4).77 Hankija ei saa nõuda tõendi esitamist, kui tal on vastav teave olemas (§

115 lõige 5). Andmete võrdlusperioodiks on kuus kuud (§ 115 lõige 6). Praktikas osutus see

säte problemaatiliseks ja koormavaks, kuna see kohustab hankijat ehitustööde hankimisel

küsima andmeid ja selgitusi töötajate keskmise töötasu tõendi näol siis, kui tal tegelikkuses

kahtlust pakkumuse maksumuse osas ei ole78. Erinevalt § 115 lõike 2 punktis 1 sätestatust ei

eelda punktis 1 sätestatud alus, et hankemenetluses oleks vastavaks tunnistatud teatud

minimaalne arv pakkumusi – kontrollima peab ka juhul, kui vastavaks on tunnistatud kasvõi

üks pakkumus.79 Kehtiva regulatsiooni eesmärgi saavutamine – võitlus ümbrikupalkadega – ja

selle rakendamine on hankemenetluses küsitav, kuna hankijal puuduvad maksuhalduriga

sarnased uurimisvõimalused ja madala palga maksmine, kui see ole miinimumpalgast väiksem,

ei ole iseenesest seadusega keelatud.

Punktiga 79 tehakse muudatus seoses §-s 168 sätestatud viidetega (§-s 168 viidatakse kehtetuks

tunnistatavatele lõigetele).

Lisaks, võrreldes RHS seni kehtinud redaktsiooniga on muudatusega teise lõike teises lauses

kasutatud tekstiosa „esitatud pakkumus“. Varasemas redaktsioonis oli sõnastatud sama

tekstiosa hoopis „vastavaks tunnistatud pakkumus“. See muudatus on vahetult seotud eelnõu

punktidega 55 ja 63, mis reguleerivad nn täielikku pöördmenetlust.

Eelnõu § 1 punktiga 62 muudetakse § 117 lõiget 1, tehes selles parandus õigusselguse

tagamiseks. Muudatusega jäetakse sättest välja piirav tekstiosa „antud suhtelisele osakaalule“.

See parandus on vajalik, et viia pakkumuste hindamist reguleeriv säte (§ 117) kooskõlla

pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmist reguleeriva paragrahviga (§ 85). Varasema

seadusemuudatusega (RT I 05.05.2022, 2, jõust. 15.01.2023), mis tehti Euroopa Komisjoni

märkuste alusel80, täpsustati §-s 85, et hindamiskriteeriume võib seada mitmel moel: lisaks

suhtelistele osakaaludele ka maksumuse alusel, maksimaalse vahemikuna või tähtsuse

vähenemise järjekorras. Paraku jäi toona §-s 117 vastav muudatus tegemata. Eemaldades

tekstiosa „antud suhtelisele osakaalule“, tagatakse, et § 117 on üheselt mõistetav.

Eelnõu § 1 punktiga 64 muudetakse § 122 lõikeid 2, 3, 5, 8 ja 9, asendades senise viite

riigihanke piirmäärale konkreetse rahalise väärtusega – 500 000 eurot (vt ka § 115 lg 2

muudatust punktis 59).

Mõlemad paragrahvid sisaldavad kohustusi, mis kehtivad suurema väärtusega ehitustööde

riigihangete ja ehitustööde kontsessioonilepingute puhul. Paragrahvi 115 lõige 2 reguleerib

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohustuslikku kontrolli ning § 122 sätted

reguleerivad alltöövõtjatega seotud kohustusi (nt nende andmete esitamine, kinnituste

nõudmine).

77 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 3. 78 Matteus, K. RHS § 115, komm. 30 - Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2019). 79 Matteus, K. RHS § 115, komm. 32 - Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2019). 80 Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 491 SE. Seletuskiri, p-id 81 ja 82, lk

22.

34

Eelnõu üldise loogika kohaselt tuleks riigihanke piirmäär asendada kas uue lihthanke

piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga. Antud sätete puhul ei oleks aga kumbki lahendus

otstarbekas.

Uue ehitustööde lihthanke piirmäära (100 000 eurot) kasutamine laiendaks nende

märkimisväärsete kohustuste kohaldamisala oluliselt. Kui kehtiv regulatsioon rakendub alates

riigihanke piirmäärast 150 000 eurot, siis uue lihthanke piirmäära kasutamine tooks kohustused

alla 100 000 euro tasemele. See suurendaks põhjendamatult hankijate töökoormust väiksemate

ehitushangete puhul, mis ei ole eelnõu eesmärk.

Rahvusvahelise piirmäära (5 538 000 eurot) kasutamine kitsendaks aga regulatsiooni

kohaldamisala drastiliselt. See jätaks väga suure hulga olulise mahuga ehitushankeid

(väärtusega 150 000 kuni 5,5 miljonit eurot) eelmainitud kontrolli alt välja.

Seetõttu on valitud kompromisslahendus, kehtestades nende kohustuste rakendumise

piirmääraks 500 000 eurot. See lävend vastab eelnõuga kehtestatavale võrgustikusektori ning

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde lihthanke piirmäärale, tähistades seega seaduses

juba olemasolevat ehitustööde riigihangete piirmäära. 2024. aasta riigihangete statistika

kohaselt oli ehitustööde keskmine eeldatav maksumus 1 315 840 eurot, järelikult keskmine

ehitustööde riigihange jääb § 115 ja § 122 kohaldamisalasse. Samal aastal korraldati ligi 2500

ehitustööde riigihanget, millest 81% eeldatav maksumus jäi alla 500 000 euro ja 19% üle

nimetatud väärtuse. Samas moodustasid need 19% riigihanked 93% kogu 2024. aasta

ehitustööde eeldatavast maksumusest, mis oli ligikaudu 3,3 miljardit eurot. Eelneva aasta

statistikat arvestades peaks pisut üle 2000 riigihanke menetluse lihtsustuma alltöövõtjate ja

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse regulatsiooni arvelt. Samas jääb hankijale

õigus kohaldada neid sätteid vabatahtlikult ka alla 500 000 euro jäävatele ehitustööde

riigihangetele. Samuti on hankijal endiselt õigus algatada põhjendamatult madala maksumuse

kontroll muudel alustel. Selline lahendus tagab, et olulised kontrollimehhanismid jäävad

kehtima just suuremate ja riskantsemate ehitushangete puhul, vältides samal ajal liigset

koormust väiksematele hangetele.

Eelnõu § 1 punktiga 65 muudetakse § 122 lõiget 5, mis reguleerib alltöövõtjatega seotud

kohustusi ehitustööde hangetes ja ehitustööde kontsessioonilepingutes.

Teiseks täiendatakse sätet tingimusega, mille kohaselt on hankijal kohustus kontrollida

kõrvaldamise aluste puudumist vaid nendel alltöövõtjatel, kelle hankelepingust täidetava osa

maksumus moodustab vähemalt 10 protsenti hankelepingu maksumusest. Kehtiv seadus

kohustab kontrollima kõiki alltöövõtjaid, mis on suurte ehitusobjektide puhul, kus alltöövõtjaid

võib olla kümneid, hankija jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Muudatus võimaldab hankijal

keskenduda olulise tähtsusega alltöövõtjatele, kelle tegevus mõjutab hankelepingu täitmist

kõige enam.

Muudatus on kooskõlas direktiividega, mis ei sätesta üldist kohustust kontrollida kõiki

alltöövõtjaid. Eesti kehtiv regulatsioon on mitmete teiste liikmesriikidega võrreldes rangem.

Näiteks Soomes ja Rootsis puudub üldine kohustus kontrollida kõiki alltöövõtjaid (v.a need,

kelle vahenditele tuginetakse), samas kui Portugalis tuleb kontrollida kõiki alltöövõtjaid.

Eelnõuga tehtav muudatus viib Eesti praktika lähemale proportsionaalsuse põhimõttele, leides

kesktee lauskontrolli ja selle täieliku puudumise vahel.

Kaasamise käigus toetas enamik hankijaid muudatust, leides, et see vähendab oluliselt nende

töökoormust, eriti suurte ehitusprojektide puhul. Kuigi mõned osapooled viitasid

35

potentsiaalsele riskile, et ebaausad ettevõtjad võivad kasutada alltöövõtjaid, kes jäävad alla 10%

piiri, maandab seda riski hankija vabatahtliku kontrolli võimalus. Pakkujate jaoks võib

muudatus kaasa tuua vajaduse oma alltöövõtjate panust protsentuaalselt täpsemalt hinnata.

Alltöövõtjate kontrollimisel 10% piirmäära kehtestamine on kooskõlas õigusega tõhusale

korraldusele (PS § 14), kuna see vähendab hankija ebaproportsionaalset halduskoormust ja

suunab kontrolli vaid olulisematele lepingupartneritele. Kuigi see loob teoreetilise riski ausale

konkurentsile riivates võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12), on see risk maandatud hankijale

jäetud õigusega kontrollida ka väiksema osalusega alltöövõtjaid. Muudatus leevendab ka

ettevõtlusvabaduse (PS § 31 riivet), vähendades pakkujate halduskoormust. Seega on tegemist

proportsionaalse ja põhjendatud valikuga, mis tasakaalustab menetlusökonoomia ja

riigihangete usaldusväärsuse tagamise.

Eelnõu § 1 punktidega 67 ja 68 muudetakse § 122 lõiget 9, et teha lõikes sätestatud

regulatsioon hankijale vabatahtlikuks. Seadusandja on kehtestanud § 122 lõike 9 sisuliselt

imperatiivse ehitustööde hankelepingu tingimusena, millest pooled ei saa kõrvale kalduda ega

teisiti kokku leppida. Paragrahv 122 lõige 9 annab tellijale õiguse töövõtjale ehituse

hankelepingu (töövõtulepingu) alusel tasumisele kuuluvat makset kinni pidada, kui seda

põhjendatult taotleb töövõtja alltöövõtja, kellele tema arvates on allhankelepingu alusel jäetud

rahaline kohustus alusetult täitmata. Säte loodi huvigruppide ettepanekul, kuid praktikas on

jäänud see elutuks, mida kinnitab lihtsustamise aruandes saadud tagasiside. Enamik hankijaid

ei osanud muudatuse mõju hinnata, kuna pole regulatsiooni rakendanud, või pidasid mõju

töökoormusele marginaalseks, kuna on sätet rakendanud väga vähe. Mitmed hankijad nõustusid

muudatusega leides, et hankija ei peaks võtma osa eraõigusliku suhte reguleerimisest.

Regulatsiooni on kritiseeritud ka erialases kirjanduses nimetades seda ebatõhusaks ja kaudseks.

Pikema selgituse leiab lihtsustamise aruande ettepaneku nr 24 juurest.

Eelnõu § 1 punktiga 69 täiendatakse § 122 lõiget 11 uue punktiga 5. See muudatus on otseselt

seotud lõikes 5 tehtud muudatusega ja loob sellele tasakaalustava mehhanismi. Uus punkt annab

hankijale õiguse kohaldada kontrolli ka nende alltöövõtjate suhtes, kes jäävad alla 10% piiri ja

kellele kohustuslik kontroll ei laiene. Selle õiguse kasutamise eelduseks on vastava võimaluse

ja tingimuste sätestamine riigihanke alusdokumentides.

Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse § 123 lõike 1 punkti 3, mis reguleerib hankelepingu

muutmise võimalust täiendavate asjade, teenuste või ehitustööde tellimiseks. Muudatuse

eesmärk on viia sätte sõnastus kooskõlla direktiivide tegeliku mõtte ja väljakujunenud

kohtupraktikaga ning lahendada kehtivas seaduses esinev vastuolu.

Kehtiv säte seab lepingu muutmisele kaks samaaegset ja ebaloogilist tingimust: ettevõtja

vahetamine peab põhjustama hankijale olulist ebamugavust või lisakulusid ning olema samal

ajal majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimatu. Selline sõnastus on eksitav, kuna olukord,

kus ettevõtja vahetamine on absoluutselt võimatu, on praktikas äärmiselt haruldane. Lisaks, kui

vahetamine ongi võimatu, kaasneb sellega endastmõistetavalt ka oluline ebamugavus või

lisakulu, mis muudab esimese tingimuse sisutühjaks.

Probleem tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL eestikeelsest tõlkest,

mis on rangem ja kitsam kui näiteks inglise- või saksakeelne versioon. Näiteks direktiivi

ingliskeelne versioon räägib olukorrast, kui a change of contractor cannot be made for

economic or technical reasons (töövõtjat ei saa vahetada majanduslikel või tehnilistel

põhjustel), mis viitab praktilisele teostamatusele, mitte absoluutsele võimatusele. Sarnane

loogika kehtib ka saksakeelses versioonis. Ka teiste liikmesriikide, näiteks Portugali praktikas,

ei nõuta vahetamise võimatust, vaid piisab, kui see on ebamõistlik (ingl k not feasible). Sellele

36

on juhtinud tähelepanu ka Tallinna Halduskohus (haldusasi nr 3-22-1927), leides, et piisab, kui

ettevõtja vahetamine on majanduslikel või tehnilistel põhjustel äärmiselt ebamõistlik.

Muudatusega viiakse seaduse tekst Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL

põhimõttega kooskõlla.

Lihtsustamise projektis küsitletud hankijatest enamik toetas muudatust, kuna see vähendab

bürokraatiat ja võimaldab ressurssi kasutada otstarbekamalt.

Eelnõu § 1 punktiga 71 muudetakse § 123 lõiget 5, pikendades hankelepingu muutmise teate

esitamise tähtaega registrile. Senine kümne päeva pikkune tähtaeg asendatakse kolmekümne

päevaga.

Muudatuse eesmärk on anda hankijatele mõistlikum ajaraam teatud hankelepingu muudatuste

kohta teate esitamiseks. Kehtiv kümne päeva pikkune tähtaeg on praktikas osutunud liiga

lühikeseks, arvestades aega, mis kulub muudatusega seotud informatsiooni kogumisele,

asutusesisestele kooskõlastustele, lepingu muudatuse vormistamisele ja andmete registrisse

sisestamisele.

Tähtaja pikendamine kolmekümne päevani ühtlustab selle teiste sarnaste

teavitamistähtaegadega seaduses, näiteks hankelepingu sõlmimise teate esitamise tähtajaga.

Kuna tegemist on juba sõlmitud ja täitmisel oleva hankelepingu muudatusega, ei mõjuta tähtaja

pikendamine hankemenetluse enda kestust.

Muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega, mis ei sätesta hankelepingu muutmise

teate esitamise tähtaega. Kuigi tähtaja pikendamine võib teoreetiliselt lühendada aega, mille

jooksul teised ettevõtjad saavad muudatusest teada, on selle praktiline mõju õiguskaitsele

minimaalne, kuna seadus annab õigusvastase lepingu muudatuse vaidlustamiseks niigi pika,

kuue kuu pikkuse tähtaja. Hankijad on muudatusele andnud laialdase toetuse, leides, et see

annab neile vajaliku aja korrektsete andmete esitamiseks ja organisatsioonisiseseks

menetlemiseks, vähendades seeläbi ajasurvet ja eksimisvõimalusi.

Eelnõu § 1 punktiga 72 muudetakse § 125 lõiget 4, pikendades lihthankemenetluses

pakkumuste esitamise minimaalseid tähtaegu. Asjade või teenuste hankelepingu puhul

pikendatakse tähtaega kümnelt päevalt 15 päevani ning ehitustööde hankelepingu puhul 15

päevalt 25 päevani.

Muudatus on otseselt seotud eelnõu eesmärgiga kaotada riigihanke piirmäär ja laiendada

lihthankemenetluse kohaldamisala kõikidele hangetele, mille maksumus jääb alla vastava

rahvusvahelise piirmäära.

Eelnõu ettevalmistamise ja kaasamise käigus leidis kinnitust, et kehtiva seaduse

lihthankemenetluse tähtajad on liiga lühikesed konkurentsi tagamiseks suurema maksumusega

hangete puhul, mis edaspidi lihthankemenetluse alla liigituvad. Eriti ehitus-, projekteerimis- ja

IT-valdkonna ettevõtjate liidud tõid välja, et 10-päevane tähtaeg ei võimalda koostada

läbimõeldud ja kvaliteetset pakkumust, eriti keerukamate teenuste ja ehitustööde puhul.

Seetõttu pikendatakse lihthankemenetluse miinimumtähtaegu. Oluline on märkida, et tegemist

ei ole uute tähtaegade kehtestamisega, vaid seni avatud hankemenetluses riigihanke tasemel

kehtinud tähtaegade ülevõtmisega. Kehtiva seaduse § 93 lõike 1 punktid 1 ja 3 sätestavad täpselt

samad tähtajad (15 päeva asjadele/teenustele ja 25 päeva ehitustöödele) riigihangetele, mis jäid

riigihanke ja rahvusvahelise piirmäära vahele. Eelnõuga tunnistatakse need sätted kehtetuks.

37

See lahendus on kompromiss, mis püüab leida tasakaalu optimaalse menetluse pikkuse ja

pakkujatele piisava aja tagamise vahel. Lihthankes täpselt samade tähtaegade kehtestamisega

nagu olid riigihanke piirmäära ületavate riigihangete puhul soovitakse tagada, et kõigil

pakkujatel, sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel oleks võimalik hankija

dokumentatsioon läbi töötada ning konkurentsivõimeline pakkumus esitada. See tähendab, et

ka suurema väärtusega lihthangetes on pakkujatel kvaliteetse pakkumuse koostamiseks sama

palju aega kui varemgi sarnase maksumusega hangete puhul. Tegemist on

miinimumtähtaegadega ning hankijal on alati võimalus ja kohustus määrata igal konkreetsel

juhul mõistlik tähtaeg, arvestades hanke keerukust ja mahtu (vt lisaks seletuskirja eelnõu

punktide 43-49 osas).

Eelnõu § 1 punktiga 73 täiendatakse § 125 lõiget 5 ja § 126 lõiget 7 viitenormiga §-s 103

sätestatud teise ettevõtja, sh teiste ühispakkujate või ühistaotlejate, vahenditele tuginemise

regulatsioonile. Kehtiva § 125 lõike 5 esimese lause kohaselt on hankija lihthankemenetluses

kohustatud järgima lisaks kõigile 1. peatüki sätetele81 kohustuslikuna ka §-des 77, 81 ja 82

sätestatut. Paragrahvis 125 ei ole viidatud §-le 103, kuid § 125 lõige 2 võimaldab hankijal endal

riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS-i

sätetest, sh §-st 103. Riigihangete vaidlustuskomisjon on §-s 125 viitenormi puudumisel

lähtunud lihthankemenetluses § 103 kohalduvuse küsimuses hankija poolt riigihanke

alusdokumentides kirjapandust.82 Arvestades antud küsimuses Rahandusministeeriumile

laekunud korduvaid nõustamispäringuid,83 teatud õiguslikku segadust hankijate seas ja seaduse

ühetaolise rakendamise eesmärki, on siiski otstarbekas viide §-le 103 lihthankemenetluses

kohustuslikuna kohalduvate hankemenetluse sätete loetellu lisada. See vabastab hankijad

vajadusest dubleerida teise isiku vahenditele tuginemise regulatsiooni või viidet sellele

riigihanke alusdokumentides ning tagab suuremale hulgale ettevõtjatele juurdepääsu

lihthankemenetlustele ja eelduslikult võimaldab seeläbi suurendada pakkujate paljusust ja

konkurentsi lihthankemenetlustes. Erinevalt § 125 lõike 5 kolmandast lausest ei ole sama lõike

esimeses lauses loetletud sätete kohaldamist hankijal võimalik riigihanke alusdokumentides

vältida. Edaspidi kohaldub § 103 lihthankemenetluses samas mahus ja viisil, nagu

hankemenetluses, st teise ettevõtja vahenditele tuginemist saab hankija piirata üksnes

põhjendatud juhtudel, kui see on §-s 103 sõnaselgelt ette nähtud ja vastavad eeldused on

täidetud (vt § 103 lõiked 3 ja 7)84.

Eelnõu § 1 punktiga 74 täiendatakse § 125 lõiget 5 pärast esimest lauset lausega, mis juhib

tähelepanu, et vähemalt 500 000-eurose maksumusega ehitustööde hankelepingutele

kohalduvad 2. peatüki § 115 ja § 122 teatud sätted.

