Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste arendamise toetus

Sotsiaalministri 10.11.2025 määrus nr

59 „Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste

arendamise toetus“ Lisa 1

VIPS-i arendamise toetuse taotlusvorm 1. Toetuse taotleja andmed 1.1. Asutuse või ettevõtte nimetus: 1.2. Registrikood: 1.3. Postiaadress: 1.4. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja pank (toetuse saaja ja arvelduskonto omanik peavad olema samad): 1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: 1.6. Taotleja kontaktisiku andmed (nimi, e-posti aadress, telefoninumber): 1.7. Soovitav toetuse kogusumma: 1.8. Projekti elluviimise periood: 2. Tegevuse kirjeldus ja maksumus (tegevused, mille elluviimiseks toetust taotletakse)

Tegevuse nimetus Tegevuse

maksumus ja

abikõlblikkuse

osakaal (eurodes,

%)

Tegevuse eesmärk Soovitud tulemus Tegevuse

lühikirjeldus

Lisainfo

3. Kinnitused Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab määruses sätestatud nõuetele; 2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 3) taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadud summa tagasi maksta, kui esineb toetuse tühistamise või tagasinõudmise alus; 5) taotleja nõustub, et teda kontrollitakse seoses toetuse kasutamisega; 6) taotleja nõustub, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. Toetuse taotleja esindaja nimi, ametinimetus: Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt) Kuupäev

Sotsiaalministri 10.11.2025 määrus nr 59

„Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste arendamise toetus“

Lisa 2

Taotluste hindamise alused hindamiskriteeriumite kaupa 1. VIPS-i arendustegevuse vastavus määruse eesmärgile Hinnatakse, mil määral on tegevus kooskõlas määruse eesmärgiga ning kuivõrd aitab tegevus parandada VIPS kättesaadavust, laiendada teenusepakkujate ringi ja toetada VIPS-i arendamist ja laiemat rakendamist. Tegevuse vastavuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:

 3 punkti – tegevusel on selge potentsiaal parandada ja toetada VIPS-i kättesaadavust ning soodustada selle laiemat kasutuselevõttu. Tegevus aitab laiendada teenusepakkujate ringi ja on loodud VIPS-i rakendamise vajadusi silmas pidades. Tegevus on põhjalikult läbi mõeldud, kasutajasõbralikult korraldatud ning moodustab loogilise terviku teiste taotleja või piirkonnas või riigis pakutavate teenustega;

 2 punkti – tegevusel on potentsiaal parandada või toetada VIPS-i kättesaadavust ja kasutuselevõttu, kuid esineb kitsaskohti (nt sekkumine on suunatud kitsale sihtrühmale, on vähe seotud teiste teenustega, teenusepakkujate kaasamine on piiratud vms);

 1 punkt – tegevuse panus VIPS-i kättesaadavuse parandamisse või kasutuselevõtu toetamisse on vähene. Sekkumine on suunatud väga kitsale sihtrühmale või selle kasutamine on seotud oluliste takistustega. Sekkumine dubleerib juba olemasolevat lahendust, rakendub eraldiseisvalt ega ole seotud VIPS-i arenduse või teiste teenustega;

 0 punkti – tegevus ei arvesta VIPS-i määruse eesmärki ning selle potentsiaal parandada VIPS-i kättesaadavust või toetada VIPS-i laiemat kasutuselevõttu on väga väike või puudub. Sekkumise korralduses esineb olulisi puudusi, mis ei võimalda tegevust rahuldava kvaliteediga ellu viia, või kavandatav tegevus ei toeta sisuliselt VIPS-i arendust.

2. VIPS arendustegevuse maksumuse optimaalsus Eesmärk on hinnata, kuivõrd optimaalne on kavandatava tegevuse maksumus, arvestades tegevuse ressursimahukust, mõjuulatust ja taaskasutatavust, tegevusse kaasatud osalejate profiili (sh kas koolitatavad puutuvad hiljem VIPS-i sihtrühmaga kokku), tegevuse kestlikkust ning alternatiivseid viise eesmärkide saavutamiseks. Hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:

 3 punkti – tegevuse maksumus on kõiki nimetatud aspekte arvesse võttes optimaalne. Tegevus loob olulist lisandväärtust (nt ühtne juhend, mida saab laialdaselt taaskasutada; koolitus, mille sihtrühm rakendab õpitut). Kulud ühe koolitatava või loodava väljundi kohta on põhjendatud ning turult ei ole tõenäoliselt võimalik samaväärset kvaliteeti soodsamalt saavutada.

 2 punkti – tegevuse maksumus ei ole kõiki aspekte arvestades täielikult optimaalne, kuid tegevuse elluviimine on siiski mõistlik. Kulud võivad olla kõrgemad võrreldes oodatava kasuga, kuid tegevuse mõju (nt VIPS-i rakendamise laiendamine koolitatud spetsialistide või loodud materjalide näol) õigustab maksumust.

 1 punkt – tegevuse maksumus on selgelt suboptimaalne, kuid tegevuse väärtus (nt loodav unikaalne materjal või piiratud hulga võtmeisikute koolitamine) võib teatud

juhtudel selle rahastamist põhjendada. Kulud ühe väljundi või koolitatava kohta on kõrged ning mõju VIPS-i rakendamisele on piiratud.

