Järelevalve akt

Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected] Jaan Poska tänav 26 29023, Narva-Jõesuu

JÄRELEVALVE AKT

11.11.2025 nr 5.1-3/28386-1

I. ÜLDSÄTTED

1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevust täisealiste

sotsiaalteenuste (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus ja eluruumi tagamise teenus) korraldamisel ja kättesaadavuse tagamisel.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Jaan Poska tänav 26, Narva-

Jõesuu, 29023, Ida-Viru maakond, kontaktid [email protected] ja üldtelefon +372 35 99 599.

1.4. Paikvaatluse aeg oli 30.09.2025.

1.5. Järelevalve teostajad Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse

peaspetsialistid Ülle Sihver ja Aime Koger.

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid olid tutvumine dokumentide ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetega, suuline ja kirjalik küsitlemine ning kogutud tõendite analüüs. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs STARi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse menetlustele.

1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid Narva-Jõesuu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna osakonna juhataja Veronika Stepanova, sotsiaaltöö peaspetsialist Sirje Neeme ning kodhooldustöötajad Olesya Kukina ja Kristina Ostyak.

II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Narva-Jõesuu Linnavalitsus on kontrollitud menetlustes taotlejate abivajadust hinnanud ning sellele vastava abi väljaselgitamise kohustust täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisel ja osutamisel täitnud. Sotsiaalkindlustusamet lõpetab järelevalvemenetluse.

III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE

2

3.1. Järelevalvemenetlus algatati 01.09.2025, mil Narva-Jõesuu Linnavalitsusele edastati vastav teade nr 5.1-3/22073-1. Eelmine SKA haldusjärelevalve toimus 2024.aastal lastekaitse töö kontrollimiseks, akt nr 5.1-3/25536-1 koostati 29.08.2024. Täisealistele korraldatavate sotsiaalteenuste haldusjärelevalvet ei ole varem läbi viidud. Narva-Jõesuu linna pindala on 404,66 ruutkilomeetrit ja linna elanike arv seisuga 01.01.2025 oli 4 783, neist vanuses 65+ oli 1 362 (ehk 28,5 %). Keskkonnas Täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenustase antakse Eestimaa omavalitsuste 2020-2024 ülevaade. Maksimaalselt hinnatakse omavalitsuste teenuste taset kaheksa punktiga. Narva-Jõesuu linnas oli hinnatud tase 3-3-5 ning naaberomavalitsustes Toila vald 3-3-3 ja Jõhvi vald 5-3-5 ning Sillamäe linn 2-2-2 punkti. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse info põhjal olid seisuga 01.09.2025 järelevalve fookuses olevate täisealiste sotsiaalteenuste saajate arvud järgmised: koduteenus – 25; üldhooldusteenus – 42; sotsiaaltransporditeenus - 79. Eluruumi tagamise teenust osutati ühele isikule, tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse saajaid ei olnud. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna ametnike koosseis, kontaktid ja ametijuhendid on kodulehel avalikustatud. Järelevalvetoimingute alguses oli täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisega seotud kolm ametnikku. Kodulehel on nimetatud ka lastekaitsespetsialisti, kolme koduhooldustöötaja ja bussijuhi kontaktid. Lisaks linnavalitsuse hoonele toimub elanike vastuvõtt Olginas (paaris nädala teisipäeviti 08.30-16.00) ja Sinimäel (kolmapäeviti 15.00-19.00). 3.2.1. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord SHS § 14 lõige 1 kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kohustuse võtta vastu sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja - toetuste kirjeldust, rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Narva-Jõesuu Linnavolikogu võttis 24.01.2018 vastu määruse nr 15 „Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Narva-Jõesuu linnas“ (määrus), kehtiv redaktsioon jõustus 06.11.2023. Määruse § 6 kohaselt võib isikule sotsiaalteenuseid osutada linnavalitsus, hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja vm. Juhul, kui sotsiaalteenust finantseeritakse osaliselt või täielikult linna eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt. Lõige 3 täpsustuse kohaselt sätestatakse haldusaktis või halduslepingus isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus. Samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides. Koduteenuse korraldamiseks võtab linnavalitsus esmalt vastu korralduse, mille kohaselt järgneb koduteenuse osutamise lepingu sõlmimine. SKA seisukoht: SHS § 14 lõikes 1 sätestatud nõue on täidetud. 3.2.2. Nõuded sotsiaalhoolekandes töötavale sotsiaaltöötajale Kodulehel avalikustatud sotsiaalametnike ametijuhendid on kinnitatud 13.01.2023 linnapea käskkirjaga nr 19-2.2/2. Sotsiaalosakonna juhataja (juhataja) ametikoha nõutava haridusena on märgitud „kõrgharidus, võib olla omandamisel“. Sotsiaaltöö peaspetsialisti (peaspetsialist) ja sotsiaaltöö spetsialisti (spetsialist) ametijuhendid sisaldavad ametikohale esitatavaid nõudeid, muuhulgas nõue omada vähemalt keskharidust ja vastavust Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 14 nõuetele. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 14 lõikest 1 võib ametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Kuid sotsiaaltöötajate ametisse nimetamisel tuleb lähtuda sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 4 punktist 3, mille kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. Tulenevalt