Paragrahvide 115 ja 122 muudatuste selgituse leiab punktide 59 ja64.

Kuivõrd alla rahvusvahelise piirmäära jäävate riigihangete puhul ei pea üldjuhul 2. peatüki

sätteid järgima, võib ilma lisatud lauseta vastav kohustus seaduse rakendajal tähelepanuta jääda.

RHS-i struktuuri loogikat arvestades peakski vastav kohaldamise erisus olema sätestatud

üksnes §-s 125 sarnaselt §-ga 168, kuid seaduse parema loetavuse ja järjepidevuse huvides ning

seaduse rakendajate sisseharjunud praktikat arvestades on ehitustööde hankelepingute künnis

500 000 eurot lisatud 2. peatükki, kuigi viimane kohaldub riigihangetele alates rahvusvahelisest

piirmäärast ning kohaldamise erisused tuleks sätestada erimenetluste juures.

81 mille kohaldumine lihthankemenetluses pole vastava sätte olemusest tulenevalt välistatud, vt nt § 27 lg 2. 82 VAKO 09.05.2023, nr 50-23/261343, p 7. 83 Korduma kippuvad küsimused 01.09.20217 jõustunud RHS kohta, viimati täiendatud 03.12.2014, lk-d 89-90. 84 vt ka EKo 07.04.2016, C-324/14, Partner Apelski Dariusz, p 49.

38

Hankijal säilib võimalus kohaldada § 115 vabatahtlikult teistele lihthankemenetluses

korraldatavatele riigihangetele, jättes vastava välistuse riigihanke alusdokumentides

sätestamata.

Eelnõu § 1 punktiga 75 pikendatakse § 125 lõikes 9 sätestatud lepingu sõlmimisele eelnevat

ooteaega. Muudatus on seotud § 189 lõike 4 muudatusega, millega pikeneb

lihthankemenetluses vaidlustuse esitamine kolmelt tööpäevalt viiele tööpäevale. Seetõttu

muudetakse hankelepingu sõlmimisele eelnev ooteaeg seitsme tööpäeva pikkuseks. Tõhusa

õiguskaitse tagamiseks säilitatakse ooteaja ning vaidlustamise tähtaja vahel 2 tööpäeva pikkune

lõtk nagu kehtivas regulatsioonis. Nii saavad huvitatud isikud vaidlustada hankija otsused enne

hankelepingu sõlmimist.

Eelnõu § 1 punktiga 76 tunnistatakse kehtetuks § 145 teine lause. Muudatus on seotud

võrgustikusektori hangetele lihtsustatud korra kehtestamisega. Kuna lihtsustatud korra kohaselt

ei kohaldu alla rahvusvahelise piirmäära jäävatele hangetele, 2. peatüki sätted, kuid §-d 115 ja

§ 122 kohalduvad osaliselt hankelepingutele eeldatava maksumusega vähemalt 500 000 eurot

ning § 145 teise lause järgi kohalduvad need võrgustikusektorile, siis eelnõu eesmärgi

saavutamiseks tuleb § 145 teine lause kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punktiga 77 lisatakse seadusesse uus § 1521. See säte koos § 15 lg-ga 91

moodustavad võrgustikusektoris tehtava muudatuse tuuma.

Muudatus on ajendatud eelnõu kooskõlastamise käigus üheksa võrgustikusektori hankija

esitatud ettepanekust. Hankijad tegid ettepaneku vabastada võrgustikusektori hanked

lihthankemenetluse läbiviimise kohustusest, sest võrgustikusektori hankijad tegutsevad vabal

turul ning konkureerivad mittehankijatega. Riigihanke menetluste läbiviimine toob aga kaasa

lisakulutusi (tööjõu, aja ning finantsressurss), mis vähendab oluliselt nende konkurentsivõimet.

Uues lihtsamas menetluses otsustati säilitada riigihanke avaldamise kohustus registris ning

ooteaja kohaldamine enne hankelepingu sõlmimist. Need reeglid säilitati riigihangete

läbipaistvuse tagamiseks. Hanketeate avaldamisega registris on kõigil huvitatud ettevõtjatel

võimalik lepingu sõlmimise kavatsusest teada saada ning esitada oma pakkumus. Ooteaeg tagab

pakkujatele reaalse õiguskaitse. Viimase rakendamise kasuks otsustati seetõttu, et hangetes

toimib konkurentide kontroll ning kui reaalset võimalust hankija otsust vaidlustada enne

lepingu sõlmimist pole, jäävad pakkujate õigused tegeliku kaitseta. Samas on alla

rahvusvahelise piirmäära jäävate lepingute maksumused siiski märkimisväärsed.

Kolmas säiliv reegel on riigihanke menetluse tulemuste andmete (lepingu sõlmimise teate)

esitamine registrile. Viimane on vajalik läbipaistvuse tagamiseks, järelevalve teostamiseks ja

statistika kogumiseks.

Lihthankemenetlus võeti kasutusele 1. jaanuarist 2011. aastal85. Eelnõu 860 SE seletuskirjas86

selgitati lihthankemenetluse kehtestamise vajalikkust järgmiselt: „Hankijad soovivad rohkem

suuniseid lihthanke ja lihtsustatud korras tellitava teenuse ostmiseks: kas võib kohaldada §-s 38

sisalduvaid kõrvaldamise aluseid; kas võib sarnaselt avatud hankemenetlusega kasutada

pakkuja pädevuses veendumiseks §-s 40 ja 41 sisalduvaid kvalifikatsioone puudutavaid norme.

Lihthangete regulatsiooni eesmärgiks ongi tagada hankijatele selgus lihthankeid puudutava

regulatsiooni ulatusest.“ Samas ei hinnatud 2011. a ega 2017. aasta seaduse vastuvõtmisel

spetsiifiliselt võrgustikusektori hangete siseriikliku regulatsiooni ulatuse vajadust. Küll leiti,

85 Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse ( p 18 ja p§ 5 lg 1 86 Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus 860 SE.

39

2017.a vastu võetud seaduse seletuskirjas, et: „ .. ei ole põhjendatud siseriikliku piirmäära

sätestamine samal tasemel klassikalise sektoriga võrgustikusektori hankijatele, kes ei ole

avaliku sektori hankijad, kuivõrd tegemist on äriühingutega, kelle tegevus ongi suunatud

kasumlikkusele, mistõttu sõlmitakse lepingud alati lähtuvalt parimast hinna ja kvaliteedi

suhtest.87“

Kokkuvõttes on lihthankemenetluse korra kehtestamisest möödunud 15 aastat ning selle aja

jooksul on hankijate vajadused, samuti turusituatsioon muutunud.

Võrgustikusektori hankijad tegutsevad peamiselt gaasi ja soojusenergia, elektrienergia, vee,

transporditeenuste, sadamate või lennuväljade ja postiteenuste valdkondades. Nimetatud

valdkondades tegutsevad osa ettevõtjaid osaliselt vaba turu tingimustes, teised (tehnovõrkude

omanikud) aga omavad loomulikku monopoli, sest dubleerivat torustikku vmt ei ole

majanduslikult otstarbekas välja ehitada.

Võrgustikudirektiivis 2014/25/EL on sätestatud võimalus avatud konkurentsiga turgudel

toimuvatele tegevustele, direktiivi mitte kohaldata. Direktiivi artikli 34 lõike 1 kohaldamisel

loetakse juurdepääsu turule mittepiiratuks, kui liikmesriik on rakendanud ja kohaldanud liidu

õigusakte, mis on loetletud direktiivi III lisas. Võrgustikudirektiivi III lisas nimetatud

direktiivid on Eesti õigusesse üle võetud. Järelikult võib artiklis 35 sätestatud Euroopa

Komisjonilt riigihangete tegemisest vabastuse taotlemine olla osades sektorites edukas. Viimast

kinnitab 30.09.2025 esimene sarnane Eesti kohta tehtud otsus postiteenuste valdkonnas. Teistes

liikmesriikides on Euroopa Komisjoni otsuse alusel võrgustikusektori hankijaid direktiivi

kohaldamise kohustusest vabastatud elektrienergia ja gaasi, postiteenuste, transpordi, samuti

sadama ja lennujaamade valdkonnas88. Järelikult on avatud konkurentsi olemasolu nendes

sektorites leidnud kinnitust. Turu avatuse kohta Eestis avaldab Konkurentsiamet järgmist:

„Avatud turul on kõigil elektri tootjatel võrdsed võimalused juurdepääsuks elektrivõrkudele ja

Euroopa Liidu riikide vahelistele võrguühendustele.“89. Sama on esitatud gaasituru kohta:

„Eesti gaasiturg on avatud alates 2007. aastast.“90. Direktiivis sätestatud vabastuse taotlemine

on aga mitmeaastane protsess, mis on ilmselt siiani olnud hankijatele taotluse esitamisel

takistuseks. Siseriiklikult ei ole aga sellist erandit võimalik taotleda. Seega ongi üks võimalikest

lahendustest siseriikliku regulatsiooni leevendamine kõigi võrgustikusektori hankijate jaoks.

Kui avatud turul tegutsevaid hankijad mõjutab konkurents, siis need võrgustikuhankijad, kes

omavad loomulikku monopoli, alluvad aga hindade kujundamisel Konkurentsiameti

kontrollile. Näiteks on vastavad erisätted kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses,

lennundusseaduses, kaugkütteseaduses, raudteeseaduses ja lisaks konkurentsiseaduses. Neil on

kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenuse kulude kohta. Tulude ja kulude arvestus

peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote

või teenuse väärtusega91.

Seega arvestades, et: 1) avatud turul kauplemine või 2) hinnaregulatsioonile allumine ja 3)

äriühingu olemusest tulenev eesmärk kasumit teenida, tagavad võrgustikusektori hankijate huvi

hankida asjad, teenused ja ehitustööd parima hinna/kvaliteedi suhtega, ei pea pelgama

hankelepingute menetluse lihtsustamist, sest riigihangete seadusega seatud eesmärk

87 Eelnõu 450 SE seletuskiri lk 36. 88 Euroopa Komisjoni rakendusotsused võrgustikusektoris. 89 Elektri valdkonna tutvustus. 90 Gaasi valdkonna tutvustus. 91 Konkurentsiseaduse § 181;

40

konkurentsi ärakasutamiseks ja hankija rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine

saavutatakse teisel moel.

Samuti on usutavad võrgustikusektori hankijate väited menetluse lihtsustumisel tekkiva

kokkuhoiu kohta. Euroopa Komisjoni andmetel maksis aastatel 2019–2024 üle rahvusvahelise

piirmäära maksumusega hankelepingu sõlmimise menetlus ja selles osalemine keskmiselt 43

200 eurot. See on tõus võrreldes 2014. aasta eelse ajaga (siis oli kulu 34 600 eurot)92.

Lisaks kinnitab hankijate tähelepanekut konkurentsi säilimise kohta lihtsamas menetluses fakt,

et riigihangete registri andmetel oli 2024. aastal võrgustiku sektoris pakkumuste arv

väikehangetes keskmiselt 6,58 ja lihthangetes 3,84.

Järelikult ei mõjuta kavandatav muudatus konkurentsi, kuid annab võrgustikusektori

hankijatele kokkuhoiu nii rahas kui ajas.

Peale selle tuleb silmas pidada, et võrgustikudirektiiviga on kehtestatud sektoris kõrgemad

piirmäärad ning paindlikumad reeglid (otselepingute sõlmimise võimalused,

eelkvalifitseerimine, pikemad raamlepingute tähtajad) võrreldes teiste sektoritega, mistõttu

tuleks ka alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes arvestada võrgustikusektori eripära

ning luua menetlustes erisus.

Muudatuse tegemisel arvestati asjaolu, et registri 2024. aasta andmetel korraldavad 8 suurimat

võrgustikusektori hankijat 85% sektori hangetest hinnatuna maksumuse järgi. Nendeks on AS

Eesti Raudtee, Eesti Energia AS, Elering AS, AS Tallinna Vesi, AS Tallinna Lennujaam, AS

Tallinna Linnatransport, Enefit Industry AS ja Elektrilevi OÜ. Tegemist on suurte hankijatega,

kelle hankekorrad on ühtlustatud ja siseauditid toimivad regulaarselt. Need mehhanismid

vähendavad oluliselt lihtsustatud korra kuritarvitamise riski.

Eelnõu § 1 punktiga 80 parandatakse § 178 lõikes 2 esinev viga, mis tekkis RHS varasema

muudatusega (jõustunud 1. juunil 2022). Eelnõuga taastatakse paragrahvi loogiline ja algselt

kavandatud regulatsioon.

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete erisusi reguleeriv § 178 sätestab täiendavad

dokumendid ja andmed, mida hankija võib pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kontrollimiseks nõuda. Enne 1. juuni 2022 muudatust loetleti lõike 1 kolmes punktis andmed

tarnekindluse kohta (nt töövahendite, materjalide ja tarneallikate kirjeldused).

Lõige 2 sätestas, et just neid lõikes 1 nimetatud tarnekindluse andmeid võib nõuda hankelepingu

täitmiseks erilistes olukordades, näiteks erakorralise seisukorra ajal.

Juunis 2022 jõustunud seadusemuudatusega täiendati § 178 lõiget 1 oluliselt, lisades sinna

mitmeid uusi punkte (punktid 4–7), mis puudutavad näiteks varasemat kogemust, kvaliteedi

tagamise meetmeid ja personali kvalifikatsiooni. Need on üldkohaldatavad

kvalifitseerimistingimused kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes.

Samas jäeti ekslikult muutmata lõige 2, mis viitab endiselt kogu lõikele 1. Selle tulemusena on

tekkinud ebaloogiline ja vastuoluline olukord, kus kehtiv sõnastus seob kõikide lõikes 1

92 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT EXECUTIVE SUMMARY OF THE EVALUATION of

the Public Procurement Directives Staff Working Document Evaluation of Directive 2014/23/EU on

Concessions, Directive 2014/24/EU on Public Procurement and Directive 2014/25/EU on Utilities lk 55

41

nimetatud andmete ja dokumentide esitamise nõude lõikes 2 nimetatud erandlike asjaoludega

(hädaolukord, sõjaseisukord jms).

Eelnõuga tehtav muudatus parandab selle vea. Lõikes 2 asendatakse üldine viide „lõikes 1“

täpse viitega „lõike 1 punktides 1–3“.

Eelnõu § 1 punktiga 81 muudetakse Rahandusministeeriumi ülesannete loetelu riigihangete

valdkonnas, säilitades Rahandusministeeriumile järelevalvefunktsiooni RHS-i ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide täitmise üle, kuid jättes § 180 punktist 6 välja väärtegude kohtuvälise

menetluse. Sätte muutmine on seotud eelnõu punktiga 80 tehtavate muudatustega, s.o §-des

213–215 sätestatud väärteokoosseisude ja nende menetlemiseks Rahandusministeeriumile

kohtuvälise menetleja pädevust ettenägeva § 216 kehtetuks tunnistamisega.

Eelnõu § 1 punktidega 82–85 muudetakse § 189, mis sätestab vaidlustuste esitamise tähtajad.

Muudatused on otseselt seotud riigihanke piirmäära kaotamisega.

Punktiga 82 tunnistatakse kehtetuks lõike 2 punkt 1, mis sätestas 2-tööpäevase vaidlustustähtaja

riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks lihthankemenetluses.

Punktiga 83 muudetakse sama lõike punkti 2, millest saab edaspidi üldine tähtaeg riigihanke

alusdokumentide vaidlustamiseks kõikides riigihanke menetlustes, mille maksumus ületab

lihthanke piirmäära. Sätte kohaselt tuleb riigihanke alusdokumendid vaidlustada hiljemalt viis

tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

Kuivõrd lihtsustamise protsessis soovitakse alles hoida senine menetluskord nii palju kui

võimalik, et säiliks praktika järjepidevus ning seaduse rakendajad saaksid muudatustega

kiiremini kohaneda, siis võimalusel välditakse uute tähtaegade seadusesse toomist. Seetõttu oli

valik, kas säilitada senine lihthankemenetluse või riigihanke piirmääraga seotud tähtaeg.

Eelnõus jäädi viimase juurde, sest eelnõuga laiendatakse lihthankemenetluse kohaldamisala

suurema maksumusega riigihangetele, mille korraldamisel kasutatakse tõenäoliselt

mahukamaid riigihanke alusdokumente ning senine kahe tööpäeva pikkune alusdokumentide

vaidlustamisaeg ei ole huvitatud isikutele piisav.

Punktiga 84 muudetakse § 189 lõiget 4, mis reguleerib muid vaidlustusi lihthankemenetluses.

Lõikest eemaldatakse viide kehtetuks tunnistava lõike 2 punktile 1. Vaidlustuse esitamise

tähtaega pikendatakse kolmelt tööpäevalt viie tööpäevani.

Ka see muudatus on seotud lihthankemenetluse kohaldamisala laienemisega. Suurema

väärtusega ja keerulisemate hangete puhul on vajalik anda vaidlustajale rohkem aega hankija

otsuste analüüsimiseks ja põhjendatud vaidlustuse koostamiseks. Selline riskide maandamise

abinõu toodi välja ka lihtsustamise aruandes93. Tähtaja pikendamine viie tööpäevani tagab

tõhusama õiguskaitse.

Punktiga 85 tehakse § 189 lõikes 4¹ tehniline muudatus, mis on analoogne teiste sarnaste

muudatustega eelnõus (nt § 30 ja § 41¹). Sättest eemaldatakse üleliigseks muutunud viide

riigihanke piirmäärale. Samuti lisatakse lõikesse viide §-le 1521. Vastupidisel juhul puuduks

lihtsustatud korra menetluses vaidlustamise tähtaeg, sest tegemist on üle lihthanke piirmäära

jäävate riigihangetega, kuid samal ajal ei ole tegemist lihthankemenetlusega.

93 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 10.

42

Eelnõu § 1 punktiga 86 muudetakse § 193 lõike 5 algust. Kehtivas sõnastuses sõltub

hankelepingu sõlmimiseks loa andmine lisaks olulise avaliku huvi olemasolule hankelepingu

sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase otsuse vaidlustamisest. See on osutunud

problemaatiliseks olukorras, kus pöördmenetluses vaidlustatakse vaid edukaks tunnistamise

otsus, kuid mitte kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsust. Ringkonnakohtu lahendis nr

3-23-1606 käsitleti just niisugust juhtumit. Seaduse sõnastusest tulenevalt ei oleks selles

olukorras võimalik taotleda § 193 lõike 5 alusel luba lepingu sõlmimiseks, kuna vaidlustaja ei

vaidlustanud hankelepingu sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast otsust. See ei ole sätte

eesmärgiga kooskõlas.

Ringkonnakohus järeldas, et § 193 lõige 5 on selles olukorras siiski kohaldatav, kuigi ei

vaidlustatud „hankija ajaliselt viimast otsust“. Ringkonnakohus selgitas: „Sätte mõte on, et ära

langeks lepingu sõlmimise keeld olukorras, kus kõik vajalikud otsustused lepingu sõlmimiseks

on tehtud, st hankemenetlus on jõudnud lõppfaasi ning ainus takistus lepingute sõlmimiseks on

alustatud vaidlustusmenetlus.94“

2007. aastal jõustunud RHS-i sõnastust muudeti, kuna see ei arvestanud pöördmenetluse

võimalusega – pakkuja võis küll vaidlustada viimasena tehtud kvalifitseerimise otsust, kuid

sellisel juhul polnud hankijal võimalik taotleda luba hankelepingu sõlmimiseks. Ka praegune

sõnastus ei arvesta pöördmenetlusega täielikult, kuna ei võimalda hankelepingu sõlmimise luba

taotleda siis, kui vaidlustaja ei ole vaidlustanud pöördmenetluses viimasena tehtavaid

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuseid.

Eelnõuga kodifitseeritakse kohtupraktikas väljendatu, et suurendada õigusselgust. Riigihangete

läbiviimist lihtsustab see, kui hankijal on avalikust huvist tulenevalt õigus taotleda

hankelepingu sõlmimiseks loa andmist ka pöördmenetluses. Seadusandja eesmärk ei ole olnud

seda välistada.

