Õigusakti eelnõu

Dokumendiregister	Politsei- ja Piirivalveamet
Viit	1.2-4/47-2
Registreeritud	07.11.2025
Sünkroonitud	12.11.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.2 Õigusteenindus ja õigusloome
Sari	1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele
Toimik	1.2-4/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Piret Andrekson (administratsioon, õigusbüroo)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (386178 tm).

Failid

1-63296-1 06.11.2025 Väljaminev kiri.asice

EN_PaasteS jt seadused_05.11.docx

Paasteseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeonou kooskolastamiseks esitamine.docx

SK lisa 1. Rakendusaktide kavandid_05.11.docx

SK lisa 2. EL riikide karistuspraktika ulevaade.docx

SK lisa 3. Markustega arvestamise tabel_05.11.docx

SK_PaasteS jt seadused_05.11.pdf

EN_PaasteS jt seadused_05.11.docx

EELNÕU
27.10.2025

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiked 12 ja 13 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Demineerimistöö käesoleva seaduse tähenduses on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamise, väljaselgitamise või tõrjumisega seotud tegevus.

(13) Ennetustöö käesoleva seaduse tähenduses on inimeste teadlikkuse ja valmisoleku suurendamine, et hoida ära päästesündmusi ja nendeks valmistuda, ning teabe kogumine ja analüüsimine:
1) toimunud päästesündmuse kohta;
2) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl või muul juhul vees uppunu kohta;
3) inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta.“;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) ehitusseadustiku kohaselt esitatavale ehitus- või kasutusloa või ehitus- või kasutusteatise eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu esitamisest arvates, kui ehitisele on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hindab tuleohutusnõudeid tuleohutuse seaduse § 5 lõike 11 või 12 kohaselt iseseisvalt;“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui ühendus terminalseadmega ohustab hädaabiteate menetlemise toimepidevust, võib Häirekeskus rakendada selle suhtes ooteaega.“;

4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid, et selgitada välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta;
7) käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud andmeid, et koostada Päästeameti ülesannetega seotud analüüse ja statistikat.“;

5) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Päästeinfosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku üldandmed ja teenistuskoha andmed;
2) päästesündmusega seotud isiku üldandmed ja teenistuskoha andmed;
3) päästesündmuse põhjustaja üldandmed ja sotsiaalse tausta andmed;
4) ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmed;
5) päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu üldandmed;
6) päästesündmusel hukkunu ja vigastatu päästesündmusega seotud terviseandmed ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed;
7) vees uppunu terviseandmed seoses uppumisega ning võimaliku vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed;
8) tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetlusega seotud isiku üldandmed ja kutsealaga seotud andmed;
9) ohutusnõustamise korral eluruumi valdaja üldandmed, kodus ohutu toimetulekuga seotud terviseandmed ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed.“;

6) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41:

„41) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed;“;

7) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Päästeinfosüsteemi põhimääruses sätestatakse selle pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) andmesaajad;
3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;
4) andmete säilitamise täpne tähtaeg;
5) järelevalve päästeinfosüsteemi pidamise üle;
6) päästeinfosüsteemi ülesehitus ja täpne andmekoosseis;
7) vastutava töötleja ülesanded;
8) volitatud töötleja ja tema ülesanded.“;

8) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et:
1) menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks;
2) menetleda abi- ja infoteateid teabe ja käitumisjuhiste vahendamiseks riiklikes küsimustes;
3) koostada Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks;
4) koguda Häirekeskuse ülesannetega seotud statistikat Häirekeskuse töö korraldamiseks ja teenuste arendamiseks.“;

9) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) hädaabiteate ning abi- ja infoteate edastaja üldandmed;
2) abivajaja ja sündmusega seotud muu isiku üldandmed;
3) abivajaja andmed terviseseisundi kohta;
4) sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja ning abi- ja infoteate menetleja üldandmed ja teenistuskoha andmed;
5) hädaabiteate edastaja andmed terviseseisundi ja võimaliku asukoha kohta, kui kasutatakse lühisõnumi teenust;
6) ohuteavituse teenuse tellinud riigi ametiasutuse esindaja üldandmed;
7) abi- ja infoteenuse tellija üldandmed;
8) kriisiinfo teenuse kaudu lähedase kohta päringu teinud isiku ja päringualuse isiku üldandmed ning käesoleva seaduse § 91 lõikes 24 nimetatud andmed;
9) kriisiinfo teenuse osutamisel päringu teinud isiku enda kohta avaldatud andmed, sealhulgas terviseandmed, kui need on vältimatult seotud kriisiinfo teenuse osutamise tinginud erakorralise sündmusega.“;

10) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „infoteate“ sõnadega „ja selle edastaja andmed ning sündmusega seotud muu isiku esitatud“;

11) paragrahvi 91 lõikes 29 asendatakse sõna „anonüümitakse“ sõnaga „pseudonüümitakse“;

12) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruses sätestatakse selle pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) andmesaajad;
3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;
4) andmete säilitamise täpne tähtaeg;
5) andmekogu ülesehitus ja täpne andmekoosseis;
6) järelevalve andmekogu pidamise üle;
7) vastutava töötleja ülesanded;
8) volitatud töötleja ja tema ülesanded.“;

13) paragrahvi 132 lõikes 3 asendatakse sõnad „siseneda valdaja eluruumi“ sõnadega „vaadata läbi valdaja eluruumi või äriruumi väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega“;

14) paragrahvi 132 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „sisenemisest“ sõnadega „ja selle läbivaatusest“;

15) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Päästeamet võib kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 46 punkti 1 alusel valdusesse sisenemisel.“;

16) paragrahv 311 loetakse §-ks 3115 ning 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk
RAHVUSVAHELINE PÄÄSTETÖÖ JA DEMINEERIMISTÖÖ NING PÄÄSTEALANE HUMANITAARABI

§ 31. Rahvusvaheline päästetöö ja demineerimistöö

(1) Rahvusvahelist päästetööd tehakse:
1) kiireloomulises piiriüleses koostöös rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve alusel;
2) kiireloomulisel missioonil rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel.

(2) Kiireloomuline piiriülene koostöö käesoleva seaduse tähenduses on pidevas operatiivses valmisolekus päästeüksuse osalemine päästetööl teise riigi territooriumil.

(3) Kiireloomuline missioon käesoleva seaduse tähenduses on päästemeeskonna liikme lähetamine teise riigi territooriumile päästetööle või demineerimistööle, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil osalemise otsust.

(4) Rahvusvahelist demineerimistööd tehakse kiireloomulisel missioonil:
1) rahvusvahelise kokkuleppe alusel või
2) abivajava riigi abipalve alusel.

§ 311. Kiireloomuline piiriülene koostöö

(1) Päästeamet võib kiireloomulises piiriüleses koostöös kaasata Eesti Vabariigi territooriumil päästetööle teise riigi pädeva asutuse ja tema vabatahtliku. Teise riigi pädeval asutusel on Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise kokkuleppe kohane pädevus ja volitused.

(2) Teine riik võib kiireloomulises piiriüleses koostöös kaasata oma territooriumil päästetööle Päästeameti ja tema vabatahtliku. Päästeametil on teise riigi territooriumil rahvusvahelise kokkuleppe kohane pädevus ja volitused.

(3) Kiireloomulist piiriülest koostööd teise riigi territooriumil ei käsitata lähetusena.

§ 312. Kiireloomuline missioon

(1) Päästeamet korraldab:
1) kiireloomuliseks missiooniks valmistumist, sealhulgas väljaõpet;
2) kiireloomulisel missioonil osalemist.

(2) Kiireloomuliseks missiooniks valmistumiseks moodustab Päästeamet päästemeeskonna reservi.

(3) Päästemeeskonna reservist moodustab Päästeamet kiireloomulise missiooni päästemeeskonna (edaspidi päästemeeskond).

§ 313. Nõuded päästemeeskonna reservi liikmele ja tema väljaõppele

(1) Päästemeeskonna reservi liikmeks võib võtta isiku:
1) kes on Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
2) kellel on vähemalt keskharidus;
3) kellel on täielik teovõime;
4) kes valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

(2) Päästemeeskonna reservi liikmeks ei tohi võtta isikut:
1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;
3) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, kui vabastamisest on möödas alla aasta;
4) keda on karistatud korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo eest;
5) kes on esitanud päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi isikuankeedis (edaspidi käesolevas peatükis isikuankeet) teadlikult valeandmeid või varjanud olulist teavet, kui Päästeamet nõuab isikuankeedi täitmist;
6) kes oma käitumise poolest ei sobi päästemeeskonna reservi liikme ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda ja teise isiku turvalisust või riigi julgeolekut või avalikku korda.

(3) Päästemeeskonna reservi liige peab läbima päästemeeskonna reservi liikme väljaõppe.

(4) Nõuded päästemeeskonna reservi liikme väljaõppele kehtestab Päästeamet.

§ 314. Päästemeeskonna reservi liikmeks võtmine ja nõuetele vastavuse kontroll

(1) Päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustab Päästeamet.

(2) Enne päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustamist tehakse kandidaadile üldnõuetele vastavuse kontroll ja taustakontroll, et hinnata kandidaadi vastavust käesoleva seaduse § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele.

(3) Päästeamet kontrollib üldnõuetele vastavuse kontrollis päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi vastavust käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(4) Kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaat vastab käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 sätestatud nõuetele, teeb Politsei- ja Piirivalveamet kandidaadile taustakontrolli.

(5) Taustakontrolli käigus hindab Politsei- ja Piirivalveamet päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi vastavust käesoleva seaduse § 313 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(6) Päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal võib talle teha:
1) üldnõuetele vastavuse kontrolli, kui on põhjendatud kahtlus, et ta ei vasta käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktides 1 või 3 sätestatud nõuetele;
2) taustakontrolli, kui on põhjendatud kahtlus, et ta ei vasta käesoleva seaduse § 313 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(7) Üldnõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli vajaduse päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal otsustab Päästeamet, kes teavitab sellest päästemeeskonna reservi liiget.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on:
1) Päästeametil õigus kontrollida päästemeeskonna reservi liikme vastavust käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) Politsei- ja Piirivalveametil õigus hinnata taustakontrolli käigus liikme vastavust käesoleva seaduse § 313 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(9) Kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi üldnõuetele vastavuse kontrollis või taustakontrollis kogutud andmete alusel on liikmeks võtmisest keeldutud, ei avaldata keeldumise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse.

(10) Keeldumise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik.

§ 315. Isikuankeet

(1) Päästeamet võib nõuda, et päästemeeskonna reservi liikme kandidaat täidaks käesoleva seaduse § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrolliks isikuankeedi.

(2) Et tagada päästemeeskonna reservi liikme kohta teabeedastus kiireloomulisel missioonil, võib isikuankeedis koguda päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi määratud kontaktisiku kohta järgmisi andmeid:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
3) kontaktandmed.

(3) Isikuankeedi andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 316. Andmete töötlemine ja säilitamine ning andmete allikad nõuetele vastavuse kontrollis

(1) Päästeamet võib üldnõuetele vastavuse kontrollis kontrollida päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme isikusamasust ja töödelda tema järgmisi isikuandmeid:
1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) kontaktandmed;
3) andmed teovõimelisuse kohta;
4) kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed;
5) hariduse andmed.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib taustakontrolli käigus kontrollida päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme isikusamasust ja töödelda tema järgmisi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) sotsiaalmeedia konto andmed;
3) andmed karistuse, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise kohta;
4) andmed viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastamise kohta;
5) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus eirab avalikku korda või on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
6) andmed välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada kandidaadi või liikme viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja;
7) andmed avalikest allikatest usaldusväärsuse, isikuomaduste, kõlbeliste omaduste ja eluviisi kohta.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmete õigsuse kontrollimiseks:
1) esitada riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutusele või füüsilisele või juriidilisele isikule järelepärimise kandidaadi või liikme isikuandmete kohta;
2) vestelda kandidaadi või liikme või teise isikuga, et selgitada välja kandidaadi või liikme vastavus käesoleva seaduse § 313 lõike 2 punktis 6 sätestatud nõudele ning võtta vajaduse korral kandidaadi või liikme nõusolekul temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
4) saada isikuandmeid karistusregistri arhiivist;
5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid.

(4) Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kogutud andmeid säilitatakse:
1) viis aastat nõuetele vastavuse kontrolli tegemise lõppemisest arvates või
2) pärast päästemeeskonna reservist väljaarvamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle lõppemiseni, kui see lõpeb pärast käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaega.

§ 317. Päästemeeskonna reservist väljaarvamine

(1) Päästemeeskonna reservi liige peab Päästeametit esimesel võimalusel teavitama, kui ta ei vasta käesoleva seaduse § 313 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele.

(2) Päästeamet võib arvata päästemeeskonna reservi liikme reservist välja:
1) liikme kirjalikul taotlusel;
2) kui liige ei vasta käesoleva seaduse § 313 lõigete 1–3 nõuetele või
3) kui liige käitub liikmele sobimatult.

(3) Kui päästemeeskonna reservi liikme käesoleva seaduse § 314 lõikes 6 sätestatud kontrollis kogutud andmete alusel selgub, et liige ei vasta nõuetele ja ta arvatakse päästemeeskonna reservist välja, ei avaldata reservist väljaarvamise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse.

(4) Päästemeeskonna reservist väljaarvamise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik.

§ 318. Kiireloomulisel missioonil osalemise otsustamine

(1) Päästemeeskonna kiireloomulisel missioonil osalemise otsustab Päästeamet koostöös Siseministeeriumiga.

(2) Päästeamet kooskõlastab päästemeeskonna kiireloomulisel missioonil osalemise Välisministeeriumiga.

§ 319. Avaliku võimu teostamise õiguse peatamine ja töö tegemisest keeldumine kiireloomulisele missioonile ja selle väljaõppele lähetamise korral

(1) Kui päästemeeskonna või selle reservi liige on ametnik, võib ta tema tööandja nõusolekul lähetada kiireloomulisele missioonile või selle väljaõppele ja peatada selleks ajaks tema avaliku võimu teostamise õiguse.

(2) Kui päästemeeskonna või selle reservi liige on töötaja, võib ta oma tööandja nõusolekul ja töölepingu seaduse § 19 alusel keelduda kiireloomulise missiooni või selle väljaõppe ajal töö tegemisest, kui ei ole lepitud kokku teisiti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõusolek peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 3110. Päästemeeskonna liikme alluvus kiireloomulisel missioonil

Päästemeeskonna liige allub kiireloomulisel missioonil:
1) töökorralduses päästemeeskonna juhile või rahvusvahelise organisatsiooni asjakohasele juhtorganile;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhul Päästeametile.

§ 3111. Kiireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulude katmine ning tasu arvestus

(1) Kiireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulud kaetakse Päästeameti eelarvest, kui ei ole lepitud kokku teisiti. Kui kulusid ei ole võimalik muul viisil katta, esitab Siseministeerium Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise taotluse.

(2) Kui Päästeamet lähetab päästemeeskonna liikme kiireloomulisele missioonile, hüvitab Päästeamet talle sõidu- ja majutuskulud ning maksab talle lähetuse ajal tasu. Kulude maksmise korra kehtestab Päästeameti peadirektor.

(3) Päästeamet maksab päästemeeskonna liikmele kiireloomulise missiooni ajal kolmekordse Eesti töötasu alammäära suurust tasu.

(4) Olenevalt kiireloomulise missiooni asukohast, ülesannetest või ohtudest võib Päästeamet maksta päästemeeskonna liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tasumäärast suuremat tasu, kuid see ei tohi ületada viieteistkordset Eesti töötasu alammäära.

(5) Kui Päästeamet lähetab päästemeeskonna reservi liikme missiooni väljaõppele teise riigi territooriumile, hüvitab Päästeamet talle sõidu- ja majutuskulud ning maksab talle tasu. Tasu piirmäära ja kulude maksmise korra kehtestab Päästeameti peadirektor.

§ 3112. Sotsiaalsed tagatised

(1) Kiireloomulises piiriüleses koostöös on päästeteenistujal päästeteenistuse seaduse §-s 14 ja vabatahtlikul päästjal käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud sotsiaalsed tagatised.

(2) Kiireloomulisel missioonil on päästemeeskonna liikmel ja missiooni väljaõppel päästemeeskonna reservi liikmel avaliku teenistuse seaduse §-s 49 nimetatud sotsiaalsed tagatised. Päästeamet võib kiireloomulise missiooni või selle väljaõppe ajaks sõlmida kindlustuslepingu.

§ 3113. Tervisekontroll ja vaktsineerimine

(1) Päästeamet tagab kiireloomulises piiriüleses koostöös päästeteenistujale ja vabatahtlikule päästjale päästeteenistuse seaduse §-s 16 sätestatud terviseuuringud ning vaktsineerimise.

(2) Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi liikme:
1) terviseseisundi perioodilist kontrolli;
2) vaktsineerimist.

(3) Päästemeeskonna reservi liikme terviseseisundi perioodilise kontrolli ulatuse kehtestab Päästeamet.

(4) Päästeamet korraldab päästemeeskonna liikme vaktsineerimise Maailma Terviseorganisatsiooni ja Terviseameti soovituste või kiireloomulise missiooni asukohariigi nõuete kohaselt:
1) enne missioonile lähetamist;
2) vajaduse korral missiooni ajal.

§ 3114. Päästealane humanitaarabi

(1) Päästeamet võib anda abivajavale riigile või organisatsioonile päästealast humanitaarabi.

(2) Päästealane humanitaarabi käesoleva seaduse tähenduses on:
1) rahaline või muu materiaalne toetus, oskusteave või päästealane tegevus, mida vajatakse katastroofipiirkonnas, et päästa loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi ajal või selle järel inimelusid ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik;
2) toetus, mida kasutatakse, et ennetada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi või parandada sellele reageerimise valmidust.

(3) Päästeamet kooskõlastab päästealase humanitaarabi andmise Välisministeeriumiga.“;

17) paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „demineerimistööl“ sõnadega „või ennetustööl“;

18) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõnad „võtmist korraldab“ sõnadega „võtmise otsustab“;

19) paragrahvi 381 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ja“ sõnadega „ennetustööl ning“;

20) paragrahvi 381 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „täitmiseks“ sõnadega „ja ennetustööl osalemiseks“;

21) paragrahvi 381 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Abidemineerija võib osaleda iseseisvalt ennetustööl pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väljaõppe läbimist.“;

22) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „hüvitist“ sõnadega „, sealhulgas hüvitatakse ravi- ja ravimikulud,“;

23) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vabatahtliku päästja või abidemineerija staatusest vabastamise otsusest teatab Päästeamet teatisega.“;

24) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õnnetusest põhjustatud kahjuks loetakse kahju, mille Päästeamet on tekitanud füüsilisele või juriidilisele isikule:
1) käesoleva seaduse § 132 lõike 5 alusel vahetu sunni kohaldamisel;
2) käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud töö tegemisel või
3) korrakaitseseaduse §‑s 49, 50, 51 või 52 sätestatud erimeetme kohaldamisel, et lahendada päästesündmus.“;

25) seadust täiendatakse §-ga 493 järgmises sõnastuses:

„§ 493. Päästemeeskonna reservi liikme nõuetele vastavuse kontroll

(1) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist päästemeeskonna reservi võetud liikme vastavust käesoleva seaduse § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele kontrollivad Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet 2028. aasta 1. jaanuariks.

(2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist päästemeeskonna reservi võetud liikme vastavust käesoleva seaduse § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele ei kontrollita, kui talle on tehtud enne käesoleva paragrahvi jõustumist päästeteenistuse seaduse §-s 72 sätestatud taustakontroll.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse § 20 täiendamine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast tekstiosa „päästeseaduse §‑des“ tekstiosaga „316,“.

§ 3. Karistusseadustiku täiendamine

Karistusseadustikku täiendatakse §-ga 2781 järgmises sõnastuses:

„§ 2781. Häirekeskuse töö häirimine

(1) Vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.“.

§ 4. Korrakaitseseaduse § 351 muutmine

Korrakaitseseaduse § 351 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 351. Hädaabinumbril ja riigiinfonumbril edastatud teabe töötlemine

(1) Häirekeskus salvestab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe.

(2) Hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teavet töötlevad õigusaktis sätestatud alusel ja korras:
1) Häirekeskus;
2) asutus, kelle pädevusse edastatud teave kuulub.

(3) Häirekeskus säilitab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe salvestist üks aasta teabe salvestamisest arvates.“.

§ 5. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse muutmine

Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevat seadust ei kohaldata rahvusvahelisele päästetööle ja demineerimistööle, mida tehakse rahvusvahelise kokkuleppe, rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve või abivajava riigi abipalve alusel.“;

2) paragrahvi 2 punktid 4 ja 11, § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 3 ja lõige 6, § 6 lõige 2, § 7 lõige 4, § 8 lõige 4, § 9 lõike 3 kolmas lause, § 12, § 13 lõike 1 teine lause, § 17 lõike 1 teine lause ja lõige 5, § 18 lõige 6 ning § 22 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 23 lõigetest 8 ja 9 jäetakse välja sõnad „, päästesündmuse lahendamise“;

4) paragrahvi 23 lõike 10 teine lause ja § 25 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Riigihangete seaduse § 50 täiendamine

Riigihangete seaduse § 50 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) hankelepingu ese on päästeseaduse § 31 lõike 3 tähenduses kiireloomuliseks missiooniks vajalik asi või teenus.“.

§ 7. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 46–48 järgmises sõnastuses:

„(46) Kiirabibrigaad võib abivajajale kiirabi osutamiseks abivajaja või kolmanda isiku nõusolekuta:
1) siseneda kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avades uksi või kõrvaldades muid takistusi;
2) läbi vaadata abivajaja või kolmanda isiku kinnisasja, ehitise või ruumi ning vallasasja.

(47) Kui kiirabibrigaad ei saa ise või ei saa õigel ajal käesoleva paragrahvi lõike 46 punktis 1 nimetatud tegevust teha, võib kiirabibrigaad kaasata päästeseaduse § 132 lõike 5 kohaselt Päästeameti.

(48) Käesoleva paragrahvi lõikes 46 nimetatud tegevuse käigus tekitatud kahju loetakse vääramatust jõust tekitatud kahjuks.“;

2) paragrahvi 61 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Tuleohutuse seaduse § 23 täiendamine

Tuleohutuse seaduse § 23 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „loata“ sõnadega „ja tasu maksmata“.

§ 9. Väärteomenetluse seadustiku § 52 täiendamine

Väärteomenetluse seadustiku § 52 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Karistusseadustiku §-s 2781 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.“.

§ 10. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, …………………… 2026
_________________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2025

Paasteseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeonou kooskolastamiseks esitamine.docx

Justiits- ja Digiministeerium

06.11.2025 nr 1-6/3296-1
Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro
siseminister

Lisa:
1) eelnõu 12-l lehel;
2) eelnõu seletuskiri 68-l lehel;
3) eelnõu seletuskirja lisa 1 – rakendusaktide kavandid 7-l lehel;
4) eelnõu seletuskirja lisa 2 – EL riikide karistuspraktika ülevaade 3-l lehel;
5) eelnõu seletuskirja lisa 3 – märkustega arvestamise tabel 37-l lehel.

Teadmiseks:
1) Välisministeerium;
2) Sotsiaalministeerium;
3) Päästeamet;
4) Politsei- ja Piirivalveamet;
5) Häirekeskus;
6) Sisekaitseakadeemia;
7) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus;
8) Andmekaitse Inspektsioon.

Kadi Parmas
[email protected]

Marko Põld
[email protected]

SK lisa 1. Rakendusaktide kavandid_05.11.docx

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 1
SISEMINISTER

MÄÄRUS
2025 nr

Siseministri määruste muutmine
seoses päästeseaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusega

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 5 lõike 4, § 9 lõike 3, § 91 lõike 3 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel.

§ 1. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmine

Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „tervisele või“;

2) paragrahvi 5 lõikest 4 jäetakse välja sõna „kohe“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevat Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevust.“.

§ 2. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu (edaspidi andmekogu) ametlik lühend on HKSOS.“;

2) paragrahvi 1 lõige 2 ja § 51 lõike 4 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 9 lõike 8 punktist 5 jäetakse välja sõna „isikustamata“;

§ 3. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine

Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu päästeinfosüsteem (edaspidi infosüsteem) ametlik lühend on PÄIS.“;

2) paragrahvi 1 lõige 2, § 2 lõige 3, § 5 lõige 2, § 6 lõike 7 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmed on:
1) ulatusliku evakuatsiooni korraldamisse kaasatud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) evakuatsioonikohta vajava isiku ees- ja perekonnanimi, kodakondsus, kontaktandmed ning isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja sugu.“;

4) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 5 täiendatakse peale sõna „üle“ lauseosaga „ning tulekahjus hukkunud ja vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks;“;

5) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötleja esitab tulekahjus hukkunud ning vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks.“.

§ 4. Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine

Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõikes 11 asendatakse arv „1“ arvuga „10“;

2) paragrahvi 9 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „11 ja 12“ tekstiosaga „10–12“;

3) paragrahvi 131 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) demineerimisalane ennetustöö.“.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro
siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits
kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses
päästeseaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusega

Määrus kehtestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 9 lõike 4, § 13 lõike 5 ja § 21 lõike 1, hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2, Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 3 ning päästeseaduse § 3115 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2011. aasta määruse nr 40 „Eksperdi rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2011. aasta määruse nr 40 „Eksperdi rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 5, § 2 lõige 3 ja § 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;

3) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eksperdi kutsub pika- ja lühiajaliselt missioonilt tagasi Välisministeeriumi kantsler rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alusel.

(2) Kui ekspert kutsutakse tagasi muul alusel kui lähetusaja lõppemine, vormistatakse tema tagasikutsumise otsus Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) lähetuse lõpu kuupäev;
2) tagasikutsumise põhjendus;
3) tagasikutsumise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile.

(3) Välisministeerium teeb käskkirja eksperdi tagasikutsumise kohta eksperdile teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ekspert on lähetatud võlaõigusliku lepingu alusel, loetakse käskkiri lepingu ülesütlemise avalduseks.“;

4) paragrahvi 10 lõikest 3, 5. peatüki ja § 19 pealkirjadest jäetakse välja sõnad „või kiireloomuliselt“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui ekspert lähetatakse lühiajalisele missioonile võlaõigusliku lepingu alusel, hüvitatakse tema missiooni ülesannete täitmisega seotud sõidu- ja majutuskulud, tervisekindlustuse, varustuse soetamise ja muud vajalikud kulud selle lepingu kohaselt. Sellisel juhul ei maksa Välisministeerium eksperdile päevaraha.“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ preambulis asendatakse arv 311 arvuga 3115.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal
peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro
siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets
riigisekretär

RAKENDUSAKTI KAVAND 3
SISEMINISTER

MÄÄRUS
2025 nr

Isikuankeedi andmete loetelu

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 315 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse isikuankeedi andmete loetelu.

§ 2. Isikuankeedi andmed

(1) Isikuankeedi andmed on:
1) päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi isikuandmed;
2) päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi hariduskäik keskhariduseni;
3) andmed selle kohta, kas päästemeeskonna reservi liikme kandidaat on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, kui vabastamisest on möödas alla aasta;
4) päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi määratud kontaktisiku andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud isikuandmed on:
1) ees- ja perekonnanimi,
2) isikukood;
3) kodakondsus;
4) sotsiaalmeedia konto andmed;
5) telefoni number, elukoht ja e-posti aadress.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud andmed on:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
3) telefoni number, elukoht ja e-posti aadress.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro
siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits
kantsler

SK lisa 2. EL riikide karistuspraktika ulevaade.docx

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2

Riikide karistuspraktika võrdlus – Häirekeskuse töö häirimise eest karistamine

Riik
HäK-i töö segamine on süütegu
Karistusviis ja maksimaalne määr
Registreeritud juhtude arv
Meetmete mõju, sh hinnang karistuse mõjule
Märkus
Austria
Ei
N/A
N/A
N/A
Päästeteenistuse valeväljakutse korral võimalik karistus rahatrahv kuni 360 päevamäära või vangistus kuni 6 kuud
(Federal law against the misuse of emergency signs).
Belgia
Jah
(Elektroonilise side seadus art 145 § 3; karistusseadustik)
Kõne menetleja ähvardamine: vanglakaristus 6 kuud kuni 5 aastat ja rahatrahv 100–500 eurot.
Sidevõrgu pahatahtlik kasutamine: trahv 500–50 000 eurot ja vanglakaristus 1–4 aastat.
N/A
N/A
Kriminaliseeritud on ka ohust valeteavitamine: vanglakaristus 3 kuud–2 aastat ja trahv 50–300 eurot.
Rakendatakse sidevahendite konfiskeerimist.
Hispaania
Ei (regioonide regulatsioonide info puudub)
Osades regioonides kohaldatakse trahvi
N/A
N/A
-
Horvaatia
Ei (kasutatakse turbemeedet, vt kommentaari)
N/A
N/A
Al 2005 (üleminek 112-le) järjepidev pahatahtlike kõnede arvu vähenemine. Peamine mõju arvatakse olevat teavitamisel ja koolitamisel.
Võimalik blokeerida number, millelt pahatahtlikke kõnesid tehakse: 1x – 7 päevaks, 2x – 30 päevaks ja 3x – number blokeeritakse jäädavalt (hädaabinumbri kasutamise regulatsioon HR Official Gazette 95/23). Aastas u 5000 juhtumit (0,3-0,4% kõnedest).
Kriminaliseeritud on hädaabinumbril valeväljakutse tegemine.
Leedu
Jah
(administratiivsüütegude koodeks § 493, § 507 ja karistuskoodeks § 285)
Hoiatus või rahatrahv 90–200 eurot.
Häirekeskus on esitanud ~50 väärteoteadet (perioodil 2022–2023).
Pahatahtlike kõnede arv on vähenenud, puudub milline mõju on olnud karistamise võimalusel.
Haldusõigusrikkumised: eritalituste valeväljakutsumise eest rahatrahv 200–2000 eurot; poliitiku, avaliku teenistuja, ametniku või avalike ülesannete täitja au ja väärikuse teotamise eest rahatrahv 50–300 eurot.
Kriminaliseeritud on ohust avalikkuse vale teavitamine ja teavitatud on häirekeskust – ÜKT, rahatrahv, vabaduse piiramine või arest.
Läti
Ei
Ei
Ei koguta teavet
N/A
Avaliku korra rikkumise eest võimalik vastutusele võtta – rahatrahv 70–500 eurot (14-100 TÜ, 1 TÜ 5 eurot).
Malta
Jah (elektroonilise side regulatsioon § 49)
Rahatrahv kuni
25000 eurot, rikkumise jätkumisel lisandub 500 eurot päevas.
Viimase kahe aasta jooksul ei ole esinenud.
Ühelegi füüsilisele isikule ei ole seni karistust määratud.
Võimalik on blokeerida number, millelt pahatahtlikke kõnesid tehakse
Poola
Jah
(süütegude koodeks § 66 lg 1)

Arest 5-30 päeva; vabadusekaotus 1 kuu kuni 2 aastat või trahv kuni 1500 PLN (u 335 eurot).
Ei koguta teavet.
Karistus ei ole praktikas juhtumite arvu märkimisväärselt mõjutanud.
-
Portugal
Ei*
Ei
N/A
N/A
*Karistatav on vale hädaabiteate edastamine (karistusseadustik § 306). Kuni 1-aastane vangistus või rahatrahv kuni 60 000 eurot (120 trahvipäeva1).
Saksamaa
Jah
(kriminaalkoodeks § 145)
Rahatrahv või vanglakaristus kuni 1 aasta .
2020: 11,622
2021: 12,277
2022: 13,361
Ei koguta teavet.
Statistika hõlmab nii hädaabinumbri väärkasutust kui ka hädaabiteenistuste valeväljakutseid.
Slovakkia
Jah
(akti ei täpsustatud)
Hoiatus või rahatrahv kuni
1659 eurot.
5 (viimase 2 aasta jooksul), kõigi puhul määrati maksimaalne trahv
Juhtumite avalikustamise mõju peetakse suurimaks.
Kasutatakse ka lindistust SIM-kaardita kõnede puhul, millega hoiatatakse helistajat võimaliku väärkasutuse eest.
Sloveenia
Jah
(Sloveenia elektroonilise side seadus)
Hoiatus või rahatrahv (määra ei täpsustatud).
2021: 977
2022: 1207
Selliste kõnede arv on vähenenud (kõnede salvestamine, helistaja asukohainfo automaatne edastamine).
2022. ja 2023.a menetleti 13 juhtumit, millest 6 juhul määrati trahv ja 2 juhul hoiatus ning 5 juhul rikkumismenetlust ei alustatud.
*Holland
Jah
(kriminaalkoodeks § 142)
Vanglakaristus kuni 1 aasta või rahatrahv (4. kategooria) kuni 19 500 eurot.
N/A
N/A
-
*Island
Ei
Ei
N/A
N/A
Ei karistata, segajatega tegeleb kohalik politsei.
*Rumeenia
Jah
(Valitsuse määrus nr 34/2008 § 32)
Rahatrahv u 200-400 eurot (1000-2000 rumeenia leud) või 100-200 tundi ÜKT-d. Korduv tegu 1 aasta jooksul: 400-800 eurot (2000-4000 leud) või 200-400 tundi ÜKT-d.
2021: 15 587
2022: 14 271
* telefoninumbrite arv, millelt on selliseid kõnesid tehtud
Karistuse mõju ei ole otseselt hinnatud.
-

SK lisa 3. Markustega arvestamise tabel_05.11.docx

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3

Märkustega arvestamise tabel

Välisministeerium, 20.05.2025 nr 15.1-3/2736-2
Kontaktisikud: Maris Tippo, Perit Soininen, 637 7421, [email protected]
1. Välisministeerium kooskõlastab päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega. Palume täiendada eelnõus päästealase humanitaarabi definitsiooni (päästeseaduse § 3114) lisades, et päästealaseks humanitaarabiks võib olla lisaks oskusteabele ja rahalisele või muule materiaalsele toetusele ka tegevus. Täiendus on vajalik õigusselguse huvides seaduse sõnastuse tegeliku praktikaga vastavusse viimiseks. Praktikas ei hõlma humanitaarabi ainult toetust või oskusteavet, vaid abi võib anda ka tegevusena nagu tsiviilalade demineerimine, inimeste päästmine rusudest jne. Ka nende tegevuste eesmärgiks on päästa, katastroofipiirkonnas loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi ajal või selle järel, inimelusid ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik, samuti ennetada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi või parandada sellele reageerimise valmidust. Humanitaarabina võib olla käsitletav ka kiireloomulisel missioonil tehtav rahvusvaheline päästetöö või demineerimistöö tsiviilotstarbel. Välisministeeriumil on kavas alates 1. oktoobrist 2025 ajakohastada humanitaarabi definitsiooni ka välissuhtlemisseaduse alusel välisministri kehtestatavas arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise korras, mis asendab seni kehtiva Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2021. a määruse nr 122 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“.
Arvestatud.

2. Ühtlasi palume täpsustada seletuskirjas lk 18 eelnõu § 1 punkti 15 selgituste juures, kus on viidatud Välisministeeriumi kodulehel olevale infole, et alates aastast 2011 on Eesti lähetanud erinevatele ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide tsiviilmissioonidele ligi 60 eksperti, mitte päästemeeskonna liiget.
Arvestatud.
Justiits- ja Digiministeerium,
Kontaktisik: Markus Ühtigi (51914873, [email protected])
1. Mitmes eelnõu sättes kasutatakse terminit „terviseandmed“ (nt eelnõu § 1 p-d 5 ja 8). Samas pole sätetes endas ega seletuskirjas avatud, milliseid terviseandmeid täpsemalt töödeldakse. Eelnõu § 1 p 8 kasutab lausa niivõrd laia sõnastust nagu „sündmusega seotud muu isiku terviseandmed“. Kuna isikuandmete töötlemisel peab olema kindel eesmärk (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p b), peab olema ka võimalik kitsendada töödeldavate terviseandmete ulatust, tuues selle kohta vähemalt andmete kategooriad. Seda enam, et terviseandmete näol on tegemist eriti tundlike, s.o eriliigiliste isikuandmetega (IKÜM art 9). Palume seega eelnõu selles osas täiendada, sh seletuskirjas eesmärgi ja asjakohaste terviseandmete vahelist seost täpsemalt avades. See aitaks parandada ka läbipaistvusnõude täitmist (IKÜM art 5 lg 1 p a).

Arvestatud, anname selgituse.

Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu puhul on eelnõust välja võetud „sündmusega seotud muu isiku terviseandmed“. Selles osas arvestasime ka AKI märkust. Täpsustasime ka eelnõu sõnastust ja täiendasime seletuskirja. Juhime tähelepanu, et abivajaja terviseandmeid töödeldakse vaid selleks, et isikule abi osutada ja abivajaduse ulatus selgeks teha. Ka kehtiva seaduse § 91 lõikes 1 on eesmärk sisuliselt välja toodud: „(1) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus, kus eesmärgiga kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda, töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks, ning abi- ja infoteateid, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamiseks.“.

See, milliseid terviseandmeid täpsemalt töödeldakse päästeinfosüsteemis, on sätestatud päästeinfosüsteemi põhimääruses (hukkunu surma põhjus, vigastuse liik, terviseseisundi seoses päästesündmuse tekkimisega, joobeseisund jms). Oleme seisukohal, et seaduse tasandil kõiki terviseandmeid detailselt loetleda, st andmekogu põhimääruses sätestatut korrata, ei ole mõistlik. Ka AKI selles osas märkust ei teinud. Seaduse tasandil toome välja töödeldavate isikuandmete kategooriad, põhimääruses aga töödeldavad andmed konkreetselt. Korrigeerisime sõnastust nii palju, et piiritlesime terviseandmed päästesündmusega seonduvalt. Lisaks täiendasime selguse huvides seletuskirja ja tõime seal välja, milliseid terviseandmeid töödeldakse. Sisuliselt on ka isikuandmete töötlemise eesmärgid kehtivas seaduses välja toodud (vt PäästeS § 9 lõige 1 ja § 91 lõige 1). Näiteks päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmeid töödeldakse selleks, et selgitada välja päästesündmuse asjaolud ennetustöö ja järelevalve planeerimiseks. Ohutusnõustamisel isiku nõusolekul objekti valdaja kohta kogutud andmeid, sealhulgas terviseandmeid, töödeldakse selleks, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning planeerida Päästeameti tegevust.
2. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 313 lg 2 p 2 ja § 316 lg 3 p 5. Kuna seletuskirjast ei selgu, mil viisil ja kuidas on plaanitud nimetatud andmed taustakontrolli raames koguda/saada (andmed kriminaalmenetluste kohta asuvad e-toimikus, mitte karistusregistris), siis selguse mõttes märgime, et arvestades taustakontrolliga kaasnevat töökoormust ei ole mõeldav, et saamaks informatsiooni kriminaalmenetluste kohta pöördutakse igakordselt ühekordsete päringutega prokuratuuri poole. Samuti ei ole võimalik kasutada e-toimikust andmete saamiseks taustakontrolli eesmärgil kriminaalmenetluse liidest (PRIS-i), kuna taustakontrolli näol ei ole tegemist kriminaalmenetlusega. Seetõttu tuleb andmete pärimiseks e-toimikust kasutada mõnda muud sellel eesmärgil ettenähtud teenust/liidest, tagades seeläbi ka andmesubjektide õigused vastavalt taustakontrolli menetluses ettenähtud isikuandmete kaitse reeglitele.
Anname selgituse.

Eelnõust on võetud välja nõue, et päästemeeskonna reservi liikmeks ei tohi võtta isikut, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Sellega seoses on eelnõust võetud välja ka õigus saada andmeid kriminaalmenetluste kohta.
3. Eelnõu § 1 punkt 15 – segadust tekitavad § 314 lõiked 2 ja 3. Kas mõte on see, et kui reservi liikmeks võtmisele eelnevalt kontrollitakse lg-te 1 ja 2 nõuetele vastavust, siis nende osas, kes juba on liikmed, kontrollitakse lisaks lg 3 nõude täitmist? Aga kas on mõeldud ka teatud aja möödudes liikmetele uus kontroll või siis tehaksegi seda üks kord? Juhul, kui siiski teatud aja jooksul tuleb liikmeid uuesti kontrollida, siis tuleks ka see seaduses ette näha. Kui kontroll on ühekordne, siis palume seletuskirjas see välja tuua.

Samuti juhime tähelepanu, et kontrolli protsess tuleks ette näha selline, mis võimaldab isikuandmeid töödelda minimaalsuse põhimõtet järgides. Ehk siis juhul, kui isikut on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, siis edasine andmetöötlus selle isiku suhtes ei ole vajalik, kuna juba on välistatud tema päästemeeskonna reservi liikmeks saamine. See on lihtsalt karistusregistri päringuga teostatav jah/ei vastusena. See peaks olema esmane samm protsessis ning sellisel juhul ei peaks isik täitma ka isikuankeeti. Lisaks palume selgitada, miks sellise kontrolli tegemine on asutuse kaalutlusotsus, mitte kohustus. Paragrahvi 316 lg 2 ja 4 kohaselt võib kontrolli teostada, aga ei pea. See ei paista loogiline, et kontrolli võib ka isiku suhtes jätta tegemata, kuigi isikud peavad vastama teatud nõuetele.

Anname selgituse.

Eelnõus on § 314 sätteid muudetud. Reservi liikmeks võtmisele eelnevalt kontrollitakse tema § 313 lg-te 1 ja 2 nõuetele vastavust.
Nõuetele vastavuse kontroll (hõlmab eelnõu kohaselt üldnõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli) tehakse üldjuhul üks kord ja enne päästemeeskonna reservi liikmeks saamist. Eelnõu näeb siiski ette, et põhjendatud kahtluse korral on võimalik läbi viia nõuetele vastavuse kontroll ka päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal. Nõuetele vastavuse kontrolli ei tehta uuesti teatud ajaperioodi tagant, vaid ainult juhul, kui selleks esineb konkreetne vajadus ehk põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta nõuetele (vt eelnõus § 314 lõiked 6-8). Sellise otsuse saab teha Päästeamet ja Päästeamet peab sellest teavitama ka päästemeeskonna reservi liiget. Sarnane regulatsioon on näiteks päästeteenistuse seaduse § 72 lõikes 5.

Nende osas, kes juba praegu on päästemeeskonna reservi liikmed, tuleb kontrolli osas lähtuda eelnõu § 1 punktist 25 (§ 493).

Kinnitame, et kontrolli protsessis järgitakse isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. Eelnõus on ka eraldi ette nähtud, et PPA teostab taustakontrolli alles siis, kui Päästeamet on omalt poolt üldnõuetele vastavuse kontrolli lõpetanud. Minimaalsuse põhimõtet järgitakse ka selles osas, et kui isikut on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, siis edasist andmetöötlust selle isiku suhtes ei tehta, kuna sellisel juhul on välistatud tema päästemeeskonna reservi liikmeks saamine. PPA kinnitas selle eraldi üle.

Eelnõus on § 316 sätteid samuti muudetud. Päästeameti ja PPA pädevused on toodud §-s 314. Üldjuhul kontrollitakse isikuid üks kord, kuid nagu eespool selgitasime, võib põhjendatud kahtluse korral üldnõuetele vastavust ja tausta uuesti kontrollida. Sellise otsuse saab teha Päästeamet ning Päästeamet kaasab, st annab sellisel juhul taustakontrolli vajadusest teada ka PPA-le.

§ 316 lõikega 2 antakse PPA-le õigus kontrollida isikusamasust ja töödelda isikuandmeid, vastava õiguse olemasoluta ei ole võimalik taustakontrolli teha. Taustakontroll tuleb reservi liikme kandidaadile teha igal juhul ja see pole kaalutlusotsus. Kui isik on saanud reservi liikmeks, tehakse talle taustakontroll põhjendatud kahtluse korral Päästeameti otsusel.
4. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 314 lg 5 näeb ette andmesubjekti õiguste piiramise, st kontrolliga kogutud andmeid isikule teatud juhtudel ei avaldata. Juhime tähelepanu, et selline piirang ei saa olla igavene, sättele tuleb juurde lisada, et andmeid ei avaldata seni, kuni on paragrahvis toodud eesmärkide täitmiseks vajalik. Näiteks võiks sätet täiendada selliselt:

“(6) Nõuetele vastavuse kontrolli käigus kogutud andmeid ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.”.
Arvestatud.

5. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS §-ga 315 nähakse ette isikuankeedi rakendamise võimalus. Eelnõu kohaselt on võimalik lisaks päästemeeskonna reservi kandideeriva isiku enda andmetele töödelda ka tema nn lähedaste andmeid. Lõike 2 kohaselt võib isikuankeedis küsida andmeid päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi sugulase või hõimlase, sealhulgas vanema, õe, venna, lapse ja abikaasa või registreeritud elukaaslase, samuti muu elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine ohuolukorras. Vastava kohustuse näol on tegemist ülemäärase sekkumisega päästemeeskonna reservi kandidaadi ja tema lähedaste eraellu. Põhjendus selle kohta, et näiteks võib tekkida vajadus lähedastele teavet edastada, ei ole piisav arvestades riive intensiivsust (isik peab üles loetlema oma lähedased ja edastama ka nende inimeste kontaktandmed). Vastava teabe saamiseks saab ette näha võimaluse isikul endal määrata kontaktisik (või isikud), kellele ohuolukorras tema kohta infot tuleb edastada (ehk vähem riivav meede). Palume eesmärgist lähtuvalt säte ümber sõnastada. Sellisel kujul on sõnastus liiga lai.
Arvestatud.

6. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 315 lg 2. Ilmselt on siin mõte, et oleks andmed inimese n‑ö kontaktisiku kohta, sätte sõnatus aga on väga lai ja annab justkui õiguse ankeedis kõigi nende isikute kohta andmeid koguda, see aga ei lähe minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega kokku. Palume eelnõu sõnastamise puhul arvestada nimetatud põhimõtetega.
Arvestatud.

7. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 316 lg 2. Ei ole arusaadav, miks Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollib § 313 lg 2 punkte 1 ja 2 (andmed karistatuse kohta). Need andmed peaks Päästeamet ise karistusregistrist pärima. Sama kommentaar ka punkti 6 kohta. Palume seletuskirjas selgitada, miks on vaja PPA kaasata nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisesse.

Arvestatud, st seletuskirja täiendatud.

Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadid peavad läbima üldnõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli. Selleks, et hinnata, kas isik sobib päästemeeskonna reservi liikmeks, viiakse lähtuvalt isiku põhiõiguste riive intensiivsusest läbi sisuliselt 2-astmeline nõuetele vastav kontroll:
1) Päästeameti poolt läbiviidav üldnõuetele vastavuse kontroll (eelkõige registrite põhine) ning juhul, kui välistavaid asjaolusid pole, siis alles
2) isiku põhiõigusi rohkem piiravam kontroll ehk taustakontroll.

Taustakontrolli viib läbi PPA. PPA teeb taustakontrolli kehtiva PäästeS-i kohaselt ka abidemineerijatele ja Häirekeskuse vabatahtlikele. Seega on juba kehtiva õiguse alusel tekkinud praktika ja põhimõte, et siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike taustakontrolli teeb PPA. PPA teeb taustakontrolli ka päästeteenistuse seaduse alusel päästeasutusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikakohale kandideerija suhtes. Taustakontroll peab andma hinnangu isiku seaduskuulekusest ja sellest, kas isik on oma käitumise ja eluviisi poolest sobiv päästemeeskonna reservi liikmeks saama. Andmete pärimine karistusregistrist on selle üks osa. PPA-l on taustakontrolli tegemiseks ressurss ja kogemus. Seejuures pole mõistlik anda selle eelnõuga PPA-le vähem või rohkem pädevust kontrolli tegemiseks.
8. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 316 lg 3 p-d 2–8.

• Punkti 2 osas – miks on vaja isiku elu ja töökoha andmeid? Vaadates § 313 sätestatut, siis selles osas mingeid nõudeid ette pole nähtud.
• Punkti 4 osas – kõikide karistuse andmete töötlemine ei ole kooskõlas tingimustes toodud karistustega, peab olema piiritletud § 313 tooduga.
• Punkti 5 osas – on ka laiem kui nõuded. Vajalik on fakt, kas isik on kahtlustatav või süüdistatav (siis juba ei või liikmeks võtta), seega ei ole tähtis asja andmed ja lahend.
• Punktide 6–8 osas – millise nõude kontrolliks neid andmeid küsitakse?

Palume eesmärgi täitmiseks vajalike andmete loetelu kitsendada sõltuvalt reaalsest vajadusest ning seletuskirjas töödeldavate andmete kategooriate osas välja tuua, millisel eesmärgil (millise nõude kontrollimiseks) neid töödeldakse.
Arvestatud, juhime tähelepanu, et punktide numeratsioon on eelnõus muutunud.

9. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 316 lg 3 p 4. Selle kohaselt töödeldakse mh andmeid kriminaalkaristuse, viimase viie aasta väärteokaristuse, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise kohta.

Seletuskirjas (lk 29) rõhutatakse, et töödeldakse andmeid ka väärteo eest määratud karistuste kohta – ka need andmed annavad pildi isiku õiguskuulekusest (suur hulk karistusi näitab, et isik käitub järjepidevalt seadusvastaselt ja pole seega usaldusväärne). Meie arvates on tegemist ebaproportsionaalse meetmega. Kõik väärteod ei ole ühesuguse tähendusega. Siin tuleks siiski luua teatud loetelu, millised teod on olulisemad. Näiteks piletita sõit ei ole võrreldav mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Samuti soovime selgitust, miks on võetud arvestamise aluseks viieaastane periood, millele see tugineb.

Anname selgituse.