 0 punkti – tegevuse maksumus on ebamõistlik, arvestades tegevuse mahtu, mõju ja kestlikkust. Kulud ei ole loodava väärtusega (nt juhendi või koolituse piiratud kasutus, osalejate vähene seotus VIPS-i sihtrühmaga) proportsionaalsed, mistõttu ei ole tegevuse rahastamine sellise hinnaga põhjendatud.

Sotsiaalministri 10.11.2025 määrus nr

59 „Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste

arendamise toetus“ Lisa 3

Aruandevorm

Periood/aeg Tegevus Tegevuse eesmärk Saavutatud tulemus Kulu tegevusele

(eurodes)

Lisainfo (vajaduse

korral)

Toetuse taotleja esindaja nimi, ametinimetus: Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt) Kuupäev

Sotsiaalministri määruse „Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste arendamise

toetus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel antakse toetust, et arendada väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (edaspidi VIPS) kasutusvalmidust vaimse tervise astmelise abi mudelis ning muuta need seeläbi inimestele laiemalt kättesaadavaks. Praegu tugineb riiklik vaimse tervise teenuste pakkumine peamiselt arstiabile – perearstidele ja psühhiaatritele. Kergemate sümptomite korral ei ole arstiabi sageli optimaalne lahendus, kuna see on kulukas ja selle ressursid on piiratud. Selle tulemusena võivad inimesed jääda õigeaegse abita ning nende seisund halveneb. Samal ajal ei pääse ka raskemate probleemidega abivajajad õigel ajal arsti vastuvõtule, sest nõudlus teenuste järele on suur ja teenusejärjekorrad pikad. Kehtivas süsteemis puuduvad piisavad võimalused varaseks sekkumiseks ja kergemate probleemide leevendamiseks. VIPS-idena tuleks käsitada lühiajalisi ja kindla ülesehitusega tõenduspõhiseid sekkumisi, mida rakendavad spetsialistid ja mida kasutatakse nii individuaalselt kui ka grupis. 2023. aastal valminud vaimse tervise astmelise abi tegevuskava näeb ette VIPS-ide integreerimise riiklikku süsteemi ning eesmärk on muuta vaimse tervise abi ja teenused kulutõhusaks ja kättesaadavaks. 2023. aastal tehti Eestis kasutatavate VIPS-ide kaardistus, millest selgub, et VIPS-idel on erinev küpsusaste ja alati ei ole nende tõenduspõhisust hinnatud, kuid samas on olemasolevatel sekkumistel arvestatav potentsiaal, mille rakendamiseks on vaja nende kasutusvalmidust edasi arendada. Toetus on ette nähtud VIPS-ide arendamiseks, et pakkuda varajast abi senisest märksa laiemale sihtrühmale. Arendustegevuste all peetakse silmas tegevusi – sekkumise juhendi koostamine või edasiarendamine, supervisiooniprotsessi kirjeldamine ja testimine –, mis on vajalikud VIPS-i kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Laialdasema kasutuselevõtu toetamiseks antakse toetust ka koolitusprogrammide väljatöötamiseks või juba olemasolevate koolituste rakendamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Toetusmeetme kavandamisel ja kujundamisel konsulteeriti VIPS-e pakkuvate organisatsioonidega. Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna vaimse tervise teenuste koordinaator Kertu Miidu ([email protected]) koostöös vaimse tervise osakonna ekspertidega. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel uus rakendusakti terviktekst. Eelnõu toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi koalitsioonileppe punkti „Alustame digikeskkonna loomist, kus võimaldame inimestele eneseabi ja lihtsamaid nõustamisi varajaseks abiks vaimse tervise probleemide korral“ elluviimist. Koalitsioonileppe punkti täitmiseks testitakse Riigikantselei innovatsioonifondi vahenditest astmelise abi mudelit. Aastatel 2025 ja 2026 tehakse projekti elluviimiseks vajalikud ettevalmistused ning 2027. aastal alustatakse testimisega. Mudeli edukaks testimiseks on vajalik kaasata ka VIPS-id, mis on praegu erineva küpsusastmega. Määrusega toetatakse VIPS-ide arendamist viisil, mis panustab nimetatud eesmärgi saavutamisse.

2

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõuga ei kaasne vahetut mõju halduskoormusele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 15 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord VIPS-ide arendamiseks. Senine riiklik vaimse tervise teenuste pakkumine on keskendunud arstiabile, samas kui kergemate probleemide korral on tõhusad just väheintensiivsed sekkumised. Praegu pakutakse VIPS-e projektipõhiselt. Määrus annab võimaluse olemasolevaid VIPS-e arendada ja seeläbi nende pakkumist laiendada ehk muuta need senisest kättesaadavamaks. Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad kesksed terminid. Määruses kasutatavad terminid ja definitsioonid tuginevad astmelise abi tegevuskavale, milles on määratletud põhimõisted ning kirjeldatud põhiprintsiipe, millele tuginetakse Eestile kohandatud astmelise abi mudeli ülesehitamisel, katsetamisel ja rakendamisel. Määruses kasutatakse väheintensiivse psühholoogilise sekkumise kirjeldamiseks terminit VIPS. VIPS on kindlate kriteeriumitega psühholoogiline sekkumine, mis hõlmab sihipäraseid ja tõenduspõhiseid tegevusi vaimse tervise hoidmiseks ja selle halvenemise ennetamiseks, toimetuleku parandamiseks, heaolu suurendamiseks ning sümptomite leevendamiseks. Tõenduspõhisuse eelduseks on see, et sekkumine on hinnatud. Hetkel viib hindamisi läbi Tervise Arengu Instituudi ennetuse teadusnõukogu ning tõenduspõhisuse tuvastamisel on vajalik läbida mõjuhinnang ja vastata kehtivatele kriteeriumitele. Siiski on turul käesoleval ajal sekkumisi, millel on väga hea potentsiaal, ent neid pole hinnatud, st neid ei loeta tõenduspõhiseks. VIPS-i rakendab VIPS-spetsialist ning sekkumine ise peab vastama järgmistele kriteeriumitele:

