Arvamuse küsimine Elering AS-i EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli hoonestusloa taotluse muutmise taotlusele
| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-3/25-1802 |
| Registreeritud | 11.11.2025 |
| Sünkroonitud | 12.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-3 Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuste lubamine |
| Toimik | 13-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | Valdo Tohver |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(29406 tm).
Failid
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium [email protected]
Siseministeerium [email protected]
Kliimaministeerium [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Kaitsevägi [email protected]
Päästeamet [email protected]
Maa-ja Ruumiamet [email protected]
Keskkonnaagentuur
Eesti Geoloogiateenistus
Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected]
MTÜ Eesti Kalurite Liit [email protected]
MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts [email protected]
Telia Eesti AS [email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]
From: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>
Sent: Tue, 11 Nov 2025 14:20:29 +0000
To: EGT Taotlus <[email protected]>
Subject: FW: Dokumendi nr 16-7/23-03422-095 edastamine
From: Adeele Vesingi <[email protected]>
Sent: Tuesday, November 11, 2025 4:19 PM
To: [email protected]; [email protected]; Kliimaministeerium info <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; KeA Info <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; MA Üldpost <[email protected]>; KAUR Üldkontakt <[email protected]>; Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>; [email protected]; Mart Undrest <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]
Cc: [email protected]
Subject: Dokumendi nr 16-7/23-03422-095 edastamine
Tere!
Edastame Teile dokumendi 16-7/23-03422-095 "Arvamuse küsimine Elering AS-i EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli hoonestusloa taotluse muutmise taotlusele."
Lugupidamisega
Adeele Vesingi |
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium [email protected]
Siseministeerium [email protected]
Kliimaministeerium [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Kaitsevägi [email protected]
Päästeamet [email protected]
Maa-ja Ruumiamet [email protected]
Keskkonnaagentuur
Eesti Geoloogiateenistus
Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected]
MTÜ Eesti Kalurite Liit [email protected]
MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts [email protected]
Telia Eesti AS [email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
AGNIA SEPP
PNOEE-49904150828
2025-11-07 08:47:07
BRENDA PENT
PNOEE-60111050249
2025-11-07 08:49:54
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A
10122 Tallinn Meie 07.11.2025 nr 1.1-20/2025/878
Avaldus hoonestusloa taotluse muutmiseks seoses EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse projekti meretrassi korrigeerimisega Eesti merealal
Elering AS esitas 2024. aasta oktoobris hoonestusloa taotluse EstLink 3 projekti meretrassi rajamiseks, mis on osa Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamisest.
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolmas täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel (edaspidi EstLink 3) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 (võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 (võimsusega 650 MW).
Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel). Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam, et täiendav elektrienergia siduda olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhivõrguga.
Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Merekaabliühenduse soovitav alguskoht on Aulepa.
Projekti planeerimine maismaal toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse algatatud 08.05.2025 korraldusega nr 83 EstLink 3 Rehemäe Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Käesolevaga taotleme hoonestusloa taotluse muutmist vastavalt ehitusseadustiku § 11312 lõigete 3 ja 4 alusel, tuues välja alljärgnevad põhjendused ja muudatused
1. Taotletav muudatus
Taotluse muudatus puudutab meretrassi asukoha korrigeerimist Eesti vetes. Kavandatav muudatus tähendab väikese nihke tegemist trassi senisest joonest loodesse, eesmärgiga vältida olulise sotsiaalse ja keskkonnalise väärtusega alasid ning vähendada potentsiaalset mõju kohalikele kogukondadele. Lisaks on kaabli randumisala maismaal ja selle kokkuminevat osa Soome poolega laiendatud, et oleks võimalik leida parim trass, mis oleks nii keskkonnaliselt kui ka majanduslikult mõistlik.