Oleme nõus, et kõik väärteod ei ole ühesuguse tähendusega, kuid taustakontrolli tehes võib osutuda määravaks ka väärtegude korduvus. Isegi kui väärtegu oma olemuselt pole tõsine, aga isik paneb seda korduvalt toime, on see oluline teadmine isiku seaduskuulekuse ja usaldusväärsuse vaatest. Väga keeruline on ka konkreetselt sätestada, millised väärteod on päästemeeskonna reservi liikme sobivuse hindamisel tingimata olulised ja millised ei ole. Samas on oluline saada isiku õiguskuulekusest terviklik pilt. Kui isikul on kehtiv karistus väärteo eest, tuleb hinnata, kas tegu, mille ta toime pani on selline, et ta ei sobi päästemeeskonna reservi liikmeks, st ei sobi vastavaid ülesandeid täitma. Nagu öeldud, oluline on arvestada seejuures ka väärtegude toimepanemise võimalikku korduvust. Ühe ja sama paragrahvi alusel võivad karistused oma sisult olla ka erinevad (nt KarS § 218 lg 1, mis reguleerib varavastast süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), mistõttu on ka sel põhjusel keeruline sätestada loetelu n-ö olulisematest.

Päästeteenistuse seaduses, aga ka kehtivas päästeseaduses on ette nähtud, et tausta kontrollimisel on lubatud vaadata viimase viie aasta taguseid väärteokaristusi. Lugedes eelnõu tolleaegset seletuskirja on 5-aastane periood lisatud Justiits- ja Digiministeeriumi (endise nimega Justiitsministeeriumi) märkusest tulenevalt eelnõu Riigikantseleis menetlemise ajal1. Märkuse konkreetne sisu pole kahjuks teada. Arutades seda küsimust aga PPA-ga, leidsime, et selline erisus ei ole tegelikult kuidagi põhjendatud. Väärtegude eest määratud karistuste andmeid on võimalik karistusregistrist saada viimase kümne aasta kohta. KarRS-i järgi säilitatakse väärteo eest mõistetud karistuse andmeid arhiveerituna kümme aastat. Ei ole põhjust kitsendada seda 5 aastale. Viieaastane periood on eelnõust seega välja võetud.
10. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 316 lg-ga 5 nähakse ette taustakontrolli andmete säilitamise tähtaeg, üldjuhul on selleks viis aastat taustakontrolli lõppemisest. Siinkohal on oluline silmas pidada, et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on viis aastat, siis tuleb andmed tähtaja möödumisel koheselt (mitte esimesel võimalusel, vaid järgmisel päeval) kustutada. Andmete kustutamata jätmine pärast tähtaja saabumist tähendab nende edasist töötlemist, kuid seda juba ilma õigusliku aluseta. Palume seletuskirjas lühidalt selgitada, kuidas on kavandatud andmete kustutamise protsess, st kas andmed kustutatakse näiteks käsitsi või automaatselt tähtaja saabumisel kohe või kindlaksmääratud perioodi jooksul (näiteks üks kord nädalas, üks kord kuus vms).
Arvestatud.

Andmete kustutamine hakkab toimuma kas täis- või poolautomaatselt tähtaja saabumisel. Kui automaatprotsess peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, siis kustutatakse käsitsi. Seletuskirja täiendatud.

11. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 316 lg 5 p 1 kohaselt säilitatakse päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme taustakontrolliks tema kohta kogutud andmeid viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates. Seletuskirja kohaselt ühtlustatakse sellega PäästeS säilitustähtaeg muudes valdkondades kogutud taustakontrolli säilitustähtaegadega. Samas on selgitatud, et PäästeS tähtaeg on sarnane, aga mitte samane ülejäänud valdkondade säilitustähtaegadega, mis omakorda tähendab, et PäästeS eelnõu materjalid peaksid ikkagi ise avama, miks just antud kontekstis 5-aastane tähtaeg vajalik on. Isegi, kui see põhjendus mõne teise eelnõu materjalides kunagi esitatud on, soovitame need põhjendused ka käesolevas seletuskirjas esitada, et erialateadmisteta inimene hõlpsasti nendeni jõuaks ning saaks seega tervikpildi enda isikuandmete töötlemisest.

Anname selgituse.

Märgime, et seletuskirjas on jäänud ekslikult kirja, et tähtaeg on sarnane. Tegelikult on tähtaeg samane ülejäänud valdkondades kogutud taustakontrolli andmete säilitustähtaegadega. Kehtiva PäästeS-i kohaselt säilitatakse nii abidemineerijate kui ka Häirekeskuse vabatahtlike puhul taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Käesoleva eelnõu raames ei ole mõistlik luua uut regulatsiooni.

Viieaastane periood on varasemalt asutustega kokku lepitud tähtaeg. Taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat eelkõige sellel põhjusel, et tagada andmete olemasolu võimalike õiguslike vaidluste lahendamisel. Kui õiguslik vaidlus kestab kauem, säilitatakse andmed õigusliku vaidluse lõppemiseni. Lisaks võib andmeid olla vaja ka muude menetluste läbiviimiseks (näiteks haldus-, teenistuslik või õiguskantsleri järelevalve). Kindel ajaline piirang aitab vähendada ka andmehaldusega seotud koormust ja kulusid.
12. Eelnõu § 3 – nähakse ette karistusseadustiku (KarS) täiendamine §-ga 2781 (häirekeskuse töö häirimine). Lõikes 2 soovitakse sätestada füüsilisele isikule väärteo eest karmim karistus juhul, kui vale teatega häirimine on toime pandud korduvalt. Palume tuua näiteid eriseadustest, kus on selline väärtegude korduvus kasutusel, millist seadust on eeskujuks võetud.

Eelnõu seletuskirjas tuuakse võrdlusena KarS § 278 (eritalituse vale väljakutsumine). Tõstatame küsimuse, kas praktikas ei ole olnud ühtegi juhust, kus eritalitust on korduvalt valesti välja kutsutud ja isikut on selle eest ka karistatud. Või teisalt, miks eelnõu koostajad on veendunud, et tingimata on vaja sätestada eraldi korduvus, miks ei ole võimalik lähtuda analoogsest käsitlusest nagu KarS § 278 puhul. Kui isik paneb teo toime korduvalt, saab kohtuväline menetleja seda ka arvestada, rakendada suuremate trahviühikutega rahatrahvi või pöörduda kohtu poole aresti kohaldamiseks.

Lõike 3 osas ei ole aru saada, millise lõike tegu (kas lõige 1 või 2) juriidilise isiku puhul silmas peetakse. Kas ühekordset häirimist või korduvat? Siin peaks kirjas olema sel juhul “lõigetes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik”.

Kui lugeda rakendusakti kavandeid, siis § 1 näeb ette siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmise. Määruse § 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“.

Samas märgitakse seletuskirja leheküljel 37 mh, et Häirekeskuse töö häirimise eest KarS § 278 alusel isikut vastutusele võtta ei saa, kuna taolise teo puhul ei ole tegemist eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamisega.
Kas siin ei ole tegemist vastuoluga? Kui määruse tekstis rõhutatakse, et vale teate korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevust ja seletuskirjas ka tuuakse välja, et ei ole tegemist teadva vale väljakutsega või vale väljasõiduga, siis miks ei saa kohaldada Häirekeskusesse vale teate esitamisel samuti KarS § 278?

Seletuskirjas (lk 40) on selgitatud mh, et KarS § 2781 alusel karistatavate tegude määratlemisel on eelnõu koostajad lähtunud Häirekeskuse teadete menetlemise korrast. Samuti on arvesse võetud Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni (EENA) klassifikatsiooni, milles sisu põhjal eristatakse hädaabiteateid, millel on ühenduse võtmiseks sisuline põhjus, ja valesid hädaabiteateid, mis häirivad või takistavad Häirekeskuse tööd. Samuti on juhindutud valede hädaabiteadete arvu vähendamiseks kasutatavate meetmete kohta antud soovitustest. Joonealuse märkusena selgub, et Häirekeskuse teadete menetlemise kord on asutusesiseseks kasutamiseks. Palume selgitust, miks see dokument ei ole avalik.

Arvestatud ja anname selgituse.

Siseministeerium kaalus korduvust puudutava sätte vajalikkust veelkord ja palus ka Häirekeskuse hinnangut. Arutelu tulemusena jõudsime seisukohale, et korduvust puudutava sätte ehk lõike 2 jätame välja. Seega lähtume analoogsest käsitlusest nagu on KarS § 278 puhul (kui isik paneb teo toime korduvalt, saab kohtuväline menetleja seda ka arvestada, rakendada suuremate trahviühikutega rahatrahvi või pöörduda kohtu poole aresti kohaldamiseks). Eeltoodust tulenevalt langeb ära ka küsimus seoses sellega, millise lõike tegu peetakse silmas juriidilise isiku puhul.

KarS §-s 278 ettenähtud väärteokoosseis on eritalituse vale väljakutsumise eest. Seletuskirjas on märgitud, et vale väljakutsena tuleb mõista igasugust helilist või nähtavat teadaannet, mille sisuks on tegelikult olematu häda- või ohuolukord ning viidatakse võõra abi hädavajadusele. Vale väljakutse loetakse lõpuleviiduks väljakutse teatavakstegemisega, eritalituste tegelik reageerimine sündmusele ei oma sealjuures tähtsust.

Loodav väärteokoosseis seisneb vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest, millega häiritakse Häirekeskuse tööd. Uus väärteokoosseis seisneb ilma tegeliku hädaabivajaduseta hädaabinumbrile 112 pöördumises. See ei ole seotud teadvalt vale väljakutse (öeldakse, et on nt hädaolukord, aga tegelikult pole) või väljasõidu põhjustamisega (näiteks kiirabi väljakutsega kuhugi, kus abi ei vajata), vaid tegu seisneb oma sisult Häirekeskuse töö häirimises. Näiteks helistab isik selleks, et päästekorraldajat sõimata, ähvardada või helistab ilma teadliku abivajaduseta (nt vaikitakse vms).

Häirekeskuse töö häirimise eest KarS § 278 alusel isikut vastutusele seega võtta ei saa, kuna taolise teo puhul ei helista inimene selleks, et põhjustada eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõit, vaid eesmärk on häirida just Häirekeskuse kui asutuse tööd.

Juhime ka tähelepanu, et uue väärteo koosseisu loomine on varasemalt Justiits- ja Digiministeeriumiga (kontaktisikud olid kohtumisel Helen Uustalu, Einar Hillep) läbi räägitud. Seega põhjendused ja vajadused on juba varasemalt läbi arutatud.

Rakendusakti kavandis toodud sõnastust on samuti kavas täpsustada: „(41) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevalt Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“.

Häirekeskuse teadete menetlemise kord on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p 10 alusel.

Siseministri 13.06.2017 määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 kohaselt peab teate menetleja abi välja saatmiseks hindama ohtu tervisele, elule, varale ja keskkonnale. Ohu hindamisel kasutatakse Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti kinnitatud tüüpjuhtumeid ja juhiseid, et rakendada sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid. Hädaabiteadete menetlemise kord sisaldab vastavate asutuste juhiseid ning teadete menetlemisega seonduvaid tehnoloogilisi protsesse. Lisaks sätestab viidatud määruse § 9 lg 3, et teate menetleja peab rakendama hädaabiteate menetlemise teenuse toimepidevuse tagamise meetmeid. Seda eesmärki aitab täita ka juurdepääsupiirangu seadmine hädaabiteadete menetlemise korrale.
13. Eelnõu § 4 – korrakaitseseaduse § 351 lg 3 kohaselt säilitatakse hädaabinumbril 112 või abi- ja infonumbril 1247 edastatud teabe salvestist vähemalt üks kuu salvestamisest arvates, kuid kõige kauem üks aasta. Palume seletuskirja täiendada ka selgitusega, miks just selline säilitustähtaeg vajalik on. Samuti palume selgitada, kus salvestisi säilitatakse, kas nad on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus. Juhul, kui on nimetatud andmekogus, siis palume täiendada eelnõu § 1 p 8 sätestatud andmekoosseisu, et oleks selge, et ka kõnede salvestisi selles andmekogus töödeldakse.

Arvestatud ja anname selgituse.

Kuigi samasugune säilitustähtaeg on ka kehtivas KorS-s (kehtiv § 351 lg 5), muudame selguse huvides selle ühe aasta pikkuseks. Üheaastane tähtaeg on ka kehtivas HKSOS-i põhimääruses. HKSOS põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt säilitab Häirekeskus nimelt kõneside salvestist andmekogus üks aasta andmekogusse kandmisest arvates. Selgitused lisatud seletuskirja.

Kehtiva PäästeS § 91 lõike 2 punkti 8 kohaselt kantakse hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogusse ka Häirekeskuse kõneside salvestised. Kuivõrd see on kehtivas seaduses juba välja toodud, ei ole vaja eelnõuga andmekoosseisu täiendada. Lisaks on see eraldi välja toodud ka siseministri 21.12.2016 määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ § 5 lg-s 4, mille kohaselt salvestatakse hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemisel, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisel, saabunud teave kõneside salvestiste rakenduses. Kõneside salvestiste rakendus on sama määruse § 5 lõike 1 kohaselt andmekogu osa.
14. Seletuskirja leheküljel 25 märgitakse mh, et päästemeeskonna ja selle reservi liikmeks ei saa karistusandmete kustutamisest olenemata võtta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest. KarS § 4 lõike 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on füüsilisele isikule nähtud raskeima karistusena ette tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Siia alla lähevad näiteks inimsusvastased kuriteod ja eluvastased süüteod, nagu mõrv. Lisaks, nagu varem märgitud, osalevad päästemeeskonna ja selle reservi liikmed ka välissuhtlemisalases tegevuses ja esindavad seeläbi Eesti riiki. Seetõttu hakatakse isikute usaldusväärsuse tagamiseks kontrollima nende karistatust ning kas isik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, samuti teenistusest vabastamist distsiplinaarsüüteo eest.

Juhime tähelepanu karistusregistri seaduse § 5 lõikele 1, mille kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kui seletuskirjas rõhutatakse karistatust, siis ei ole kuidagi õigustatud karistusregistri arhiivist andmete saamine.
Arvestatud.

Seletuskirjas tehtud parandused.
15. Seletuskirjas (lk 48) on põhjendatud, miks Päästeamet ei sobi loodava väärteokoosseisu kohtuväliseks menetlejaks ja märgitakse järgmist:

“Ka Päästeamet ei ole ülesande täitmiseks sobiv, kuna viib väärteomenetlusi läbi vaid tuleohutuse valdkonnas ja Häirekeskuse töö häirimist puudutavad väärteod ei kuulu Päästeameti pädevusse. Samuti puudub mõlemal asutusel juurdepääs vajalikele andmetele, et menetlust oleks võimalik efektiivselt läbi viia.” ja “Kavandatavale sättele kõige sarnasema väärteokoosseisu KarS § 278 menetluspraktika näitab, et PPA alustas antud koosseisu alusel 2023. aastal 97 menetlust. Häirekeskuse hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel alustavate menetluste arv aastas jääda samasse suurusjärku või väiksemaks. Kokkuvõttes on menetlusülesande panemine PPA-le kõige otstarbekam ja riigile ka soodsaim lahendus, kuna selle täitmiseks pole vaja teha olulisi muudatusi.”

Märgime, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 52 lõike 8 kohaselt on KarS §-s 278 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja PPA ning Päästeamet. Soovime kinnitust, et praktikas ei ole Päästeamet menetlenud ühtegi KarS § 278 väärtegu. Kas sel juhul tuleks VTMS § 52 lõikest 8 Päästeamet loetelust üldse välja jätta kui põhjendamatult sinna lisatud kohtuväline menetleja?
Anname selgituse.

Päästeamet ei ole menetlenud KarS § 278 alusel väärtegusid, sest praeguse asutustevahelise praktika kohaselt menetleb neid tegusid PPA. Kuivõrd ei saa aga välistada, et tulevikus praktika asutuse vahel muutub, ei ole mõistlik VTMS-st Päästeametit loetelust siiski välja võtta.

16. Seletuskirjas (lk 57) tuuakse välja, et väärteo eest mõistetav maksimaalne karistusmäär 200 trahviühikut (eelnõu koostamisel ajal kehtinud trahviühiku määra kohaselt kuni 800 eurot) on eelduslikult piisav, et mõjutada isikut oma käitumist korrigeerima. Trahvi maksmine avaldab väiksemat või suuremat negatiivset mõju isiku majanduslikule seisule, kuid selline tagajärg on lihtsasti välditav õiguskuuleka käitumisega. Kokkuvõttes on ebasoovitav mõju üksikisikule erinev ja oleneb tema majanduslikust olukorrast. Käesolevaks hetkeks on trahviühiku suuruseks juba kaheksa eurot. Palume seletuskirja vastavalt korrigeerida.
Arvestatud.
17. Kui eelnõu eesmärk on praktikas esile kerkinud kitsaskohtade lahendamine, siis seoses uue väärteokoosseisu loomisega jääb silma kehtiv PäästeS § 15 lõige 2, mille kohaselt ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib päästeametnik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.

Sunniraha suurus sellises määras jääb 2011. aastasse, mil PäästeS muudatusega asendati § 15 lõikes 2 tekstiosa „50 000 krooni” tekstiosaga „3200 eurot”.

Eelnõu seletuskirjas (lk 43) märgitakse rahatrahvi määra osas, et kuni 3200 euro ulatuses määratavat rahatrahvi ei saa tänapäeval pidada juriidilise isiku puhul piisavaks mõjutusvahendiks.

Oleme arvamusel, et ka sunniraha osas peaks see summa olema kõrgem kui 3200 eurot. Palume teemat analüüsida ning sobivuse korral ka sunniraha määra tõsta. Tekib küsimus, kas ja kui suures ulatuses on praktikas sunniraha üldse rakendatud, kas seda on kohaldatud ka juriidilisele isikule.

Anname selgituse.

Oleme seisukohal, et sunniraha ülemmäära tõstmine vajab rohkem analüüsimist, mistõttu käesoleva eelnõuga seda lahendada ei jõua. Oleme nõus, et PäästeS-s ei ole ülemmäär piisav, kuid sunniraha tõstmiseks tuleb sunniraha rakendamise praktikat rohkem analüüsida, et jõuda selgusele, milline oleks proportsionaalne määr. Kuivõrd suures osas tegeleb Päästeamet ehitiste tuleohutusalaste nõuete rikkumistega, siis nende osas lähtutakse praegu EhS-s sätestatud ülemmäärast. EhS-i § 130 lõike 10 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle Päästeamet. Siseministri 30.03.2017 nr 17 määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on antud EhS alusel. EhS-s on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot (§ 133).
18. Palun lisage eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttesse täpsustus eelnõuga kaasneva halduskoormuse muutuse kohta, sealhulgas selgitus, kas ja kuidas halduskoormus suureneb või väheneb. Alates 25.05.2025 kehtib hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel – iga halduskoormust suurendava nõudega tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus. Reegli rakendamise juhis on kättesaadavad Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel[1][1].
Arvestatud.

19. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Arvestatud.
Andmekaitse Inspektsioon, 21.05.2025 nr 2.3-4/25/1369-2
Kontaktisikud: Irina Meldjuk ([email protected]; 627 4108), Terje Enula ([email protected], 627 4144)
1. Taustakontrolli regulatsioon vajab hoolikat läbi mõtlemist ja täpsustamist. Kavandatavas PäästeS § 31⁴ lõigetes 2 ja 4 sätestatakse, et nõuetele vastavuse kontrollimiseks (taustakontrolliks) kaasatakse Politsei-ja Piirivalveamet (PPA). Seejuures jääb selgusetuks, miks on otsustatud kaasata taustakontrolli PPA-d. Ainukeseks põhjenduseks on seletuskirja selgitus, et PPA-l on võimalik pöörduda füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda kontrollitava isikuga, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega. AKI peab vajalikuks rõhutada, et PPA-l ei ole iseenesest õigust minna ja vestelda suvaliste füüsiliste isikutega, vaid ainult konkreetsete isikutega ja konkreetsete kohustuste täitmise käigus. Kui see on ainuke põhjus, miks peab PPA-d taustakontrollile kaasama, siis ei pea AKI seda lahendust mõistlikuks. Kui PäästeS-s on Päästeametil ette nähtud õigus koguda teatud andmeid taustakontrolli läbiviimiseks, siis seda saab teha Päästeamet ise PPA-d kaasamata.
Anname selgituse.
Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadid peavad läbima üldnõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli. Sisuliselt viiakse läbi 2-astmeline kontroll: esmalt Päästeameti poolt läbiviidav üldnõuetele vastavuse kontroll (eelkõige registrite põhine) ning juhul, kui välistavaid asjaolusid pole, siis isiku põhiõigusi rohkem piiravam kontroll ehk taustakontroll.

Taustakontrolli viib läbi PPA. PPA teeb taustakontrolli kehtiva PäästeS-i kohaselt ka abidemineerijatele ja Häirekeskuse vabatahtlikele. Seega on juba kehtiva õiguse alusel tekkinud praktika ja põhimõte, et siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike taustakontrolli teeb PPA. PPA teeb taustakontrolli ka päästeteenistuse seaduse alusel. Taustakontroll peab andma hinnangu isiku seaduskuulekusest ja sellest, kas isik on oma käitumise ja eluviisi poolest sobiv päästemeeskonna reservi liikmeks saama. PPA-l on selleks ressurss ja kogemus. Seejuures pole mõistlik anda selle eelnõuga PPA-le vähem või rohkem pädevust kontrolli tegemiseks. Eelnõu sõnastust on täpsustatud (tuues selgemini välja asutuste pädevused) ja seletuskirja täiendatud.
2. Ühtlasi on selgusetu eelmises punktis viidatud korralduse juures, kuidas on jagatud ülesanded ja vastutus PPA ja Päästeameti vahel, sh kas PPA on (kaas)vastutav andmetöötleja või volitatud töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)mõttes. Reguleerimata on, kas PPA säilitab taustakontrolli raames kogutud andmed enda juures ja muud olulised aspektid. Arusaamatuks jääb, kas taustakontrolli viib läbi PPA või Päästeamet. PäästeS §31⁴ näeb ette, et isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele kontrollib Päästeamet, samas PäästeS §316 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et taustakontrolli viib läbi PPA. Seejuures sama paragrahvi lõikes 3 on öeldud, et nõuetele vastavust saavad kontrollida nii PPA kui ka Päästeamet. AKI palub selles osas eelnõu hoolikalt üle vaadata.
Anname selgituse.
Eelnõud on täpsustatud – Päästeamet ja PPA kontrollivad erinevaid nõudeid. PPA teostatav kontroll on eelnõu kohaselt taustakontroll. Taustakontroll teostatakse siis, kui Päästeamet on omalt poolt üldnõuetele vastavuse kontrolli ära teinud. PPA on seejuures (kaas)vastutav andmetöötleja ja säilitab taustakontrolli raames kogutud andmed enda juures.
3. PäästeS § 316 lõike 2 kohaselt võib PPA vajadusel kontrollida reservi liikme vastavust seaduse nõuetele. Selgusetu on, millal see vajadus tekib ja kes otsustab, et tekkis alus taustakontrolli tegemiseks.
Anname selgituse.
Eelnõu sõnastust on täpsustatud. Reservi liikmele tehakse üldnõuetele vastavuse kontroll või taustakontroll juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus, et reservi liige ei vasta seaduses toodud nõuetele. Otsuse teeb Päästeamet ja sellest teavitatakse ka reservi liiget. Vt eelnõus § 314 lõikeid 6-8.
4. PäästeS § 316 lõikes 3 nimetatud andmete koosseis on puudulik. Puudub andmekoosseis, mis võimaldaks isikut tuvastada – isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Lisaks on taustakontrolli eesmärgina märgitud, et on vaja veenduda isiku hariduse, füüsilise ettevalmistuse ja terviseseisundi vastavuses. Nende asjaolude väljaselgitamiseks ei ole aga vastavate andmete töötlemist ette nähtud, s.t seadusega ei ole Päästeametile ette nähtud volitusnormi isiku hariduse, füüsilise ettevalmistamise ega terviseandmete kontrollimiseks.
Arvestatud.
Andmekoosseisu on täiendatud isiku tuvastamise osas. Lisaks on ettenähtud õigus töödelda isiku hariduse andmeid. Füüsilise ettevalmistuse ja terviseseisundi nõue on eelnõust ära võetud.
5. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme taustakontrolli andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates. Eelnõuga ei ole korduvat kontrolli ette nähtud (PäästeS § 316 lõikes 2 sätestatud võimalust viia vajadusel läbi uus taustakontroll ei saa samastada korduvale kontrollile allumise kohustusega). Juhime tähelepanu, et praktikas võib tekkida olukord, kus isiku, kes on olnud päästemeeskonna reservi liige üle viie aasta, taustakontrolli andmed ei ole enam alles, mistõttu puudub võimalus veenduda, kas isik vastab seadusega ettenähtud nõuetele, sest andmed on jäädavalt kustutatud (vt täiendavalt käesoleva arvamuse punkt 7).
Anname selgituse.
Eelnõuga ei nähta ette teatud perioodi möödumisel korduvat kontrolli, kuid eelnõuga nähakse ette, et kui esineb põhjendatud kahtlus, et reservi liige ei vasta nõuetele, on võimalik läbi viia uus nõuetele vastav kontroll. See on Päästeameti otsus. Märgime, et kui esineb põhjendatud kahtlus, et reservi liige ei vasta enam seaduses toodud nõuetele, siis varasemalt tehtud üldnõuetele vastavuse ja taustakontrolli andmetest ei oleks väga palju kasu, sest nende põhjal leiti, et isik on reservi sobiv. Päästeamet ja PPA ei veendu liikme nõuetele vastavuses eelmise kontrolli tegemise raames tehtud tulemusele (andmetele).
6. PäästeS § 31⁴ lõike 5 kohaselt, kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi nõuetele vastavuse kontrollis kogutud andmete alusel on liikmeks võtmisest keeldutud, ei avaldata keeldumise aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada riigi julgeolek, riigikaitse, avalik kord, süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine, andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kuivõrd loodava sätte mõte on piirata andmesubjekti õigust saada juurdepääsu enda andmetele IKÜM artikkel23 tähenduses, siis AKI hinnangul on hetkel piirangut kehtestav säte liiga üldine.

Isiku õigus tutvuda enda kohta kogutud andmetega tuleneb IKÜM artiklist 15. Seda õigust saab IKÜM artikkel 23 kohaselt piirata seadusandliku meetmega, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada IKÜM artikkel23 lõike 1 alapunktides sätestatud eesmärke. IKÜM artikkel 23 lõige 2 täpsustab, milliseid sätteid peab viidatud seadusandlik meede sisaldama.

Euroopa Kohus on artikkel 23 lõikes 1 sätestatud mõiste „seadusandlik meede“ kohta märkinud, võttes arvesse IKÜM-s, aluslepingutes ja hartas sätestatut, et õigusaktid, mis sisaldavad sellist riivet lubavat meedet, peavad sätestama selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad kõnealuse meetme ulatust ja kohaldamist ning kehtestavad miinimumnõuded, millest tulenevalt on isikutel, kelle isikuandmetega on tegu, piisavad tagatised, mis võimaldavad neid andmeid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta. Järelikult peavad kõik IKÜM artikkel 23 alusel võetud meetmed olema selged ja täpsed, nagu liidu seadusandja on seda ka määruse põhjenduses 41 rõhutanud, ning nende kohaldamine peab olema õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab viimastel olema võimalik kindlaks teha asjaolud ja tingimused, mille esinemisel võib neile selle määrusega antud õiguste ulatust piirata.

Eelnõus ega seletuskirjas ei ole aga selgitatud, kuidas, sh kelle poolt, piiramise otsus vastu võetakse ning kui kaua piirang kestab (piirang ei tohi olla igavene –seadusega tuleb sätestada, et kui õiguste piiramise aluseks olev asjaolu langeb ära, siis tuleb isikule tema õigused tagada). Seega tuleks AKI hinnangul andmesubjekti õigusi piirava sätte sõnastuse täpsustada.
Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud Justiits- ja Digiministeeriumi poolt esitatud sõnastusettepanekuga (vt märkuste tabelis Justiits- ja Digiministeeriumi märkus nr 4). Piiramise otsuse tegemine oleneb sellest, miks liikmeks võtmisest keeldutakse (st mis on põhjus ja selle aluseks olev asjaolu) ja mis eesmärgil selle põhjuse avaldamisest keeldutakse. Kui keeldumise põhjus ja alus on seotud taustakontrolli tulemusega, mida teeb PPA, siis saab piiramise otsuse teha PPA, kuid seda vaid juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada seaduses toodud eesmärk. Sellisel juhul teavitab PPA sellest Päästeametit.

7. Kavandatavas PäästeS § 316 lõikes 5 nähakse ette taustakontrolli andmete säilitamise tähtaeg, milleks üldjuhul on viis aastat tasutakontrolli lõppemisest. Siinkohal on oluline silmas pidada, et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on viis aastat, siis tuleb andmed tähtaja möödumisel koheselt (mitte esimesel võimalusel, vaid järgmisel päeval) kustutada. Andmete kustutamata jätmine pärast tähtaja saabumist tähendab nende edasist töötlemist, kuid seda juba ilma õigusliku aluseta. Palume seletuskirjas lühidalt selgitada, kuidas on mõeldud andmete kustutamise protsess, s.t kas andmed kustutatakse näiteks käsitsi või automaatselt tähtaja saabumisel kohe või kindlaksmääratud perioodi jooksul (nt üks kord nädalas, üks kord kuus vms).
Arvestatud.

Andmete kustutamine tähtaja möödumisel hakkab toimuma kas täis- või poolautomaatselt. Kui automaatprotsess peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, siis kustutatakse käsitsi. Seletuskirja täiendatud.

8. Põhimääruste osas teeb AKI ettepaneku sõnastada mõlemas põhimääruses § 1 ümber selliselt, et andmekogu asutamist puudutav osa jääks välja. Andmekogu on juba asutatud ja põhimäärus reguleerib selle pidamist.
Arvestatud.
9. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse PäästeS § 9 lõikega 1¹, millega sätestatakse PÄIS-s töödeldavate isikuandmete ulatus. Samas sätestab kehtiva seaduse § 9 lõige 2 samuti juba PÄIS kantavate andmete loetelu, mis ilmselgelt sisaldab ka isikuandmeid (nt punkt 2 –päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmed, punkt 3 –päästeteenistuja andmed jne). Selgusetuks jääb, miks on vaja reguleerida PÄIS kantavate ja seal töödeldavate isikuandmete ulatust kahe eraldi lõikega.

Lisaks ei vasta eelnõu eelviidatud punktis märgitud töödeldavate isikuandmete liigid seletuskirjas toodud põhjendustele. Näiteks laiendatakse seletuskirjaga punkti 1 alusel töödeldavate andmete ulatust. Nimetatud punktis on märgitud, et PÄIS-i kantakse Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku üldandmed. Seletuskirjas aga on täpsustatud, et töödeldakse järgmisi isikuandmeid: ees-ja perekonnanimi, isikukood, struktuuriallüksus, valvekoosseisu number, ametinimetus. Eelnõu seletuskirjas (lk 10) on aga selgitatud, et isiku üldandmete mõistet kehtiv õigus ei reguleeri. Senises õigusloome praktikas on selle all mõistetud isiku nime, isikukoodi, sugu, kodakondsust, kontaktandmeid, sh aadressi ja emakeelt. Seega ei kuulu struktuuriallüksus, valvekoosseisu number ja ameti nimetus üldandmete hulka.

Samuti on punkti 2 juures seletuskirjas selgitatud, et ehitise tulekahju andmed hõlmavad ka selle tekkepõhjuste uurimise menetluse käigus töödeldavaid andmeid. Seejuures ei ole selge, kas nende andmete hulka kuuluvad ka isikuandmed ning kui kuuluvad, siis millised isikuandmed.

Punkti 4 kohaselt töödeldakse tulekahjus hukkunu karistatuse andmeid. Seletuskirjas on selgitatud, et tulekahjus hukkunu puhul töödeldakse fakti, et isik on eelnevalt ohutusnõuete rikkumise eest karistatud. AKI hinnangul tuleb sellest tulenevalt sätte sõnastust täpsustada, piirates karistusandmete liigi konkreetse süüteo koosseisuga.

Punkti 6 kohaselt töödeldakse päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu sugu. Seletuskirjas on selgitatud, et Päästeamet töötleb andmeid isikute arvu, vanuse ja soo kohta, et koosmõjus muude andmetega koostada statistikat selliste sündmuste kohta. Kuigi seletuskirjas on viidatud isiku vanusele, ei tulene kuskilt Päästeameti volitus töödelda andmeid isiku vanuse ehk sünniaja kohta. Selgusetuks jääb, kas päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenukohta töödeldakse muid andmeid peale soo ja vanuse.

Lisaks puudutab eelnõu § 1 punktiga 5 tehtav § 9 muudatus mitmes punktis sotsiaalse olukorra andmeid. Leiame, et nimetatud andmete töötlemist puudutav säte peab olema sõnastatud konkreetsemalt, tegemist on liiga laia mõistega. Palume ka seletuskirjas selgitada, millised andmed kuuluvad nimetatud kategooria alla ning millistest allikatest need andmed võivad pärineda.

Kokkuvõtvalt soovitame vaadata üle PÄIS-s töödeldavate isikuandmete koosseisud, sõnastades töödeldavate isikuandemete liigid volitusnormis selgelt ühe ammendava loeteluna, sh võrrelda seaduses sätestatud andmeliikide loetelu tegelikult töötlemist vajavate andemetega ja andmekogu põhimääruses sätestatuga. Seaduses sätestatud andmed peaksid hõlmama reaalselt töödeldavaid andmeid ning kattuma põhimääruses toodud andmetega, arvestades, et põhimäärusega ei tohi laiendada andmetöötlust andmetele, mida seadusenorm ei kata.

Anname selgituse.

PäästeS-i täiendatakse § 9 lõikega 11 seetõttu, et töödeldavad isikuandmed oleksid selgelt seaduse tasandil välja toodud. Seletuskirjas on märgitud, et PäästeS‑i täiendamise vajadusele isikuandmete töötlemise ulatuse kohta on varasemalt tähelepanu pööranud Justiits- ja Digiministeerium. Justiits- ja Digiministeerium (varasema nimega Justiitsministeerium) on nimelt toonud välja, et PäästeS § 9 lõikes 2 on toodud küll andmekoosseisud, mida infosüsteemis töödeldakse, nimetatud on isikud, kelle andmeid töödeldakse, aga ei ole välja toodud, mis andmed. Justiits- ja Digiministeerium palus selles osas seadust täiendada. Oluline on, et seaduses oleksid nimetatud töödeldavate isikuandmete kategooriad ja põhimääruses töödeldavad andmed konkreetselt. Kehtiva seaduse § 9 lõige 2 nimetab üldiselt andmekoosseisud, mis PÄIS-i kantakse. Need sisaldavad teatud osas isikuandmeid, kuid mitte täielikult. Loodav PäästeS § 9 lõige 11 reguleerib aga kitsalt just isikuandmete ulatust (ehk nimetab isikuandmete kategooriad, mida PÄIS-s töödeldakse).

Nii eelnõu sõnastust kui ka seletuskirja põhjendusi on täpsustatud ja täiendatud.

Punkti 1 sõnastust on täpsustatud selliselt, et lisatud on ka teenistuskoha andmed (struktuuri allüksus, valvekoosseisu number ja ametinimetus).

Punktist 2 on ehitise tulekahju andmed ära võetud, sest need on kaetud päästesündmusega. Selgitame, et päästesündmus on sätestatud PäästeS § 3 lõikes 1 ning hõlmab nii ehitise tulekahju kui ka demineerimistööd. Seega eelnõu § 9 lõike 11 punktis 2 ei ole vaja eraldi välja tuua ehitise tulekahju ja demineerimistööd. Tulekahju tekkepõhjuse andmed on seotud isikuandmetega sel määral, et kogutakse tulekahju põhjustaja andmeid (eelnõus kaetud nüüd päästesündmuse põhjustaja andmetega, uus punkt 3).

Punkt 4 (tulekahjus hukkunu karistatuse andmed) on eelnõust välja jäetud, kuna Päästeametil puudub vajadus nimetatud info kogumiseks. Päästeamet teeb ennetustööd inimeste teadlikkuse tõstmiseks, et oleks tagatud ohutusnõuete järgimine ning nimetatud andmete kogumine ei ole põhjendatud.

Punkti 6 (eelnõus punkt 5) on muudetud selliselt, et volitus on antud päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu üldandmete töötlemiseks – see katab nii vanuse kui ka soo. Vees uppunud isiku kohta hõlmab see ka isikukoodi, elukohta ja emakeelt.

Selguse huvides muutsime sotsiaalse olukorra andmed sotsiaalse tausta andmeteks, sest töödeldavad andmed on konkreetselt seotud isiku sotsiaalse taustaga (nt sotsiaalne staatus, eelnev kokkupuude sotsiaaltöötajaga, sotsiaalne käitumine jne). Täpsemalt on selgitatud seletuskirjas. Seletuskirjas on ka toodud, millistest allikatest need andmed pärineda võivad (sotsiaaltöötaja, sugulased, naabrid, isik ise). Seejuures ei ole mõistlik konkreetselt kõiki andmeid meie hinnangul seaduse tasandil välja tuua, vaid piisab kui seaduses nimetada üldisemalt ja põhimääruses täpsemalt, mis andmeid töödeldakse.
10. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PäästeS § 9¹ lõikega 1¹, mille punkti 1 järgi töödeldakse HKSOS-s hädaabiteate või abi- ja infoteate esitaja üldandmeid. Samas näeb andmekogu kehtiva põhimääruse § 5¹ lõike 1 punkt 4 ette hädaabiteate esitaja kohta ka eriliigiliste isikuandmete töötlemise ehk kogutakse teavet ka puude, haiguse ja muu lisainfo kohta, kui kasutatakse lühisõnumi teenust. Seletuskirja järgi kuluvad hädaabiteate või abi-ja infoteate edastaja kohta kogutavate üldandmete hulka eriliigilised isikuandmed. Oleme eespool juhtinud tähelepanu sellele, et üldandmete hulka loetakse isiku nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, emakeel. Terviseandmed eriliiki isikuandmetena üldandmete alla ei liigitu. Üldandmete hulka ei kuulu ka seletuskirjas mainitud abivajaja võimaliku asukoha nimetus ja aadress, kuna tegemist ei ole kontaktandmete, vaid hetke asukoha andmetega.

Järelikult tuleks lisatavat sätet (PäästeS § 9¹ lõige 1¹) täiendada selliselt, et see annaks aluse põhimääruse § 5¹ lõike 1 punktis 4 märgitud terviseandmete töötlemiseks ning seletuskirjas mainitud asukoha tuvastamiseks ja töötlemiseks.
Arvestatud.

11. Kavandatava PäästeS § 9¹ lõike 1¹ punkti 2 kohaselt töödeldakse HKSOS-s sündmusega seotud muu isiku üldandmeid ja terviseandmeid. Seletuskirjas on sündmusega seotud isiku terviseandmete töötlemist põhjendatud sellega, et isik võib hädaabiteate menetlemise jooksul omal soovil esitada enda kohta terviseandmeid, ilma et Häirekeskus vastavaid küsimusi esitaks. Selgitame, et nimetatud asjaolu ei tähenda, et seadusega tuleks luua õiguslik alus isiku enda poolt sündmuse käigus esitatud terviseandmete töötlemiseks, kuna nende andmete kogumine ei kuulu andmekogu pidamise eesmärkide hulka. Lisaks on seletuskirjas märgitud, et algselt teate edastajana või sündmusega seotud isikuna määratletud isikust võib sündmuse käigus kujuneda abivajaja. AKI ei saa nõustuda sellega, et andmeid kogutakse n-ö igaks juhuks. Kui isikust saab abivajaja, alles siis tekib vajadus ja seega õiguslik alus tema terviseandmeid töödelda.
Arvestatud.

12. HKSOS kehtiva põhimääruse § 1 lõige 2 viitab andmekogu andmete kasutamisel PäästeS § 9¹ lõikes 1 sätestatule lisaks veel analüüsimisele ja statistilistele eesmärkidele. Samas kuulub PäästeS § 9¹ muutmisele, mille raames täiendatakse sätet ja lisatakse juurde osa, mis just puudutabki Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks. Seega, kui silmas on peetud analüüsimist, siis on põhimääruse § 1 lõikes 2 toodud viide mõttetu. Samas, kui andmeid kasutatakse ka statistilistel eesmärkidel, siis tuleks PäästeS volitusnormi lisada ka statistika tegemise eesmärk. Seega palume vaadata üle ja täiendada seaduse eelnõu selliselt, et kõik põhimääruses toodud eesmärgid oleksid volitusnormiga kaetud, arvestades, et määrusega ei saa laiendada seaduse volitusnormi.

Eelnev puudutab ka PÄIS põhimääruse § 2 lõiget 2. Volitusnorm näeb eesmärgina ette analüüse, kuid põhimääruses on toodud eesmärgina ka statistika tegemine koos teiste Päästeameti sisemise töökorralduse jaoks peetavate infosüsteemide andmetega. Lisaks tuleks üle vaadata ka PÄIS põhimääruse § 5¹ lõige 5, kus on toodud andmelao eesmärk. Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et andmelao eesmärk ei tohi olla laiem, kui on seaduse volitusnormis toodud andmekogu eesmärk.
Arvestatud.

Eelnõus on andmekogude eesmärke täpsustatud.

Rakendusaktide kavandites on samuti muudatused tehtud. Juhime tähelepanu, et PÄIS põhimääruse osas on ilmselt mõeldud § 1 lõike 2 sõnastust, mitte § 2 lõiget 2.

PÄIS põhimääruse § 51 lõikes 5 toodud andmelao eesmärk on meie hinnangul kooskõlas eelnõu volitusnormis toodud andmekogu eesmärgiga. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt lisatakse seadusesse punkt, mille kohaselt on päästeinfosüsteem andmekogu, kus töödeldakse andmeid, et koostada Päästeameti ülesannetega seotud analüüse ja statistikat. PÄIS põhimääruse § 51 lõike 5 teise lause kohaselt peetakse andmeladu, et analüüsida elukeskkonna turvalisust ja ohutegureid, arendada teenuseid, toetada poliitikakujundamist ning vastata teabenõuetele. Need on kõik seotud Päästeameti ülesannetega.
13. Eelnõu § 4 muudab KorS § 35¹. Selle paragrahvi lõikega 3 sätestatakse salvestiste säilitamise tähtajaks vähemalt üks kuu salvestamisest arvestades, kuid kõige kauem üks aasta. Selgusetuks jääb, kui kaua tegelikult andmeid säilitatakse ja kes ning kuidas otsustab, kaua konkreetset salvestist säilitatakse. Põhimääruse§ 8 lõige 2 sätestab salvestiste säilitamise tähtajaks üks aasta.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud järgmiselt:
„(3) Häirekeskus säilitab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe salvestist üks aasta teabe salvestamisest arvates.“.

Tähtaeg on selline, et vajaduse korral oleks võimalik vastata teabenõuetele, teate edastaja järelepärimisele olukorra lahendamise kohta või teha järelevalvet abi- ja infoteate menetlemise üle. Seletuskirja on täiendatud.
14. Samuti juhime tähelepanu PÄIS põhimääruse § 5 lõikele 2, mille puhul on tegemist sisutühja, mitteregulatiivse normiga. Õigus teistelt asutustelt või isikutelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis asutuste tegevusele kohalduvad. Ühtlasi on PÄIS põhimäärus § 2 lõike 2 puhul tegemist üleliigse sättega, mis lihtsalt kordab AvTS § 43⁴lõiget 2, mis annab andmekogu vastutavale töötlejale õiguse volitada edasi andmekogu andmete töötlemist. Samas põhimääruse § 8 lõige 1 kohaselt määrab vastutav töötleja andmete kandmiseks andmekogusse volitatud isiku, kuid ei ole selge, kellega on tegemist. Juhul kui volitatud isik on oma töötaja, siis töötaja puhul ei ole tegemist AvTS mõistes andmete töötlemise volitamisega.
Arvestatud ja anname selgituse.

Juhime tähelepanu, et PÄIS põhimääruse § 2 lõike 2 asemel on mõeldud ilmselt § 2 lõiget 3, mille kohaselt võib infosüsteemi vastutav töötleja volitada andmete töötlemise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. PÄIS põhimääruse § 2 lõige 2 sätestab, et infosüsteemi volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi volitatud töötleja) ja see ei saa olla üleliigne säte.

PÄIS põhimääruse § 8 lõige 1 tuleb meie hinnangul alles jätta, sest PäästeS eelnõu kohaselt hakatakse PÄIS-i kandma ka ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid. Võib juhtuda, et evakuatsioonikohas ei saa olema ametnikku, kellel on juurdepääs andmekogule ja kes vastavaid andmeid sisestaks, vaid selleks volitatakse nt vabatahtlik päästja.
15. Lisaks eelnevale peame vajalikuks rõhutada, et kui avaliku ülesande täitmise käigus töödeldakse isikuandmeid, siis peab töötlemise alus tulenema selgelt seaduse sättest. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse PäästeS § 3 lõiget 1³, millega täiendatakse ennetustöö mõistet. Seletuskirjas on täpsustatud, et muudatuse eesmärk on võimaldada Päästeametil ennetustöö tegemiseks töödelda andmeid, sh isikuandmeid ka merepäästesündmuste kohta ilma, et nad ise sündmuse lahendamisel osaleks. Seega peab ennetustöö tegemiseks vajalike isikuandmete töötlemise õiguslik alus tulenema seaduse sättest – ei piisa sellest, kui isikuandmete töötlemisele viidatakse seletuskirjas.
Anname selgituse.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus on kaetud eelnõu § 1 punktis 5 toodud § 9 lõike 11 punktiga 7 (vees uppunu terviseandmed seoses uppumisega ning võimaliku vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed).
Päästeamet, 22.05.2025 nr 2-2/2603-1
Kontaktisik: Kätlin Tänavots (55670809; [email protected])
1. Kehtiva päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 9 lg 2 nimetab päästeinfosüsteemi kantavad andmed. Eelnõu kohaselt täiendatakse PäästeS-i paragrahvi § 9 lõikega 11 punktidega 1-8. Kehtiv PäästeS § 9 ei sätesta, et päästeinfosüsteemi kantakse ja töödeldakse ulatusliku evakuatsiooni andmeid. Kui § 9 lg 11 punkt 2 sätestab kohustuse töödelda ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmeid, siis tuleks täiendada §-i 9 eelnimetatud osas.
Arvestatud.
2. Eelnõu § 9 lõike 11 punkti 2 kohaselt töödeldakse päästesündmuse, ehitise tulekahju, demineerimistöö või ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmed. Selgitame, et päästesündmus on sätestatud PäästeS § 3 lõikes 1 ning hõlmab nii ehitise tulekahju kui ka demineerimistööd. Seega eelnõu § 9 lõike 11 punktis 2 ei ole vaja eraldi välja tuua ehitise tulekahju ja demineerimistööd.
Arvestatud.
3. Eelnõu § 9 lõike 11 punktide 4 ja 5 kohaselt töödeldakse tulekahjus hukkunu karistatuse andmeid ja vees uppunu terviseandmed ning võimaliku vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse olukorra andmed. Palume seletuskirjas täpsustada, kas tulekahjus ja vees elu kaotanud isikuandmeid (vanus, sugu) ei tohi töödelda, kui sama lõike punktis 6 nimetatud päästesündmusega seotud isiku üldandmeid tuleb töödelda vaid siis, kui isik on päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu või pääsenu.

Eelnõu § 9 lõike 11 punkti 6 kohaselt töödeldakse päästeinfosüsteemis päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu isikuandmena sugu.

Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimääruse § 6 lg 3 p 10 ja lg 4 p 10 järgi kantakse infosüsteemi päästetöö/demineerimistöö andmetena hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu andmed, sealhulgas nende arv, vanus ja sugu. Põhimääruse § 6 lg 3 p 11 kohaselt kantakse lisaks päästetöö juhi hinnang sündmuse arvatava tekkepõhjuse ning oletatava põhjustaja kohta, sealhulgas ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, isikukood või sünniaeg ning elukoha aadress.

Selgusetuks jääb, miks punktis 6 nimetatud päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu puhul töödeldakse vaid sugu, kuigi kantakse rohkem isikuga seotud isikuandmeid. Palume viia eelnõus vastavusse päästeinfosüsteemi kantavad ja töödeldavad isikuandmed.
Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud ja täpsustatud, mh on eraldi välja toodud punktidena päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu üldandmed (mille alla läheb ka vanus ja sugu) ning päästesündmuse põhjustaja üldandmed.

4. Täpsustada eelnõu § 1 p 15 lisatava paragrahvi § 31 lõige 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kiireloomuline missioon käesoleva seaduse tähenduses on päästemeeskonna liikme lähetamine teise riigi territooriumile päästetööle või demineerimistööle, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil osalemise otsust.“

Eelnõu § 1 p 15 lisatav paragrahv § 31 lõige 3 sätestab, et kiireloomuline missioon päästeseaduse tähenduses on lähetamine teise riigi territooriumile päästetööle või demineerimistööle, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil osalemise otsust.

Päästeamet on kiireloomulise missiooni ja missiooniks valmistumist korraldav asutus. Kiireloomulisele missioonile lähetab Päästeamet päästemeeskonna reservi liikme ja neid ei lähetata oma põhitöökohalt näiteks kiirabist või politseist, seetõttu teeb Päästeamet ettepaneku täiendada sõnastust ja tuua välja, keda lähetatakse kiireloomulisele missioonile, sarnaselt § 3111 lõikes 2 sätestatule, kus on täpsustavalt välja toodud, et kiireloomulisele missioonile lähetatakse päästemeeskonna liige.
Arvestatud.
5. Palume korrigeerida eelnõu seletuskirja. Eelnõu seletuskirja lk 6 sedastab: „Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tuuakse PäästeS-i § 5 lõike 1 punktis 8 selgemalt välja kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV üksus) võimalus iseseisvalt ilma Päästeameti osaluseta üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid väljastada ning ehitus- või kasutusteatise eelnõusid kooskõlastada. Tegemist ei ole sisulise muudatusega.

Kehtiva TuOS-i § 5 lõigete 11 ja 12 kohaselt saab KOV üksus ilma Päästeameti kooskõlastuseta väljastada üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid ning ehitus- või kasutusteatise eelnõusid kooskõlastada või nendest keelduda. Kuna PäästeS sellele otsesõnu ei viita, on praktikas tekkinud küsimus, kummast normist tuleb lähtuda. Õigusselguse tagamiseks täiendatakse PäästeS-i sõnastust, et Päästeamet annab kooskõlastuse või väljastab kasutusloa või keeldub nendest vaid siis, kui KOV üksus ei kasuta TuOS-is nimetatud võimalust iseseisvalt ehitise tuleohutusnõuetele vastavust hinnata.“.