 sekkumise eesmärk on leevendada alanenud meeleolu või ärevushäirete sümptomeid, hoida ära seisundi halvenemine või parandada igapäevast toimetulekut;

 sekkumine on selgelt struktureeritud ning tugineb tõenduspõhisel juhendil, mis annab VIPS- spetsialistile konkreetsed juhised iga seansi läbiviimiseks ning määrab kindlaks sekkumise eesmärgi, sihtrühma ja piirangud;

 sekkumine võimaldab teenusesaajal saavutada soovitud tulemuse VIPS-spetsialisti minimaalse kaasamisega;

 sekkumise kestus on kuni kümme 60-minutilist seanssi ning sekkumine loetakse lõppenuks, kui kõik seansid on toimunud;

 VIPS-spetsialisti roll on selgelt piiritletud nii, et sekkumise tulemuslikkus ei sõltuks otseselt VIPS-spetsialisti aktiivsest osalusest, vaid ta toetab ja motiveerib teenusesaajat materjalide ja strateegiate rakendamisel, annab teenusesaajale regulaarset ja asjakohast tagasisidet ning jälgib ja dokumenteerib sekkumise protsessi ja tulemusi;

 sekkumine toimub individuaal- või grupiformaadis näost näkku, virtuaalselt, telefoni teel või muul viisil, et tagada paindlikkus ja teenuse ligipääsetavus;

 sekkumise tõhususe ja kvaliteedi tagamiseks rakendatakse mehhanisme, mis võimaldavad regulaarselt hinnata protsessi ja tulemusi ning VIPS-spetsialisti tegevust, et tagada sekkumise vastavus juhendile. Kui VIPS-spetsialisti tõhusus kehtestatud standardile ei vasta, korraldatakse arenguvestlus, pakutakse täiendkoolitust või rakendatakse muid meetmeid oskuste parandamiseks;

 teenusesaajale tagatakse võimalus anda sekkumise käigus tagasisidet nii sekkumise, VIPS- spetsialisti tegevuse kui ka platvormi kasutusmugavuse kohta.

3

VIPS-spetsialisti töö toimub superviisori juhendamisel. VIPS-spetsialist on asjakohase ettevalmistuse saanud inimene. Ta ei pea olema kutsega psühholoog ega tervishoiutöötaja, kuid tema töö kvaliteedi tagavad väljaõpe, juhendamine ja supervisioon. VIPS-spetsialistilt eeldatakse järgmiste teadmiste ja oskuste olemasolu:

 on omandanud rakenduskõrghariduse, bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;

 omab teadmisi alanenud meeleolu ja ärevushäirete põhisümptomitest ning nende mõjust inimese igapäevaelule ja toimetulekule;

 omab teadmisi igapäevaelu stressitekitajatest ja elustiiliteguritest, mis võivad kaasa tuua või soodustada sagedasemaid psüühikahäireid;

 omab teadmisi psühholoogilise trauma mõjust ja tunnustest ning traumateadliku praktika põhimõtetest;

 oskab hinnata heaolu ning alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomeid, samuti tõlgendada töös kasutatavate hindamisinstrumentide tulemusi;

 omab teadmisi suitsiidi riski- ja kaitseteguritest ning oskab hinnata akuutseid suitsiidiohu märke;

 oskab koostada esmase ohutusplaani akuutse suitsiidiohu korral ning suunata inimese sobiva abini;

 oskab hinnata VIPS-i tulemuslikkust ja sekkumisjärgse lisaabi vajadust;

 oskab rakendada nõustamise baastehnikaid ning luua ja säilitada toetavat nõustamissuhet;

 oskab pakkuda inimesele tuge eesmärkide seadmisel ja nende elluviimisel, arvestades isiklikke vajadusi ja muutumissoove;

 oskab toetada inimest probleemilahenduse strateegiate valikul ja rakendamisel;

 oskab motiveerida inimest enesejuhitud muutuste protsessis;

 järgib andmekaitse põhimõtteid;

 omab teadmisi eetilistest standarditest ja austab isiku õigusi vaimse tervise toe pakkumisel;

 oskab hoida isiklikke ja professionaalseid piire vaimse tervise toe pakkumisel eri maailmavaate ja uskumustega inimestega;

