Eelnõu kooskõlastamiseks

MÄÄRUS

2025 nr

Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24

„Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe

esitamise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 38 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006

ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ,

komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ,

komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT

L 304, 22.11.2011, lk 18−63), artikli 44 lõike 1 punkti b ja lõike 2 alusel.

Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruses nr 24 „Müügipakendisse

pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „toidu“ tekstiosaga „, välja

arvatud ümberjagatava toidu“;

2) paragrahvi 2 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „esitamist“ sõnadega „ja toidu

kättetoimetamise ajal“;

3) paragrahvi 2 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 ning § 4 lõike 1 punktides 2 ja 3 asendatakse tekstiosa

„määruse 1169/2011“ tekstiosaga „määruse (EL) nr 1169/2011“;

5) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 3 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sidevahendite kaudu müüdava jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes,

müügiks pakendatud toidu puhul esitatakse lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud teave seda

toitu kirjeldavas teabematerjalis või teabematerjalis esitatud muu sobiva vahendi abil.

Nimetatud teave peab olema tarbijale kättesaadav enne tellimuse esitamist ja toidu

kättetoimetamise ajal.

EELNÕU

11.11.2025

2

(5) Lõikes 4 nimetatud toidu kättetoimetamise ajal peab toidu pakendil või sellele kinnitatud

märgistusel olema lõike 1 punktis 6 sätestatud teave.“;

7) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/814

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24

„Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_M_24.pdf

2. Seletuskiri, SK_M_24.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit,

Eesti Peakokkade Ühendus, Toidupank, FudLoop, Roheline Vald MTÜ, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit

Hellika Kallaste

5687 2296, [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a

määruse nr 24 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a

määruse nr 241 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“

muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud toiduseaduse § 38 lõigete 4 ja 5 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/20112 (edaspidi toidualase teabe

määrus) artikli 44 lõike 1 punkti b ja lõike 2 alusel.

Eelnõus kavandatud muudatuste eesmärk on vähendada käitlejate halduskoormust ja lihtsustada

müügipakendisse pakendamata toidu ümberjagamist (edaspidi annetamine), vähendades

sellisele toidule kohaldatavate riigisiseste toidualase teabe nõuete hulka. Eelnõuga tehakse ka

sõnastuslikke muudatusi, millega ühtlustatakse ja ajakohastatakse õigusakti teksti. Kavandatud

muudatused on järgmised:

1) loobutakse annetatavale müügipakendisse pakendamata toidule kohalduvatest riigisisestest

toidualase teabe nõuetest;

2) toitlustusettevõttes sidevahendi vahendusel müüdava toidu kohustuslik toidualane teave ei

pea olema edaspidi toidu kättetoimetamise ajal tingimata pakendil, sellele lisatud

märgistusel või toiduga kaasasoleval teabelehel (teave võib olla kättesaadav ka sidevahendi

kaudu, näiteks mobiilirakenduse kaudu, mille vahendusel tellimus tehti, või telefoni teel);

3) jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, sidevahendi vahendusel müüdava

toidu kohustuslikust toidualasest teabest peab edaspidi olema toidu kättetoimetamise ajal

pakendil või sellele kinnitatud märgistusel üksnes teave toidu säilimisaja kohta, kui see on

nõutud (muu teave võib olla kättesaadav ka sidevahendi kaudu);

4) loobutakse nõudest esitada käitleja nimi, kelle nime all toitu turustatakse.

Müügipakendisse pakendamata toidu annetamisel on ebaproportsionaalne nõuda kogu teabe

esitamist, mida tuleb teha toidu müügi korral. Toidu annetamise soodustamiseks ei tohiks

pakendamata annetatavale toidule kehtivad toidualase teabe nõuded põhjustada annetajale

liigset halduskoormust. Selleks kaotatakse annetatavale pakendamata toidule kohalduvad

riigisisesed toidualase teabe nõuded, mille tulemusel jääb kehtima üksnes Euroopa Liidu

toidualase teabe määruse artikli 44 lõike 1 punktist a tulenev nõue anda müügipakendisse

pakendamata toidu puhul tarbijale teavet toidus sisalduvate allergiat või talumatust põhjustada

võivate koostisosade või abiainete kohta (edaspidi allergeenid). Need neliteist enim levinud

allergeeni, millest tuleb tarbijat teavitada, on loetletud toidualase teabe määruse II lisas.