Seletuskirjas on ekslikult selgitatud, et PÄA väljastab kasutusloa. Päästeamet aga ei väljasta kasutusluba, vaid osaleb KOV loamenetluses ühe toimingu tegijana läbi kooskõlastamise või kooskõlastamisest keeldumise. Palume eelnõu seletuskirja korrigeerida ning korrektne sõnastus on"...eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu esitamisest arvates…".
Arvestatud.

6. Jätta eelnõust välja § 1 p 5 paragrahvi § 9 lõike 11 punkt 4.
Eelnõud täiendatakse paragrahvi § 9 lõikega 11 punktiga 4, mille kohaselt töödeldakse päästeinfosüsteemis tulekahjus hukkunu karistatuse andmeid. Päästeamet teeb ettepaneku punkt 4 eelnõust välja jätta, kuna Päästeametil puudub vajadus nimetatud info kogumiseks. Päästeamet teeb ennetustööd inimeste teadlikkuse tõstmiseks, et oleks tagatud ohutusnõuete järgimine ning nimetatud andmete kogumine ei ole seetõttu põhjendatud.

Seoses eeltooduga tuleb muuta siseministri 21.12.2016 määrust nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“, milles § 6 lõige 7 punkt 26 sätestab infosüsteemi kantava tulekahjus hukkunu ja vigastatu andmena eelnev karistatus, sealhulgas kehtiv karistus. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku kustutada § 6 lg 7 p 26 „eelnev karistatus, sealhulgas kehtiv karistus“.
Arvestatud.
7. Päästeamet teeb ettepaneku reguleerida päästeseaduses evakuatsiooni valmistumisel ja läbi viimisel vabatahtlike päästjate ja abidemineerijate kaasamise õigus.
Kehtiva PäästeSi § 2 lõike 5 kohaselt on Päästeametil õigus lepinguid sõlmida päästetööle, ennetustööle ja abidemineerijana kaasatute tegevuse korraldamiseks.

Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 16 lg 3, kohaselt korraldab ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist Päästeamet. Sama paragrahvi lõike 5 järgi võib ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel Päästeamet kohaldada korrakaitseseaduse (edaspidi KORS) §-des 30, 32, 44 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Arvestades Päästeametile lisandunud ulatusliku evakuatsiooni ülesannet, siis tuleb laiendada vabatahtlike kaasamist Päästeameti ülesannete täitmisesse, et oleks hõlmatud ka ulatuslik evakuatsioon. Hetkel menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga muudetakse PäästeS-i ning luuakse õiguslik alus laiemaks vabatahtlike kaasamiseks. Teeme ettepaneku nimetatud regulatsioon tuua käesolevass eelnõusse.
Anname selgituse.

Vabatahtlike kaasamine elanikkonnakaitse tegevustesse (sh evakuatsiooni korraldamine) on hetkel reguleeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus, mis on Riigikogu menetluses. Lisaks ulatuslikul evakuatsioonil osalemisele, on kavas vabatahtlikud kaasata ka näiteks varjumise korraldamisse. Juhul, kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu menetlus peaks mingil põhjusel seisma jääma või muul viisil takerduma, oleme valmis vabatahtlike kaasamise osa tõstma päästeseadusesse eraldiseisvalt.

8. PäästeS § 321 sätestab abidemineerija pädevuse. PäästeS § 321 lõike 1 kohaselt on abidemineerija isik, kes osaleb vabatahtlikult demineerimistööl PäästeS-s sätestatud alustel ja korras. Abidemineerija osalemine demineerimistööl on demineerija kutsega päästeametniku abistamine demineerimistööl, mis ei sisalda lõhkematerjali käitlemist, va lõhkematerjali transportiva sõiduki juhtimine (see välja) va lõhketööde läbiviimine. Abidemineerijad osalevad ressursimahukatel demineerimistöö sündmustel ja kriiside lahendamisel. Abidemineerijate ülesanne on seega vahetult toetada demineerimistööd – käidelda varustust enne olukorra lahendust ning teha tugi- ja abitöid, näiteks autojuhtimine, varustuse hooldus, valmispanek ja kontroll ning ohuala julgestamine. Kehtiva seaduse sõnastus piirab oluliselt abidemineerijate kaasamise võimalusi lahingumoona ohu kõrvaldamise sündmustel. Abidemineerijad ei tohi demineerija kutsega päästeametniku aidata leitud lahingumoona transportimisel, nt tõsta maapinnalt sõidukile. PäästeS muudatus aitab vähendada kutseliste demineerijate töökoormust ja muuta efektiivsemaks lahingumoona ohu teenuse väljakutsete teenindamist ja suurendaks üldist ohutust. Abidemineerijate kaasamine lõhkematerjali transportimisse ja ettevalmistavatesse toimingutesse vähendab demineerimisvaldkonna kriisiaja ja igapäevast töökoormust ja parandab reageerimist kriisiolukorras.
Soovitud muudatuste tulemusel tekib abidemineerijatel õigus:
• käidelda lõhkematerjali;
• viia läbi iseseisvalt ennetustegevusi;
• transportida lõhkematerjali ilma ametniku osaluseta (laost pommigruppi, pommigrupist EKEI jne);
• identifitseerida lõhkematerjali.
Tulenevalt eeltoodust teeb Päästeamet ettepaneku täiendada PäästeS § 321.
Anname selgituse.

Koostöös Päästeametiga on eelnõud täiendatud selliselt, et abidemineerijad saaksid osaleda ka ennetustööl. Muus osas leidsime, et kehtiva seaduse sõnastus ei piira abidemineerijate kaasamise võimalusi Päästeameti soovitud ulatuses.

9. Kehtiv PäästeS § 3 lg 12 sätestab, et demineerimistöö käesoleva seaduse tähenduses on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. Kehtiv regulatsioon piirdub üksnes ohu tõrjumisega, kuid praktikas kuuluvad demineerimistöö alla mitmed olulised tegevused, mille käigus tuvastatakse, välistatakse või hinnatakse võimalikku plahvatusohtu olukorras, kus otsest ohtu veel ei ole. Praktikas demineerimistöö hõlmab lisaks sageli:
• ennetavaid kontrollkäike enne avalikke üritusi;
• VIP-kaitsetegevustel pommiohu välistamist;
• lõhkeainete otsingut teenistuskoera abil;
• kahtlase saadetise hindamist olukorras, kus eseme plahvatusoht pole veel kinnitust leidnud;
• visuaalset ja tehnilist kontrolli (sh röntgen, endoskoop).

KorS eristab ohu ennetamist, ohu väljaselgitamist ja ohu tõrjumist või korrarikkumise kõrvaldamist. Tänased demineerimistöö tegevused aga hõlmavad kõiki eeltoodut, kuid neid tegevusi ei toeta kehtiv demineerimistöö mõiste. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku laiendada demineerimistöö mõistet PäästeS-s, et see hõlmaks ka ohu ennetamise ja väljaselgitamise tegevusi.
Arvestatud.

Demineerimistöö mõistet on koostöös Päästeametiga täpsustatud.
Politsei- ja Piirivalveamet, 1-6/3136-3 22.05.2025
Kontaktisik: [email protected]
1. EN § 1 punkt 5 alusel täiendatakse päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 9 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Päästeinfosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:…“.

EN menetlemise käigus oli töödeldavate andmete hulgas ka sündmusega seotud isiku tagaotsimise ja tagaotsimise põhjuse andmed. PPA juhtis siis tähelepanu, et teadmata kadunute puhul ei saa kasutada mõistet „tagaotsimine“. Hetkel seda punkti aga EN-s ei ole. EN-st ei nähtu, et neid andmeid töödeldaks ka hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus.

Jätkuvalt peame vajalikuks, et Häirekeskus teate vastu võtmisel teeks päringu POLIS-sse kontrollimaks, kas helistaja või abi vajav isik on teadmata kadunud isik või tagaotsitav. Sellel põhjusel on Häirekeskusel ka POLIS põhimääruse § 19 lõike 2 punkti 10 alusel juurdepääs POLIS otsimise andmestikule.

Mittearvestatud.

Kuivõrd HÄK ei tee enam politsei pädevuses oleva teatega seotud isikute ja objektide tagaotsimise kohta päringuid, ei kajastu see ka enam eelnõus. Vastavad muudatused tehti ka HÄKi põhimääruses, POLIS põhimääruses ja HKSOS põhimääruses. Muudatused on asutuste vahel varasemalt kokku lepitud.

PPA-sse saadeti ka eraldi selgitav kiri 26.05.25 seoses sellega, et HÄK ei päri enam neid andmeid.
2. EN § 1 punkt 14 alusel täiendatakse PäästeS § 132 lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Päästeamet võib kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 2 alusel valdusesse sisenemisel.
(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel valdusesse sisenemist piirab Päästeamet võimaluse korral valdusele juurdepääsu, tagamata edasist valvet.“

Kuna PäästeS plaanitakse muuta selliselt, et PäA võib abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel, siis võiks luua seadusesse ka ühese aluse, millega PäA võib abistada PPA-d (nt uste-akende avamisel või muude takistuste kõrvaldamisel, aga ka nt politseiametniku kuuendale korrusele tõstmisel, veevarustuse tagamisel veekahurile) kirjalikku taotlust koostamata.

Mittearvestatud.

Siseministeerium antud eelnõu raames seda muudatust ette ei võta, kuivõrd ettepanek vajab rohkem analüüsimist, sh tuleks selgeks teha, mis probleemi seaduse muutmisega lahendatakse, milliste konkreetsete olukordade puhul saaks Päästeametit kaasata, kuidas toimuks nt kahjude hüvitamine, millised mõjud asutustele kaasneksid jms. Asutuste vahel puudub hetkel kokkulepe ja arusaamine selles osas.

Siseministeerium palus selle märkuse osas ka Päästeameti seisukohta. Päästeamet toetab hetkel ametiabi korras PPA abistamist ning ei pea vajalikuks seaduse muutmist.
3. EN § 1 punkt 15 alusel muudetakse PäästeS 6. peatükki, mille § 315 alusel võib Päästeamet (edaspidi PäA) nõuda, et päästemeeskonna reservi liikme kandidaat täidaks isikuankeedi. EN-st ei nähtu selgelt, kes kontrollib ankeedis esitatud andmeid. Seletuskirja (edaspidi SK) kohaselt on see õigus nii PäA-l kui ka PPA-l, mis on ka mõistlik. Palume korrektsuse huvides need lisada ka EN-sse.
Anname selgituse.
Isikuankeedis toodud andmete kontrollimise õigus on nii PÄA-l kui ka PPA-l. Eelnõu täiendamist selles osas ei pea vajalikuks, sest isikuankeet sisaldab andmeid nii selle kohta, mida kontrollib PÄA (nt haridus), kui ka selle kohta, mida kontrollib PPA (nt karistused). Eelnõus on toodud, mis nõudeid PÄA ja PPA kontrollivad.
4. SK lk 28 on viidatud, et „hakkavad päästemeeskonna ja selle reservi liikmed… täitma ülesandeid...mida ei saa ega tohi võimaldada teha näiteks isikul, kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust“, kuid selliste asjaolude tuvastamist EN ette ei näe.
EN § 1 punkt 15 alusel sõnastatava PäästeS § 316 lg 3 kohaselt võivad PPA ja PäA § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrollimiseks töödelda mh:
6) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus eirab avalikku korda või on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
7) andmed välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada kandidaadi või liikme viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja;
8) andmed välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega seotuse kohta.

§ 313 lõigetes 1 (keda võib võtta liikmeks) ja 2 (keda ei tohi võtta liikmeks) on toodud ammendav loetelu. Ülalnimetatud andmed loetelus tooduga otsest puutumust ei oma. Seega tuleb luua laiem otsustusvõimalus PäA-le reservi liikmeks võtmise otsustamisel (nt arvestada § 316 lg 3 nimetatud asjaolusid), loetelu täiendada nõuete osas või ülalnimetatud kolme punkti kontrollimine EN-st välja jätta.
Arvestatud.
Eelnõud on täiendatud nõude osas, et päästemeeskonna reservi liikmeks ei tohi võtta isikut, kes oma käitumise poolest ei sobi päästemeeskonna liikme ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda ja teise isiku turvalisust või riigi julgeolekut või avalikku korda.

Andmed välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega seotuse kohta on eelnõust välja jäetud.
5. EN § 3 alusel täiendatakse karistusseadustikku (edaspidi KarS) §-ga 2781 järgmises sõnastuses:

„§ 2781. Häirekeskuse töö häirimine
(1) Vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.“.

SK lk 40 kohaselt on „kavandatava KarS § 2781 puhul tegemist mitteammendava loeteluga väärteokoosseisuga. Kuna tegemist on teodeliktiga, siis piisab süüteokoosseisu täitmiseks Häirekeskuse tegevust häiriva teo toimepanemisest, mis seisneb ilma tegeliku hädaabivajaduseta hädaabinumbrile 112 pöördumises. Sealjuures ei ole oluline tõendada kausaalsust, kas konkreetsel juhul jäi keegi sellise tegevuse tulemusena abist ilma või abi saamine viibis märkimisväärselt.“.

Esitatud dispositsiooni puhul ei saa rääkida, et tegemist on teodeliktiga. Kui see nii oleks, siis tuleks piirduda nt sõnastusega – Häirekeskusele vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest. Kui räägitakse Häirekeskuse töö häirimisest, siis on tegemist juba ka tagajärjedeliktiga ehk tuleb tõendada, et Häirekeskuse töö sai häiritud. Ilmselt on loetud Riigikohtu lahendit § 278 osas, mille puhul on tegemist 2 alternatiivse süüteokoosseisuga - teadvalt vale väljakutse tegemine ja teadvalt vale väljasõidu põhjustamine. Neist esimene on teodelikt ja teine tagajärjedelikt.

SK al lk 40 selgitatakse: „Objektiivse koosseisu moodustab Häirekeskuse töö häirimine vale hädaabiteate edastamisega. Häirekeskuse tööd häirivate koosseisupäraste tegudena näevad eelnõu koostajad eelkõige juhtusid, mille puhul: 1) hädaabinumbrit kuritarvitatakse ja sellega häiritakse teenuse osutamist; 2) kõne tehakse teadlikult abivajaduseta.

Esimesel juhul võib näiteks helistatakse, et päästekorraldajat sõimata, ähvardada vms. Sellise teo mõju on teenuse osutamise halvamine läbi päästekorraldaja psühholoogilise mõjutuse. Teisel juhul võib kõne tegemisele järgneda kohene kõne katkestamine ühenduse loomise järgselt või teadlik vaikimine ehk nn „tirtsutamine“. Siia alla kuuluvad nii juhud, kus päästekorraldaja enne kõne katkestamist veel ei jõua kõne vastu võtta, kui ka juhud, mil ühendus luuakse ja päästekorraldaja jõuab kõne vastu võtta, mis seejärel katkestatakse. Samuti võib teadlikult abivajaduseta kõnede alla liigitada näiteks kõned, mille puhul helistatakse selleks, et küsida kellaaega või tehakse telefoniga rumalusi – toimub mingisugune suhtlus päästekorraldajaga ehk räägitakse midagi ja sealjuures on arusaadav, et hädaabinumber 112 ei ole juhuslikult valitud…Mõiste vale hädaabiteade sisu avatakse hädaabiteadete menetlemise korras (vt eelnõu seletuskirja lisa – rakendusaktide kavandid). Selle kohaselt käsitatakse vale hädaabiteatena teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“

Juhime tähelepanu, et „vale hädaabiteade“ ei saa kuidagi hõlmata sõimamist ja ähvardamist, samuti kellaaja küsimist. Kui soovitakse ka selliste tegevuste eest vastusele võtta, siis võiks sõnastada selle sätte nt:
(1) Vale hädaabiteate teadvalt edastamise või muul viisil Häirekeskuse töö häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Anname selgituse.

Jääme seisukohale, et antud väärteokoosseisu puhul on tegemist teodeliktiga. Kui Häirekeskusele tehakse vale hädaabiteade (nt helistatakse selleks, et sõimata või küsida kellaaega), siis sellega häiritaksegi Häirekeskuse tööd, sest Häirekeskus ei saa samal ajal vastu võtta kõnesid, mis tehakse päriselt abivajaduse eesmärgil. Seega eraldi ei tule töö häirimist tõendada. Selles osas ei olnud ka Justiits- ja Digiministeeriumil märkusi.

Selguse huvides märgime, et vale hädaabiteate sisu on kavas rakendusaktis täpsustada järgmiselt:
„(x) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevat Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevust.“.

Seejuures märgime, et sõimamine, ähvardamine, aga ka nt kellaaja küsimine on vale hädaabiteatega kaetud. Need näited on varasemalt Justiits- ja Digiministeeriumiga läbi räägitud. Ühine nimetaja „vale hädaabiteade“ sai välja pakutud just Justiits- ja Digiministeeriumi poolt.

6. EN § 8 alusel täiendatakse väärteomenetluse seadustiku § 52 lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Karistusseadustiku §-s 2781 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.“.

SK lk 43 selgitatakse: „Kavandatava väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on eelnõu kohaselt PPA (vt eelnõu § 8). Arvestades KarS § 278 lõike 1 alusel menetletud juhtumeid ja Häirekeskuse esitatud andmeid, jääb aastas esitatavate väärteoteadete arv alla paarisaja, mis ei tähenda PPA-le menetluskoormuse märkimisväärset kasvu ega vajadust palgata täiendavat personali. Kuna Häirekeskus kehtiva õiguse kohaselt väärtegusid ei menetle, ei ole otstarbekas asutusele uut ülesannet anda. Menetluspädevuse loomine Häirekeskuses tähendaks täiendavat personalikulu ja väljaõpet, samuti puudub Häirekeskusel juurdepääs PPA kasutuses olevatele andmekogudele, milles sisaldub menetluseks vajalik teave.“

PPA juhtis juba VTK tagasisides tähelepanu, et selle väärteo kohtuväline menetleja peab olema PäA, mitte PPA. Sama kordasime antud EN väljatöötamise ajal ning jätkuvalt oleme samal seisukohal. Endiselt jääb arusaamatuks, miks peaks PPA hakkama Häirekeskuse ametnikelt tunnistusi võtma, küsima hinnangut takistamise kohta, tegema päringuid salvestite saamiseks jne.

Tulenevalt VTMS § 52 lõikest 8 on PäA-l täna ka KarS §-s 278 sätestatud väärteo menetluspädevus. Siinkohal jääbki arusaamatuks, miks tuuakse SK-s välja ainult PPA statistika kõnealuste menetluste kohta, PäA osas aga mitte. Kui SK-s leitakse, et paarisaja väärteoteate menetlemine ei tähenda PPA-le menetluskoormuse märkimisväärset kasvu, siis ilmselt mitte ka PäA-le. Samuti jääb arusaamatuks, millist teavet antud kontekstis silmas peetakse ja millistes PPA kasutuses olevates andmekogudes see sisaldub.

Arvestades EN-s esitatud KarS § 2781 sätestatud koosseisu ja seletuskirjas toodud selgitusi on nende väärtegude tulemuslik menetlemine kaheldav.
Mittearvestatud, anname selgituse.

Päästeamet ei ole ülesande täitmiseks sobiv, kuna viib praktikas väärteomenetlusi läbi vaid tuleohutuse valdkonnas. Kuigi VTM-s on hetkel ka Päästeametil KarS § 278 väärteo menetluspädevus, ei ole praktikas Päästeamet menetlenud ühtegi KarS § 278 väärtegu. Neid on menetlenud PPA. Seega pole mõistlik anda menetluspädevust Päästeametile.

Kuna teema tõstatus nii VTK kui ka eelnõu väljatöötamise ajal, paluti selles osas eraldi ka SIM juhtkonna seisukohta. SIM juhtkond jäi 2024. aastal seisukohale (teavitati ka PPA juhtkonda), et menetlejaks jääb PPA.
7. Lisa 1 (rakendusakti kavand) § 3 alusel muudetakse Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 5 täiendatakse peale sõna „üle“ lauseosaga „ning tulekahjus hukkunud ja vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks;“;
2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:
„17) kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötleja esitab tulekahjus hukkunud ning vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks.“.

Kehtiva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitab PäA-le pandud ülesannete täitmiseks infosüsteemi andmeid politsei andmekogu vastutav töötleja tulekahjus hukkunu ja vigastatu andmed ning vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse andmed ennetustöö tegemiseks. EN-ga pannakse rahvastikuregistri vastutavale töötlejale ja kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötlejale samuti kohustus esitada vees uppunud isiku andmeid.

Tulenevalt kõnealuse määruse § 6 lõike 1 punktist 8 kantakse päästeinfosüsteemi vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse andmed, milleks sama paragrahvi lõike 9 kohaselt on:
1) sugu;
2) isikukood;
3) emakeel;
4) sotsiaalne staatus;
5) elukoht;
6) eluviis, näiteks kas isik elas üksi ja millist tüüpi eluasemes;
7) ujumisoskus;
8) riietus;
9) eelnev kokkupuude sotsiaaltöötajaga;
10) terviseseisundi seos uppumisega;
11) uppumisele vahetult eelnenud tegevus ja riskikäitumine, sealhulgas joobeseisund ja uppumisohtu põhjustav käitumine;
12) veeõnnetuse toimumise aeg ja asukoht;
13) uppunu leidmise aeg ja asukoht;
14) väliskeskkonna kirjeldus;
15) rannavalve olemasolu uppumiskoha vahetus läheduses;
16) päästevahendi olemasolu veekogu lähiümbruses;
17) laste puhul järelevalve olemasolu veekogu juures viibimisel;
18) asustustihedus ja sündmuskoha ümbruses teiste inimeste olemasolu;
19) veesõiduki ja päästevarustuse kasutamine;
20) eelnev teade uppunu kadumisest;
21) viimane teadaolev kontakt uppunuga;
22) uppunu surmaaeg;
23) uppunu surma põhjus;
24) menetlust läbiviiva politseiametniku ametikoht ja telefoninumber.

Viidatud loetelu ei muudeta. Jääb ebaselgeks, milliseid isikuandmeid edastab PPA ning milliseid rahvastikuregister ja EKEI. Uppumisega seotud veeõnnetuse andmeid peab jätkuvalt esitama PPA. PPA on erinevate nõupidamiste raames välja toonud, et PPA kõiki neid andmeid ei kogu, seega ei saa PPA neid ka edastada. Seega tuleks ka seda loetelu või andmeandjat täpsustada.
Anname selgituse.

Märkus on asjakohane ja vaadatakse täpsemalt määruse eelnõu koostamisel üle. Põhimõte on, et andmeid saab esitada oma pädevuse piires.
Häirekeskus, 22.05.2025 nr HK 2.-1/334-1
Kontaktisik: Annika Jõgiste-Johanson ([email protected])
1. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse päästeseaduse paragrahvi 91 lõikega 11. Eelnõu seletuskirjas on paragrahvi 91 lõike 11 punkti 2 juures välja toodud järgnev: „Need andmed jäävad salvestisele, mida Häirekeskus säilitab HKSOS-i põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt kaks aastat ja alles seejärel kustutatakse.“ Viitame siinkohal seletuskirjas olevale ebatäpsusele. Siseministri 21.12.2016 määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ § 8 lõike 2 kohaselt säilitatakse kõneside salvestisi aga andmekogus üks aasta andmete andmekogusse kandmisest arvates ja alles seejärel kustutatakse (§ 8 lg 5). Palume seletuskirja vastavalt muuta.

Eelnõu seletuskirjas on paragrahvi 91 lõike 11 punktis 3 selgitatud, et sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja ning abi- ja infoteate menetleja üldandmed on pääste või politsei poolt abi osutanud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja telefoninumber ning Häirekeskuses hädaabiteate menetleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Palume muuta seletuskirjas toodud andmete loetelu. Selgitame ning täpsustame, et vastavateks andmeteks on Häirekeskuse poolt välja saadetud abiandjate edastatavad andmed, Häirekeskuses hädaabiteate ning abi- ja infoteate menetleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood.
Arvestatud.

Seletuskirjas tehtud täpsustused tulenevalt Häirekeskusega kokkulepitust.

2. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 14 täiendatakse päästeseaduse § 132 uute lõigetega 5 ja 6. Eelnõu lõige 6 sätestab, et pärast käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel valdusesse sisenemist piirab Päästeamet võimaluse korral valdusele juurdepääsu, tagamata edasist valvet. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb vara valve tagada eelkõige abivajaja lähedastel või nende puudumisel KOV üksusel (lk 17, viimane lõik). Häirekeskuse vaates peame vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et nii eelnõu kui ka seletuskiri ei ava, kas või millise asutuse ülesandeks jääb lähedaste või nende puudumisel KOV üksuse teavitamine.
Anname selgituse.

Eelnõud ja seletuskirja on koostöös Päästeameti ja Sotsiaalministeeriumiga muudetud. Päästeameti roll piirdub vaid vahetu sunni kohaldamisega. KOV-i teatamise vajadus oleneb konkreetsest kaasusest ja olukorrast.
3. Eelnõu paragrahviga 3 täiendatakse karistusseadustikku paragrahviga 2781. Sellega nähakse ette uue väärteo koosseisuna karistus vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest, millega häiritakse Häirekeskuse tööd. Eelnõu seletuskirjas (lk 41) on märgitud, et: „Selle kohaselt käsitatakse vale hädaabiteatena teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus. Selliste kõnede puhul ei soovi helistaja teavitada abivajadusest, mis on lahendatav abiandjate sekkumise või Häirekeskuse või muu osapoole nõustamisega“. Eelnõu seletuskirja lisa 1 (rakendusakti kavand 1) paragrahvi 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse paragrahvi 5 lõikega 41 järgmises sõnastuses: „Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“. Teeme siinkohal ettepaneku muuta planeeritava sätte sõnastust ja vastavalt eelnõu seletuskirja ning käsitada vale hädaabiteatena teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevat Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevust.
Arvestatud.

4. Eelnõu paragrahv 4 kohaselt muudetakse korrakaitseseaduse paragrahvi 351. Palume viidatud sättes ning vastavalt ka eelnõu seletuskirjas asendada sõnad „abi- ja infonumbril“ sõnaga „riigiinfonumbril“. Muudatuse eesmärk on tagada ühtne terminikasutus. Niisamuti on eelnõu seletuskirjas vastava sätte lõike 1 selgitavas osas kasutatud sõnastust: „/…/ ühtsel riigi infotelefoni numbril 1247/…/“.
Arvestatud.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, 22.05.2025 e-kiri
Kontaktisik: Anna-Maria Arras (5380 6052; [email protected])
Eelnõuga kavandatavate muudatustega võib SMITile kaasneda kulusid ja töid, millega seletuskirjas arvestatud ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatava muudatusega kaasneb arendustööde vajadus, mida ei ole SMITiga läbi räägitud, lähtudes eeltoodust ei ole võimalik anda hinnangut, kas muudatusega kaasneb kulu ning kas vajalikud tööd on võimalik teostada 2025. aasta 1. novembriks.

Lisaks eeltoodule puudutavad kavandatavad muudatused SMITi pääste- ja hädaabiteenuste osakonna 2025. aasta tööplaani – käesoleval hetkel tööplaani võimalikke töid planeeritud ei ole. Kuivõrd PäA ja HäK konkreetseid töid esitanud ei ole, ei võimalik hinnata muudatustega kaasnevate tööde ja kulude mahtu.
Anname selgituse.

Antud märkust arutati Häirekeskusega. Häirekeskus märkis, et vajalik lahendus on tegelikult olemas, seega eraldi arendustööde vajadus puudub. Ka SMIT on eeltooduga kursis (kontakt Hipe Israel).

Sisekaitseakadeemia, 29.05.2025 e-kiri
Kontaktisik: Gaili Parts ([email protected])
Olete akadeemiale edastanud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kaaluda võimalust sätestada Sisekaitseakadeemiale õigus saada andmeid hädaabiteadete andmekogust, sh hädaabikõnede salvestisi, õppematerjalide väljatöötamiseks. Akadeemial võiks olla õigus kasutada hädaabikõnede salvestisi (umbisikustatult) õppetöö läbiviimiseks ja õppematerjalide välja töötamiseks.
Anname selgituse.
Kehtiva praktika kohaselt annab Häirekeskus Sisekaitseakadeemiale andmeid, sh salvestisi välja päringupõhiselt ja selle jaoks on sõlmitud koostöölepe. Teadaolevalt selline lahendus probleeme ei tekita.

Siseministeerium toetab hetkel praktikat, et andmete väljastamine toimuks jätkuvalt päringupõhiselt. Kui Siseministeerium avab HKSOS põhimääruse ligipääsetavuse teemade tõttu, saame SKA ettepaneku vajadusel uuesti läbi kaaluda.

SK_PaasteS jt seadused_05.11.pdf

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seaduseelnõu on välja töötatud eesmärgiga reguleerida selgemalt rahvusvahelisel pääste- ja

demineerimistööl osalemise, sealhulgas päästealase humanitaarabi andmise aluseid, tagada

riigisisese hädaabi osutamise toimepidevus ning piiritleda Päästeameti roll kiirabi abistamisel.

Praktikas esile kerkinud kitsaskohtade lahendamiseks on vaja muuta päästeseadust (edaspidi

PäästeS) ja muid seotud seadusi.

Eelnõu esimene eesmärk on reguleerida selgemalt rahvusvahelisel pääste- ja

demineerimistööl osalemise korraldust. Lahendusena koondatakse regulatsioon ühte

seadusesse ja täpsustatakse seda senise tegevuspraktika alusel. Selleks ajakohastatakse

PäästeS-is kiireloomulisel piiriülesel koostööl osalemise regulatsiooni ja reguleeritakse

terviklikult kiireloomulisel missioonil osalemise korraldus. Viimane hõlmab ka kiireloomulisel

missioonil osalemiseks valmistumist ja päästealase humanitaarabi andmist. Lisaks nähakse ette

konkreetsed nõuded päästemeeskonna reservi liikmele ja tema ettevalmistusele. Muudatuste

peamine mõju seisneb selles, et rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise õiguslik

alus on selgem ning see ühtlasi soodustab päästemeeskonna reservi liikme huvi kiireloomulisel

missioonil osalemise vastu. Täpsem regulatsioon suurendab ka Eesti usaldusväärsust

rahvusvahelise partnerina ning toetab Eesti panust rahvusvahelisse kriisiohjesse ja

humanitaarabisse.

Eelnõu teine eesmärk on tagada hädaabiteadete menetlemise toimepidevus. Selleks tehakse

kehtivas õiguses järgmised muudatused:

 kehtestatakse PäästeS-is Häirekeskusele meede hädaabiühendusele ooteaja

määramiseks, mida on võimalik rakendada terminalseadmega ühendusele, mis ohustab

hädaabiteate menetlemise teenuse osutamist;

 kehtestatakse karistusseadustikus (edaspidi KarS) uus väärteokoosseis, mille alusel on

võimalik võtta isik vastutusele Häirekeskuse töö häirimise eest; ning

 ajakohastatakse korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) hädaabinumbril edastatud

informatsiooni töötlemise regulatsiooni.

Nende muudatuste peamine mõju on hädaabi parem kättesaadavus.

Eelnõu kolmas eesmärk on piiritleda Päästeameti roll kiirabi abistamisel. Selleks

kehtestatakse PäästeS-is selge õiguslik alus Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete

käigus, et Päästeametil oleks õigus kiirabibrigaadile valdusesse sisenemisel vahetut sundi

kasutades ust või väravat avada või muud takistust kõrvaldada. Muudatuse peamine mõju on

parema õigusselguse loomine Päästeameti ja kiirabibrigaadi poolt abivajajale abi osutamisel.

Muudatus toetab kiirabibrigaadi ja Päästeameti koostöö paremat korraldust kiire abi

kättesaadavuse tagamisel ning seega aitab päästa elusid.

Ettevõtete ja mittetulundusorganisatsioonide jaoks halduskoormus eelnõuga ei suurene. Kuigi

päästemeeskonna reservi liikmed peavad vajaduse korral päästemeeskonna reservi

kandideerimisel täitma isikuankeedi, on päästemeeskonna reservi kandideerimine vabatahtlik.

Seega ei kaasne eelnõuga kodanikele kohustuslikku nõuet riigiasutusele infot esitada ja

halduskoormus isikuankeedi täitmise näol on välditav.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud:

 Siseministeeriumi nõunikud Marko Põld ([email protected]) ja Mari

Tikan ([email protected]) ning

 Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud).

Eelnõu koostamisse olid kaasatud:

 Siseministeeriumi osakonnajuhataja Tarvi Ojala (teenistussuhe lõppenud) ja nõunik

Kadi Luht-Kallas ([email protected]);

 Häirekeskuse Lõuna Keskuse ja õigusosakonna juht Hedi Arukase (teenistussuhe

peatunud) ning õigusosakonna jurist Annika Jõgiste-Johanson

([email protected]);

 Päästeameti piiriülese koostöö nõunik Kairi Pruul ([email protected]) ja

õigusosakonna juhataja Eneken Kost ([email protected]);

 Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Nikita Panjuškin

([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs

([email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunikud Helen

Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Parmas ([email protected])

ning õigusosakonna õigusnõunikud Kertu Nurmsalu ([email protected]) ja

Kristi Kool (teenistussuhe peatunud).

Eelnõu on enne esimest kooskõlastusringi keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi

õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (teenistussuhe lõppenud). Eelnõu ja seletuskirja on

pärast esimest kooskõlastusringi keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) PäästeS avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 68;

2) karistusregistri seadus (edaspidi KarRS) avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 8;

3) KarS avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 9;

4) KorS avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 12;

5) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus (edaspidi RTsMS) avaldamismärkega

RT I, 17.12.2015, 70;

6) riigihangete seadus (edaspidi RHS) avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 25;

7) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS) avaldamismärkega RT I,

02.01.2025, 78;

7) tuleohutuse seadus (edaspidi TuOS) avaldamismärkega RT I, 29.06.2024, 7;

8) väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 19.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse

rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Eelnõu

kohaselt muudetakse VTMS-i, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 järgi

konstitutsiooniline seadus, mida saab muuta Riigikogu koosseisu häälteenamusega.

Eelnõu on seotud järgmiste arengukavadega:

1) „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 programm „Siseturvalisus 2022–2025“. Eestil

on oluline panus rahvusvahelistes tsiviil- ja militaarmissioonides ning humanitaarabi

doonorriigina. Need meetmed aitavad maandada vägivaldse äärmusluse riske ning suurendavad

kindlustunnet, et ohu korral on partnerriigid üksteisele toeks ning ohte tõrjutakse üheskoos,

kiiresti ja tõhusalt. Jätkatakse panustamist rahvusvaheliste konfliktide rahumeelsesse

lahendamisse. Osaletakse rahvusvahelistes rahuvalve missioonides ning jätkatakse

humanitaarabi (sh elanikkonnakaitse- ja kriisialase abi) andmist konfliktipiirkondades.

Arengukava tegevussuuna 4.2.2 kohaselt on seatud eesmärk, et Häirekeskus reageerib igale

abivajadusele, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse

õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii

abivajajaga kui ka eri abiosutajate endi vahel.

2) „Riigikaitse arengukava 2017–2026“2 eesmärkide saavutamiseks panustatakse aktiivselt

rahvusvaheliste konfliktide ja kriiside lahendamisse. Eesti julgeolekule on määrava tähtsusega

NATO ja EL-i ühtsus ning suutlikkus tegutseda otsustavalt oma liikmesriikide huvide kaitsel

rahvusvahelistes kriisides.

3) „Eesti välispoliitika arengukava 2030“3 eesmärgi 1.2 kohaselt tugevdame võimet

humanitaarkriisidele reageerida. Oluliseks peetakse edendada militaar- ja tsiviilinstitutsioonide

rahvusvahelist koostööd ja koordinatsiooni, mis võimaldab tõhusalt ühendada päästetöö,

hädaabi, esmase taastamistöö ja arengukoostöö ning toetada sihtriigi jätkusuutlikku arengut.

2. Seaduse eesmärk

Seadusel on kolm põhieesmärki. Esiteks on vaja korrastada Päästeameti osalemise aluseid

rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl ning selleks luuakse PäästeS-is terviklik

raamistik. Teine eesmärk on tagada Häirekeskuse toimepidevus. Selleks nähakse ette võimalus

peatada Häirekeskuse tööd häiriv tegevus ja teatud juhtudel ka võimalus karistada isikuid

Häirekeskuse töö häirimise eest. Kolmas eesmärk on piiritleda Päästeameti roll kiirabibrigaadi

abistamisel.

Praegu tulenevad PäästeS-i ja RTsMS-i regulatsioonide rakendumine ning erisused sellest,

millise kanali kaudu on abipalve riiki saabunud. Näiteks kui abi küsib EL-i liikmesriik Taani,

siis rakendub PäästeS ja abi andmise otsuse teeb siseminister. Kui aga abi küsib EL-i

elanikkonnakaitsemehhanismi liige Norra, siis rakendub RTsMS ja sarnase otsuse teeb

välisminister. Nii PäästeS-i alusel rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl kui ka RTsMS-i

alusel kiireloomulisel tsiviilmissioonil osaleva Eesti Päästemeeskonna (edaspidi

päästemeeskond) tegevuse planeerimise, ettevalmistamise (sh väljaõpe) ning lähetamise

põhialused on samad. Praegu kehtiv topeltregulatsioon ei ole vajalik ega otstarbekas ja pigem

tekitab segadust. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemine on osa välissuhtlusest ja selle

kujundamine on Välisministeeriumi (edaspidi VäM) pädevuses. Seetõttu on asjakohane

reguleerida seda valdkonda RTsMS-is. Rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemist

ning selle osana päästealase humanitaarabi andmist korraldab Päästeamet, seega on kohane

reguleerida seda PäästeS-is.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ (vaadatud 10.09.2024). 2 „Riigikaitse arengukava 2017–2026“. Arengukava avalik osa (vaadatud 10.09.2024). 3 „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ (vaadatud 10.09.2024).

Selleks et tagada hädaabiteadete menetlemise toimepidevus, täiendatakse eelnõu kohaselt

PäästeS-i hädaabiühenduse ootelepaneku meetmega ja sätestatakse KarS-is uus

väärteokoosseis. Hädaabiteadete menetlemine on Häirekeskuse peamisi ülesandeid PäästeS-i

§ 5 lõike 11 punkti 1 kohaselt, et tagada kiire abi vajaduse korral abivajaja abistamine. Praegu

on võimalused Häirekeskuse töö häirimise eest isikut vastutusele võtta piiratud – KarS-i § 278

võimaldab väärteo korras karistada Päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt

vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. Nimetatud sätet ei saa kohaldada

Häirekeskuse töö häirimise korral. Eelnõuga soovitakse laiendada võimalusi isikut vastutusele

võtta, et hädaabiteadete menetlemist häirivat tegevust vähendada. Lisaks võimaldatakse eelnõu

kohaselt Häirekeskust häiriva tegevuse korral rakendada hädaabinumbriga 112 tehtud ühenduse

ootelepaneku meedet, et tagada asutuse toimepidevus. Meede on Häirekeskusele oluline, et

vältida sideliinide ummistamist ja seeläbi tagada abivajadusega inimestele hädaabinumbri

parem kättesaadavus.

Eesmärgiga piiritleda Päästeameti roll kiirabibrigaadi abistamisel, kehtestatakse PäästeS-is

selge õiguslik alus Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete käigus, et kiirabibrigaadile

valdusesse sisenemisel ust või väravat füüsilise jõuga avada või muud takistust kõrvaldada.

Eelnõuga ei anta Päästeametile uut ülesannet. Ametiabi korras ukse avamisi ja muul viisil

juurdepääsu tagamise vajadusega juhtumeid oli Päästeametil 2023. aasta näitel üle 420, millest

kiirabibrigaadi abistati ligi kolmandikul juhtudel4. Sisult ei ole see enam ametiabi, vaid ühe

ülesande täitmine. Sealjuures peab ülesanne tulenema kehtivast õigusest. Praktikas on

kiirabibrigaadi abistamiseks selge õigusliku aluse puudumine tekitanud vaidlusi.

Eelnõuga seotud eesmärkide elluviimiseks on vaja täiendada eelkõige PäästeS-i, aga ka

KarS-i – luua vajalikud õiguslikud alused ja lisaks korrastada senist regulatsiooni. Eelnõu

rakendatakse olemasoleva eelarve kaudu, selleks ei ole kavas taotleda riigieelarvest

lisarahastust. Eelnõu kohaselt hakkab Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) uue

väärteokoosseisu alusel menetlema Häirekeskuse töö häirimisega seotud tegusid, samuti

tegema taustakontrolli päästemeeskonna reservi kandidaatidele. Sellega kaasneb mõningane

töökoormuse kasv, kuid need ülesanded ei eelda asutuse töö ümberkorraldamist ega

lisapersonali värbamist.

Eelnõu väljatöötamiseks koostas Siseministeerium eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi

VTK), mille Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 14. juulil

2023. aastal5. VTK kooskõlastasid märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, VäM ning Justiitsministeerium, uue nimega

Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi JDM). Lisaks esitasid märkused Andmekaitse

Inspektsioon, Häirekeskus, PPA ja Päästeamet. Eelnõu väljatöötamisel on esitatud märkusi

arvestatud või märkuse esitajale mittearvestamist põhjendatud. VTK esitati tutvumiseks ka

Riigikogu õiguskomisjonile ja seda käidi tutvustamas õiguskomisjoni istungil 18. septembril

2023. aastal.

JDM märkis VTK tagasisides seoses uue väärteokoosseisu kehtestamisega, et eelnõu

seletuskirjas tuleb analüüsida KarS-i § 278 alusel algatatud senist menetluspraktikat. Sealhulgas

nähti vajadust välja tuua, mil määral karistusi täidetakse ja kui palju on korduvalt karistatud

isikuid; kui suur on olnud keskmine rahatrahv, milline on olnud miinimum- ja

maksimumsumma; kui paljudes liikmesriikides on see tegevus (Häirekeskuse töö häirimine või

takistamine) karistatav süüteona; kui kõrge on karistusmäär ja kuidas on karistusnorm praktikas

ennast õigustanud. Samuti nähti vajadust lisada eelnõu seletuskirja kavandatava

4 Allikas: Päästeamet (andmed uuendatud 27.08.2024). 5 EIS-i toimik nr 23-0967.

süüteokoosseisu karistusmäära analüüs ning tuua selgelt välja, kas uue väärteokoosseisu

loomine toob kaasa vajaduse personali suurendada.

Lisaks VTK-s tõstatatud probleemide lahendamisele täpsustatakse eelnõuga Päästeameti

läbiviidava ennetustöö ja demineerimistöö mõisteid. Samuti täiendatakse PäästeS-i kohaliku

omavalitsuse üksuste võimalusega väljastada iseseisvalt ilma Päästeameti osaluseta

üksikelamu, abihoone ning suvila ehitus- ja kasutuslubasid. Vastav põhimõte tuleneb TuOS-ist

ega ole sisult uus. Sarnaselt hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogule reguleeritakse

seaduses üksikasjalikumalt ka päästeinfosüsteemis (edaspidi PÄIS) isikuandmete töötlemist.

Eelnõusse on võrreldes VTK-ga lisandunud veel kustutusvee ilma tasuta kasutamise põhimõtte

reguleerimine, sest praktikas on veetrassist kustutusvee võtmisel tasu küsimise suhtes olnud

eriarvamusi. Seega on asjakohane lisada see põhimõte sarnaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seadusele (edaspidi ÜVVKS) ka TuOS-i. Eelnõu kooskõlastusringi käigus tegi Päästeamet

ettepaneku anda abidemineerijatele ka õigus osaleda iseseisvalt ennetustööl. Kuna

abidemineerijad saavad juba praegu ennetustööalast väljaõpet, on mõistlik anda neile vastav

õigus seadusega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist, millega muudetakse üheksat seadust ja nähakse ette

seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse PäästeS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse demineerimistöö ja ennetustöö mõisteid.

Kehtiva PäästeS-i § 3 lõike 12 kohaselt on demineerimistöö pommiohu, lahingumoona ohu ja

plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. Eelnõu kohaselt on demineerimistöö ka pommiohu,

lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamise ja väljaselgitamisega seotud tegevus. Täiendus

tehakse seetõttu, et praktikas hõlmab demineerimistöö muu hulgas ohu ennetamise ja

väljaselgitamisega seotud tegevusi.

Ohu ennetamine on KorS-i § 5 lõike 7 kohaselt see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus,

kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu

väljaselgitamine on KorS-i § 2 lõike 1 kohaselt seotud ohukahtlusega. KorS-i § 5 lõike 6

kohaselt on ohukahtlus olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal

ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust

arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Ohu ennetamisest eristab ohukahtlust see, et

ohukahtluse korral peab korrakaitseorgan konkreetse ohu esinemist (kuigi pole selles kindel)

võimalikuks, ohu ennetamisel lähtutakse aga teadlikult sellest, et konkreetset ohtu ei esine

(puuduvad selle olemasolule viitavad asjaolud) ja kahju saabumise võimalus on üksnes

abstraktne või ei küündi konkreetse ohuni6.

Demineerimistöö mõistes tähendab pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamine

näiteks kontrollkäike enne avalikke üritusi. Pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu

väljaselgitamine tähendab demineerimistöö mõistes aga näiteks kahtlase saadetise hindamist

olukorras, kus eseme plahvatusoht pole veel kinnitust leidnud (nt postipakk, mida inimene pole

tellinud, kuid talle on varem saadetud ähvardav sõnum). Demineerimistöö raames tehakse ka

VIP-ide kaitsetegevust, mille puhul tuginetakse vastavatele ohuhinnangutele.

6 Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 26.

Olenevalt olukorrast võivad pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamise ja

väljaselgitamisega seotud tegevused hõlmata lõhkeainete otsingut teenistuskoera abil, aga ka

esemete visuaalset ja tehnilist kontrolli (sh röntgen, endoskoop).

Ennetustöö sisu reguleeritakse PäästeS-i § 3 lõikes 13. Võrreldes kehtiva PäästeS-i § 3 lõike 13

sõnastusega on lõige jagatud kolmeks punktiks, et hõlbustada selle loetavust. Eelnõukohase

PäästeS-i § 3 lõike 13 punkti 2 kohaselt täiendatakse ennetustöö mõistet selliselt, et ennetustöö

on teabe kogumine ja analüüsimine ka PPVS-i § 3 lõike 1 punkti 4 tähenduses otsingu- ja

päästetöö (edaspidi merepääste) käigus ning muul juhul vees uppunu kohta.

Muudatuse eesmärk on võimaldada Päästeametil ennetustöö tegemiseks töödelda andmeid,

sealhulgas isikuandmeid, ka merepääste sündmuste kohta ilma, et ta ise sündmuse lahendamisel

osaleks. Kehtiva sõnastuse kohaselt saab Päästeamet ennetustöö eesmärgil koguda ja

analüüsida üksnes päästesündmuse andmeid. Päästesündmuseks loetakse PäästeS-i § 3 lõike 1

kohaselt ootamatut olukorda, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu

inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse,

keskkonnareostuse või muu sarnase olukorra korral. Päästetöö on päästesündmuse toimumisel,

ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata

rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused (PäästeS-i § 3 lõige 11). Päästeameti

ülesanne on PäästeS-i § 5 lõike 1 punktide 1 ja 11 kohaselt päästetöö tegemine maismaal ja

siseveekogudel ning PPVS-i § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel

osalemine kaldalähedasel merealal, kui esineb vahetu oht inimese elule või tervisele, samuti

punkti 4 kohaselt ennetustöö. Päästeametil on õigus ennetustöö tegemiseks koguda ja

analüüsida andmeid, mis on vajalikud päästesündmuse ennetamiseks. PäästeS-i § 9 lõike 1

punkti 4 kohaselt ja kooskõlas siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrusega nr 38

„Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (edaspidi PÄIS-i

põhimäärus) töötleb Päästeamet neid andmeid PÄIS-is.

Lisaks siseveekogudel ja kaldalähedasel merealal aset leidnud päästesündmuste andmetele on

Päästeametil terviklikuks ennetustööks vaja analüüsida ka merepäästesündmuste andmeid

eesmärgiga neid sündmusi ennetada. Eelkõige on Päästeametil vaja saada andmeid

merepäästesündmuse ja piiriveekogudel toimunud sündmuste kohta, mille käigus on inimene

hukkunud. Ujulates, basseinides, siseveekogudes ja kaldalähedasel merealal toimunud

sündmustele reageerib ka Päästeamet, sest neid käsitatakse päästesündmusena. Selliste

sündmuste kohta saab Päästeamet koguda teavet, mida ennetustöö eesmärgil analüüsida.

Päästeamet ei hakka merepäästesündmustele reageerima, kuid merepäästesündmuse juhi

otsusel on võimalik Päästeametit kaasata. Siiski on ka merepäästesündmuste ennetamisel

Päästeametil oluline roll, kuna asutus teeb terviklikult veeohutusele suunatud ennetustööd.

Merepäästesündmuste ennetamise ülesande lisamine Päästeameti ennetustöö osana loob

andmete töötlemiseks sisulise aluse. Aastas on kuni kümme uppumissurma, mille puhul

Päästeamet sündmusele ei reageeri (sündmuse toimumiskoht on kaugemal kui kaldalähedane

mereala), kuid Päästeametil on ennetusstrateegia kujundamiseks vaja sündmuse kohta

lisateavet. Praegu kogub sündmuse kohta teavet PPA, kellelt Päästeamet saab esialgse teabe

sündmuse kohta ning võimaluse korral ka lisainfot. Eelkõige on Päästeameti huvi saada teada

tegevusest, mis eelnes uppunuga veeõnnetusele, ning võimalikke lisategureid, mis viisid

sündmuseni (alkoholijoove, terviserike, päästevesti puudumine, ilmastikuolud jms). Kõiki neid

andmeid ei pruugi PPA-l olla, seega tuleb Päästeametil koguda vajalikku teavet.