 oskab dokumenteerida vaimse tervise toe pakkumise protsessi ja enda tegevust. Superviisori kompetentsinõuded kehtestab VIPS-i pakkuja vastavalt sekkumise eripärale. Superviisoriks võib olla psühholoog-nõustaja, kliiniline psühholoog või muu isik, keda teenuseosutaja peab sekkumise rakendaja nõustajana pädevaks. Selline lahendus võimaldab pakkuda abi laiemale sihtrühmale, kasutades paindlikke formaate. Paragrahvis 3 on sätestatud, et Sotsiaalministeeriumi otsust või toimingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Arvestades, et määruse alusel teeb toetuse määramise, selle kehtetuks tunnistamise ja tagasinõudmise otsuseid minister, siis nende otsuste peale vaiet esitada ei saa. Seda põhjusel, et ministri üle teeb teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 94, seega ei saa tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 72 lõikest 1 esitada vaiet ministri akti või toimingu peale. Seetõttu tuleb otsuse vaidlustamiseks pöörduda kaebusega otse halduskohtusse. Paragrahv 4 sätestab toetuse eesmärgid. Toetuse peamine eesmärk on parandada VIPS-ide kättesaadavust. Praegu on sekkumiste kättesaadavus vähene, mistõttu on oluline nende pakkumist sihtrühmadele suurendada. Varajane vaimse tervise probleemide märkamine ja sümptomite leevendamine aitab ennetada probleemide süvenemist ning vähendada hilisema intensiivse ravi vajadust. Teine eesmärk on laiendada teenusepakkujate ringi spetsialistide koolitamisega. Oluline on jõuda selleni, et VIPS-i pakkujate hulk kasvaks, see oleks mitmekesine ning võimaldaks sihtrühmaga kokkupuutuvatel professionaalidel sekkumist rakendada. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine võimaldab VIPS-ide jõudmist näiteks haridusasutustesse, sotsiaalvaldkonda ja muudesse keskkondadesse, kus on vajadus vaimse tervise probleemide varajase märkamise ja sekkumise järele.

4

Kolmas eesmärk on koguda sisendit, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus. VIPS-ide süsteemse rakendamise kogemust seni ei ole, mistõttu on kõikide arendustegevuse puhul oluline koguda ja talletada tagasisidet nii takistuste kui ka võimaldajate kohta. Neljas eesmärk on toetada VIPS-ide arendamist ja laiemat rakendamist juhendite koostamise ja täiendamise, supervisiooniprotsessi väljatöötamise ja testimise vmt tegevusega. Tõenduspõhiste juhendite ja koolitusmaterjalide arendamine tagab, et sekkumised vastavad ühtsetele standarditele ning neid rakendatakse ühtlaselt eri valdkondades. Supervisiooniprotsessi kirjeldamine ja testimine tagab teenuse kvaliteedi ja teenusepakkujate töövõime toetamise. Paragrahv 5 sätestab toetatavad tegevused ja toetusperioodi ning abikõlblikud kulud. Toetust antakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2025 kuni 31.12.2025. Meetmest kaetakse kulud, mis on vajalikud selleks, et VIPS-id saavutaksid sellise küpsusastme, mis vastab vaimse tervise astmelise abi mudelis seatud kriteeriumitele. Tegevustega võib olla alustatud juba 01.09.2025, kuivõrd koolituste ja juhendite ettevalmistamine on protsess, millega toetuse saajad võivad olla juba alustanud. Toetuse saajal on võimalik viia ellu tegevusi, mis hõlmavad juhendi koostamist, supervisiooniprotsessi kirjeldamist ja testimist, VIPS-spetsialisti väljaõppe koolituse ettevalmistamist või uute VIPS-spetsialistide koolitamist. Juhendi koostamise all peetakse silmas juhendmaterjali loomist või olemasoleva täiendamist, mis võimaldab VIPS-spetsialistidel pakkuda VIPS-i ühtsete ja standardiseeritud põhimõtete alusel. See on vajalik, et tagada teenuse ühtne pakkumine ja kvaliteet. Supervisiooniprotsessi kirjeldamine ja testimine aitab tagada VIPS-spetsialistide töö kvaliteeti ning toetada nende erialast arengut. Superviisori kompetentsinõuded kehtestab toetuse saaja, lähtudes konkreetse VIPS-i eripärast ja sekkumise rakendajate nõustamiseks vajalikest oskustest. Koolituse ettevalmistamise raames saab toetuse saaja koostada koolituskava ja -materjalid, vajaduse korral ka muud õppevahendid, mis toetavad uute VIPS-spetsialistide väljaõpet. Koolitus peab tuginema kindlale ülesehitusele ja juhendile, mis tagab koolituse sisulise ja metoodilise ühtsuse. Koolituse läbiviimisel tuleb lähtuda VIPS-spetsialistile seatud kriteeriumitest, et koolituse läbinud spetsialist vastaks määruse § 2 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Uute spetsialistide koolitamine tagab väljaõppe, mis võimaldab suurendada VIPS-i rakendavate spetsialistide arvu ja parandada seeläbi sekkumiste kättesaadavust. Määruse raames rahastatakse üksnes neid koolitusi, mida pakutakse spetsialistidele, kes ei hakka teenust pakkuma toetuse saaja juures. Eeldatakse, et koolituse läbinud spetsialistid töötavad või asuvad töötama VIPS-spetsilistina, st neil tekkib kokkupuude potentsiaalse sihtrühmaga, et omandantud oskusi oleks võimalik ka töös rakendada, näiteks haridus-, sotsiaalkoolekande- või muus sarnases valdkonnas, kus alanenud meeleolu või ärevushäirete varajane märkamine on oluline. Abikõlblikud kulud peavad olema seotud projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisega, tekkinud ja tasutud toetusperioodi jooksul, tõendatud alg- ja maksedokumentidega ning vastama õigusaktidele ja toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjadele. Kulud peavad olema raamatupidamises selgelt eristatavad ja kontrollitavad. Lisaks peab toetuse saaja raamatupidamise korraldus võimaldama projekti finantsaruande võrdlust raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. Paragrahv 6 sätestab toetuse suuruse, mis võib ühe taotleja kohta olla vähemalt 15 000 eurot, kuid kõige rohkem 30 000 eurot. Selline vahemik on seatud, et tagada projektide elluviimiseks piisav rahaline maht, kuid samas võimaldada vahendite jaotamist mitme taotleja vahel. Paragrahv 7 selgitab, et määruse raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (vt täpsemalt seletuskirja punkt 3).