Muudatus ei too kaasa järeleandmisi toiduohutuse osas.

Eelnõuga kavandatu on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas

aastani 2030“ esitatud toiduohutuse tegevussuuna eesmärgiga „Eestis toodetud ja tarbitav toit

1 RT I, 13.03.2015, 19. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse

kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ)

nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18−63).

2

on ohutu“. Muudatused toetavad 24. mail 2025. aastal Eesti Reformierakonna ja erakonna Eesti

200 valitsusliidu kinnitatud koalitsioonileppe3 ettevõtluskeskkonna edendamisega seotud

punkti, millega nähakse ette ettevõtjate halduskoormuse vähendamine ja regulatsioonide

lihtsustamine.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna toidu üldnõuete valdkonna nõunik Hellika Kallaste (5687 2296,

[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud sama ministeeriumi

õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]). Keeleliselt on eelnõu

toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kehtivat määrust kohaldatakse jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes, tarbijale

üleantava müügipakendisse pakendamata toidu, tarbija soovil pakendatava toidu ja tarbija

juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu toidualase teabe suhtes.

Annetatava müügipakendisse pakendamata toidu puhul kohaldatakse määruse paragrahvis 4

sätestatud toidualase teabe nõudeid. Paragrahvis 4 nähakse ette jaekaubandusettevõttes,

sealhulgas toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu

toidualase teabe esitamise nõuded. Euroopa Liidu toidualase õiguse kohaselt loetakse

heategevusorganisatsiooni, kes tegeleb annetatava toidu üleandmisega tarbijale,

jaekaubandusega tegelevaks toidukäitlejaks4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

178/20025 artikli 3 lõike 3 kohaselt on toidukäitleja füüsiline või juriidiline isik, kelle

ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide täitmine tema kontrollitavas

toidukäitlemisettevõttes. Sama määruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaselt on

toidukäitlemisettevõte majandusüksus, mille kaudu tegutseb avalik või eraõiguslik kasumit

taotlev või kasumitaotluseta juriidiline isik. Näiteks kui kasumit mittetaotleva tegevusega nagu

toidu annetamisega tegeleva heategevusorganisatsiooni juriidiline vorm on mittetulundusühing

või sihtasutus (ehk juriidiline isik), siis Euroopa Liidu toidualase õiguse tähenduses on tegemist

jaekaubandusega tegeleva käitlejaga, kellel on jaekaubandusettevõte. Määruse (EÜ) nr

178/2002 artikli 3 lõike 7 kohaselt tähendab jaekaubandus muu hulgas toidu tarbijale tarnimist,

mis hõlmab ka annetatava toidu üleandmist tarbijale.

Seega peab praegu heategevusorganisatsioon kui jaekaubandusega tegelev käitleja järgima

tarbijale annetatavat müügipakendisse pakendamata toitu üle andes määruse paragrahvis 4

sätestatud jaekaubandusettevõttele kohalduvaid toidualase teabe esitamise nõudeid. Need

hõlmavad lähtuvalt konkreetsest toidust teavet toidu nimetuse, teatud nimetusega kaasnevate

üksikasjade, allergeenide, käitleja nime, toidu päritolu, netokoguse ja säilimisaja kohta. Eelnõus

kavandatud muudatusest tulenevalt jääb kehtima üksnes Euroopa Liidu toidualase teabe

määruse artikli 44 lõike 1 punktist a tulenev nõue anda müügipakendisse pakendamata toidu

puhul teavet toidus sisalduvate allergeenide kohta. Allergeenidega seotud teabe kättesaadavaks

tegemist, teabe väljendamist ega esitamise viisi riigisiseselt ei reguleerita, mis tähendab, et

3 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu 24. mail 2025. a kinnitatud koalitsioonilepe aastateks 2025–

2027. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/stabiilne-ja-

konkurentsivoimeline-ettevotluskeskkond. 4 Euroopa Komisjoni teatise (2017/C 361/01) „Toiduainete annetamist käsitlevad ELi suunised“ punkt 3.1, lk 9. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide

üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.