Praegu puudub Päästeametil uppunute andmetele terviklik juurdepääs. Eelnõu koostajatele

teadaolevalt on JDM algatanud kohtuarstliku lahangu saatekirja koostamise protsessi

muudatuse. Kõnesolev muudatus ei ole sisult eraldiseisev, vaid on seotud Päästeameti

vajadusega saada uppunud isiku lahkamise saatekirjale kantud andmetele juurdepääs. Seetõttu

puuduvad muudatusel sellised mõjud, sealhulgas mõjud isikuandmete töötlemisele, mida oleks

vaja käesoleva eelnõu raames eraldi analüüsida. Kokkuvõttes antakse Päästeametile

muudatusega selge õiguslik alus töödelda peale päästesündmuste ka merepäästesündmuse,

sealhulgas uppunu, andmeid. Eesmärk on tagada, et veeõnnetuste kohta analüüsitavad andmed

oleks terviklikud ja seeläbi saaks Päästeamet veeohutuse valdkonnas ennetustööd tõhusamalt

sihistada.

Veeõnnetuste ennetamise eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist, mis on vastavalt PS-i § 16

ja § 28 lõike 1 alusel kaitstavad hüved. PS-i § 26 esimese lausega kaitstakse isiku eraelu

puutumatust, mida antud juhul riivatakse isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete kaitse

seaduse § 9 lõike 2 punkti 3 kohaselt on peale andmesubjekti surma isikuandmete töötlemine

õiguspärane, kui selleks on vastav õiguslik alus. Antud juhul kaalub veeõnnetuste tekkepõhjuste

väljaselgitamine tulevikus õnnetuste ärahoidmiseks üles riive, mis kaasneb surnud isiku või

tema pärijate õigustele. Uppunud isikute isikuandmeid töötleb Päästeamet minimaalses

võimalikus ulatuses, et seostada sündmusega seotud andmed konkreetse isikuga ja selgitada

välja õnnetuse tekkepõhjuseid. Need andmed on loetletud PÄIS-i põhimääruse § 6 lõikes 9.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus nähakse eraldi ette eelnõu § 1 punktis 5 toodud § 9 lõike

11 punktiga 7 (vees uppunu terviseandmed seoses uppumisega ning võimaliku vees uppumisega

seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed).

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tuuakse PäästeS-i § 5 lõike 1 punktis 8 selgemalt välja kohaliku

omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV-i üksus) võimalus iseseisvalt Päästeameti osaluseta

väljastada üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid ning kooskõlastada ehitus-

või kasutusteatise eelnõusid. Tegemist ei ole sisulise muudatusega.

Kehtiva TuOS-i § 5 lõigete 11 ja 12 kohaselt saab KOV-i üksus Päästeameti kooskõlastuseta

väljastada üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid ning kooskõlastada ehitus-

või kasutusteatise eelnõusid või nendest keelduda. Kuna PäästeS sellele otsesõnu ei viita, on

praktikas tekkinud küsimus, kummast normist tuleb lähtuda. Õigusselguse tagamiseks

täiendatakse PäästeS-i sõnastust, et Päästeamet annab kooskõlastuse või keeldub sellest vaid

siis, kui KOV-i üksus ei kasuta TuOS-is nimetatud võimalust hinnata iseseisvalt ehitise

tuleohutusnõuetele vastavust.

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse PäästeS-i § 5 uue lõikega 5. Muudatusega

sätestatakse, et kui ühendus terminalseadmega ohustab hädaabiteate menetlemise

toimepidevust, võib Häirekeskus rakendada selle suhtes ooteaega. Ühenduse ootelepanek on

üks võimalik meede, kuidas Häirekeskus saab kaitsta hädaabinumbri 112 toimepidevust

kõneliine ummistava tegevuse korral. Sealjuures on terminalseade elektroonilise side seaduse

§ 2 punkti 60 kohaselt tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab

saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid; terminalseade on ka ruuter ja

modem. Kehtiv õigus võimaldab sarnast meedet kasutada küberintsidendi korral, kuid muudel

puhkudel selleks õiguslikku alust pole. Ühenduse ootelepaneku võimalus on Häirekeskusele

oluline, et erinevatele sideliine ummistavatele tegevustele kiirelt reageerida. Ka Euroopa

elektroonilise side seadustiku7 artikli 109 lõike 3 kohaselt on liikmesriikidel kohustus tagada,

et Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra sidele vastatakse

nõuetekohaselt ja see edastatakse riiklikule hädaabiorganisatsioonile kõige kohasemal viisil8.

Sellisele hädaolukorra sidele vastatakse ning sellega tegeletakse vähemalt sama kiiresti ja

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse

Euroopa elektroonilise side seadustik. – ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214. 8 Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 109 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et hädaolukorra

side abil on võimalus saada tasuta juurdepääs hädaabiteenistusele, kasutades Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112,

ja muudelt määratletud riigisisestelt hädaabinumbritelt.

tõhusalt kui riigisises(t)e hädaabinumbri(te) puhul, kui see (need) on jätkuvalt kasutusel.

Käesoleva punktiga reguleeritavat ühendusele ooteaja rakendamise meedet käsitlevad eelnõu

koostajad terviklikult koos Häirekeskuse tegevuse häirimise eest karistamise võimalusega, et

tagada hädaabiteadete menetlemise toimepidevus. Toimepidevuse tagamiseks on oluline esmalt

häiriv tegevus peatada ja alles kõige viimase lahendusena toimepanijat karistada.

Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja

hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ (edaspidi hädaabiteadete

menetlemise kord) § 9 lõikes 3 nähakse ette, et teate menetleja peab rakendama hädaabiteate

menetlemise teenuse toimepidevuse tagamise meetmeid. Siinkohal tuleb arvestada, et

kõnealune norm ei ole kõne ootelepaneku meetme kohaldamiseks piisav alus. Isikute õiguseid

oluliselt riivava meetme kohaldamise alus peab tulenema seadusest (seadusreservatsiooni

põhimõte). Riigikohus on PS-i tõlgendades rõhutanud, et avalikku võimu võib teostada üksnes

volitusnormi alusel. „Seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia

põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste

realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja.“9 Teisisõnu, kui on risk, et

ühenduse ootelepaneku meetme kohaldamisega kaasneb riive ja viibib isiku õigus saada

hädaabi, siis peab selline meede olema reguleeritud seaduses. Küberintsidendi korral annab

vastava aluse küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS). Meetme kohaldamiseks muudel

puhkudel kui küberintsident reguleeritakse eelnõu kohaselt PäästeS-is täiendav õiguslik alus.

Näiteks oleks see asjakohane selleks, et takistada rikkis või halvasti seadistatud seadmelt

tehtavate ühenduste liinile pääsemist ning ajutiselt lõpetada teadlikult korduvalt abivajaduseta

hädaabinumbril 112 helistajate tegevus.

Küberintsidendi korral on Häirekeskusel õigus KüTS-i alusel kohaldada olukorra

lahendamiseks asjakohaseid meetmeid. KüTS-i § 7 lõike 1 punkti 2 kohaselt on teenuse osutajal

kohustus küberintsidendi lahendamiseks rakendada alaliselt turvameetmeid. Teenuse osutaja

kohta sätestatut kohaldatakse KüTS-i § 3 lõike 4 punkti 1 alusel andmekogu vastutavale

töötlejale ehk antud juhul ka Häirekeskusele, kes on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu (edaspidi HKSOS) vastutav töötleja10. Küberintsidendi lahendamise käigus

meetmete rakendamisel peab süsteemi haldaja KüTS-i § 7 lõike 2 punkti 4 kohaselt võtma

kasutusele abinõud küberintsidendi mõju ja leviku vähendamiseks, sealhulgas vajaduse korral

piirama süsteemi kasutamist või juurdepääsu sellele. Häirekeskuse puhul on niisuguses

olukorras kõne ootelepanek üks võimalik meede, et sideliinide ummistamist vältida. KüTS-i

§ 7 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab teenuse osutaja koostama süsteemi riskianalüüsi, milles tuleb

esitada süsteemi turvalisust ja teenuse toimepidevust mõjutavate ning küberintsidendi tekkimist

põhjustavate riskide loetelu, määrata riskide realiseerumisel tekkiva küberintsidendi

tagajärgede raskusaste ning kirjeldada küberintsidendi lahendamise abinõusid.

Häirekeskuse tööd häiriv tegevus ei ole sageli küberintsidendina käsitatav. PäästeS-is

konkreetse meetme reguleerimisega võimaldatakse Häirekeskusel ühenduse ootelepaneku

meedet rakendada erinevates hädaabiteadete menetlemise toimepidevust ohustavates

olukordades – nii juhul, kui tegemist on küberintsidendiga, kui ka juhul, kui kübeintsidendi

tunnused puuduvad. Seeläbi saab Häirekeskus keskenduda intsidendi mõju piiramisele ja

meetme rakendamiseks ei pea eelnevalt tuvastama, kas sündmusel avalduvad küberründe

tunnused.

Ühenduse ootelepaneku meetme rakendamisel nii küberintsidendi korral kui ka muul juhul

tuleb iga kord hinnata sellega kaasnevaid riske. Kui meetme rakendamise tagajärjel jääb

9 RKÜKo, 03.12.2007, 3-3-1-41-06, punkt 21. Vt ka viide 10. 10 KüTS-is teenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse KüTS-i § 7 lõike 1 punkti 12 kohaselt ka valitsusasutusele.

inimene abita, võib tõenäoliselt kaasneda õigusvastane riive isiku õigusele saada riigi kaitset

(PS-i § 13 lõige 1), samuti õigusele elule (PS-i § 16) ja õigusele tervise kaitsele (PS-i § 28

lõige 1). Seetõttu peab meetme rakendamine olema kajastatud Häirekeskuse koostatud

hädaabiteenuse toimepidevuse riskianalüüsis, et maandada võimalikke riske. Samuti tuleb

meetme kohaldamise täpsemad alused määratleda Häirekeskuse sisemise töökorraldusega ning

meetme rakendamine peab olema iga kord läbikaalutud ja põhjendatud vajadusega.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PäästeS-is PÄIS-i pidamise eesmärke. PÄIS-i pidamise

eesmärgina lisatakse PäästeS-i § 9 lõikesse 1 kaks uut punkti – punktid 6 ja 7.

Punkti 6 kohaselt töödeldakse PÄIS-is hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud ulatusliku

evakuatsiooniga seotud andmeid, et selgitada välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta. See

eesmärk on uus, kuivõrd ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid PÄIS praegu ei sisalda.

HOS-i § 16 lõike 2 kohaselt on ulatuslik evakuatsioon hädaolukorra või selle ohu korral

elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. Ulatuslikuks

evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet (HOS-i § 16 lõige 3).

Sisuliselt on Päästeameti vastutada evakuatsiooni üldine korraldus, juhtimine, elanike teavitus,

elanike evakueerimise korraldus, transpordi korraldus, esmaabi korraldus ning

kogunemispunktide ja evakuatsioonikohtade töö korraldus.11 Seoses elanike evakueerimise

korraldusega on vaja kaardistada isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta pärast seda, kui nad

on ohustatud alalt ära liikunud. Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. aasta määruse nr 112

„Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö,

avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks

valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord“ § 10 lõike 4 kohaselt tuleb

evakuatsioonikohas tagada evakueeritute viibimiseks esmased olme- ja hügieenitingimused,

esmavajalik toitlustamine ja joogivesi, esmaabi andmine ning füüsiline turvalisus. Nende

tingimuste täitmine eeldab seda, et teatakse, kui palju isikuid evakuatsioonikohta vajab. See,

milliseid andmeid konkreetselt kogutakse, tuuakse välja PÄIS-i põhimääruses, töödeldavate

isikuandmete ulatus on toodud eelnõu § 1 punktis 5. Kuna PÄIS on andmekogu, kus

töödeldakse Päästeameti ülesannetega seotud andmeid, ja ulatusliku evakuatsiooni korraldus

on Päästeameti ülesanne, on päästeinfosüsteem selliste andmete töötlemiseks loogiline koht.

Punkti 7 kohaselt töödeldakse PÄIS-is Päästeameti ülesannetega seonduvaid andmeid, et

koostada analüüse ja statistikat. Lisanduv eesmärk kasutada PäästeS-i § 9 lõike 1 punktides 1–

5 nimetatud andmeid Päästeameti ülesannetega seonduvate analüüside ja statistika

koostamiseks ei ole uus. Ka PÄIS-i põhimääruse § 1 lõikes 2 on ette nähtud, et lisaks PäästeS-i

§ 9 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele kasutatakse infosüsteemi andmeid Päästeameti

toimingutega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ning statistilistel eesmärkidel.

Antud eesmärk lisatakse muudatuse kohaselt ka seadusesse. PS-i §-ga 10 nähakse ette

seaduslikkuse põhimõte, mis tähendab, et avaliku võimu tegevus ei tohi olla vastuolus

seadusega (seaduse ülimuslikkus). Seadusliku aluse põhimõte (seaduse reservatsioon)

tähendab, et avalikku võimu võib teostada vaid volitusnormi alusel12. „Seadusereservatsiooni

nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ning tähendab, et põhiõigusi puudutavates

küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama

seadusandja. PS-is ette nähtud pädevus- ja vorminõuete eesmärk on tagada PS-i kandvate

printsiipide (õigusselguse, õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte)

järgimine ja tõhusam põhiõiguste kaitse13.“ Ülesannete täitmisega seonduvate analüüside

11 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. –

seletuskiri.pdf. 12 Kalmo, Hent, Kask, Oliver, 2020. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 10 nr 44. 13 Vt viide 8.

koostamine on vajalik Päästeameti töö planeerimiseks – selle teabe alusel planeeritakse näiteks

töökorralduse muudatusi.

Vajadus reguleerida seaduses andmekogu pidamise eesmärke tuleneb isikuandmete kaitse

üldmääruse (edaspidi IKÜM)14 nõuetest. IKÜM-is nähakse isikuandmete töötlemisele ette

järgmised üldalused:

1) isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus (artikli 6 lõige 1);

2) liikmesriigil on õigus reguleerida teatud andmetöötlust täpsemalt (artikli 6 lõike 3

punktid c ja e);

3) kohustus on määrata täpselt ja selgelt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk, mille

üks olulisemaid eesmärke on tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus (artikli 5

lõike 1 punktid a ja b);

4) tuleb tagada põhiõigus informatsioonilisele enesemääramisele, mille kohaselt peaks

inimesele olema tema isikuandmete kohta teada, kes, mis eesmärgil ja milliseid

isikuandmeid töötleb ning mida nende andmetega tehakse peale ettenähtud töötlemise

lõppemist.

Ka avaliku teabe seaduse (edaspidi AvtS) § 431 lõike 1 kohaselt võib andmekogu asutada üksnes

eesmärgiga täita seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ülesandeid. AKI on

andmekogude juhendis samuti märkinud, et andmekogu pidamise eesmärk kui volitusnormi

tuum peab olema seaduses sätestatud. Niisugune reguleerimine on vajalik andmekogu pidamise

ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle kontrolli teostamiseks15.

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt sätestatakse § 9 lõikega 11 PÄIS-is töödeldavate isikuandmete

ulatus. Muudatusega luuakse seaduse tasandil parem õigusselgus isikuandmete töötlemise

ulatusest. Eelnõuga ei muudeta PÄIS-is töödeldavate isikuandmete koosseisu, välja arvatud

osas, mis puudutab ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid.

Isiku üldandmete mõistet ei ole kehtiva õigusega reguleeritud. Senises õigusloome praktikas on

selle all mõistetud isiku nime, isikukoodi, sugu, kodakondsust, kontaktandmeid, sealhulgas

aadressi ja emakeelt. Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

ehk andmesubjekti kohta (IKÜM-i artikli 4 punkt 1). Tuvastatav füüsiline isik on seejuures isik,

keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu

nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise,

füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

Kuna isikut on võimalik tuvastada ka kaudsete tunnuste põhjal, siis käsitatakse isikuandmeid

laiemalt kui üksnes otse nime alusel tuvastatava inimese andmed.

Isikuandmete kaitse on üks põhiõigusi, mis on tagatud osana perekonna- ja eraelu kaitsest PS-i

§ 26 kohaselt. Samuti on see osa igaühe õigusest vabale eneseteostusele (PS-i § 19). Igal

põhivabadusse sekkumisel ja piirangul peab PS-i järgi olema seaduslik alus, mille tagajärjed on

ettenähtavad ja piisavalt selged.16 Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes

seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja

vabaduste kaitseks, et tõkestada kuritegu või tabada kurjategija.17 Riigikohus on varasemas

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 15 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend, lk 6–7. 16 Kalmo, Hent 2020. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 11 nr 23. 17 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri. – 778 SE.

kohtupraktikas märkinud, et „[e]raelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas

isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist“.18

Ka EL-i põhiõiguste hartas nõutakse põhiõiguste piirangu sätestamist seaduses. Euroopa Kohus

on praktikas rõhutanud, et harta artikli 8 lõikega 2 lubatakse isikuandmete töötlemist, kui on

täidetud teatud tingimused. Isikuandmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud

eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel.

Harta artikli 52 lõikega 1 nähakse ette, et selliseid õigusi võib piirata tingimusel, et piirangud

on ette nähtud seadusega, need arvestavad nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning need

on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalikud ja vastavad tegelikult liidu tunnustatud

üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.19

Isikuandmete kaitse ei ole absoluutne õigus ka IKÜM-i kohaselt, millega nähakse ette, et

töötlemise õiguspärasust tuleb kaaluda selle järgi, mis ülesannet see ühiskonnas täidab, ning

tasakaalustada proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt muude põhiõigustega. Euroopa Kohtu

praktika järgi peab isikuandmetega seotud põhiõiguste piiramisel piirduma vältimatult

vajalikuga: „Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tuleneb samuti Euroopa Kohtu

väljakujunenud praktikast, mille kohaselt nõuab eraelu puutumatuse põhiõiguse kaitsmine liidu

tasandil, et isikuandmete kaitse erandid ja piirangud piirduksid rangelt vajalikuga.“20 Lisaks

peab kõnealune piirang kujutama endast põhiõigusi vähimal määral riivavat meedet, et

saavutada taotletav eesmärk.21

Praegu on töödeldavad isikuandmed sätestatud PÄIS-i põhimääruses, kuid seaduses pole

isikuandmete ulatust välja toodud. PäästeS-i lisatakse regulatsioon, et selgemalt vastata

põhiseaduslikule korrale ja IKÜM-iga seatud nõuetele. Vajadusele täiendada PäästeS-i

isikuandmete töötlemise ulatuse teabega on varem tähelepanu pööranud ka

Justiitsministeerium22. PÄIS-is töödeldavate isikuandmete koosseis kategooriate kaupa on

eelnõu kohaselt reguleeritud punktides 1–9. Täpsemalt on töödeldavad isikuandmed nimetatud

PÄIS-i põhimääruses ja selgitused vastava PÄIS-i põhimääruse eelnõu seletuskirjas.

Punkti 1 kohaselt töödeldakse Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku

üldandmeid ning teenistuskoha andmeid. Päästetööks valmis oleva (kutseliste ja vabatahtlike

päästjate) isikkoosseisu üldandmed hõlmavad ees- ja perekonnanime ning isikukoodi ning

teenistuskoha andmed hõlmavad struktuuriallüksust, valvekoosseisu numbrit ja ametinimetust.

Päästesündmuse korral kantakse PÄIS-i sündmusele reageerinud ressursi andmed ehk

reageerinud meeskonna liikmete ees- ja perekonnanimed ning päästetöö juhi ees- ja

perekonnanimi. Päästeameti ülesande täitja üldandmete alla läheb ka demineerimistööd tegeva

isiku ees- ja perekonnanimi ning tema telefoninumber. Ehitise tulekahju puhul kantakse PÄIS-i

sündmuskohal menetlust läbiviinud päästeametniku ees- ja perekonnanimi ning tema

ametikoht. Ohutusalase nõustamise osas kantakse PÄIS-i nõustaja ees- ja perekonnanimi,

regioon ning struktuuriüksus. Ohutusalase koolitus- ja teavitustegevuse osas kantakse PÄIS-i

ennetustegevuse läbiviija ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning struktuuriüksus.

Järelevalvemenetlust puudutavas osas kantakse PÄIS-i järelevalvet teostanud päästeametniku

ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning struktuuriüksus.

Päästeameti ülesande täitmisse kaasatud isikud on isikud, kes pidevalt Päästeameti tegevuses

ei osale, kuid kes on olenevalt sündmusest ülesande täitmisse kaasatud, näiteks

18 RKHKo, 12.07 2012, 3-3-1-3-12, punkt 19. 19 EKo C-92/09 ja C-93/09, punktid 49 ja 50. 20 EKo C-203/15 ja C-698/15, punkt 96. 21 Vt nt EK C-92/09 ja C-93/09, punkt 81. 22 Justiitsministeeriumi 06.07.2023. aasta kiri nr 8-2/4456.

abipolitseinikud. Päästetööle kaasatud isiku puhul kantakse PÄIS-i kaasatud isiku ees- ja

perekonnanimi.

Punkti 2 kohaselt töödeldakse päästesündmusega seotud isiku üldandmeid ja teenistuskoha

andmeid. Päästesündmusega seotud isiku üldandmete all mõeldakse näiteks päästetööl vastava

objektiga seotud füüsilise isiku üldandmeid, nagu ees- ja perekonnanimi, telefoninumber,

e-posti aadress, isikukood või sünniaeg ja elukoha aadress, ning demineerimistööl vastava

objektiga seotud isiku üldandmeid, nagu ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber. Lisaks

lähevad selle punkti alla tulekahjuteate tühistamise korral tulekahju tühistaja andmed (kui

füüsiline isik, siis tema nimi) ja objekti, kust tulekahjuteade tuli, kontaktisiku andmed (ees- ja

perekonnanimi ning telefoninumber). Päästesündmusega seotud isiku teenistuskoha andmed on

päästesündmuse raames menetlust läbiviiva politseiametniku ametikoht ja tema telefoninumber

ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kontaktisiku ametikoht ja tema telefoninumber.

Punkti 3 kohaselt töödeldakse päästesündmuse põhjustaja üldandmeid ja sotsiaalse tausta

andmeid. Päästetöö andmed hõlmavad PÄIS-is ka oletatava põhjustaja andmeid, need on ees-

ja perekonnanimi, telefoninumber, isikukood või sünniaeg ning elukoha aadress. Tulekahju

põhjustaja korral kantakse PÄIS-i tulekahju põhjustaja sugu, vanus, suhtluskeel ja tema

sotsiaalse tausta andmed (toimetulek).

Punkti 4 kohaselt töödeldakse ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmeid. Need

hõlmavad evakuatsioonikohta vajava isiku üldandmeid, milleks on isiku kodakondsus, sugu,

ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünnikuupäev ning tema kontaktandmed (telefon, aadress,

e-posti aadress, emakeel). Kuna neid andmeid kehtiv PÄIS-i põhimäärus ei sisalda, on selles

osas täiendatud ka PÄIS-i põhimäärust (vt rakendusakti kavandeid).

Üldandmed on vajalikud selleks, et aru saada, kui palju inimesi ja kes täpsemalt

evakuatsioonikohta ning abi vajavad. Seejuures on oluline teada, kui palju on lapsi, naisi ja

mehi, sest evakuatsioonikohas tuleb tagada näiteks esmased olme- ja hügieenitingimused ning

esmavajalik toitlustus. Täpsemad andmed, nagu isikukood ja sünnikuupäev, on vajalikud

seetõttu, et sama nimega võib olla mitu inimest. Olukorras, kus pereliikmed on sattunud eri

kohtadesse ja sideteenus pole kättesaadav, on selliselt võimalik pered kokku viia. Üldandmed

on vajalikud ka Häirekeskuse, PPA ja KOV-ide jaoks, sest inimestele on oluline ka

evakuatsioonikohas saada vajalikke ravimeid, toetusi ning muud abi. Isiku aadress ehk elukoht

on oluline info KOV-ide (info, millisest linnast või vallast isik pärineb) vaatest ja vajaduse

korral isikule vältimatu sotsiaalabi osutamise mõistes. Kokkuvõttes, kui inimene

evakuatsioonikohta vajab, tuleb selleks vajalikud tingimused korraldada. Seda ei ole võimalik

teha, kui puuduvad andmed, mis tagaksid talle vajaliku abi, näiteks kiire arstiabi (vaatamata

sellele, et näiteks arstiabi teenust Päästeamet ise ei paku).

Punkti 5 kohaselt töödeldakse päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja

pääsenu üldandmeid. Need andmed on vajalikud selleks, et koostada koosmõjus muude

andmetega statistikat niisuguste sündmuste kohta. Üldandmed, mida olenevalt sündmusest

töödeldakse, on järgmised: sugu, vanus, isikukood, emakeel, elukoht.

Punkti 6 kohaselt töödeldakse päästesündmusel hukkunu ja vigastatu päästesündmusega seotud

terviseandmeid ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse

tausta andmeid. Päästesündmusel hukkunu ja vigastatu terviseandmed on isiku terviseandmed,

mis on konkreetselt seotud päästesündmusega: hukkunu surma põhjus, vigastuse liik ning

terviseseisundi seos päästesündmuse tekkimisega, päästesündmusesse sattumise või vigastada

saamise või hukkumisega. Päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmed, sealhulgas

terviseandmed, on vajalikud selleks, et selgitada välja päästesündmuse asjaolud ennetustöö ja

järelevalve planeerimiseks (kehtiva PäästeS-i § 9 lõike 2 punkt 2). Riskikäitumise ja sotsiaalse

tausta andmed on oluline teave, et hinnata päästesündmuste, sealhulgas tulekahjude ja

uppumiste ennetamise võimalusi. Hukkunu või vigastatu riskikäitumise andmete all mõeldakse

isiku ohtu põhjustavat käitumist (sh ohutusnõuete rikkumist), tema eluviisi, alkoholitarvitamist

ja tulekahju puhul ka viiteid suitsetamisele. Sotsiaalse tausta andmed hõlmavad hukkunu ja

vigastatu sotsiaalset staatust (pensionär, üliõpilane, töötu vms), varasemat kokkupuudet

sotsiaaltöötajatega ning isiku sotsiaalset käitumist, sealhulgas lähedaste või sugulaste

olemasolu ja info- ja suhtluskanalite kasutamist. Riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed

võidakse saada olenevalt olukorrast kas isikult endalt, tema sugulastelt, sotsiaaltöötajatelt jne.

Punkti 7 kohaselt töödeldakse vees uppunu terviseandmeid seoses uppumisega ning võimaliku

vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmeid. Neid andmeid töötleb

Päästeamet selleks, et mõista uppumissurmade asetleidmise põhjuseid ja vähendada selliseid

sündmuseid tulevikus. Statistikasse arvestatakse Eesti territooriumil asetleidnud

uppumissurmad. Vees uppunu terviseandmed on seotud konkreetselt uppumisega, sisuliselt

tähendab see terviseseisundi seost uppumisega. Lisaks läheb siia alla uppunu surma põhjus.

Riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed hõlmavad uppunu eluviisi, varasemat kokkupuudet

sotsiaaltöötajatega, uppumisele vahetult eelnenud tegevust, sealhulgas joobeseisundit ja

uppumisohtu põhjustavat käitumist. Sellised andmed võidakse saada sotsiaaltöötajalt,

sugulastelt, naabritelt jne.

Punkti 8 kohaselt töödeldakse tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja

kooskõlastamismenetlusega seotud isiku üldandmeid ja kutsealaga seotud andmeid. Need on

ehitise omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, tuleohutusülevaatust teinud

isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, enesekontrolli tuleohutusaruande täitja ees- ja

perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning ehitusprojekti koostaja ees- ja

perekonnanimi ning telefoninumber. PÄIS-i kantakse ka küttesüsteemi puhastamisega seotud

isiku, korstnapühkija ja pottsepa andmed. Korstnapühkija ja pottsepa puhul kantakse PÄIS-i

peale nime, isikukoodi, e-posti aadressi ning telefoninumbri ka tema kutsealaga seotud andmed

– kvalifikatsiooni nimetus ja kutsetunnistuse number. Ka tuleohutusülevaatust teinud isiku

puhul kantakse PÄIS-i tema kutsealaga seotud andmed (kvalifikatsiooni nimetus,

kutsetunnistuse number). Lisaks eeltoodule kantakse PÄIS-i automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi korrashoiu eest vastutava isiku ja automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber; üld- ja

detailplaneeringu koostaja ning kooskõlastaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber või

e-posti aadress ning ehitus- või kasutusloa eelnõuga seonduvalt ehitise omaniku ning

kooskõlastaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber või e-posti aadress ning

omanikujärelevalve teostaja ja ehitaja andmed.

Punkti 9 kohaselt töödeldakse ohutusnõustamise korral eluruumi valdaja üldandmeid, kodus

ohutu toimetulekuga seotud terviseandmeid ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud

riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmeid. Eluruumi valdaja üldandmed on valdaja ees- ja

perekonnanimi, elukoha aadress, suhtluskeel ning telefoninumber. Terviseandmed hõlmavad

infot eluruumi kasutaja füüsilise või vaimse erivajaduse kohta. Riskikäitumise ja sotsiaalse

tausta andmed hõlmavad infot eluruumi valdaja eluviisi kohta (suitsetamine,

alkoholitarvitamine), eluruumi kohandamise vajaduse kohta ning hinnangut eluruumist

tulenevate riskide kohta. Ohutusnõustamisel kogutakse infot isiku nõusolekul. Andmeid

töödeldakse selleks, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning

planeerida edasist Päästeameti tegevust.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse PäästeS-i § 9 lõiget 2 punktiga 41, mille kohaselt kantakse

PÄIS-i ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmed. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 4,

mille kohaselt töödeldakse PÄIS-is ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid, et selgitada

välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta. Kuna kehtiva PäästeS-i § 9 lõikes 2 tuuakse välja

üldised andmete kategooriad, mida PÄIS-i kantakse, tuleb ka ulatusliku evakuatsiooni andmete

osas lõiget 2 täiendada. Isikuandmete töötlemise ulatus, mis puudutab ulatusliku evakuatsiooni

andmestikku, on toodud eelnõu § 1 punktis 5 (vt ka eelmise punkti selgitus).

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse PäästeS-i § 9 lõikes 4 ettenähtud põhimäärusega

reguleeritavat PÄIS-i pidamise korda. Muudatuse kohaselt on siseministri määrusega võimalik

reguleerida:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) andmesaajad;

3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;

4) andmete säilitamise täpne tähtaeg;

5) järelevalve PÄIS-i pidamise üle;

6) PÄIS-i ülesehitus ja täpne andmekoosseis;

7) vastutava töötleja ülesanded;

8) volitatud töötleja ja tema ülesanded.

Võrreldes sätte kehtiva sõnastusega on lisandunud andmeandjad, andmetele juurdepääs ja

andmete väljastamine, vastutava ja volitatud töötleja täpsed ülesanded ning järelevalve PÄIS-i

pidamise üle. Muudatus ei ole sisuline – PÄIS-i põhimääruses sisalduvad need normid ka

praegu, kuid seda ei ole reguleeritud seaduses. Kuna tegemist on andmekogu pidamise oluliste

aspektidega, siis tuleb need reguleerida seadusega. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne PÄIS-i

põhimääruse täiendamise vajadust, vaid seaduses nähakse täpsemalt ette piirid, mida on lubatud

reguleerida andmekogu põhimääruses.

Ka see muudatus tehakse kooskõlas PS-i §-s 10 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mille

kohaselt langetab põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused seadusandja (vt § 1

punkti 4 juures toodud selgitused).

Eelnõu § 1 punktiga 8 sõnastatakse ümber PäästeS-i § 91 lõikes 1 reguleeritud HKSOS-i

pidamise eesmärk. Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu, kus töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et:

1) menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks;

2) menetleda abi- ja infoteateid teabe ja käitumisjuhiste vahendamiseks riiklikes küsimustes;

3) koostada Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks;

4) koguda Häirekeskuse ülesannetega seotud statistikat Häirekeskuse töö korraldamiseks ja

teenuste arendamiseks.

Muudatusega ühtlustatakse sätte ülesehitust PÄIS-iga, loetledes konkreetsed tegevused, mille

käigus on isikuandmete töötlemine õiguspärane. Sõnastusest on välja jäetud Häirekeskusele

pandud andmete töötlemise üldisem eesmärk – kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning

keskkonda, kuna see ei ava andmetöötluse sisulist poolt ja koormab asjatult sätte teksti.

Võrreldes kehtiva sõnastusega on täiendava eesmärgina lisatud Häirekeskuse ülesannetega

seonduvate analüüside koostamine ja statistika kogumine. Sätte loetavuse hõlbustamiseks on

lõige jagatud neljaks punktiks. Muudatus ei ole sisuline – Häirekeskus koostab oma tegevuse

planeerimiseks analüüse ja statistikat ka praegu, kuid seadusesse lisatakse see andmete

töötlemise eesmärgina.

Kõnesoleva muudatuse põhjendused sarnanevad eelnõu § 1 punktiga 4 tehtava muudatuse

põhjendustega – nii PÄIS-is kui ka HKSOS-is töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid,

vastava asutuse ülesannete täitmiseks. Seetõttu ei ole selgitusi käesolevas punktis üle korratud.

Eelnõu § 1 punktiga 9 sätestatakse HKSOS-is töödeldavate isikuandmete ulatus § 91 uues

lõikes 11. Praegu on töödeldavate isikuandmete koosseis sätestatud siseministri 21. detsembri

2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“

(edaspidi HKSOS-i põhimäärus). PäästeS-i regulatsiooni täiendatakse, et selgemalt vastata

põhiseaduslikule korrale ja IKÜM-iga seatud nõuetele.

Punkti 1 kohaselt töödeldakse hädaabiteate ning abi- ja infoteate edastaja üldandmeid ning

hädaabiteate edastaja asukoha andmeid. Üldandmed on isiku ees- ja perekonnanimi,

telefoninumber ning e-posti aadress. Hädaabiteate andmete all kogutakse ka hädaabiteate

edastaja asukoha andmeid.

Punkti 2 kohaselt töödeldakse abivajaja ja sündmusega seotud muu isiku üldandmeid. Need on

isiku ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood või sünniaeg, kodakondsus ning vanus.

Sündmusega seotud isik võib olla teataja, juhuslik mööduja või keegi muu, kes on kuidagi

konkreetse abivajaduse juhtumiga puutumuses. Seos sündmusega kantakse samuti HKSOS-i.

Punkti 3 kohaselt töödeldakse abivajaja andmeid terviseseisundi kohta. Need on

terviseseisundit puudutavad andmed, mis aitavad abivajaja abivajaduse välja selgitada.

Andmed on olulised, et osutada vajalikku abi võimalikult kiiresti. Hädaabiteadete menetlemise

korra § 5 lõike 1 kohaselt peab abivajaduse väljaselgitamiseks teate menetleja koguma andmeid

sündmuse, sündmuse asukoha, abivajajate arvu, nende terviseseisundi ja abivajadusest teataja

kohta. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab menetleja üldjuhul ühe minuti jooksul välja

selgitama ohu inimese tervisele või elule.

Punkti 4 kohaselt töödeldakse sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja

ning abi- ja infoteate menetleja üldandmeid ja teenistuskoha andmeid. Need on Häirekeskuses

hädaabiteate ning abi- ja infoteate menetleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood,

hädaabiteate menetleja puhul ka struktuuriüksus. Sündmuse lahendamisega seotud isiku

üldandmete all mõeldakse reageeriva ressursi andmeid: pääste poolt abi osutanud

meeskonnavanema ees- ja perekonnanimi ning (töö)telefoni number ning kiirabi poolelt

brigaadijuhi (töö)telefoni number. Politsei vaatest isikuandmeid ei töödelda.

Punkti 5 kohaselt töödeldakse hädaabiteate edastaja andmeid terviseseisundi ja võimaliku

asukoha kohta, kui kasutatakse lühisõnumi teenust. Need on teenuse kasutaja puue, haigus ja

muu lisateave seoses terviseseisundiga ning teenuse kasutaja võimaliku asukoha nimetus ja

aadress. Ka need andmed on vajalikud selleks, et osutada vajalikku abi võimalikult kiiresti.

Punkti 6 kohaselt töödeldakse ohuteavituse teenuse tellinud riigi ametiasutuse esindaja

üldandmeid. Need on haldusorganit esindava isiku ees- ja perekonnanimi. Ohuteavituse teenust

osutab Häirekeskus oma põhimääruse23 § 9 lõike 2 alusel, mis hõlmab muu hulgas

elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 2 alusel ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamist.

Punkti 7 kohaselt töödeldakse abi- ja infoteenuse tellija üldandmeid. Abi- ja infoteenuse tellija

üldandmed on vajalikud vastava teenuse osutamiseks. Teenuse tellija andmed võtab

Häirekeskus vastu teenuse osutaja nimel. Näiteks on Häirekeskuse vahendusel võimalik tellida

Päästeametilt tuleohutusnõustamist isiku eluasemel kodukülastusena. Häirekeskus võtab

selliseid sooviavaldusi vastu abi- ja infotelefonil 1247. Inimese sooviavalduse vastuvõtmisel

on Häirekeskusel vaja töödelda tema isikuandmeid, sealhulgas nimi, aadress, kus nõustamist

soovitakse, ja kontaktandmed, mille kaudu Päästeamet hiljem külastuse kokku lepib.

23 Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“.

Häirekeskus töötleb loetletud andmeid ja edastab need Päästeametile tema ülesannete

täitmiseks. Ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole võimalik sooviavaldusi täita, sest puuduks

piisav teave, kes ja kus nõustamist soovib24.

Punkti 8 kohaselt töödeldakse kriisiinfo teenuse kaudu lähedase kohta päringu teinud isiku ja

päringualuse isiku üldandmeid ning käesoleva seaduse § 91 lõikes 24 nimetatud andmeid.

Andmete väljastamise eeldusena tuleb päringu tegijal anda Häirekeskusele andmed enda kohta,

et oleks võimalik teada saada, kes on isik, kes andmeid päris ja kellele andmed väljastatakse.

HKSOS-i kantakse päringu teinud isiku isikukood või sünniaeg ja tema seos päringualuse

isikuga. Andmekogus töödeldavad päringualuse isiku andmed on ees- ja perekonnanimi,

isikukood või sünniaeg. PäästeS-i § 91 lõikes 24 nimetatud andmed on tervise infosüsteemist

kriisiinfo teenuse osutamisel päritud andmed selle kohta, kas, kus ja millal on arvatavale

kannatanule osutatud tervishoiuteenust seoses PäästeS-i § 3 lõikes 4 nimetatud sündmusega

(eelkõige ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing, tõsine transpordi-, kiirgus- või

tuumaõnnetus, terrorirünnak, massitulistamine või paljude kannatanutega massiline korratus).

Kriisiinfo teenuse osutamisel ei töötle Häirekeskus arvatava kannatanu terviseandmeid.

Punkti 9 kohaselt töödeldakse kriisiinfo teenuse osutamisel päringu teinud isiku enda kohta

avaldatud andmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui need on vältimatult seotud kriisinfoteenuse

osutamise tinginud erakorralise sündmusega. Need andmed on seotud sellega, et riigiinfo

telefoni või muu kanali kaudu osutatava kriisiinfo teenuse osutamisel võib Häirekeskusel

tekkida vajadus töödelda Häirekeskuse poole pöörduja esitatud ja tema enda kohta avaldatud

teavet, sealhulgas tervise kohta. Näiteks puutus Häirekeskus tervisekriisi ajal kriisiinfo teenuse

osutamisel korduvalt kokku elanike infovajadusega, mis on seotud nende terviseandmetega.

Kuna kõik Häirekeskuse tehtud kõned salvestatakse HKSOS-is, on tegemist isiku edastatud ja

temaga seostatavate terviseandmetega, mis saavad HKSOS-i osaks. Niisamuti vajab isik vastust

esitatud küsimusele, mis tähendab, et Häirekeskuse operaator annab infot, lähtudes isiku antud

teabest. Kokkuvõttes ei ole seetõttu võimalik isiku esitatud ja tema kohta käivaid isikuandmeid

ammendavalt loetleda. Häirekeskus töötleb andmeid kriisiinfo teenuse osutamiseks isiku

nõusolekul (õiguslik alus on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt a),

edastamata neid teistele asutustele25.

Muudatuse olemus ja põhjendused on sisult sarnased eelnõu § 1 punktis 5 tooduga ning seetõttu

ei ole neid käesolevas punktis korratud.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse PäästeS-i § 91 lõike 2 punkti 7 viisil, et abi- ja infoteate

andmetena töödeldakse ka infoteate edastaja ning sündmusega seotud muu isiku esitatud

andmeid. Abi- ja infoteadete andmestikku kantavad andmed on sätestatud HKSOS-i

põhimääruse §-s 52.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse PäästeS-i § 91 lõiget 29 viisil, et HKSOS-is isikuandmete

säilitamise tähtaja möödudes andmed pseudonüümitakse. Ka selle muudatusega ei kaasne

sisulist muudatust isikuandmete töötlemises.

Kehtiva PäästeS-i § 91 lõike 29 kohaselt anonüümitakse HKSOS-is säilitatavad isikustatud

andmed peale ühe aasta ja ühe kuu pikkust säilitustähtaega. Andmekaitse Inspektsioon on

asunud seisukohale, et isikuandmed on anonüümsed vaid juhul, kui need on muudetud viisil, et

üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Sealjuures peab

anonüümseks muutmine olema pöördumatu. Pärast isikute nime, isikukoodi, sünniaja ja

24 SK_HKSOS PM ja HMK_25042022.pdf. 25 SK_HKSOS PM ja HMK_25042022 (4).pdf.

kontaktandmete kustutamist ei ole tegemist mitte andmekogu anonüümsete andmetega, vaid

pseudonüümitud andmetega, mille töötlemisele kohaldatakse IKÜM-i nõudeid.26 Kuna

sündmuse asjaolude kaudu säilib teoreetiline võimalus, et peale isikuandmete eemaldamist on

võimalik konkreetne isik nendega kokku viia, siis ei ole korrektne sõnastus, et kõnesolevad

andmed anonüümitakse.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse HKSOS-i põhimääruse regulatsiooni ulatust PäästeS-i

§ 91 lõikes 4. Kehtiva lõike 4 kohaselt sätestatakse HKSOS-i põhimääruses andmekogu

pidamise kord, volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis,

andmeandjad, andmesaajad, andmete säilitamise täpsed tähtajad ja vajaduse korral muud

andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Muudatuse kohaselt sätestatakse

siseministri määrusega andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) andmesaajad;

3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;

4) andmete säilitamise täpne tähtaeg;

5) andmekogu ülesehitus ja täpne andmekoosseis;

6) järelevalve andmekogu pidamise üle;

7) vastutava töötleja ülesanded;

8) volitatud töötleja ja tema ülesanded.

Sätte sõnastust on muudetud selliselt, et see oleks paremini kooskõlas AvTS-iga, milles on

sätestatud andmekogude põhimääruse sisu. AvTS-i § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse

andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja

(haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis,

andmeandjad ning vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud

küsimused. Eelnõu kohaselt reguleeritakse siseministri määrusega samuti andmekogu pidamise

kord ja punktides 1–8 tuuakse eraldi välja, mida peab andmekogu pidamise kord määruse

tasandil kindlasti sisaldama. Võrreldes sätte kehtiva sõnastusega on eraldi välja toodud ka

andmeandjad, andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine, vastutava ja volitatud töötleja

täpsed ülesanded ning järelevalve HKSOS-i pidamise üle.

Andmekogude juhendis27 on loetelu andmekogu pidamise olulistest küsimustest, mida

põhimäärusega reguleeritakse. Seejuures on näiteks eraldi välja toodud, et põhimääruses tuleb

mh reguleerida andmeandjate osa, kohustuste jaotus vastutava ja volitatud töötleja vahel ehk

vastutava ja volitatud töötleja täpsed ülesanded ning andmete saajad ja andmete saamise

tingimused ehk andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine. Ka järelevalve osa on eraldi

andmekogude juhendis (p-s 4.5.1) märgitud. Seega sätestatakse nüüd seaduse tasandil kõik

olulised ja vajalikud punktid, mida põhimääruse regulatsioon peab sisaldama.

Oluline on märkida, et käesolev muudatus ei ole sisuline. HKSOS-i põhimääruses sisalduvad

vastavad normid ka praegu (§-s 6 on sätestatud see, kes esitavad andmekogusse andmeid

(andmeandja); andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine on reguleeritud 4. peatükis;

vastutava ja volitatud töötleja ülesanded 5. peatükis ning järelevalve 6. peatükis). Antud

muudatus tehakse kooskõlas PS-i §-s 10 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt

langetab põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused seadusandja. Nagu ka

käesoleva eelnõu § 1 punktis 4 toodud selgituses on märgitud, peab andmekogu pidamise

eesmärk kui volitusnormi tuum olema seaduses sätestatud. Selline reguleerimine on vajalik, et

26 Andmekaitse Inspektsiooni 10.11.2022. aasta kiri nr 1.2.4/22/2627. 27 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend, lk 13–14.

teostada kontrolli andmekogu pidamise ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle28. Antud

muudatusega ei kaasne HKSOS-i põhimääruse täiendamise vajadust, vaid seaduses

reguleeritakse täpsemalt andmekogu põhimääruse regulatsiooni piirid.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse PäästeS-i § 132 lõikes 3 reguleeritud Päästeameti

kohaldatava riikliku järelevalve meetme erisuse sisu. Päästeamet kohaldab valduse läbivaatuse

meedet, kui see on vajalik päästetöö või demineerimistöö teostamisel. Praegu kehtiva sätte järgi

võib Päästeamet halduskohtu loata siseneda valdaja eluruumi, kui see on vajalik päästetööks

või demineerimistööks. Muudatusega kõrvaldatakse sättest ebatäpsus.

Valdusesse sisenemise riikliku järelevalve erimeedet reguleeritakse KorS-i §-ga 50, mis ei näe

ette valdusesse sisenemiseks kohtu luba. Küll aga on KorS-i § 51 lõike 2 kohaselt vajalik kohtu

luba valduse läbivaatuseks: isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus ning äriruumi läbivaatus

väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega on lubatud ainult läbivaadatava elu- või äriruumi

asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Sama on Riigikohus välja toonud ka 2015. aasta

otsuses: „Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on oma eesmärgilt ja olemuselt,

tagajärgedelt ning põhiõiguste riive intensiivsuselt kaks erinevat meedet. Valdusesse

sisenemise korral on tegemist valdusesse sisenemise, seal olemise ja üksnes selle visuaalse

vaatlemisega, mille eesmärgiks on mh selgitada ega ei esine ohuolukorda. Kuna valdusesse

sisenemise meede riivab isiku õigusi väiksema intensiivsusega, ei nõua see õiguse kohaselt

eelnevat halduskohtu luba. Valduse läbivaatus riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse

sisenemine, kuna see hõlmab lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele

vaatlemisele ka seal asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist (nt kappide ja sahtlite avamist jmt).

/…/ Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma

loaga.“29 Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise

vajaduse tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul

on korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema tagantjärele. Päästetööks või demineerimistöö

käigus valduse läbivaatuse teostamiseks ei ole halduskohtu loa taotlemise nõue

eesmärgipärane – taolised sündmused on reeglina ajakriitilised ja loa taotlemise vajadus

takistaks päästjatel oma tööd efektiivselt teha. Samuti pole kohtul sisulist teadmist, et hinnata

päästemeeskonna tegevust sündmuskohal. Päästesündmuse lahendamisel valduse läbivaatus ei

ole võrdsustatav politsei või teiste uurimisorganite teostatava läbiotsimisega, milleks on isiku

õiguste olulise riive tõttu vajalik halduskohtu luba. Isiku elu, tervise ja vara kiire kaitse

eesmärgil sekkumise vajadus kaalub üle omandi (PS-i § 32) ja kodu (PS-i § 33) puutumatuse

õiguse riive. Seega, kui valduse läbivaatus on vajalik päästetööks või demineerimistööks, siis

saab meetme kohaldamist pidada õigustatuks. Seejuures on erandit vaja üksnes selleks, et

vaadata elu- või äriruum läbi väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega.

PäästeS-i § 132 lõike 3 sõnastuses esinevale puudusele juhiti tähelepanu ka 2022. aastal

Turvalisuskompassis avaldatud artiklis30. Artiklis selgitatakse, et päästesündmuse lahendamisel

on keeruline eristada valdusesse sisenemise ja selle läbivaatuse piiri, mistõttu on PäästeS-is

vajalik nende meetmete liitmine või selgem eristamine. Seadusandja eesmärk on PäästeS-i

§ 13² lõigetes 2 ja 3 toodud erisuste sätestamisel olnud siiski valduse läbivaatus, mitte ainult

valdusesse sisenemine. Seda tõlgendust toetab ka kuni 30. juunini 2014 kehtinud PäästeS-i

redaktsiooni § 24 sõnastus31, mille kohaselt võib Päästeamet valdaja nõusolekuta isiku valduses

oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi

seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:

28 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend, lk 6–7. 29 RKHKo, 03.11.2015, 3-3-1-36-15, punkt 13.2. 30 Kroonberg, Riina, Roosve, Triin. 2022. Korrakaitsemeetmed päästetöödel ja laiemaltki. Turvalisuskompass 3.

Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 134–136. 31 RT I, 29.12.2011, 206.

1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kelle

elu või tervis on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;

2) päästesündmuse väljaselgitamiseks või

3) päästetööks või demineerimistööks.

Täiendavalt oli kõnesoleva PäästeS-i redaktsiooni § 24 lõike 2 kohaselt piiratud või tähistatud

kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal õigus viibida valduse läbivaatuse juures, välja arvatud

juhul, kui valduse läbivaatus on vajalik päästetööks või demineerimistööks. KorS-i

jõustumisega 1. juulil 2014. aastal muutusid need sätted kehtetuks ja jõustusid PäästeS-i §-s 132

sätestatud riikliku järelevalve erisused.