Muudatus on kooskõlas õiguskaitsemeetmete direktiividega, sest need ei näe ette, millise otsuse

vaidlustamisel on õigus anda luba hankelepingu sõlmimiseks95.

Lihtsustamise aruandes tagasisidet andnud hankijad olid ettepanekuga nõus, kuid enamik

rõhutasid praktilise kokkupuute puudumist96.

Eelnõu § 1 punktiga 87 täiendatakse § 207 lõiget 2 teise lausega, millega järelevalveteade

tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ning järelevalveteate esitanud

isikule tagatakse konfidentsiaalsus.

Paragrahvi 207 lõige 2 sätestab, et järelevalveteate võib esitada igaüks, sõltumata sellest, kas

rikkumisena kirjeldatud juhtum rikub teate esitaja õigusi. Täienduse eesmärk on kohelda kõiki

järelevalveteate esitajaid ühetaoliselt, laiendades juurdepääsupiirangut kõigile järelevalve-

teadetele ning tagades kõigile teate esitajatele konfidentsiaalsuse, olenemata järelevalveteates

osutatud riigihanke eeldatavast maksumusest jt asjaoludest.

Muudatuse eesmärk on tagada kõikidele järelevalveteate esitajatele ühetaoline ja püsiv kaitse,

olenemata rikkumise või riigihanke asjaoludest. Sellega soodustatakse rikkumistest teatamist

ja suurendatakse järelevalve tõhusust.

94 Tallinna Ringkonnakohtu lahend 3-23-1606, p 12. 95 Direktiivi 89/665/EMÜ art 2 lg 5 esimene lõik ja direktiivi 92/13/EMÜ art 2 lg 4 esimene lõik. 96 Ettepanek 32. Lihtsustamise aruanne.

43

Kehtiva korra kohaselt (avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lg 1 p 2) on järelevalveteade

asutusesiseseks kasutamiseks (AK) üksnes järelevalvemenetluse ajaks. Pärast menetluse lõppu

sõltub juurdepääsupiirangu säilimine lisatingimustest, näiteks kas tegemist on Euroopa Liidu

õiguse rikkumisega (Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus,

TÕRTKS) või korruptsioonijuhtumiga. Selliste asjaolude väljaselgitamine on aga töö- ja

ajamahukas ning tekitab olukorra, kus sarnastest rikkumistest teatajaid koheldakse ebavõrdselt.

Hankijapoolsete survemeetmete oht teavitajale ei ole alla rahvusvahelist piirmäära jäävates

hangetes väiksem kui ELi direktiivide kohaldamisalasse kuuluvates hangetes.

Kavandatav muudatus lahendab selle probleemi, kehtestades kõikidele järelevalveteadetele

püsiva juurdepääsupiirangu, mis kaitseb teavitajat.

Kavandatav juurdepääsupiirang on vajalik, sest AvTS-is sätestatud alused ei taga kõikidele

teavitajatele piisavat ja ühetaolist kaitset pärast järelevalvemenetluse lõppu. Muudatusega

kaitstakse järgmisi huve, mis on kooskõlas „Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa

Nõukogu konventsiooni“ (Tromsø konventsioon) artikli 3 lõike 1 punktidega e, f ja g:

1. Teavitaja era- ja majandushuvide kaitse (Tromsø konventsiooni art 3 lg 1 p-d f ja g):

Konfidentsiaalsus kaitseb teate esitajat võimalike survemeetmete, mainekahju või muu

tagakiusamise eest nii hankija kui ka konkurentide poolt.

2. Avaliku võimu uurimis- ja järelevalvehuvi kaitse (Tromsø konventsiooni art 3 lg 1 p e): Kui

teavitajad kardavad avalikuks tulekut, võivad paljud rikkumised jääda teatamata. See

kahjustaks järelevalve tõhusust ja avalike vahendite läbipaistvat kasutamist. Seega teenib

teavitaja kaitse laiemat avalikku huvi.

Järelevalveteade on menetluse algatamise ajend, mitte menetlusdokument, millele hankijal või

kolmandatel isikutel peaks olema juurdepääs. Menetluse käigus kogutud ja loodud muu teave

(v.a teade ise ja vastus teatajale) muutub pärast menetluse lõppu üldjuhul avalikuks, tagades

menetluse läbipaistvuse.

Järelevalveteatele kehtestatava juurdepääsupiirangu tähtaja osas lähtutakse AvTS § 40 lõikes 1

sätestatud üldreeglist. See tähendab, et juurdepääsupiirang kehtestatakse kuni viieks aastaks.

Kui piirangu kehtestamise alus (nt vajadus kaitsta teavitajat) püsib, võib asutuse juht tähtaega

pikendada veel kuni viie aasta võrra.

Eelnõu § 1 punktiga 88 tehtav muudatus on ühelt poolt tingitud §-de 213–215 kehtetuks

tunnistamisest (vt eelnõu punkt 89) ning teisalt täpsustatakse, et kui võimalik süüteokahtlus

seisneb väärteotunnuste ilmnemises, siis teavitatakse vastava väärteokoosseisu osas pädevat

kohtuvälist menetlejat. Sätte praegune sõnastus ei ole terminoloogiliselt täpne, sest süüteod

jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks (KarS § 3 lõige 2). Uurimisasutused ja prokuratuur

toimetavad kuriteo asjaolude ilmnemisel kriminaalmenetlusi (KrMS § 6). Väärteomenetlusi

alustavad väärteotunnuste ilmnemisel kohtuvälised menetlejad (VTMS § 31 lõige 1).

Eelnõu § 1 punktiga 89 tunnistatakse kehtetuks §-des 213–215 sätestatud väärteo koosseisud

ja § 216, milles oli määratud kehtetuks tunnistatavate väärtegude tarbeks kohtuväline menetleja

ja väärtegude aegumistähtaeg.

RHS-is sätestatud kohustuste adressaadiks on hankija (nt § 2 lõige 1, § 3, § 5 lõige 1, § 123

lõige 1), kelleks algupäraselt on kas riik või teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud (§ 5

lõike 2 punktid 1–3) ja nende tuletised (§ 5 lõike 2 punktid 4 ja 5). Olemuslikult on tegemist

esmajoones haldusekandjatele suunatud reeglistikuga. Riigihanke menetlus on

44

haldusmenetluse eriliik97 ja RHS on seega spetsiifiliste haldusmenetlusnormide kogum.

Haldusele adresseeritud menetlusseadustes ei ole menetlusnormide vastu eksimise eest

väärteovastutuse sätteid reeglina ette nähtud.98 Kuna riik ise on punitiivfunktsiooni kandjaks,

ei ole väärteovastutuse instituut haldusmenetluse, sh riigihanke menetluse, läbiviija poolt

menetlusnõuete järgimise tagamise reguleerimismeetodina kohane. Haldustegevuse seaduslikkuse, sh

riigiasutustele kohustuslikest menetlusreeglitest kinnipidamise, tagamiseks on muud instrumendid, nt

kohtueelne (vaide)menetlus ning sellel järgnev (haldus)kohtulik kontroll, mida täiendavad internsed

järelevalve liigid nagu haldusjärelevalve või alluvussuhtes teostatav teenistuslik järelevalve,

majanduskontroll ehk audit, revisjon jne.

Hankija väärteokorras karistamine on tihtipeale välistatud ka karistusõiguslikult. KarS § 14 lõige

4 sätestab, et juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse sätteid ei kohaldata riigile, riikidevahelisele

organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Ülekantuna

riigihangete valdkonda võib see tuua kaasa ebamõistliku ning hankijaid pelgalt nende õigusliku

organiseerituse vormist tulenevalt diskrimineeriva olukorra. Juriidiline vastutus RHS-i menetlusreeglite

vastu eksimise korral, vastutuse repressiivne olemus ja selle ulatus erinevad avalik-õiguslike ja

eraõiguslike hankijate puhul märkimisväärselt, samas kui RHS-i menetlusreeglid ise või nende

kohaldumine ei sõltu üldjuhul sellest, kas nt avaliku sektori hankija tegutseb § 5 lõike 2 punktides

1–3 või lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud juriidilises vormis. Enamgi veel, hankijate sedavõrd

diferentseeritud kohtlemine tulenevalt nende siseriiklikust asutamise vormist, on suuresti võõras ka EL-

i hankeõigusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL on Eesti siseriikliku õiguse

järgi eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku sektori hankijaid, sh § 5 lõike 2 punktis 4

nimetatud sihtasutusi või lõike 2 punktiga 5 hõlmatud osaühinguid, defineeritud kui „avalik-

õiguslikke isikuid“. Riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe

või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused – vastavalt

direktiivile on nad kõik „avaliku sektori hankijad“, kes peavad soetuste tegemisel järgima vastavaid

reegleid (arvestades üksikuid erinevusi, nt kehtivad keskvalitsustele ja keskvalitsusest madalama

tasandi hankijatele erinevad piirmäärad).

Kuigi see ei muuda automaatselt lubamatuks hankija tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutusele

võtmist99, ei ole väärteovastutuse ettenägemine teenistusülesannete täitmisel pelgalt hooletusest

tingitud vigade eest põhjendatud. Näiteks, kui ametnik eksib mõne (muu) haldusmenetluse

läbiviimisel HMS-i reeglite vastu, siis on küll võimalik tema karistamine teenistuskohustuse

süülise, sh hooletusest tingitud, rikkumise eest avaliku teenistuse seaduse alusel

distsiplinaarkorras, kuid KarS-is ette nähtud ametialase süüteokoosseisu, nt altkäemaksu võtmine,

ametialane võltsimine, puudumisel teda karistusõiguslikult vastutusele ei võeta.

Karistusõiguslik sekkumine peab alati lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest.

Riigihankealaste väärtegude menetlemisel puutub Rahandusministeerium sageli kokku küsimusega,

kas RHS-i reeglite vastu eksinud hankija teenistuja tegutses pahaaimamatult keelueksimuses

(KarS § 39 lõige 1) või oli kõigele vaatamata eksimus RHS-i reeglite vastu teenistuja jaoks

siiski välditav, nt konsulteerides riigihankeõigusele spetsialiseerunud õigusnõustajaga.100

Õiguspoliitiliselt on raske õigustada ettevaatamatusest RHS-i reeglite vastu eksimise

väärtegudena sanktsioneerimise vajalikkust olukorras, kus Riigikohuski on möönnud, et RHS-

i reeglite kohaldumise vältimatu eeltingimus – kas tegemist on üleüldse hankijaga, kes peab lepingu

sõlmimisel järgima RHS-i, juba ainuüksi see triviaalsena näiv asjaolu võib olla kohtutelegi keerukas

97 RKHKm 30.10.2003, 3-3-1-68-03, p 16. 98 vt HMS, vrd KAHOS, milles samuti väärteosätted puuduvad – kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus on nagu

riigihanke menetlus haldusmenetluse eriliik, RKPJko 06.06.2023, 5-22-15, p 51. 99 RKKKo 26.11.2013, 3-1-1-88-13, p 9. 100 RKKKo 21.06.2024, 4-23-3193, p 18 jj.

45

õiguslik küsimus.101 Ühtlasi on Riigikohus seoses hankelepingu muutmise reeglitega leidnud, et

§ 123 normistik ise on keeruline ning selle kohaldamisel teevad vigu isegi kohtud.102 Praktikas ei

ole harvad juhtumid, kus hankelepingu või selle muutmiskokkuleppe allkirjastab hankija, nt

asutuse, tippjuht, nt peadirektor või minister, kellelt aga ei saa eeldada piisavat orienteerumist

RHS-i detailsetes ja keerukates reeglites ning kes õiguspäraselt tuginevad vastavalt tööjaotus-

ja usalduspõhimõttele sellele, et RHS-i toimingute korrektsuse eest vastutavad alluvad on

oma ülesanded kohaselt täitnud ja asjaolusid piisavalt kontrollinud. Väärteo puhul on karistatav

üksnes täideviimine (KarS § 23). Seetõttu ei oleks asutuse juhti eksitanud teenistuja vastutusele

võtmine karistusõiguslikult võimalik ka osavõtu eest kihutaja või kaasaaitajana (KarS § 22).

Väärteokoosseisude säilitamine ettevaatamatusest toime pandud eksimuste eest võib olla

ülemäärane ja vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, tekitades hankijates õiguslikku ebakindlust

ja otsustamishirmu, sh pidurdada uuenduslike ja innovatiivsete lahenduste ning meetodite

rakendamist hankemenetlustes, eriti olukordades, kus EL-i riigihankeõiguse normistik on keeruline,

erinevate tõlgendusvariatsioonidega ning mitmetes aspektides pole kohtupraktika veel lõplikult välja

kujunenud.

Distsiplinaarvastutuse täiendamine, tegelikus kohaldamispraktikas asendamine, väärteovastutusega

ei ole eesmärgipärane ega õiguskorra kaitsmiseks vajalik. Kui RHS-is riigihanke teostamisele

ette nähtud mistahes nõuete rikkumine, sh kuid mitte ainult: hankelepingu sõlmimine õigusvastase

otselepinguna ilma nõutud riigihanke menetlust läbi viimata; hankelepingu sõlmimisel õigusvastane

hälbimine riigihanke alusdokumentides ettenähtust; hankelepingu lubamatu muutmine, on toime

pandud mõnele ettevõtjale eelise andmise eesmärgil, s.o kavatsetult, siis on vastavalt KarS §-le

300 tegemist kuriteoga ning süüdlane tuleks võtta vastutusele kriminaalkorras.

KarS § 300 lõike 1 dispositsioonis kirjeldatud kuriteo objektiivsed tunnused olid mõeldud

hõlmama ka neid otselepinguid, mis olid sõlmitud ilma tollal kehtinud riigihangete seaduse103

kohaselt nõutavat lihthanget korraldamata, mille puhul ei olnud küll vaja viia läbi täiemahulist,

nt avatud, hankemenetlust, kuid mille puhul siiski esines tõsine oht, et rikutakse riigihangete

seaduses sätestatud kohustusi, eelistatakse kedagi ebaseaduslikult ja selle tulemusena kahjustatakse

avalikku huvi ja läbipaistvust.104 Seega on seadusandja soovinud, et RHS-i kõige tõsisemad ja

kaalukamad rikkumised, mis seisnevad õigusvastase eelise andmise ehk teiste ettevõtjate

lubamatu diskrimineerimise eesmärgist kantud rikkumistes, oleksid karistatavad kuriteona.

KarS § 3 lõike 5 esimese lause järgi, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja

kuriteokoosseisule (s.o ideaalkogumi korral), karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Ent

olukorras, kus kuriteo- ja väärteokoosseisu tunnused käsitlevad sama reguleerimiseset ning on

omavahel kattuvad, ei ole KarS § 3 lõikes 5 sätestatud põhimõte süütegude ideaalkogumi puudumise

tõttu rakendatav ja ka seadusainsust puudutavad reeglid ei pruugi olla asjassepuutuvad, mistõttu

võib kohtul olla kohtuvaidluses kohustus juhinduda süüdistatava jaoks kergemast

karistusõigusnormist.105 Süüteo objektiivse koosseisu tunnuste poolest kattuvate väär- ja

kuriteokoosseisude puhul on praktikas tekkinud sisustamis- ja kohaldamisraskusi mõistmaks,

kas seadusandja on soovinud kehtestada väärteo koosseisu erinormina (lex specialis derogat legi

generali), välistades samaaegselt kuriteokoosseisu kohaldamise.106 Selleks, et eelkirjeldatud

101 RKHKm 15.11.2010, 3-3-1-57-10, p 20. 102 RKHKo 30.05.2022, 3-20-1150, p 41. 103 RT I 2007, 15, 76. 104 XII Riigikogu koosseis, 554 SE II, seletuskiri KarS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise

lugemise juurde, lk 19. 105 RKKKo 14.12.2012, 3-1-1-114-12, p 10. 106 RKKKo 28.01.2008, 3-1-1-60-07, p 28; 02.06.2011, 3-1-1-28-11, p 13 jj; 12.06.2012, 3-1-1-52-12, p-d 11-16; KarS § 300

lg 1 ja RHS-2007 § 1117 lg 1 dispositsioonide konkurentsi kontekstis vt lähemalt RKKKo 28.06.2024, 1-20-3101, p-d 90-

97.

46

tõlgendamisraskusi vältida ning tagada, et mõnele konkreetsele ettevõtjale eelise andmise

eesmärgil otselepingu sõlmimise kui kõige tõsisema riigihankeõiguse rikkumise107 eest oleks

süüdlane, s.o nii toimepanija kui ka võimalikud osavõtjad (kaasaaitajad ja kihutajad), võimalik

kriminaalkorras vastutusele võtta, on soovitatav õiguslik ebaselgus kõrvaldada ja

kuriteokoosseisuga konkureerivad RHS väärteokoosseisud kehtetuks tunnistada.

Peale selle on praktikas väärtegude menetlemisel tulnud ette olukordi, kus väärteomenetluses

ette nähtud menetlustoimingutega ei ole võimalik süüteo toimepanemise või toimepanija isiku

tuvastamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitada (nt erinevalt kriminaalmenetlusest on

väärteomenetluses tõendite kogumine jälitustoiminguga keelatud, vt VTMS § 32).

Riigihankealaste eksimuste puhul, mis pole toime pandud tahtlikult ega kantud õigusvastase eelise

andmise eesmärgist, puudub süüteovastutuse järele ka sisuline vajadus, sest esiteks on õigushüvede

pöördumatut kahjustamist võimalik ära hoida või heastada kasutades selleks seaduses ette nähtud

õiguskaitsemeetmeid. Hankelepingu sõlmimine nõutud hankemenetluseta108, hankelepingu

ebaseaduslik sõlmimine riigihanke alusdokumentides, pakkumuses või raamlepingus

ettenähtust oluliselt erinevatel tingimustel, nagu ka hankelepingu ulatuslik õigusvastane

muutmine – võivad olla vaadeldavad ebaseadusliku otselepingu variatsioonidena, mille korral on

huvitatud ettevõtjal võimalik kaitsta oma subjektiivseid õigusi ja huve vaidlustuse esitamisega

VaKo-le ja kaebusega halduskohtule.

Esmaseks õiguskaitsevahendiks on siin hankelepingu tühisuse tuvastamine § 121 lõike 1 punkt

1, § 185 lõike 4 punkt 3 ja § 197 lõike 3 punkt 1 alusel.109 Näiteks, kui hanketeade on formaalselt

esitatud või raamleping nõuetekohaselt sõlmitud, kuid hankelepingu ese erineb riigihanke

alusdokumentidest, raamlepingust või pakkumusest sedavõrd olulisel määral, et faktiliselt on tegemist

ilma hankemenetluseta (hanketeateta / raamlepinguta) otselepinguga.110 Samuti võib formaalselt

hankelepingu muudatusena vormistatud kokkulepe olla tühine § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt,

kui lubamatu muutmise vormis sõlmitakse sisuliselt uus hankeleping.111 Ent isegi neil juhtudel,

kui hankelepingu õigusvastane muutmine ei ole käsitletav uue lepingu sõlmimisena (nt

teenustasu muutmise võimalus oli riigihanke alusdokumendis ja hankelepingus iseenesest algselt

ette nähtud) ning seepärast ei saa kohaldada § 121 lõike 1 punkt 1, on halduskohtul ikkagi võimalik

tuvastada õigusvastase lepingumuudatuse tühisus vahetult HKMS § 5 lõike 2 alusel.112

Sekundaarse õiguskaitsevahendina on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik nõuda kahju

hüvitamist § 185 lõike 6 alusel. Lisaks õigustatud isiku vaidlustuse alusel tegutsevale

riigihangete vaidlustuskomisjonile saab hankija tegevuse seaduslikkust vajadusel kontrollida

Rahandusministeerium ka pärast hankelepingu sõlmimist n-ö inspektsioonilise järelevalvetegevuse

käigus, so riikliku või haldusjärelevalvena läbiviidavas valimipõhises kontrollis (§ 205 lõike 1

punkt 2, § 206 lõige 4). Avalike huvide jätkuva kahjustumise ärahoidmiseks on § 124 lõikes 1 ette

nähtud ka hankijale endale õigus ebaseadusliku otselepingu või hankelepingu ebaseadusliku

muutmise korral vigane hankeleping üles öelda või sellisest lepingust taganeda. Hankija

lepingupartneril ei ole võimalik tugineda lepingu siduvuse (pacta sunt servanda) ning

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetele olukorras, kus ta pidi aru saama, et

hankelepingu sõlmimine või pikendamine ilma hankemenetlust korraldamata ei pruugi olla

107 EK C-26/03, Stadt Halle, p 37; C-91/08, Wall, p-d 33 ja 71; C-196/08, Acoset, p 50; RKTKo 13.06.2018, 2-16-13032, p 13.2. 108 S.o ilma kohustuslikku hanketeadet avaldamata. 109 Käesoleva eelnõu p-ga 1 tehakse RHS § 185 lg-s 5 muudatus, millega asendatakse riigihanke piirmäär lihthanke piirmääraga,

mis laiendab õiguskaitset, sest õigusvastaselt sõlmitud hankelepingute vaidlustamise õigus algab senise riigihanke piirmäära

asemel juba lihthanke piirmäärast. 110 VAKO 18.04.2022, 39-22/238588, p 14; TlnHKo 10.06.2022, 3-22-951, p 45. 111 EKo C-454/06, Pressetext, p 34; RKHKo 30.05.2022, 3-20-1150, p 38. 112 TlnRnKo 06.09.2024 nr 3-23-2857, p-d 33 ja 35.