3

SHS § 16¹ võib kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaaltöötajana ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Nimetatud säte jõustus 08.05.2022 ning sotsiaaltöötajale täpsemate tingimuste seadmisel anti neile sotsiaaltöötajatele, kellel puudub erialane kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon või sotsiaaltöötaja kutse, nõuetele vastava kvalifikatsiooni omandamiseks üleminekuaeg kuni 01.07.2026. SHSi enne 08.05.2022 kehtinud regulatsiooni kohaselt võis sotsiaaltöötajana töötada mistahes kõrgharidusega inimene, kui tal oli lisaks erialane ettevalmistus. Juhataja Veronika Stepanova nimetati ametisse 26.07.2021, tal on eelnevalt omandatud kõrgharidus õigusteaduses ja 2025.aastal omandas ta Tallinna Tehnikakõrgkoolis sotsiaaltöö kõrghariduse. Peaspetsialist Sirje Neeme omab kõrgharidust (Tallinna Polütehniline Instituut, keemia eriala) ja väga pikaajalist sotsiaaltöö kogemust kohalikus omavalitsuses (alates 21.12.1992). Spetsialist Polina Merkulova nimetati Narva-Jõesuu Linnavalituses teenistusse 10.02.2025, erialane töökogemus alates 1992.aastast. Ametnik omandas kõrghariduse Narva Kõrgkoolis ja alates 2022.aasta sügisest on Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala üliõpilane. SKA seisukoht: SHSi enne 08.05.2022 kehtinud regulatsiooni kohaselt võis sotsiaaltöötajana töötada mistahes kõrgharidusega inimene, kui tal oli lisaks erialane ettevalmistus. Sotsiaaltöö kõrgharidust mitteomavatel ametnikel tuleb enne 01.07.2026 omandada sotsiaaltöötaja kutse. 3.2.3. Nõuded SHSis sätestatud statistika esitamisele SHS § 11 lõige 2 kohustab KOVe esitama SKAle statistilisi aruandeid. Sotsiaalkaitseminister on aruannete koostamise nõudeid reguleeriva määruse vastu võtnud 17.03.2021. Tulenevalt määruse § 3 lõikest 1 koostab KOV S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks SKA-le. S-veebi info kohaselt kinnitati linnavalitsusearuanded järgnevalt: 14.01.2025 Lapsehoiuteenuse, lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses ja tugiisikuteenuse aruanded, 25.02.2025 isikliku abistaja teenuse, sotsiaaltransporditeenuse ja võlanõustamisteenuse aruanded, 26.02.2025 koduteenuse aruanne, 27.02.2025 Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele ning 05.03.2025 eluruumi tagamise teenuse aruanne. 3.2.4. Teenuse taotlemine ja abivajaduse hindamine Tulenevalt määruse §st 4 on sotsiaalteenuste taotlemise õigus Narva-Jõesuu linna elanikul (kanne rahvastikuregistris ja alaliselt elab sel aadressi), tema pereliikmel või muul abivajadust märganud isikul. Sotsiaalteenuste taotluste vormid, kliendi kaardi, hooldusplaani ja hindamisinstrumendi kinnitab linnavalitsus. Linnavalitsuse kirjalikus vastuses nimetatakse, et info sotsiaalteenuse vajaduse kohta võib saabuda isikut, tema lähedastelt (lapsed, õed, vennad jm), tuttavatelt, naabritelt või linna koduhooldustöötajatelt. Näiteks üldhooldusteenuse menetluses 25279704966 esitas taotluse poeg. Samuti teavitavad üldhooldusteenuse vajadusest hooldekodude töötajad ja tervishoiuteenuse osutajate (Narva Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla) töötajad.

Koduteenuse menetluse 25280259067 dokumentide hulgas on vormikohane „Taotlus“, üldhooldusteenuse menetluses 23265297465 on lisatud vormikohane „Hooldusteenuse taotlus“, kuhu saab hooldust vajav isik muuhulgas märkida hoolekandeasutuse nime, mille teenust soovitakse. Hooldusplaani ja koduteenuse osutamise lepingu vormid on kinnitatud linnavalitsuse 05.12.2023 korraldusega nr 469 (lisa 2 ja lisa 3) ning kasutusel. Peaspetsialisti ja spetsialisti ametijuhendites on nimetatud taotluste menetlemisega seotud teenistusülesanded: linnaelanike vastuvõtmine ja nõustamine; abivajavate inimeste taotluste ja muude dokumentide täitmine, saamine, esitamine Politsei ja Piirivalveametisse; oma

4

töövaldkonnaga seotud kirjavahetuse ja muud tööga seotud dokumentide edastamine registreerimiseks/allkirjastamiseks dokumendihaldussüsteemis Amphora.

Abivajaduse hindamine SHS § 15 lõike 1 kohaselt selgitab „kohaliku omavalitsuse üksus“ välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse. SHS § 161 konkretiseerib millise ettevalmistusega ametnik saab täita avaliku võimu ülesandeid (muuhulgas abivajaduse hindamine). Peaspetsialisti ja spetsialisti ametijuhendites on teenistusülesannete hulgas „kodukülastuste korraldamine ja klientide hooldusvajaduse/abivajaduse hindamine, teenuse osutamise käigus kliendi seisundi jälgimine ja analüüsimine ning vajadusel ettepanekute tegemine hooldusplaani muutmiseks“.

Määruse §-s 3 on sätestatud KOVi kohustus hinnata kõrvalabi vajadust. Tulenevalt määruse § 5 lõikest 1 selgitab „sotsiaalosakonna töötaja“ välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Määruse koduteenuse § 8 lõige 9 nimetab „sotsiaalosakonna“ kohustuse teostada kodukülastust. Üldhooldusteenuse osutamist sätestav § 9 teenuse vajaduse hindamist ei käsitle. Sõnastused „sotsiaalosakonna töötaja“ ja „sotsiaalosakond“ loovad võimaluse delegeerida abivajaduse hindamise kohustus ka töölepingu alusel tööle võetud koduhooldustöötajale. Kontrollitud koduteenuse menetlustes oli hindajaks olnud peamiselt koduhooldustöötaja. (näiteks menetluses 25280259067).