Samuti juhiti viidatud artiklis tähelepanu, et PäästeS-i § 132 lõike 3 sõnastuse kohaselt on

meetme kohaldamise alt välistatud äriruumid, mille läbivaatamiseks on järelikult vajalik

halduskohtu luba. Sellisele lähenemisele ei ole päästesündmuse lahendamise kontekstis

mõistlikku põhjendust, kuna näiteks põlengu kustutamisel ei ole vahet, kas tegemist on isiku

omandis või kasutuses oleva eluaseme või äriruumiga. Seetõttu antakse muudatuse kohaselt

Päästeametile õigus halduskohtu loata vaadata läbi eluruum ja äriruum väljaspool selle töö- või

lahtiolekuaega, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks.

Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse PäästeS-i § 132 lõike 4 esimesse lausesse täiendus, et kui

Päästeamet teostab valduse läbivaatust eelnõukohase PäästeS-i § 132 lõike 3 alusel, siis kaasneb

ka selle toiminguga valdaja teavitamise kohustus. PäästeS-i § 132 lõikes 4 on praegu ette nähtud

vaid valdusesse sisenemisest teavitamise kohustus. Päästesündmuse lahendamisel on

valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse meetmete rakendamine sageli väga tihedalt seotud

ning seetõttu on otstarbekas reguleerida teavitamise kohustus ühes lõikes.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse PäästeS-i § 132 uue lõikega 5. Muudatuse kohaselt võib

Päästeamet kohaldada vahetut sundi aitamaks kiirabibrigaadil siseneda valdusesse, et pääseda

patsiendi juurde, kes vajab tervishoiuteenust.

Vahetu sunni kasutamise õiguse andmisega Päästeametile kiirabibrigaadi abistamiseks ei anta

Päästeametile ülesannet tervishoiuteenuse osutamisel osaleda. Päästeamet ei sisene seejuures

ka valdusesse ega taga edasist valduse valvet. Päästeameti roll piirdub vaid vahetu sunni

kohaldamisega. Takistuse kõrvaldamisega abistab Päästeamet kiirabibrigaadi viisil, et

kiirabibrigaadil oleks võimalik asuda oma ülesannet täitma. Eelnõu kohaselt asutuste

ülesandeid ei muudeta, vaid Päästeameti rolli täpsema reguleerimisega tagatakse parem

õigusselgus kiirabisündmuste lahendamisel.

Päästemeeskondi kaasatakse sageli kiirabisündmustele, et abivajaja juurde pääsemiseks avada

näiteks uks või aken. 2023. aastal avas Päästeamet ametiabi korras ukse või akna kokku üle 420

juhul: ametiabi taotlesid nii politsei, kiirabi kui ka kohaliku omavalitsuse üksused. Kiirabi

abistamiseks ametiabi korras ukse avamine või takistuse kõrvaldamine Päästeameti poolt

moodustas sellest üle kolmandiku (2023. aastal 131 juhtumit)32. Kuna Päästeameti abi vajavaid

kiirabisündmuseid on aastas võrdlemisi palju, siis on põhjendatud anda Päästeametile selge ja

konkreetne õigus kiirabi abistamisel. Samuti on Päästeametile seni kaasnenud halduskoormus

ja rahaline kulu seoses ebaselgetel alustel tehtud toimingute vaidlustamisega. Aastas esitatakse

Päästeametile keskmiselt kümme kahjunõuet, millest osa on seotud uste avamisega. Kui

tegevuseks puudub selge õiguslik alus, siis tuleb Päästeametil tekitatud kahju hüvitada.

Kiirabisündmusel näiteks ukse või akna avamise toimingut tehes kasutab Päästeamet füüsilist

jõudu, mida saab käsitada vahetu sunni kohaldamisena KorS-i § 74 lõike 1 tähenduses. Vahetut

32 Päästeameti kiirabi abistamise statistika ja lühianalüüs 2022–2023. Memo on asutusesiseseks kasutamiseks.

sundi kohaldab KorS-i § 75 lõike 1 alusel politsei. Muu korrakaitseorgan saab kasutada vahetut

sundi vaid seaduses sätestatud juhul. KorS-i § 6 lõike 6 kohaselt osutab politsei teisele

korrakaitseorganile halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi

riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises.

Halduskoostöö seadus vahetu sunni kohaldamist ei reguleeri. KorS-i kommentaarides on

selgitatud, et korrakaitseorgan, kelle pädevuses ei ole vahetu sunni teostamine, taotleb politseilt

ametiabi vahetus sunnis seisneva toimingu sooritamiseks33. Praktikas kaasavad aga teised

korrakaitseorganid Päästeametit, et valdusesse sisenemist takistavat ust või akent avada, kuna

Päästeametil on selleks vajalikud tööriistad ja oskused. Kehtiva õiguse kohaselt tekib

kiirabisündmuste puhul olukord, et valdusesse sisenemiseks peaks sündmusele reageerima

kolm ametkonda (kiirabi, politsei ja pääste). See on riigi ressursside ebamõistlik kasutus,

mistõttu vajab töökorraldus ülevaatamist. Samuti on tegemist probleemse olukorraga, kus isegi

lühike ajaline viivitus võib kaasa tuua patsiendi surma.

Praegu on Päästeameti kaasamise juhud reguleeritud küll Vabariigi Valitsuse 20. detsembri

2018. aasta määruses nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe ning

Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ (§ 5 lõige 3), kuid määrus ei anna Päästeametile õigust

kohaldada vajaduse korral vahetut sundi kiirabibrigaadi abistamiseks. Päästeamet on

reageerimise kriteeriumid väljasõiduplaanidega kinnitanud ja Häirekeskus alarmeerib

abiandjaid lähima abi põhimõttel. Väljasõiduplaan sisaldab Päästeameti ja Häirekeskuse

eelnevalt kokkulepitud töökorraldust sündmustele abiandjate saatmiseks. Kiirabi abistama on

võimalik saata vaba päästemeeskond. Kui Päästeameti ressurss on oma põhiülesannete

täitmisega hõivatud, siis ei ole võimalik kiirabisündmusele reageerida ja sel juhul otsib

Häirekeskus võimaluse korral näiteks PPA ressursse kiirabibrigaadi abistamiseks.

Abivajaja või kolmanda isiku valdusesse isiku nõusolekuta sisenemine on avaliku võimu

teostamine, mille käigus riivatakse isiku õigusi. PS-i § 32 lõige 1 kaitseb igaühe omandi ja PS-i

§ 33 kodu puutumatust. Kiirabiväljakutsetel valdusesse sisenemisel riivatakse seda õigust

märkimisväärselt, kuid seda tehakse vaid juhul, kui on alust arvata, et ruumis viibiva isiku elu

või tervis võib olla ohus (PS-i § 16 ja PS-i § 28 lõikega 1 kaitstavad hüved). Viimane kaalub

üle omandi või kodu puutumatuse riive. Päästeameti poolt kiirabi abistamise vajadus seisneb

füüsilise jõuga takistuse eemaldamises (eelkõige ukse või akna avamine, et kiirabibrigaad

pääseks abivajaja juurde). Kuna kehtiv õigus ei anna selget alust Päästeameti poolt vahetu sunni

kohaldamiseks kiirabi abistamisel, antakse see õigus käesoleva eelnõuga. Kiirabisündmusel

hindab kiirabibrigaad vajadust abivajaja juurde pääseda ja selleks takistus kõrvaldada, mis

põhineb sellel, kas kahtlustatakse ohtu inimese elule või tervisele. Takistuse kõrvaldamine on

toiming, mille tegemine fikseeritakse operatiivsides Häirekeskusega, samuti HKSOS-is.

Hinnang tugineb eelkõige hädaabiteatest saadud, aga ka sündmuskohal selguvale infole ning

tervise infosüsteemi terviseandmetele. Kiirabibrigaad annab Päästeameti abi kasutamise

vajadusest teada raadioside teel Häirekeskusele. Kiirabibrigaad peab olema valmis nii

sündmuse lahendamise käigus kui ka hiljem põhjendama, miks ukse või värava avamine või

muu takistuse kõrvaldamine konkreetses olukorras on vajalik. Samas on mõistetav, et kiiret

reageerimist vajava sündmuse lahendamise käigus ei saa eeldada väga põhjalikku analüüsi.

Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt muudetakse PäästeS-is rahvusvahelisel päästetööl ja

demineerimistööl osalemise regulatsiooni. Muudatuse kohaselt esitatakse uues sõnastuses kogu

PäästeS-i 6. peatükk. Kuna 6. peatükki lisatakse täiendavad paragrahvid, muutub ka PäästeS-is

6. peatükile järgneva sätte numeratsioon (senine § 311 muutub §-ks 3115). Kuigi see eeldab

numeratsiooni muutmist, on PäästeS-i loogilise ülesehituse säilitamiseks otstarbekas täiendada

6. peatükki ja lisada sellesse paragrahve juurde, mitte paigutada seaduse lõppu uut peatükki.

33 Roosve, Triin. 2017. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 6 punkt 4.

Kõnesoleva muudatusega on seotud ka eelnõu §-ga 5 tehtavad muudatused, mille kohaselt

võetakse RTsMS-ist välja viited kiireloomulisele missioonile. Päästeameti osalemises

rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl ei tehta sisulisi muudatusi, vaid PäästeS-is

luuakse selleks terviklik raamistik.

Rahvusvahelise tsiviilmissiooni all mõistetakse missiooni, mis täidab humanitaarabi või

rahvusvahelise mittesõjalise kriisiohje ülesandeid. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemine

on seotud Eesti Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustusega panustada Euroopa Liidu

ühise välis- ja julgeolekupoliitika koostöösse. Samuti viivad tsiviilmissioone läbi muud

rahvusvahelised organisatsioonid, mille liige Eesti on, sealhulgas Ühinenud Rahvaste

Organisatsioon ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Alates 2011. aastast on

Eesti lähetanud erinevatele Euroopa Liidu, NATO, OSCE ja ÜRO missioonidele ligi 60

eksperti. Praegu osaleb Eesti Euroopa Liidu missioonidel Ukrainas, Gruusias, Armeenias ja

Moldovas.34 Päästeamet osaleb kitsamas tähenduses rahvusvahelisel päästetööl ja

demineerimistööl, mis jaguneb kiireloomuliseks piiriüleseks koostööks ja kiireloomuliseks

missiooniks. Siia alla kuulub nii reageerimine lühiajalistele päästesündmustele Läti

territooriumil (kiireloomulise piiriülese koostööna) kui ka kiireloomulise missiooni raames

metsatulekahju kustutamine näiteks Hispaanias.

Kehtiva õiguse järgi tuleb olenevalt konkreetsest kiireloomulisest missioonist kohaldada

paralleelselt nii PäästeS-i kui RTsMS-i. See muudab aga olukorra õiguslikult keerukaks. Eelnõu

väljatöötamisel võeti aluseks RTsMS, kuid kohandati regulatsioon päästevaldkonna vajadustele

vastavaks. Eelnõu on RTsMS-iga kooskõlas. Samuti on eelnõu kooskõlas PS-i §-ga 120, mille

kohaselt Eesti Vabariigi suhtlemise kord teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

sätestatakse seadusega. Eesti Vabariik on riigina rahvusvahelise õiguse subjekt ehk

rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja ning nimetatud säte

reguleerib suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektidega. PS-i § 120 kohaselt

kehtestatakse välissuhtlemise kord Riigikogu vastuvõetud seadustega, mitte täitevvõimu

aktidega. RTsMS on PS-i kommentaarides välja toodud ühe välissuhtlemist korraldava

seadusena.35 Eelnõu kohaselt kehtestatakse RTsMS-i suhtes eriregulatsioon – reguleeritakse

kitsalt rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemist, mis on samuti osa

välissuhtlemisest ning rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemisest.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 31 reguleeritakse rahvusvahelist päästetööd ja

demineerimistööd, mille alla kuuluvad kiireloomuline piiriülene koostöö ning kiireloomuline

missioon.

Lõikega 1 sätestatakse, et Päästeamet osaleb rahvusvahelisel päästetööl:

1) kiireloomulises piiriüleses koostöös rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve alusel;

2) kiireloomulisel missioonil rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel.

Praegu on rahvusvahelisel päästetööl osalemine reguleeritud kahes seaduses – PäästeS-is ja

RTsMS-is. Sealjuures on PäästeS-i § 31 lõikes 1 reguleeritud osalemine rahvusvahelise

päästekokkuleppe, Euroopa Liidu liikmesriigi esitatud abipalve alusel või RTsMS-is nimetatud

juhul. PäästeS-is reguleerimata juhul kohaldatakse RTsMS-i. Praktikas on see tekitanud

segadust, millistel juhtudel kumbagi seadust kohaldatakse. Võrreldes PäästeS-iga on eelnõu

sõnastusest välja jäetud rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine RTsMS-i

alusel. Seega, eelnõu muudatuse kohaselt toimub rahvusvahelise päästetöö ja

demineerimistööna kiireloomulisel missioonil osalemine vaid PäästeS-i alusel. Lisaks on

34 Välisministeerium. Eesti osalemine tsiviilmissioonidel (vaadatud 17.09.2025). 35 Mälksoo, L., jt. 2020. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 120 nr 1–3.

rahvusvahelise päästekokkuleppe asemel üldisemalt sõnastatud, et abistamine toimub

rahvusvahelise kokkuleppe alusel. Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti

Vabariigi valitsuse vahel on sõlmitud hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile

reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe. See on seadusena ratifitseeritud36.

Tegu on raamlepinguga, mille üksikasjalikumaks rakendamiseks võib sõlmida täpsustavaid

kokkuleppeid. Soome ja Rootsiga koostööd ei ole seadusega reguleeritud – nende riikidega on

sõlmitud valitsuste vahel päästekokkulepped.

Punkti 1 kohaselt toimub kiireloomuline piiriülene koostöö rahvusvahelise kokkuleppe kohase

abipalve alusel. Eelnimetatud Eesti, Leedu ja Läti vahel sõlmitud raamlepingut täpsustava

lepinguna sõlmiti Eesti Päästeameti ja Läti Vabariigi Riikliku Tuletõrje- ja Päästeteenistuse

(edaspidi Läti päästeteenistus) vahel 30. augustil 2021. aastal koostööleping, mis keskendub

operatiivkoostööle ehk kiireloomulisele päästealasele koostööle. Nimetatud koostöölepinguga

on Läti päästeteenistusega paika pandud Eesti ja Läti piirialadel piiriülese tuletõrje- ja

päästetööde käigus abi osutamise ja koostöö tegemise protseduurid. Päästemeeskonnad

reageerivad 40 kilomeetri kaugusele kummagi riigi piirist, arvestades riiklikke

väljasõidukordasid ja sündmuskohale lähima päästeressursi paiknemist.

Punkti 2 kohaselt toimub kiireloomulisel missioonil osalemine rahvusvahelise kokkuleppe või

abivajava riigi abipalve alusel. Võimalike alustena on mõeldud nii Euroopa Liidu

elanikkonnakaitse mehhanismiga liitumisel võetud kohustusi kui ka naaberriikidega sõlmitud

päästekokkuleppeid. Sellised päästekokkulepped vastastikuse abi osutamiseks õnnetuse korral

on sõlmitud Soome37, Läti38, Leedu39 ja Rootsiga40. Lisaks näeb säte ette võimaluse reageerida

Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste riikide abipalvetele.

EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu võivad taotleda abi kõik maailma riigid, kui

hädaolukorra ulatus ületab nende katastroofidele reageerimise suutlikkuse. Eesti panustab

päästemeeskonna Urban Search and Rescue (USAR) meeskonnaga Euroopa elanikkonnakaitse

mehhanismi. Tegemist on ühe mooduliga European Humanitarian Response Capacity (EHRC)

instrumendist. Seega, tegemist on Eesti Vabariigi nimel võetud ametliku kohustusega

panustada vajaduse korral väljaspool Eestit päästemeeskonnaga hädaolukordade ja kriiside

lahendamisse. Tegemist ei ole eraõigusliku algatusega ega erakapitalil põhineva tegevusega.

Soome, Läti, Leedu ja Rootsiga sõlmitud päästekokkulepete alusel esitatavaid abipalveid võtab

vastu Päästeameti vastutav korrapidaja. EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu abipalve

esitamise Eesti kontaktpunkt on Riigikantselei. Muude riikide esitatavate abipalvete puhul ei

ole Eestis kontaktpunkti kokku lepitud.

Lõikega 2 sisustatakse kiireloomulise piiriülese koostöö mõiste. Kiireloomuline piiriülene

koostöö PäästeS-i tähenduses on pidevas operatiivses valmisolekus päästeüksuse osalemine

päästetööl teise riigi territooriumil. Piiriülese koostööna reageerivad päästetööks igapäevases

operatiivses valmisolekus olevad päästeüksused päästekomandodes ja päästetöö välijuhid.

Eesti Päästeameti ja Läti päästeteenistuse vahel sõlmitud koostöölepingu eesmärk on

36 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise,

nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seadus. 37 Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline hädaolukorra ennetamise, selleks valmistumise

ja selle lahendamise koostöökokkulepe. 38 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise,

nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe. 39 Vt viide 32. 40 Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks

valmisoleku tagamise ja nende tagajärgede likvideerimise kohta.

lihtsustada abi osutamist ja koostööd piiriüleste päästesündmuste korral. See tähendab, et Valga

päästjad võivad sõita riigipiirist kuni 40 kilomeetrit Läti territooriumile näiteks eluhoone

tulekahju kustutama. Selline lähima abi printsiibi kasutamine tagab inimestele kiirema

päästealase abi hoolimata asjaolust, et abiosutaja tuleb vajaduse korral teisest riigist. Nimetatud

lepingus on kasutusele võetud päästeüksuse mõiste, mis on laiema tähendusega kui

päästemeeskonna mõiste, hõlmates lisaks päästemeeskonnale näiteks ka välijuhte või

päästeautot ainult alarmsõidukijuhiga (muu hulgas paakauto, redel- või tõstukauto,

konteinerauto) jm.

Lõike 3 kohaselt avatakse kiireloomulise missiooni mõiste. Kiireloomuline missioon PäästeS-i

tähenduses on päästemeeskonna liikme lähetamine teise riigi territooriumile päästetööle või

demineerimistööle, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast

kiireloomulisel missioonil osalemise otsust. Reageerimisvalmidus tähendab, et

päästemeeskonna reservi liige peab olema enne läbinud meditsiinilise kontrolli, vaktsineeritud,

saanud vajaliku väljaõppe, samuti peab valmis olema kaasavõetav varustus või on see võimalik

koostööpartnerite kaudu kiiresti komplekteerida.

Näiteks EL-i elanikkonnakaitsemehhanismi puhul toimub reageerimine kriisidele Brüsselis

asuva kriisikoordinatsiooni keskuse (European Emergency Responce Coordination Center ehk

ERCC) kaudu, mis vahendab abipalveid ning selle kaudu koordineeritakse ühtselt Euroopa

Liidu abiosutamist. Igal riigil on võimalus üles anda nn ühisressursi võimekusi, mida

nimetatakse mooduliteks. Eesti panustab näiteks pumba- ja meditsiinimooduliga. Kui abivajav

riik on esitanud abipalve, on liikmesriikidel, kellel vajaminev ressurss või moodul on olemas,

võimalus abi pakkuda. Siiski jääb viimane sõna abiosutaja vastuvõtmiseks abipalve esitanud

riigile, kes võib abipakkumise vastu võtta või tagasi lükata. Olenevalt moodulist on

reageerimisaeg abipalve esitaja abipakkumise vastuvõtmisest kuni väljalennu või -sõiduni 12–

72 tundi.

Abipalve saabumisel konsulteerivad asjassepuutuvad asutused (VäM, Siseministeerium,

Riigikantselei, Päästeamet vm) omavahel. Konsultatsioonide käigus tehakse selgeks kehtivad

kohustused, sihtkoha eripärad, abi ootava poole ootused ja kiireloomulise missiooni

toimumiseks vajalik (logistika, maksumus jms).

Kehtiva PäästeS-i § 31 lõikes 2 toodud volitusnorm jäetakse paragrahvi 31 tekstist välja.

Volitusnormi alusel antud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2011. aasta määrus nr 51

„Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise ja kulude katmise kord“ (edaspidi

määrus nr 51) muutub kehtetuks ning uut määrust ei kehtestata. Valdav osa kõnesoleva määruse

regulatsioonist on lisatud eelnõusse ja rakendusakti kehtestamine ei ole enam vajalik.

Lõike 4 kohaselt tehakse rahvusvahelist demineerimistööd kiireloomulisel missioonil

rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel. Rahvusvaheline

demineerimistöö on toodud eraldi lõikesse eristamaks selgelt, et see ei ole seotud kiireloomulise

piiriülese koostööga.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 311 reguleeritakse täpsemalt kiireloomulist piiriülest koostööd.

Praegu on päästealane kiireloomulise piiriülese koostöö kokkulepe sõlmitud ainult Lätiga.

Eelnõukohase PäästeS-i § 311 lõiked 1 ja 2 on sarnases sõnastuses reguleeritud PäästeS-i § 31

lõigetes 3 ja 4. Ka eelnõukohane PäästeS-i § 311 lõige 3 ei ole sisult uus. Sarnane regulatsioon

on ette nähtud PäästeTS-i §-ga 22.

Lõike 1 kohaselt võib Päästeamet välislepingu alusel kaasata päästetööle Eesti Vabariigi

territooriumil teise riigi pädeva asutuse koos selle tegevuses osalevate vabatahtlikega. Teise

riigi haldusorgani kaasamine on ka PäästeS-i § 31 lõike 3 lubatud, kuid sellega võrreldes on

eelnõusse lisatud täiendus, et asutusega koos võib kaasata selle tegevuses osalevad

vabatahtlikud päästjad. Kaasatud asutusel on Eesti territooriumil pädevus ja volitused

välislepingu kohaselt. Regulatsioon võimaldab tõhustada koostööd piirialadel, kindlustades abi

kiirema kohalejõudmise. Eelnõu kohaselt võivad seega päästekokkulepete alusel Läti, Leedu,

Soome ja Rootsi päästeteenistuse tegevusse kaasatud vabatahtlikud päästjad osaleda Eestis

päästetöödel. Näiteks võib Valka päästemeeskond reageerida lähima abi printsiibi alusel Eesti

territooriumil eluhoone tulekahju kustutama koos Läti päästeteenistuse tegevusse kaasatud

vabatahtlike päästjatega. Ilma teise riigi haldusorgani esindajata ei ole lubatud vabatahtlikel

Eesti territooriumil päästetööl osaleda. Kuna eelnõukohase PäästeS-i § 311 lõike 2 kohaselt on

lubatav kaasata Päästeameti tegevuses osalevaid vabatahtlikke päästetööle teise riigi

territooriumil, siis on põhjendatud, et samadel tingimustel võib vabatahtlikke päästjaid kaasata

päästetööle Eesti territooriumil.

Lõikega 2 sätestatakse Päästeameti kaasamine päästetööle teise riigi territooriumil.

Välislepingu alusel võib Päästeameti koos tema tegevuses osalevate vabatahtlikega kaasata

päästetööle teise riigi territooriumil. Eesti Päästeametil on teise riigi territooriumil päästetööl

osaledes pädevus ja volitused välislepingu kohaselt. Kehtiva PäästeS-i § 31 lõike 4 alusel võib

ka praegu kaasata Eesti Päästeameti päästetööle teise riigi territooriumil ja kiireloomulise

piiriülese koostööna päästetööde tegemist ei vormistata Päästeameti kutselistele päästjatele ega

tema tegevuses osalevatele vabatahtlikele lähetusena. Sealjuures sarnanevad argumendid ja

näited lõike 1 selgituses tooduga. Eestis tegutsevad vabatahtlikud päästjad ei osale ilma

Päästeameti esindajata päästetööl teise riigi territooriumil. Arvestades riigipiiri lähedust, võib

seega tekkida vajadus kaasata eelkõige Lõuna-Eesti maakondades tegutsevaid vabatahtlikke

päästjaid Lätis toimuvale päästetööle. Vabatahtlikud päästjad moodustavad olulise osa Eesti

päästevõrgustikust: peale 71 riikliku komando tegutseb 119 vabatahtlikku komandot ja kaks

reservpäästerühma. Ööpäev läbi on päästetöödeks valmis umbes 300 kutselist ja umbes 250

vabatahtlikku päästjat.41 Seeläbi on vabatahtlikel päästjatel roll ka kiireloomulisel piiriülesel

koostööl osalemisel.

Lõikega 3 sätestatakse, et kiireloomulise piiriülese koostöö raames rahvusvahelisel päästetööl

osalemist ei käsitata lähetusena. Tegu on tavapärase reageerimisega päästesündmusele, mis

mahub ühe tööpäeva sisse. Just kiireloomulisuse tõttu ei ole otstarbekas vormistada

tavapäraseid lähetusega kaasnevaid dokumente, mille asutusesisene menetlus kestaks

tavapäraselt mitu päeva. Lähetuse vormistamise eesmärk on katta lähetatavale lähetusega

seotud kulutused (nt transpordiga seonduvad kulud), mis antud olukorras ei ole vajalik. Kuna

kutseliste ega ka vabatahtlike päästjate osalemine kiireloomulisel piiriülesel koostööl ei erine

päästesündmuse lahendamisest Eesti territooriumil, siis puudub vajadus neile lisakulusid

kompenseerida.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 312 reguleeritakse kiireloomulise missiooni korraldust – selleks

valmistumist ja missioonil osalemist. Praegu reguleeritakse neid aspekte määrusega nr 51,

millest tulenevad põhimõtted on eelnõus säilitatud.

Lõike 1 kohaselt on kiireloomuliseks missiooniks valmistumisel ja missioonil osalemisel juhtiv

roll Päästeametil. Päästeamet korraldab päästemeeskonna ja selle reservi liikme missiooniks

valmistumist, sealhulgas väljaõpet, aga ka nende tervisekontrolli ja vaktsineerimist, ning

muretseb ja komplekteerib missioonile lähetamiseks vajaliku varustuse. Samuti korraldab

Päästeamet missioonil osalemist – lähetab päästemeeskonna liikme missioonile. Päästeametil

41 Päästeamet. Päästeamet organisatsioonina (vaadatud 10.09.2024).

on kohustus kanda kiireloomuliseks missiooniks valmistumisega ja sellel osalemisega

kaasnevad kulud eelnõukohase PäästeS-i §-s 3111 sätestatud ulatuses.

Kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja missioonil osalemise korraldamisel täidab

Päästeamet järgmiseid ülesandeid:

1) tagab päästemeeskonna ja selle reservi liikme ning varustuse valmisoleku kiireloomuliseks

missiooniks;

2) lähetab päästemeeskonna kiireloomulisele missioonile;

3) viib läbi päästemeeskonna ja selle reservi liikme väljaõppe osalemiseks kiireloomulisel

missioonil;

4) juhib päästemeeskonna moodustamist kiireloomuliseks missiooniks;

5) sõlmib teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega vajalikud lepingud kiireloomulise missiooni

alustamise tagamiseks;

6) korraldab kiireloomulisele missioonile lähetatava päästemeeskonna liikme tervisekontrolli

ja vaktsineerimist (vt lähemalt eelnõukohase PäästeS-i § 3113);

7) teeb muid kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise korraldamiseks

vajalikke toiminguid.

Lõike 2 kohaselt moodustab Päästeamet kiireloomuliseks missiooniks valmistumiseks

päästemeeskonna reservi. Päästemeeskonna reservi kinnitab Päästeamet käskkirjaga. Sinna

kuuluvate isikute nimekirja hoiab Päästeamet ajakohasena ja uuendab käskkirja igal aastal, et

selle põhjal valida võimalikud kandidaadid kiireloomulisele missioonile. RTsMS-i § 4 lõike 5

punkti 3 kohaselt peab Välisministeerium missiooniks valmistumise ja missioonil osalemise

korraldamiseks ekspertide andmekogu. Sellist andmekogu ei ole asutatud, mistõttu eelnõu § 5

punktiga 2 tehtavate muudatusega tunnistatakse see säte kehtetuks.

Päästemeeskonna reservi arvatakse liikmed vabatahtlikkuse alusel. Praegu kuulub sinna

ligikaudu 360 valdkondlikku eksperti: näiteks päästeametnikud, meedikud, logistikud jt

elualade esindajad. Sealjuures muutub koosseis ajas pidevalt. Päästemeeskonna reservi

hõlpsamaks haldamiseks on see jaotatud valdkondlikeks gruppideks. Päästemeeskonna reserv

on moodustatud eesmärgiga, et Päästeametil oleks tulenevalt missiooni eripärast võimalik

kiiresti komplekteerida konkreetses olukorras vajalike oskuste ja kogemustega

päästemeeskond. Tegemist on Päästeameti hallatava ja pidevas valmisolekus oleva

võrgustikuga. Päästemeeskonna reservi liikmete leidmiseks korraldab Päästeamet vajaduse

korral avalikke konkursse. Peamiselt värvatakse liikmeid olemasolevate liikmete soovituste

kaudu.

Päästemeeskonna reservist väljaarvamine on reguleeritud eelnõukohase PäästeS-i §-ga 317.

Lõikega 3 sätestatakse, et päästemeeskonna reservist moodustab Päästeamet kiireloomulise

missiooni päästemeeskonna. Meeskonna nimetus on Eesti Päästemeeskond, inglise keeles

Estonian Disaster Relief Team (EDRT). Eesti Päästemeeskond ei ole Päästeameti

struktuuriüksus. Päästemeeskonna reservi liikmete hulgast valitakse iga missiooni tarbeks

päästemeeskonna liige või liikmed, arvestades vastava kiireloomulise missiooni eesmärki ja

konkreetsel ajahetkel päästemeeskonnas olemasolevaid võimekusi.

Päästemeeskonna reservi struktuuris on eristatud järgmised valdkondlikud rühmad:

1) otsingu- ja päästerühm, mille koosseisu kuuluvad ka otsingukoerajuhid koertega, tehnilise

otsingu grupp ja nööripäästegrupp ning ehitusinsenerid;

2) meditsiinirühm, kes osutab esmaabi; samuti hõlmab see elupäästmise operatsioonideks ja

patsiendi operatsioonijärgseks hooldamiseks vastava võimekusega välihaigla käigushoidmist;

4) toetusrühm, mille ülesandeks on meeskonna laagri püstitamine, side ja IT-lahenduste

tagamine, meeskonna olme eest hoolitsemine missioonil või õppusel ning staabitoetus;

5) pumbarühm, mille ülesandeks on üleujutuste korral vee pumpamine;

6) humanitaardemineerimise rühm, mille ülesandeks on lahingumoona leidmine, tuvastamine

ja likvideerimine;

7) metsakustutuse rühm, mis osaleb ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisel;

8) TAST-rühm (technical assistance and support team) ehk tehnilise jm toetuse meeskond

(toetab päästemeeskondi).

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 313 sätestatakse päästemeeskonna reservi liikmele ja tema

väljaõppele esitatavad nõuded. Praegu PäästeS ja RTsMS päästemeeskonna reservi liikmele

nõudeid ette ei näe.

Lõikega 1 sätestatakse päästemeeskonna reservi liikmele esitatavad üldnõuded, mis peavad

võimaldama tal täita ülesannet kiireloomuliseks missiooniks valmistumisel (nt väljaõppel) ja

selles osalemisel. Kehtestatavad nõuded sarnanevad avalikku teenistusse võtmise nõuetega. See

on põhjendatav asjaoluga, et päästemeeskonna liikmete tegevus kiireloomulisel missioonil

osalemisel on osa välissuhtlusest ja tegevuses esindatakse Eesti riiki. Eelnõuga kehtestatakse

kiireloomulistel missioonidel osalevatele isikutele ametnikega sarnased miinimumnõuded.

Kuna mõlemad esindavad oma tegevuses riiki, siis on põhjendatud ametnikega võrdsete

tingimuste seadmine. Üldnõuete kehtestamine on vajalik, kuna seeläbi saame paremini tagada,

et kiireloomulisel missioonil osalevad isikud on võimelised täitma oma ülesandeid ettenähtud

viisil. Samas ei ole ka kehtestatavad nõuded ülearu karmid, vaid aitavad tagada minimaalses

vajalikus ulatuses seda, et päästemeeskonna reservi liige on kiireloomulisele missioonile

saatmiseks sobiv.

Kodakondsusnõude (punkt 1) kohaselt peab päästemeeskonna reservi liikmel olema Eesti või

muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus. Seeläbi on Päästeametil võimalik kaasata

päästemeeskonda ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke, kellel on kiireloomulisel

missioonil osalemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Julgeolekukaalutlustel on välistatud

kolmandate riikide kodanike arvamine päästemeeskonna reservi liikmeks.

Haridusnõudena (punkt 2) on toodud kohustus omada vähemalt keskharidust. See lihtsustab

ohtlikul ja spetsiifilisel rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemiseks vajalike

oskuste ja teadmiste omandamist.

Teovõimelisusnõudega (punkt 3) nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liige peab olema

täieliku teovõimega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 1 kohaselt on

füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täieliku teovõime omandab

isik täisealiseks saamisel (TsÜS-i § 8 lõige 2). Teovõimet saab TsÜS-i § 8 lõike 3 alusel piirata

kohus. Tuleb arvestada, et kui isik on ka vähesel määral piiratud teovõimega, siis ta käesoleva

punkti nõudele ei vasta. Seda on võimalik kontrollida rahvastikuregistri päringu kaudu.

Keeleoskuse nõue (punkt 4) on seotud eesti keele oskusega. Nõue on kooskõlas PS-i § 52

lõikega 1, mille kohaselt on Eestis riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Ametniku

keeleoskuse nõue on keeleseaduse § 23 lõike 1 kohaselt sisustatud teenistuskohustuste või

tööülesannete täitmiseks vajaliku tasemega42. Eelnõus on võetud samasugune lähenemine, kuna

missioonile lähetatud päästemeeskonna liikmel on vajalik mõista missiooni ja selleks

ettevalmistuse käigus (näiteks väljaõppel) antavaid korraldusi. Eelnõu kohaselt nähakse ette, et

42 Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestatakse

keeleseaduse § 23 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega.

päästemeeskonna reservi liige peab valdama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Puudulik

keeleoskus võib osutuda ohuolukorras täiendavaks riskiks inimese elule ja tervisele, kui

korralduse vääriti mõistmise tõttu ei täideta seda korrektselt. Tihe koostöö Eesti asutuste ja

ametkondadega eeldab samuti vajalikul tasemel riigikeele oskust.

Lõikes 2 on nimetatud välistused, mille olemasolu korral on keelatud võtta isikut

päästemeeskonna reservi liikmeks. Eelnõu kohaselt ei tohi päästemeeskonna reservi liikmeks

võtta isikut:

1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata

karistusandmete kustutamisest;

2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;

3) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, kui

vabastamisest on möödas vähem kui aasta;

4) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses sätestatud

korruptiivse teo tunnused;

5) kes on esitanud isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjanud olulist informatsiooni;

6) kes oma käitumise poolest ei sobi päästemeeskonna reservi liikme ülesandeid täitma ja kelle

käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust, riigi julgeolekut või

avalikku korda.

Punkti 1 kohaselt ei saa päästemeeskonna reservi liikmeks karistusandmete kustutamisest

olenemata võtta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest.

KarS-i § 4 lõike 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on füüsilisele isikule

raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Siia

alla lähevad näiteks inimsusvastased kuriteod ja eluvastased süüteod, nagu mõrv. Kuna

päästemeeskonna reservi liikmed osalevad ka välissuhtlemisalases tegevuses ja esindavad

seeläbi Eesti riiki, on äärmiselt oluline tagada nende isikute usaldusväärsus. Sel põhjusel on

oluline ka kontrollida, kas teda on distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastatud

(punkt 3). Viimane tähendab, et päästemeeskonna reservi liikmeks ei sobi inimene, kes on

eelneva aasta jooksul pannud toime teenistuskohustuse süülise rikkumise, sest see seab kahtluse

alla tema usaldusväärsuse ja sobivuse päästemeeskonna reservi liikmena kiireloomulistel

missioonidel osaleda. Ka karistus korruptiivse teo tunnustega teo eest (punkt 4) ja isikuandmete

ankeedis valeandmete esitamine või olulise info varjamine (punkt 5) viitavad asjaolule, et isik

ei ole oma käitumises aus. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaat peab esitama

isikuankeedis tõese ja korrektse informatsiooni. Valeandmete esitamine või olulise teabe

varjamine võib viia selleni, et isik ei kvalifitseeru reservi liikmeks. Selle nõude eesmärk on

tagada, et päästemeeskonna reservi liikmeks ei saa isikud, kes pole usaldusväärsed või kes on

valmis teadlikult petma. Kui hiljem selgub, et kandideerija esitas valeandmeid või varjas olulist

teavet, võib ta päästemeeskonna reservist välja arvata.

Punktis 6 toodud nõude eesmärk on tagada, et päästemeeskonna reservi liige on usaldusväärne

ja vastutustundlik inimene, kelle käitumine ja eluviis toetavad kiireloomuliseks missiooniks

valmistumist ning seal osalemist. Päästemeeskonna reservi liikmeks ei sobi isik, kes elab viisil,

mis seab ohtu tema enda või teiste turvalisuse. Näiteks ei sobi liikmeks isik, kes on sõltuvuses

alkoholi või narkootikumide tarvitamisest või käitub agressiivselt. Päästemeeskonna reservi

liige ei tohi olla seotud kuritegelike organisatsioonide, äärmuslike poliitiliste liikumiste ega

muude gruppidega, mis ohustavad riigi julgeolekut. Päästemeeskonna reservi liige peab oma

tegevuse ja eluviisiga toetama turvalisust ning avalikku korda, sest tema ülesanded

kiireloomulisel missioonil on samuti seotud turvalisuse tagamisega.

Päästemeeskonna reservi liikme ülesanded eeldavad isiku tasakaalukust ja kontrollitud

käitumist. Eelnõus sätestatud tingimustega tagatakse, et rahvusvahelisele pääste- ja

demineerimistööle kaasatud päästemeeskonna liige on isik, kelle taust ja isikuomadused on

kooskõlas tema ülesannetega. Sellised nõuded on vajalikud, sest vähendavad riski, et

päästemeeskonna ja selle reservi liikmeks võetakse isik, kes võib kujutada ohtu endale või

teistele. Sarnased välistused on kehtestatud PäästeS-i § 34 lõikega 2 ka näiteks

abidemineerijatele.

Lõike 3 kohaselt nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liige peab läbima päästemeeskonna

reservi liikmele ettenähtud väljaõppe. Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi

liikmetele baas- ja erialakursuseid ning õppusi. Lisaks korraldatakse spetsiifilisi täiendkoolitusi

igale rühmale (nt otsingu- ja päästerühm, meditsiinirühm, toetusrühm), millele lisandub

individuaalne ettevalmistus. Päästeamet püüab anda võimalikult paljudele päästemeeskonna

reservi liikmetele võimaluse osaleda rahvusvahelistel koolitustel ÜRO, Euroopa Liidu või

NATO koolitusprogrammide raames. Väljaõpe hõlmab nii missioonieelset kui ka laiemat

rahvusvahelist kriisiohje väljaõpet. Missioonieelne väljaõpe on konkreetne kindlale missioonile

keskenduv väljaõpe, mis toimub vahetult enne missioonile minekut ning mida võib ellu viia ka

missioonipiirkonnas. See on vajalik, et tagada päästemeeskonna liikmele missiooni eripära ja

kohalikku olukorda puudutavad taustteadmised. Selleks et päästemeeskonna reservi liikmed

oleksid üldse valmis kiireloomulisele missioonile minema, tuleb neile anda rahvusvahelise

kriisiohje alast väljaõpet. Rahvusvaheline kriisiohje väljaõpe on aga olemuselt laiema

suunitlusega ja kestuselt pikem.

Päästeamet tellib Sisekaitseakadeemialt päästemeeskonna reservi liikmete baaskoolitust

16-tunnises mahus. Lisaks läbitakse vastavalt kuuluvusele täiendkoolitusena spetsialiseerunud

päästemeeskonna rühma koolitus (nt otsingu- ja päästerühm, meditsiinirühm, toetusrühm,

pumbarühm). Ka EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi deklareeritud Eesti võimekused ja

päästemeeskonna INSARAG-i43 sertifikaadi olemasolu eeldavad kriteeriumite täitmist, mis

vajab regulaarseid koolitusi.

Lõike 4 kohaselt kehtestab nõuded päästemeeskonna reservi liikme väljaõppele Päästeamet.

Võrreldes päästekomandodes töötavate päästjatega ei kehtestata päästemeeskonna reservi

liikmetele näiteks füüsilise ettevalmistuse nõudeid, vaid Päästeamet veendub väljaõppe käigus

päästemeeskonna reservi liikme füüsilise ettevalmistuse sobivuses.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 314 reguleeritakse päästemeeskonna reservi liikmeks võtmist ja

nõuetele vastavuse kontrolli.

Lõikega 1 nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustab Päästeamet.

Päästemeeskonna reservi koosseis kinnitatakse käskkirjaga.

Lõike 2 kohaselt tehakse enne päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustamist

kandidaadile üldnõuetele vastavuse kontroll ja taustakontroll, et hinnata kandidaadi vastavust

käesoleva seaduse § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele. Nii üldnõuetele vastavuse kontroll kui ka

taustakontroll on seotud isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete töötlemine on omakorda

seotud isiku põhiõiguste riivega. Lähtuvalt isiku põhiõiguste riive intensiivsusest viiakse

kontroll sisuliselt läbi kaheastmeliselt:

1) Päästeameti läbiviidav üldnõuetele vastavuse kontroll (eelkõige registritepõhine) ning

43 INSARAG on ülemaailmne võrgustik, milles on enam kui 90 riiki ja organisatsiooni, mis kuuluvad ÜRO alla.

INSARAG tegeleb otsingu- ja päästerühmade (USAR) seotud tegevustega, mille siht on luua rahvusvaheline

standard USAR-i meeskondadele ning metoodika rahvusvahelise koordineerimise jaoks, mis on mõeldud

meeskondadele reageerimiseks maavärina tagajärjel laastatud suurõnnetustele. Standardite ja metoodika eesmärk

tagab, et reageerinud meeskonnad toimivad ühtsete põhimõtete alusel, räägivad ühte keelt ning koordineerivad

päästetöid ühtsetel alustel, mis väldib üksteise valesti mõistmist.

2) isiku põhiõigusi rohkem piirav kontroll ehk taustakontroll. Taustakontrolli teostab PPA ja

see viiakse läbi juhul, kui Päästeameti läbiviidavas kontrollis nõudeid välistavaid asjaolusid ei

leitud.

Päästeamet kontrollib üldnõuetele vastavuse kontrollis päästemeeskonna reservi liikme

kandidaadi vastavust eelnõukohase PäästeS-i § 313 lõikes 1 sätestatud nõuetele (lõige 3). See

tähendab, et Päästeamet kontrollib kodakondsuse ja hariduse nõuet, teovõimet ning keelenõuet.

Kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaat vastab eelnõukohase PäästeS-i § 313 lõikes 1

sätestatud nõuetele, viiakse tema suhtes läbi taustakontroll (lõige 4). Nõuetele vastavuse

kontrolli protsessis järgitakse seega isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. PPA

teostab taustakontrolli alles siis, kui Päästeamet on omalt poolt üldnõuetele vastavuse kontrolli

lõpetanud. Taustakontrolli käigus hindab Politsei- ja Piirivalveamet päästemeeskonna reservi

liikme kandidaadi vastavust käesoleva seaduse § 313 lõikes 2 sätestatud nõuetele (lõige 5).

Kuna taustakontrolli tegemine võtab aega, siis ei ole mõeldav, et seda tehakse vahetult enne

kiireloomulisele missioonile lähetamist. Rahvusvaheline pääste- ja demineerimistöö on ohtlik,

keeruline ja spetsiifiline ning nõuab asjaomast väljaõpet. Lisaks on rahvusvahelise pääste- ja

demineerimistöö eripära tõttu oluline, et isik, kes seda teeb või selles osaleb, oleks ka

usaldusväärne, lojaalne ja seaduskuulekas. Missioonil osalemine on osa välissuhtlusest ning

teise riigi territooriumil tegutsedes on isikul piiratud ülesanded ja õigused, mida abipaluv riik

on määranud. Päästemeeskonna reservi liikmed kaasatakse tegevustesse, mis tagavad

siseturvalisust ja riigi julgeolekut ning nad esindavad Eesti riiki. Seetõttu on vaja ka

päästemeeskonna reservi liikmete tausta kontrollida. Isiku tausta ei ole võimalik kontrollida

muu meetme rakendamisega. Näiteks ei piisa ainult isiku suusõnalistest ütlustest, sest isik võib

teatud asjaolusid varjata.

Taustakontrolli eesmärk on veenduda, et päästemeeskonna reservi arvatud liige on

usaldusväärne. See omakorda aitab tagada Päästeameti usaldusväärsust, kuna Päästeamet

korraldab päästemeeskonna reservi moodustamist. Regulatsioon on uus, kuivõrd RTsMS-i

alusel kiireloomulisel tsiviilmissioonil osalevatele ekspertidele taustakontrolli kohustust ette

nähtud ei ole. Selleks et kaitsta infosüsteeme, inimesi ja asutusi, on määratletud isikute hulk,

kelle tausta kontrollitakse, samuti töödeldavate andmete ulatus. Näiteks kontrollitakse ka

Siseministeeriumisse või tema valitsemisala asutusse kandideerijate ja praktikale tulijate tausta.

Sarnane taustakontrolli regulatsioon on kehtestatud ka siseturvalisuse vabatahtlikele eri

seadustes:

 abipolitseinikele abipolitseiniku seaduses (§ 7);

 vabatahtlikele merepäästjatele PPVS-is (§ 759);

 Häirekeskuse tegevuses osalevatele vabatahtlikele PäästeS-is (§ 432);

 abidemineerijatele PäästeS-is (§ 361).

Kuigi päästemeeskonna reservi liikmed ei pruugi olla Päästeameti teenistuses, puutuvad nad

asutuse töö ja tundliku infoga tihedalt kokku. Seetõttu võib ka nende puhul tekkida julgeoleku-

või turvarisk, kui nende tausta ei kontrollita. Lisaks hakkavad päästemeeskonna ja selle reservi

liikmed kiireloomulisel missioonil ja selleks valmistumisel täitma ülesandeid, mis on olemuselt

ohtlikud ja spetsiifilised ning mida ei saa ega tohi võimaldada teha näiteks isikul, kelle

käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust. Arvestades praegust

julgeolekuolukorda, on ülioluline tagada nii asutuse kui ka inimeste enda turvalisus.

Taustakontroll ja nimetatud isikuandmete töötlemine riivab PS-i §-s 26 sätestatud õigust eraelu

puutumatusele. Eraellu võidakse sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise,

kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks

või kurjategija tabamiseks.

Võttes arvesse kiireloomulisel missioonil osalemise olemust, julgeolekuolukorda ning infot,

millega päästemeeskonna ja selle reservi liige kokku puutub, on taustakontroll proportsionaalne

meede selleks, et tagada vajalik turvalisus ja ohutus. Taustakontroll soodustab kahtlemata

nimetatud eesmärgi saavutamist ja on seega sobiv meede. Taustakontrolli regulatsioon tagab,

et päästemeeskonna reservi liikmeks võetakse usaldusväärsed ja laitmatu taustaga isikud.

Seejuures ei ole kõnealust eesmärki võimalik vähemalt sama hästi saavutada mõnel muul,

üksikisikut vähem rõhuval viisil. Päästemeeskonna ja selle reservi liikme vastavust eespool

nimetatud nõuetele on oluline kontrollida ning seetõttu on taustakontroll vajalik.

Taustakontrolliga sama tõhus alternatiiv puudub. Seega on taustakontroll riikliku abinõuna

proportsionaalne ka kitsamas tähenduses, sest inimeste turvalisus ja ohutus ning avaliku korra

kaitse kaaluvad üles riivest tingitud kahju.

Lõike 6 kohaselt võib päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal teha talle üldnõuetele

vastavuse kontrolli, kui on põhjendatud kahtlus, et ta ei vasta käesoleva seaduse § 313 lõike 1

punktides 1 või 3 sätestatud nõuetele, ja taustakontrolli, kui on põhjendatud kahtlus, et ta ei

vasta käesoleva seaduse § 313 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kui ilmneb põhjendatud kahtlus, et

reservi arvatud liige ei vasta enam § 313 lõike 1 punktides 2 või 4 või lõikes 2 esitatud nõuetele,

võimaldab antud säte kontrollida ka olemasoleva reservi liikme vastavust nõuetele. See

tähendab, et reservi liikmele võib vajaduse korral teha uuesti üldnõuetele vastavuse kontrolli ja

taustakontrolli. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 313 lõikes 1 toodud nõuete osas võib

põhjendatud kahtlus tekkida punktide 1 ja 3 osas ehk kodakondsuse ja teovõime osas.

Haridusnõude ja eesti keele oskuse nõude täitmist tõendatakse vastava dokumendiga, seega

nende puhul saab kõne alla tulla hiljem pigem taustakontrolli raames § 313 lõike 2 punktis 5

toodud nõudele vastavuse kontroll ehk valeandmete esitamise kontroll, kui on kahtlus, et isik

on näiteks võltsinud vastavaid dokumente hariduse ja eesti keele nõuetele vastavuse osas.

Sarnane regulatsioon on näiteks päästeteenistuse seaduse § 72 lõikes 5.

Lõike 7 kohaselt otsustab üldnõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli vajaduse

päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal Päästeamet, kes teavitab sellest ka

päästemeeskonna reservi liiget. Päästemeeskonna reservi liige peab teadma, kui tema tausta

uuesti kontrollitakse ja isikuandmeid töödeldakse. Kui ilmneb taustakontrolli vajadus, teavitab

Päästeamet sellest PPA-d.

Nii nagu päästemeeskonna reservi liikme kandidaatide kontrolli puhul, on ka päästemeeskonna

reservi liikmeks olemise ajal Päästeametil õigus kontrollida päästemeeskonna reservi liikme

vastavust käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning PPA-l on õigus hinnata

liikme vastavust käesoleva seaduse § 313 lõikes 2 sätestatud nõuetele (lõige 8).

Lõikega 9 sätestatakse, et kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi üldnõuetele

vastavuse kontrollis või taustakontrollis kogutud andmete alusel on päästemeeskonna reservi

liikmeks võtmisest keeldutud, ei avaldata keeldumise põhjust ega selle aluseks olevat asjaolu

juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada:

1) riigi julgeolek;

2) riigikaitse;

3) avalik kord;

4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine;

5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse.

Keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata juhul, kui see on vältimatult vajalik, et tagada

sätetes loetletu. Seega ei tohi inimese õiguse (saada teada) piiramine kujutada endast praktikas

reeglit, vaid see on erand, mida tuleb hoolikalt kaaluda, ning sellise keeldumise kui halduse

toimingu õiguspärasus on halduskohtu poolt kontrollitav.

Piirangu seadmisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatut, mille

kohaselt võib piirata üldmääruse artiklites 5, 12–22 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste

ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik

ja proportsionaalne meede. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 kohaselt võib

andmesubjekti õigust piirata muu hulgas selleks, et tagada riigi julgeolek, riigikaitse, avalik

kord, süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine ning

andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Punkt 5 võib tulla kõne alla

näiteks juhul, kui taustakontrolli käigus on leitud asjaolusid, mis on olulised ka poolelioleva

süüteomenetluse vaates. Sellisel juhul ei saa menetlushuvide kaitsmise tõttu niisuguseid

andmeid avaldada.

Piiramise otsuse tegemine oleneb sellest, miks liikmeks võtmisest keeldutakse (st mis on põhjus

ja selle aluseks olev asjaolu) ning mis eesmärgil selle põhjuse avaldamisest keeldutakse. Kui

keeldumise põhjus ja alus on seotud taustakontrolli tulemusega, mida teeb PPA, siis saab

piiramise otsuse teha PPA, kuid seda vaid juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada

seaduses toodud eesmärk. Sellisel juhul teavitab PPA sellest Päästeametit.

Lõikega 10 sätestatakse, et keeldumise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata seni,

kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik.

Lõikega 9 sätestatud piirang ei saa olla igavene, mistõttu tuleb seaduses ette näha, et kui õiguste

piiramise aluseks olev asjaolu langeb ära, tuleb isikule tema õigused tagada.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 315 nähakse ette isikuankeedi rakendamise võimalus.

Lõikega 1 on sätestatud, et Päästeamet võib nõuda eelnõukohase PäästeS-i § 313 lõigete 1 ja 2

nõuetele vastavuse kontrollimiseks, et päästemeeskonna reservi liikme kandidaat täidaks

isikuankeedi, eesmärgiga hinnata tema sobivust päästemeeskonna reservi liikmeks saamisel.

Eelnõu kohaselt võib päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerijalt nõuda isikuankeedi

esitamist, kuid see ei ole igakordne kohustus. Isikuankeedi esitamise otsuse teeb Päästeamet

olenevalt asjaoludest iga päästemeeskonna reservi kandideerija kohta. Isikuankeedis küsitakse

andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust kiireloomuliseks missiooniks valmistumisel

või selles osalemises. Isikuankeedis saab küsida vaid neid andmeid, mida seaduse kohaselt on

lubatud küsida. Täpsem andmete loetelu kehtestatakse siseministri määrusega (vt lõige 3).

Lõike 2 kohaselt võib isikuankeedis küsida andmeid päästemeeskonna reservi liikme

kandidaadi määratud kontaktisiku kohta, et tagada talle vajalik teabeedastus reservi liikme

kohta kiireloomulisel missioonil. Sisuliselt tähendab see teabeedastust mingisuguse

ohuolukorra kohta kiireloomulisel missioonil. Kontaktisiku kohta võib küsida ees- ja

perekonnanime, isikukoodi (selle puudumisel sünniaeg) ning kontaktandmeid.

Lõike 3 kohaselt kehtestab isikuankeedi andmete loetelu valdkonna eest vastutav minister ehk

siseminister määrusega (vt rakendusakti kavand nr 3). Eraldi vormi isikuankeedile ei kehtestata.

Päästeametil ja PPA-l on õigus kontrollida isikuankeedis esitatud andmeid. Kui Päästeamet või

PPA tuvastavad isikuankeedi andmete kontrollimisel, et esinevad päästemeeskonna reservi

võtmist välistavad asjaolud, siis isikut päästemeeskonna reservi ei võeta.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 316 reguleeritakse andmete töötlemist ja säilitamist ning

andmete allikaid nõuetele vastavuse kontrollis.

Lõigetes 1 ja 2 on nimetatud isikuandmed, mille töötlemine on päästemeeskonna reservi liikme

kandidaadi ja vajaduse korral päästemeeskonna reservi liikme nõuetele vastavuse hindamiseks

lubatud, et hinnata tema sobivust osalemiseks rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl.

Andmete töötlemise õiguslik alus on avalikes huvides oleva ülesande täitmine, mis tuleneb

IKÜM-i artikli 6 lõike 1 punktist e. Vajadus isikuandmete töötlemiseks tekib päästemeeskonna

reservi liikmeks kandideerimise soovi esitamisega, et oleks võimalik kontrollida tema vastavust

käesoleva eelnõuga seatud tingimustele.

Lõike 1 kohaselt võib Päästeamet üldnõuetele vastavuse kontrollis kontrollida

päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme isikusamasust ja töödelda tema järgmisi

isikuandmeid:

1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) kontaktandmed;

3) andmed isiku teovõimelisuse kohta;

4) kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed;

5) isiku hariduse andmed.

Lõikes 1 toodud andmete töötlemine on vajalik, et veenduda päästemeeskonna reservi liikme

kandidaadi või liikme vastavuses § 313 lõikes 1 nimetatud nõuetele. Isiku ees- ja perekonnanimi

ning isikukood on vajalikud isiku tuvastamiseks. Lisaks on vaja veenduda isiku hariduse

vastavuses, mistõttu on Päästeametile antud õigus töödelda ka isiku hariduse andmeid.

Kodakondsusnõudega seoses on vaja töödelda kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi

andmeid. Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku seos kindla riigiga, kuna Euroopa

Liidu kodanik võib valida elukohaks mis tahes liikmesriigi. Päästeamet peab veenduma ka isiku

teovõimelisuses, seega antakse Päästeametile õigus töödelda isiku andmeid teovõimelisuse

kohta.

Lõike 2 kohaselt võib PPA taustakontrolli läbiviimisel kontrollida päästemeeskonna reservi

liikme kandidaadi või liikme isikusamasust ja töödelda tema järgmisi isikuandmeid, sealhulgas

eriliiki isikuandmeid:

1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) sotsiaalmeedia konto andmed;

3) andmed karistuse, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise

kohta;

4) andmed viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastamise

kohta;

5) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus eirab avalikku korda

või on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele,

territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

6) andmed välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada kandidaadi või liikme

viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3

alusel kehtestatud nimekirja;

7) andmed avalikest allikatest usaldusväärsuse, isikuomaduste, kõlbeliste omaduste ja eluviisi

kohta.

Lõikes 2 toodud andmete töötlemine on vajalik, et veenduda päästemeeskonna reservi liikme

kandidaadi või liikme vastavuses § 313 lõikes 2 toodud nõuetele. Isiku ees- ja perekonnanimi

ning isikukood on vajalikud isiku tuvastamiseks. Sotsiaalmeedia konto andmete töötlemine on

seotud sellega, et kontrollida, kas internetis on reservi liikme kandidaat või liige avalikustanud

kuritegevust või riigivastaseid sõnumeid jms. Sõltuvalt materjali sisust võib PPA leida, et isik

ei sobi päästemeeskonna reservi liikmeks, kuna ta ei vasta § 313 lõike 2 punktis 6 toodud

nõudele (tema käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust, riigi

julgeolekut või avalikku korda). Lisaks sotsiaalmeedia konto andmetele on PPA-l õigus

töödelda andmeid ka avalikest allikatest, et saada teavet isiku usaldusväärsuse, isikuomaduste,

kõlbeliste omaduste ja eluviisi kohta. Ka see on seotud § 313 lõike 2 punktis 6 toodud nõude

kontrollimisega.

Andmed isikule määratud kriminaalkaristuste, väärteo eest määratud karistuste, karistatuse ja

karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta on vajalikud, et kontrollida

§ 313 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetele vastavust. Andmed karistuste täitmisele

pööramise kohta on vajalikud selleks, et saada isiku seadusvastasest käitumisest tervikpilt.

Tingimisi karistuse täitmisele pööramine tähendab, et isikul on olnud tingimisi karistus ja see

pöörati täitmisele. Vaja on töödelda andmeid selle kohta, mis põhjusel tingimisi karistus

täitmisele pöörati. Seejuures on oluline märkida, et töödeldakse andmeid ka väärteo eest

määratud karistuste kohta – ka need andmed annavad pildi isiku õiguskuulekusest (suur hulk

karistusi näitab, et isik käitub järjepidevalt seadusvastaselt ja pole seega usaldusväärne). PPA-

l on õigus töödelda andmeid ka viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo eest avalikust

teenistusest vabastamise kohta. See on seotud § 313 lõike 2 punktis 3 toodud nõude

kontrollimisega.

Andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab

avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse

vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele

võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele on vajalikud, et

kontrollida § 313 lõike 2 punktis 6 toodud nõuet. Päästemeeskonna reservi liikme käitumine või

eluviis ei tohi ohustada riigi julgeolekut või avalikku korda. Isiku seotus riigi julgeolekule ohtu

kujutavate organisatsioonidega on selge risk riigi julgeolekule ja selline tegevus võib riigi

välissuhtlust kahjustada.

Andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine

välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel

kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud

teatamiskohustus, on samuti vajalikud selleks, et kontrollida § 313 lõike 2 punktis 6 toodud

nõudele vastavust. Sage riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud

välisriikide külastamine võib viidata seotusele riigi julgeolekule ohtu kujutava tegevusega.

Sarnane töödeldavate andmete ulatus on nähtud ette ka Häirekeskuse tegevuses osalevate

vabatahtlike ja Päästeameti tegevuses osalevate abidemineerijate taustakontrolli kohta.

Olulisuse hindamisel tuleb analüüsida, kas ja kuidas võivad päästemeeskonna reservi liikmeks

saada soovija karistused, tema käitumine, eluviis, isiku liikmesus ning seotus teiste riikidega

mõjutada tema ülesannete täitmist. Seejuures rõhutame, et eesmärk ei ole eriliiki isikuandmete

kogumine, kuid nende nimetamine on oluline, sest need võivad menetluse käigus teatavaks

saada. Näiteks võib isiku liikmesus mõnes organisatsioonis anda teavet tema poliitiliste vaatete,

usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, mis on IKÜM-i artikli 9 lõike 1 mõistes eriliiki

isikuandmed.

Taustakontrolli tehes tuleb järgida isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. Näiteks

kui isikut on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, siis edasist

andmetöötlust selle isiku suhtes ei tehta, kuna sellisel juhul on juba välistatud tema

päästemeeskonna reservi liikmeks saamine.

Lõike 3 kohaselt võib PPA lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks:

1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste

isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;

2) vestelda kontrollitava isiku ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku

vastavus käesoleva seaduse § 313 lõike 2 punktis 6 sätestatud nõudele ning vajaduse korral ja

küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;

3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;

4) saada isikuandmeid karistusregistri arhiivist;

5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid.

Nimetatud toimingud on vajalikud, et taustakontrolli käigus oleks PPA-l võimalik eri allikatest

kontrollida esitatud andmete õigsust ja päästemeeskonna reservi liikmeks arvamise välistavate

aluste puudumist. Andmete kontrollimise viis valitakse iga kord eraldi, arvestades

kontrollitavate andmete olemust. Eesmärk on selgitada välja, kas kontrollitava isiku taust,

sealhulgas käitumine ja eluviis, vastab päästemeeskonna reservi liikme nõuetele.

Lõikega 4 sätestatakse kogutud andmete säilitamise tähtaeg. Andmeid säilitatakse:

1) viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või

2) pärast päästemeeskonna reservist väljaarvamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle

lõppemiseni, kui see lõpeb pärast käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaega.

Samasugune regulatsioon on Häirekeskuse vabatahtlike ja abidemineerijate kohta (PäästeTS-i

§ 72 lõige 6 ja PäästeS-i § 361 lõige 4). Säilitustähtaja ühetaolisuse ja õigusselguse tagamiseks

on PäästeS-is sätestatud säilitustähtaeg samane muudes valdkondades tehtava taustakontrolli

käigus kogutud andmete säilitamisega. Viieaastane periood on varem asutustega kokku lepitud

tähtaeg. Taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat eelkõige seepärast, et

tagada andmete olemasolu võimalike õiguslike vaidluste lahendamisel. Kui õiguslik vaidlus

kestab kauem, säilitatakse andmed õigusliku vaidluse lõppemiseni. Lisaks võib andmeid olla

vaja muude menetluste läbiviimiseks (näiteks haldus-, teenistuslik või õiguskantsleri

järelevalve). Kindel ajaline piirang aitab vähendada ka andmehaldusega seotud koormust ja

kulusid.

Tähtaja möödumisel tuleb andmed Päästeametil ja PPA-l kustutada. Andmete kustutamine

hakkab toimuma kas täis- või poolautomaatselt. Kui automaatprotsess peaks mingil põhjusel

ebaõnnestuma, siis kustutatakse käsitsi.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 317 reguleeritakse päästemeeskonna liikme päästemeeskonna

reservist väljaarvamine. Samamoodi nagu eelnõukohase PäästeS-i § 314 lõike 1 kohaselt

otsustab päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise Päästeamet, otsustab ka reservist välja

arvamise Päästeamet.

Lõikega 1 nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liige peab Päästeametit esimesel

võimalusel teavitama, kui ta ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Sätte eesmärk on vältida

olukordi, kus päästemeeskonna reservis on liige, kes ei vasta enam nõuetele. Teavitada esimesel

võimalusel tähendab, et reservi liige peab niipea, kui asjaolud seda võimaldavad, informeerima

Päästeametit olukorrast, mis mõjutab tema vastavust päästemeeskonna reservi liikme esitatud

nõuetele. Teavitamine võib toimuda telefonikõne, e-kirja või isikliku vestluse kaudu. Info

nõuetele vastavuse kohta on oluline, sest kui päästemeeskonna reservi liige nõuetele ei vasta,

on võimalik ta päästemeeskonna reservist välja arvata (vt järgmise lõike selgitus).

Lõike 2 kohaselt võib päästemeeskonna reservi liikme päästemeeskonna reservist välja arvata

kolmel alusel. Esiteks, päästemeeskonna reservi liige võib oma staatusest loobuda, esitades

Päästeametile kirjaliku taotluse. Teiseks, isik vabastatakse päästemeeskonna reservi liikme

staatusest siis, kui ta ei vasta enam eelnõukohase PäästeS-i § 313 lõigetes 1–3 nimetatud

nõuetele (näiteks isikul on piiratud teovõime, isik on toime pannud kuriteo, ilmsiks on tulnud

valeandmete esitamine, isik ei läbi vajalikku väljaõpet vms). Kolmandaks, reservi liikme

staatusest vabastatakse isik päästemeeskonna reservi liikmele sobimatu käitumise korral.

Sobimatuks käitumiseks loetakse näiteks avaliku korra rasket rikkumist, samuti kohatut

käitumist kiireloomulisel missioonil osalemisel (konfliktid meeskonnakaaslastega, alkoholi

liigtarvitamine jne).

Lõikega 3 sätestatakse, et kui päästemeeskonna reservi liikme käesoleva seaduse § 314 lõikes 6

sätestatud kontrollis kogutud andmete alusel selgub, et liige ei vasta nõuetele, ja ta arvatakse

päästemeeskonna reservist välja, ei avaldata reservist väljaarvamise põhjust ega selle aluseks

olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada:

1) riigi julgeolek;

2) riigikaitse;

3) avalik kord;

4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine;

5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse.

Tegemist on sarnase regulatsiooniga, nagu on toodud eelnõukohase § 314 lõikes 9. Reservist

väljaarvamise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata juhul, kui see on vältimatult

vajalik, et tagada sättes nimetatud eesmärk. Inimese õiguse (saada teada) piiramine ei tohi

kujutada endast praktikas reeglit, vaid see on erand, mida tuleb hoolikalt kaaluda ning sellise

keeldumise kui halduse toimingu õiguspärasus on halduskohtu poolt kontrollitav. Vt lähemalt

selgitust § 314 lõike 9 juures. Nii nagu on eelnõukohase § 314 lõikes 10 sätestatud, on ka

käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõte, et päästemeeskonna reservist väljaarvamise

põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 318 reguleeritakse kiireloomulisel missioonil osalemise

otsustusprotsessi.

Lõike 1 kohaselt otsustab päästemeeskonna kiireloomulisel missioonil osalemise Päästeamet

koostöös Siseministeeriumiga. Vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele, riigi või

rahvusvahelise organisatsiooni esitatud abipalvele, analüüsib Päästeamet kiireloomulisel

missioonil osalemise vajalikkust, otstarbekust ja võimalikkust. Määruse nr 51 kohaselt otsustab

kiireloomulisel missioonil osalemise siseminister. Otsustamise ülesanne pannakse

Päästeametile, kuna otsustusprotsess peab olema võimalikult kiire. Päästeamet konsulteerib

otsuse tegemisel Siseministeeriumiga, samuti on lõike 2 kohaselt kohustus otsus kooskõlastada

Välisministeeriumiga.

Abipalve laekumisel teavitatakse päästemeeskonna reservi ja aktiveeritakse päästemeeskonna

juhtgrupp, kes asub koguma lisateavet (sh konsulteerib Välisministeeriumiga) ning planeerib

võimalikuks kiireloomuliseks missiooniks vajalikud tegevused, mis hõlmavad muu hulgas

päästemeeskonna moodustamist ja selle juhi määramist. Enne kiireloomulise missiooni otsust

koostatakse võimalikult täpne kuluprognoos, tegevusplaan, päästemeeskonna ja varustuse

transpordi- ning kommunikatsiooniplaan. Nii kiireloomulise missiooni otsuse eel kui ka selle

toimumise ajal jälgitakse abipalve esitanud riigis olukorda ja konsulteeritakse asjassepuutuvate

asutustega (nt Terviseamet).

Lõike 2 kohaselt tuleb Päästeametil kiireloomulisel missioonil osalemise otsus eelnevalt

kooskõlastada Välisministeeriumiga. Välisministeeriumil on välissuhtlust, sealhulgas

humanitaarabi andmist korraldav, välispoliitikat kujundav, nõustav ja toetav roll.

Kooskõlastamine aitab tagada, et kiireloomulisel missioonil osalemine on kooskõlas Eesti

arengukoostöö ja humanitaarabi andmise põhimõtetega, ning seeläbi vältida kahju Eesti

rahvusvahelistele suhetele.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 319 nähakse ette avaliku võimu teostamise õiguse peatamine

ning töö tegemisest keeldumise õigus kiireloomulisele missioonile ja selle väljaõppele

lähetamisel.

Lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse päästemeeskonna reservi liikme töösuhet tööandjaga

kiireloomulisel missioonil ja väljaõppel osalemiseks. Kui päästemeeskonna või selle reservi

liige on ametnik ATS-i tähenduses, võib ta kiireloomulisele missioonile või selle väljaõppele

lähetada tööandja nõusolekul. Tööandja võib peatada selleks ajaks tema avaliku võimu

teostamise õiguse. Kui päästemeeskonna või selle reservi liige töötab enne kiireloomulisel

missioonil osalemiseks vajalikku väljaõpet või kiireloomulisel missioonil osalemist

töölepinguga, kohaldatakse tema töösuhtele töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 19

sätestatut. TLS-i §-s 19 on sätestatud töötaja õigus keelduda töö tegemisest ja nimetatud alused,

millal võib töötaja seda õigust kasutada. Töö tegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa

tööandja nõuda töötajalt töö tegemist ja töö tegemisest keeldumine ei saa sellisel juhul olla

töölepingu ülesütlemise alus. TLS-i § 19 punkti 6 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö

tegemisest juhul, kui tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

TLS-i § 19 punktis 6 sätestatud õiguse kasutamises võivad töötaja ja tööandja kokku leppida

nii töölepingu sõlmimisel kui ka töölepingu kestuse ajal. Kui selline kokkulepe on sõlmitud,

saab tööandja seda muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS-i § 12). See annab töötajale kindluse,

et tema töökoht kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikul väljaõppel või kiireloomulisel

missioonil osalemise ajal säilib. Analoogselt on RTsMS-i § 9 lõikes 2 sätestatud, et missioonil

osalemise ajal kohaldatakse eksperdi töösuhtele TLS-i § 19, kui ei lepita kokku teisiti. Eesmärk

on missioone hõlmavad regulatsioonid PäästeS-is ja RTsMS-is ühtlustada.

Lõikega 3 nähakse ette, et tööandja nõusolek peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Päästeamet ei kogu tööandjatega sõlmitud kokkuleppeid kõigilt

päästemeeskonna reservi liikmetelt nende reservi arvamisel, kuid isikul peab nõusolek olemas

olema kokkuleppe sõlmimise tõendamiseks. Eesmärk on, et missioonile lähetamine toimuks

võimalikult kiiresti ning päästemeeskonna ja selle reservi liikmete töösuhted säiliksid.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 3110 reguleeritakse päästemeeskonna liikme alluvus

kiireloomulisel missioonil ehk kehtestatakse põhimõtted, mis küsimustes millisest

alluvussuhtest päästemeeskonna liige missioonil juhindub.

Punkti 1 kohaselt allub päästemeeskonna liige kiireloomulisel missioonil osalemise ajal

missiooni töökorralduse küsimustes päästemeeskonna juhile või asjakohasele rahvusvahelise

organisatsiooni juhtimisorganile. Konkreetne juhtimiskorraldus pannakse paika iga missiooni

eripärade ja otstarbekuse alusel.

Punkti 2 kohaselt allub päästemeeskonna liige eelnevas lõikes nimetamata küsimustes

Päästeametile. Viidatud küsimuste all mõeldakse näiteks tasustamist, kiireloomuliselt

missioonilt tagasi kutsumist, distsiplinaarküsimusi jne. Päästeamet annab päästemeeskonna

liikmele juhiseid muudes kui töökorralduslikes küsimustes. Lisaks puudutab see lõige

Päästeametis mittetöötavaid päästemeeskonna liikmeid, kes kiireloomulise missiooni ajal

alluvad administratiivselt Päästeametile, kuna kiireloomulisel missioonil peatub nende töösuhe

teise tööandja juures.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 3111 määratakse kindlaks kiireloomulise missiooni ja selle

väljaõppe kulude katmine ning tasu arvestuse põhimõtted.

Lõike 1 kohaselt kaetakse kiireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulud Päästeameti

eelarvest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja

sellel osalemise kulude katmiseks ei leita vahendeid muudest allikatest, siis esitab

Siseministeerium taotluse Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamiseks. Näiteks peab

Päästeamet tagama varustuse valmisoleku, Välisministeerium on eelnevalt kaasrahastanud

päästemeeskonna võimekuse suurendamiseks varustuse muretsemist. Missioonide kogemus

näitab, et sageli kannab missiooni korraldaja vähemalt osa missiooni kuludest, makstes

päevaraha ja sõlmides tervisekindlustuslepingu.

Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest on finantseeritud kiireloomulisi missioone 2005. aastal

Indoneesias ja Pakistanis ning 2008. aastal Gruusias. 2023. aastal Türgi maavärina tagajärgede

likvideerimise missiooni rahastas Välisministeerium. Kuna looduskatastroofide toimumist ei

saa Päästeameti ega Välisministeeriumi eelarve koostamisel ette planeerida, on ka tulevikus

kiireloomuliste missioonide rahastamisel vältimatu Vabariigi Valitsuse reservist vahendite

taotlemine. Lisaks võib Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine kõne alla tulla juhul,

kui tegemist on välispoliitiliselt olulise missiooniga. Kehtiva PäästeS-i § 31 lõike 2 alusel on

seadusandja volitanud kulude katmise korra kehtestamise Vabariigi Valitsusele. Nimetatud

volituse alusel antud määruse nr 51 § 5 näeb samuti ette, et missiooniks valmistumise ja sellel

osalemise kulud kaetakse Päästeameti eelarvest, kui ei lepita kokku teisiti. Seega ei tehta

eelnõuga kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise kulude katmises

sisulist muudatust.

Lõike 2 kohaselt on ette nähtud, et kui Päästeamet lähetab päästemeeskonna liikme

kiireloomulisele missioonile, siis hüvitab Päästeamet sõidu- ja majutuskulud, mis on lähetusega

seotud. Samuti maksab Päästeamet päästemeeskonna liikmele tasu vastavalt eelnõukohase

PäästeS-i § 3111 lõigetes 3 ja 4 toodud määras.

Erinevalt kiireloomulisest piiriülesest koostööst vormistatakse kiireloomulisel missioonil

osalemine lähetusena. Lähetuse vormistamise eesmärk on katta lähetatavale lähetusega seotud

kulutused (nt transpordiga seonduvad kulud) ja tagada sotsiaalsete tagatiste olemasolu

päästemeeskonna liikmetele kiireloomulisel missioonil või selleks vajalikul väljaõppel.

Lähetus vormistatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga. Antud sätte eeskujuks on võetud

abipolitseiniku seaduse § 40 lõige 11 ja kaitseliidu seaduse § 67 lõige 3, mis sisaldavad

vabatahtlike lähetamisel samu põhimõtteid. Seni on määruse nr 51 § 4 lõike 2 alusel Päästeamet

sõlminud missioonil osalemiseks nõusoleku andnud eksperdiga võlaõigusliku lepingu.

Lõikega 3 nähakse ette, et päästemeeskonna liikmele makstakse kiireloomulise missiooni ajal

kolmekordse Eesti töötasu alammäära suurust tasu. Lõike 4 kohaselt võib olenevalt

kiireloomulise missiooni asukohast, ülesannetest või ohtudest Päästeamet maksta

päästemeeskonna liikmele ka suuremat tasu, kuid see ei tohi ületada viieteistkordset Eesti

töötasu alammäära. Tasu makstakse kuupõhiselt. Kuna päästemeeskonna liikmete töösuhted

peatuvad, siis aitab asjakohane töötasu motiveerida päästemeeskonna liikmeid kiireloomulisel

missioonil osalema.

Praegu on kiireloomulisel missiooni osalemise eest ette nähtud tasu maksmine määruse nr 51

kohaselt. Määruse nr 51 § 4 lõike 3 kohaselt makstakse päästemeeskonna liikmele tasu lähtuvalt

tema personaalsetest ülesannetest ning tema missioonile saatmisele eelnenud kuue kuu

keskmise töötasu või palga kuni neljakordsest suurusest, kuid mitte rohkem kui

viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses. Meeskonna liikmetele, kellel puudub

püsiv sissetulek, makstakse tasu kuni viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses.

Ka RTsMS näeb ette missioonil osalemise tasustamise § 18 lõikes 2 toodud määras.

Lõike 5 kohaselt hüvitab Päästeamet päästemeeskonna reservi liikmele missiooni väljaõppe ajal

teise riigi territooriumil sõidu- ja majutuskulud ning maksab talle lähetuse ajal tasu. Siinkohal

tuleb märkida, et väljaõpe peab toimuma teise riigi territooriumil. Kui väljaõpe toimub Eestis,

siis kulusid ei hüvitata ja tasu ei maksta. Tasu piirmäära kehtestab Päästeameti peadirektor.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 3112 reguleeritakse rahvusvahelisel päästetööl ja

demineerimistööl osalemise sotsiaalsed tagatised.

Lõike 1 alusel kohaldatakse kiireloomulisel piiriülesel päästetööl osalevale meeskonnaliikmest

päästeteenistujale päästeteenistuse seaduse (edaspidi PäästeTS) §-s 14 ja vabatahtlikule

päästjale PäästeS-i §-s 41 nimetatud sotsiaalseid tagatisi. Sisuliselt tähendab see, et

kiireloomulisel piiriülesel päästetööl kehtivad samad sotsiaalsed tagatised nagu riigisisesel

päästetööl. PäästeTS-i §-s 14 on kutselisele päästjale sätestatud hüvitis päästeteenistuja surma

ja töövõime vähenemise korral. PäästeS-i §-ga 41 reguleeritakse hüvitise maksmist vabatahtliku

päästja hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral. Sotsiaalsete tagatiste reguleerimine

ei ole seejuures uus – PäästeS-i § 31 lõike 5 alusel on ka praegu ette nähtud, et rahvusvahelisel

päästetööl ja demineerimistööl osalemisel laienevad meeskonnaliikmele sotsiaalsed tagatised.

Sotsiaalsete garantiide tagamine rahvusvahelisel päästetööl osalevatele isikutele on

põhjendatud, kuna päästetööd tehes riskitakse oma elu ja tervisega. Olemuselt on kiireloomulise

piiriülese päästetöö sisu sama, mis siseriiklikult tehtud päästetöö. Toetuse maksmise eesmärk

on aidata hukkumise, surma või töövõimetuse korral kiireloomulisel piiriülesel koostööl

osalenud isikul või tema perekonnaliikmetel tekkinud olukorraga toime tulla ning oma elu

vastavalt kohandada. Kuna sotsiaalsed tagatised laienevad päästetööl osaleva meeskonna

liikmetele PäästeS-i järgi ka praegu, siis ei ole sotsiaalsete tagatiste sihtrühma laiendatud.

Lõike 2 kohaselt on kiireloomulisel missioonil päästemeeskonna liikmel ja missiooni

väljaõppel päästemeeskonna reservi liikmel avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-s 49

nimetatud sotsiaalsed tagatised. Päästeamet võib päästemeeskonna või selle reservi liikme

kiireloomulisele missioonile või selle väljaõppele lähetamise ajaks sõlmida kindlustuslepingu.

Muudatusega lisatakse PäästeS-i põhimõte, et kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikul

väljaõppel ja kiireloomulisel missioonil osaleva päästemeeskonna ja selle reservi liikme kohta

kehtivad sotsiaalsed tagatised on võrdsed teiste Eesti riigi poolt humanitaarmissioonidele

lähetatud ekspertide sotsiaalsete tagatistega. Need on reguleeritud RTsMS-i 4. peatükis. Samuti

ei või kiireloomulisele missioonile lähetatud päästemeeskonna ja selle reservi liikme

sotsiaalsed tagatised olla halvemad võrreldes nendega, mis kehtiksid tema kohta Eestis. Töö

kiireloomulisel missioonil osalemiseks või selleks vajalikul väljaõppel on samaväärne Eestis

toimuva pääste- või demineerimistööga. Seetõttu on põhjendatud, et ka sotsiaalsed tagatised on

nendes olukordades võrdsed. Näiteks päästjate sotsiaalsed tagatised on võrdsustatud ATS-i

§-s 49 sätestatuga (PäästeTS-i § 14).

Käesoleva eelnõu eesmärk on ühtlustada PäästeS-is ja RTsMS-is sätestatud sotsiaalsed

tagatised. Eelnõuga tagatakse riigi poolt kiireloomulisele missioonile lähetatud

päästemeeskonna liikmete ja rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetatud ekspertide võrdne

kohtlemine ning sellega soodustatakse nende motivatsiooni säilimist missioonidel osalemiseks.

Päästeamet võib päästemeeskonna ja selle reservi liikmele kiireloomulisel missioonil osalemise

ajaks sõlmida täiendavaid kindlustuslepinguid, millega tagatakse missiooniga seonduvate

lisariskide maandamine ning ravi- ja transpordikulude katmine päästemeeskonna liikme

haigestumise või õnnetusjuhtumi korral, millega ei kaasnenud töövõimetust. Sarnane

regulatsioon on kehtestatud ka RTsMS-is, mille § 9 lõike 3 kohaselt tagatakse eksperdile

missioonil osalemise ajaks tervisekindlustus.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 3113 reguleeritakse tervisekontrolli ja vaktsineerimist.

Lõike 1 kohaselt on kiireloomulises piiriüleses koostöös päästeteenistujale ja vabatahtlikule

päästjale tagatud PäästeTS-i §-s 16 sätestatud terviseuuringud ning vaktsineerimine. Mõlemat

tagab Päästeamet ja need on tasuta.

Terviseseisundi perioodilist kontrolli ja vaktsineerimist korraldab Päästeamet ka

päästemeeskonna reservi liikmele (lõige 2). See on oluline, et valmistuda kiireloomuliseks

missiooniks, sealhulgas väljaõppeks. Kiireloomulise missiooni puhul ei ole ajaliselt võimalik

läbida tervisekontrolli vahetult enne missioonile lähetamist. Kiireloomulisele missioonile

lähetatava päästemeeskonna liikme tervisekontroll on perioodiline ja selle eesmärk on hinnata

terviseseisundi vastavust missioonil tehtavate ülesannete täitmiseks, vähendada või vältida

võimalikke terviseriske, ennetada tervisekahju tekkimist ning tagada seeläbi missioonil osaleva

päästemeeskonna liikme ohutus ja tervise säilimine44. Sarnaselt on reguleeritud RTsMS-i § 25

lõikes 1, et pikaajalisele missioonile lähetatav ekspert peab läbima tervisekontrolli enne

missioonile lähetamist ja missioonil osalemise ajal vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Vaktsineerimine on osa valmisoleku tagamisest. Kuigi vaktsineerimine on oluline, arvestades

võimalikke missioonipiirkondi ja nendest tulenevaid terviseriske, ei saa reservi liiget

vaktsineerima sundida.

Lõikega 3 antakse Päästeametile volitus kehtestada päästemeeskonna reservi liikme

tervisekontrolli ulatus. Praegu on päästemeeskonna reservi liikme tervisenõuete kehtestamisel

ja tervisekontrolli korraldamisel võetud aluseks Päästeameti päästemeeskonna töökeskkonna

riskianalüüs45, mille käigus on arvestatud ja hinnatud kõiki võimalikke ohutegureid, mis võivad

esineda eri tegevustes ja olukordades nii kiireloomulistel missioonidel kui ka õppustel ning

avaldada mõju päästemeeskonna ja selle reservi liikmete tervisele.

Lõike 4 kohaselt korraldab Päästeamet päästemeeskonna liikme vaktsineerimise enne

missioonile lähetamist ja vajaduse korral missioonil osalemise ajal Maailma

Terviseorganisatsiooni ja Eesti Terviseameti soovituste või asukohariigi nõuete kohaselt. See

tähendab, et nimetatud soovituste või nõuete olemasolul on päästemeeskonna liikmel õigus

vaktsineerimisele. Vaktsineerimise kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarve

kaudu, kui neid ei kaeta muudest vahenditest. Päästeamet omab päästemeeskonna reservi

liikmete vaktsineerimise plaani, millega tagatakse enam levinud nakkuste kaitse. Vastavalt

vajadusele ja võimalusele tehakse täiendavaid vaktsineerimisi, arvestades kiireloomulise

missiooni sihtkoha riske. Tavapäraselt vaktsineeritakse ennetavalt A- ja B-hepatiidi,

puukentsefaliidi, kollapalaviku, kõhutüüfuse, difteeria, teetanuse, poliomüeliidi, meningokoki

ning enne missiooni vajadusel lisaks malaaria ja koolera vastu. Arvestama peab aga sellega, et

kui näiteks kiireloomulise missiooni asukohariigi eripära tõttu on vaktsineerimine vajalik ja isik

sellest keeldub, siis teda missioonile ei lähetata.

44 Päästeameti peadirektori 24.08.2023. aasta käskkiri nr 1.1-3.1/190 „Eesti Päästemeeskonna reservi liikmete

tervisekontrolli kord“. 45 Sama.

Eelnõukohase PäästeS-i §-ga 3114 reguleeritakse päästealase humanitaarabi andmist.

Lõikega 1 antakse Päästeametile õigus anda abivajavale riigile või organisatsioonile päästealast

humanitaarabi. Päästeamet on aastate jooksul saavutanud rahvusvaheliste standardite kohase

pääste- ja humanitaarabi osutamise võimekuse, mis lubab Eestil saata vajaduse korral

katastroofipiirkonda päästemeeskonna, kes on valmis täitma erisuguseid ülesandeid. Samuti on

loodud võimekus saata katastroofipiirkonda materiaalset abi eesmärgiga päästa inimelusid

loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel ja tagada inimväärseks

eluks hädavajalik. Humanitaarabi andmine, sealhulgas humanitaarabimissioonidel osalemine,

on Eesti välispoliitika oluline osa. Valdkonna eest vastutab Välisministeerium, kellega

Päästeamet teeb tihedat koostööd. Arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia46 alusel on

humanitaarabi andmise pädevus avalikus sektoris lisaks Välisministeeriumile ka teistel

osapooltel. Seejuures on Välisministeeriumil keskne roll humanitaarabipoliitika kujundamisel

ja selle elluviimise korraldamisel. Välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 1 punkti 6 alusel töötab

Välisministeerium koos asjaomaste ministeeriumidega välja arengukoostöö ja humanitaarabi

poliitika ning viib seda vastavalt oma pädevusele ellu.

Päästeamet osales 2023. aastal Välisministeeriumi rahastatava humanitaarabi andmisel

Ukrainale Kahhovka tammi purunemise järel, mille käigus saadeti veepääste varustust,

toidupakke ja päästjatele vajalikku varustust. Leetu saadeti 2023. aasta migratsioonikriisi

käigus humanitaarabina tekke ja patju.

Lõikega 2 selgitatakse mõiste päästealane humanitaarabi tähendust. Mõiste tähendus kattub

laias laastus Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2021. aasta määruses nr 122 „Arengu- ja

humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ (§ 2 punkt 6) ja RTsMS-is (§ 2 punkt 3) sätestatud

humanitaarabi määratlusega. Päästealase humanitaarabi all mõistetakse:

1) rahalist või muud materiaalset toetust, oskusteavet või päästealast tegevust, mida vajatakse

katastroofipiirkonnas, et päästa loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi ajal või selle

järel inimelusid ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik;

2) toetust, mida kasutatakse, et ennetada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi või

parandada sellele reageerimise valmidust.

Lõike 3 kohaselt kooskõlastab Päästeamet päästealase humanitaarabi andmise

Välisministeeriumiga. Lähtutakse põhimõttest, et humanitaarabi korraldav, poliitikat kujundav,

nõustav ja toetav roll on Välisministeeriumil. Seega on vajalik, et Päästeamet konsulteeriks

päästealase humanitaarabi andmisel Välisministeeriumiga, et oleks tagatud kooskõla Eesti

arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika ja humanitaarabi andmise põhimõtetega ning vältida

Eesti välissuhete kahjustamist. Välisministeerium juhindub humanitaarabi andmise

korraldamisel Vabariigi Valitsuse heakskiidetud arengukoostöö ja humanitaarabi strateegiast.

Eelnõu § 1 punktid 17 ja 19–21 on seotud sellega, et abidemineerijatele antakse õigus osaleda

ennetustööl. Abidemineerijate lubamisega demineerimisalasele ennetustööle võimaldatakse

levitada ja võimendada sõnumeid avalikkusele, et vähendada plahvatusohtlikest sõjajäänustest

tulenevat riski. Abidemineerija saab ennetustööd teha avalikel üritustel, kus püütakse panna

inimesi mõistma, mis ohud neid ümbritsevad, aidata identifitseerida plahvatusohtlikke

sõjajäänuseid ja õpetada, kuidas hoida ohtudest eemale. Ennetustöös on olulisel kohal selle

käigus jagatavad materjalid, milleks võivad olla plakatid, pastakad, pinalid, märkmikud ning

seljakotid, ennetustöö metodoloogiaks võivad olla külastused koolides, raadiokampaaniad,

kodukülastused, samuti kampaaniad televisioonis ja raadios47.

46 Arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia 2024–2030. 47 Tamm, T., magistritöö „Plaaniliste demineerimistööde vajadus Eestis“ (2017, Sisekaitseakadeemia).

Väljaõppe muutmise vajadust sellega ei kaasne, kuna praegune väljaõpe tagab ka ennetustööks

vajalikud oskused ja teadmised. Abidemineerija väljaõppe käigus omandatud teadmised

võimaldavad teha demineerimisalast ennetustööd seejuures iseseisvalt, ennetustöö ei eelda

seega tegutsemist koos kutselise demineerijaga.

Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt nähakse PäästeS-i § 36 lõikes 1 sõnaselgelt ette, et Päästeameti

tegevuses osaleva isiku vabatahtlikuks võtmise otsustab Päästeamet. See on ka praegu nii ja

sisulisi muudatusi Päästeameti tegevusvaldkonnas vabatahtlikuks võtmise korralduses ei tehta.

Muudatuse kohaselt sõnastatakse selgemalt, et tegemist on Päästeameti otsusega, mis olemuselt

on haldusakt. Päästeametil on kaalutusõigus vabatahtliku staatuse andmisel – vastav raamistik

on ette nähtud PäästeS-i 7. peatükis. Praktikas on segadust põhjustanud asjaolu, et PäästeS-i

§ 36 lõike 1 sõnastus on üldine ega viita selgelt Päästeameti õigusele vabatahtlikuks võtmise

üle otsus langetada. Muudatus tehakse õigusselguse huvides ja sealjuures ühtlustatakse sätte

sõnastust vabatahtliku staatusest vabastamisega (vt PäästeS-i § 43 lõige 1).

Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt täpsustatakse PäästeS-i § 41 lõikes 3, et vabatahtlikule päästjale

ja abidemineerijale hüvitatakse riigieelarvest vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu

saadud vigastuse või haigestumisega kaasnevad ravi- ja ravimikulud. PäästeS-i § 41 lõikes 3

viidatud ATS-i §-s 49 on reguleeritud ametniku sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja

töövõime vähenemise korral. PäästeS-i §-ga 41 reguleeritakse aga kitsamalt isiku hukkumise,

surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist. Enne 2022. aasta 1. juulit kehtinud

PäästeS-i redaktsiooni § 41 lõike 12 kohaselt oli ette nähtud, et kui isik on vabatahtliku päästja

ülesande täitmise tõttu saanud vigastada või haigestunud, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.

Sellest põhimõttest ei ole loobutud, kuid sätte praegune sõnastus ei anna mõtet piisavalt selgelt

edasi ning seetõttu võib tekkida vaidlusi, kas vastavaid kulusid on õigus hüvitada. Õigusselguse

tagamiseks tuuakse PäästeS-is hüvitatavate kuludena selgelt välja ravi- ja ravimikulud, mis

kaasnevad vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu saadud vigastuse või haigestumisega.

Muudatus ei ole sisuline.

Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt teatab vabatahtliku päästja või abidemineerija staatusest

vabastamise otsusest Päästeamet teatisega. Muudatusega jäetakse PäästeS-i § 43 lõike 2

sõnastusest välja viide käskkirjale kui konkreetsele dokumendiliigile. Eesmärk on seaduse

teksti selles osas ühtlustada.

Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse PäästeS-i § 48 sõnastust. Muudatuse kohaselt loetakse ka

eelnõukohase PäästeS-i § 132 lõike 5 alusel vahetu sunni kohaldamisega tekitatud kahju

õnnetusest põhjustatud kahjuks. Seega juhul, kui Päästeamet kohaldab kiirabibrigaadi teate

alusel vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel, ning tekitab seejuures

isikule varalist kahju, on tegemist õnnetusest põhjustatud kahjuga, mida Päästeamet ei hüvita.

Vara kahjustamine on seotud isiku elu ja tervise kaitsmise vajadusega, kui sündmusele

reageerimine on ajakriitiline ning vähem kahjustavat meedet ei ole võimalik rakendada.

Sarnaselt on loetud päästesündmuse käigus põhjustatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 15 tehtava muudatusega. Võrreldes kehtiva seadusega

on teksti lisatud, et sätet kohaldatakse ka KorS-i §-s 51 sätestatud valduse läbivaatuse käigus

tekitatud kahjule. Vastav viide on ekslikult PäästeS-ist välja jäänud.

Eelnõu § 1 punktiga 25 lisatakse PäästeS-i rakendussätted seoses päästemeeskonna reservi

liikmete nõuetele vastavuse kontrolliga. Lõike 1 kohaselt on kõigi päästemeeskonna reservi

liikmete nõuetele vastavuse kontroll vaja teha 2028. aasta alguseks. Eelnõukohase PäästeS-i

§ 314 lõikega 2 reguleeritakse päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi nõuetele vastavuse

kontrollimist. See nõue on uus. Lisaks kandidaatidele tuleb vastavust kontrollida ka

päästemeeskonna reservi kuuluvate liikmete puhul. Nii tagatakse praeguste ja tulevaste liikmete

võrdne kohtlemine. Lõike 2 kohaselt ei kontrollita neid, kellele on varem PäästeTS-i §-s 72

nimetatud taustakontroll juba tehtud. Päästemeeskonna reservi kuuluvast 386 liikmest ligi

pooled on Päästeameti teenistujad. Kuna päästeteenistusse võtmisel tehakse isiku kohta

taustakontroll (PäästeTS-i § 72), siis neid teenistujaid ei ole vaja täiendavalt kontrollida. Seega

on vaja läbi viia vähem kui 200 inimese taustakontroll. Töökoormuse hajutamiseks on see

jaotatud pea kahe aasta peale.

Eesmärk on, et kõigi päästemeeskonna reservi arvatud isikute taustakontroll oleks tehtud ja

isikud vastaksid eelnõus toodud nõuetele. Selliselt tagatakse päästemeeskonna reservi liikmete

ja kandidaatide võrdne kohtlemine seeläbi, et nad peavad vastama samadele nõuetele.

Eelnõu § 2 kohaselt täiendatakse KarRS-i § 20. KarRS-i § 20 lõike 1 punkti 17 täienduse

kohaselt on PPA-l õigus saada karistusregistri arhiivist andmeid päästemeeskonna reservi

kandidaadi ja rakendussätte kohaselt ka päästemeeskonna reservi liikme kohta taustakontrolli

tegemiseks. Muudatus on seotud eelnõukohase PäästeS-i § 316 lõike 3 punktiga 4.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse KarS-i §-ga 2781. Sellega nähakse ette uue väärteokoosseisuna

karistus vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest, millega häiritakse Häirekeskuse tööd.

Eelnõu kohaselt on karistusmäär sellise teo eest füüsilisele isikule rahatrahv kuni 200

trahviühikut või arest ning juriidilisele isikule rahatrahv kuni 10 000 eurot. Eelnõuga

kavandatakse KarS-i uut väärteokoosseisu, kuna kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik isikut

Häirekeskuse töö häirimise eest vastutusele võtta.

Kehtiva KarS-i §-s 278 on ette nähtud väärteokoosseis eritalituse vale väljakutsumise eest. Sätte

kohaselt on karistatav Päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale

väljakutse või väljasõidu põhjustamine. Teo eest on võimalik määrata füüsilisele isikule

rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 3200 eurot.

Sealjuures tuleb KarS-i kommentaaride kohaselt vale väljakutsena mõista igasugust helilist või

nähtavat teadaannet, mille sisuks on tegelikult olematu häda- või ohuolukord ning milles

viidatakse võõra abi hädavajadusele. Vale väljakutse loetakse lõpuleviiduks väljakutse

teatavakstegemisega, eritalituste tegelik reageerimine sündmusele ei oma sealjuures tähtsust.48

Häirekeskuse töö häirimise eest KarS-i § 278 alusel isikut vastutusele võtta ei saa, kuna taolise

teo puhul ei ole tegemist eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamisega.

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel49 esitati 2023. aastal kokku 108 KarS-i §-ga 278 seotud

väärteoteadet (2022. a 146, 2021. a 137) ja registreeriti 97 väärtegu (2022. a 137, 2021. a 121).

Karistusena määrati 2023. aastal rahatrahv 66 juhul (2022. a 90, 2021. a 88 juhul) ja arest 5

juhul (2022. a 10, 2021. a 6 juhul50). Keskmine rahatrahvi summa oli 2023. aastal 230 eurot

(2022. a 219, 2021. a 183 eurot), minimaalne summa oli 20 eurot (2022. a 24, 2021. a 16 eurot)

ja maksimaalne summa 800 eurot (2022. a 760, 2021. a samuti 760 eurot) võimalikust

maksimaalsest 1200-eurosest trahvimäärast. Aresti kohaldamisel oli 2023. aastal keskmine

isiku kinnipidamise pikkus 13 päeva (2022. a 17, 2021. a 13 päeva), minimaalne pikkus 10

päeva (2022. a 5, 2021. a 2 päeva) ja maksimaalne pikkus 20 päeva (2022. a 25, 2021. a 30

päeva). Eelnõu koostamise ajal on 2023. aastal määratud trahv maksmata veidi vähem kui

pooltel juhtudest. Korduvrikkujate osakaal oli 2023. aastal 8% (2022. a 14%, 2021. a 11%)

48 RKKKo, 24.09.2008, 3-1-1-50-08, punktid 6-6.1. 49 2022. aasta ja 2021. aasta andmed on esitatud 23.08.2023. aasta seisuga, 2023. aasta andmed 05.06.2023. aasta

seisuga. 50 2021. aastal on 5 juhul karistusena määratud nii rahatrahv kui ka arest. Nendel puhkudel määrati kõigepealt

karistusena rahatrahv, mis jäi maksmata. Seejärel asendati see arestiga, sealhulgas neljal juhul asendati arest

omakorda üldkasuliku tööga.

kõigist juhtudest. Sealjuures nende rikkujate hulgas, kellele on määratud rahatrahv või arest, oli

korduvrikkujaid 2023. aasta andmetel 4%. 2023. aastal menetles kohus 9 juhtumit (2022. a 12,

2021. a 10 juhtumit), millest 5 juhul määras karistusena aresti51 (2022. a 10, 2021. a 6 juhtumit).