3

allergeenide kohta teabe esitamine toimub toidu annetaja (näiteks kauplus) ja annetatud toidu

vastuvõtja (näiteks Toidupank) omavahelise kokkuleppe kohaselt.

Müügipakendis või müügipakendisse pakendamata puu- ja köögiviljade annetamisel tasub

silmas pidada Euroopa Komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2023/24296. Muu hulgas

lihtsustati kõnealuse määrusega puu- ja köögiviljade annetamist (muu kui tasuta jagamine, mis

on hõlmatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 222 osutatud kokkulepete ja otsustega või

mida toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 kohaste

rakenduskavade raames). Kui annetamiseks mõeldud puu- ja köögiviljad on selgelt märgistatud

sõnadega „annetuseks mõeldud“ või muude sõnadega, millel on samaväärne tähendus, siis ei

pea turustamisstandardist tulenevaid märgistamise erinõudeid täitma. Näiteks ei pea sellisel

juhul annetatavate õunte kohta esitama teavet õunte päritolu ega kvaliteediklassi kohta. Siiski

peavad annetatavad puu- ja köögiviljad vastama kvaliteedi osas üldisele turustamisstandardile.

See tähendab, et annetatavad puu- ja köögiviljad peavad vastama kvaliteedi osas

miinimumnõuetele – annetatavad puu- ja köögiviljad peavad olema veatud ja turustatava

kvaliteediga (näiteks ei tohi olla mädanenud, hallitanud või muul viisil kasutuskõlbmatud).

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust. Muudatuse

kohaselt jääb annetatav toit määruse reguleerimisalast välja. Selle tulemusel ei kohaldata

edaspidi annetatava pakendamata toidu toidualase teabe suhtes riigisiseseid toidualase teabe

nõudeid.

Eelnõu punktidega 2 ja 3 lihtsustatakse nõudeid toitlustusettevõttes sidevahendi vahendusel

müüdava toidu, näiteks Wolti rakenduse vahendusel müüdava toidu kohustusliku toidualase

teabe kättesaamise kohta selle toidu kättetoimetamise ajal. Kehtiva määruse kohaselt peab

toitlustusettevõtja lisama tarbija soovil pakendatava toidu pakendile, sellele kinnitatud

märgistusele või toiduga kaasasolevale teabelehele toidu nimetuse ja teabe allergeenide kohta,

et sellekohane teave oleks tarbijale ka toidu kättetoimetamise ajal kättesaadav. Kõnealust nõuet

praktikas üldjuhul ei täideta. Nimetatud nõue põhjustab käitlejale ebavajalikku halduskoormust.

Halduskoormust on võimalik vähendada, kui toitlustusettevõttes sidevahendi vahendusel

müüdava toidu puhul ei pea olema nõutud teave kättesaadav toidu kättetoimetamise ajal

tingimata pakendil, sellele lisatud märgistusel või toiduga kaasasoleval teabelehel. Edaspidi

võib teave olla kättesaadav ka muu vahendi kaudu, näiteks mobiilirakenduses, mille kaudu

tellimus tehti, või telefoni teel. Sellist lähenemist toetab asjaolu, et toitlustusettevõttes

sidevahendi vahendusel tellitava toidu kohustuslikku toidualast teavet saab tarbija enne

tellimuse esitamist samuti sidevahendi kaudu (näiteks mobiilirakenduses).