5

Paragrahv 8 sätestab nõuded taotlejale. Toetust võivad taotleda juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Paragrahv 9 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus tuleb esitada määruse lisa kohasel vormil ja lisada kõik nõutud dokumendid. Taotluses sisalduv teave peab olema asjakohane, täielik ja õige ning taotluse peab olema digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik. Samuti on sätestatud, et samade kulude katteks ei tohi juba olla saadud toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest või muudest avaliku sektori vahenditest. See nõue välistab topeltrahastamise ning tagab avalike vahendite sihipärase ja läbipaistva kasutamise. Paragrahv 10 sätestab toetuse taotlemise korra. Toetust saab taotleda jooksvalt alates taotlusvooru avamisest kuni määratud tähtpäevani või eelarvevahendite ammendumiseni. Taotlusvooru alguse ja võimaliku ennetähtaegse sulgemise kohta avaldab toetuse andja teabe oma veebilehel. Võimaluse korral jagab toetuse andja teavet ka muude kanalite kaudu, teavitades muu hulgas väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi pakkuvaid organisatsioone, kes on kaardistatud Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaate raportis, ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) kaudu, mis koondab enda alla vaimse tervise valdkonna organisatsioone. Nimetatud täiendava teavitamise eesmärk on tagada taotlusvooru kohta võimalikult lai teadlikkus. Taotlused tuleb esitada vastavalt määruse lisas esitatud vormile, mis ühtlustab esitatavat teavet ning lihtsustab taotluste võrdlemist ja hindamist. Paragrahv 11 sätestab taotluse menetlemise korra. Menetlus koosneb taotluse vastavuse kontrollist ja hindamisest ning otsuse tegemisest toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Kui taotluses esineb puudusi, antakse taotlejale kolm tööpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral võib taotlus jääda läbi vaatamata. Samuti on sätestatud, et väljaspool avatud taotlusvooru esitatud taotlusi menetlusse ei võeta ning sellest teavitatakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul. Toetuse andja teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kindlaksmääratud aja jooksul pärast taotluse esitamist. Paragrahv 12 sätestab taotluste hindamise, valikukriteeriumid ja valiku korra. Taotluste hindamise kord kehtestatakse vastutava ministri käskkirjaga ning moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon. Taotlusi hinnatakse kahe kriteeriumi alusel: tegevuse vastavus määruse eesmärgile ja tegevuse maksumuse optimaalsus. Need kriteeriumid on valitud selleks, et tagada toetuse sihipärane kasutamine ning vältida ebamõistlikult kallite või vähese mõjuga lahenduste rahastamist. Esmalt annab iga komisjoniliige individuaalse hinnangu. Seejärel arutatakse taotluse hindamist komisjonis ühiselt, et kujundada konsensuslik seisukoht. Kui komisjon konsensusele ei jõua, otsustab lõpliku punktisumma komisjoni esimees. Taotluse koondhinne kujuneb vastavalt määruse lisas sätestatud hindepunktidele, mis võimaldab objektiivset ja läbipaistvat võrdlust. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisateavet, kui esitatud andmed on ebaselged või puudulikud. Hinnang laekunud taotluste rahastamise kohta kujundatakse viie tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest, et tagada taotlusvooru kiire ja tõhus menetlus. Paragrahv 13 sätestab toetuse määramise ja maksmise. Sotsiaalministeerium määrab toetuse lähtudes taotluses esitatud andmetest, määruses sätestatud nõuetest ja hindamiskomisjoni ettepanekust. Taotlus võidakse rahuldada kas täielikult või osaliselt. Toetust ei määrata, kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, taotluses on kõrvaldamata puudusi, koondhinne jääb alla kehtestatud miinimumi, mõnele kriteeriumile on antud null punkti või kui taotletavat teenust juba rahastatakse riigieelarvest.