Kehtiva õiguse kohaselt on Häirekeskuse tööga seotud süütegude eest teatud juhtudel võimalik

vastutusele võtta KarS-i §-de 207 ja 406 alusel. KarS-i § 207 kohaselt on kriminaliseeritud

arvutisüsteemi toimimise takistamine ja see pakub karistusõiguslikku kaitset eelkõige

küberründe korral. Sealjuures on KarS-i § 207 lõike 2 punktis 3 ette nähtud enamohtliku

tagajärjena elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi, samuti avalike teenuste osutamise toimimise

takistamine või häirimine. Näiteks saab antud koosseisu alusel isiku vastutusele võtta

teenustõkestusründe korral, millega häiritakse hädaabiteadete menetlemist suure hulga nn

tühikõnedega, mis koormab sideliine. KarS-i kommentaaride kohaselt on teo koosseisuobjekt

arvutisüsteemi toimimine, sealjuures tuleb seda mõista läbi andmetöötluse. Koosseisupärased

on käigus oleva andmetöötluse vastu suunatud teod.52 Näiteks 2022. aasta aprillis hakkas Narva

linnast neli erinevat seadet hädaabinumbril 112 tegema tühikõnesid. Kokku tehti nädala jooksul

nelja seadmega 1174 nn tühikõnet, mis koheselt hüljati (lasti kutsuda mõni sekund ja seejärel

ühendus katkestati). Hädaabinumbri 112 tavapärane ööpäevane keskmine koormus on kokku

ligi 2600 kõnet. Kõigi seadmete puhul näitas positsioneering lähedast asukohta.53 Sellisel juhul

on isiku vastutuselevõtmine probleemne, kuna teo toimepanija väljaselgitamine on keeruline.

KarS-i § 406 kohaselt on kriminaliseeritud elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine. KarS-i

kommentaaride kohaselt on sätte alusel kriminaliseeritud selline elutähtsa süsteemi häirimine

ja kahjustamine, mille tagajärjena on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa

süsteemi normaalsele toimimisele või kui sellega kaasnes sellise süsteemi toimimise häire või

katkemine. Sealjuures ei ole toodud ammendavat loetelu, milliseid tehnovõrke käsitatakse

elutähtsa süsteemina. Sättes on piiritletud laiemalt, et selle all mõistetakse tehnovõrke, mille

toimimisest sõltub inimeste elu või tervis, riigi julgeolek või majandussüsteem.54 Siiski ei ole

enamiku Häirekeskuse tööd häirivate tegude mõju nii tõsine, et KarS-i § 406 objektiivse

koosseisu tunnused oleksid täidetud, s.o hädaabiteadete menetlemise süsteemi töö oleks

katkenud või selle toimimine tervikuna häiritud. Samuti on väga keeruline tõendada tagajärjena

konkreetset ohtu isiku elule või tervisele, kui hädaabiteadete menetlemine on kellegi tegevuse

tagajärjel häiritud. 2022. aastal esitas Häirekeskus ühe kuriteoteate, millega seoses PPA alustas

menetlust KarS-i § 207 lõike 2 punkti 3 alusel, kuid kriminaalmenetlus lõpetati isiku

tuvastamatuse tõttu kriminaalmenetluse seadustiku § 2001 lõike 1 alusel. 2023. aastal esitas

Häirekeskus samuti ühe väärteoteate, põhjusel, et seadmelt tehti suurel hulgal SIM-kaardita

kõnesid. Ka selle menetluse puhul ei olnud alust isiku vastutuselevõtmiseks, kuna teo

objektiivne koosseis ei vastanud eritalituse teadvalt vale väljakutse või väljasõidu

põhjustamisele – kõned tehti teadmatult eakale inimesele kuuluvalt telefonilt. Kokkuvõttes on

nii KarS-i § 207 kui § 406 alusel praktikas piiratud võimalused Häirekeskuse töö häirimise eest

isikut kriminaalkorras vastutusele võtta. Seetõttu näevad eelnõu koostajad vajadust uue

väärteokoosseisu kehtestamiseks, et Häirekeskuse töö häirimise korral oleks isik võimalik

väärteo toimepanemise eest vastutusele võtta. Seejuures on oluline märkida, et teadmatusest

põhjustatud tegu ei oleks karistatav, kuna eelnõu kohaselt peab selleks olema toimunud teadvalt

vale hädaabiteate edastamine.

Kehtiva õiguse kohaselt on samuti piiratud võimalused võtta isik vastutusele päästekorraldaja

vastu ebakohase käitumise eest hädaabiteadete menetlemise häirimisel. Solvamine,

51 Kaks väärtegu oli ühendatud teiste väärteoasjadega. Ühel juhul kohtuotsuses lõpetati isiku suhtes

väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Ühel juhul on andmed täpsustamata. 52 Ginter, Jaan, 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 207 punkt 3. 53 Allikas: Häirekeskus. 54 Pikamäe, Priit, 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 406 punktid 3.2 ja 3.9.

ähvardamine vms vaimne vägivald kahjustab päästekorraldaja töövõimet ja seeläbi häirib

Häirekeskuse tööd. Seetõttu oleks taoline tegevus samuti uue väärteokoosseisu kohaselt

karistatav. Praegu on ettevalmistamisel infotehnoloogialahenduse kasutuselevõtmine, mis

võimaldab abivajajal Häirekeskusega suhelda videokõne vahendusel. See toob endaga kaasa

veelgi suurema vajaduse kaitsta päästekorraldajat tahtliku ebakohase või sündmusega

mitteseotud videopildi menetlemise eest. Näiteks videopildi vahendusel füüsilise vägivallaga

ähvardamine on päästekorraldaja töövõimele selgelt halvav, kuna nii helistaja kui ka

päästekorraldaja on videopildis nähtavad ja hiljem äratuntavad.

Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et KarS-i § 275 (võimuesindaja solvamine) ja § 2751

(võimuesindaja laimamine) paiknevad KarS-i 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod)

3. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ning nendega kaitstavad õigushüved on

avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord. Seejuures kaitseb KarS-i § 275 lõike 1

koosseis õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama

avalikku korda55. Riigikohus on lisaks selgitanud, et antud paragrahvide kohaldamise puhul

seisneb küsimus selles, kas neis nimetatud avalikku korda kaitsev isik, kes täidab

ametikohustusi, peab teostama ka avalikku võimu56. Häirekeskuse puhul on põhiküsimus

avaliku korra kaitses – hädaabiteadete menetlemisel teostab päästekorraldaja riiklikku

ülesannet, ent korrakaitselise funktsiooni täitmine on piiratud PäästeS-i § 131 lõikes 2 (avalikus

ruumis paiknevate valvekaamerate videoedastuse töötlemine) ja 132 lõikes 11 (hädaabiteate

menetlemise käigus edastatud side asukohateabe töötlemine) nimetatud meetmetega.

Häirekeskuse päästekorraldajad ei liigitu ametnikeks, kelle suhtes kohaldataks kõrgendatud

karistusõiguslikku kaitset. Sarnaselt ei hõlma kõrgendatud kaitse ka kõiki teisi ametnikke, kes

ei kaitse avalikku korda. Isiku au ja hea nimi on kaitstavad PS-i § 17 alusel, kuid Eestis puudub

sellele karistusõiguslik kaitse. Seetõttu tuleb antud küsimuses pöörduda eelkõige eraõiguse

normide juurde ja oma õiguste kaitseks tsiviilkohtusse.57 Ähvardamise teo puhul ei ole karistus-

õiguslikult eristatud avalikku võimu teostavat isikut teo objektina. Seega saab päästekorraldaja

ähvardamisel teo toimepanija vastutusele võtta KarS-i § 120 alusel. Antud koosseisu alusel

karistatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või

hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kuna KarS-i

§ 120 alusel menetletakse tegu kui üksikisiku vastu suunatud rikkumist, siis päästekorraldaja

peab esmalt esitama kuriteoteate. Lisaks tuleb tähele panna, et ta osaleb menetluses isikuliselt.

Häirekeskus võtab hädaabinumbril 112 kõnesid vastu esimese vaba päästekorraldaja põhimõttel

ja päästekorraldajal ei ole võimalik valida, milliseid kõnesid ta menetleb. Ähvardamise tegu on

seotud töökohustuse täitmisega, mitte otseselt päästekorraldaja isikuga, kuid menetluse

osapoolena tuleb osaleda isikuliselt. Lisaks on sellistel puhkudel keeruline tõendada, kas on

alust karta ähvarduse täideviimist. Selline lahendus ei kaitse piisavalt efektiivselt nii

päästekorraldajate kui ka tervikuna Häirekeskuse töö toimepidevuse tagamise huve.

Kavandatava KarS-i § 2781 puhul on tegemist mitteammendava loeteluga väärteokoosseisuga.

Kuna tegemist on teodeliktiga, siis piisab süüteokoosseisu täitmiseks Häirekeskuse tegevust

häiriva teo toimepanemisest, mis seisneb ilma tegeliku hädaabivajaduseta hädaabinumbrile 112

pöördumises. Sealjuures ei ole oluline tõendada kausaalsust, kas konkreetsel juhul jäi keegi

sellise tegevuse tulemusena abist ilma või viibis abi saamine märkimisväärselt. Sätte alusel

karistatavate tegude määratlemisel on eelnõu koostajad lähtunud Häirekeskuse teadete

menetlemise korrast58. Samuti on arvesse võetud Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni

55 RKKKo, 13.04.2016, 3-1-1-31-16, punkt 10. 56 RKKKo, 17.09.2009, 3-1-1-69-09, punktid 7–9. 57 Pild, Maarja, 2020. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 17 punkt 14. 58 Häirekeskuse peadirektori 23. jaanuari 2023. aasta käskkiri nr HK.1.1-1/9 „Häirekeskuse teadete menetlemise

kord“ (dokument on asutusesiseseks kasutamiseks).

(EENA) klassifikatsiooni59, milles sisu põhjal eristatakse hädaabiteateid, millel on ühenduse

võtmiseks sisuline põhjus, ja valesid hädaabiteateid, mis häirivad või takistavad Häirekeskuse

tööd. Samuti on juhindutud soovitustest, mis on antud valede hädaabiteadete arvu

vähendamiseks võetavate meetmete kohta.

Objektiivse koosseisu moodustab Häirekeskuse töö häirimine vale hädaabiteate edastamisega.

Häirekeskuse tööd häirivate koosseisupäraste tegudena näevad eelnõu koostajad eelkõige

juhtusid, mille puhul 1) hädaabinumbrit kuritarvitatakse ja sellega häiritakse teenuse osutamist;

2) kõne tehakse teadlikult abivajaduseta.

Esimesel juhul näiteks helistatakse, et päästekorraldajat sõimata, ähvardada vms. Sellise teo

mõju on teenuse osutamise halvamine päästekorraldaja psühholoogilise mõjutuse kaudu. Teisel

juhul võib kõne tegemisele järgneda kohene kõne katkestamine ühenduse loomise järel või

teadlik vaikimine ehk nn tirtsutamine. Siia alla kuuluvad nii juhud, kus päästekorraldaja enne

kõne katkestamist veel ei jõua kõnet vastu võtta, kui ka juhud, mil ühendus luuakse ja

päästekorraldaja jõuab kõne vastu võtta, kuid seejärel kõne katkestatakse. Samuti võib

teadlikult abivajaduseta kõnede alla liigitada näiteks kõned, mille puhul helistatakse selleks, et

küsida kellaaega, või tehakse telefoniga rumalusi – toimub mingisugune suhtlus

päästekorraldajaga ehk räägitakse midagi ja sealjuures on arusaadav, et hädaabinumber 112 ei

ole juhuslikult valitud.

Eelloetletud juhtusid iseloomustab asjaolu, et hädaabinumbril 112 ühenduse võtmise põhjus ei

ole hädaabi saamise vajadus. Kuna ühelegi hädaabinumbril 112 tehtud kõnele ei saa jätta

vastamata, siis olukorras, kus koormus on suur ja kõned jäävad ootele, võib liini asjatu

koormamise tõttu tekkida olukord, kus eluohtlikus seisundis abivajaja ei saa Häirekeskusega

ühendust ning jääb vajaliku abita. Sellise põhjusliku seose tõendamine on väga keeruline ega

ole antud süüteokoosseisu täitmise vaates ka oluline. Oluline on asjaolu, et ilma tegeliku

abivajaduseta hädaabinumbril 112 Häirekeskuse poole pöördumine häirib asutuse tööd, kuna

päästekorraldaja ja sideliin on sellel ajal ilma põhjuseta hõivatud.

Mõiste vale hädaabiteade sisu avatakse hädaabiteadete menetlemise korras (vt eelnõu

seletuskirja lisa – rakendusaktide kavandid). Selle kohaselt käsitatakse vale hädaabiteatena

teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevalt Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja

Piirivalveameti või kiirabibrigaadi tegevust. Niisuguste kõnede puhul ei soovi helistaja

teavitada abivajadusest, mis on lahendatav abiandjate sekkumise või Häirekeskuse või muu

osapoole nõustamisega. Inglise keeles on selle kohta kasutusel mõiste falce emergency call.

Hädaabinumbril 112 pöördumise puhul on oluline aspekt abivajadus. Häirekeskus ei hinda

hädaabiteate menetlemise käigus, kas isik hädaabinumbril 112 pöördumise käigus valetab.

Häirekeskuse eesmärk on hädaabiteate menetlemise käigus selgitada välja suunatud abivajadus

ja saadava teabe alusel abi välja saata. Kui kõnest abivajadus ei selgu ja hädaabinumbriga

112 on ühendust võetud teadlikult muul põhjusel kui abi saamise vajadus, siis on tegemist vale hädaabiteatega. Sealjuures kaalusid eelnõu koostajad ka mõiste näiline hädaabiteade

kasutamist, kuid selleks, et hoida KarS-is ühtlast sõnakasutust, võetakse eelnõuga kasutusele

mõiste vale hädaabiteade. Kui Häirekeskus tuvastab abivajaduse, kuid pöördumise põhjus on

sihilikult väljamõeldud ja reaalset ohuolukorda ei ole, siis on see olenevalt sisust käsitatav

eritalituste vale väljakutsena või vale väljasõidu põhjustamisega, mis on karistatav KarS-i § 278

alusel.

Subjektiivse koosseisu täidab tegutsemine otsese tahtlusega KarS-i § 16 lõike 3 tähenduses.

Seega, subjektiivne element on täidetud, kui isik teab, et tal (või mõnel teisel isikul, kellele

59 European Emergency Number Association, 2020. Falce Emergency Calls, versioon 2.0.

teates osutatakse) puudub tegelik abivajadus, ja tahab või vähemalt möönab, et ilma tegeliku

abivajaduseta ehk vale hädaabinumbril 112 pöördumise mõju on Häirekeskuse asjatu

koormamine ja seeläbi hädaabiteenuse osutamise häirimine.

Õigusvastane ei ole kavandatava sätte kohaselt igasugune tegu, mis mingil moel Häirekeskuse

tööd häirib. Ka ei näe eelnõu ettevalmistajad ette iga isiku karistamist, kelle ühekordne tegevus

vastab süüteokoosseisus kirjeldatule, vaid eelkõige sellise isiku karistamist, kes tuleks

vastutusele võtta teo iseloomu või raskuse tõttu. Häirekeskusel on võimalik teo raskusastet

hinnata ja vajaduse ilmnemisel esitada PPA-le väärteoteade menetluse alustamiseks. Sealjuures

on Häirekeskusel võimalik analüüsida ka isiku toimepandud tegude korduvust. Seda võimaldab

käesoleva eelnõuga PäästeS-i § 91 lõikesse 1 kavandatav täiendus, mille kohaselt on

Häirekeskusel õigus kasutada HKSOS-i kantud andmeid oma ülesannete täitmisega seotud

analüüside koostamiseks (punkt 3). HKSOS-i põhimääruse § 8 lõigete 1 ja 3 kohaselt säilitab

Häirekeskus andmeid kümme aastat, kuid isikustatuna 13 kuud. Kõneside salvestisi säilitab

Häirekeskus ühe aasta (HKSOS-i põhimääruse § 8 lõige 2).

Häirekeskuse tellitud nn sotsiaalkõnede analüüsi raportis toodi välja, et kokku vastas

Häirekeskus aasta jooksul sarihelistajate TOP 20 kõnedele 12 995 korral. Need kestsid kokku

üle 177 tunni ehk enam kui 7 ööpäeva60. Kõige pikema kõnede kestusega helistaja oli sel

perioodil liinil kokku 28,5 tundi ja tegi üle 1700 kõne. Sarihelistajate probleemiga tegeletakse

peamiselt koostöös kohaliku omavalitsuse üksuse ja piirkonnapolitseiga. Probleemil on mitu

tahku, millest üks osa on sotsiaalne probleem või vajadus – inimene ei leia õiget kohta abi

saamiseks – ja teine, Siseministeeriumi valitsemisalale probleemsem tahk on helistajad, kelle

puhul ei ole selget abivajadust (nt kellaaja küsimine, päästekorraldaja sõimamine või

pahameele väljendamine hädaabiteenusega mitteseotud tegevuste kohta). Sageli esinevad

sellised teod korduvalt, kuid isikute vastutusele võtmiseks ei ole praegu selget õiguslikku alust.

2023. aastal tehti hädaabinumbril 112 kokku 1 156 528 kõnet ning abi- ja infonumbril

1 247 222 793 kõnet. Hädaabi saadetakse välja keskeltläbi 1063 korda ööpäevas.61

Häirekeskuse statistika kohaselt liigitus 2023. aastal vastatud kõnedest ekslikuks62 232 073

(2022. a 203 413) ja pahatahtlikuks 11 422 (2022. a 13 364) kõnet. 2024. aasta nelja kuu

statistika kohaselt on need arvud kasvutrendis.63 Üksikasjalikumalt analüüsiti kõnede sisu

2023. aasta alguses valminud nn sotsiaalkõnede analüüsis (kõnede valim vahemikus

01.12.2021–30.11.2022)64, mille tellis Häirekeskus. Raportis toodi välja, et antud vahemikus

tehtud kõnedest liigitus pahatahtlikuks kokku 13 707 kõnet. Nende hulgast analüüsi valimisse

võetud 365 kõnet jagunesid järgmiselt: 156 juhul oli helistajaks tõenäoliselt joobes isik, 110

juhul sotsiaalprobleemiga isik (tõenäoliselt vaimsed probleemid), 74 korral oli tegemist

sisutühja valekõnega, sealhulgas esines hädaabinumbri kuritarvitamist (nt 38 juhul

päästekorraldaja või muu isiku sõimamist), vähem oli eaka inimese (15) või lapse (8) poolset

põhjuseta Häirekeskusesse pöördumist.

60 Sama. 61 Allikas: Häirekeskus (andmed esitatud 04.06.2024). 62 Häirekeskuse teadete menetlemise korra kohaselt liigitatakse ekslikuks kõned, kus ei räägita ja/või võib kuulda

taustahelisid, näiteks telefoninumbri valimist, liinirikke heli, kostvaid samme, inimeste omavahelist vestlust,

muusikat või muud sellist, samuti telefoniga mängivate laste kõned (telefoniga mängimise käigus kogemata

hädaabinumbrile helistamised) ja kõned, kus helistaja tunnistab, et eksis numbri valikul. Pahatahtlikud valekõned

on eesmärgipäratud ja teadlikult abivajaduseta hädaabinumbril 112 helistamised: kõned, kus helistamise

eesmärgist või probleemi olemusest ei ole võimalik aru saada. Siia liigituvad kõned, kus taustal on kuulda

naljatamist, naermist (nt lapsed), samuti kõned, mille sisuks on kohatud ütlemised, pahatahtlik või alandav

sõimamine või mõnitamine. 63 Allikas: Häirekeskus (andmed esitatud 04.06.2024). 64 Häirekeskus, 2022. „Numbrile 112 tehtud kõnedes esinevate sotsiaalsete probleemide kaardistus“. Analüüs on

asutusesiseseks kasutamiseks.

Vastutus nähakse ette ka juriidilisele isikule. Sealjuures võib juriidilise isiku tegu olla karistatav

nii tegevuse kui ka tegevusetuse eest. KarS-i § 14 lõike 1 punktide 1–2 kohaselt vastutab

juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke

kohustusi rikkudes toime pannud:

1) tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või

2) mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise

isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.

KarS-i kommenteeritud väljaandes märgitakse, et juriidilise isiku teo karistatavusele laienevad

sätted, mida kohaldatakse ka füüsilise isiku vastutusele võtmisele. Juriidilise isiku vastutus on

füüsilise isiku süüteole lisanduv ega eksisteeri ilma selleta.65 Puuduliku töökorralduse näitena

on praktikast teada juhtumeid, kus mobiiltelefonide parandajad kasutavad parandataval

telefonil hädaabinumbri 112 valimist eesmärgiga testida SIM-kaarti sisestamata telefoni

töökorras olekut. Selline tegevus ei ole hädaabinumbri 112 sihipärane kasutamine.

KarS-i § 13 kohaselt on võimalik juriidilist isikut karistada tegevusetuse eest. KarS-i

kommenteeritud väljaande järgi peab nõutav tegevus olema eeldatav ja võimaliku tagajärje

vältimiseks tuleb juriidilise isiku puhul ära näidata füüsiline isik, kellel oli tegutsemiskohustus

ja eeldatav tegutsemine66. Eelnõuga kavandatava väärteokoosseisu puhul saab

koosseisupärasena välja tuua ka näiteks olukorra, kus juriidilisele isikule kuuluvaid seadmeid

kasutatakse Häirekeskuse töö häirimiseks ja juriidiline isik pole võtnud piisavaid meetmeid, et

sellist olukorda ära hoida.

Eelnõu kohaselt nähakse vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise

eest ette karistus 200 trahviühikut või arest. Karistuse maksimaalse määra kujundamisel on

eelnõu koostajad lähtunud karistusmäärast, mis on KarS-i § 278 lõike 1 alusel ette nähtud

eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. See on sisult kavandatava

sättega kõige sarnasem väärteokoosseis. Kavandatava KarS-i § 2781 lõike 1 alusel määratav

maksimaalne karistusmäär on 100 trahviühiku võrra madalam kui KarS-i § 278 lõike 1 puhul.

Eelnõu koostajad on lähtunud asjaolust, et eritalituse vale väljakutse või väljasõiduga

kaasnevad riigile otsesed kulud, mida makstav trahvisumma aitab osaliselt kompenseerida.

Kuna Häirekeskuse töö häirimisega seotud kulud on kaudsed, siis on kavandatava trahvi

maksimaalne määr ka madalam. Eelnõu kohaselt on juriidilisele isikule võimalik määrata

rahatrahv kuni 10 000 eurot. Vastav määr on oluliselt suurem KarS-i § 278 lõike 2 alusel

määratavast maksimaalsest karistusmäärast, kuivõrd kuni 3200 euro ulatuses määratavat

rahatrahvi ei saa tänapäeval pidada juriidilise isiku puhul piisavaks mõjutusvahendiks.

Kavandatava väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on eelnõu kohaselt PPA (vt eelnõu § 9).

Arvestades KarS-i § 278 lõike 1 alusel menetletud juhtumeid ja Häirekeskuse esitatud andmeid,

jääb aastas esitatavate väärteoteadete arv alla paarisaja, mis ei tähenda PPA-le

menetluskoormuse märkimisväärset kasvu ega vajadust palgata lisapersonali. Kuna

Häirekeskus kehtiva õiguse kohaselt väärtegusid ei menetle, ei ole otstarbekas asutusele uut

ülesannet anda. Menetluspädevuse loomine Häirekeskuses tähendaks täiendavat personalikulu

ja väljaõpet, samuti puudub Häirekeskusel juurdepääs PPA kasutuses olevatele

andmekogudele, milles sisaldub menetluseks vajalik teave.

Kavandatava KarS-i § 2781 alusel kaitstav õigushüve on abivajava isiku elu ja tervis ehk

võimalus saada elupäästvat abi, samuti keskkonna ja vara kaitset. Samuti on kaitstav õigushüve

65 Pikamäe, Priit, 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 14 punkt 2. 66 Sama, § 13 punkt 6.4.

avalik võim – konkreetsemalt Häirekeskuse toimepidevus. PS-i § 28 lõikega 1 kaitstakse

universaalset õigust tervisele ja PS-i §-ga 16 õigust elule. Häirekeskuse töö segamisel seab teo

toimepanija ohtu hädaabi vajaja õiguse saada asjaomast abi ja sellega riivab märkimisväärselt

abivajaja õigust saada elu päästmiseks või tervise hoidmiseks vajalikku abi. PS-i § 19 lõikega 1

kaitstakse küll õigust vabale eneseteostusele, kuid lõike 2 kohaselt peab oma õiguste ja

vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja

vabadusi ning järgima seadust. Uue väärteokoosseisu kehtestamine on seotud ka PS-i § 23

lõikega 1, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks

seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.

Eelnõu on kooskõlas PäästeS-iga, millega reguleeritakse Häirekeskuse ülesandeid. PäästeS-i

§ 5 lõike 11 punkti 1 kohaselt on Häirekeskuse ülesanne hädaabiteadete menetlemine. Kuna

kavandatava väärteokoosseisuga kaitstakse Häirekeskuse toimepidevust hädaabiteadete

menetlemisel, on see PäästeS-iga kooskõlas. PäästeS-is ei ole väärtegusid reguleeritud ja

olemuselt sobitub kavandatav norm KarS-i struktuuri § 278 järgi. Sättel ei ole puutumust

rahvusvahelise õigusega.

Isiku vastutuselevõtmine Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik mitmetes riikides

(näiteks Belgia, Leedu, Holland, Malta, Poola, Saksamaa, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia).

Eelnõu koostajad kaardistasid karistuspraktikat Euroopa Liidu riikides koostöös Eesti Vabariigi

alalise esindusega Euroopa Liidu juures. Samuti kasutati internetiotsingut. Tulemused on

kantud seletuskirja lisas 2 olevasse tabelisse.

Analüüsitud riigid on võtnud kasutusele erinevaid mõjutusvahendeid. Osas riikides

rakendatakse kõige leebema meetmena hoiatust (Leedu, Slovakkia, Sloveenia). Riikides, kus

karistusena on võimalik määrata rahatrahv, ulatub trahvimäär 90–100 eurost (Belgia, Leedu)

mitmekümne tuhande euroni (Holland, lisaks on Belgias sidevõrgu pahatahtliku kasutamise

eest võimalik määrata trahv kuni 50 000 eurot). Sealjuures tuleb arvestada, et karistatava teo

olemus on määratletud erinevalt. Mitmetes riikides on karistusena võimalik määrata aresti

(Poola), aga ka vanglakaristust (Belgias on kõne menetleja ähvardamise eest võimalik ette näha

vanglakaristus 6 kuud kuni 5 aastat; ka Hollandis ja Saksamaal on võimalik määrata

Häirekeskuse töö segamise eest vanglakaristus kuni üks aasta). Menetletud süütegude arvu ei

osanud vastused saatnud riigid valdavalt välja tuua, samuti ei ole nendes riikides analüüsitud

karistusvõimaluse mõju süütegude toimepanemisele. Eelnõuga kavandatav säte on kõige

sarnasem Rumeenia praktikaga, millega eelnõu autorid tutvusid lähemalt. Rumeenias on

Häirekeskuse töö häirimise eest võimalik määrata rahatrahv ligikaudu 200–400 eurot (1000–

2000 Rumeenia leud) või 100–200 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd. Juhul kui tegu pannakse

toime ühe aasta jooksul korduvalt, siis on vastavad määrad kahekordsed. Kokkuvõttes on

riikide karistuspraktika Häirekeskuse töö häirimise eest väga erinev ning sealjuures on võimalik

raskematel juhtudel määrata rahatrahvi ja aresti kõrval ka vanglakaristust. See näitab, et

Häirekeskuse töö häirimist on peetud nendes riikides sisejulgeolekule võrdlemisi suureks ohuks

ja seetõttu tähtsustatakse võimalust võtta süüteo toimepanijad vastutusele.

Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse KorS-i § 351.

KorS-is muudetakse ja esitatakse uues sõnastuses § 351, millega reguleeritakse hädaabinumbril

edastatud informatsiooni töötlemist. Muudatused ei ole sisulised, nendega ei kaasne muudatusi

Häirekeskuse ega teiste asutuste töökorralduses, vaid paragrahvi sõnastus viiakse muutunud

oludega kooskõlla. Sealjuures muudetakse nii paragrahvi pealkirja kui ka sisu. Muudatuse

kohaselt reguleeritakse §-s 351 hädaabinumbril ja riigiinfonumbril edastatud informatsiooni

töötlemist. Praegu ei ole pealkiri täpne, kuna paragrahvis ei ole reguleeritud vaid

hädaabinumbril 112 edastatud informatsiooni töötlemist, vaid ka Keskkonnaameti

valvenumbril edastatava informatsiooni töötlemist.

Lõikest 1 tulenevalt salvestab Häirekeskus hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247

edastatud teabe. Sättest on välja jäetud lauseosa „Euroopa ühtsele“. Eestis on kasutusel üks

hädaabinumber 112, mis on ühtlasi Euroopa ühtne hädaabinumber. Selle väljatoomine seaduses

ei ole vajalik ja koormab asjatult sätte teksti. Häirekeskus salvestab ka riigiinfonumbril 1247

saabunud teabe, kuid seda ei ole sõnaselgelt KorS-is reguleeritud. Ka PäästeS-i § 91 lõike 2

punkti 8 kohaselt kantakse HKSOS-i Häirekeskuse kõneside salvestised, mis hõlmavad lisaks

hädaabiteadetele abi- ja infoteadete salvestisi. Kehtiva KorS-i § 351 lõike 3 sõnastuse järgi

salvestab Keskkonnaamet riigisisesel valvenumbril 1313 edastatud informatsiooni

looduskeskkonna ja -varade suhtes toimepandud korrarikkumise ja muu sündmuse kohta.

Osutatud valvenumber 1313 ei ole enam Häirekeskuse teenindatav. Alates 1. jaanuarist 2021

võtab Häirekeskus keskkonnainfo telefoninumbri 1313 asemel teateid vastu ühtsel

riigiinfonumbril 1247.

Lõikega 2 nähakse ette, et Häirekeskusele edastatud teavet töötlevad seaduses sätestatud alusel

ja korras Häirekeskus ning asutus, kelle tegevusalasse edastatud teave kuulub. Kehtiva KorS-i

§ 351 lõikes 3 on sätestatud samuti, et edastatud informatsiooni töötlevad seaduses sätestatud

alusel ja korras Häirekeskus ja Keskkonnaamet. Haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 4 kohaselt

peab haldusorgan edastama talle edastatud taotluse pädevale haldusorganile. Muudatuse

kohaselt reguleeritakse, et Häirekeskusel on õigus talle edastatud informatsiooni töödelda ka

juhtudel, kui seda tehakse teise haldusorgani nimel ja sellele haldusorganile edastamiseks.

Lõikega 3 sätestatakse, et Häirekeskus säilitab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247

edastatud teabe salvestist üks aasta teabe salvestamisest arvates. Kehtiva KorS-i § 351 lõike 5

kohaselt säilitatakse salvestist vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem

kui üks aasta. Seega lubab ka kehtiv KorS salvestisi säilitada üks aasta. Üheaastane tähtaeg on

ka kehtivas HKSOS-i põhimääruses. Nimelt säilitab Häirekeskus HKSOS-i põhimääruse § 8

lõike 2 kohaselt kõneside salvestist andmekogus üks aasta andmekogusse kandmisest arvates.

Isikustatuna säilitatakse HKSOS-is andmeid üks aasta ja üks kuu, pärast mida andmed

pseudonüümitakse (PäästeS-i § 91 lõige 29). Ka HKSOS-i põhimääruse § 8 lõike 3 kohaselt

kajastatakse andmekogus andmeid isikustatuna üks aasta ja üks kuu. Pärast nimetatud tähtaja

möödumist eemaldatakse isikuandmed andmekogust.

Salvestiste säilitamise tähtaeg on seotud ühest küljest isikuandmete minimaalse töötlemise

printsiibiga ja teisest küljest HÄK-i enda vajadustega. Üheaastase tähtaja määramisel HKSOS-i

põhimääruses lähtuti põhimõttest, et andmeid säilitatakse üksnes niikaua, kuni see on vajalik

andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Lisaks on viidatud IKÜM-i artikli 5 lõike 1

punktile e, mille kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte

tuvastada, kuid ainult seni, kuni see on vajalik andmete kogumiseks või töötlemiseks. Tähtaeg

on selline, et vajaduse korral oleks võimalik vastata teabenõuetele, teate edastaja

järelepärimisele olukorra lahendamise kohta või teha järelevalvet abi- ja infoteate menetlemise

üle. Ka Häirekeskuse praktika näitab, et üldjuhul esitatakse näiteks kaebused ja kahjunõuded

Häirekeskuse vastu ühe aasta jooksul sündmuse toimumisest. Lisaks võimaldab selline tähtaeg

Häirekeskusel koostada aruandeid ja statistilisi kokkuvõtteid. Üheaastane tähtaeg võimaldab ka

näiteks koostöö- või arenguvestluste korral, mida peetakse vähemalt kord aastas, vahetul juhil

tutvuda töötaja kõnede menetlemisega salvestiste abil ning seeläbi hinnata teenuse tagamise ja

töötaja soorituse kvaliteeti.

Kehtiv § 351 lõige 4 jäetakse uuest sõnastusest välja. Häirekeskuse salvestatud salvestise

andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave PäästeS-i § 91 lõike 210 kohaselt ja

puudub vajadus seda üle korrata. Põhimõte, et salvestise ja salvestise andmete väljastamine on

lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras, tuleneb avaliku teabe seadusest. Seetõttu

puudub samuti vajadus seda täiendavalt reguleerida.

Eelnõu § 5 kohaselt muudetakse RTsMS-i. Peamiselt jäetakse muudatusega välja sätted,

millega reguleeritakse kiireloomulisi missioone, sest kogu rahvusvahelisel päästetööl või

demineerimistööl osalemine reguleeritakse eelnõu kohaselt PäästeS-is.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täpsustatakse § 1 lõike 2 esimeses lauses, et RTsMS-i ei kohaldata

rahvusvahelisel päästetööl või demineerimistööl osalemisel, kui see toimub rahvusvahelise

kokkuleppe alusel esitatud või abi vajava riigi või rahvusvahelise organisatsiooni esitatud

abipalve alusel. Neid küsimusi reguleeritakse ka kehtiva RTsMS-i kohaselt PäästeS-iga.

Eelnõu § 5 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks järgmised RTsMS-i sätted:

 § 2 punktid 4 ja 11 – nende punktidega on reguleeritud kiireloomulise missiooni ja

päästemeeskonna mõisted. Kuna RTsMS-iga ei reguleerita enam kiireloomulistel

missioonidel osalemist (PäästeS-iga reguleeritakse rahvusvahelisel päästetööl või

demineerimistööl osalemist), siis puudub vajadus mõistete säilitamiseks RTsMS-is;

 § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 3 ja lõige 6 – nende sätetega on reguleeritud, et

kiireloomuliseks missiooniks valmistumist ja sellel osalemist korraldab Päästeamet

ning Päästeameti ülesannete sisu. Sarnased ülesanded lisatakse eelnõu kohaselt

PäästeS-i 6. peatükki. RTsMS-i § 4 lõike 5 punktis 3 on reguleeritud, et

Välisministeerium peab ekspertide andmekogu – see säte tunnistatakse kehtetuks, kuna

Välisministeerium ekspertide andmekogu enam ei pea;

 § 6 lõige 2 – lõikega on reguleeritud kiireloomulise missiooniga seotud kulude katmine

Päästeameti eelarvest. See põhimõte on samuti eelnõus säilitatud. Rahvusvahelisel

päästetööl ja demineerimistööl osalemise kulude katmine sätestatakse eelnõukohase

PäästeS-i §-ga 3111;

 § 7 lõige 4 – lõikega on reguleeritud, et Välisministeerium kooskõlastab osalemise

kiireloomulisel missioonil enne asjakohase otsuse tegemist Siseministeeriumiga.

Eelnõus (eelnõukohane PäästeS-i § 318 lõige 2) on säilitatud põhimõte, et

kiireloomulisel missioonil osalemine tuleb Välisministeeriumiga kooskõlastada;

 § 8 lõige 4 – lõikega on reguleeritud kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi

valikut ekspertide andmekogu kaudu. Kuna Välisministeerium ekspertide andmekogu

enam ei pea, siis puudub vajadus lõiget säilitada;

 § 9 lõike 3 kolmas lause – lõikega on reguleeritud, et kiireloomulisele missioonile

lähetatava eksperdi tervisekindlustuslepingu sõlmib Päästeamet või missiooni

korraldaja. Sama on reguleeritud eelnõukohase PäästeS-i § 3112 lõikega 2, mille

kohaselt võib Päästeamet lisaks seadusest tulenevatele sotsiaalsetele tagatistele

päästemeeskonna ja selle reservi liikmele kiireloomulisel missioonil osalemiseks

vajalikul väljaõppel ja kiireloomulisel missioonil osalemiseks sõlmida täiendava

kindlustuslepingu;

 § 12 – paragrahviga on reguleeritud kiireloomulisele missioonile lähetamise erisusi

võrreldes muude tsiviilmissioonidega. Kuna RTsMS-iga ei reguleerita enam

kiireloomulistel missioonidel osalemist (PäästeS-iga reguleeritakse rahvusvahelisel

päästetööl või demineerimistööl osalemist), siis puudub vajadus regulatsiooni

säilitamiseks RTsMS-is;

 § 13 lõike 1 teine lause – lõike kohaselt kooskõlastab Päästeamet eksperdi

tagasikutsumise kiireloomuliselt missioonilt Välisministeeriumiga;

 § 17 lõike 1 teine lause – Päästeamet kooskõlastab eksperdi kiireloomulisel missioonil

täidetavad ülesanded Välisministeeriumiga. Eelnõukohase PäästeS-i § 3110 järgi allub

päästemeeskonna liige kiireloomulisel missioonil osalemise ajal missiooni

töökorralduse küsimustes päästemeeskonna juhile või asjakohasele rahvusvahelise

organisatsiooni juhtimisorganile ning muudes küsimustes Päästeametile;

 § 17 lõige 5 – ekspert või päästemeeskonna juht esitab Päästeametile ülesande täitmise

aruande kahe nädala jooksul kiireloomulise missiooni lõppemisest. Eelnõuga sellise

kohustuse reguleerimisest loobutakse, sest infovahetus Päästeameti ja kiireloomulisel

missioonil osaleva eksperdi vahel lepitakse kokku eraldi Päästeameti-siseselt;

 § 18 lõige 6 – lõike kohaselt kooskõlastab Päästeamet eksperdi lähetamisel

kiireloomulisele missioonile tema tasustamise tingimused Välisministeeriumiga.

Eelnõukohase PäästeS-i § 3111 lõigetega 3 ja 4 nähakse ette selgemad alused tasu

arvestuseks: aluseks võetakse lähetamisele eelnenud kuue kuu keskmise töötasu või

palga suurus. Erandina võib määrata suurema tasu, kuid mitte rohkem kui

viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses;

 § 22 lõike 7 teine lause – kiireloomulise missiooni korral kantakse selles paragrahvis

nimetatud kulud Päästeameti eelarvest. Kiireloomulise missiooniga seotud kulude

kandmine reguleeritakse eelnõukohase PäästeS-i § 3111 lõikega 2.

Eelnõu § 5 punktiga 3 jäetakse RTsMS-i § 23 lõigetest 8 ja 9 välja, et RTsMS-iga reguleeritud

hüvitis eksperdi missioonil ülesannete täitmisel töövõime vähenemise korral kohaldub

kiireloomulise missiooni korral. Kiireloomuliste missioonide korral rakendatavaid sotsiaalseid

tagatisi reguleerib eelnõukohane PäästeS-i § 3112.

Eelnõu § 5 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RTsMS-i § 23 lõike 10 teine lause ja § 25

lõige 4.

RTsMS-i § 23 lõike 10 teise lause kohaselt kantakse kiireloomulise missiooni korral eksperdi

missioonil ülesannete täitmisel töövõime vähenemise korral makstav hüvitis Päästeameti

eelarvest. PäästeS-i § 3112 lõike 2 kohaselt laienevad kiireloomulisel missioonil osalemiseks

vajalikul väljaõppel ja kiireloomulisel missioonil osalemise ajal päästemeeskonna ja selle

reservi liikmele sotsiaalsed tagatised ATS-i §-ga 49 sätestatud alustel ja korras. ATS-i § 49

lõike 16 kohaselt makstakse hüvitisi ja kaetakse kulud riigieelarvest selle ametiasutuse eelarve

kaudu, kus isik oli teenistuses. Sellega on säilitatud põhimõte, et sotsiaalsete tagatistega seotud

kulud kantakse Päästeameti eelarvest. RTsMS-i § 25 lõikega 4 reguleeritakse kiireloomulisele

missioonile lähetatava eksperdi tervisekontrolli. Kuna kiireloomulistel missioonidel osalemist

ja selleks valmistumist reguleeritakse edaspidi PäästeS-iga, siis sätestatakse eelnõukohase

PäästeS-i § 3113 lõikega 2, et Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi liikme

ettevalmistuse kiireloomuliseks missiooniks tema terviseseisundi perioodilise kontrolli ja

vaktsineerimisega.

Eelnõu § 6 kohaselt täiendatakse RHS-i §-ga 50.

RHS-i § 50 täiendatakse uue punktiga 12, millega nähakse ette, et hankijal on õigus korraldada

riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke eeldatav

maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja hankelepingu ese on kiireloomulisel

tsiviilmissioonil osalemiseks vajalik asi või teenus päästeseaduse tähenduses. Kiireloomuline

missioon PäästeS-i (eelnõukohase § 31 lõige 3) tähenduses on päästevõimekuse lähetamine

välisriiki, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel

missioonil osalemise otsust. Niivõrd lühikese ajaga on kiireloomulisel missioonil osalemisega

seotud vahendite hankimine riigihangete seaduses ettenähtud tingimustel ja seadusega

kooskõlas väga keeruline. Missioonideks pole võimalik valmistuda selliselt, et kõik vajalik on

ette soetatud – nii missioonidel täidetavad ülesanded kui ka selleks vajaminevad vahendid on

erinevad. RHS-i §-s 50 nimetatud erandite nimekirja täiendamine kiireloomulisel

tsiviilmissioonil osalemiseks vajaliku asja või teenusega on oluline, kuna päästemeeskonna

lähetamise eel jääb väga lühike ajavahemik, mille jooksul tuleb kokku panna vajalik varustus

ja korraldada logistika.

Eelnõu § 7 kohaselt muudetakse TTKS-i.

Lisaks eelnõu § 1 punktis 15 kavandatavale Päästeameti ülesandele abistada kiirabibrigaadi

kiirabi osutamisel, täiendatakse eelnõuga TTKS-is sätestatud kiirabi osutamise korraldust.

Praegu on TTKS-i § 61 lõikega 2 reguleeritud kiirabibrigaadi õigus valdusesse siseneda ja see

läbi vaadata. Eelnõu kohaselt tunnistatakse see säte kehtetuks ja täiendatakse TTKS-i § 17.

Eelnõuga ei muudeta kiirabi osutamist sisuliselt, vaid kehtivat õigust täiendatakse senise

tegevuspraktika alusel.

Eelnõu § 7 punktiga 1 täpsustatakse TTKS-i §-s 17 lõigetega 46–48 kiirabibrigaadi õiguseid

kiirabi osutamisel. Muudatus ei ole sisuline, vaid senise tegevuspraktika alusel täpsustatakse

kiirabibrigaadi õiguseid kiirabi osutamisel.

Eelnõukohase TTKS-i § 17 lõike 46 alusel saab kiirabibrigaad õiguse siseneda abivajaja või

kolmanda isiku piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi (edaspidi

valdusesse) nende nõusolekuta. See on vajalik, kuna abivajaja võib olla teadvuseta, liikumatu

vms, aga tema elu ja tervis on vaja päästa. Inimese elu päästmine on alati olulisem tema vara

kaitsest ja heakorrast. Sealjuures on lubatud avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi.

Võib juhtuda, et valduse uks on küll kinni, kuid kiirabibrigaad saab selle ise avada kerge jõuga

või siseneda, kui uks on lukustamata. Sellisel juhul ei ole tarvis kaasata Päästeametit. Kui

valdusesse sisenemisel on vaja kasutada jõudu, teeb seda Päästeamet, kohaldades vahetut sundi.

Päästeamet valib vahendi, millega uks või värav maha murda, et patsiendini jõuda.

Kiirabibrigaad tohib valdusesse siseneda juhul, kui on alust arvata, et valduses viibib abivajav

inimene, kellele on tarvis osutada kiirabi. Näiteks on naaber või lähedane kutsunud kellelegi

kiirabi, kuid uks on lukus ja abivajaja ise ei saa ust avada. Praktikas antakse raadio- või

mobiilside kaudu Häirekeskusele teada, milline kiirabibrigaad sisenes (kiirabibrigaad avab ukse

või see lõhutakse, kui muul moel pole võimalik) ja kuhu valdusesse. Raadioeeter ja

telefonikõned salvestatakse Häirekeskuses, lisaks paneb logistik sündmuse logid ning

kiirabibrigaadi juht info kirja ka kiirabikaardile. Seega fikseeritakse valdusesse sisenemine ilma

valdaja nõusolekuta alati kiirabikaardil ning sellest teavitatakse Häirekeskust. Pärast valdusesse

sisenemist tagatakse valduse valve jms mõistlikus ulatuses. Kui võimalik, suletakse uks

käepäraste vahenditega (võtmed saab toimetada kiirabibaasi, et need hiljem omastele üle anda)

või oodatakse sugulane ära, teavitatakse KOV-i, pannakse lint jne. Olenevalt olukorrast tuleb

kasutada mõistlikke meetmeid, et vältida vara kahjustamist (sh vargust). Siiski ei saa eeldada

vara valve tagamist kiirabibrigaadilt, kui see tegevus võib kahjustada kiirabitöö kiirust või

kvaliteeti.

Sarnaselt valdusesse sisenemisega ei ole eelnõukohase TTKS-i § 17 lõike 46 alusel abivajaja või

kolmanda isiku nõusolek vajalik kiirabi osutamisel valduse või vallasasja läbivaatamiseks.

Läbivaatamine on lubatud muu hulgas abivajaja identifitseerimiseks. Abivajaja isiku

kindlakstegemine on vajalik, et osutada talle asjakohast abi tema varasema terviseseisundi

alusel. Näiteks võimaldab see teada saada, kas isikul on ravimiallergiaid, millised on tema

kroonilised haigused jne. Lisaks võib vallasasja läbivaatamine aidata välja selgitada

terviseseisundi põhjust ja see omakorda parandab ravikvaliteeti. Näiteks võivad abivajajal

olemasolevad ravimid ja meditsiiniseadmed (glükomeeter jm) viidata konkreetsele kroonilisele

haigusele (raskekujulise allergiahoo leevendamiseks mõeldud ravimid jm) või üledoosi

kahtlusele (uimastid jm).

Kiirabibrigaad tohib isiku nõusolekuta siseneda valdusesse ning seda läbi vaadata, sealhulgas

avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, vaid siis, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest

tingimustest:

1) see on põhjendatult vajalik ohu väljaselgitamiseks;

2) see on vajalik abivajajale kiirabi osutamiseks.

Kui kiirabibrigaad ise ei saa valdusesse siseneda, kuna näiteks ust, väravat või akent ei õnnestu

avada, on kiirabibrigaadil õigus kutsuda PäästeS-i § 132 lõike 5 kohaselt appi Päästeamet, kellel

on takistuse kõrvaldamiseks sobivad tööriistad ja oskused (eelnõukohase TTKS-i § 17 lõige 47).

Päästeameti kaasamise õiguslikku alust on lähemalt avatud eelnõu § 1 punkti 15 selgitustes.

Samuti on kiirabibrigaadil õigus kaasata üldkorrakaitseorganina PPA, kui selleks tekib vajadus.

Eelnõukohase TTKS-i § 17 lõikega 48 reguleeritakse kahju hüvitamist. Kui kiirabibrigaad on

valdusesse sisenemisega, valduse või vallasasja läbivaatamisega tekitanud isikule kahju, kuid

sisenemine või läbivaatamine on olnud õiguspärane ning vastanud kõigile seaduses loetletud

tingimustele, siis ei ole kiirabibrigaadi pidaja kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Kiirabi on

tervishoiuteenus, mille osutamise käigus tekib abivajaja ja abiosutaja vahel võlaõigussuhe.

Seega kohaldatakse võlaõigusseadust (edaspidi VÕS), mille § 103 alusel on rikkumine

vabandatav eelkõige vääramatu jõu tõttu. VÕS-i § 103 lõike 2 järgi on vääramatu jõud asjaolu,

mida võlgnik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata,

et ta selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või asjaolu või tagajärje ületaks. Seetõttu lisatakse

käesoleva eelnõuga TTKS-i § 17 uus lõige, millega nähakse ette, et kiirabibrigaadi valdusesse

sisenemise ja valduse läbivaatamisega tekitatud kahju loetakse vääramatust jõust tekitatud

kahjuks. Näiteks kui kiirabibrigaadi liige lõhub kogemata köögikapi ukse, teadmata, et selle

uksehing juba enne logises, ja eesmärk oli vaadata, kas abivajaja ravimid on seal. See on

vääramatust jõust põhjustatud kahju, kuna kiirabibrigaadi liige ei osanud ette arvata, et kapiuks

puruneb, kuid tal oli tarvis sinna kappi vaadata. Kui kiirabibrigaad siseneb valdusesse ise,

avades veidi pehkinud värava kerge jõuga, siis loetakse see samuti vääramatust jõust

põhjustatud kahjuks ning kiirabibrigaadi pidaja ei pea värava kahjustamisega tekitatud kahju

hüvitama.

Eelnõu § 7 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKS-i § 61 lõige 2. Kiirabi valdusesse

sisenemise ja läbivaatuse õigus reguleeritakse TTKS-is uute lõigetega §-s 17.

Kiirabibrigaadile on kehtiva TTKS-i § 61 lõike 2 alusel antud korrakaitseorgani ülesanne. Muu

kehtiv õigus ei määratle kiirabibrigaadi korrakaitseorganina, seega on TTKS-is sisalduv erand.

Tegelikku riikliku järelevalve pädevust seadustest ei tulene. Riikliku järelevalve menetlus on

haldusmenetluse eriliik, eksternne, suunatud halduseväliste ohtude väljaselgitamisele ja

tõrjumisele.67 Riikliku järelevalvega tegelevad vaid korrakaitseorganid. Kiirabibrigaad osutab

tervishoiuteenust, mis toimub eraõiguslikul alusel. Kiirabibrigaadi pidaja on TTKS-i § 18

lõike 1 alusel sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi

või kohaliku omavalitsuse asutus. Kiirabibrigaadi tegevuse eesmärk on abistada inimest

terviserikete korral – anda abivajajale esmaabi ja vajaduse korral toimetada ta haiglasse.