2. Muudatuse põhjendus
Pärast taotluse esitamist ja koostöös ekspertide ning partnerasutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus, vt. Lisa 1) läbi viidud täiendavate analüüside tulemusel on selgunud, et esialgne EstLink3 trassivariant kulgeb läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas. See ala jääb Balti klindivööndisse, mida iseloomustab tugevasti liigestatud ja astmeline aluspõhja reljeef, sealhulgas järsud klindiastangud, sügavad liustikulised orundid ja erosioonilised jäänukid.
Sellised geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa ka hilisemaid stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega.
Lisaks on tegemist piirkonnaga, mis kuulub Eesti seismiliselt aktiivsemate alade hulka. Osmussaare lähistel on registreeritud Eesti tugevaim teadaolev maavärin (M=4.5, 1976), mistõttu tuleb trassi kavandamisel arvesse võtta ka potentsiaalseid looduslikke ja tehnogeenseid seismilisi riske. Arvestades seismilise seire ja kaabliturbe vajadust, on oluline kaaluda sellise trassi asukoha valikut, kus paigaldustingimused on soodsamad ning riskid väiksemad.
Alternatiivne trassivariant, mis kulgeb Osmussaarest loodes asuva klindilahe keskosa kaudu ning sealt edasi Ordoviitsiumi platoole, võimaldaks vältida järske reljeefimuutusi ning kulgeks alal, kus liustikulise kulutuse ja setete ladestumise tõttu on merepõhi ühtlasem ja tehniliselt paremini läbitav.
Seega Eesti Geoloogiateenistuse poolt pakutud uue trassivariandi eelistamine võimaldab tagada suurema töökindluse ja ohutuse ning parema keskkonnamõjude prognoositavuse, mida hinnatakse täiendavalt KMH raames.
Randumiskoht on muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloa ala läheks kokku riigi eriplaneeringu alaga. Selline lähenemine võimaldab leida parima randumiskoha. Lehtrikujulisest alast selgub hiljem kaabli tegelik randumispaik. Eesti-Soome piiril on merekaabli kokku minev ots Soomega samuti muudetud lehtrikujuliseks, et oleks võimalik kaabli Soome osaga võimalikult parimat trassi mööda kokku saada. Lisaks võimaldab antud lähenemine kõige optimaalsemat ristumist rahvusvaheliste laevateedega.
Ülejäänud trassimuudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) on selleks, et mööda minna merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada
3. Muudatuse olulisus ja mõju
Muudatus võimaldab suunata trassi piirkonda, kus merepõhja ja aluspõhja reljeef on vähem liigestatud ning puuduvad järsud klindiastangud ja sügavad liustikulised orundid, mis iseloomustavad Osmussaare loodenurka. See aitab vähendada kaabli paigaldamisega seotud tehnilisi riske, sealhulgas nõlvaprotsessidest või aluspõhjalistest varingutest tulenevaid ohte.
Muudatus ei too kaasa olulist mõju Natura 2000 aladele ega mõjuta trassi üldpikkust ega tehnilist iseloomu. Samas tugevdab see kogu projekti vastupanuvõimet looduslikele ja tehnogeensetele mõjuritele ning loob paremad eeldused keskkonnamõjude hindamiseks KMH protsessis.
4. Lisa- ja toetavad materjalid
Joonis 1. Uus koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis.
Muudetud taotluse kohaselt on muudatuse järgsed avaliku veekogu koormatava ala
koordinaadid esitatud lisas 3.
• Varem taotletud ala: 212 220 m²;
• Praegu taotletud ala: 39 700 675 m².
Hoonestusloa aluseks maaks jääb hiljem ainult kitsenduse alane maa, mis selgub peale keskkonnamõjude hindamise aruande valmimist.
Muid andmeid võrreldes esialgse hoonestusloa taotlusega taotleja muuta ei soovi.
Palume muudatus registreerida ja jätkata menetlust muudetud trassivariandi alusel. Oleme valmis osalema aruteludel ja edastama lisainfot vastavalt TTJA soovile.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Brenda Pent
Projektijuht
Lisa 1. EstLink3 KMH programmi taiendused. Piirkonna seismiline olukord.