Eelnõu punktiga 4 tehakse tehniline muudatus, millega ühtlustatakse määruses olevad viited

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1169/2011.

Eelnõu punktidega 5 ja 7 lihtsustatakse nõudeid ja tunnistatakse kehtetuks kohustus esitada

jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, tarbijale üleantava müügipakendisse

pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu puhul käitleja nimi, kelle nime all toitu

turustatakse. Näiteks ei pea muudatuse kohaselt esitama käitleja nime, kui toitu müüakse

kaupluse iseteenindusletis. Sellised iseteenindusletid on näiteks sooja ja külma toidu letid, kus

pakutakse tarbijale võimalust osta kaasa valmistoitu, aga ka nii-öelda salatibaarid, mis

6 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2429, 17. august 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) nr 1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete

puhul ja banaanisektoris ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused

(EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011.

4

võimaldavad tarbijal kokku panna just endale meelepärase salati. Samuti kaob kohustus esitada

käitleja nimi jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta

vahetult müügiks pakendatud toidu puhul. Tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud

toit on näiteks kaupluse või kohviku tagaruumis vahetult müügiks pakendatud salat ja

singirullid.

Eelnõu punktiga 6 viiakse määruse tekst kooskõlla eelnõu punktis 5 kirjeldatud muudatusega

ning lihtsustatakse nõudeid jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes,

sidevahendi vahendusel müüdava toidu kohustusliku toidualase teabe kättesaadavaks tegemist

selle toidu kättetoimetamise ajal tarbijale. Jaekaubandusettevõttes, välja arvatud

toitlustusettevõttes, sidevahendi vahendusel müüdav toit on näiteks kaupluse e-poes või toidu

tellimise ja kohaletoimetamise platvormi vahendusel müüdav toit.

Kehtiva määruse kohaselt peab jaekaubandusettevõtja, välja arvatud toitlustusettevõtja, lisama

sidevahendi kaudu müüdava toidu pakendile, sellele kinnitatud märgistusele või toiduga

kaasasolevale teabelehele toidu nimetuse, teatud nimetusega kaasnevad andmed (näiteks märge

„sulatatud“), teabe allergeenide kohta, käitleja nime ning teatud toidu puhul päritoluteabe ja

säilimisaja, et vastav teave oleks tarbijale toidu kättetoimetamise ajal kättesaadav. Nimetatud

teave, välja arvatud säilimisaeg, peab olema tarbijale kättesaadav ka enne tellimuse esitamist

või ostu sooritamist, et tarbija saaks teha teadlikke valikuid.

Edaspidi peab jaekaubandusettevõtja (välja arvatud toitlustusettevõtja) tagama, et sidevahendi

vahendusel müüdava toidu puhul on toidu kättetoimetamise ajal pakendil või sellele kinnitatud

märgistusel esitatud teave üksnes toidu säilimisaja kohta, kui selle esitamine on toidualase teabe

määruse kohaselt nõutud. Muu kohustuslik toidualane teave ei pea olema toidu

kättetoimetamise ajal tingimata pakendil või sellele lisatud märgistusel, vaid see võib olla

kättesaadav ka muu vahendi kaudu, näiteks mobiilirakenduses, mille kaudu tellimus tehti, või

kaupluse e-poes. Sellist lähenemist toetab asjaolu, et jaekaubandusettevõttes, välja arvatud

toitlustusettevõttes, sidevahendi vahendusel müüdava toidu kohustuslikku toidualast teavet

(välja arvatud säilimisaeg) saab tarbija enne tellimuse esitamist või ostu sooritamist sidevahendi

kaudu (näiteks mobiilirakenduses või e-poes). Pärast tellimuse esitamist või ostu sooritamist on

toidualane teave endiselt kättesaadav ka sidevahendi kaudu (näiteks kaupluse e-poes vastava

toote lehel).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja sellega ei lisandu Euroopa Liidu õigusele

riigisiseseid nõudeid. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 44 nõudeid. Nimetatud määruse artikli 44 lõike 1 punktiga

b on võimalus reguleerida müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise

nõudeid. Selle artikli lõike 1 punkti a kohaselt on müügipakendisse pakendamata toidu puhul

allergeenide kohta teabe esitamine kohustuslik, ülejäänud toidualase teabe esitamine

müügipakendisse pakendamata toidu puhul on liikmesriigi otsustada. Samuti võivad

liikmesriigid otsustada kohustuslike andmete kättesaadavaks tegemise, nende andmete

väljendamise ja esitamise viisi üle.