Paikvaatlusel peaspetsialistilt saadud ütluste kohaselt on hooldereformi järgse suurenenud töökoormuse optimeerimiseks osa abivajaduse hindamise, koduteenuse korralduste eelnõude koostamise, lepingute ettevalmistamise ja koduhooldustöötajate koordineerimise ülesandeid delegeeritud ühele koduhooldustöötajale. Üldhooldusteenuse vajaduse hindamise viivad läbi peaspetsialist või spetsialist (näiteks menetluses 25279649084). Hindamisdokumendina on kasutusel „Hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuse määramiseks“, mille lõpus on hindaja kommentaar, kuupäev, hindaja nimi ja ametikoht ning allkiri. Dokumendi täitmisel kasutatakse isiku ütluseid, kuid nende kinnitamiseks hinnatava või tema lähedase allkirja ei paluta. Kui isik vajab iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, siis näeb määrus ette võimaluse koostada isiku nõusolekul juhtumiplaan STAR infosüsteemis. Järelevalvetoimingute ajal olid juhtumimenetlused avatud lapseealistele (näiteks menetlus 25280750529). SHS § 18 lõikes 1 on sätestatud KOVi kohustusena koduteenuse korduv hindamine juhul, mil teenuse osutamise perioodil muutus kõrvalabi vajaduse määr. Paikvaatluse vestlustest selgus, et teenusesaajate tervise jt muudatused antaks esimesel võimalusel teada kas koduhooldustöötajate koordinaatorile või peaspetsialistile. Täiendav toiming lisatakse FleetComplete (FC) keskkonda ja teenusesaajale osutatakse vajalik täiendav abi. Korduvhindamisel uut hindamisinstrumenti ei vormistata – info kantakse varem koostatud hooldusplaanile täiendava kirjena. SHS seletuskirjas konkretiseeritakse, et sotsiaaltöötaja kasutab abivajaduse hindamisel ja otsuse langetamisel eelnevalt töö käigus nii enda kui ka koostööpartnerite poolt kogutud ja dokumenteeritud informatsiooni inimese ja tema olukorra kohta. Määruse § 5 lõige annab sotsiaalosakonna töötajale õiguse küsida eksperthinnanguid ja arvamusi, samuti võib teenuse vajaduse täpsustamiseks kaasata ka teenuse osutaja. Kontrollitud menetlustes näiteid ei leitud.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohustab ametnikke kasutama uurimispõhimõtet ja vajadusel hankima lisainfot. Tulenevalt määruse § 4 lõikest 5 on taotluse vastu võtnud ametnikul vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. Sissetulekute varjamise või teadvalt muude valeandmete esitamise korral lõpetab ametnik taotluse menetlemise. STARi menetlustest (näiteks koduteenuse menetluses 25276221883 ja üldhooldusteenuse menetluses 25279704966) nähtub, et ametnikud järgivad uurimispõhimõtet ja teevad erinevaid päringuid Rahvastikuregistrisse, SKAle, Tervisekassale jt

5

Määruse kohaselt registreeritakse taotlus ja juhtumiga seotud dokumendid STARis. Juhataja, peaspetsilisti ja spetsialisti ametijuhendites on teenistusülesanne STARi pidamine vastavalt selle põhimäärusele ja registri andmete väljastamine vastavalt seadusandlusele. Teenusele suunamine ja teenuse osutamine on soovitatav registreerida STARis. SHS § 144 lõike 1 punktides 11–14 nimetatud andmed (seisuga 01.01.2027) on KOV kohustatud STARi kandma hiljemalt 31.12.2027. Kontrollitud STARis menetlustes olid lisatud linnavalitsuse korraldused, milles nimetati taotluse registreerimine dokumendihaldussüsteemis. Näiteks koduteenuse menetlused 25277987800 ja 25277495620 ning üldhooldusteenuse menetlused 25279294327 ja 25279703820. Mitmed dokumendid lisati STARi menetluste juurde järelevalvetoimingute ajal, tõenäoliselt kiirustades on menetluse 25277660920 juurde salvestatud hoopis menetluse 25277785304 lisad. SKA seisukoht: Kontrollitud menetlustes on abivajadus välja selgitatud, kuid koduteenuse erinevate toimingute vajadusele on hinnangu andnud koduhooldustöötaja, kellel ei ole SHSist tulenevat volitust. 3.2.4. Koduteenuse korraldus Koduteenuse kvaliteedijuhise (kvaliteedijuhis) kohaselt on informatsiooni kättesaadavus esimene teenuse kvaliteedi tagamise kriteerium. Kodulehel on leitav koduteenuse kirjeldus, info kuidas teenust taotleda, ametniku kontaktid ja otsetee koduteenust reguleerivate õigusaktide juurde. Muuhulgas on lisatud SKA „Koduteenuse juhend kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikule“, Narva-Jõesuu korraldused 469 ja nr 548 koos lisaga (koduteenuse sisu). Määruse § 8 lõike 5 kohaselt osutatakse koduteenuse osana järgmisi teenuseid: 1) toiduainete ja esmatarbekaupadega varustamine; 2) abistamine toidu valmistamisel ja toidunõude pesemine; 3) esmase arstiabi korraldamine ja vajadusel saatmine arsti juures; 4) ravimite, esmaabivahendite ja invaabivahendite muretsemine; 5) pesupesemise teenuse korraldamine; 6) saunateenuse korraldamine; 7) kommunaal- ja muude maksete tasumine; 8) keskkütte puudumisel puudega varustamise korraldamine, kütte eluruumi toomine ja tuha välja viimine, abistamine eluruumi kütmisel; 9) vajadusel vee tuppa toomine ja heitvee väljaviimine; 10) eluruumi koristamine isikule kuuluvate vahenditega; 11) abistamine asjaajamisel erinevates asutustes; 12) ja teised teenused, mis on kooskõlas § 8 lg 1 eesmärgiga.

Määruse kehtiv redaktsioon jõustus 6.11.2023, koduteenuse osutamise osutamise muutunud asjaolusid kajastavad linnavalitsuse hilisemad korraldused nr 469 ja nr 548, mille lisa on koduteenuse uuenenud sisu tegevused, mis lähtuvad sotsiaalkaitseministri määrusest „Nõuded koduteenusele“.