Lisa 2. ESL3_uus trass
Lisa 3. Aulepa-Inkoo uus trass
Lisa 4. ESL3_koormatava_ala_punktid
Lisa 5. Elering AS volikiri (Brenda Pent)
EstLink 3
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A
10122 Tallinn Meie 07.11.2025 nr 1.1-20/2025/878
Avaldus hoonestusloa taotluse muutmiseks seoses EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse projekti meretrassi korrigeerimisega Eesti merealal
Elering AS esitas 2024. aasta oktoobris hoonestusloa taotluse EstLink 3 projekti meretrassi rajamiseks, mis on osa Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamisest.
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolmas täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel (edaspidi EstLink 3) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 (võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 (võimsusega 650 MW).
Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel). Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam, et täiendav elektrienergia siduda olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhivõrguga.
Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Merekaabliühenduse soovitav alguskoht on Aulepa.
Projekti planeerimine maismaal toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse algatatud 08.05.2025 korraldusega nr 83 EstLink 3 Rehemäe Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Käesolevaga taotleme hoonestusloa taotluse muutmist vastavalt ehitusseadustiku § 11312 lõigete 3 ja 4 alusel, tuues välja alljärgnevad põhjendused ja muudatused
1. Taotletav muudatus
Taotluse muudatus puudutab meretrassi asukoha korrigeerimist Eesti vetes. Kavandatav muudatus tähendab väikese nihke tegemist trassi senisest joonest loodesse, eesmärgiga vältida olulise sotsiaalse ja keskkonnalise väärtusega alasid ning vähendada potentsiaalset mõju kohalikele kogukondadele. Lisaks on kaabli randumisala maismaal ja selle kokkuminevat osa Soome poolega laiendatud, et oleks võimalik leida parim trass, mis oleks nii keskkonnaliselt kui ka majanduslikult mõistlik.
2. Muudatuse põhjendus
Pärast taotluse esitamist ja koostöös ekspertide ning partnerasutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus, vt. Lisa 1) läbi viidud täiendavate analüüside tulemusel on selgunud, et esialgne EstLink3 trassivariant kulgeb läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas. See ala jääb Balti klindivööndisse, mida iseloomustab tugevasti liigestatud ja astmeline aluspõhja reljeef, sealhulgas järsud klindiastangud, sügavad liustikulised orundid ja erosioonilised jäänukid.
Sellised geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa ka hilisemaid stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega.
Lisaks on tegemist piirkonnaga, mis kuulub Eesti seismiliselt aktiivsemate alade hulka. Osmussaare lähistel on registreeritud Eesti tugevaim teadaolev maavärin (M=4.5, 1976), mistõttu tuleb trassi kavandamisel arvesse võtta ka potentsiaalseid looduslikke ja tehnogeenseid seismilisi riske. Arvestades seismilise seire ja kaabliturbe vajadust, on oluline kaaluda sellise trassi asukoha valikut, kus paigaldustingimused on soodsamad ning riskid väiksemad.
Alternatiivne trassivariant, mis kulgeb Osmussaarest loodes asuva klindilahe keskosa kaudu ning sealt edasi Ordoviitsiumi platoole, võimaldaks vältida järske reljeefimuutusi ning kulgeks alal, kus liustikulise kulutuse ja setete ladestumise tõttu on merepõhi ühtlasem ja tehniliselt paremini läbitav.
Seega Eesti Geoloogiateenistuse poolt pakutud uue trassivariandi eelistamine võimaldab tagada suurema töökindluse ja ohutuse ning parema keskkonnamõjude prognoositavuse, mida hinnatakse täiendavalt KMH raames.
