| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 7-17/25-0001-001-20 |
| Registreeritud | 11.11.2025 |
| Sünkroonitud | 12.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Energiavaldkond |
| Sari | 7-17 Energiavaldkonna turuosaliste kaebuste menetluste toimikud |
| Toimik | 7-17/25-0001 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Elering AS |
| Saabumis/saatmisviis | Elering AS |
| Vastutaja | Armin Ilisson (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energiaturgude osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
Elering AS
Kadaka tee 42
12915, Tallinn
Teie: 06.06.2025 nr 1.1-11/2025/489-3
Meie: 11.11.2025 nr 7-17/25-0001-001-
20
Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]
Vastuskiri
Austatud Kalle Kilk
07.01.2025 registreeriti Konkurentsiametis Eesti Energia AS-i ja 09.01.2025 Baltic Energy
Partners OÜ, AS-i Alexela ja AS-i Elenger Grupp (edaspidi ka ühiselt kaebajad) esitatud
kaebused seoses Elering AS´i (edaspidi ka Elering) ja Fingrid Oyj poolt Soome Eesti
pakkumispiirkonna piiril rahaliste ülekandeõiguste (ingl financial transmission rights,
lühendatult FTR) piiramise käivitava sündmusena vääramatu jõu klausli kasutamisega.
22.05.2025 saatis Konkurentsiamet kaebajatele ja Eleringile otsuse eelnõud nr 7-18/2025-004
ja 7-18/2025-003 ning HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamiskohustuse täitmiseks palus
Eleringi seisukohti otsuse eelnõudes toodu kohta.
06.06.2025 registreeriti Konkurentsiametis Eleringi seisukoht Konkurentsiameti otsuste
eelnõude kohta.
09.07.2025 tegi Konkurentsiamet esitatud kaebuste kohta otsused nr 7-18/2025-006 ja 7-
18/2025-007 (Otsused), mis on edastatud ka Eleringile, kui ühele menetlusosalisele.
09.06.2025, 13.08.2025 ning 01.09.2025 on Konkurentsiamet on pöördunud Soome riikliku
reguleeriva asutuse Energiavirasto poole kolme kirjaga.
15.10.2025 vastas Energiavirasto Konkurentsiametile.
Eleringi seisukoht Konkurentsiameti otsuste eelnõude kohta sisaldas muu hulgas ka küsimusi
võimalike tulevikus tekkida võivate olukordade lahendamise kohta, mis ei olnud kaebuse
lahendamise seisukohalt asjakohased, samuti viiteid koordineerimisele Soome riikliku
reguleeriva asutuse Energiavirastoga. Sellest tulenevalt käsitleb Konkurentsiamet neid
küsimusi eraldi selgitustaotlusena, millele vastab käesolevas kirjas alljärgnevalt (Eleringi
esitatud küsimused toodud kaldkirjas):
1. Elering: FTR piiramine või piirangu muutmine on võimalik vaid asjakohaste
süsteemihaldurite ühisotsusega. Ei ACER´i ega Konkurentsiameti otsus ole siduv
Fingridile. Kuidas näeb Konkurentsiamet ette, et muudetakse piirangu põhjust või piirang
eemaldatakse, kui Fingrid sellega ei nõustu?
Konkurentsiamet: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER)
2 (7)
09.04.2025 arvamuses nr 02/20251 toodud Komisjoni määruse (EL) 2016/1719 (edaspidi
ka FCA või FCA määrus) tõlgenduse järgi, kuna Soome-Eesti pakkumispiirkonna piiril
olevad rahalised ülekandeõigused ei saa talitluskindlust mõjutada, ei tohiks neid FCA
artikli 53 lõike 1 kohaselt piirata. Konkurentsiamet nõustub ACERiga ning on seisukohal,
et kuna Soome-Eesti pakkumispiirkonna piiril jaotatavatel FTR optsioonidel puuduvad
füüsilised omadused, ei saa neil olla füüsilist mõju, mis võiks ohustada talitluskindluse
piire. Lisaks ei ole FTRide jaotamisel Soome-Eesti pakkumispiirkonna piiril võimalikku
füüsilist mõju ka järgmise päeva võimsuse arvutamise protsessi kaudu, kuna Komisjoni
määruse (EL) 2015/1222 (edaspidi CACM määrus) artikli 20 lõike 2 kohane järgmise
päeva võimsuse arvutamise metoodika Balti koordineeritud võimsusarvutuse alale ei võta
kuidagi arvesse varem eraldatud pikaajalisi ülekandeõigusi (ingl long term transmission
rights, lühendatult LTTR). Kuna Soome-Eesti pakkumispiirkonna piiril puuduvad FTR
optsioonidel füüsilised mõjud, mis mõjutaksid vastava pakkumispiirkonna piiri kaudu
põhivõrgu toimimist, mistõttu Soome-Eesti pakkumispiirkonna piiril olevad FTRid ei saa
talitluskindlust mõjutada, on Konkurentsiamet seisukohal, et Soome-Eesti
pakkumispiirkonna piiril ei tohi FTRe piirata talitluskindluse piiridesse jäämise tagamiseks
enne järgmise päeva püsikindluse kinnitamise tähtaega kooskõlas FCA määruse artikli 53
lõikega 1.
