Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 23278050521

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 11.11.2025, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond

Kriminaalasja number: 23278050521

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 02.05.2023 – 14.05.2023

Kontaktandmed: tel: xxxx xxxx; e-post:

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxxx xxxxxx-d kahtlustatakse KarS §

199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema ajavahemikul

02.05.2023 kuni 14.05.2023 xxxxx maakonnas xxxx vallas xxxx linnas xxxx xx ruumidest võttis

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxxxxx OÜ-le kuuluva külmsahtlikapi toiduainetele

(mudel TSK-16010) maksumusega 2154 eurot, külmsahtlikapi toiduainetele maksumusega 1100

eurot, woki gaasipõleti maksumusega 1100 eurot ning metallist riiuli maksumusega 120 eurot, s.o

kokku maksumusega 4474 eurot.

Kriminaalmenetluse käigus on xxxxx xxxxxx kuulatud 12.04.2024 kahtlustatavana üle KarS § 199 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

või kuni kolmeaastane vangistus.

Kriminaalasja materjalid saabusid 18.04.2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223

lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab

uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud

alustel ja korras.

Kannatanu xxxxxxxx OÜ esindaja xxxxxxxx xxxxx on 16.04.2024 ülekuulamisel avaldanud, et

taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna xxxxxxx OÜ-l ei ole pretensioone xxxxx xxxxxx suhtes.

Kannatanu esindaja on avaldanud, et firma esindajana ta ei soovi minna prokuratuuri ja kohtusse.

Samuti on kannatanu esindaja avaldanud, et ta ei soovi käesolevas kriminaalasjas esitada tsiviilhagi

ning palub kriminaalasi lõpetada. Suhtluses kannatanuga avaldas kannatanu ka prokurörile, et ei soovi

käesolevast menetlusest osa võtta, palus asi lõpetada ning kinnitas, et ta ei soovi tsiviilhagi esitada.

Kahtlustatav xxxxx xxxxxx avaldas 11.11.2025 prokurörile, et tema on kannatanuga antud kuriteo

asjad selgeks rääkinud ning puuduoleva kahju kannatanule hüvitanud – teinud kannatanule tekitatud

kahju tööga tasa. Kahtlustatava sõnul tema elukaaslane töötab kannatanu juures ning vajadusel kui

kannatanul on abi vaja, siis ta aitab kannatanut. Lisaks on kahtlustatav avaldanud, et kahetseb, et

selline tegu aset leidis.

KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles

kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning

kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise

astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või

tähtajaline vangistus kuni viis aastat.

Kriminaalasjas kahtlustatakse xxxxx xxxxxx-d KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette

rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Avalik menetlushuvi on olemas kriminaalasjades, kus isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo

toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. Käesolev kuritegu on toimepandud ajavahemikus

02.05.2023 kuni 14.05.2023, kuid xxxxx xxxxxx-d on 10.11.2022 ja 10.02.2023 karistatud

väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi, mis tingib määruse põhistamise avaliku menetlushuvi puudumise

seisukohalt.

Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on

selged ja võttes arvesse xxxxx xxxxxx isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis puudub

prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus

kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Vargus on toimepandud maikuus 2023, kannatanu soovib

menetluse lõpetamist ning kannatanul puuduvad pretensioonid xxxxx xxxxxx vastu.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel võetakse

arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni

ning tekitatud kahju liiki ja suurust. Xxxxx xxxxxx tunnistab sellise vahejuhtumi toimumist ja

kahetseb. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavateks asjaoludeks on

puhtsüdamlik kahetsus. Karistusregistri andmetel puuduvad xxxxx xxxxxx-l kehtivad

kriminaalkaristused ning tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel

lõpetatud. Seega on eeltoodu alusel alust arvata, et xxxxx xxxxxx on aru saanud oma tegude

keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu

ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada

kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle

kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik

käesoleval juhul saavutada ilma xxxxx xxxxxx kriminaalvastutusele võtmata. Kriminaalasjas puudub

ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur

ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on

kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks

avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides,

milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamise

vajaduse puudumine lähtub eelkõige kahtlustatava senisest õiguskuulekast käitumisest ja kahetsusest.

Käesoleval juhul on karistusõiguslikku eesmärki võimalik saavutada xxxxx xxxxxx-le kohustuse

määramisega.

Kahtlustatav xxxxx xxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202 lg 2

p-s 3 sätestatud kohustuse teha 80 tundi üldkasulikku tööd.

Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma

määrusega.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278050521 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel on xxxxx xxxxxx kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 11.11.2025-11.05.2026, tegema 80 (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku

tööd. Üldkasuliku töö tundide sooritamise koha määrab Tallinna Vangla Tartu

kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik, kes võtab esmase

kohtumise osas ise isikuga ühendust.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: xxxxx xxxxxx andmeid ei võetud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: xxxxxxxx OÜ (juhatuse liige ja esindaja xxxxxxxx xxxxx), xxxxx xxxxxx-le on lõpetamise

määrus prokuratuuris 11.11.2025 kätte antud. Teadmiseks saata Tallinna Vangla Tartu

kriminaalhooldusosakonda.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris (Tartu linn, Kalevi 1). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,

võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Helen Puks

abiprokurör

Kaitsjat juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle

sisu ja tagajärgi. Olen kohustusega nõus ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte

saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni

kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud

kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus: _________________

(nimi, allkiri, kuupäev)