Randumiskoht on muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloa ala läheks kokku riigi eriplaneeringu alaga. Selline lähenemine võimaldab leida parima randumiskoha. Lehtrikujulisest alast selgub hiljem kaabli tegelik randumispaik. Eesti-Soome piiril on merekaabli kokku minev ots Soomega samuti muudetud lehtrikujuliseks, et oleks võimalik kaabli Soome osaga võimalikult parimat trassi mööda kokku saada. Lisaks võimaldab antud lähenemine kõige optimaalsemat ristumist rahvusvaheliste laevateedega.
Ülejäänud trassimuudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) on selleks, et mööda minna merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada
3. Muudatuse olulisus ja mõju
Muudatus võimaldab suunata trassi piirkonda, kus merepõhja ja aluspõhja reljeef on vähem liigestatud ning puuduvad järsud klindiastangud ja sügavad liustikulised orundid, mis iseloomustavad Osmussaare loodenurka. See aitab vähendada kaabli paigaldamisega seotud tehnilisi riske, sealhulgas nõlvaprotsessidest või aluspõhjalistest varingutest tulenevaid ohte.
Muudatus ei too kaasa olulist mõju Natura 2000 aladele ega mõjuta trassi üldpikkust ega tehnilist iseloomu. Samas tugevdab see kogu projekti vastupanuvõimet looduslikele ja tehnogeensetele mõjuritele ning loob paremad eeldused keskkonnamõjude hindamiseks KMH protsessis.
4. Lisa- ja toetavad materjalid
Joonis 1. Uus koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis.
Muudetud taotluse kohaselt on muudatuse järgsed avaliku veekogu koormatava ala
koordinaadid esitatud lisas 3.
• Varem taotletud ala: 212 220 m²;
• Praegu taotletud ala: 39 700 675 m².
Hoonestusloa aluseks maaks jääb hiljem ainult kitsenduse alane maa, mis selgub peale keskkonnamõjude hindamise aruande valmimist.
Muid andmeid võrreldes esialgse hoonestusloa taotlusega taotleja muuta ei soovi.
Palume muudatus registreerida ja jätkata menetlust muudetud trassivariandi alusel. Oleme valmis osalema aruteludel ja edastama lisainfot vastavalt TTJA soovile.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Brenda Pent
Projektijuht
Lisa 1. EstLink3 KMH programmi taiendused. Piirkonna seismiline olukord.
Lisa 2. ESL3_uus trass
Lisa 3. Aulepa-Inkoo uus trass
Lisa 4. ESL3_koormatava_ala_punktid
Lisa 5. Elering AS volikiri (Brenda Pent)
EstLink 3
Täiendused EstLink3 hoonestusloa KMH programmi juurde
4.6. Piirkonna seismiline olukord
(koostaja Heidi Soosalu)
Eesti on maailma mõõtkavas seismiliselt rahulik ala, kus keskmiselt registreeritakse üks mõõduka suurusega (magnituud < 3) maavärin kahe aasta jooksul. Samas ei ole välistatud suuremad harva esinevad maavärinad. Loode-Eesti piirkond (Hiiumaa-Vormsi-Osmussaar-Haapsalu) on viimase kahesaja aasta andmete baasil Eesti tingimustes kõige seismilisem piirkond. Suurim teadaolev Eesti maavärin magnituudiga 4,5 leidis aset Osmussaare lähedal 25.10.1976.
EstLink3 merekaabli rajamiseks on otstarbekas läbi viia ajalooliste ning instrumentaalsete seismiliste vaatluste andmete taustuuring hindamaks ümbritseva piirkonna eeldatav seismilise ohu taset.
Tundlikud merekaablid võivad kahjustada saada ka inimtegevuse tagajärjel nii hooletuse või õnnetuste tõttu. Praeguses maailmapoliitilises olukorras tuleb lisaks arvestada sabotaaži, plahvatuste või muu pahatahtliku tegevusega. Seismiline seire on tõhus vahend tuvastamaks ja lokaliseerimaks mitte ainult looduslikke maavärinaid, vaid ka tehnogeenseid sündmusi vahetult peale nende toimumist.