4. Määruse mõjud

Ette nähtud muudatused mõjutavad müügipakendisse pakendamata toidu käitlejaid, eeskätt

jaemüüjaid, sealhulgas toitlustamisega tegelevaid ettevõtjaid ja hulgimüüjaid. Põllumajandus-

ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemi andmetel (seisuga 04.08.2025) on Eestis 16 548

5

teavitatud ja tegevusloaga toidu või toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja

esemete käitlejat, kellest 13 959 on märkinud käitlemisvaldkonnaks hulgikaubanduse,

jaekaubanduse, toitlustuse, mahetoitlustamise või põhiliselt elamiseks kasutatavas

käitlemiskohas toidu valmistamise.

Määruse muudatused mõjutavad müügipakendisse pakendamata toidu käitlejaid, kes pakuvad

toitu, mida pakutakse müügiks jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes,

müügipakendisse pakendamata kujul (näiteks lahtiselt müüdavad küpsised, mida tarbija

pakendab kaupluses ise, või toitlustusasutuses pakutavad road), mida pakendatakse

müügikohas tarbija soovil (lahtiselt müüdav toit), või toitu, mis on müügikohas vahetult

müügiks pakendatud (näiteks kaupluses või kohvikus kohapeal kohe müügiks pakendatud toit).

Samuti on muudatustest mõjutatud käitlejad, kes tegelevad müügipakendisse pakendamata

toidu annetamisega.

Määruse reguleerimisala muutmisega seotud mõjud

Toidu annetamisega tegelevad organisatsioonid on välja toonud, et valdav osa annetatavast

toidust on müügipakendis toit. Müügipakendisse pakendamata toidu osakaal annetatavast

toidust varieerub hinnanguliselt mõne protsendi ümber. Plaanitav muudatus näeb ette

annetatava toidu määruse reguleerimisalast väljajätmise, et vähendada pakendamata toidu

annetamisega seotud halduskoormust ja lihtsustada toidu annetamise protsessi. Muudatuse

tulemusel säilib Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus esitada tarbijale teave toidus

sisalduvate allergeenide kohta, kuid muud andmed annetatava müügipakendisse pakendamata

toidu puhul ei ole enam kohustuslikud. Sellega vähendatakse toidu annetajate halduskoormust

ja lihtsustatakse asjaajamist. Nõuete hulga vähendamine kõrvaldab ühe võimaliku takistuse

pakendamata toidu annetamisel, mis võib suurendada annetatava pakendamata toidu kogust ja

seeläbi toetada ka toidujäätmete tekke vähendamist. Müügipakendisse pakendamata toidu

annetamise lihtsustamine soodustab toidu annetamist, mis omakorda aitab kaasa toidujäätmete

vähendamisele, sh EL sihtmääradest tulenevate kohustuste täitmisele. Tarneahelale avalduv

mõju tulenevalt nõutavast toidualasest teabest on väike, kuna esitatav teave piirdub üksnes

allergeenide kohta teabe andmisega. Lisaks ei reguleerita nende andmete kättesaadavaks

tegemise, nende andmete väljendamise ega esitamise viisi. Toidukäitleja peab läbi mõtlema,

kuidas müügipakendisse pakendamata toitu annetada, see tähendab, kuidas toit üleandmiseks

pakendada ning kuidas vajalik teave annetatava toiduga kaasa panna või üleandmise kohas

esitada. Selleks sobib näiteks allergeenide teabega varustatud kleeps või üleandmise kohas

vajaliku teabega varustatud silt. Allergeenide kohta võib teavet anda ka suuliselt, kuid see

eeldab, et annetatava toidu üleandjal on vastav teave allergeenide kohta olemas. Kokkupuude

allergeeniga võib ohustada inimese tervist, näiteks võib tekkida nahaärritus, kõhuvaevused,

hingamisraskused, aga ka eluohtlik seisund – anafülaksia7. Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise

Immunoloogia Akadeemia (EAACI) andmetel on toiduallergia esinemissagedus aastate jooksul

üha suurenenud, mõjutades Euroopas enam kui 17 miljonit inimest8. Toiduallergiat esineb

hinnanguliselt 5–10% lastest ja 5% täiskasvanutest9. Ainus viis, kuidas toiduallergia või -

talumatusega inimene saab oma tervist kaitsta, on vältida kokkupuudet allergeeniga. Seetõttu

on oluline, et teave allergeenide kohta oleks iga toidu, sealhulgas annetatava toidu puhul alati

kättesaadav. Annetatavat toitu saavad eelkõige toimetulekuraskustes inimesed, kelle õigus

7 Triine Annus. Toiduallergia ja toidutalumatus. Eesti Allergialiit, 20.04.2023. https://allergialiit.ee/artiklid/toiduallergia-ja-

toidutalumatus/ 8 Manea, I., Ailenei, E., Deleanu, D. (2016). Overview of food allergy diagnosis. Clujul Medical, 89(1), 5–10.

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4777468/ 9 Pauklin, A., Lember, M. (2018). Toiduallergia. Eesti Arst, 97(2):73–80.

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14052/version/9008/9089

6

tervisekaitsele peab olema samuti tagatud. Allergeenide teabe kättesaadavusega tagatakse

tarbijate tervise kaitse. Annetatava toiduga nõutava kohustusliku toidualase teabe hulga

vähenemine ei mõjuta toidu ohutust.

Käitleja nime esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamisega seotud mõjud

Muudatuse tulemusel ei ole enam kohustuslik teavitada tarbijat käitlejast, kelle nime all toitu

müüakse. Muudatus puudutab jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes,

tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu

müüjaid. Samuti puudutab muudatus jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes,

tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu pakkujaid. Näiteks ei pea muudatuse

kohaselt esitama käitleja nime kaupluse iseteenindusletis müüdava sooja toidu puhul. Sellega

lihtsustatakse kehtivaid toidualase teabe esitamise nõudeid ja vähendatakse ettevõtjate

halduskoormust, säilitades samal ajal tarbijate õiguste kaitse Euroopa Liidu õigusaktidega

nõutud raamistiku piires. Käitleja nime esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamine ei suurenda

toiduohutusriske ega vähenda oluliselt tarbijate õigusi seoses esitatava toidualase teabega.

Tarbijal on mure korral võimalus pöörduda vahetult toidu müüja, näiteks kaupluse poole.

Muudatuse otsene keskkonnamõju puudub või on väga väike.

Sidevahendi vahendusel müüdava toidu kohustusliku toidualase teabe kättesaadavaks

tegemise viisi muutmisega seotud mõjud

Kehtiva määruse kohaselt peab toitlustusettevõtja lisama sidevahendi vahendusel müüdava

toidu, näiteks Wolti rakenduse vahendusel müüdava toidu pakendile, sellele kinnitatud

märgistusele või toiduga kaasasolevale teabelehele toidu nimetuse ja teabe allergeenide kohta,

et sellekohane teave oleks tarbijale toidu kättetoimetamise ajal kättesaadav. Plaanitav muudatus

võimaldab edaspidi selle teabe kättesaadavaks tegemiseks kasutada ka muid kanaleid, näiteks

saab anda teavet mobiilirakenduse kaudu või telefoni teel. Muudatuse tulemusel muutub teabe

kättesaadavaks tegemise viis ostetud toidu kättetoimetamise ajal paindlikumaks ja sellega