Konkurentsiamet on samal seisukohal ka Otsustes ning ametil ei ole vastuväiteid ACERi
arvamuse ega selle põhjendatuse osas, mis puudutab FTRide piiramist talitluskindluse
piiridesse jäämise tagamiseks. Lisame, et elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lõike 6 punkti 1
järgi kontrollib Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943
ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes, mille alla kuulub ka FCA määrus,
sätestatud tingimuste täitmist. Eeltoodust lähtudes, kuulub Konkurentsiameti kontrolli alla
ka FCA määruse artikli 53 lõike 1 rakendamine. Amet arvestab FCA määruse rakendamise
kontrolli kohustuse täitmisel ACERi arvamuses tooduga vastavalt vajadusele.
Energiavirasto toob 15.10.2025 kirjas Konkurentsiametile välja, et ka nemad nõustuvad
ACERi arvamuses tooduga, mis puudutab FTRide piiramist FCA artikli 53 lõike 1 alusel
ning neil on pädevus teostada järelevalvet FTR-ide piiramise üle, mis on tehtud FCA artikli
53 lõike 1 alusel ning kinnitavad, et kui miski näib olevat määruse vastane, hindavad nad
olukorda põhjalikult ja võtavad vajaduse korral kasutusele asjakohased meetmed.
Konkurentsiamet teostab järelevalvet FCA artikli 53 lõike 1 kohase klausli rakendamise
üle vastavalt ACERi arvamuses toodule ning seejuures saab Konkurentsiamet
haldusorganina menetluse algatada ja läbi viia (kui see on vajalik) ainult Eesti territooriumi
põhivõrguettevõtja Eleringi suhtes. Eesti ja Soome põhivõrguettevõtjate erimeelsuse
esinemisel, FCA artikli 53 lõike 1 kohase klausli rakendamisel, on Konkurentsiametil
võimalik vajadusel koostööd teha ka Energiavirastoga, kes on kinnitanud oma pädevuse
olemasolu teostada järelevalvet vastava FTRide piiramise aluse rakendamise üle.
Mis puudutab pikaajaliste ülekandeõiguste piiramist vääramatu jõu korral, siis FCA artikli
56 lõike 1 järgi tuleb selliseid piiramisi teha kooskõlastatult pärast kõigi
põhivõrguettevõtjatega, keda see olukord otseselt mõjutab. Tulenevalt Otsustes
väljatoodust, on Konkurentsiamet seisukohal, et ametil puudub pädevus hinnata sündmuse
käsitamist vääramatu jõuna, mistõttu ei ole Konkurentsiamet pädev asutus hindama
pikaajaliste ülekandeõiguste piiramisi vääramatu jõu korral FCA artikli 56 lõike 1 alusel.
Ka Soome reguleeriv asutus (Energiavirasto) on väljendanud sarnast seisukohta.
Arvestades eeltoodut, juhul, kui põhivõrguettevõtjad on konkreetse sündmuse puhul
1 Kättesaadav:
https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Official_documents/Acts_of_the_Agency/Opinions/Opi
nions/ACER-Opinion-02-2025-FTR-force-majeure-(FI-EE).pdf
3 (7)
erineval seisukohal vääramatu jõu esinemise osas, ning põhivõrguettevõtjad ei jõua
pooltevaheliste läbirääkimiste teel selles küsimuses kokkuleppele, kuulub vastav küsimus
lahendamisele tsiviilkohtus.