Viimasel ajal on hakatud kasutama uudse ja tõhusa tehnoloogiana optilisi kaableid seismilisteks mõõtmisteks. Nii on võimalik kogu kaabli ulatuses mõõta maapõueliikumisi fiiberoptilise kaabli külge paigaldatud laser-päringusaatjate vahendusel (Distributed Acoustic Sensing, DAS, vt näiteks https://www.earthscope.org/what-is/das/ ja Rashid jt, 2025). Kindlasti tuleks EstLink3 puhul kaaluda DAS-i meetodil seismilise seire integreerimist kaabli turvasüsteemi, et juba kaabli paigaldamise käigus registreerida kvaliteetseid seireandmeid nii looduslike kui inimtekkeliste seismiliste sündmuste kohta. Need andmed saab ühildada olemasolevate seismojaamade registreeringutega täpsemate tulemuste saamise eesmärgil.
Viide:
Rashid, A., Tackie-Otoo, B. N., Abdul Latiff, A. H., Otchere, D. A., Jamaludin, S. N. F., & Asfha, D. T. (2023). Research Advances on Distributed Acoustic Sensing Technology for Seismology. Photonics 12, 196. https://doi.org/10.3390/photonics12030196
4.5. Merepõhja geoloogia
(koostaja Igor Tuuling)
Merepõhja reljeefist Osmussaare ümbruse Balti klindi vööndis pidades silmast Estlink3 kaablitrassi valikut
1. Balti klindivööndi astmelise, tugevasti liigestatud aluspõhja reljeefiga kaasneb sagedasti ka komplitseeritud, arvukate nõlvade ning astangutega merepõhja reljeef
Pidades silmas Soome-Eesti vahelise merealuse elektrikaabli Estlink3 trassi asukoha valikuid, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka regionaal geoloogilisest taustast tulenevale merepõhja reljeefi iseärasustele. Ennekõike tuleb siinjuures silmas pidada fakti, et Balti kilbi lõunanõlval on Soome ja Eesti vahelisel Läänemere alal aluspõhjakivimite kulutuskindluse varieerumise tulemusena (läbilõikes vahelduvad aleuroliidid, liiva-, savi- ning lubjakivid) merepõhjas välja kujunenud astmeliselt Eesti ranniku suunas kerkiv reljeef. Selle nn. kuesta tüüpi reljeefi markantsemaks ning tuntuimaks elemendiks on piki Põhja-Eesti rannikut, üle Läänemere Ölandi saareni kulgev Balti klindi astang, mis markeerib terrigeensete ning karbonaatsete kivimite avamuspiiri (Tuuling & Flodén, 2016). Balti klindi läänepoolseim maismaa lõik Eestis, koos selle ette, Läänemere voogudesse varjatud Kambriumi ja Vendi(?) kivimites esinevate astangutega, jääb Osmussaare loodetippu, s.o. planeeritava Estlink3 kaablitrassi vahetusse naabrusesse.
Juba maismaal kerkiva Balti klindi ning seda ümbritsevate alade uuringud on näidanud klindivööndit iseloomustavat vaheldusrikast, kiiresti muutuvat reljeefi, mida suures plaanis iseloomustab maismaasse tungivate sügavate liustikuliste orundite (nn. klindi lahtede) ja neid ääristavate, kaugele merre eenduvate klindi neemikute vaheldumine (Tammekann, 1940). Veelgi selgemalt tuleb sarnane vaheldumine esile Läänemere all paiknevas Balti klindi vööndis tehtud seismilistel profiilidel. Selle heaks näiteks on Hiiumaast vahetult läände jääv, piki Balti klindi vööndit NE-SW sihis kulgev profiil (profiil 9201 joonisel 1), millel on näha põhja-lõuna/loode-kagu saunas liikunud liustike poolt nii Kambriumi kui ka Ordoviitsiumi kivimite avamusse uuristatud sügavad orundid (klindi lahed; joonised 1, 2). Põhja lõunasihis kulgeval profiilil 9214 (joonised 1, 3) tuleb esile järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette Kambriumi avamusse lõikunud sügavad, nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi tugevasti liigestavad orundid. Kambriumi, samuti Ordoviitsiumi kivimeid läbivate keerukate, suuresti liustike poolt kujundatud orundite süsteemi tulemusena võib Balti klindi vööndis esineda nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivide avamustel esile kerkivaid erosioonilisi jäänukeid, mis muudavad kogu klindivööndi reljeefi iseäranis liigestatuks.