47

õiguspärane.113 Järelikult ei ole hankelepingu sõlmimine RHS-i oluliselt rikkudes või sõlmitud

hankelepingu seadusvastane muutmine ka ettevõtja jaoks riskivaba.

Väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamisega ei kaasne negatiivseid mõjutusi ühegi põhiõiguse

ja -vabaduse esemelisele kaitsealale.

Vastupidi, olemasolevate väärteo koosseisude kehtetuks tunnistamisel kui kergendaval

karistusseadusel on PS-st ja karistusseadustikust (KarS) tulenevalt positiivne (põhiõiguste

kandjate jaoks soodne) tagasiulatuv mõju, mis seisneb selles, et vastavalt väärteomenetluse

seadustiku § 29 lõike 1 punktile 6 väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus lõpetatakse,

kui seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on kehtetuks tunnistatud. Nulla poena sine lege

põhimõtet käsitava PS § 23 lõike 2 teist lauset, mis omistab kergendavale karistusseadusele

tagasiulatuva jõu, tõlgendatakse laiendavalt.

Vastavalt KarS § 5 lõikele 2 nimelt niimoodi, et kergemat karistust sätestava seadusena tuleb

mõista ka seadust, mis välistab üldse teo karistatavuse.114

Riive puudumisel ei aktualiseeru ka küsimus sekkumisvolituse põhiseaduspärasusest, sh

proportsionaalsusest. Põhiseadusest ei tulene riigile otseselt kohustust näha ette

väärteovastutuse sätteid riigihangete teostamise nõuete rikkumise eest (vrd PS § 12 lõikega 2,

mis kohustab parlamenti kehtestama karistusi vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise

õhutamise eest).

Kuigi PS § 13 lõige 1, mis sätestab igaühe õiguse riigi ja seaduse kaitsele (vt ka PS § 14),

sisaldab erilist põhiõigust menetlusele ja korraldusele põhiõiguste kolmikmõju olukorras, ei

anna see siiski iseseisvat alust nõudmaks riigilt väärteovastutuse ettenägemist.

Sanktsiooninormid erinevad primaarnormidest ehk käitumisnormidest selle poolest, et need on

sekundaarse iseloomuga reaktsiooninormid punitiivfunktsiooni kandva riigi(võimu) ja

õigusrikkuja vahelises suhtes. Karistusõiguse normidega kolmandate isikute põhiõigusi

vahetult ei tagata. Seda enam, et erinevalt kriminaalmenetlusest on kannatanu instituut

väärteomenetlusele immanentselt võõras.

Seadusandjal on ulatuslik valikuvabadus otsustamaks, millist tüüpi regulatsioonidega tagada

isikute põhiõiguste ja -vabaduse kaitstus. Nagu on eelnevalt seletuskirjas väärteo koosseisude

kehtetuks tunnistamise juures selgitatud, on (konkurentidest) ettevõtjatel, kelle õigusi on

hankija õigusvastase tegevusega rikkunud, võimalik kasutada oma subjektiivsete õiguste

kaitseks erinevaid tõhusaid instrumente – ennekõike on neile ette nähtud vaidlustuse esitamise

õigus ja hankeasjas kaebeõigus halduskohtule. Samuti säilib kõige raskemate RHS-i nõuete

rikkumise eest kriminaalvastutust sätestav kuriteokoosseis KarS §-s 300.

Eelnevat arvestades, vastab riigihangete seaduse teatud nõuete rikkumise eest väärteovastutust

ettenägevate ja nendega kaasuvate sätete kehtetuks tunnistamine PS-le ning dereguleerimise

põhiseaduspärasus täiendavat analüüsi ei vaja.

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks §-des 213–215 sätestatud väärteo koosseisud. Sarnaselt

eelnõu punktide 3–7 selgitavas osas on ka nimetatud sätete kehtetuks tunnistamisel vajadus üle

vaadata vastavad viited toetuse andmise tingimuste määrustes. Reeglina on viited §-dele 213–

215 sätestatud määruste paragrahvides, mis reguleerivad toetuse tagasimaksmist. Nimekiri

113 RKTKo 13.06.2018, nr 2-16-13032, p 13.2. 114 RKÜKo 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 20.

48

määrustest koos viidetega muudetavatele sätetele on esitatud seletuskirja peatükis

„Rakendusaktid“.

3.2 Alusharidusseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 jäetakse AHS115 § 5 lõikest 5 välja kolmas lause.

01.09.2025 jõustusid AHS § 5 lõige 5 ja halduskoostöö seaduse116 (HKTS) § 13 lõike 11 punkt

13, võimaldades üldisest reeglist erandina kohalike omavalitsuste üksustelel sõlmida

erasektoriga lastehoiu- ja lasteaiakohtade pakkumiseks halduslepinguid riigihanget

korraldamata ka sellisel juhul, kui haldusleping vastab oma olemuselt tegelikult hankelepingu

tunnustele (teenuse tellimine, ostmine). Selline erand ei ole aga kooskõlas EL õigusega, sest

võimaldab hankelepingu tunnustele vastavaid halduslepinguid sõlmida nn otselepingutena ilma

kohast riigihanke menetlust läbi viimata. Euroopa Kohtu praktikast117 ning direktiivist 2014/24

tuleneb, et halduslepingu sõlmimiseks tuleb korraldada riigihange, kui haldusleping vastab oma

tunnustelt hankelepingule. On üldteada, et EL õigus omab prioriteeti riigisisese õiguse suhtes.

Sama kehtib ka riigihankeõiguses. Riigisisese õigusega ei saa teha erandeid EL õigusega

kehtestatud kohustuslike reeglite suhtes. Kui riik on seda teinud, siis tuleb EL õigusega

vastuolus olevad normid kohaldamata jätta. Seega, kui kohaliku omavalitsuse üksus sõlmib

lastehoiu või lasteaia kohtade tagamiseks erapidajaga lepingu, mis vastab hankelepingu

tunnustusele, tuleb selle sõlmimiseks korraldada riigihange, olenemata seaduses sätestatud

erisusest.

Eelnõu muudatusega viiakse AHS § 5 lõige 5 ja HKTS 13 lõike 11 punkt 13 kooskõlla EL

õigusega. Muudatus toob kaasa selle, et KOV peab juhinduma lepingu sõlmimisel riigihanke

reeglitest, kui erapidaja kaasamiseks sõlmitav (haldus)leping vastab oma olemuselt

hankelepingule.118

3.3 Elektroonilise side seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse ESS § 73 lõike 1 teist lauset. Muudatuste eesmärgiks on viia ESS

kooskõlla RHS §-s 14 tehtavate põhimõtteliste muudatustega, millega asendatakse

kolmetasandiline siseriiklike riigihangete piirmäärade süsteem kahetasandilisega. Muudatus on

vahetult seotud eelnõu § 1 punktide 3–7 muudatusega.

Kehtiv ESS § 73 lõike 1 teine lause sisaldab viidet RHS § 14 lõikele 2, mis eelnõuga kehtetuks

tunnistatakse, seega on sätte ajakohastamine vältimatu. Viide asendatakse viitega RHS § 14

lõikele 1, mis sätestab edaspidi uued, osaliselt kõrgemad lihthanke piirmäärad (vt täpsemalt

seletuskirjast tabel 2). Selle tulemusel muutub ka universaalteenuse osutamise lepingu puhul

piirmäär, millest alates on kohustuslik korraldada riigihange RHS-is sätestatud korras.

Muudatus on tehniline, kuid sisuliselt tagab see ESS-i vastavuse RHS-i uuele regulatsioonile ja

eelnõu üldistele eesmärkidele.

115 RT I, 01.07.2025, 2. 116 RT I, 08.07.2025, 24. 117 Vt nt EKo C-113/13, Azienda sanitaria locale n. 5 „Spezzino” jt vs. San Lorenzo Soc. coop. Sociale ja Croce Verde Cogema

cooperativa sociale Onlus, p 43-45, 49, ECLI:EU:C:2014:2440; EKo C-160/08, Euroopa Komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik,

ECLI:EU:C:2010:230. 118 Vt ka Juridica, 2018, 4, lk 223-233, Põhimõttest lex specialis derogat legi generali riigihankeõiguse näitel, M.A., Simovart,

N. Parrest;

A., Simovart, N. Parrest RHS § 1 komm. 32, 39–41 - M.A., Simovart, M, Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

49

3.4 Halduskoostöö seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ja sõnastatakse ümber § 13 lõikest 11 punkt 13. See muudatus on

vahetult seotud eelnõu §-s 2 toodud muudatusega.

Kavandatava muudatuse järgselt jääb kehtima erisus, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse

üksus ei pea lastehoiu- ja lasteaiakoha tagamiseks teise kohaliku omavalitsuse üksusega

halduslepingu sõlmimisel juhinduma HKTS § 13 lõikes 1 viidatud hankelepingu sõlmimise

tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, küll tuleb seda aga teha erapidajaga

halduslepingu sõlmimisel, kui see haldusleping vastab hankelepingu tunnustele. Erisuse

võimaldamine kohalike omavalitsuste üksuste vaheliseks koostööks on vajalik, sest ebamõistlik

nõuda, et kohaliku omavalitsuse üksus peab teisele kohaliku omavalitsuse üksusele

haldusülesande täita andmisel hakkama korraldama riigihanget.

3.5 Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 5 muudetakse KTTS § 2 lõike 2 punkti 3 Muudatuse peamine eesmärk on viia

KTTS kooskõlla RHS §-s 14 tehtavate muudatustega, millega minnakse üle riigihangete

kahetasandilisele siseriiklike piirmäärade süsteemile. Muudatus on vahetult seotud eelnõu § 1

punktide 3–7 muudatusega (vt täpsemalt seletuskirjast eelnõu § 1 punktide 3–7 kohta). Ühtlasi

ajakohastatakse muudatusega kunstiteose tellimise kohustuse tekkimise aluseks olevat

ehitustööde maksumuse lävendit, arvestades ehitushindade olulist tõusu.

Viide RHS § 14 lõikele 2 asendatakse viitega RHS § 14 lõikele, mis sätestab edaspidi

ehitustööde lihthanke piirmääraks 100 000 eurot. Samuti asendatakse senine nõue, et lepingu

hind peab olema võrdne ehitustööde riigihanke kolmekordse piirmääraga või ületama seda,

nõudega, et lepingu hind peab olema võrdne uue lihthanke piirmäära kümnekordse väärtusega

või ületama seda.

Selle tulemusena tõuseb kunstiteose tellimise kohustuse alampiir uuele tasemele, milleks on

1 000 000 eurot (10 x 100 000 eurot). Piirmäära tõstmine on põhjendatud ehitushindade

märkimisväärse kasvuga. Kehtiv regulatsioon on toonud kaasa olukordi, kus kunstiteose

tellimise kohustus rakendub suhteliselt väikeste renoveerimistööde puhul, millega kaasnev töö-

ja rahaline koormus ei ole proportsionaalne. Muudatus vähendab hankijate töökoormust

väiksemate ehitushangete korral. Mõju kunstnikele on hinnanguliselt pigem positiivne, kuna

see vähendab väga madala eelarvega konkursside arvu ja soodustab realistlikuma eelarvega

kunstikonkursside korraldamist. Mõju avalikule ruumile on vähene, sest väikese eelarvega

teosed on sageli loodud väiksematesse ja piiratud ligipääsuga ruumidesse.

3.6 Eelnõu vastavus põhiseadusele

Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse, jõustunud välislepingute ja teiste seadustega.

Muudatused on suunatud riigihangete korra lihtsustamisele, vähendades ettevõtjate

halduskoormust ning tagades samal ajal võrdse kohtlemise ja õiglase menetluse.

Eelnõu on kooskõlas PS§-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega, kuna see ei loo uusi

piiranguid, vaid leevendab ja muudab proportsionaalsemaks olemasolevaid. Kuigi riigihangete

seadus oma olemuselt piirab ettevõtlusvabadust, on see põhjendatud avaliku huviga tagada riigi

raha säästlik ja läbipaistev kasutamine. Käesolev eelnõu vähendab selle piirangu intensiivsust.

Ettevõtlusvabadust soosib näiteks lihthankemenetluse laiendamine, mille tulemusel viiakse üle

poole riigihangetest läbi lihtsamas ja paindlikumas korras. Samuti vabastatakse madalama

50

maksumusega ostud rangetest reeglitest, mis avardab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

võimalusi. Lisaks vähendatakse paberimajandust, näiteks lubades kontrollida vaid eduka

pakkuja vastavust tingimustele (täielik pöördmenetlus).

Ettevõtlusvabaduse piiranguteks saab pidada hankemenetluses pakkujatele

kvalifikatsiooninõuete kehtestamist ning muid hanketingimusi, kuivõrd nende mõjul

eelistatakse ühe ettevõtja pakutavat kaupa või teenust teiste omadele.119 Käesoleva eelnõu

raames võib kaudne ettevõtlusvabaduse (PS § 31) riive esineda järgnevate muudatuste osas:

1) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse aluse lisamine (RHS § 50, vt

täpsemalt seletuskirjast eelnõu § 1 punkt 37);

2) maksuvõla ajatamiseks antava võimaluse piiramine ühe korraga (RHS § 95 lõige 6, § 103

lõige 61, § 122 lõige 71, vt täpsemalt seletuskirjast eelnõu § 1 punktid 51, 52 ja 66).

Kokkuvõttes on eelnõu ettevõtlusvabadust soosiv, kuna see muudab turul osalemise reeglid

proportsionaalsemaks ja vähendab riigivõimu sekkumise intensiivsust. Kuivõrd eelnõuga

vähendatakse ettevõtlusvabaduse riive intensiivsust, vastab eelnõu PS-le.

PS § 12 esimese lause kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Riigikohus on asunud seisukohale,

et lisaks võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse

tähenduses – seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid

ühtemoodi“120.

Riigihangete õigus on oma olemuselt suunatud üldise võrdsuspõhiõiguse tagamisele,

kohustades hankijaid kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Eelnõu

koostamisel on pööratud erilist tähelepanu sellele, et menetluste lihtsustamine ei kahjustaks

seda põhimõtet.

Huvigruppide kaasamisel väljendatud mure, et lühemad tähtajad võivad eelistada suuremaid

ettevõtteid, on maandatud. Selleks on lihthankes pikendatud pakkumuste ja vaidlustuste

esitamise tähtaegu, andes kõigile, sh VKE-dele, piisavalt aega kvaliteetse pakkumuse

koostamiseks. Kuigi eelnõu annab hankijale rohkem paindlikkust, peab ta endiselt järgima

võrdse kohtlemise põhimõtet ja oma otsuseid põhjendama. Seega loob eelnõu tasakaalu

menetluse tõhususe ja võrdsete võimaluste vahel.

Vähene võrdsuspõhiõiguse (PS § 12) riive intensiivistumine võib esineda järgnevate

muudatuste osas:

1) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse aluse lisamine (RHS § 50, vt

täpsemalt seletuskirja eelnõu § 1 punkt 37);

2) vabatahtlikud kõrvaldamise alused vabatahtlikuks (RHS § 95 lg 4, vt täpsemalt

seletuskirjast eelnõu § 1 punkt 50);

3) põhjendamatult madala maksumuse kontrolli muutmine kontsessioonimenetlustes

kaalutlusõiguslikuks (RHS § 115 lg 11, vt täpsemalt seletuskirjast eelnõu § 1 punkt 58);

4) alltöövõtjate kontrollimisel 10% piirmäära kehtestamine (RHS § 122 lg 5, vt täpsemalt

seletuskirjast eelnõu § 1 punkt 65).

Eelnõu on kooskõlas PS §-ga 14 ehk tõhusa ja õiglase menetluse ja korralduse põhimõttega,

säilitades riigihangete korralduse õiglase ja tõhusa taseme. Kuigi piirmäärade tõstmise tõttu

liigub osa oste lihtsama korraga väikeostude kategooriasse ning võrgustikusektoris lihtsustub

olemasolev menetlus, ei vähenda see menetluse õiglust. Piirmäärade ajakohastamine tuleneb

119 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. SA Iuridicum 2020. § 31 kommentaar 26. 120 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. SA Iuridicum 2020. § 12 kommentaar 11. Vt lisaks RKPJKo

01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26.

51

inflatsioonist ja elukalliduse tõusust, mistõttu jääb riigihangetega kaetud tehingute maht

reaalselt samaks. Erinevalt mitmest teisest Euroopa Liidu riigist, kus kohaldatakse riigihanke

direktiivide reguleerimisalasse mittekuuluvatele riigihangetele üksnes üldpõhimõtteid, säilitab

Eesti lihthankemenetluse kui selgepiirilise ja prognoositava korra. See tagab nii hankijatele

õiguskindluse kui ka ettevõtjatele ühtsed reeglid, mistõttu on õiglaseks menetluseks vajalik

regulatsioon tagatud. Kokkuvõttes on õiglaseks menetluseks vajalik regulatsioon eelnõuga

tagatud ning riivet ei esine.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused on kooskõlas EL riigihanke direktiividega. Eelnõu ei ole

seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.

Eelnõuga tehtavate muudatuste iseloomu tõttu ei ole Euroopa Komisjoni teavitamine vajalik.

6. Seaduse mõjud

6.1 Kavandatav muudatus – lihthanke piirmäärade tõstmine (§ 14)

Muudatus tõstab kehtivaid lihthanke piirmäärasid ning kaotab eraldiseisva riigihanke

piirmäära. Samuti kehtestatakse hankeliikidele (nt sotsiaal- ja eriteenused), millele varem

kohaldus üksnes riigihanke piirmäär, lihthanke piirmäär.

Muudatuse peamine ja soovitud mõju on muuta hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning

vähendada nii hankijate töö- kui ka pakkujate halduskoormust. Piirmäärade tõstmise ja

lihthankemenetluse laiendamise tulemusena langeb märkimisväärne hulk riigihankeid, mis

varem nõudsid rangemate reeglitega riigihanke menetluse läbiviimist, nüüd lihtsamasse

lihthankemenetluse kategooriasse ning teine osa alla lihthanke piirmäära, kus piisab

asutusesiseste reeglite (hankekord ja hankeplaan) järgimisest. See kiirendab hanke menetlust ja

vabastab hankespetsialistide aega.

Ettevõtjate jaoks avaldub positiivne mõju – väheneb pakkumuste ettevalmistamisele kuluv aeg

ja koormus, kuna lihthankemenetluses ja alla lihthanke piirmäära korraldatavates väikehangetes

on nõuded lihtsamad. Negatiivne külg on aga see, et teabe kättesaadavus väikehangete kohta

võib väheneda.