2. Elering: Kas Konkurentsiamet on oma seisukoha ja ACER-i arvamuse osas konsulteerinud
Soome asjaomase regulaatoriga ning kas viimased nõustuvad, et FTR ei ole võimalik
piirata talitluskindluse piiridesse jäämise tagamiseks?
Konkurentsiamet: Energiavirasto toob 15.10.2025 kirjas Konkurentsiametile välja, et ka
nemad nõustuvad ACERi arvamuses tooduga, mis puudutab FTRide piiramist FCA artikli
53 lõike 1 alusel. Lisame, et Konkurentsiamet kujundab oma seisukoha sõltumatuna (ELTS
§ 93 lg 3) ning algatab ja viib haldusorganina menetluse läbi (kui see on vajalik) ainult
Eesti territooriumi põhivõrguettevõtja suhtes.
3. Elering: ACER otsusega on kooskõlastatud FCA artikkel 51 kohane ühtlustatud jaotamis
eeskiri (ingl Harmonised Allocation Rules lühendiga HAR), mille lisa 9 käsitleb Balti
võimsusarvutusala ning millega Eesti-Soome piirile on kehtestatud kalendrikuul makstav
CAP. Kas on olemas olukordi, kus FTR on võimalik piirata talitluskindluse piiridesse
jäämise tagamiseks?
Konkurentsiamet: ACER on arvamuse nr 02/2025 konsulteerimise käigus ACERi elektri
töögrupis (ingl Electricity Working Group) toonud kirjavahetuses Konkurentsiametile
välja, et selline lähenemine on kasutusel „CORE“ koordineeritud võimsusarvutuse ala
põhivõrguettevõtjate järgmise päeva võimsuse arvutamise metoodikas. Siiski ei pea ACER
pikkade ajavahemike jaoks jaotatud võimsuse kaasamist järgmise päeva võimsuse arvutuse
metoodikas heaks lahenduseks pikaajaliste ülekandeõiguste piiramise võimaldamiseks,
kuna ebavajaliku füüsilise seose loomine järgmise päeva ja võimsusarvutuse vahel
pikkadeks ajavahemikeks tekitab täiendavaid probleeme. Pikkade ajavahemike jaoks
jaotatud võimsuse kaasamine järgmise päeva võimsuse arvutuse metoodikas laiendab
arvutatud järgmise päeva võimsust kogu eraldatud pikaajaliste ülekandeõiguste mahuni.
Kuna selline laienemine ei põhine järgmise päeva kättesaadaval/arvutatud
pakkumispiirkondade vahelisel võimsusel, tuleb selline pikkade ajavahemike jaoks
jaotatud võimsuse kaasamine kompenseerida kulusid eeldavate talitluskindluse
tugimeetmetega. Seetõttu on "CORE" koordineeritud võimsusarvutuse ala
põhivõrguettevõtjad viimas sisse muudatusi järgmise päeva võimsuse arvutamise
metoodikasse, mille käigus eeldatavasti eemaldatakse pikkade ajavahemike jaoks jaotatud
võimsuse kaasamine. Lisaks toob ACER välja, et "CORE" koordineeritud
võimsusarvutusala on selliste probleemide suhtes vastupidavam, kuna tegemist on tihedalt
seotud vahelduvvooluvõrguga, kus üks katkestus ei avalda järgmise päeva võimsustele
olulist mõju. Seevastu kõrgepinge alalisvoolu ühenduste puhul avaldab katkestus 100%
mõju järgmise päeva võimsusele.
4. Elering: Kui Konkurentsiamet asub seisukohale, et Elering peaks siiski ühepoolselt
piirangu põhjust muutma või selle eemaldama, siis kuidas seda praktiliselt teostada, kui
JAO tehniline lahendus ei võimalda vaid ühe TSO eest hüvitist ümber arvutada ja välja
maksta? Elering ilma JAO´ta hüvitisi arvutada ja välja maksta ei saa, sest lepingud on
JAO ja turuosaliste vahel. Kuna Elering on kohustatud kõiki turuosalisi võrdselt kohtlema,
aga tal puuduvad kõigi turuosaliste kontaktandmed, siis ei ole seda võimalik teha JAO´d
kaasamata.