6

Taotlused rahuldatakse juhul, kui need saavad hindamisel piisava punktisumma, ning rahuldatakse nende laekumise järjekorras kuni eelarve ammendumiseni. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad, toetuse suuruse ja tingimused ning taotlejad, kelle taotlusi ei rahuldata. Otsusest teavitatakse taotlejat hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist. Toetus makstakse toetuse saaja pangakontole kümne tööpäeva jooksul pärast käskkirja allkirjastamist. Paragrahv 14 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust taotluses ja toetuse andmise käskkirjas sätestatud tingimustel ning teavitama Sotsiaalministeeriumi olulistest muudatustest, mis võivad mõjutada toetuse eesmärkide täitmist. Teenuseosutajate või tegevuste mahu muutmine on lubatud üksnes ministeeriumi kirjalikul nõusolekul. Toetuse kasutamise kohta tuleb pidada eraldi ja nõuetekohast kuluarvestust, mis võimaldab kulusid kontrollida ja dokumente taasesitada. Toetuse andjal või tema volitatud isikul on õigus kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamise paikapidavust. Lisaks peab toetuse saaja esitama aruande 15 tööpäeva jooksul pärast toetusperioodi lõppu ning juhul, kui tegelikud kulud on saadud toetusest väiksemad, tuleb toetuse ja tegelike kulude vahe tagastada kümne tööpäeva jooksul pärast aruande esitamist. Paragrahv 15 sätestab toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise alused. Toetuse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi juhul, kui ilmnevad asjaolud, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud, või kui toetuse saaja rikub toetuse kasutamisega seotud nõudeid. Sellisteks rikkumisteks on näiteks taotluses kirjeldatule mittevastav tegevus, aruande õigeaegne esitamata jätmine või ebatõeste andmete esitamine. Samuti kuulub toetus tagasinõudmisele juhul, kui toetuse saaja loobub toetusest või ei tagasta vabatahtlikult kasutamata jäänud summat. Need tingimused on seatud selleks, et tagada avalike vahendite nõuetekohane kasutamine ning hoida teenuse kvaliteeti ja usaldusväärsust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eesmärk on arendada VIPS-e juhendi koostamise, supervisiooniprotsessi kirjeldamise ja testimise, VIPS-spetsialisti väljaõppe koolituste ettevalmistamise ning uute VIPS-spetsialistide koolitamisega. Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi andmist reguleerivate kriteeriumitega ja konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatuga. Riigiabi andmise analüüs Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, on analüüsitud, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline

7

nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks peale tavapäraste äriühingute ka mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi ametiasutusi. Seda siiski vaid eeldusel, et nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Seega tuleb hinnata, mis on tegevuse sisu ja kas tegemist on avatud turuga (kas keegi veel pakub). Kui tegemist on ettevõtjaga riigiabi tähenduses, tuleb vaadata lisaks, kas toetust antakse majandusliku tegevuse või mittemajandusliku tegevuse jaoks. Määruse raames antavad toetused võivad olla seotud majandustegevusega – juhendi koostamine, supervisiooniprotsessi kirjeldamine ja testimine, VIPS-spetsialisti väljaõppe koolituse ettevalmistamine ja uute VIPS-spetsialistide koolitamine – , kuid tegemist on kohaliku mõjuga tegevusega ehk toetus ei mõjuta kaubandust liikmesriikide vahel. Nimelt on riigiabi mõiste teatise punktis 196 kirjas: „Komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele.“ Eestis on vaimse tervise teenuste pakkumine seni olnud peamiselt tervishoiuteenuste keskne, kus abi osutavad perearstid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid. Tervishoiuteenused on siiski kulukad ning teenusepakkujate ring on piiratud, samal ajal kui just kergete ja mõõdukate sümptomitega inimestele oleks abi VIPS-idest ehk väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest. Kuigi VIPS-id ei kuulu tervishoiuteenuste hulka, on tegemist vaimse tervise astmelise abi rakendamise projekti eeldusega, lähtudes põhimõttest „õigele patsiendile õigel ajal õige abi“. Arvestades, et toetatavad tegevused lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi koalitsioonileppe punktist „Alustame digikeskkonna loomist, kus võimaldame inimestele eneseabi ja lihtsamaid nõustamisi varajaseks abiks vaimse tervise probleemide korral“, on tegemist eelkõige Eesti klientidele suunatud tegevusega. Seega pakutakse teenust liikmesriigi konkreetses piirkonnas ja tõenäoliselt ei meelita see ligi kliente teistest liikmesriikidest. 4. Määruse mõjud Eestis on vaimse tervise teenuste pakkumine seni olnud peamiselt tervishoiuteenuste keskne, kus abi osutavad perearstid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid. Selline süsteem on hädavajalik raskemate vaimse tervise probleemide puhul, kuid on samas kulukas ja piiratud ressursiga. Tervishoiusüsteemi võimekus ei kata kogu nõudlust, järjekorrad on pikad ning abi ei jõua alati õigel ajal inimesteni. Praeguses süsteemis saavad kergemate või mõõdukate muredega inimesed sageli abi tervishoiusüsteemist, kuigi nende jaoks oleksid sobivamad ja tõhusamad lihtsamad ning vähem ressursimahukad sekkumised. VIPS-id on mõeldud just kergete ja mõõdukate sümptomitega inimestele. Need on tõenduspõhised, lühiajalised ja standardiseeritud sekkumised, mis võimaldavad pakkuda varajast tuge õigel ajal ja sobival viisil. Selliste sekkumiste arendamine ja laiemalt kättesaadavaks tegemine on hädavajalik, et kasutada piiratud tervishoiuressursse targalt, ja tagada, et intensiivsemat abi vajavad inimesed jõuaksid kiiremini esmatasandi või eriarstiabini. Eestis on alustatud vaimse tervise astmelise abi mudeli testimist ja järkjärgulist rakendamist. VIPS- ide arengu toetamine on selle mudeli toimimise eelduseks. Toetuse abil saavad teenuseosutajad laiendada oma tegevust, pakkuda teenuseid üle Eesti ning tuua süsteemi uusi, spetsiaalse väljaõppega spetsialiste, kes on valmis sekkumisi pakkuma. See võimaldab kujundada mitmekesisema ja stabiilsema teenusepakkumise, vähendades sõltuvust üksikutest teenuseosutajatest ning suurendades inimeste võimalusi õigel ajal abi saada.