Muudatus mõjutab otseselt (2024. aasta andmetel) ligikaudu 1222 riigihanget aastas, mis

moodustab aasta lõikes kõikides riigihankemenetlustest umbes 14%. Rahalises väärtuses

mõjutab see riigihankeid, mille eeldatava maksumuse põhjal arvutatud kogumaksumus

moodustab 90 miljonit eurot, mis moodustab aasta lõikes kõikide riigihankemenetluste

eeldatava maksumuse kogusummast ligi 1%. Ülaltoodud arvuliste näitajate põhjendamiseks on

allpool tabelis 7 välja toodud 2024. aasta riigihangete statistika – hanke liik, sektor, riigihangete

maksumuse vahemik seni kehtinud lihthanke piirmäärast kuni muudatuse ajendil kehtima

hakkava lihthanke piirmäärani, riigihangete arv ja riigihangete kogumaksumus kõikidest 2024.

aastal avaldatud riigihangetest.

Tabel 7

Hanke liik Hanke sektor Vahemik Arv Kogumaksumuse %

2024. a riigihangetest

52

Asjad ja teenused Klassikaline 30 000 – 50 000 796 0,31%

Asjad ja teenused Võrgustik 60 000 – 100 000 167 0,13%

Asjad ja teenused Kaitse- ja

julgeolek

60 000 – 100 000 1 ligi 0,00%

Ehitustööd Klassikaline 60 000 – 100 000 158 0,12%

Ehitustööd Võrgustik 300 000 – 500 000 64 0,26%

Ehitustööd Kaitse- ja

julgeolek

300 000 – 500 000 2 0,01%

Sotsiaalteenused Klassikaline 300 000 – 500 000 23 0,09%

Eriteenused Klassikaline 60 000 – 100 000 11 0,01%

Kokku 1222 0,94%

Tabelist 7 tuleneb, et vähem mõjutab lihthanke piirmäärade tõstmine kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna ja võrgustikusektori ehitushankeid. Enim saab mõjutatud klassikalises

sektoris korraldatud asjade ja teenuste lihthanked. Oluline on siinkohal juhtida tähelepanu, et

mitmed hankijad korraldavad ka allapoole seaduse nõutavat piirmäära riigihankeid riigihangete

registris vaatamata menetluse liigile ja eeldatavale maksumusele. See omakorda annab

indikatsiooni, et lisaks niigi läbipaistvale lihthankemenetlusele suurendab riigihangete

läbipaistvust hankijate praktika avaldada ka madalama eeldatava maksumusega riigihankeid

registris.

6.1.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Riigihangete registris on alates 2018. aastast

korraldanud ligi 2500 hankijat riigihankeid. Samas Eestis aktiivselt tegutsevaid hankijaid, kes

ei ole toetuse saajad, on pisut alla 1300. Ühes aastas korraldavad riigihankeid keskmiselt üle

540 erineva hankija, kellest igaüks korraldab riigihangete registris keskmiselt 16–18 riigihanget

aastas.

Mõju sagedus on pigem väike. Muudatus küll mõjutab regulaarset hanketegevust, kuna

piirmäärade rakendamine ja õige hankemenetluse valimine on tavaline protsess iga riigihanke

korraldamisel, samas aga hankijad puutuvad sellega aastapõhiselt keskmiselt kokku alla 20

korra. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et ülalmainitud number markeerib kõikide hankijate

keskmist. Eestis on selliseid hankijaid, kes teevad üle 100 riigihanke aastas (2024. aasta näitel)

17 – enamus neist on suured või kesksed hankijad, nagu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

Riigi Tugiteenuste Keskus, Elektrilevi OÜ jt. Küll aga 70% (2024. aasta näitel) hankijatest

korraldab aasta lõikes alla 10 hankemenetluse riigihangete registris. Nendeks hankijateks on

pigem kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, koolid jt, kes tegelikult vajavad

töökoormuse vähenemist ja riigihankemenetluse lihtsustamist enim.

Mõju ulatus on väike. Hankijad peavad kohanema uute piirmääradega, kuid see kohanemine

seisneb menetluse lihtsustumises, mis ei tekita raskusi. Lisaks on mõju lühiajaline, avaldudes

kohe pärast seaduse jõustumist. Pikaajalises perspektiivis aitab see kaasa riigihangete süsteemi

paindlikkuse ja proportsionaalsuse säilimisele ning toetab avaliku sektori tõhusust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Ebasoovitav risk seisneb

potentsiaalses läbipaistvuse vähenemise ja korruptsiooniohu suurenemises, kuna

lihthankemenetlus on vähem reguleeritud.

53

Samas on muudatuse eesmärk taastada inflatsiooni tõttu kaduma läinud proportsionaalsus,

mistõttu on see risk eeldatavasti madal. Majanduskeskkonnas toimunud kiire inflatsioon on

viinud selleni, et üha enam riigihankeid ületab kehtivaid madalaid piirmäärasid, sundides

hankijaid kasutama keerukamaid menetlusi. Muudatus ajakohastab piirmäärad, mille tagajärjel

väheneb hankijate töökoormus, riigihanked viiakse läbi kiiremini ja avaliku sektori ressursse

kasutatakse tõhusamalt.

6.1.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Mõjutab kõiki ettevõtjaid, kes osalevad või

soovivad osaleda riigihangetel. Eestis on kokku juriidilisi isikuid 356 571, neist:

1) äriühinguid – 279 741

2) mittetulundusühinguid ja sihtasutusi – 23 836

3) korteriühistuid – 25 244

4) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi – 1752.121

Riigihangete registris on seisuga 07.08.2025 pakkujana registreeritud 34 258 Eestis

registreeritud ettevõtjat.122 Seega on riigihangetes pakkujana või alltöövõtjana osalenud (34 258

/ 279 741 (äriühingud)) ligi 12% kõigist äriregistris registreeritud äriühingutest.123 Ühe aasta

jooksul osaleb riigihangetes keskmiselt 2,7% äriregistris registreeritud äriühingutest.

Mõju sagedus on pigem väike, sest pakkujad osalevad riigihangetes ka praegugi vaatamata

piirmäärade suurusele. 2024. aastal osales riigihangetes üle 6000 unikaalse pakkuja, kusjuures

riigihankeid oli pisut alla 9000, see tähendab, et iga unikaalne pakkuja osales 2024. aastal

umbes 1,39 riigihankes aasta jooksul. Umbes 84% pakkujatest osales kuni kümnes riigihankes

ja ligi 1% pakkujatest osales enam kui sajas riigihankes 2024. aastal.

Mõju ulatus on väike. Pakkumuse esitamise protsess lihtsustub, kuid samal ajal peavad

ettevõtjad muutma oma hanketeadete leidmise harjumusi, et leida üles sobivad (lihthanke

piirmäärast madalama maksumusega) riigihanked, milles osaleda.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Muudatusel on pigem positiivne mõju. Soovitud mõju on pakkujate halduskoormuse

vähenemine pakkumuste koostamisel. Muudatusega võib kaasneda risk, et läbipaistvuse

vähenemine kahjustab ausat konkurentsi ja takistab uute ettevõtete turule sisenemist, samuti

võib pikas plaanis viia avaliku raha ebaefektiivsema kasutamiseni, kuid riski maandab hankijate

kohustus järgida väikehangete puhul asutusesisest hankekorda ja riigihangete põhimõtteid.

Teiseks riskiks on õiguskaitse nõrgenemine. Muudatuse tagajärjel suureneb riigihangete arv,

kus ei pruugi olla tagatud võistlevate pakkumuste küsimine ja/või menetluse sedavõrd suur

läbipaistvus.124 Samas näevad hankijate hankekorrad sageli ette võistlevate pakkumuste

121 Registri seis | e-Äriregister, andmed 07.08.2025 seisuga. 122 Nende hulgas mittetulundusühingud, sihtasutused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kuid marginaalses mahus. 123 Mõjude hindamisel on sihtrühma suuruse määramisel arvestatud kõige negatiivsema versiooniga, nimelt iga füüsiline ja

juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis. Kuid mõjude hindamise käigus on arvestatud vaid

äriregistris registreeritud äriühingutega, mistõttu on arvestuslik protsent oluliselt suurem. 124 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 9.

54

küsimist küllaltki väikeste soetuste puhul, näiteks alates 5000 eurost. Teisalt aga on mõju seoses

piirmäärade tõstmisega vältimatu ja proportsionaalne seoses inflatsiooni tõusuga.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.2 Kavandatav muudatus – riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse

kohaldamine kuni rahvusvahelise piirmäärani

Muudatuste eesmärgiks on süsteemne nihe Eesti siseriiklikuks hankekorralduses. Selle

keskmes on riigihanke piirmäära kaotamine ja riigihangete seaduse lihtsustamine

kolmetasandiliselt piirmäärade süsteemilt kahetasandilisele. Muudatuste tulemusel jääb Eestis

seadusega reguleeritud menetluste kahetasandiline süsteem – lihthankemenetlus (alates uuest

lihthanke piirmäärast (vt seletuskirja p 6.1.) kuni rahvusvahelise piirmäärani) ning

rahvusvahelist piirmäära ületav hankemenetlus. Põhimõttelise muudatuse elluviimiseks

asendatakse seaduse tekstis läbivalt viited „riigihanke piirmäärale“ kas „lihthanke piirmäära“

või „rahvusvahelise piirmääraga, lihtsustatakse tähtaegade regulatsiooni ja korrastatakse

segalepingute sätteid. Muudatuste koosmõju on ulatuslik, mõjutades eelkõige hankijate

töökoormust ja turu läbipaistvust.

Senise riigihanke piirmäära tasemel hangete liigutamine lihtsama, lihthankemenetluse reeglite

alla vabastab hankijad märkimisväärsest hulgast formaalsetest nõuetest (nt riigihanke

alusdokumentide koostamisel, hankepassi kasutamine, rangemad teavitamiskohustused)

võimaldab pidada pakkujatega läbirääkimisi. See võimaldab avaliku sektori

hankespetsialistidel keskenduda riigihanke sisule, mitte menetlusbürokraatiale, mis omakorda

suurendab avaliku sektori kui terviku efektiivsust.

6.2.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine (vt seletuskirja p 6.1.1.)

Mõju sagedus on pigem väike. Muudatus küll mõjutab regulaarset hanketegevust, kuna

muudatuse tulemusel peab hankija kohanema piirmäärade kahetasandilise süsteemi ja lihtsama

korraga. (vt seletuskirja p 6.1.1) Samas tuleb silmas pidada, et hankijad saavad lihthankeid

korraldada juba kehtiva RHS alusel ning ka käesoleva eelnõu muudatustega jääb

lihthankemenetlus põhimõtteliselt samaks nagu praktikas juba on.

Mõju ulatus on väike. 2024. aastal korraldati 3497 riigihanke piirmäära ületavat, kuid alla

rahvusvahelise piirmäära riigihanget. See moodustab 40% kõikidest 2024. aastal avaldatud

riigihangetest. Samas rahaliselt puudutab see vaid 10% 2024. aastal korraldatud

riigihangetest.125 Seega on muudatusel positiivne mõju töökoormuse vähendamisel. Asjaolu, et

hankijad korraldavad praegugi lihthankemenetlusi, viitab sellele, et hankijatel ei saa ka uue

kahetasandilise piirmäära süsteemiga olla kohanemisraskusi.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Ebasoovitav risk seisneb

potentsiaalses läbipaistvuse vähenemise ja korruptsiooniohu suurenemises, kuna

125 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium.

55

lihthankemenetlus on vähem reguleeritud. Samas on risk madal, sest lihthankemenetlus on

tuntud ja varem aastaid kasutusel olnud menetlusliik, mis on teistes liikmesriikides väikeste

hangete puhul kasutatavate menetlustega võrreldes tunduvalt rohkem reguleeritud. Viimast

tõendab ka süütegude statistika viimase 10 aasta jooksul (vt tabel 8).

Tabel 8

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

KarS §

300 Kohtuotsuseid 0 1 1 2 3 1 1 2 1 0

Füüsilisi

isikuid 0 2 1 1 3 2 1 3 1 0

Juriidilisi

isikuid 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0

KarS §

3001 Kohtuotsuseid 2 0 3 2 2 2 2 4 0 1

Füüsilisi

isikuid 2 0 3 2 2 2 2 5 0 1

Otsustest

seotud

riigihankega

… … … … … 1 1 3 0 1

Riigihangete läbipaistvuse tagab nende avaldamine riigihangete registris. Samuti on

läbirääkimised lubatud mitmetes teistes riigihanke menetlustes (näiteks konkurentsipõhine

läbirääkimistega hankemenetlus) ning nende puhul ei peeta läbirääkimiste võimalust, kui

sellist, riskiks.

Kuigi töökoormus väheneb, säilib hankija vastutus tagada läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja

konkurents. Samas oht, et mõned hankijad võivad lihthankemenetluse korda kasutada

riigihanke põhimõtteid rikkudes, näiteks eelistades kindlaid pakkujaid, on marginaalselt väike.

Muudatusega ei kaasne ka õiguskaitse vähenemist, sest eelnõuga pikendatakse seniseid

lihthankemenetluses kehtinud kaebetähtaegasid. Samuti väheneb nõuete rikkumise risk, mis

Euroopa Liidu vahendite kasutamisel võib tähendada täiendavaid finantskorrektsioone. Kui

hankijal on vähem seadusest tulenevaid nõudeid, on risk neid rikkuda, väiksem. Positiivse

mõjuna võib täheldada ka asjaolu, et muudatusega kaasneb riigihanke ajalise kestvuse

lühenemine.

6.2.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on pigem väike, sest pakkujad osalevad lihthangetes ka praegu. Vt seletuskirja

p 6.1.2.

Mõju ulatus on väike. Pakkumuse esitamise protsess lihtsustub.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike.

56

Muudatusel on pigem positiivne mõju. Soovitud mõju on pakkujate halduskoormuse

vähenemine pakkumuste koostamisel. Näiteks ei pea lihthankemenetluses täitma hankepassi

või esitama andmeid vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimiseks. Teisalt võib keerukust

lisada fakt, et hankijatel on lihthankemenetluse kujundamisel tunduvalt laiem kaalutlusruum,

mistõttu võivad menetlused erinevate hankijate või hankeesemete lõikes olla märkimisväärselt

erinevad ning see nõuab pakkujatelt suuremat süvenemist. Samas näitab praktika, et vaatamata

lihthankemenetluse suurele paindlikkusele kalduvad hankijad kasutama paljuski olemasolevaid

seaduse regulatsioone, mis on pakkujatele tuttavad. Senine lihthankemenetluste praktika annab

põhjust arvata, et mingeid kardinaalseid muutusi lihthankemenetluste läbiviimisel ei toimu ning

seaduse muudatusega kohanemine on sujuv. Muudatusega kaasneda võiv risk läbipaistvuse ja

ausa konkurentsi vähenemiseks ei ole suurem kui kehtivate menetluste puhul.

Tihti on riigihangetes konkurentsi mõõtmiseks kasutatud keskmise pakkujate arvu indikaatorit.

2024. aasta andmete kohaselt on lihthankes keskmine pakkujate arv 3,9 ja väikehankes isegi

5,99. Riigihanke piirmäära ületavas, kuid alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes, on

keskmine pakkujate arv mõnevõrra madalam – 3,72 pakkujat riigihanke kohta. Seega on

konkurentsi vähenemise risk ebaoluline. Pigem mõjub menetluse lihtsustumine konkurentsile

soodsalt.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.3 Kavandatav muudatus – alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes

riigihanke osadeks jaotamata jätmise põhjendamise kohustuse kaotamine (§ 27)

Muudatuse sisuks on hankijate vabastamine kohustusest põhjendada riigihanke osadeks

jaotamata jätmist riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära. Kui seni

kehtinud seadus nõudis seda alates riigihanke piirmäärast, siis uue regulatsiooni järgi on selline

kohustus vaid kõige suuremate, rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete puhul.

Esmapilgul võib see muudatus tunduda vaid tehnilisena, töökoormuse vähendamisele suunatud

sättena, kuid tegelikult on sellel märksa tähtsamad mõjud konkurentsile ja hanketuru

struktuurile.

Hankijate jaoks tähendab muudatus töökoormuse vähenemist. Kaob ära sageli formaalseks

muutunud kohustus koostada põhjendusi, mis praktikas ei paku sisulist lisandväärtust, kuid

nõuab siiski hankespetsialistide aega ja tähelepanu. See annab hankijatele suurema

kaalutlusõiguse ja paindlikkuse alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete korraldamisel.

Muudatusega kaasneb teatud ulatuses õiguskaitse vähenemine, sest see kaotab ära ühe kaudse,

kuid praktikas siiski esinenud õiguskaitse võimaluse vaidlustada hankija põhjendust riigihanke

osadeks jaotamata jätmise kohta. See vähendab riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtute

töökoormust, kuid teeb seda pakkuja õiguste arvelt.

6.3.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kaudne mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele (u 2500 hankijat). Samas kuna muudatus on siiski suunatud alla rahvusvahelise

piirmäära riigihangetele, täpsemini riigihanke piirmäära ületavate riigihangetele, kitsam

mõjutatud rühm ei saa olla kõik hankijad. Riigihanke piirmäära ületavaid, kuid alla

rahvusvahelise piirmäära jäävaid riigihankeid korraldati 2024. aastal arvuliselt 40% kõikidest

57

riigihangetes (vt seletuskirja p 6.2.1). Kuna riigihanke osadeks jaotamata jätmise põhjendamine

ei ole lausaline kohustus, vaid rakendub nende riigihangete puhul, mille puhul kavandab hankija

korraldatava riigihanke jätta osadeks jaotamata, siis on mõjutatud sihtrühma suurus veel

väiksem. 2024. aastal jätsid hankijad riigihanke piirmäära ületavate, kuid alla rahvusvahelise

piirmäära jäävates riigihangetes osadeks jaotamata 66% riigihangetest (2024. aastal avaldatud

riigihangetest 14%). Kui arvestada, et 2024. aastal korraldas ligi 540 hankijat riigihankeid, siis

suure tõenäosusega oleks mõistetud (540 x 14%=) ligi 75 hankijat.

Samuti tuleb arvesse võtta, et võrgustikusektori hankijatele on muudatusel vähene mõju,

kuivõrd ka senini korraldatud lihthangetes ei kohaldu kohustus riigihanke osadeks jaotamata

jätmist põhjendada.

Mõju sagedus on pigem väike. Muudatus küll mõjutab regulaarset hanketegevust, kuid nagu

eelnevast lõigust saab järeldada, siis mõju avaldub vaid nendele hankijatele, kes on korraldanud

riigihankeid üle riigihanke piirmäära, kuid alla rahvusvahelise piirmäära, ning on jätnud

riigihanke osadeks jaotamata. Kuigi põhjenduse koostamine on vaid väike osa

hankemenetlusest, on selle kohustuse äralangemine siiski menetlust lihtsustava iseloomuga.

Mõju ulatus on väike. Riigihanke osadeks jaotamata jätmise kohta põhjenduse koostamine on

vaid väike osa hankemenetlusest, hankijatele avaldab kohustuse äralangemine siiski lihtsustava

mõju. Hankija peab vähem aega kulutama formaalsele tegevusele ja saab rohkem keskenduda

riigihanke sisulisele ettevalmistamisele. Muudatus omab positiivset mõju ning hankija

kohanemine on pigem lihtne, sest muudatusega ei lisata hankijale täiendavaid kohustusi, vaid

võetakse neid vähemaks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Ebasoovitav risk hankija jaoks on minimaalne. Põhjendamiskohustus, isegi kui see on

formaalne, sunnib hankijat vähemalt korraks läbi mõtlema ja argumenteerima, miks ta

riigihanget osadeks ei jaota. Selle kohustuse kadumine võib viia olukorrani, kus hankijad teevad

otsuseid mugavusest või harjumusest ilma et kaaluksid põhjalikult alternatiive (siinkohal

riigihanke osadeks jaotamist), mis võiksid soodustada konkurentsi ja tagada riigihankes parem

tulemus. Tegemist on siiski teoreetilise ohuga. Samuti riigihanke vaid formaalse osadeks

jagamise kaudu võib hankija ka praegugi vabaneda kõnealusest põhjendamiskohustusest ja

samal ajal mitte aidata kaasa RHS § 27 lg 2 eesmärgi saavutamisele.126

Praktikas väheneb hankijate jaoks nõuete rikkumise oht, kui hankija kogemata unustab

riigihanke alusdokumentidesse põhjenduse lisada. Kui alla rahvusvahelise piirmäära

riigihangetes põhjendamise kohustus kaotada, kaob seega ka oht, et hiljem tuvastatakse, et

hankija on kogemata unustanud põhjenduse riigihanke alusdokumentidesse lisada (sellise

rikkumise eest on nt SF vahendite kasutamisel ÜM alusel ette nähtud finantskorrektsioon

10%).127

6.3.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

126 Raude, M.-J. RHS § 27, komm. 10 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2019). 127 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 22. Siseministeeriumi tagasiside.