Tulenevalt kvaliteedijuhisest soovitatakse kodulehel avalikustada koduteenuse ja teiste osutatavate teenuste aja- ja asjakohane hinnakiri. Vastav linnavalitsuse korraldus on kodulehele lisatud ja tutvumiseks kättesaadav. Määruse § 6 lõike 3 kohaselt sätestatakse halduslepingus või haldusaktis isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides. Koduteenuse määramise korraldustes ja lepingutes on vaid märgitud, et teenus on tasuline.

SHS § 18 lõike 2 kohaselt koostab KOV koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes. Koduteenuse SHS õiguslikus regulatsioonis (SHS § 17 - § 19) ei ole määratud koduteenuse osutamise mahtu koguseliselt ega ajaliselt. Tulenevalt määruse § 8 lõikest 2 korraldab linnavalitsus osutamise ja lõikest 10 sõlmitakse koduteenuste osutamiseks kirjalik

6

leping, mille lisas nr 1 (hooldusplaan) on nimetatud vajalikud toimingud ja nende osutamise

sagedus. Ülevaade koduteenuse menetluse 25279762789 dokumentide näitel millal ja kuidas on toimingud dokumenteeritud:

01.08.2025 toimus koduhooldustöötaja O.K kodukülastus, sel päeval allkirjastas teenuse soovija avalduse, O.K koostas dokumendid „Hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks“ ja „Koduteenuse osutamise hooldusplaan“.

Hindamisinstrumendil on koduhooldustöötaja hinnang: „vajab abi pesemisel, mähkmete vahetamisel ja prügi välja viimine“. Hinnangule eelnenud hindamisinstrumendi kannetest selgub, et isikul on kõrvalabi vajadus ka „väljas liikumisel, rahaga arveldamisel, aknakardinate vahetamisel“.

Menetluses hooldusplaanis on allkirjastatud (teenusesaaja, koduhooldustöötaja) ja kokku lepitud tegevused “abistamine keha pesemisel esmaspäeval-kolmapäeval-reedel. Kokku nädalas kolm tundi ja kuus 12 tundi“. Hooldusplaanis ei ole kõiki hindamisinstrumendis fikseeritud kõrvalabi vajavaid tegevusi nimetatud. Hooldusplaani kantud info põhjal saab järeldada, et näiteks rahaga arveldamisel võib aidata Narvas elav tütar ja toiduainetega varustamisel samas korteris elav lapselaps.

Linnavalitsuses korraldus võeti vastu 13.08.2025. Korralduse õiguslikeks alusteks SHS §d 17- 19, määruse § 8, linnavalitsuse korraldused nr 469 ja 548. Nimetatakse, et 01.08.2025 viidi sotsiaalosakonna spetsialisti (tegelikult koduhooldustöötaja) poolt läbi kodukülastus ja koostati koduteenuse osutamise hooldusplaan. Korralduses määratakse koduteenuse osutamise koht, koduteenus tagamine vastavalt hooldusplaanile, kohustus sõlmida koduteenuse osutamise leping. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest teenuse saajale ja edastatakse linnavalitsuse sotsiaalosakonnale ja rahandusosakonnale ning hooldusplaani koopia edastatakse koduhooldustöötajale.

Korralduses on vaid teenuse osutamise algusaeg alates 04.08.2025, lõpuaega pole määratud (seega tähtajatu). Lisamata on vaidlustamise viide. Samal päeval 13.08.2025 sõlmitud lepingu nr 25/12-5/55 kohaselt toimub koduteenuse osutamine 01.08.2025-31.12.2025 vastavalt hooldusplaanile. Lepingu punktis 1 nimetatakse õiguslikud alused (määrus, linnavalitsuse korraldused nr 469 ja 548), kuid seost linnavalitsuse 13.08.2025 korraldusega 332 (milles kohustati nimetatud lepingut sõlmima) ei ole. Paikvaatlusel saadud info kohaselt toimub paberdokumentide liikumine teenuse saaja ja linnavalitsuse vahel koduhooldustöötaja vahendusel. Koduteenuse elektrooniliste dokumentide edastamise eest vastutab see koduhooldustöötaja, kes koordineerib teenuse igapäevast korraldust.

Menetluse 25279762789 dokumentide põhjal saab teha järgmised tähelepanekud:

ˇTulenevalt SHS § 15 lõikest 2 lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid. Seetõttu on olulised hindamisinstrumendi ja hooldusplaani omavahelised seosed. ˇLinnavalitsuse 05.12.2023 kinnitatud hooldusplaani vormi ei ole kooskõlla viidud korralduse nr 548 lisas nimetatud tegevustega. 2025. aastal koostatud hooldusplaanide vormidele ei ole tehtud ka käsikirjalisi täiendusi (näiteks menetluses 25277495620).

ˇNarva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikust vastusest nähtub, et kui abivajaja hindamise käigus selgub, et tal on koduteenuse vajadus, algab teenuse osutamine kohe pärast abivajaduse hindamist. Reeglina koostatakse koduteenuse osutamise lepingu lisaks saav hooldusplaan samal päeval abivajaduse hindamisega Seega kui isiku kõrvaabi vajadus saab märgatud, siis võtab koduhooldustöötajate koordinaator ainuisikuliselt vastu otsuse millised toimingud on enne linnavalitsuse korraldust ja selle alusel sõlmitava lepingu allkirjastamist olulised.

ˇKontrollitud koduteenuse korraldusel ei ole vaidlustamise viidet (näiteks menetlused 25277495620, 25277987800 ja 25280259067) ja seega puudub kooskõla haldusmenetluse seaduse § 157 lõikega 1.