8

Määruse mõju avaldub kolmel tasandil:

 inimese tasand – paraneb ligipääs varajasele, sobiva raskusastmega abile, mis suurendab heaolu ja parandab elukvaliteeti ning vähendab riskide süvenemist;

 tervishoiusüsteemi tasand – vabanevad ressursid, sest kergemate probleemidega inimesed saavad abi vähem kulukatel viisidel, võimaldades lühendada järjekordi ja parandada ligipääsu intensiivset abi vajavatele patsientidele;

 riiklik tasand – astmelise abi mudeli rakendamine muutub reaalselt võimalikuks, luues jätkusuutlikuma ja tõhusama vaimse tervise teenuste süsteemi.

Mõju halduskoormusele Kavandatava muudatuse näol on tegemist vabatahtliku taotluspõhise toetusega. Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik ning sellega ei kaasne toetuse taotlejale õiguslikke ega majanduslikke piiranguid juhul, kui taotlust ei esitata. Juhul kui toetust taotletakse, on taotlemise ja aruandluse halduskoormus minimaalne, sest: - taotlemiseks kasutatakse ühtset vormi, milles on selgelt kindlaks määratud vajalikud andmed ja lisad; - aruandluseks rakendatakse etteantud vormi, mis võimaldab esitada vaid toetuse kasutamise seireks hädavajalikku infot; - toetuse andjal on võimalik küsida taotlejalt üksnes määruses ja vormis nõutud teavet, vältides liigset lisadokumentatsiooni. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust rahastatakse 2025. aasta eelarvest vaimse tervise teenuse vahenditest. Toetusmeetme rahastamiseks on 2025. aasta eelarves kavandatud 60 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonile VATEK, praegustele VIPS-ide pakkujatele, tuginedes Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaate raportile, Tervise Arengu Instituudile ja Tervisekassale. Eelnõu kohta kommentaare ei esitatud.

MINISTRI MÄÄRUS

10.11.2025 nr 59

Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste arendamise toetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (edaspidi VIPS) arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. § 2. Terminid (1) VIPS on sekkumine, mis on suunatud vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ja leevendamiseks ning seda rakendab VIPS-spetsialist. Sekkumine vastab järgmistele kriteeriumitele: 1) sekkumise eesmärk on leevendada alanenud meeleolu või ärevushäirete sümptomeid, hoida ära seisundi halvenemist või parandada igapäevast toimetulekut; 2) sekkumine tugineb tõenduspõhisel juhendil ning võimaldab teenusesaajal saavutada soovitud tulemus VIPS-spetsialisti minimaalse kaasamisega; 3) VIPS-spetsialist toetab teenusesaajat juhendi rakendamisel, annab tagasisidet ning jälgib ja dokumenteerib sekkumise protsessi ja tulemusi; 4) sekkumise kestus on kuni kümme 60-minutilist seanssi; 5) sekkumine toimub individuaal- või grupiformaadis näost näkku, virtuaalselt, telefoni teel või muul viisil; 6) rakendatakse mehhanisme, mis võimaldavad regulaarselt hinnata protsessi ja tulemusi; 7) teenusesaajale tagatakse võimalus anda sekkumise käigus tagasisidet. (2) VIPS-spetsialist on spetsiaalse väljaõppe saanud VIPS-i rakendav isik, kes vastab järgmistele nõuetele: 1) on omandanud rakenduskõrghariduse, bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; 2) omab teadmisi vaimse tervise häiretest, psühholoogilisest traumast, suitsiidiriskist, stressi- ja elustiiliteguritest ning nende mõjust inimese igapäevaelule; 3) oskab hinnata vaimse tervise seisundit, sümptomeid ja suitsiidiriski, koostada ohutusplaane ning suunata inimene sobiva abini; 4) oskab rakendada nõustamise baastehnikaid, toetada ja motiveerida inimest eesmärkide seadmisel, probleemide lahendamisel ja enesejuhitud muutuste protsessis; 5) järgib andmekaitse ja eetilisi põhimõtteid, austab isiku õigusi, hoiab professionaalseid piire, dokumenteerib tegevusi, kasutab digitehnoloogiaid ning tagab enda ja teenusesaaja vaimse tervise hoidmise ja professionaalse arengu.