58

Mõju sagedus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju ulatus on pigem väike ja kaudne. Kuna muudatus võib viidata sellele, et osadeks

jaotamine on varasemast vähem prioriteetne, on oht, et pakkujad peavad kohanema olukorraga,

kus riigihanked on maksumuselt suuremad, aga ka keerukamad. Kui riigihanked on mahult liiga

suured, võivad pakkujad loobuda pakkumuse esitamisest.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Risk, et konkurents riigihangetes

väheneb selle muudatuse tõttu, on pigem väike.

Teoreetiliselt võib selle muudatusega kaasneda pakkujatele, eriti väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjatele negatiivne mõju. Põhjendamiskohustuse kaotamine vähendab

sotsiaalset ja halduslikku survet hankijatele kaaluda riigihangete osadeks jaotamist. Selle

tulemusel jätavad hankijad riigihanked osadeks jaotamata ning väiksematel ja/või

spetsialiseerunud ettevõtjatel võib puududa võimekus osaleda suurema maksumusega hangetes,

kuna nad ei pruugi pakkuda nö kogu lahendust. Viimane võib omakorda kaasa tuua

asjade/teenuste kõrgema hinnaga ostmise. Riski maandamiseks tuleb tõsta hankijate teadlikkust

turu-uuringute tegemise vajadusest ning riigihanke disainimisest turule sobival viisil.

6.3.3 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav

muudatus puudutab vaidlustuskomisjoni liikmeid.

Kaudselt võib muudatus mõjutada ka Eesti kohtusüsteemi, sest ligi 17% riigihangete

vaidlustuskomisjoni otsustest vaidlustatakse halduskohtus, millest veel väiksem osa jõuab

ringkonnakohtusse (ligi 10%).

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub vaidlustuste korral, mis on harvad. 2024. aastal

vaidlustati riigihanke osadeks jaotamata jätmise põhjendusi kahel korral. 2024. aastal esitati

vaidlustuskomisjonile vaidlustus kokku 258 korral, seega on mõju pea olematu.

Mõju ulatus on samuti väike. Vaidlustuskomisjoni liikmetele ja kohtunikele ei kaasne

kohanemisraskusi. Vaidlustuste menetlemine jätkub sama moodi, positiivsest aspektist

vähendab see muudatus töökoormust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on positiivset laadi,

vaidlustuskomisjoni töökoormus väheneb, sest väheneb vaidlustuste hulk

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.4 Kavandatav muudatus – kõrvaldamise aluste kontrollimine minikonkurssidel (§ 30)

Uue regulatsiooniga muudetakse rahvusvahelise piirmääraga raamlepingute puhul

kõrvaldamise aluste kontrollimise reegleid. Senini kehtinud seadus kohustas hankijat

kontrollima pakkujate kõrvaldamise aluseid iga kord, kui korraldatakse minikonkurss

raamlepingu alusel ja minikonkursi maksumus ületab lihthanke piirmäära. Uus kord muudab

kontrolli kohustuslikuks vaid siis, kui ka minikonkursi eeldatav maksumus ületab

rahvusvahelist piirmäära. Kõikide alla rahvusvahelise piirmäära jäävate minikonkursside puhul

59

saab hankija otsustada kas ta näeb kõrvaldamise aluste kontrollimise riigihanke

alusdokumentides ette või mitte Muudatuse eesmärk on vähendada hankijate töökoormust,

lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ja võrdsustades minikonkursside reegleid teiste

raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute reeglitega.

Muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust, vabastades nad korduvast

kontrollikohustusest. Raamlepingu sõlmimisel on hankija pakkuja tausta juba põhjalikult

kontrollinud. Iga minikonkursi raames tehtav uus kohustuslik kontroll on ebaproportsionaalne,

eriti arvestades, et minikonkursid ongi mõeldud paindlikuks ja kiireks riigihanke vahendiks.

Muudatus võimaldab hankijal rakendada riskipõhist lähenemist – teostada kõrvaldamise aluste

kontrolli siis, kui see on vajalik (nt suurema maksumusega või turvakaalutlusel tundlikuma asja

või teenuse hankimisel). Teatud valdkondades võib olla kriitilise tähtsusega, et hankija saaks

kõrvaldamise aluseid kontrollida (nt valveteenuste tellimisel karistusregistri päringuid jne).

Samuti muud teenused, kus pakkuja usaldusväärsus on kesksel kohal teenuse osutamisel.128

Muudatus kiirendab raamlepingute alusel minikonkursside tegemist ja võimaldab

hankespetsialistidele rohkem aega sisuliseks tööks.

Pakkujate jaoks on muudatuse mõju peamiselt positiivne, kuigi väheoluline. Kaob ära kohustus

esitada korduvalt andmeid ja dokumente. See omakorda vähendab pakkujate halduskoormust.

6.4.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Raamlepinguid sõlmivad hankijaid.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kaudne mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele (u 2500 hankijat). Samas kuna muudatus puudutab otseselt raamlepingute hankeid,

siis on muudatusega mõjutatud sihtrühma suurus väiksem. 2024. aastal avaldati 2069

riigihanget eesmärgiga sõlmida raamleping129, mis moodustab umbes 24% kõikidest 2024.

aastal avaldatud riigihangetest. Neist omakorda 126 korraldati minikonkursse ning viimastest

110 eeldatav maksumus oli üle rahvusvahelise piirmäära. 2024. aastal korraldas minikonkursse

56 erinevat hankijat, kes kõik olid pigem suured hankijad.

Mõju sagedus on pigem väike. Muudatuse mõju avaldub siis, kui nii raamlepingu kui ka

minikonkursi alusel sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist

piirmäära. Kuna raamlepingud on sageli pikaajalised (kuni 4 aastat) ja nende raames tehakse

palju oste, ei ole kokkupuude hankijate jaoks siiski igapäevane.

Mõju ulatus on väike. Muudatus lihtsustab minikonkursside korraldamist, vähendab hankijate

töökoormust ja kiirendab menetlust. See ei nõua hankijalt erilist kohanemist, vaid pigem annab

hankijale juurde kaalutlusõiguse.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

Kõrvaldamise aluste kontrollimise mõte on mitte suunata avalikke vahendeid nö ebaausale

elemendile – keda näiteks on karistatud rahapesu rahastamises, kuritegeliku ühenduse loomises,

maksupettuses.130 Muudatuse peamine risk seisneb selles, et pakkujal, kellel ei kontrollitud

minikonkursi käigus kõrvaldamise aluste esinemist, võivad need tekkida raamlepingu täitmise

kestel. Seda riski maandab aga asjaolu, et hankijal säilib õigus raamleping või hankeleping

128 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 15. Riigi Kinnisvara AS tagasiside. 129 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium. 130 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 15.

60

erakorraliselt üles öelda, kui selline asjaolu talle teatavaks saab ning on proportsionaalne

ülesütlemiseks. Samuti on hankijal võimalus näha riigihanke alusdokumentides ette

vabatahtliku kõrvaldamise aluste kontrolli õigus.

6.4.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes on raamlepingu pooled.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatus mõjutab kõiki neid pakkujaid, kes on valitud

rahvusvahelist piirmäära ületavate raamlepingute partneriteks.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub iga kord, kui osaletakse minikonkursil. Lisaks vt

seletuskirja p 6.1.2.

Mõju ulatus on väike. Mõju pakkuja äritegevusele on väike. Tänapäevaste elektrooniliste

lahenduste puhul on andmete esitamine kõrvaldamise aluste kohta automatiseeritud ja ei kujuta

endast suurt koormust. Riigihangete register teostab automaatkontrolli osade kõrvaldamise

aluste kohta.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ettevõtjate jaoks on risk seotud ausa

konkurentsiga. Teoreetiliselt on oht, et minikonkursil osaleb teine raamlepingu partner, kellel

on tekkinud kõrvaldamise alus, mida hankija ei kontrolli. See annaks ebaausale pakkujale

eelise. Praktikas on see risk siiski madal, kuna teised pakkujad saavad sellistest asjaoludest

hankijat teavitada ning kahtluse korral võib hankija ise ettevõtjal kõrvaldamise aluste esinemist

kontrollida veendumaks, et ei esine § 124 lõike 1 punktis 21 või lõikes 11 sätestatud

hankelepingu lõpetamise eeldusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.5 Kavandatav muudatus – dünaamilise hankesüsteemiga liitmisest või liitmata jätmisest

teavitamine (§ 32)

Muudatuse sisu on hankija vabastamine kohustusest vormistada eraldi haldusakt (otsus)

ettevõtja DHS-iga liitmise kohta, kui ettevõtja vastab nõuetele. Kehtiv seadus näeb ette DHS-

iga liitmise või liitmata jätmise kohta formaalset otsust. Muudatuse tulemusel asendatakse see

teavitusega elektroonilises süsteemis (nt riigihangete registris). Positiivne mõju kaasneb vaid

ettevõtja liitmise puhul. Muudatus lähtub põhimõttest, et DHS-iga liitmine on sisuliselt

automaatne prosess, mille dubleerimine haldusaktiga on koormav.

Muudatus vähendab hankijate töökoormust ja kiirendab DHS-iga liitumise protsessi. Kaob ära

vajadus koostada, kooskõlastada ja allkirjastada formaalne otsus iga nõuetele vastava taotleja

kohta. See annab hankespetsialistidele, hankekomisjoni liikmetele ja asutuste juhtidele aega

sisuliseks tööks juurde. Protsess muutub sujuvamaks ja vähem koormavaks, mis omakorda

soodustab DHS-i kui paindliku ja efektiivse hankevahendi kasutamist.

Ettevõtjate jaoks on muudatusel positiivne mõju, kuna see kiirendab DHS-iga liitumise

protsessi. Kiirem ja sujuvam protsess loob ettevõtjale parema kasutajakogemuse ning

suurendab usaldust DHS-i vastu. Nõuetele vastav ettevõtja saab teavituse süsteemiga liitumise

kohta ja saab hakata osalema DHS-i raames korraldatavates seotud riigihangetes.

6.5.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

61

Sihtrühm: Hankijad, kes kasutavad dünaamilisi hankesüsteeme.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kaudne mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele (u 2500 hankijat). Lisaks vt seletuskirja p 6.1.1. Otseselt mõjutab see aastas

ligikaudu 30–40 hankijat. 2024. aastal kasutas DHS-i 21 erinevat hankijat (kokku loodi 40

DHS-i). Hankijate puhul on tegemist pigem suurte hankijatega, nagu Riigi Tugiteenuste

Keskus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Tallinna Sadam jt.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub iga kord, kui mõni ettevõtja soovib liituda

olemasoleva DHS-iga. Arvestades, et DHS-iga saab liituda kogu selle kehtivusaja jooksul, on

liitumistaotluste laekumine ja nende menetlemine hankija jaoks tuttav, kuid mitte tingimata

igapäevane tegevus.

Mõju ulatus on väike. Muudatus lihtsustab DHS-i korraldamist vaid neile hankijatele, kes

aktiivselt kasutavad DHS-i. Kuigi tegemist võib olla vaid ühe riigihanke protseduuri

äralangemisega, võib sellel olla suurem mõju kui eeldatud. DHS-ga liituvad sadu ettevõtjaid,

iga liituja liitumise puhul hoitakse kokku aega, mis kuluks otsuse vormistamisele ja

teavitamisele. Kohanemisraskusi hankijatele ei eeldata.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Ebasoovitav risk hankija jaoks on

minimaalne. Kuna sisuline kontroll tehakse enne edukaks tunnistamist igal juhul, ei teki ohtu,

et hankelepingu sõlmitakse nõuetele mittevastava pakkujaga. Teoreetiline risk võib olla seotud

võimaliku segadusega, kui ettevõtja ei saa aru, kas tema liitumine on kinnitatud, kuid teavitus

elektroonilises süsteemis maandab selle riski.

Riigihangete lihtsustamise aruande koostamise käigus kaasatud hankijad tõid välja järgneva

aspekti: muudatuse mõju hankijale on väike ning reguleerimise vajadus seisneb hoopis muus.

DHS-is ei saa taotlusi avada enne taotluste avamise tähtaja saabumist. Selle tulemusena

koguneb hulk taotlusi, mida saab hakata hankepassi alusel kontrollima hakata. Sellest omakorda

tõusetub riigihangete registris probleem, et seni kuni hankija pole kõiki taotlusi läbi vaadanud

ei saa taotlejaid süsteemiga liita.131

6.5.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja punkt 6.1.2.

Mõju sagedus on väike. Vt seletuskirja punkti 6.1.2. Mõju avaldab iga kord, kui ettevõtja esitab

taotluse DHS-iga liitumiseks.

Mõju ulatus on väike. Ettevõtja jaoks seisneb muutus peamiselt selles, et ta saab liitumise kohta

teate kiiremini ja vähem formaalsel viisil. See ei muuda oluliselt tema tegevust ega nõua

kohanemist, kuid parandab protsessi kiirust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riskid puuduvad. Pakkujate õigused ei vähene,

kuna negatiivse otsuse puhul säilib hankijal kohustus teha põhjendatud otsus, mida pakkuja

saab riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustada.

131 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 17. Eesti Energia tagasiside.

62

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.6 Kavandatav muudatus – majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavuse hindamine

(§ 47, § 114, § 117)

Muudatusega luuakse hankijale uus, vabatahtlik võimalus viia läbi nn täielik pöördmenetlus

riigihangetes, et selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. See tähendab, et hankija

võib esmalt välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse ning alles seejärel kontrollida

selle vastavust ning pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist. Kui esimene

pakkumus ei osutu sobivaks, liigub hankija järgmiste juurde. Täielikku pöördmenetlust ei saa

siiski kasutada riigihangetes, kus pakkumusi võrreldakse teineteise suhtes ning punkte antakse

vastavalt kohale pingereas.

Muudatus annab hankijatele olulise ja praktilise tööriista hankemenetluste kiirendamiseks ja

töökoormuse vähendamiseks, eriti just standardsete asjade või teenuste riigihangetes, kus

osaleb palju pakkujaid. Hankija vabaneb mahukast ja aeganõudvast tööst kontrollida kõiki

laekunud pakkumusi, millest enamik kõrgema hinna tõttu edukaks ei osutu. Hankija saab

suunata oma ressursid vaid potentsiaalse eduka pakkuja kontrollimisele, mis muudab menetluse

tõhusamaks

Nimetatud muudatus hoiab hankija jaoks aega kokku, mistõttu rakendavad hankijad praktikas

tihti juba praegugi n-ö täielikku pöördmenetlust, kui pakkumusi hinnatakse üksnes arvuliste

näitajate alusel. Hankija ei asu kontrollima näiteks iga seitsme pakkumuse puhul spetsialistide

vastavust nõuetele, kui ainsaks hindamiskriteeriumiks on maksumus. Uue korra kohaselt

kontrollib hankija vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust ning kui pakkumus on

vastav, teeb vastavaks tunnistamise otsuse ainult selle ühe pakkumuse kohta. Ülejäänud

pakkumusi ei lükata tagasi, vaid need jäävad menetlusse ootele. Nii vähendab hankija oluliselt

töökoormust, kuna ei pea esitama puudustega pakkumuste esitajatele selgituspäringuid ega

tegema nende kohta põhjendatud otsuseid. Kui hiljem peaks selguma, et majanduslikult

soodsaim pakkumus on mittevastav (nt vaidlustusmenetluse tulemusel), peab hankija

järelejäänud pakkumusi uuesti hindama, et leida uus majanduslikult soodsaim pakkumus, mille

vastavust kontrollida. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole selline hankija teguviis õiguspärane,

seega puuduvad ka andmed, kui ulatuslikult on hankijad seda võimalust kasutanud.

Pakkujate jaoks on muudatuse mõju mitmetahuline. Ühelt poolt kiireneb hankemenetluste

läbiviimine ja nad saavad kiiremini teada riigihanke tulemustest, pakkujaid, kelle pakkumus

edukaks osutuda ei saa, ei koormata selgituspäringutega, mis on positiivne. Teisalt tekitab uus

kord ebakindlust ja suurendab vaidlustuste riski. Pakkuja, kelle pakkumus ei ole kõige soodsam,

peab lootma, et hankija kontrollib madalama hinnaga konkurente korrektselt. Kui hankija eksib

ja sõlmib lepingu mittevastava pakkumusega pakkujaga, on teise koha pakkuja õigusi rikutud.

Kuna teiste pakkumuste vastavust ei kontrollita, peab vaidlustamisõigus säilima kõigil

hankemenetluses osalenud pakkujatel, et tagada aus menetlus. See asetab suurema koormuse ja

vastutuse pakkujale endale oma õiguste kaitsmisel.

6.6.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

63

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt seletuskirja p 6.1.1. 2024. aastal avaldas 489

erinevat hankijat 7570 riigihanget, mille hindamiskriteeriumi(te)ks oli hind ja/või kulu

(kõikidest 2024. avaldatud riigihangetest 86% ja maksumuse poolest 54%).132

Mõju sagedus on väike. Vt seletuskirja p 6.1.2. Kuna maksumus on kõige levinum

hindamiskriteerium, eriti lihtsamate asjade ja teenuste riigihangetes, on selle tööriista

kasutuspotentsiaal suur, samas mitte kõik hankijad ei soovi kasutada täieliku pöördmenetlust.

Juhul, kui hankija teab, et riigihankes laekub väiksem arv pakkumusi, võib ta eelistada pigem

standardset hankemenetlust.

Mõju ulatus on väike. Tõenäoliselt ei pea hankija kohanema muudatusega, sest praktikas

kasutatakse nn täielikku pöördmenetlust juba praegugi.133

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Risk seisneb menetlusvigade tegemise ohus. Kui hankija eksib esimese pakkuja kontrollimisel

ja sõlmib temaga lepingu, kuigi pakkumus oli tegelikult mittevastav, rikub see teiste pakkujate

õigusi. Samuti võib menetlus ootamatult pikeneda, kui esimene, teine ja kolmas pakkuja

osutuvad järjest mittevastavaks. See nõuab hankijalt hoolikat ja korrektset tegutsemist. Samas

kui hankija on hoolikas, siis hankemenetluse kestvus võib oluliselt lüheneda ja hankemenetlus

iseenesest muutub tõhusamaks. Muudatus võib ahvatleda hankijaid hindama pakkumusi vaid

maksumuse alusel.134

Lisaks muudatus toetab nt kriisi-, julgeoleku- või muu ohu valguses eesmärki tagada

hankelepingu sõlmimise kiirus, mis omakorda on üldiselt ohuolukorras vajalik.135

6.6.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem keskmine. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju ulatus on pigem väike. Muudatus ei nõua pakkujalt tegevust. Pakkujad ise ei pea midagi

teisiti tegema, kui olema valvsamad ja tähelepanelikud oma õiguste eest seisma, kui

kahtlustavad hankija viga.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Risk, et hankija eksimuse tõttu jääb

korrektne pakkuja lepingust ilma, eksisteerib. See võib suurendada vaidlustuste arvu ja

vähendada usaldust hankemenetluse vastu, kui hankijad ei suuda uut võimalust piisava

hoolsusega rakendada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

132 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium. 133 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 1. 134 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 1. Tallinna Sadama tagasiside. 135 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 1. Eesti Energia tagasiside: „Covid-19 ja Ukraina sõja valguses oli menetluse ja

hankelepingu sõlmimise kiirus kriitilise tähtsusega.“.

64

6.7 Kavandatav muudatus – võistlevas dialoogis dialoogi pidamise lubamine riigihanke

tingimuste üle (§ 65)

Muudatusega tühistatakse kehtiv keeld arutada võistleva dialoogi käigus pakkumuste

hindamise kriteeriumide üle. Muudatuse eesmärk on muuta võistlev dialoog paindlikumaks ja

viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24 eesmärgiga, mis on

mõeldud just keerukate ja uuenduslike asjade, teenuste ja ehitustööde hankimiseks, kus parim

lahendus ja selle hindamise viisid selguvadki alles koostöös turuosalistega.