Riiklikku järelevalve ülesannet kiirabibrigaadil olemuslikult ei ole.

Kuigi kiirabibrigaadile TTKS-i § 61 lõike 2 alusel antud korrakaitseorganina tegutsemise õigus

on kooskõlas avaliku huviga, on see vastuolus asjaoluga, et kiirabibrigaadi pidaja on eraõiguslik

juriidiline isik, kes osutab kiirabibrigaadi kaudu üksnes kiirabiteenust. Muudatus on ajendatud

asjaolust, et eraõiguslikule isikule on seadusega antud ülemäärane korrakaitseline ülesanne.

Puudub vajadus anda kiirabile valdusesse sisenemise õigus KorS-i tähenduses. Kiirabibrigaad

67 Sama, lk 14.

saab pöörduda teiste korrakaitseorganite poole, kellel on õiguspäraselt antud õigus jõuga

valdusesse siseneda ja sel viisil abivajaja juurde pääseda. TTKS-is sätestatakse viiteta KorS-ile

kiirabibrigaadi õigus siseneda abivajaja või kolmanda isiku valdusesse tema nõusolekuta,

samuti antakse õigus vaadata abivajaja või kolmanda isiku nõusolekuta läbi abivajaja või

kolmanda isiku kinnisasi, ehitis või ruum ning vallasasi. Ka kehtiva TTKS-i § 61 lõike 2 alusel

võib kiirabibrigaad siseneda valdusesse ja see tegevus on nii abivajaja kui ka laiemalt avaliku

huviga kooskõlas. Avalik huvi on, et ka edaspidi oleks kiirabibrigaadil õigus siseneda abivajaja

või kolmanda isiku valdusesse, et abivajajat abistada. See ei peaks tuginema KorS-ile, vaid

valdkondlikus seaduses sätestatud õigusele siseneda valdusesse isiku nõusolekuta, et kiirabi

osutada.

Eelnõu § 8 kohaselt täiendatakse TuOS-i § 23.

TuOS-i § 23 lõiget 4 täiendatakse peale sõna loata sõnadega ja tasu maksmata. Veeseaduse

§ 188 lõike 1 punkti 1 järgi lubatakse veeloata võtta vett hädaolukorras, päästesündmuse

lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral õppustel. Kustutusvee võtmise

eest tasu maksmist on täpsustatud ÜVVKS-is. ÜVVKS-i § 44 lõikes 2 on sätestatud, et

päästesündmuse lahendamiseks, veevõtukoha katsetamiseks, avaliku korra tagamiseks või

õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt kasutatava vee

kulu kajastatakse ühisveevärgi teenuse hinnas. ÜVVKS-i kohaselt kasutatakse ühisveevärgil

asuvast tuletõrje veevõtukohast vett TuOS-is sätestatud alustel, mis tähendab muu hulgas seda,

et veevõtukohast võib pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks vett võtta

valdaja loata. Päästeameti jaoks ei oma tähtsust, kas vett võeti veetrassil asuvast veevõtukohast

või mahutist. Kuna praktikas on veetrassist kustutusvee võtmisel tasu küsimise suhtes olnud

eriarvamusi, siis on asjakohane lisada kustutusvee ilma tasuta kasutamise põhimõte sarnaselt

ÜVVKS-ile ka TuOS-i. See loob õigusselguse ka veevõtukoha omanikule, kelle kohustus on

tagada veevõtukoha pidev kasutatavus, sealhulgas nõutav veekogus – kui vett veevõtukohas

pole, tuleb veevõtukoha omanikul see sinna korraldada. Muudatus ei ole sisuline.

Eelnõu § 8 kohaselt täiendatakse VTMS-i § 52.

VTMS-i § 52 täiendatakse uue lõikega 81, millega nähakse ette, et käesoleva eelnõuga

kehtestatava KarS-i § 2781 kohase uue väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on PPA.

Muudatus on seotud eelnõu §-s 3 tehtava KarS-i muudatusega. Kuna PPA on mitmekülgse

menetluspädevusega ja on ka seni menetlenud tegusid, mis sisult seisnevad Häirekeskuse töö

häirimises, siis ei ole otstarbekas Häirekeskusele uut ülesannet panna. Lisaks ei ole

Häirekeskusel praegu väärtegude menetlemise pädevust, sealhulgas oskusteavet taoliste

menetluste läbiviimiseks. Ka Päästeamet ei ole ülesande täitmiseks sobiv, kuna viib

väärteomenetlusi läbi vaid tuleohutuse valdkonnas ja Häirekeskuse töö häirimist puudutavad

väärteod ei kuulu Päästeameti pädevusse. Samuti puudub mõlemal asutusel juurdepääs

vajalikele andmetele, et menetlust oleks võimalik efektiivselt läbi viia.

Uue väärteokoosseisu kehtestamisega ei ole ette näha PPA menetluskoormuse olulist kasvu.

Seetõttu puudub ka vajadus värvata lisatööjõudu või teha muudatusi töökorralduses.

Häirekeskuse töö häirimise eest vastutusele võtmise puhul on peamine takistus olnud asjaolu,

et kehtivas KarS-is ei ole süüteokoosseisu, mille tunnustele sellised teod vastaksid ja mille

alusel saaks toimepanijat vastutusele võtta. Kavandatava sättega kõige sarnasema

väärteokoosseisu KarS-i § 278 menetluspraktika näitab, et PPA alustas antud koosseisu alusel

2023. aastal 97 menetlust68. Häirekeskuse hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel

alustatavate menetluste arv aastas jääda samasse suurusjärku või väiksemaks. Kokkuvõttes on

68 Allikas: PPA (andmed esitatud 05.06.2024).

menetlusülesande panemine PPA-le kõige otstarbekam ja riigile ka soodsaim lahendus, kuna

selle täitmiseks pole vaja teha olulisi muudatusi.

Eelnõu §-ga 9 nähakse ette seaduse jõustumisaeg. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2026. aasta

1. märtsil. Eelnõu järgi jäetakse lühike üleminekuaeg, kuna kavandatavad muudatused ei eelda

tööprotsessides oluliste muudatuste tegemist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised mõisted:

1) vale hädaabiteade;

2) päästeüksus.

Vale hädaabiteatega on tegemist juhul, kui hädaabinumbril 112 tehtud kõnest ei selgu

abivajadus ja ühendust on võetud teadlikult muul põhjusel kui abi saamise vajadus. See

tähendab sisuliselt Häirekeskuse töö häirimist. Sealjuures kaalusid eelnõu koostajad ka mõiste

näiline hädaabiteade kasutamist, kuid selleks, et hoida KarS-is ühtlast sõnakasutust, võetakse

eelnõuga kasutusele uus mõiste. Mõiste sisustatakse siseministri määruses (vt rakendusakti

kavand nr 1).

Päästeüksus hõlmab lisaks kehtivas õiguses kasutatavale mõistele päästemeeskond erinevaid

Päästeameti operatiivarvestuses olevaid päästeüksuseid, sealhulgas välijuhte või päästeautot

ainult alarmsõidukijuhiga (muu hulgas paakauto, redel- või tõstukauto, konteinerauto) jm.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Muudatus I: rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl ning rahvusvahelisel

tsiviilmissioonil osalemise regulatsiooni ajakohastamine ning koondamine ühte

seadusesse

Muudatusega korrastatakse rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemist, sealhulgas

Eesti päästemeeskonna osalemise korraldust tsiviilmissioonidel. Kui praegu kohaldatakse

rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemisele nii PäästeS-i kui ka RTsMS-i, siis

muudatuse kohaselt reguleeritakse seda vaid PäästeS-iga.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm I

Päästeamet. Päästeametis töötab umbes 2000 teenistujat69. Mõju avaldub nii päästemeeskonna

reservi (386 liiget) tegevust koordineerivale teenistujale (1 teenistuja) kui ka päästemeeskonna

reservile, kellest umbes pool on Päästeameti teenistujad. Päästemeeskonna ja selle reservi

liikmed osalevad päästemeeskonna ja selle reservi tegevuses vabatahtlikult. Arvestades

riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Mõju sihtrühm II

69 Vt viide 35.

Terviseamet. Terviseametis töötab 282 teenistujat. Meditsiinirühma kuulub 177 inimest,

kellest enamik töötab väljaspool Terviseametit.70 Vastavalt Päästeameti ja Terviseameti

kokkuleppele korraldab Terviseamet päästemeeskonda kuuluva meditsiinirühma tegevust.

Selle ülesandega tegeleb üks koordineerija. Kokkuvõttes on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Mõlemale asutusele avaldub sarnane mõju, kuid Terviseametile avaldub mõju kaudselt seeläbi,

et päästemeeskonna reservi kuuluvad meditsiinivaldkonna töötajad. Muudatuse tulemusel on

missioonidel osalemine mõlemale asutusele selgem ja päästemeeskonna reservi liikmete hulgas

soositum. Kui missioonidel ja selleks vajalikul väljaõppel osalemiseks pakutakse õiglaseid

sotsiaalseid tagatisi, on lihtsam sobivaid spetsialiste leida. Rahvusvahelised missioonid,

koolitused ja õppused annavad kogemusi, mida saab rakendada ka riigisiseselt.

Kiireloomulisel missioonil osalemine on siiski juhuslik ja harv. Tegemist on olukorraga, kui

teises riigis on tekkinud ulatuslik kriisiolukord, mille on põhjustanud näiteks maavärin või

üleujutus. Päästeametis on mitme teenuse arendamisele oluliselt kaasa aidanud rahvusvahelise

koostöö käigus saadud kogemused. Näitena võib tuua varingupäästetööd, keemia-, bioloogilise,

radioloogilise ja tuumaõnnetusega seotud hädaolukorrad. Missioonil osalevate isikute

teadmised ja kogemused aitavad arendada laiapõhjalist riigikaitset ning elanikel kriisideks

valmistuda. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega eelduslikult ei kaasne.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju Päästeameti töökorraldusele oluline ja positiivne, kuna protsessid

reguleeritakse selgemalt ning dubleerimata. Muudatuse kohaselt saavad Päästeamet ja

Terviseamet kiireloomulisi pääste- ja humanitaarabimissioone tulemuslikumalt läbi viia.

Mõju rahvusvahelistele suhetele

Muudatusel on kaudne mõju rahvusvahelistele suhetele. Euroopa Liidu liikmesriigid on

Lissaboni lepinguga71 kinnitanud, et hädaolukordade ennetamisel, valmisoleku tagamisel ja

reageerimisel ollakse solidaarsed ehk aidatakse ja toetatakse üksteist. Panustades

kiireloomulistesse pääste- ja humanitaarabimissioonidesse, aitame riigil saavutada

olemasolevate võimaluste piires stabiilsuse ning rahu. Ühtlasi kindlustame seeläbi kaudselt oma

riigi julgeolekut.

Muudatus II: päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerijale tehakse üldnõuetele

vastavuse kontroll ja taustakontroll

Muudatuse kohaselt tehakse päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerijale üldnõuetele

vastavuse kontroll ja taustakontroll. Sellega seoses võib Päästeamet nõuda ka isikuankeedi

täitmist.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm

PPA ja Päästeamet. Üldnõuetele vastavuse kontrollija taustakontrolli tegevate teenistujate arv

on väike, täpsemat arvu ei avalikustata. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on

sihtrühma suurus väike.

70 Allikas: Terviseamet.

71 Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ratifitseerimise seadus.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Peamine mõju avaldub nende isikute arvu kasvus, kelle kohta on vaja teha üldnõuetele

vastavuse kontroll ja taustakontroll. Kuna isikut kontrollitakse ühekordselt, siis avaldub mõju

isiku kandideerimisel päästemeeskonna reservi liikmeks ning nõude jõustumisel ka nende

päästemeeskonna reservi kuuluvate liikmete kontrollimisel, keda seni ei ole kontrollitud

(Päästeameti teenistujate taustakontroll on teenistusse astumisel läbi viidud ja neile eelnõu

kohaselt üldnõuetele vastavuse kontrolli ega taustakontrolli ei tehta). Hilisem üldnõuetele

vastavuse kontroll või taustakontroll tehakse vajaduse ilmnemisel ehk kui esineb põhjendatud

kahtlus, et reservi liige ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Päästemeeskonna reservi

kuuluvaid Päästeameti-väliseid liikmeid on ligikaudu 200 ja nende kontrollimise periood

jaguneb kolme aasta peale. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaatide arvu ei ole võimalik

prognoosida, kuid eelduslikult on neid vähe. Ebasoovitava mõju risk on väike. Kuigi

muudatusega kaasneb asutustele halduskoormus, ei kaasne kontrollide tegemisega

töökoormuse olulist kasvu ega vajadust töökorraldust muuta. Muudatuse tulemusena tagatakse

usaldusväärne ja nõuetele vastav päästemeeskonna reserv.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on muudatuse mõju PPA-le ja Päästeametile väheoluline.

Sotsiaalne, majanduslik mõju

Mõju sihtrühm

Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadid ja päästemeeskonna reservi kuuluvad isikud, kelle

suhtes ei ole varem nõuetele vastavust hinnatud (ligikaudu 200 inimest). Päästemeeskonna

reservi liikme kandidaatide arvu ei ole võimalik prognoosida, kuid eelduslikult on neid vähe ja

seega saab sihtrühma hinnata väikseks.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Nõuetele vastavuse kontroll, mis hõlmab nii üldnõuetele vastavuse kontrolli kui ka

taustakontrolli, tehakse üks kord, et veenduda isiku nõuetele sobivuses. Vaid erandkorras on

võimalik nõuetele vastavust kontrollida ka hiljem, kui ilmneb põhjendatud kahtlus, et isik ei

vasta enam nõuetele. Nii mõju ulatus kui ka sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

tegevusega, millega ei kaasne kohanemisraskusi ega muid olulisi muutusi sihtrühma

käitumises. Kui päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerimisel nõutakse isikult

isikuankeedi esitamist, tuleb see esitada. On tavapärane praktika, et kui kuhugi soovitakse

kandideerida, tuleb esitada enda kohta vajalikud andmed. Seega võib päästemeeskonna reservi

liikmeks kandideerimisel kaasneda isikule kohustus esitada enda kohta vajalik info. Seejuures

tuleb aga märkida, et kandideerimine päästemeeskonna reservi on vabatahtlik ja isikuankeedi

täitmine on vajaduse korral ühekordne tegevus. Eelnõuga ei kaasne elanikele kohustust enda

kohta andmeid esitada. Halduskoormus isikuankeedi täitmise näol on seega välditav, st nõue ei

ole kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldata antud juhul ka reeglit „üks sisse, üks välja“72.

Isikuankeedis küsitakse vaid neid andmeid, mis on kandideerimiseks vajalikud ja seadusega

ette nähtud. Nii võib isikuankeedi täitmisel selguda, et kandideerija taust ei ole selline, mis

võimaldaks tal kiireloomulisel missioonil päästemeeskonna töös osaleda. Isik võib seetõttu ka

kandideerimisest loobuda. Sel juhul on isikule ebasoovitav mõju see, et ta ei saa soovitud

tegevuses ehk missioonil ja selle ettevalmistuses osaleda.

72 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf.

Õigust vabale eneseteostusele riivab iga negatiivne mõjutus riigivõimu

poolt. Eneseteostusvabaduse üks elemente on tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või

tegemata jätta seda, mida isik soovib. Ka taustakontrolli läbimine selleks, et kandideerida

päästemeeskonna reservi liikmeks, on sisult tegutsemisvabaduse riive. Lisaks riivab

taustakontroll ja isikuandmete töötlemine õigust eraelu puutumatusele. Eraellu võidakse

sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste

inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Kuna muudatusega kaasneb põhiõiguste riive, on ebasoovitavate mõjude risk suur. Põhiõiguse

riivel peab olema PS-iga kooskõlas olev eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalne. Siinkohal on oluline märkida, et infot küsitakse ja taustakontrolle tehakse

laiemalt turvalisuse tagamise eesmärgil, et veenduda isiku usaldusväärsuses. Isikuankeedis

küsitakse ainult seadusest tulenevaid andmeid ja neid andmeid, mille alusel saab hinnata

kandideerija sobivust päästemeeskonna reservi liikmeks. Oluline on märkida, et

päästemeeskonna reservi liikmed kaasatakse tegevustesse, mis peavad tagama siseturvalisust ja

riigi julgeolekut ning esindama Eesti riiki. Võttes arvesse kiireloomulisel missioonil osalemise

olemust, julgeolekuolukorda ning infot, millega päästemeeskonna ja selle reservi liige kokku

puutub, on taustakontroll proportsionaalne meede selleks, et tagada vajalik turvalisus ja ohutus.

Seejuures ei ole kõnealust eesmärki võimalik vähemalt sama hästi saavutada mõnel muul,

üksikisikut vähem rõhuval viisil (näiteks ei piisa ainult isiku suusõnalistest ütlustest). Inimeste

turvalisus ja ohutus ning avaliku korra kaitse kaaluvad üles riivest tingitud kahju.

Isikuandmete töötlemisega kaasneb ka riive isikuandmete kaitse õigusele, kuna taustakontrolli

tehes töödeldakse isiku kohta erinevaid andmeid, et veenduda tema usaldusväärsuses.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et kui teatavat tüüpi

isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning

isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt

füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, hindab vastutav töötleja enne isikuandmete

töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele. Kui

lisada PäästeS-i õigus andmeid töödelda, et hinnata isiku sobivust päästemeeskonna reservi

liikmena osaleda kiireloomulistel missioonidel, ei tekita see isikute õigustele ja vabadustele

suurt ohtu, mis eeldaks eraldi andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamist. Tegemist ei ole

eriliiki isikuandmete ulatusliku töötlemise ega isiklike aspektide süstemaatilise ja ulatusliku

hindamisega, mis põhineks automaatsel isikuandmete töötlemisel. Ka ei kaasne muudatusega

avalike alade ulatuslikku süstemaatilist jälgimist.

Isikuandmeid säilitatakse turvalises keskkonnas nagu kõigi teenistujate andmeid. Seega ei teki

päästemeeskonna reservi liikme kandidaatide ja päästemeeskonna reservi liikmete andmete

töötlemisel ka suuremaid turvariske. Juurdepääs sellistele andmetele on reguleeritud asutuse

sees.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Võttes arvesse ebasoovitavate mõjude riski, on kokkuvõttes muudatuse mõju sihtrühmale

oluline.

Muudatus III: Häirekeskus saab hädaabinumbri 112 kaitseks teenuse toimepidevust

ohustavale ühendusele rakendada ooteaega

Muudatuse kohaselt võib hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamiseks rakendada

teenust ohustavale terminalseadmega ühendusele ooteaega. Abivajaduseta ühenduse

ootelepanekuga saab kaitsta hädaabiteadete menetlemise toimepidevust hädaabinumbri 112

kõneliine ummistava tegevuse korral.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm I

Häirekeskus. Hinnangute kohaselt puudutab muudatus enamikku Häirekeskuse teenistujaid –

teenistuskohti on asutuses kuni 26573. Muudatus avaldab kõige olulisemat mõju

päästekorraldajate tööle, kes moodustavad valdava osa Häirekeskuse teenistujatest. Arvestades

riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõu koostajad näevad ka kõnesoleva muudatuse peamist mõju Häirekeskuse osutatava

hädaabiteenuse toimepidevusele – hädaabinumbri 112 sideliine ummistavate või muul viisil

hädaabinumbril 112 ilma abivajaduseta tehtavate ja tööd segavate kõnede korral on need

võimalik panna teatud ajavahemikuks ootele. Suhtluseta lühikesed, vaid mõni sekund kestvad

kõned ehk nn tirtsutamised ei jõua selle aja jooksul liinile. Kuni kahesekundilisi helistaja poolt

loobutud kõnesid on 10% kõikidest hädaabinumbril 112 laekuvatest kõnedest (kokku on

helistaja poolt loobutud kõnesid 14%).74 Samuti on meedet võimalik rakendada näiteks juhul,

kui kõnesid teeb rikkis seade või kui helistaja abivajaduse puudumine on konkreetsel juhul

kindlaks tehtud, kuid isik jätkab endiselt hädaabinumbril 112 helistamist. Seadmed ja

hädaabinumbril kiire abi vajaduseta helistajad võivad hädaabiliini hõivata sadu kordi ööpäevas

ja tuhandeid kordi kuus. Üks helistaja on Häirekeskusega 13 kuu jooksul kõnelenud ligi 28

tundi ning teinud hädaabinumbril 112 umbes 2600 kõnet, kus ei ole selgunud kiirabi, pääste või

politsei abi vajadust.75 Samuti avaldab muudatus mõju Häirekeskuse ressursside tõhusale

kasutusele, kuna väheneb vajadus abivajaduseta kõnedele vastata. Meetme eesmärk on

võimaldada kiirelt reageerida Häirekeskuse töö häirimise korral. Eelnõuga lisatava uue

väärteokoosseisu KarS-i § 2781 alusel on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta, kuid

menetlusele kulub teatud aeg ja karistuse mõju saabub viivitusega. Seetõttu on meede oluline,

et Häirekeskuse töö häirimisele saaks kiirelt reageerida ja häiriv tegevus lõpetada.

Kaudselt avaldab see mõju suurele osale Häirekeskuse teenistujatest, kuid eelduslikult on

otsene mõju üksikisikule (kõnesid menetlevale päästekorraldajale) harv ja sihtrühma käitumises

märkimisväärseid muudatusi ei kaasne. Meetme rakendamiseks on vaja uuendada

hädaabiteadete menetlemise teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ning tagada järjepidev

olukorra seiresüsteem meetme rakendamiseks. Tuleb panna paika, millistel tingimustel kõne

ootelepanekut rakendatakse. Häirekeskusele ei kaasne ulatuslikke töökorralduslikke

muudatusi, kuid töökorralduses vajab täpsustamist, kuidas meetme rakendamise vajadus

tuvastatakse ja kuidas meedet rakendatakse. Protsessi juurutamine otseseid kulusid ei tekita. IT

arendus on tehtud.

Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on mõju Häirekeskusele oluline, kuid positiivne.

Mõju sihtrühm II

PPA ja Päästeamet. Hädaabiteadete menetlemise toimepidevus mõjutab eelkõige abiandjate

tööd. PPA-s on sihtrühma suuruseks hinnatud ligikaudu 2000 inimest (800 patrullpolitseinikku

73 Siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistuskohtade koosseis“ (määrus on

kehtetu alates 1. augustist 2024). 74 Allikas: Häirekeskus. Põhineb 2025. aasta kaheksa kuu andmetel: võetud on kahesekundilise ooteajaga hüljatud

kõnede osakaal kõikidest 112-le laekunud kõnedest (andmed esitatud 08.09.2025). 75 Allikas: Häirekeskus. Põhineb andmetel, mis on kogutud vahemiku juulist 2024 kuni augustini 2025 kohta

(andmed esitatud 08.09.2025).

ja ligi 120076 abipolitseinikku). Kokku on teenistujaid PPA-s suurusjärgus 5000. Päästeametis

töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on kutselised päästjad ehk need, kes tegelevad

operatiivtööga. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400 vabatahtlikku päästjat77. Arvestades

riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

PPA-le ja Päästeametile avalduv mõju sarnaneb muudatuse IV juures kirjeldatuga. Kui

Häirekeskuses on tagatud hädaabiteadete menetlemise toimepidevus, siis mõjub see soodsalt

ka nende asutuste ülesannete täitmisele – abivajadus on õigel ajal välja selgitatud ja abiandjad

on saadetud abi osutama. Mõju avaldub aga eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja

ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on muudatuse mõju PPA-le ja Päästeametile positiivne ning väheoluline.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju tervishoiule

Mõju sihtrühm III

Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond, riikliku statistika kohaselt üle 1,37 miljoni

inimese78. Muudatus mõjutab otseselt inimesi, kes pöörduvad Häirekeskuse poole kiire abi

saamise vajadusega ja nende võimalust saada abi osutajalt asjakohast abi. 2023. aastal tehti

hädaabinumbril 112 kokku 1 156 528 kõnet ja kiire abi vajadusega inimeste abistamiseks

saadeti abi osutajad välja 387 973 korral79. Kokkuvõttes on nii otseselt kui ka kaudselt

mõjutatud sihtrühm suur.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kaudselt saab muudatusest kasu kogu elanikkond, otsesemalt kiire abi saamise vajadusega

inimesed. Üksikisiku seisukohast on kaudse mõju avaldumise sagedus ja ulatus eelduslikult

väikesed, kuna vajadus hädaabinumbril 112 pöördumiseks on üldjuhul juhuslik ja harv.

Abivajadusega inimese jaoks võib Häirekeskusega kiire ühenduse saamise viibimine ohustada

tema elu ja tervist – seetõttu on oluline, et Häirekeskus saab hoida hädaabinumbri 112 sideliinid

vabad tegeliku abivajadusega kõnede vastuvõtmiseks. Ebasoovitav mõju võib avalduda isikule,

kelle suhtes ooteaega rakendatakse. Samas vajab rõhutamist, et ooteaega rakendatakse väga

lühiajaliselt ehk sekunditeks, mistõttu ei saa ka ootele pandud isikule – isegi kui tal on või tekib

tegelik abivajadus – otseselt negatiivset mõju avalduda. Sellist lühiajalist ooteaega ei saa

eelduslikult pidada teguriks, mis takistab õigel ajal abi saamist.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on muudatus sihtrühmale pigem väheoluline. Positiivne mõju avaldub sihtrühmale

abi parema kättesaadavuse kaudu.

Mõju sihtrühm IV

Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Kiirabibrigaadides töötab ligikaudu 1500

inimest.80 Sealjuures kiirabibrigaadi pidajaid on Eestis praegu 10 ja kolmeliikmelisi

kiirabibrigaade kokku 10281. Muudatus mõjutab pigem kaudselt, aga kogu sihtrühma.

76 PPA. Uudised (vaadatud 10.09.2024). 77 Vt viide 35. 78 Statistikaamet. Rahvaarv (vaadatud 10.09.2024). 79 Häirekeskus. Statistika ja uuringud (vaadatud 10.09.2024). 80 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas (vaadatud 10.09.2024). 81 Terviseamet. Kiirabi (vaadatud 10.09.2024).

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Sarnaselt muudatuse IV juures kirjeldatule avaldub muudatuse soodne mõju kiirabi

operatiivtegevusele. Samas avaldub mõju eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja

ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on kiirabipidajatele ja kiirabibrigaadidele avalduv mõju väheoluline.

Muudatus IV: kehtestatakse uus väärteokoosseis, mille alusel on võimalik võtta isik

vastutusele Häirekeskuse töö häirimise eest

Muudatuse kohaselt kehtestatakse uus väärteokoosseis, mille alusel on võimalik võtta isik

vastutusele vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest. Uue

koosseisu alusel väärtegude kohtuväline menetleja on PPA.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm I

Häirekeskus. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse III juures.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kuigi muudatus avaldab kaudsemalt mõju suurele osale Häirekeskuse teenistujatest, on

eelduslikult otsene mõju harv ja sihtrühma käitumises märkimisväärseid muudatusi ei kaasne.

Samuti ei ole vaja teha muudatusi töökorralduses. Eelnõu koostajate hinnangul mõjutab

muudatus peamiselt Häirekeskuse osutatava hädaabiteenuse toimepidevust. Hädaabiteadete

menetlemise korra § 4 lõike 2 kohaselt võtab Häirekeskus hädaabinumbril 112 saabunud kõne

vastu üldjuhul kümne sekundi jooksul ja alustab selle menetlemist. Töö häirimisel satub

hädaabiteadete menetlemise toimepidevus ohtu, kuna ka Häirekeskusega abivajaduseta

ühenduse võtmisel võtab helistamise põhjuse väljaselgitamine aega ja tegeliku abivajadusega

inimene ei pruugi sel ajal liinile saada. Seega, hädaabiteenuse toimepidevuse vaatest on mõju

selgelt positiivne. Muudatusega ei kaasne Häirekeskusele ebasoovitavaid mõjusid.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Muudatus on Häirekeskusele väheolulise, kuid positiivse mõjuga.

Mõju sihtrühm II

PPA. Muudatus avaldab otsest mõju PPA ametnikele, kes menetlevad väärtegusid. Uurijaid on

PPA-s ligi 800. Sama palju on ka patrullpolitseinikke, kes menetlevad oma põhiülesannetega

seotud väärtegusid.82 Arvestuslikult jaguneb koormus ligikaudu 100 menetleja vahel (PPA-s on

kokku ligi 5000 teenistujat83). Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma

suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõu kohaselt pannakse väärteo kohtuvälise menetlemise ülesanne PPA-le. PPA on

Häirekeskuse segamisega seotud tegusid menetlenud ka seni. Probleemiks on eelkõige olnud

asjaolu, et KarS-is ei ole reguleeritud süüteokoosseisu, mille tunnustele Häirekeskuse töö

häirimisega seotud teod vastaksid. Uue väärteokoosseisu kehtestamisega ei ole ette näha PPA

menetluskoormuse olulist kasvu, mille tõttu tuleks palgata lisatööjõudu, samuti puudub vajadus

teha muudatusi töökorralduses. Kavandatava sättega kõige sarnasema väärteokoosseisu KarS-i

82 Allikas: PPA (seisuga 13.11.2023). 83 Politsei- ja Piirivalveamet. PPA lugu ja väärtused (vaadatud 05.06.2024).

§ 278 praktika näitab, et PPA alustas 2023. aastal kokku 97 sellist menetlust. Häirekeskuse

hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel alustatavate menetluste arv aastas jääda samasse

suurusjärku või väiksemaks. Kavandatava koosseisu puhul kohaldatakse üldmenetlust. Kokku

registreeris PPA 2022. aastal 23 066 väärtegu, mille suhtes viidi läbi üldmenetlus (2022. a

22 819, 2021. a 26 352)84. Seega ei mõjuta muudatus märkimisväärselt PPA menetluskoormust

ega ka eraldiseisvalt iga menetluse läbiviijat. Eelduslikult tuleb konkreetsel väärteomenetlejal

eelnõuga lisatava väärteokoosseisu alusel tegusid menetleda harva. Muid ebasoovitavaid

mõjusid eelnõu koostajad ette ei näe.

Muudatusel võib olla ka kaudne mõju PPA ülesannete täitmisele. Kui Häirekeskuses on

hädaabiteadete menetlemine häiritud, siis viibib ka teabe edastamine PPA-le ressursi

väljasaatmiseks, st PPA ei saa reageerida, sest teadet pole tulnud. Seetõttu on muudatusel,

millega hädaabiteenuse toimepidevus paraneb, eelduslikult kaudne positiivne mõju ka PPA

ülesannete täitmise toimepidevusele – abivajadus on õigel ajal välja selgitatud ja abiandjad on

saadetud abi osutama.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kuna negatiivne mõju seoses menetluskoormuse kasvuga avaldub PPA-le harva ja selle ulatus

on eelduslikult väike (mõju ulatus sõltub menetluste arvust), on kokkuvõttes mõju sihtrühmale

pigem ebaoluline.

Mõju sihtrühm III

Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on kutselised päästjad ehk

need, kes tegelevad operatiivtööga. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400 vabatahtlikku

päästjat85. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Sarnaselt PPA-le võib muudatusel olla kaudne mõju ka Päästeameti operatiivtegevusele. Kui

Häirekeskuses on hädaabiteadete menetlemine häiritud, siis viibib teabe edastamine ka

Päästeameti ressursi väljasaatmiseks. Seetõttu on muudatusel, millega hädaabiteenuse

toimepidevus paraneb, eelduslikult kaudne positiivne mõju ka Päästeameti ülesannete täitmise

toimepidevusele – abivajadus on õigel ajal välja selgitatud ja abiandjad on saadetud abi

osutama. Päästeameti töökorralduses muudatusi ei kaasne, mõju avaldub harva ja selle ulatus

on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

Järeldus mõju olulise kohta

Kokkuvõttes on muudatus Päästeametile väheoluline.

Mõju sihtrühm IV

Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse III juures.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Muudatuse kohaselt avaldub kiirabibrigaadi pidajatele ja kiirabibrigaadide operatiivtegevusele

sarnane soodne mõju, mis on välja toodud teiste abiosutajate – PPA ja Päästeameti – puhul.

Samas avaldub mõju eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja ebasoovitavaid mõjusid ette

näha ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta

84 2023. aastal registreeriti kokku 95 175 väärtegu, millest 23 066 menetleti üldmenetluses, 41 416 lühimenetluses

ja 30 693 kiirmenetluses. Allikas: PPA (andmed esitatud 05.06.2024). 85 Vt viide 35.

Kokkuvõttes on kiirabipidajatele ja kiirabibrigaadidele avalduv mõju väheoluline.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju tervishoiule

Mõju sihtrühm V

Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse III juures.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kaudselt saab muudatusest kasu kogu elanikkond, otsesemalt kiire abi saamise vajadusega

inimesed. Kui Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta,

siis eelduslikult väheneb selliste tegude toimepanemine ja paraneb abivajajate võimalus saada

kiire abi vajaduse korral asjakohast abi. Üksikisiku seisukohast on kaudse mõju avaldumise

sagedus ja ulatus eelduslikult väiksed, kuna vajadus hädaabinumbril 112 pöördumiseks on

üldjuhul juhuslik ning harv. Häirekeskusega kiirelt ühenduse saamise viibimine võib ohustada

abivajadusega inimese elu ja tervist. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega eelduslikult ei

kaasne.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on muudatus oluline ja avaldab sihtrühmale positiivset mõju abi parema

kättesaadavuse kaudu.

Mõju sihtrühm VI

Isikud, kes häirivad Häirekeskuse tööd. Varasema praktika ja Häirekeskuse statistika alusel

võib alustatavate menetluste arv Häirekeskuse tööd häirivate tegude eest olla suurusjärgus 150

menetlust aastas või vähem. Eelnõu koostajad lähtuvad eeldusest, et väärteomenetlustes on

menetlusaluste isikute arv samas suurusjärgus nagu alustatud menetluste arv. 2023. aastal

menetles PPA väärtegu 66 176 inimese suhtes (2022. a 66 098, 2021. a 67 367 inimese

suhtes)86. Seega on sihtrühm pigem väike võrreldes PPA alustatavate väärteomenetluste

koguarvuga aastas.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kui Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta, siis on sellel

eelduslikult preventiivne mõju ja selliste tegude toimepanemine väheneb. Mõju avaldumise

sagedus ja ulatus on siiski hinnatud harvaks, sest esmase meetmena on käesoleva eelnõu

kohaselt võimalik panna Häirekeskuse töö segamisel konkreetselt numbrilt tehtavad kõned

teatud perioodiks ootele ja sellega segav tegevus peatada. Karistamine on järgmine samm, kui

isik segavat tegevust endiselt jätkab või teeb seda korduvalt. Kuigi teo toimepanijaid on seni

olnud keeruline vastutusele võtta, tuleb nendel isikutel Häirekeskuse töö häirimisel edaspidi

arvestada, et teo eest on võimalik saada karistada. Väärteo eest mõistetav maksimaalne

karistusmäär 200 trahviühikut (eelnõu koostamise ajal kehtinud trahviühiku määra kohaselt

kuni 1600 eurot) on eelduslikult piisav, et mõjutada isikut oma käitumist korrigeerima. Trahvi

maksmine avaldab väiksemat või suuremat negatiivset mõju isiku majanduslikule seisule, kuid

selline tagajärg on lihtsasti välditav õiguskuuleka käitumisega. Kokkuvõttes on ebasoovitav

mõju üksikisikule erinev ja oleneb tema majanduslikust olukorrast.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kuna sihtrühm on väike, mõju avaldub eelduslikult harva ja selle ulatus on väike, on mõju

sihtrühmale ebaoluline.

86 Arvestatud on kõikides PPA registreeritud väärtegudes unikaalseid isikuid. Allikas: PPA (andmed esitatud

05.06.2024).

Muudatus V: täiendatakse PÄIS-i ja HKSOS-i pidamise regulatsioone

Muudatused hõlmavad PÄIS-i ja HKSOS-i pidamisega seotud korralduslikke küsimusi –

täpsustatakse töödeldavaid isikuandmeid, andmekogude põhimääruste reguleerimisala ning

nende pidamise eesmärke.

Mõju isikuandmete töötlemisele

Eelnõuga ei tehta selliseid sisulisi muudatusi, mis mõjutaksid PÄIS-is ja HKSOS-is

olemasolevate isikuandmete töötlemist. Ka töödeldavate andmete koosseisu ei suurendata, välja

arvatud PÄIS-is ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmete osas. Ulatusliku evakuatsiooniga

seotud andmeid hakatakse töötlema selleks, et selgitada välja isikud, kes vajavad

evakuatsioonikohta. PÄIS-i kantakse sellisel juhul ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku

üldandmed, eriliigilisi isikuandmeid PÄIS-i ei kanta. PÄIS-i ja HKSOS-i kantavate

isikuandmete reguleerimisega tagatakse suurem õigusselgus ning isikuandmete kaitse

üldmääruse läbipaistvuspõhimõtte järgimine. Samuti täpsustatakse PäästeS-is, mida

täitevvõimul on lubatud volitusnormi alusel PÄIS-i ja HKSOS-i pidamise põhimäärustes

reguleerida. Ühtlasi sõnastatakse muudatustega täpsemalt andmekogude pidamise eesmärk.

Kokkuvõttes luuakse andmesubjektile selgem ülevaade, millisel juhul ja eesmärgil võidakse

tema andmeid PÄIS-is ja HKSOS-is töödelda.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Muudatusega ei kaasne mõju muudes mõjuvaldkondades.

Muudatus VI: tagatakse parem õigusselgus olukorras, kus Päästeamet abistab

kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel ukse või värava avamisel või muu takistuse

kõrvaldamisel

Muudatuse sisu on suurem õigusselgus – eelnõu kohaselt ei kujundata ümber senist praktikat,

vaid täpsustatakse, mida on Päästeametil õigus teha kiirabibrigaadi abistamisel. Muudatuse

kohaselt võib Päästeamet kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada

kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel. Muudatus avaldab mõju eelkõige Päästeameti tegevuse

piiride õigusliku selguse tagamisele.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm I

Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on valveteenistujad

päästekomandodes ehk otseselt abiosutajad. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400

vabatahtlikku päästjat87.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kiirabibrigaadid kaasasid Päästeametit 2023. aastal kokku 131 korral ukse avamiseks või muu

takistuse kõrvaldamiseks88, mis moodustab vastavast ametiabist üle kolmandiku. Päästeameti

tegevusele antakse selge õiguslik alus, mistõttu muudatus on oluline eelkõige organisatsiooni

töökorralduse selguse vaates. Eelduslikult ei vähene tulevikus selliste sündmuste arv, kuhu

Päästeametit kaasatakse, kuid väheneb Päästeameti halduskoormus, mis on tingitud vaidlustest

ja esitatud kahjunõuete menetlemisest. Ebasoovitava mõju risk avaldub näiteks seeläbi, et

Päästeametit võidakse kaasata pigem senisest enam ja kaasamise vajadust põhjalikult

87 Vt viide 35. 88 Vt viide 23.

läbikaalumata. Selliseid riske aitab maandada töökorralduse ülevaatamine ja kokkuleppimine

eelkõige Päästeameti ja Terviseameti vahel, kaasates teisi vajalikke osapooli. Ka kehtiva õiguse

kohaselt on kiirabibrigaadi abistamise ajal päästemeeskond hõivatud ja sel ajal pole võimalik

päästemeeskonda saata näiteks päästesündmuse lahendamisele, mistõttu võib see häirida

Päästeameti põhiülesannete täitmist.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju Päästeameti töökorraldusele oluline ja positiivne, kuid sihtrühma

liikmetele eraldiseisvalt pigem väheoluline.

Sotsiaalne mõju – mõju tervishoiule

Muudatus avaldab mõju kiirabi kui ühe tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkusele, kuna

seeläbi tagatakse võimalikult kiire abivajaja juurde pääsemine.

Mõju sihtrühm II

Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Valdkonnas töötab kokku ligikaudu 1500

inimest, kes töötavad kokku 102 kolmeliikmelises kiirabibrigaadis, mida haldab 10

kiirabibrigaadi pidajat.89 Kuna muudatus puudutab kiirabi töökorraldust, siis avaldub mõju

neile kõigile.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Selge õigusliku aluse olemasolu teeb Päästeameti kaasamise protsessi ja võimalused

kiirabibrigaadidele ja kiirabibrigaadi pidajatele selgemaks ning seeläbi soodustab kiirabi kui

tervishoiuteenuse toimimist. Kiirabivajadusega sündmuseid oli 2023. aastal kokku 231 00690.

Päästeameti ressurss saadetakse koos kiirabiga välja eri sündmustele. Kiirabi abistamisega ukse

avamise või muu takistuse kõrvaldamisega oli 2023. aastal seotud 131 juhtumit. Samas on

abivajaja juurde pääsemiseks võimalik rakendada ka muid konkreetses olukorras

kättesaadavaid viise. Risk ja võimalik ebasoodne mõju avaldub siis, kui olukorda ei hinnata

õigesti ning Häirekeskus ei saada Päästeametit kiirabibrigaadi abistamiseks välja. Selliseid

olukordi saab vältida ametkondade vahel töökorralduse ülevaatamise ja täiendamisega.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju kiirabibrigaadide ja kiirabibrigaadi pidajate töökorraldusele pigem

väheoluline.

Mõju sihtrühm III

Laiem avalikkus, abivajaja. Muudatus avaldab kaudset mõju kogu elanikkonnale, kuna

abivajajaks võib olla iga Eesti elanik. Riikliku statistika kohaselt on Eesti elanike koguarv üle

1,37 miljoni inimese91. Otsesemalt avaldab muudatus mõju inimestele, kelle juurde

pääsemiseks on kiirabibrigaadil vaja avada uks või kõrvaldada muu takistus. Olemasolevate

andmete alusel on neid aastas umbes 200. Seega on kaudne sihtrühm suur, kuid otsese

sihtrühma suurus pigem väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Selgemad õiguslikud alused võimaldavad kiirabibrigaadi tööd tulemuslikumalt korraldada.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna puudutab juhtumeid, kus abivajav isik on abitus

seisundis ega saa ise vajalikke toiminguid teha. Mõju ulatus võib olla abivajajale suur, kuna

89 Vt viited 72 ja 73. 90 Allikas: Häirekeskus (andmed esitatud 04.06.2024). 91 Vt viide 73.

puudutab tema võimalusi vajaduse korral abi saada. Võimalik ebasoovitav mõju abivajajale

avaldub juhul, kui normi ei rakendata asjakohaselt; samuti võib tekkida olukord, kus

töökorralduslikke kokkuleppeid ei saavutata vajalikus ulatuses või neid ei täideta korrektselt ja

seetõttu abisaamine viibib. Üldjoontes on muudatus abivajaja huvides, et tema abistamise

korraldus oleks selgem. Kuna ukse avamise ja takistuse kõrvaldamisega kaasneb tõenäoliselt

kahju (näiteks lõhutud lukk või uks tuleb välja vahetada), siis on oluline panna paika osapoolte

pädevuse ja vastutuse piirid. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui Päästeamet kohaldab

kiirabibrigaadi teate alusel vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel,

ning tekitab seejuures isikule varalist kahju, on tegemist õnnetusest põhjustatud kahjuga, mida

Päästeamet ei hüvita. Kuigi statistika kohaselt esitatakse Päästeametile selliseid kahjunõudeid

aastas vähe92, võib see avaldada negatiivset mõju neile, kelle vara on saanud kahjustada –

Päästeametilt ei saa enam kahjuhüvitist nõuda.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale pigem väheoluline.

Muudatus VII: abidemineerijad saavad iseseisvalt osaleda ennetustööl

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm

Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese. Abidemineerijate arv on asutusesisene info.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Abidemineerijate tegevusvaldkond laieneb, kuna muudatuse tulemusena saavad nad iseseisvalt

osaleda ka ennetustööl. Praegu on neil õigus osaleda päästeametniku korraldusel vaid

demineerimistööl ja nende pädevus piirdub demineerimistööl demineerija kutsega

päästeametniku abistamises. Võimalus kaasuda ennetustöösse annab abidemineerijatele laiema

valiku demineerimisalastes tegevustes osaleda. Väljaõppe muutmise vajadust sellega ei kaasne,

kuna praegune väljaõpe tagab ka ennetustööks vajalikud oskused ja teadmised. Päästeametile

seega selles osas lisakohustusi ega -ülesandeid ei kaasne. Kui abidemineerijad kaasatakse

ennetustöösse, saab Päästeamet suunata riiklikku ressurssi olulisemate demineerimisalaste

tegevuste täideviimiseks. Kokkuvõttes on mõju ulatus ja sagedus eelduslikult väikesed.

Negatiivsed mõjud puuduvad.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale pigem väheoluline, aga positiivne.

Mõju siseturvalisusele

Mõju sihtrühm

Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond, riikliku statistika kohaselt üle 1,37 miljoni

inimese93.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Ennetustöö eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust ja valmisolekut, et hoida ära

päästesündmusi ning nendeks valmistuda. Muudatuse tulemusena kasvab tõenäosus, et

avalikkuse teadlikkus demineerimisalasest ennetustööst paraneb. Seeläbi mõjutab lahendus

elanike turvalisust ja eelduslikult ka turvatunnet. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.

92 Aastas keskmiselt kümme kahjunõuet, millest osa on seotud ametiabi korras uste avamisega. 93 Statistikaamet. Rahvaarv (vaadatud 10.09.2024).

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale pigem väheoluline, aga positiivne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja

tulud

Rahvusvahelise pääste- ja demineerimistööga seotud muudatustega ei kaasne riigi kuludes

eelduslikult olulisi muudatusi – kiireloomulistel missioonidel osalemise kulude tekkimises

puudub regulaarsus, kuna seda ei ole võimalik ette planeerida. Kiireloomulistel missioonidel

osalemiseks vajalikku väljaõpet puudutavad kulud nähakse ette Päästeameti eelarves, kui ei ole

kokku lepitud teisiti. Võimaluse korral kasutatakse ka välisrahastust. Muudatusega kaasnev tulu

on suurem õigusselgus, rahalist tulu ei kaasne. Lisategevusena on Päästeametil vaja

ajakohastada Läti päästeteenistusega 2021. aasta 30. augustil sõlmitud koostöölepingut ja muu

hulgas täiendada seda vabatahtlike kaasamise regulatsiooniga.

Eelnõuga lisanduva väärteokoosseisu rakendamiseks on PPA-l vaja tagada uurijate ja

patrullpolitseinike teadlikkus vastavast sättest, mille alusel on võimalik hädaabiteadete

menetlemist häirivat tegu menetleda ning isik vastutusele võtta. Häirekeskusel on otstarbekas

koostada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud juhendmaterjal, millele tuginedes

määratletakse konkreetne tegu Häirekeskuse töö häirimisena. Vastavad kriteeriumid abistavad

ka PPA-d väärteomenetluse läbiviimisel. Häirekeskuse töö häirimise eest uue väärteokoosseisu

kehtestamisega ei kaasne riigile lisakulu. Otseselt mõõdetav rahaline tulu riigieelarvesse

kujuneb makstavatest trahvidest, kuid summa ei ole prognoositav. Peamine tulu on siiski

positiivne mõju hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamisele.

Sarnane tulu – positiivne mõju hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamisele – on

oodatav ka hädaabiteadete menetlemise toimepidevust ohustava terminalseadmega ühendusele

ooteaja rakendamisel. Muud otsest tulu ega kulu meetme rakendamisega ei kaasne.

Häirekeskusel on vaja meetme rakendamiseks uuendada hädaabiteadete menetlemise teenuse

toimepidevuse riskianalüüsi ning tagada järjepidev olukorra seiresüsteem meetme

rakendamiseks.

Seoses Päästeameti poolt kiirabibrigaadi abistamisega tuleb Päästeametil koostöös asjaomaste

asutustega üle vaadata päästemeeskonna väljasõiduplaanid ja vajaduse korral neid täiendada.

Muudatusega kaasnev tulu on suurem õigusselgus, rahalist tulu ei kaasne. Võimalik kulu

Päästeametile kaasneb juhul, kui kiirabi abistamisel eksitakse ja tekitatud kahju tuleb

kannatanule hüvitada.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi siseministri määruseid:

1) siseministri 13. juuni 2017. aasta määrus nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja

hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ (rakendusakti kavand nr 1);

2) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 1);

3) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja

päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 1);

4) siseministri 10. novembri 2010. aasta määrus nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija

kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi

kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse

läbiviimise kord“ (rakendusakti kavand nr 1).

Eelnõu rakendamiseks on vaja kehtestada uus määrus, millega kehtestatakse isikuankeedi

andmete loetelu (rakendusakti kavand nr 3).

Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:

1) seoses volitusnormi asukoha muutmisega muudetakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri

2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse,

päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ preambulit

(rakendusakti kavand nr 2);

2) seoses RTsMS-is tehtavate muudatustega muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 24. märtsi

2011. aasta määrust nr 40 „Eksperdi rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt

tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud eksperdi kulude katmise ulatus,

tingimused ja kord“ (rakendusakti kavand nr 2).

Volitusnormi muutumisega muutub kehtetuks PäästeS-i § 31 lõike 2 alusel antud Vabariigi

Valitsuse 5. mai 2011. aasta määrus nr 51 „Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl

osalemise ja kulude katmise kord“. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib

määrus volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Uut määrust ei kehtestata, kuna valdav osa

määruse tekstist reguleeritakse eelnõu kohaselt seadusega.

Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. Seaduse jõustumise kuupäev annab piisava aja

rakendusaktide jõustamiseks ja asutustele võimaluse teha ettevalmistused muudatuste

rakendamiseks. Muudatuste rakendamine ei vaja pikemat üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, PPA-le,

Häirekeskusele, Sisekaitseakadeemiale, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, MTÜ-le Eesti Päästeala Töötajate

Ametiühing, MTÜ-le Päästeliit ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Märkuste tabel on

lisatud seletuskirjale (vt lisa 3).

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………...2025

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Õigusakti eelnõu	30.04.2025	3	1.2-4/47-1	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium
Õigusakti eelnõu	14.07.2023	659	1.2-4/91-1	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium

Õigusakti eelnõu

Failid

Digiallkirjad

Seosed