7

ˇJärelevalve teostaja juhib tähelepanu vajadusele ühtlustada määruses nimetatud ja linnavalitsuse poolt kinnitatud vormide terminid. Näiteks määruses „Hoolduskava ja kliendikaart“, samas kinnitas linnavalitsus dokumendi nimetusega „hooldusplaan“. Samuti on koduteenuse osutamise lepingus kõrvuti korraga kasutusel terminid „hooldusplaan“ (punkt 2.1.1 vastavalt hooldusplaanile) ja „hoolduskava“ (punkt 2.1.2.hoolduskava muutmise õigus )

Koduteenuse osutamine

Koduteenuse osutamise lepingu vorm on kinnitatud linnavalitsuse korraldusega nr 469. Lepingu osapooled on linnavalitsus ja teenust vajav isik või tema seadusjärgse ülalpidaja. Lepingu põhitekstis nimetatakse dokumendid, mis on lepingu sõlmimise aluseks (määrus, linnavalitsuse korraldused 469 ja 548). Koduteenuse osutamise lepingutes on nimetamata see konkreetne linnavalitsuse korraldus, mis kohustab koduteenuse osutamise lepingut sõlmima.

Reeglina on korraldustes ja lepingutes sama koduteenuse osutamise algusaeg. Korraldustes lõpetamise tähtaega pole nimetatud, lepingus on tähtaeg määratud punktis 5.1. (kehtib sama kalendriaasta lõpuni).

Järgnevad alajaotused on linnavalitsuse õigused ja kohustused, teenusesaaja õigused ja kohustused, pretensioonide lahendamine, lepingu lõppemine ja lõpetamine ning muud tingimused. Näiteks on linnavalitsusel õigus kontrollida teenuste osutamise käiku teenuse osutamise kohas ning kohustus lahendada pretensioonid (tagada mõistliku aja jooksul teenuse kvaliteetne ja kohane osutamise).

Lepingus lisas nr 1 määratakse kindlaks teenuste loetelu ja osutamise sagedus (määruses nõutud andmed). Hooldusplaanist ei nähtu, et koduhooldustöötaja ühe osutamiskorra pikkus on 60 minutit. Võimalik et kanne on tehtud FC. Osapooltele peab olema kontaktaja pikkus arusaadav – nii saab täitmist paremini kontrollida. Koduhooldustöötajale edastatakse esmane lepingu sõlmimise info telefoni teel. Täpsustused antakse sotsiaalosakonnas ja teenusesaaja andmed jms sisestatakse koduteenuse infosüsteemi FC. Koduteenuse kvaliteedijuhis nimetab kvaliteedi tagamise näitajana ka teenuse osutamise tulemuste ja mõju regulaarse hindamise. Määruse § 8 lõikes 11 eeldab koduteenuse saajate seas rahulolu-uuringu regulaarset läbiviimist eeldusel, et uuringu tulemusi kasutatakse teenuse paremaks korraldamiseks ja töötajate täienduskoolituse läbiviimise vajaduste väljaselgitamiseks. Juhataja seletuse kohaselt toimus viimati rahulolu-uuring 2023.aasta lõpul, koostatud ülevaade on registreeritud dokumendihaldussüsteemis. Peamine tagasiside vorm on suulised kaebused, näiteks kui inimene ei ole rahul koduhooldustöötaja tegevusega ja palub töötaja vahetamist. SHS § 19 sätestab, et koduteenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve teostajale edastatud karistusregistri teadetest nähtub, et koduteenust osutavatel töötajatel puuduvad koduteenuse osutamist takistavad asjaolud. SKA seisukoht: Järgitud on SHS § 19 nõuet Teised koduteenuse osutajate tööle võtmise nõuded võib kehtestada tööandja. Kolme koduhooldustöötaja ametijuhendid on sarnase tekstiga, kinnitatud töölepingu lisana vastavalt 11.05.2018, 03.02.202 ja 15.11.2021. Tööandja Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitab töötaja ettevalmistusele järgmised nõuded: omama vähemalt keskharidust, valdama eesti ja vene keelt ning omama hooldusõe, koduõe või koduhooldustöötaja kutseharidust. SKA koostatud koduteenuse juhendis soovitatakse, et koduteenust osutav isik on hooldustöötajale vastava erialase ettevalmistusega. S-veebis 2024.aasta kohta koostatud aruandest nähtub, et töö oli kolm koduhooldustöötajat ja üks neist oli läbinud erialase väljaõppe. Paikvaatlusel saadud info kohaselt on üks koduhooldustöötaja alustanud sotsiaaltöö eriala õpinguid kõrgkoolis.

8

Peaspetsialist avas STARis koduteenuse menetlused 02.11.2021. Alates 22.03.2025 on menetlusi sisestanud ja lõpetanud koduhooldustöötaja O.K. Seisuga 4.11.2025 oli algatatud ja kehtivaid menetlusi kokku 31 sh 4, mille menetluse oleku nimetuseks on „passiivne“.

3.2.5. Üldhooldusteenuse korraldus Kodulehel on väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kirjeldus, info kuidas teenust taotleda ja kuidas teenust rahastatakse. Samas on leitavad kontaktisikute juhataja ja peaspetsialisti nimed, telefoninumbrid ja e-posti aadressid. Lisatud on taotluse vorm ja võimalus otsetee kaudu liikuda SKA kodulehele ja üldhooldusteenuse osutajate (SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, Narva Sotsiaaltöökeskus, Sillamäe Haigla hooldusosakond, Osaühing Häcke, SA Alutaguse Hoolekeskus, MTÜ Vahtra Hooldemaja ja A.M.V.K Hooldusteenus OÜ) kodulehtedele. Samuti on võimalus tutvuda teenuse osutamise õigusaktidega ning hooldereformi infolehega.

Määruses on üldhooldusteenus käsitletud §-s 9, kirjeldatud on teenuse eesmärk ja linnavalitsuse õigus kehtestada üldhooldusteenuse kulude tasumise piirmäär (jõustunud 01.07.2023). Paikvaatlusel saadud ütluste kohaselt on üldhooldusteenuse rahastamise otsustamiseks koostatava haldusakti ettevalmistamise, hooldekodu poolt koostatud lepingu kontrolli ning isikuandmete sisestamise STARi peamiselt peaspetsialisti ülesanne. Linnapea 13.01.2023 kinnitatud peaspetsialisti teenistusülesannete seas ei ole üldhooldusteenuse korraldamist sõnastatud. Võimalik seos on hooldusteenuse korraldamine (punkt 3.7).