Muudatus annab hankijatele olulise tööriista paremate hanketulemuste saavutamiseks.

Keerukate riigihangete (nt suurte IT-süsteemide arendamine) puhul ei pruugi hankija menetluse

alguses täpselt teada, millised on turul olevad parimad võimalikud lahendused ja millised on

nende lahenduste kõige olulisemad kvaliteedinäitajad. Lubades pidada dialoogi ka

hindamiskriteeriumite üle, saab hankija koos pakkujaga arutada parimat lahendust ja seejärel

kohandada hindamiskriteeriumid vastavaks. See suurendab tõenäosust, et riigihanke

tulemusena saadakse parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe.

Pakkujate jaoks on muudatuse mõju kahetine. Positiivsest aspektist on võimalus osaleda

sisulisemas võistlevas dialoogis. See võimaldab innovaatilistele ja kompetentsetele pakkujatele

oma teadmisi ja eeliseid paremini esile tuua. Teisalt kaasneb sellega ebakindlus ja risk.

Menetluse alguses ei ole lõplikud riigihanke tingimused paigas, mis teeb osalemise otsuse ja

pakkumuse ettevalmistamise keerukamaks. Samuti on risk, et hankija ei suuda tagada võistlevas

dialoogis pakkujate võrdset kohtlemist.

6.7.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad, kes korraldavad võistlevat dialoogi.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kaudne mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele (u 2500 hankijat). Muudatus on suunatud võistlevat dialoogi korraldatavatele

hankijatele. 2024. aastal korraldati kokku 8 võistlevat dialoogi 7 erineva hankija poolt,

kusjuures väike osa hankijatest olid väiksemad hankijad.

Mõju sagedus on pigem väike. Võistlevat dialoogi korraldatakse Eestis harva, vaid mõned

korrad aastas. Seega on mõju avaldumine hankijate jaoks pigem erandlik.

Mõju ulatus on väike. Muudatusega võimaldatakse hankija jaoks uus võimalus, samas

puudutab see vaid ühte, suhteliselt harva kasutatavat hankemenetluse liiki. Kohanemisraskusi

ei tohiks pikaajalises perspektiivis olla.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Suurim risk on seotud hankija võimekusega.

Dialoogi pidamine kõikide riigihanke tingimuste üle nõuab hankijalt kõrget kompetentsi, et

tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja vältida manipuleerimist. On oht, et vähema kogemusega

hankija võib tahtmatult anda ühele pakkujale eelise või kujundada kriteeriumid sobivaks vaid

ühele lahendusele. Hankijatele on eeldada muudatusega kohanemist.

Samas kaalub selle ülesse positiivne mõju, et muudatus võib julgustada hankijaid võtma ette

julgemaid ja uuenduslikumaid projekte, teades, et neil on olemas paindlik menetlus nende

elluviimiseks.

65

Muudatusega võib kaasneda menetluse kestuse pikendamine, kuid seda vaid juhul, kui hankija

otsustab pidada hindamise kriteeriumide üle dialoogi, ja ulatuses, milles hankija otsustab

dialoogi pidada.136

6.7.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes osalevad võistleva dialoogi menetlustes

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub vaid harva korraldatavates võistlevates

dialoogides.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus muudab võistleva dialoogi olemust. Muudatuse

rakendamisel ei ole võistleva dialoogi puhul enam tegemist lahenduse pakkumisega etteantud

raamides, vaid aktiine osalemine riigihanke tingimuste kujundamisel. See nõuab pakkujalt

suuremat paindlikkust. Võimalik on mõningane kohanemine.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Hankija võib pidada arutelu hindamise kriteeriumide üle vaid ühe taotlejaga. Samas kaasneb

see oht olemuslikult võistleva dialoogiga, kuna miski ei taga, et hankija ei anna ühele taotlejale

nt rohkem teavet, kui teisele. Võimalik on oht, et hankija kujundab võistleva dialoogi käigus

hindamise kriteeriumid sobivaks konkurendi lahendusele, mis omakorda vähendab usaldust

menetluse vastu ja pärsib osalemishuvi. Hankijal on seadusest tulenevalt üldine kohustus

kohelda dialoogis osalevaid taotlejaid võrdselt.137

Pakkujatel puudub taotluste esitamise hetkel kindlus, mille alusel täpsemalt hankija pakkumusi

hindab. Teisalt on ettevõtjatel teadmine, et neil on võimalus kaasa rääkida hindamise

kriteeriumide osas, kui hankija peab vajalikuks sel teemal arutelu pidada.138

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.8 Kavandatav muudatus – hanketeate muutmisest teavitamine (§ 81)

Muudatusega kaotatakse hankija kohustus eraldi veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta

on jõudnud kõikide pakkujate, taotlejate ja teiste teadaolevate huvitatud isikuteni. Muudatus

lähtub põhimõttest, et tänapäevase infotehnoloogia arengu tingimustes on registri automaatne

teavitussüsteem piisav ja tõhus meede teabe levitamiseks ning hankijapoolne dubleeriv ning

praktikas täitmatu veendumiskohustus on koormav.

Muudatus vähendab hankijate töökoormust ja kõrvaldab õigusliku ebakindluse. Muudatusega

kohustuse kaotamine lihtsustab hanketeate muutmise protsessi, muutes selle selgeks ja

loogiliseks: hankija avaldab muudatuse registris ja register teavitab huvitatud isikuid

automaatselt.

136 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 20. 137 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 20. 138 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 20.

66

Ettevõtjate jaoks muudatus praktikas olukorda ei halvenda. Riigihangete register on juba praegu

peamine riigihangete teabeallikas. Ettevõtjate jaoks on oluline, et teave hanketeate muudatuse

kohta oleks avaldatud ühes keskses kohas ehk registris. Muudatus rõhutab ettevõtja vastutust

jälgida riigihangete registri teavitusi.

6.8.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt seletuskirja p 6.1.1.

Mõju sagedus on pigem väike. Hanketeate muutmine ei ole igapäevane tegevus. Praktikas

puutuvad hankijad hanketeate muutmisega kokku tähtaegade pikendamisel või riigihanke

alusdokumentide täpsustamisel.

Mõju ulatus on väike. Ebamäärase kohustuse äralangemine avaldab hankijale positiivse mõju

õigusselguse näol. Samuti väheneb vaidlustuste risk, mis võiks tõusetuda sellest, kas hankija

on oma veendumiskohustust piisavalt täitnud. Hankijad ei pea kohanema, sest kohustusi ei

lisandu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Teoreetiliselt väheneb läbipaistvus, kuna hankija

ei tee kindlaks, et teade on jõudnud kõigile huvitatud isikutele. Praktikas mõju puudub, kuna

hankijal on selles niigi võimatu veenduda.139

6.8.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad ja teised riigihangetest huvitatud ettevõtjad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on väike. Hanketeadete muutmine ei ole igapäevane tegevus, samas kui pakkuja

soovib osaleda mitmel riigihankel korraga, siis võib hanketeate muutmisega kokkupuude

muutuda tihedamaks.

Mõju ulatus on väike. Muudatus ei muuda ettevõtjate tegevust. Teave on endiselt kättesaadav

riigihangete registris.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Risk, et mõni huvitatud isik jääb teavitamata, on

minimaalne. Riigihangete register on riigihangete keskne teabeallikas, mida hankijad kasutavad

igapäevaselt.

Samuti esineb risk, et mõni ettevõtja, kes ei ole end riigihanke juurde registreerinud ja ei jälgi

aktiivselt registrit, ei saa teada hanketeate muudatusest, kuid see on pigem ettevõtja enda

hoolsuskohustuse küsimus kui muudatusest tulenev probleem.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

139 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 35.

67

6.9 Kavandatav muudatus – pakkumuse jõusoleku ja tagatise kehtivuse tähtaeg (§ 90, §

110)

Muudatusega kehtestatakse riigihangete seadusesse vaikimisi reegel, mille kohaselt on

pakkumus jõus kolm kuud, kui hankija on riigihanke alusdokumentides unustanud jõusoleku

tähtaja määrata. Samuti seotakse pakkumuse tagatise kehtivusaeg pakkumuse jõusoleku

tähtajaga. Tegemist on vaikimisi normiga, mis tähendab, et see kohaldub ainult juhul, kui

hankija on teinud vea ja jätnud tähtaja määramata. Hankijal säilib alati õigus ja kohustus

kehtestada konkreetse riigihanke jaoks sobiv, kas lühem või pikem tähtaeg. Muudatuse eesmärk

on maandada hankija menetlusriske ja luua õiguskindlust olukordades, kus riigihanke

alusdokumentidesse on jäänud lünk.

Muudatuse peamine mõju on hankijate jaoks menetlusriskide vähenemine. See lahendab

praktikas esinenud probleemi, kus pakkumuse jõusoleku tähtaja määramata jätmine tekitab

õiguslikku segadust ning kui pakkumuse jõusoleku tähtaeg ei vasta pakkumuse tagatise

tähtajaga.

Pakkujate jaoks suurendab muudatus samuti õiguskindlust ja menetluse prognoositavust.

Pakkuja ei pea enam muretsema olukordade pärast, kus hankedokumentidest puudub selge info

pakkumuse siduvuse tähtaja kohta.

6.9.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mitte kõik hankijad (vt seletuskirja p 6.1.1.) ei saa

muudatuse mõju tunda. Hoolsad hankijad, kes määravad tähtaja alati, ei puutu selle sättega

otseselt kokku.

Mõju sagedus on pigem väike. Olukord, kus hankija unustab alusdokumentidesse märkida

pakkumuse jõusoleku tähtaja, on erandlik. Seega avaldub muudatuse otsene mõju harva.

Mõju ulatus on väike. Muudatus ei muuda hankija tavapärast töökorraldust, kuid tagab

menetluse sujuvama korraldamise. Samuti ei nõua muudatus uute oskuste omandamist.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riskid praktilised puuduvad. Teoreetiline risk

eksisteerib, et vaikimisi kehtestatud kolmekuuline tähtaeg ei pruugi olla konkreetse riigihanke

puhul optimaalne, kuid see on oluliselt parem lahendus kui tähtaja täielik puudumine või sellest

tulenev õiguslik ebakindlus.

6.9.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on väike. Pakkujad puutuvad selle sätte kohaldamisega kokku harva, nt siis kui

tõusetub vaidlus pakkumuste jõusoleku ja tagatise kehtivuse erinevuse kohta.

Mõju ulatus on väike. Muudatus ei muuda pakkujate tegevust. Muudatus annab pakkujatele

lisakindluse erandlikes olukordades.

68

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pakkujate jaoks on teoreetiliseks riskiks see, kui

hankija vaikimisi tugineb muudatusele ehk rakendab kolmekuulist pakkumuste jõusoleku

tähtaega volatiilsetelt turgudelt hankimisel, siis see võib koormata pakkujaid ülemäärase

riskiga, mis võib kanduda edasi pakkumuse hinda.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.10 Kavandatav muudatus – vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamise muutmine

valikuliseks (§ 95)

Muudatuse sisuks on hankija kohustuse kaotamine kontrollida ja kaaluda igas riigihankes kõiki

seaduses loetletud vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid. Muudatusega saab hankija juba

riigihanke alguses otsustada, millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused on konkreetse

riigihanke puhul asjakohased, ning sätestada ainult need riigihanke alusdokumentides. See

muudab vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamise hankija jaoks teadlikuks ja riskipõhiseks

valikuks, mitte formaalseks kohustuseks.

Muudatus vähendab mõnevõrra töökoormust. Samuti võimaldab hankijal suunata oma

tähelepanu ja ressursid just nende riskide maandamisele, mis on antud hankelepingu täitmisel

kõige tõenäolisemad ja olulisemad. Muudatus sunnib hankijat tegema läbimõeldud otsuseid ja

kujundama igale riigihankele just sellele sobiva vabatahtlike kõrvaldamise aluste komplekti.

6.10.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt p 6.1.1. Kuna lihthankes on kõrvaldamise aluste

kontroll niigi vabatahtlik, siis muudatus puudutab vaid neid hankijaid, kes korraldavad

rahvusvahelist piirmäära ületavaid riigihankeid. 2024. aastal oli selliseid hankijaid 212.

Mõju sagedus on pigem väike. Igas riigihankes tuleb määratleda kõrvaldamise alused, samas

on tegemist vaid ühe etapiga riigihanke menetluses. Kuna lihthankes on kõrvaldamise aluste

kontroll niigi vabatahtlik, siis muudatus puudutav vaid rahvusvahelist piirmäära ületavaid

riigihankeid. 2024. aastal korraldati 1711 üle rahvusvahelise piirmäära riigihanget140, see

moodustab 20% kõikidest 2024. aastal avaldatud riigihangetest. Tuginedes seletuskirja punkti

6.1.1. andmetele, siis üks hankija puutub aastas keskmiselt umbes 3–4 korda rahvusvahelist

piirmäära ületavat riigihanget.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatusega muutub hankija jaoks vabatahtlike kõrvaldamise

aluste kohaldamise loogika. Automaatse ja laiaulatusliku kontrollikohustuse asendumine

teadliku ja valikulise lähenemisega on arvestatav muutus. See nõuab hankijalt paremat

analüüsivõimet ja suuremat vastutust riigihanke ettevalmistamisel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Võimalik on risk, et mõned hankijad võivad teadmatusest jätta olulised kõrvaldamise alused

kohaldamata, mis võib viia hankelepingute sõlmimiseni ebausaldusväärsete pakkujatega.

140 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium.

69

Kui hankijad saavad otsustada, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid riigihankes

kohaldada, kaasneb risk, et hankijad ei kohalda neist mitte ühtegi. Hankija võtab sellega endalt

töökoormuse ja samuti kaob ära risk, et konkreetse ettevõtja kõrvaldamise kaalumata jätmise

või ebapiisava kaalumise tõttu on hankija otsus õigusvastane. Kui riik ei suuna hankijaid

vähemalt kaaluma, kas rikkumised õigustavad ettevõtja kõrvaldamist (ja hankijate praktika

muutub nii, et neid ei hakata kohaldama), suureneb risk, et avalikke vahendeid suunatakse

ettevõtjatele, kes tegelikult seda ei vääri. See on varjatud konkurentsieelis ebaausatele

ettevõtjatele.141

Samas pikaajaliselt võib muudatus kaasa aidata professionaalsema ja teadlikuma hankekultuuri

kujunemisele, kus hankijad ei järgi pelgalt seadust, vaid juhivad teadlikult riske. Näiteks

perioodil 01.08.2019–31.12.2024 on hankijad korraldanud hankepassiga lihthankeid 42,3%

kõikidest lihthangetest ning omakorda kehtestanud vabatahtlike kõrvaldamise aluseid 15%

hankepassiga menetlustes (lihthangete koguarvust 6%).

6.10.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes osalevad rahvusvahelist piirmäära ületavates riigihangetes.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja punkti 6.1.2.

Mõju sagedus on väike. Muudatus avaldub igas rahvusvahelist piirmäära ületavas riigihankes,

kus pakkuja osaleda kavatseb. Samas ei ole pakkujate jaoks kohanemine keerukas, sest ka

kehtiva praktika järgi kontrollitakse igas riigihankes kõrvaldamise aluseid ja pakkuja ei pea

oma käitumist muutma.

Mõju ulatus on väike. Muudatus ei muuda oluliselt pakkuja tegevust. Samas, kui hankija ei

kohalda kõiki kõrvaldamise aluseid, tuleb pakkujal esitada vähem kinnitusi ja teavet

kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Väheneb risk, et pakkuja esitab ekslikult ebaõigeid

andmeid.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.11 Kavandatav muudatus – Maksuvõla tasumise võimaluse piiramine ühele korrale

hankemenetluses (§ 95, § 103 ja § 122)

Muudatusega täpsustatakse maksuvõla kui kõrvaldamise aluse menetlemise korda.

Muudatusega kehtestatakse n-ö rangem heastamismeede võrreldes kehtiva korraga. Hankija on

kohustatud taotlejale ja pakkujale või pakkuja kaudu alltöövõtjale ja ettevõtjale, kelle

vahenditele pakkuja tugineb tähtaja maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks pakkuma ühe korra

sama hankemenetluse jooksul.

Muudatuse eesmärk on vältida hankemenetluste põhjendamatut venimist ja hankijate

töökoormuse kasvu olukordades, kus ettevõtja rikub korduvalt oma maksukohustusi. Muudatus

hoiab kokku hankija aega, väldib menetluse venimist ning vähendab riski, et teised, korrektselt

käituvad pakkujad peavad põhjendamatult kaua ootama hankija otsuseid. Muudatus suurendab

hankemenetluse prognoositavust ja sujuvust.

141 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 12.

70

Muudatusel on ettevõtjatele distsiplineeriv mõju. See suunab neid olema oma maksukohustuste

täitmisel hoolikamad kogu hankemenetluse vältel, kuna eksimisvõimalusi on varasemast

vähem. Muudatus piirab pakkujale ja taotlejatele ning pakkujate kaudu alltöövõtjatele ja

ettevõtjatele, kelle vahenditele tuginetakse, antavate võimaluste arvu. Ettevõtja, kes on oma

tegevuses hoolas, muudatuse negatiivset mõju ei tunneta. Samas vähendab see ausate ja

korrektse maksukäitumisega pakkujate ooteaega, kuna menetlused ei veni enam korduvalt

maksekohustusi rikkuvate konkurentide tõttu.

6.11.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt p 6.1.1.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub vaid nendes hankemenetlustes, kus mõnel

pakkujal, taotlejal või alltöövõtjal tekib korduvalt maksuvõlg. See on pigem erandlik olukord.

Mõju ulatus on väike. Korduvate maksuvõlgadega pakkujad, taotlejad ja alltöövõtjad ei ole

regulaarne nähtus. Samas kui selline juhtum tõusetub, on see hankija jaoks täiendav ajakulu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riskid hankija jaoks praktiliselt puuduvad.

Muudatus annab hankijale selgema ja tugevama positsiooni hankemenetluse korraldamisel ja

maksuvõlaga ettevõtjate kõrvale jätmisel.

6.11.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Ettevõtjad, kellel esinevad korduvad maksuvõlad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike.

Eestis on kokku juriidilisi isikuid 356 571, ligi 12% neist on osalenud kasvõi ühe korra

riigihankes. (vt täpsemalt seletuskirja p 6.1.2.) 2024. aastal korraldati 8792 riigihanget, 1738

ettevõtjat osalesid nendes alltöövõtjatena. Maksu- ja Tolliameti statistika kohaselt seisuga

01.01.2025 oli maksuvõlgnike arv 39 722 (võlg kokku umbes 342 011 000 eurot)142, see

moodustab 11% kõikidest ettevõtjatest. Lihtsa matemaatilise arvutusega võib eeldada, et ühel

protsendil pakkujatest, taotlejatest ja alltöövõtjatest võivad esineda ühe aasta sees maksuvõlad.

Samas on eeldatav, et sihtrühm on veelgi väiksem, sest esiteks – ettevõtjal peab olema korduvalt

maksuvõlg ühes hankemenetluses – ja teiseks – võib eeldada, et riigihankes osalejatel on

riigihanke tingimuste tõttu parem maksukäitumine.

Mõju sagedus on väike. Mõju avaldub kaudselt igas hankemenetluses, sest pea igas

hankemenetluses kontrollitakse maksuvõla esinemist. Samas otsene mõju avaldub vaid nendel

juhtudel, kui on ühe hankemenetluse ajal tekkinud mitu maksuvõlga, see on aga haruldane

olukord.

Mõju ulatus on väike. Muudatus nõuab ettevõtjatelt suuremat hoolsust. Teadmine, et „teist

võimalust“ nii lihtsalt ei anta, muudab ettevõtjate käitumist ja sunnib neid oma

finantsdistsipliini rangemalt jälgima.