Konkurentsiamet: Vt küsimuse nr 1 vastust.
5. Elering: Kui peaks realiseeruma risk, et üks või mõlemad Soome-Eesti vahelised Estlink
kaablid on katkenud ja süsteemihaldurid on FTR juba müünud, siis millistest vahenditest
peaks süsteemihaldurid FTR finantskohustusi täitma peale ülekoormustulu reservi
ammendumist? Alloleval joonisel on selgitatud süsteemihaldurite riski kujunemine
olenevalt tegelikult tekkivast päev-ette turu hinnavahest kaabli parandamise perioodi
4 (7)
jooksul (hinnanguliselt 7 kuud). Kas Konkurentsiamet on seisukohal, et sellisel juhul
katavad süsteemihaldurid selle kulu ülekandeteenuse tariifist?
Konkurentsiamet: Lähtudes punktis nr 1 ning Otsustes väljatoodust, on Konkurentsiamet
seisukohal, et ametil puudub pädevus hinnata sündmuse käsitamist vääramatu jõuna,
mistõttu ei ole Konkurentsiamet pädev asutus hindama pikaajaliste ülekandeõiguste
piiramisi vääramatu jõu korral FCA artikli 56 lõike 1 alusel.
Püsikindluse tagamise kulusid ning hüvitisi pikaajaliste ülekandeõiguste eest käsitleb FCA
artikkel 61, mille lõike 3 järgi peavad kuue kuu jooksul pärast FCA artiklis 57 osutatud
võimsusjaotustulu jagamise metoodika heakskiitmist kõik põhivõrguettevõtjad koos välja
töötama kulude jagamise metoodika, mille kohaselt hüvitatakse püsikindluse tagamise
kulud ja kulud seoses pikaajaliste ülekandeõiguste eest tasumisega (edaspidi ka FRC
metoodika)2. Selline metoodika peab olema kooskõlas võimsuse jaotamisest forvardturul
saadava võimsusjaotustulu jagamise metoodikaga, millele on osutatud artiklis 57.
Pikaajaliste ülekandeõiguste, mille alla kuuluvad ka FTRid, hüvitamiskulude jagamist
koordineeritud võimsusarvutusala (CCR) pakkumispiirkondade piiril, mis rakendavad
cNTC-põhist (ingl coordinated Net Transfer Capacity ehk koordineeritud
netoülekandevõimsuse põhine) jaotust käsitleb ACERi poolt heaks kiidetud FRC
metoodika artikkel 3.
FRC metoodika artikli 3 lõike 2 järgi kaetakse esimeses etapis LTTRide hüvitamiskulud
vastavas pakkumispiirkonnas ja turuajaühiku lõikes sellele pakkumispiirkonnale ja
turuajaühikule omistatud järgmise päeva võimsusjaotustulust (sealhulgas järgmise päeva
varumeetmete protseduuridest saadud tulust). Kui pärast seda etappi jääb vastava
pakkumispiirkonna ja turuajaühiku järgmise päeva võimsusjaotustulu positiivseks,
moodustab see lõike 3 tähenduses „ülejäänud tulu“.
FRC metoodika artikli 3 lõike 3 järgi kaetakse teises etapis LTTRide hüvitamiskulud, mida
ei kaetud lõikes 2 sätestatud järgmise päeva võimsusjaotustuluga, järgnevalt:
CCRides, mis rakendavad cNTC lähenemist nii järgmise päeva kui ka pikaajalise võimsuse
jaotamisel, kaetakse omavahel seotud pakkumispiirkonna piiri hüvitamiskulud, mida ei
kaetud lõike 2 kohase järgmise päeva võimsusjaotustuluga, kõigi vastava CCRi omavahel
seotud pakkumispiirkondade piiride poolt, kasutades nende pakkumispiirkondade piiride
2 Kättesaadav:
https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_07-
2023_on_FRC_Annex_I.pdf
0
50
100
150
200
250
10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 200
El er
in gi
k u
lu , M
EU R
EE-FI hinnavahe, €/MWh
EL2 väljas EL1 ja EL2 väljas
5 (7)
ülejäänud tulu ning proportsionaalselt nende ülejäänud tulu suurusega. Kui sellisel viisil
jagatavad kulud ületavad kõigi vastava CCRi omavahel seotud pakkumispiirkondade
piiride kogujääktulu, vähendatakse vastava omavahel seotud pakkumispiirkonna piiri
jagatud kulusid proportsionaalselt, et need vastaksid CCRi kõigi omavahel seotud
pakkumispiirkondade piiride kogujääktulule.