Juhataja ametijuhendis on kohustus koostada ja esitada linnavalitsusele sotsiaalhoolekande korraldamist reguleerivate linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide eelnõud (punkt 3.3). Juhataja kinnitas, et hooldereformi järgselt koostati üldhooldusteenuste rahastamise korralduse kavand, mida vajadusel kaasajastatakse. Linnavalitsuste korraldustel „Väljaspool kodu ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine Narva-Jõesuu linna eelarvest“ on järgmised õiguslikud alused (näiteks menetluses 25280141821): SHS § 20 lõige 1, määruse § 9 lõige 1 ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.06.2023 korraldus nr 212 (piirmäära kehtestamine). Samuti võetakse aluseks (üld)hooldust vajava isiku avaldus ja teenuse vajaduse hindamise tulemus. Kõnealune korraldus järgib sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud tähtaega kümme tööpäeva: vormikohane „Hooldusteenuse taotlus“ on dokumendiregistris registreeritud 14.08.2025 ja korraldus võeti vastu 26.08.2025, rahastamine algas tagasiulatuvalt 18.08.2025. Lisatud teenuse vajaduse hindamisinstrumendi on peaspetsialist täitnud 03.07.2025. Korralduses on nõuetekohane vaidlustamisviide. Näiteks menetluses 25279649084 ei ole korraldusele vaidlustamisviidet lisatud. Reeglina rahastatakse hoolduskulu teenusele asumise päevast alates- näiteks menetluses 25279703820 on 19.08.2025 korralduses nimetatud rahastamise algus tagasiulatuvalt teenusele asumise kuupäevast 01.08.2025. Korraldused kehtivad kuni isiku lahkumiseni teenuselt või lõpevad teenusesaaja surmaga. Korraldustes on nimetatud isikud, kellele teatavaks teha – taotleja, hoolekandeasutus ning linnavalitsuse rahandusosakond ja sotsiaalosakond. Peaspetsilisti ütluste kohaselt saadab tema hooldekodule korralduse e-postiga ning teenusesaajale või tema lähedasele tavakirja või e- postiga. Määruse § 9 lõige 1 kohaselt on rahastamise aluseks linnavalitsuse korraldus. Määruses ega üldhooldusteenuse (Narva-Jõesuu linna eelarvest rahastamise) korraldustes ei ole nimetatud, et korralduse järjena sõlmitakse linnavalitsuse nimel teenuseosutajaga leping. Juhataja ütluste kohaselt koostavad üldhooldusteenuse rahastamise kolme- või neljapoolsed lepingud hooldekodud ja esitavad seejärel linnavalitsusele allkirjastamiseks. Näiteks menetluses 25279704966 võeti rahastamise korraldus vastu 19.08.25, rahastamine algas tagasiulatuvalt teenusele asumise päevast 05.08.25. SA Narva-Jõesuu Hooldekodu

9

teenuse osutamise leping nr 25/25 sõlmiti kolme osapoole (sh Narva-Jõesuu Linnavalitsus) poolt 01.09.2025. Leping sisaldab järgmisi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kohustusi: Alajaotuses “Lepingu objekti“ sisaldub teenuse kasutaja elukohajärgne omavalitsuse kohustus tasuda hoolduskulude piirmäär ning väiksema sissetuleku hüvitis ning alajaotuses „Teenuse eest tasumine“ sisaldub kohustus arvete alusel tasuda hiljemalt teenuse osutamise kuu 25. kuupäevaks. Menetluses 25279294327 koostas SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 03.07.2025 teenuse osutamise lepingu nr 25/19 enne korralduse jõustumist (08.07.2025), märkides teenusele asumise aja (07.07.2025), millal jõustub Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kohtus rahastada hoolduskulude piirmäär ning väiksema sissetuleku hüvitis (punktid 1.5.1 ja 1.5.2.). Lepingutes on nimetatud linnavalitsuse kui teenuse ostja kohustused, kuid õiguseid (näiteks kontrollida lepingu täitmist) eraldi välja toodud ei ole. Linnavalitsuse kirjaliku vastuse kohaselt seiravad juhataja ja sotsiaaltöö peaspetsialist hoolduskulusid regulaarselt – vähemalt kord kuus arvete kinnitamisel või klientide andmete muutmisel. Peamised probleemid on arvete vormistamisel. Enamasti esitab üldhooldusteenuse osutaja enne arve väljastamist sotsiaalosakonnale kontrollimiseks arvega seotud andmed. Pärast andmete kinnitamist väljastab teenuseosutaja arve. KOVi kohustus rahastada hoolduskulu SHS ei sätesta, kuidas täpselt pidi enne 01.07.2023 üldhooldusteenusele asunud isiku teenuse vajaduse hindamist läbi viima. Kuid sätestab, et teenusvajaduse hindaja peab olema ametnik. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ametnikud on nimetatud nõuet järginud. Paikvaatlusel saadud ütluste kohaselt saadi STARi päringute kaudu esmane info millistes hooldekodudes elavad linna rahvastikuregistrisse kantud teenusesaajad ja seejärel täpsustati hooldekodudega hindamise läbiviimise ajad. Juba teenusel olnud isikute kõrvalabi vajadust hindasid peaspetsialist ja spetsialist, vajalikku infot saadi teenusesaajatelt, hooldustöötajatelt ja ka lähedastelt. STARis avati esimesed menetlused nimetusega „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ 2018.aastal (kokku 11), 2019.aastal lisandus viis menetlust ja 2020.aaastal kuus menetlust. Enne hooldereformi teenusel viibinud isikute jätkuva abivajaduse hindamise kohta pole STARi dokumente lisatud. Näiteks menetluses 20237989867, kus lisadena on vaid infopäringud. Menetluses 20236120843 pole lisatud ainsatki dokumenti. Hooldereformi järgselt 07.09.2025 avatud viies menetluses on lisasid erinevalt. Menetluses 23265297465 on lisatud hooldusteenuse taotlus (registreeritud 19.06.2023), et soovitakse üldhooldusteenust Sillamäe Haiglas. Näiteks menetluses 23265322347 on määratud abinõu aeg 01.07.2023 - 31.12.2028, kuid lisadokumentideks on vaid infopäringud. SKA seisukoht: Info SHS § 221 lõike 1 nõude täitmise kohta pärineb paikvaatlusel saadud juhataja ja peaspetsialisti ütlustel. KOVi võimalus määrata hoolduskulu piirmäär SHS § 221 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada hoolduskomponendi kulude tasumise piirmäära. Tulenevalt määruse § 8 lõikest 8 on vastav pädevus linnavalitsusel. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.06.2023 korralduse nr 212 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmäära kehtestamine“ kohaselt on üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmäär 500 eurot kuus. Seisuga 01.10.2025 oli kogu-Eestis kümme kohalikku omavalitsust, kus hoolduskulu piirmäär oli 500 või alla selle summa. Lisaks Narva-Jõesuu LV-le oli 500 eurot piirmääraks ka Saarde, Ruhnu, Tõrva, Otepää, Viljandi vallas ja Viljandi linnas. Lääneranna VV-s 465 , Peipsiääre 450 ja Märjamaa 400. SHS seletuskirja kohaselt ei pea kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäär katma hooldustöötajate kulusid iga teenuseosutaja juures, vaid see peab kindlustama inimesele teenuse