2

§ 3. Otsuse ja toimingu vaidlustamine Sotsiaalministeeriumi otsust või toimingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. § 4. Toetuse eesmärk Toetust antakse eesmärgiga: 1) parandada VIPS-i kättesaadavust; 2) laiendada teenusepakkujate ringi spetsialistide koolitamisega; 3) koguda sisendit süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks; 4) toetada VIPS-ide arendamist ja laiemat rakendamist. § 5. Toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse perioodil 01.09.2025–31.12.2025 (edaspidi toetusperiood): 1) VIPS-i juhendi koostamiseks; 2) supervisiooniprotsessi kirjeldamiseks ja testimiseks; 3) VIPS-spetsialisti väljaõppe koolituse ettevalmistamiseks; 4) uute VIPS-spetsialistide koolitamiseks. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antakse toetust tingimusel, et koolitatav ei tööta ega osuta teenust toetuse saaja juures. (3) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ning vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. (4) Kulu on abikõlblik, kui see on: 1) tekkinud toetusperioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud; 2) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 3) tõendatav algdokumentidega ja ülekannete tegemist tõendava maksedokumendiga; 4) vastav kohaldatavatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjale; 5) selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja kontrollitav. (5) Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskiri ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti finantsaruandes esitatud kulude otsest võrdlust asjakohaste raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. § 6. Toetuse suurus (1) Toetuse suurus taotleja kohta on minimaalselt 15 000 eurot ja maksimaalselt 30 000 eurot. (2) Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetada taotlusprojekte, mille toetuse suurus erineb lõikes 1 sätestatust. § 7. Riigiabi Määruse raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. § 8. Nõuded taotlejale Toetust võib taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja: 1) kellel ei ole taotluse esitamise ajal riiklike maksude maksuvõlga või see on ajatatud; 2) kes on täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

3

3) kellel ei ole taotluse esitamise ajal täitmata kohustusi toetuse andja ees. § 9. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud lisas 1 esitatud vormi kohaselt; 2) taotlus sisaldab toetatavate tegevuste kirjeldust; 3) partneri kaasamisel korral sisaldab taotlus sellekohast teavet; 4) taotlus sisaldab tegevuste väljund- ja tulemusnäitajaid; 5) taotlus sisaldab taotletavat summat ja selle osakaalu abikõlblikest kuludest; 6) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 7) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik. (2) Toetusest ei rahastata seda kulu osa, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest. § 10. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemine toimub jooksvalt alates taotlusvooru avamisest kuni taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtpäevani või eelarve ammendumiseni. (2) Toetuse andja avaldab teabe taotlusvooru kohta oma veebilehel. (3) Toetuse taotleja esitab taotluse, lähtudes lisas 1 esitatud taotlusvormist. § 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. (2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. (3) Väljaspool avatud taotlusvooru esitatud taotlusi menetlusse ei võeta ning sellest teavitatakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (4) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. § 12. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Taotluste hindamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga ning taotluste hindamiseks moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) tegevuse vastavus määruse eesmärgile; 2) tegevuse maksumuse optimaalsus. (3) Punktisumma otsustatakse komisjoni arutelul määruse lisa 2 kohaselt antud hindepunktide alusel. Kui komisjon ei saavuta konsensust, otsustab punktisumma komisjoni esimees. Taotluse maksimaalne koondhinne on 6 punkti.

4

(4) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisateavet, kui esitatud teave ei ole täielik või on ebaselge. (5) Komisjon kujundab hinnangu laekunud taotluste rahastamise kohta viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. § 13. Toetuse määramine ja maksmine (1) Sotsiaalministeerium lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja komisjoni ettepanekust. (2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt. (3) Toetust ei määrata: 1) kui taotleja ega taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele; 2) kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust määrata; 3) kui taotluse koondhinne on väiksem kui 2 punkti või ühe hindamiskriteeriumi eest on saadud 0 punkti; 4) sekkumise või tegevuse eest, mida juba rahastatakse riigieelarvest. (4) Kui komisjoni ettepanek taotluste rahuldamiseks ületab eelarve jääki, rahuldab toetuse andja taotlused nende laekumise järjekorras kuni eelarve ammendumiseni. (5) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad, neile määratava toetuse suuruse ja toetuse andmise tingimused, ning toetuse taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata. Taotlejat teavitatakse otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist. (6) Toetuse andja maksab toetuse välja taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva jooksul lõikes 5 nimetatud käskkirja allkirjastamisest arvates. § 14. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja kasutab toetust taotluse ja toetuse andmise käskkirja kohaselt. (2) Toetuse saaja teavitab Sotsiaalministeeriumi, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, oluliselt muutuvad. Toetuse saaja võib projekti toetusperioodil toetuse määramise aluseks olevaid tegevusi ja nende mahtu muuta üksnes Sotsiaalministeeriumi kirjalikul nõusolekul. (3) Toetuse saaja peab arvestust toetuse kasutamise kohta vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta, ning eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. (4) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust. (5) Toetuse saaja esitab 15 tööpäeva jooksul toetusperioodi lõppemisest arvates toetatud tegevuse aruande, lähtudes lisas 3 esitatud vormist. (6) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, maksab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe, kui see on suurem kui 5 eurot, toetuse andjale tagasi kümne tööpäeva jooksul lõikes 5 nimetatud aruande esitamisest arvates.

5

§ 15. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi järgmistel juhtudel: 1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on tegevuse korraldamisel rikkunud isikuandmete kaitse nõudeid; 3) tegevust viiakse ellu ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes; 4) tegevuse korraldus ei vasta taotluses kirjeldatule; 5) toetuse saaja loobub toetusest; 6) toetuse saaja ei esita § 14 lõikes 5 nimetatud aruannet tähtajaks või esitab selles ebatõeseid andmeid; 7) toetuse andja ei tagasta vabatahtlikult tagastamisele kuuluvat kasutamata jäänud toetust. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1. VIPS-i arendamise toetuse taotlusvorm Lisa 2. Taotluste hindamise alused hindamiskriteeriumite kaupa Lisa 3. Aruandevorm