Selles etapis ei võeta hüvitamiskulude jagamisel arvesse pakkumispiirkondade piire, mis
LTTRe ei väljasta. Pärast seda etappi vastava turuajaühiku järgmise päeva
võimsusjaotustulu jääk jaotatakse vastavalt CACM määruse artiklile 73.
FRC metoodika artikli 3 lõike 4 järgi kaetakse kolmandas etapis LTTRide hüvitamiskulud,
mida ei kaetud eelnevates etappides, sellel pakkumispiirkonna piiril ja turuajaühikus
tekkinud pikaajalisest võimsusjaotustulust. FCA määruse artikli 43 alusel tagastatud ja
hüvitatud LTTRide kulud käsitatakse negatiivse võimsusjaotustuluna. Pärast seda etappi
järelejäänud pikaajaline võimsusjaotustulu jaotatakse FCA määruse artikli 57 kohaselt.
FRC metoodika artikli 3 lõike 4 järgi kaetakse neljandas etapis LTTRide hüvitamiskulud,
mida ei kaetud eelnevates etappides, mis tahes muudest võimsusjaotustuludest (nt teistest
turuajaühikutest, päevasisesest ajaraamist jne), mis on sellele pakkumispiirkonna piiri
põhivõrguettevõtjatele omistatud, ning vajadusel vastava pakkumispiirkonna piiri eest
vastutava TSO muude finantsvahenditega, kooskõlas FRC metoodika artikliga 5.
FRC metoodika artikli 5 järgi artikli 3 alusel vastavale pakkumispiirkonna piirile
omistatavad LTTRide hüvitamiskulud jagatakse selle pakkumispiirkonna piiri
põhivõrguettevõtjate vahel vastavalt jagamisvõtmetele, mis on sätestatud
võimsusjaotustulu jagamise metoodikas, kooskõlas FCA artikliga 57 (edaspidi ka FCA
CIDM)3.
Nii FCA CIDM kui ka võimsusjaotustulu jagamise metoodikas, kooskõlas CACM artikliga
73 (CACM CIDM)4 on defineeritud jagamisvõtmed 50%-50%. Seega lähtuvalt eeltoodust
ulatub põhivõrguettevõtja kohustus hüvitamiskulude kandmiseks vastavalt defineeritud
jagamisvõtmetele ehk on piiritletud 50% ulatuses pakkumispiirkonna piirile omistatavatest
kogu LTTRide hüvitamiskuludest.
6. Elering: Kas Konkurentsiamet on oma seisukoha ja otsuse eelnõu osas konsulteerinud
Soome asjaomase regulaatoriga, et süsteemihaldurid FTR pakkumisel vastutavad kogu
oma varaga?
Konkurentsiamet: Lähtudes punktis nr 1 ning Otsustes väljatoodust, on Konkurentsiamet
seisukohal, et ametil puudub pädevus hinnata sündmuse käsitamist vääramatu jõuna,
mistõttu ei ole Konkurentsiamet pädev asutus hindama pikaajaliste ülekandeõiguste
piiramisi vääramatu jõu korral FCA artikli 56 lõike 1 alusel.
FRC metoodika artikli 3 lõike 4 järgi kaetakse neljandas etapis LTTRide hüvitamiskulud,
mida ei kaetud eelnevates etappides, mis tahes muudest võimsusjaotustuludest (nt teistest
turuajaühikutest, päevasisesest ajaraamist jne), mis on sellele pakkumispiirkonna piiri
põhivõrguettevõtjatele omistatud, ning vajadusel vastava pakkumispiirkonna piiri eest
vastutava TSO muude finantsvahenditega, kooskõlas FRC metoodika artikliga 5
(püsikindluse tagamise kulude katmist ning hüvitisi pikaajaliste ülekandeõiguste eest on
pikemalt käsitletud käesoleva kirja punktis 5).