10

tegeliku kättesaadavuse selliselt, et tal on võimalus valida vähemalt mõne teenuseosutaja vahel. KOV saab piirmäära kehtestamisel aluseks võtta koostööpartnerite või haldusterritooriumil või koostööpiirkondades tegutsevate ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkujate hinnataseme. KOVi poolt kehtestatud piirmäär ei ole takistuseks hooldekodukoha leidmisel, kuid võib olla ebapiisav kõigis hooldekodudes hoolduskulude katmiseks ja tuleb arvestada täiendava tasumisega.

Ülevaade piirkonna hoolekandeasutuste hoolduskulu määrast (seisuga 01.10.2025): SA Alutaguse Hoolekeskus - 670-780; MTÜ Vahtra Hooldemaja - 759; SA Narva-Jõesuu Hooldekodu - 490-690; Osaühing Häcke,- 680; A.M.V.K Hooldusteenus OÜ – 620; Sillamäe Haigla hooldusosakond – 598 ja Narva Sotsiaaltöökeskus – 542.

SHS § 22 ülakoma 1 lõige 5 nimetab olukorrad, mil KOVil on kohustus tasuda keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele teenusesaajatele osaliselt ka nende makstavad majutus- ja toitlustuskulud. Seisuga 01.09.2025 hüvitati 16 teenusesaajale osaliselt ka majutus- ja toitlustuskulusid (kokku oli teenusel 42). Peaspetsialisti ütluste kohaselt veendutakse rahastamise korralduse eelnõu koostamisel taotleja sissetulekutes (pension jms). Vara olemasolu ei selgitata – paraku on enamus juhtudel üldhooldusteenuse taotleja vara juba pärijatele kingitud.

SKA seisukoht: Kontrollitud menetlustes on järgitud SHS § 21 lõikes 1 ja SHS § 221 lõikes 1, 2, 3, 4 ja 5 sätestatud nõudeid 3.2.6. Tugiisikuteenuse korraldus Tugiisikuteenuse eesmärk, määramise tingimused ja osutavale isikule seatud nõuded on kodulehel avalikustatud. Lisatud on õigusaktid ja ametnike kontaktid. Määruse § 10 sätestab muuhulgas, et osutamise aluseks on koostöös teenust saava isiku, teenuseosutaja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud haldusleping. Tugiisikuteenust võib linnavalitsus osutada ise (võtab tööle tugiisiku) või osutab teenust teenusepakkuja vastavalt teenuse sisu ja hinna osas kokkulepitud tingimustele. Teenuse saajale on osutatav tugiisikuteenus tasuline, soodustusega või tasuta. Järelevalvetoimingute ajal ei olnud täisealistele isikutele tugiisikuteenust määratud. Juhataja seletuse kohaselt on teenusel vajadusel päris keerukas leida sobivaid ja koolitatud tugiisikuid. STARis on avatud menetlused „raske ja sügava puudega lapse tugiisikuteenus“. 3.2.7. Eluruumi tagamise teenuse korraldus Määruse § 14 lõike 3 kohaselt kehtestatakse eluruumi tagamise kord eraldiseisva määrusega. Linnavolikogu poolt 30.11.2022 vastu võetud korra § 2 kohaselt antakse eluruum sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale tagama. Eluruumi üürile andmine otsustatakse sotsiaalosakonna ettepanekul linnavalitsus korraldusega (§ 3), millele järgneb üürilepingu sõlmimine. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt koostatud S-veebi eluruumi tagamise teenuse aruandest nähtub, et 2024.aasta jooksul osutati teenust 65 linnaelanikule. Linnavalitsuse kirjaliku vastuse kohaselt oli seisuga 01.09.2025 teenusel vaid üks elanik. Juhataja seletuse kohaselt kajastati 2024. aasta eluruumi tagamise teenuse aruandes kõik linna eluruumides elavad isikud, sõltumata sellest, kas nad olid sotsiaalteenusele määratud või mitte.

Kodulehel on nimetatud eluruumi tagamise eesmärk, õigusaktid ja kontaktisikuna sotsiaalosakonna juhataja. Ametijuhendites ei ole määratud, kes ametnikest tegeleb eluruumi tagamise teenuse teemaga. Seni on ülesanne sotsiaalosakonna juhatajal koostöös linnavaraspetsialistiga. Kontrolli eluruumi sihipärase kasutamise ja üürilepingu tähtaegadest kinnipidamise üle teostab sotsiaalosakonna juhataja koostöös linnavara haldajaga (AS Narva- Jõesuu Kommunaal). Ametnikud vahetavad regulaarselt infot üürilepingute täitmise, eluruumi sihipärase kasutamise ja üürilepingu tähtaegadest kinnipidamise kohta jms

11

STARis on avatud menetlus 25281381724 nimetusega „Elukoha, eluruumi puudumine, sobimatu eluruum“ ja lisatud on dokumendid. Lisatud korralduses on nõuetekohane vaidlustamisviide.