vähendatakse toitlustusettevõtjate halduskoormust, säilitades samal ajal tarbijate juurdepääsu

olulisele teabele. Vähenevad märgistamise ja printimisega seotud kulud. Samuti toimub

toitlustusettevõtjate jaoks tööprotsessi lihtsustumine sidevahendi kaudu esitatud tellimuste

täitmisel. Kuna kohustuslik teave peab olema tarbijale kättesaadav enne toidu ostmist või

tellimuse esitamist, säilib tarbija võimalus teadlikuks valikuks. Sidevahendi kaudu ostetud

toidu kättetoimetamise ajal peab olema vastav teave samuti kättesaadav, mis võimaldab tarbijal

vajadusel toidualast teavet täpsustada, kasutades selleks toitlustusettevõtja pakutavaid

võimalusi. Toiduohutus säilib, sest teave peab olema alati tarbijale kättesaadav, seejuures

suureneb paindlikkus teabe kättesaadavaks tegemise viisi osas. Muudatuse tulemusel viiakse

õigusruum kooskõlla väljakujunenud praktikaga.

Kehtiva määruse kohaselt peab jaekaubandusettevõtja, välja arvatud toitlustusettevõtja, lisama

sidevahendi kaudu müüdava toidu pakendile, sellele kinnitatud märgistusele või toiduga

kaasasolevale teabelehele toidu nimetuse, teatud nimetusega kaasnevad andmed (näiteks märge

„sulatatud“), teabe allergeenide kohta, käitleja nime ning teatud toidu puhul päritoluteabe ja

säilimisaja. Plaanitava muudatuse kohaselt peab edaspidi jaekaubandusettevõttes, välja arvatud

toitlustusettevõttes, sidevahendi kaudu müüdava toidu pakendile või sellele kinnitatud

märgistusele lisama teabe üksnes toidu säilimisaja kohta. Muu kohustuslik teave võib olla toidu

kättetoimetamise ajal kättesaadav ka sidevahendi kaudu, mille vahendusel tellimus tehti. Kuna

kohustuslik teave, välja arvatud toidu säilimisaeg, peab olema tarbijale kättesaadav enne toidu

ostmist või tellimuse esitamist, säilib tarbija võimalus teadlikuks valikuks. Sidevahendi kaudu

ostetud toidu säilimisaja kohta saab tarbija teavet vahetult kättetoimetatud toidu pakendilt või

7

märgistuselt – see võimaldab tarbijal toitu ohutult kasutada. Muudatuse mõjud on sarnased

toitlustusettevõtetele avalduvatest mõjudest, mida on kirjeldatud eespool.

Eespool kirjeldatud muudatuste rakendamisega ei kaasne märkimisväärset mõju

riigivalitsemisele. See ei too kaasa töökoormuse muutumist Põllumajandus- ja Toiduameti

järelevalvet tegevatele ametnikele.

Kavandatud muudatuste rakendamisega ei kaasne eelnõu koostaja hinnangul otseseid ja olulisi

mõjusid järgmistes valdkondades: haridus, kultuur, sport, infotehnoloogia ja infoühiskond,

riigikaitse, välissuhted, siseturvalisus, regionaalareng, sealhulgas linna-, maa- ja

rannapiirkondade areng. Kõigi kolme muudatuse puhul ei erine mõju linnapiirkondades

asuvatele ettevõtetele maapiirkondades ning ranna- ja piirialadel asuvatele ettevõtetele

avalduvast mõjust.

Kuna eelnõus kavandatud muudatustel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65

lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne

määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras – kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti

Peakokkade Ühendusele, Toidupangale, FudLoopile, Roheline Vald MTÜ-le, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Tööandjate

Keskliidule.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

Eelnõu ei sisalda toodet ja toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, mistõttu ei ole kohustust

teavitada eelnõust Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki toote

nõuetele vastavuse seaduse § 43 kohaselt.