142 Maksu- ja Tolliameti statistika. Maksuvõla dünaamika. Kättesaadav siit: https://ncfailid.emta.ee/s/8LHKaLkRMcXd4HM.

71

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Muudatusega võib kaasneda selline olukord, kui näiteks maksuvõlga tekib uuesti

hankekomisjoni protokolli koostamise ja otsuse vastuvõtmise vahepeal (ja see olukord erineb

juba teist korda), siis igal juhul tuleks pakkuja riigihankest kõrvaldada või nõuda alltöövõtja

või tuginetava asendamist. Esineb potentsiaalne risk, et mõni muidu usaldusväärne pakkuja

kõrvaldatakse riigihankest või asendatakse alltöövõtja juhuslikult tekkinud ja pigem väikse

maksuvõla tõttu. Seda riski maandab aga asjaolu, et maksuvõla tekkimine on ettevõtja enda

kontrolli all olev asjaolu ning korrektne maksukäitumine ongi osa ettevõtja hoolsuskohustusest.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.12 Kavandatav muudatus – hankepassiga menetlustes kõik otsused korraga (§ 104)

Muudatusega antakse hankijale õigus kontrollida majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud

pakkuja vastavust juba enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kehtiv seaduse

tõlgendus on nõudnud ranget toimingute järjekorda: esmalt eduka pakkumuse otsus ja alles

seejärel sisuline kontroll. Muudatusega võimaldatakse paindlikum lähenemine, lubades

hankijal läbi viia kontroll pakkuja suhtes, kelle ta kavatseb edukaks tunnistada. See võimaldab

hankijal teha kõik vajaliku kontrollitoimingud ja otsused üheaegselt, muutes hankemenetluse

kiiremaks ja loogilisemaks.

Muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust ja kiirendab märkimisväärselt

hankemenetluse lõppfaasi. Kaob ära kunstlik ja ebapraktiline ooteaeg eduka pakkumuse otsuse

ja sellele järgneva sisulise kontrolli vahel. Hankija saab nüüd, olles välja selgitanud parima

pakkumuse, alustada kohe tõendite küsimist ka kontrolli, tehes seejärel kõik vajalikud otsused

(kõrvaldamata jätmine, kvalifitseerimine, edukaks tunnistamine) ühes paketis. See hoiab kokku

hankija aega, vähendab administratiivsete toimingute arvu ja muudab menetluse sujuvamaks.

Pakkujate jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna see kiirendab hankemenetlust ja

hankelepinguni jõudmist. Lühem menetlusaeg tähendab pakkujate jaoks väiksemat ebakindlust

ja kiiremat selgust hanketulemuste osas. Samuti väheneb teiste pakkujate ooteaeg, mis

võimaldab neil oma ressursse kiiremini uutele riigihangetele suunata.

6.12.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt seletuskirja p 6.1.1.

Mõju sagedus on pigem suur. Mõju avaldub hankemenetluses, kus kasutatakse hankepassi ja

kontrollitakse vaid edukat pakkujat. 2024. aastal korraldati 5933 hankepassiga riigihanget

ligikaudse kogumaksumusega 6,4 miljardit.143 See moodustab kõikidest riigihangetest

arvuliselt 67% (kogumaksumuse alusel 66%).

Mõju ulatus on väike. Muudatuse tulemusel saab hankija mitmeetapilise ja järjestikuse

protsessi asemel tegutseda paralleelselt ja efektiivsemalt. See omakorda kiirendab menetlust,

mis realiseerib paremini hankepassi kasutuselevõtuga taotletud eesmärki.

143 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium.

72

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Ohud on minimaalsed. Muudatus ei

vähenda kontrolli mahtu ega kvaliteeti, vaid muudab selle ajastust.

Teoreetiline risk on seotud olukorraga, kus hankija alustab kontrolli ja hiljem selgub, et ta on

eksinud majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel, kuid see on hankija sisemise

töökorralduse küsimus. Kaudne positiivne mõju on see, et see lühendab hankepassiga

hankemenetluse üldist kestust ja aitab avaliku sektori ressursse tõhusamalt kasutada.

Küsimusi võib tekitada, kas ettepanek on kooskõlas § 3 üldpõhimõtetega, võib esineda võrdse

kohtlemisega seotud riive – üks pakkujatest kellelt andmeid küsitakse, saab enne info, et osutub

edukaks, kui teised pakkujad.144 Samas ei anna see teadmine edukale pakkujale eelist.

Kaebetähtaeg algab otsuse tegemisest.145

Positiivsest aspektist kaoks praktikast tarbetu ja formalistlik lähenemine, et edukat pakkujat ei

ole olemas enne kui hankija on teinud vastava „ametliku“ otsuse.146

6.12.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju ulatus on pigem väike. Menetluse lühenemine on pakkujate jaoks positiivne muutus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Riskid puuduvad. Pakkujate õigused

ei vähene, vaid nad saavad kiiremini tagasisidet hanketulemuste kohta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.13 Kavandatav muudatus – ehitushangetes põhjendamatult madala maksumusega

pakkumuse ja alltöövõtjate kontrolli puhul piirmäära seadmine 500 000 eurole (§ 115, §

122)

Muudatus kaotab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohustusliku kontrolli ja

ulatuslikud alltöövõtjate kontrollimise reeglid ehitushangetelt, mille maksumus jääb vahemiku

150 000–499 999 eurot. Hankijatel kaob kohustus kontrollida põhjendamatult madalat

maksumust ja rakendada keerukat alltöövõtjate regulatsiooni, mis on aeganõudev ja

vaidlusterohke. Senini kehtivas RHS redaktsiooni muudetavates sätetes on viidatud ehitustööde

riigihanke piirmäärale, mis kehtiva korra järgi on 150 000 eurot. Eeldatava maksumusega

ehitustööde riigihankeid, mis jäävad vahemikku 150 000–499 999 eurot korraldati eelmisel

aastal 488, see moodustab 19% kõikidest 2024. aastal korraldatud ehitustööde riigihangetest.

Rahalises mahus on see 4% kõikidest 2024. aastal korraldatud ehitustööde riigihangetest.

Suur osa ehitushankeid korraldatakse riigihangete registris, kuigi eeldatava maksumuse järgi

oleks hankija saanud korraldada ehitustööde riigihanke asutusesiseselt järgides hankekorda.

144 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 11. Riigi IT Keskuse tagasiside. 145 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 11. 146 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 11. Siseministeeriumi tagasiside.

73

61% kõikidest eelmisel aastal korraldatud ehitustööde riigihangetest jäi alla 150 000 euro ning

rahaliselt moodustasid need 2,5%.

Lisaks sellele muudatusega nähakse ette hankija kohustus üle 500 000 euro maksumusega

ehitustööde riigihangetes kontrollida vaid neid alltöövõtjaid, kelle lepingu osa moodustab

vähemalt 10% hankelepingu maksumusest. Hankijad võivad kehtestada riigihanke

alusdokumentides ka madalama lävendi. Muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust,

eriti just suurte ja keerukate ehitusprojektide puhul, kus alltöövõtjate arv võib ulatuda üle 50.147

Lauskontrolli asemel saab hankija keskenduda kõige olulisematele alltöövõtjatele. Hankijale

lisandub kaalutlusõigus, kas ja mis tingimustel kontrollida ka väiksemaid alltöövõtjaid.

Peatöövõtjatest pakkujate jaoks väheneb töökoormus, kuna nad ei pea enam koguma ja esitama

andmeid kõikide oma alltöövõtjate kohta. See lihtsustab pakkumuse koostamist ja hilisemat

hankelepingu haldamist.

Alltöövõtjate jaoks on mõju kahetine. Need, kelle osakaal on üle 10%, läbivad endiselt

kontrolli, mis tagab teatud kvaliteedi ja usaldusväärsuse turul. Nende jaoks, kelle osakaal jääb

alla 10%, väheneb töökoormus, kuid samal ajal vähendab see ka turu läbipaistvust ja võib seada

ausad ettevõtjad halvemasse konkurentsiolukorda.

6.13.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Ehitustööde riigihankeid korraldavad hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem keskmine. Mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele, kes korraldavad ehitustööde riigihankeid. Ühes aastas korraldavad ehitustööde

riigihankeid keskmiselt üle 250 erineva hankija (kõikidest hankijatest 10%), kellest iga üks

korraldab riigihangete registris keskmiselt 9–10 ehitustööde riigihanget aastas.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõlema muudatuse mõju avaldub kui on täidetud järgmised

eeldused: 1) tegemist on ehitustööde hankimisega, mille 2) eeldatav maksumus jääb alla

500 000 euro, ning 3) hankijal esineb kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult madala

maksumusega või riigihankes kasutatakse alltöövõtjaid.

Statistiliselt on võimatu täpselt määratleda, mitme riigihanke puhul kaalus hankija pakkumuse

põhjendamatult madalat maksumust. Üheks indikaatoriks võib pidada riigihangete

vaidlustuskomisjoni praktikat. 2024. aastal menetles vaidlustuskomisjon 24 vaidlustust, mis

puudutasid põhjendamatult madala maksumuse kontrolli. Kokku lahendas vaidlustuskomisjon

2024. aastal 258 vaidlustust. Seega ligi 9% vaidlustustest puudutasid põhjendamatult madala

maksumuse kontrolli.

Mõju, mis puudutab alltöövõtjate 10% lävendit, avaldub neis ehitustööde riigihangetes, mille

maksumus ületab 500 000 eurot. 2024. aastal korraldati 477 ehitustööde riigihanget või

kontsessiooni, mis moodustab 5% kõikidest 2024. aastal korraldatud riigihangetest.

Mõju ulatus on väike. Hankijad peavad kohanema uue 500 000 euro suuruse piirmääraga, kuid

see kohanemine seisneb menetluse lihtsustumises, mis ei tekita raskusi. Kohustuslike ja

keerukate menetlustoimingute äralangemine väiksema eeldatava maksumusega riigihangetes

vähendab hankijate töökoormust.

147 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 14. Riigi Kinnisvara tagasiside.

74

Hankijad ei pea kohanema alltöövõtjate 10% lävendiga, sest nad kontrollivad alltöövõtjad

praegugi. Erinevus on vaid selles, et nad ei pea tulevikus kohustuslikus korras kontrollima

umbes 80% riigihangetest alltöövõtjaid, kui nad seda kohustust riigihanke alusdokumentides ei

sätesta. Kohustuslike kontrollide arvu vähenemine on märkimisväärne lihtsustus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Ebasoovitav risk seisneb selles, et ilma kohustusliku kontrollita võivad hankijad aktsepteerida

põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi, mis võivad põhjustada hankelepingu

täitmises probleeme ja kvaliteedi langust. Samuti on võimalik risk, et probleemne alltöövõtja

jääb kontrollimata. Samas jääb hankijale õigus kontrolli vabatahtlikult kohaldada sätestades

vastava korra riigihanke alusdokumentides.

Samuti võivad peatöövõtjad hakata teadlikult kasutama ebaausaid alltöövõtjaid just väiksemate,

alla 10% kogumaksumuse piiri jäävate tööde tegemiseks, teades, et nende kohustuslik kontroll

puudub. Samas jääb hankijale vabatahtlik kontrolli õigus.

Muudatusega saab mõnel määral lahenduse ka välismaiste alltöövõtjate kontroll, kelle

kontrollimine võib osutuda hankijale ebaproportsionaalselt koormavaks.148

6.13.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad ja alltöövõtjad, kes osalevad ehitustööde riigihangetes

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p. 6.1.2.

Ühe aasta jooksul osaleb keskmiselt 3,6% äriregistris registreeritud äriühingutest. Arvestades,

et kõikidest 2024. aastal korraldatud riigihangetest 29% moodustasid ehitustööde riigihanked.

Seega on sihtrühma suurus väike (12% * 29% = 3,48%).

2024. aastal korraldati 8792 riigihanget, 1738 ettevõtjat osalesid nendes alltöövõtjatena.

Mõju sagedus on pigem väike, sest pakkujad on mõjutatud vaid siis, kui pakkumuse puhul

esineb kahtlus põhjendamatult madala maksumuse osas või nendes toimingutes, mis puudutab

alltöövõtjaid. Alltöövõtjate jaoks on samuti mõju sagedus pigem väike, sest nende puutumus

riigihankega on pigem kaudne, läbi pakkuja.

Mõju ulatus on väike. Ettevõtjad ei pea esitama enam andmeid enda ja alltöövõtjate keskmise

töötasu kohta, samuti selgitusi põhjendamatult madala maksumuse kahtlusega seoses, kui

hankijal sellist kahtlust ei teki. Võimalik on kasutada väiksema töömahuga alltöövõtjaid

paindlikumalt ja kaasata kiiremini, kuna hankijal pole kohustust sellist alltöövõtjat eelnevalt

kontrollida. Kuna ka kehtiva seaduse järgi rakendub alltöövõtjatele kontroll, siis

kohanemisraskust ei tohiks olla.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti keskmine.

Ebasoovitavaks riskiks võib pidada alltöövõtjatega seotud probleeme (tasumata arved,

ebakvaliteetne töö, ebausaldusväärsed ettevõtjad töötavad riigihanke objektidel). See risk on

samas kaudne ja hüpoteetiline. Samuti eksisteerib risk, et peatöövõtjad kasutavad teadlikult alla

10% piiri alltöövõtjaid, et vältida kontrolli.

148 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 14. Tallinna Sadama tagasiside.

75

Ebasoovitavat mõju maandab see, et halduskoormus väheneb. Pakkumuste ja hilisemate

andmete esitamine muutub lihtsamaks ja odavamaks. Suurtel ehitushangetel väheneb

alltöövõtjatega seotud aruandluskohustus.

Kaudselt võib suureneda julgeolekurisk.149 Samas võivad hankijad kehtestada ka allpool

500 000-eurost piirmäära kontrolli.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.14 Kavandatav muudatus – vabatahtlik põhjendamatult madala maksumuse kontroll

kontsessioonilepingute hankemenetluses (§ 115)

Muudatusega muudetakse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontroll

kontsessioonilepingute puhul vaikimisi vabatahtlikuks.

Muudatus annab hankijatele suurema paindlikkuse ja kaalutlusõiguse kontsessioonimenetlustes

ning võimaldab hankijatele rakendada kontrolli vaid siis, kui nad näeb selleks reaalset vajadust

ja on riigihanke alusdokumentides selle ette näinud, ja vältida formaalsusi muudel juhtudel.

Pakkujate jaoks muudab see muudatus hankemenetluse paindlikumaks, aga ka riskantsemaks.

Ühelt poolt võimaldab kontrollikohustuse puudumine pakkujatel esitada julgemaid pakkumusi.

Teisalt suurendab see konkurentsisurvet ja võib soodustada põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse tegemist. Tugevama turupositsiooniga pakkujad võivad kasutada

põhjendamatult madala maksumuse kontrolli puudumist vahendina konkurentide (eriti uute

turuletulijate) tõrjumiseks, teades, et hankija ei pruugi nende pakkumuse maksumuse

põhjendatust kontrollida.

6.14.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad, kes korraldavad kontsessioonilepingu sõlmimise hankemenetlusi

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatus puudutab hankijaid, kes korraldavad

kontsessioonilepingute hankemenetlusi. 2024. aastal korraldas kontsessioonilepingu sõlmimise

menetlusi 33 unikaalset hankijat.

Mõju sagedus on väike. Mõju avaldub kontsessioonilepingu sõlmimise hankemenetlustes.

2024. aastal korraldati 55 kontsessiooni menetlust, kogumaksumusega 78 miljonit.150

Mõju ulatus on väike. Muudatusega eeldatavasti ei kaasne hankijale erilisi kohanemisraskusi

ega vajadust ennast täiendada. Teisalt aga põhjendamatult madala maksumuse kontrolli

rakendamise või rakendamata jätmise kaalumine nõuab hankijalt teadlikku otsust, mis

omakorda suurendab tema vastutust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

149 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 14. Eesti Energia tagasiside. 150 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium.

76

Risk seisneb selles, et hankija võib jätta kontrolli tegemata olukorras, kus see oleks vajalik.

Pakkuja võib osutuda põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega edukaks, mis

omakorda tõstab riski, et pakkuja võib sattuda majandusraskustesse või hangitavat eset täita

ebakvaliteetselt. Riski maandab see, et hankijal on endiselt õigus maksumuse põhjendatust

kontrollida – aga mitte kohustus.151

Üldiselt hangitakse ehitustööde kontsessioonina kalleid ja/või avalikke ehitisi (ujulad,

tennisehallid jne), millel on turule ja avalikkusele märkimisväärne mõju, mistõttu oleks paslik

hankijat mitte suunata kontrollima, kas pakutud hinnaga on võimalik kontsessioonilepingut

nõuetekohaselt täita.152

6.14.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes osalevad kontsessioonihangetel

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike.

Mõju sagedus on pigem väike.

Mõju ulatus on pigem väike. Muudatus võib kaudselt mõjutada pakkujate strateegiat

kontsessioonimenetlustes. Pakkumuse koostamisel tuleb arvestada suurema konkurentsisurve

ja põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste riskiga.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Risk, et turuliidrid kasutavad

muudatust oma positsiooni kindlustamiseks ja konkurentsi kahjustamiseks, on kaudne.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole sihtrühmadele koormavat mõju. Seega ei

ole mõju oluline.

6.15 Kavandatav muudatus – ehitushangetes keskmise töötasu tõendi kaotamine (§ 115)

Muudatusega kaotatakse ehitustööde riigihangetes ära üks kahest kohustuslikust alusest, mis

algatas põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrolli. Muudatuse tulemusel jääb

alles vaid pakkumuse maksumuse erinevusel põhinev kontrollikohustus. Seega tunnistatakse

kehtetuks sätted, mis reguleerisid töötasu andmete küsimist ja võrdlemist. Muudatuse eesmärk

on kaotada hankijate jaoks ebaproportsionaalselt koormav ja väheefektiivne kohustus.

Muudatus vähendab hankijate töökoormust. Hankijad vabanevad kohustusest kohuda ja

analüüsida palgaandmeid, võrrelda neid statistiliste keskmistega ja teha selle põhjal järeldusi ja

järelepärimisi. See on aeganõudev ülesanne. Kehtiv regulatsioon on liigkoormav, kuna

kohustus kontrollida rakendub isegi siis, kui laekub vaid üks pakkumus, ja ei sõltu pakkumuse

hinnast. Selle kohustuse kaotamine muudab põhjendamatult madala maksumuse kontrolli

loogilisemaks – see rakendub edaspidi vaid siis, kui reaalne kahtlus alapakkumuse osas, mis

tuleneb otseselt pakkumuse maksumusest.

Selle muudatuse mõju on minimaalne, sest maksukuulekus ehitussektoris on riigihangetes

osalevatel pakkujatel ligi 10% parem, kui neil ettevõtjatel, kes ei osale riigihangetes. Seda

kinnitab ka allolev joonis 8.

151 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 4. 152 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 4. Tallinna Sadama tagasiside.

77

Joonis 8.

6.15.1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Ehitustööde riigihankeid korraldavad hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem keskmine. Vt seletuskirja punkti 6.15.1.

Mõju sagedus on pigem keskmine. Vt seletuskirja punkti 6.15.1. Mõju avaldub igas

ehitustööde riigihankes, sest töötasu tõendi küsimine on lausaline.

Mõju ulatus on väike. Hankijatel ei tohiks olla kohanemisraskusi, kuna neil jääb ära kohustus.

Kohustuslike kontrollide arvu vähenemine on märkimisväärne lihtsustus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

Risk, et hankija sõlmib hankelepingu ümbrikupalka maksva pakkujaga, on olemas, kuid see

risk eksisteerib ka praegu. Hankijal tegelikkuses puuduvad reaalsed uurimisvõimalused.

Ümbrikupalkadega võitlemine on Maksu- ja Tolliameti ülesandeks.

6.15.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad ja alltöövõtjad, kes osalevad ehitustööde riigihangetes.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p. 6.15.2.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

o lu

lis ed

p u

u d

u se

d

m õ

n ed

p u

u d

u se

d

kõ ik

k o

rr as

o lu

lis ed

p u

u d

u se

d

m õ

n ed

p u

u d

u se

d

kõ ik

k o

rr as

o lu

lis ed

p u

u d

u se

d

m õ

n ed

p u

u d

u se

d

kõ ik

k o

rr as

o lu

lis ed

p u

u d

u se

d

m õ