3.2.8. Sotsiaaltransporditeenuse korraldus

Määruse § 15 lõike 2 kohaselt kehtestatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord eraldiseisva õigusaktiga. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24.01.2018 määruse nr 18 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise korra“ § 2 lõike 4 kohaselt osutatakse teenust isikule, kelle eestkostjal või ülalpidamiskohustusega isikul ei ole iseseisvalt võimalik transporditeenust korraldada. Teenust vajav isik esitab vähemalt seitse tööpäeva enne sotsiaalosakonnale kirjaliku taotluse teenuse vajalikkuse põhjendusega, infoga sõidu otstarbe ja marsruudi kohta. Teenus on tasuline, omaosalustasu kehtestamine on linnavalitsuse pädevuses. Kodulehel on avalikustatud omaosalustasu määrad, lisatud taotluse vorm, õigusaktid ja sotsiaaltöö peaspetsialisti kontaktid. Spetsialisti ametijuhendi punkti 3.8 kohaselt on tema koordineerida sotsiaaltransporditeenuse osutamine. Otsuse selle kohta, kas isik on õigustatud transporditeenust saama ja kas linnavalitsusel on soovitud ajal võimalik teenust osutada teeb sotsiaalosakonna ametnik. Võimelikud kaebused tuleb esitada koheselt sotsiaalosakonna juhatajale. Taotlused registreeritakse ja teenus määratakse STARis. Menetluse nimetus on „sotsiaaltransporditeenus“ ja korraldavaks ametnikuks on nii sotsiaaltöö peaspetsialist kui ka spetsialist. S-veebis 2024.aasta kohta koostatud aruandest nähtub, et täisealiseid teenusesaajaid oli kokku 112, neist kaks vajas kohandatud sõidukit. Reeglina kasutatakse linnavalitsuse „sotsiaalbussi“, mille registreerimisega tegeleb peaspetsialist. Linnavalitsusele kuulub 7-kohaline buss ja tööl on bussijuht, vajadusel saab kasutada ratastooli ja trepironijat. Teenuse kasutaja saatjaks on kas bussijuht või koduhooldustöötaja. Eritranspordi (lamajate transport) teenust osutab Narva Haigla. 3.2.9. Isikliku abistaja teenuse korraldus

Järelevalvetoimingute ajal ei olnud isikliku abistaja teenuse saajaid. Määruse § 22 kirjeldab muuhulgas teenuse eesmärki, isikliku abistaja tööülesandeid ja teenuse osutajale kehtestatud nõudeid. Teenuse eest tasumisel rakendatakse kliendi omaosalust, mille määra kehtestab linnavalitsus. Teenuse osutamise kohta sõlmitakse haldusleping, määrates selles ka kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised. Kõnealune info ei ole kodulehel avalikustatud. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1.Vaatamata asjaolule, et osade andmete STARi kandmise tähtaega on pikendatud, kannavad Narva-Jõesuu Linnavalitsuse sotsiaaltöötajad STARi Sotsiaalteenuste ja -toetuste põhimääruse § 8 lõige 1 punktides 8, 11 ja 12 sätestatud andmed. Tunnustame senist tegevust. 4.2. Tulenevalt HMS § 19 lõikest 1 on haldusorgan kohustatud säilitama taotlused, tõendid ja muud (sh abivajaduse hindamise dokumendid) haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid. Soovitame varem STARi sisestatud menetluste korrastamise jätkamist.

4.3.Tunnustame linnavalitsuse korraldusega nr 548 kinnitatud töökorralduslikku dokumenti „Koduteenuse sisu“, mis lähtub sotsiaalkaitseministri määrusest „Nõuded koduteenusele“.

4.4.Tunnustame koduteenuse infosüsteemi Fleet Complete kasutamise eest. Digitaalsed lahendused võimaldavad operatiivselt jälgida teenuse osutamist, koguda andmeid (nt teenuse

12

töötundide registreerimine, toimingute dokumenteerimine) ning teostada hooldusplaanide täitmise analüüsi. 4.5. SHSis enne 08.05.2022 kehtinud regulatsiooni kohaselt võis sotsiaaltöötajana töötada mistahes kõrgharidusega inimene, kui tal oli lisaks erialane ettevalmistus. Sotsiaaltöö kõrgharidust mitteomavatel ametnikel tuleb enne 01.07.2026 omandada sotsiaaltöötaja kutse. 4.6. Kodulehel avalikustatud sotsiaaltöötajate ametijuhendid vajavad kooskõlla viimist SHSi haridusnõudega (nõutav kõrgharidusega isik). Oluline on üle vaadata ka teised sotsiaalteenuste määramise dokumendid (muuhulgas kasutatavad terminid). 4.7. Tulenevalt SHS § 15 lõikest 1 on kohalikul omavalitsusel abivajaduse hindamise kohustus, mida saab täita vaid ametnik (mitte töölepingu alusel töötav koduhooldustöötaja). 4.8. Julgustame lähtuma koduteenuse kvaliteedijuhise kriteeriumidest (sealhulgas organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine), kaaluma sisehindamise, rahulolu- uuringute jms läbiviimist 4.9. Võimalusel täiendada üldhooldusteenuse lepinguid lisades linnavalitsuse õiguse kontrollida lepingu täitmist. 4.10. 2025. aasta kohta koostatavate S-veebi aruannete täitmisel lähtuda sotsiaalteenuste saajate tegelikust arvust. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Koger peaspetsialist (järelevalve)