3 Kättesaadav:
https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_06-
2023_on_CID_Annex_I.pdf 4 Kättesaadav:
https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_16-
2023_on_CIDM-Annex_I.pdf
6 (7)
Konkurentsiamet on 09.06.2025, 13.08.2025 ning 01.09.2025 pöördunud Soome riikliku
reguleeriva asutuse Energiavirasto poole kolme kirjaga. 15.10.2025 kirjas
Konkurentsiametile, on Energiavirasto toonud välja, et antud küsimus on nende jaoks liiga
detailne, et võtta seisukohta ilma aktiivse juhtumita ja piisavalt põhjaliku õigusliku
hinnanguta.
7. Elering: Fingrid on väljendanud ja samuti on Elering seisukohal, et sellise riski võtmine
ei ole süsteemihaldurite põhitegevuse vaates põhjendatud ning süsteemihaldurid ja
regulaatorid peavad täiendavalt analüüsima, kas nõustuda ACER arvamusega ning kas,
mil viisil ja mis mahus on ühiskonnale mõistlik jätkata pikaajaliste ülekandeõiguste
pakkumist Soome-Eesti piiril. Kas Konkurentsiamet oskab soovitada, milliste
regulatsiooniga kooskõlas meetmetega saavad süsteemihaldurid oma riske piirata, kui
talitluskindluse piiridesse jäämise tagamiseks piirata ei ole lubatud ja CAP ei rakendu?
Konkurentsiamet: Põhivõrguettevõtja riski suurus LTTRide puhul sõltub otseselt
muuhulgas ka väljaantavate LTTRide kogusest. FCA määruse artikli 16 lõike 1 järgi peavad
iga võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad koos välja töötama metoodika ettepaneku
piirkonnaülese võimsuse jagamiseks pikkade ajavahemike korral koordineeritud viisil
erinevates võimsuse jaotamise ajavahemikes vastavas piirkonnas. Eeltoodud ettepanekus
sätestatakse ka meetod, mille järgi toimub LTTRide (sh FTRide) koguste leidmine igaks
ajavahemikuks. Põhivõrguettevõtja riskide piiramiseks on põhivõrguettevõtjal muu hulgas
võimalik riske arvesse võtta FCA artikli 16 lõike 1 kohase metoodika väljatöötamisel.
Lähtudes ACERi poolt Konkurentsiametile väljatoodust, võib väljaantavate LTTRide
koguse leida või selle meetodi välja töötada eraldi analüüsi teel, mis peab olema kooskõlas
FCA artiklis 16 lõikes 2 sätestatuga.
8. Elering: Kuna süsteemihaldurid pakuvad FTR ühiselt ja vastutavad nende eest ühiselt, siis
kas ühe süsteemihalduri maksejõuetuse korral, on süsteemihaldur katma ka teise
süsteemihalduri puudujääva osa?
9. Konkurentsiamet: FRC metoodika artikli 5 järgi artikli 3 alusel vastavale
pakkumispiirkonna piirile omistatavad LTTRide hüvitamiskulud jagatakse selle
pakkumispiirkonna piiri põhivõrguettevõtjate vahel vastavalt jagamisvõtmetele, mis on
sätestatud FCA CIDMis. Nii FCA CIDMis kui ka CACM CIDMis on defineeritud
jagamisvõtmed 50%-50%. Seega, lähtuvalt eeltoodust, ulatub põhivõrguettevõtja kohustus
hüvitamiskulude kandmiseks vastavalt defineeritud jagamisvõtmetele ehk on piiritletud
50% ulatuses pakkumispiirkonna piirile omistatavatest kogu LTTRide hüvitamiskuludest.
10. Elering: Kas süsteemihaldurid võivad kasutada FTR-ide hüvitamiseks võrgutasu?
Konkurentsiamet: Vt küsimuse nr 5 vastust, kus on pikemalt käsitletud püsikindluse
tagamise kulude katmist ning hüvitisi pikaajaliste ülekandeõiguste eest.
7 (7)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Tilkson
energiaturgude osakonna juhataja
Armin Ilisson
667 2437
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Väljaminev kiri | 10.06.2025 | 1 | 7-17/25-0001-001-17 🔒 | Väljaminev kiri | ka | Elering AS |
| Sissetulev kiri | 06.06.2025 | 3 | 7-17/25-0001-001-16 🔒 | Sissetulev kiri | ka | Elering AS |