Joonis 1. Läänemere keskosa geoloogiline kaart (Tuuling & Flodén, 2016) millel on näidatud Balti klindi (BK) kulgemine ja joonistel 2, 3 toodud profiilide 9201 ja 9214 läbilõigete asukohad.
Joonis 2. Suruõhu kahuri seismilise profiili 9201 interpreteering, millel on näha tugevasti liigestatud Balti klindi vööndi reljeef, kus nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivi avamusi läbivad sügavad N-S ja NW-SE sihilised orundid. Profiili asukoht vt. joonis 1.
Joonis 3. Hiiumaast läände jääva suruõhu kahuri N-S sihilise seismilise profiili 9214 interpreteering üle keeruka reljeefiga Balti klindivööndi (Tuuling & Flodén, 2016) , millel on näha järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette jääva Kambriumi avamuse tugev liigestatus. Profiili 9214 asukoht vt. joonis 1.
Eespool toodud Läänemere keskosa näited illustreerivad kuidas Balti klindivööndi vaheldusrikka aluspõhja reljeefiga kaasneb ka keerukas merepõhja reljeef. See võib ühelt poolt komplitseerida Estlink3 elektrikaabli paigaldamist, teisalt võib aga keerukas, paljude astangutega reljeef kaasa tuua ebasoovitavaid nõlvaprotsesse (aluspõhja ja pinnakatte varinguid aluspõhja nõlvedel ningn astangutel). Seepärast on oluline kaablitrassi projekteerimisel uurida eelnevalt põhjalikult ka selle alla jäävat aluspõhja ja merepõhja reljeefi, et tagada selle paiknemise optimaalne ja ohutum valik.
2. Teadaolev informatsioon Osmussaare ümbruse batümeetriast ja aluspõhja reljeefist ning nende omavahelistest seostest
Üldine ülevaade Osmussaare piirkonna batümeetriast koos saart ümbritseva Balti klindivööndi ja seda sälgustavate liustikuliste orundite (klindi lahtede) kontuuride ja nende vahele jäävate klindi neemikutega tuleb hästi esile Eesti Transpordiameti hüdrograafiliste mõõdistamiste andmetel koostatud rannikumere reljeefi kaardil (joonis 4). Kaardilt nähtub et Osmussaar, kus kõikjal avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid, paikneb ümbritsevate alade suhtes kõrgemale kerkival SE-NW sihilisel klindi neemikul, mida edelast ääristab sügavale Kambriumi kivimitesse ja Ordoviitsiumi lubjakivi avamusele (platoosse) lõikuv klindi laht. Vaadates kaardile märgitud kaablitrassi joont, tõuseb see klindivööndi esiselt meresügavusest Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses, kulgedes edasi maismaa suunas piki klindineemiku edela serva. Piki kaablitrassi joont koostatud kõrgusprofiililt (joonis 5) nähtub, et Eesti majandusvööndi piirist alates võib maismaale veetava kaablitrassi ala sügavuse alusel üldjoontes jagada kaheks lõiguks. Sügavam merepoolne lõik (klindivööndi esine meresügavik), kus sügavused jäävad 80-100 m vahemikku ja maismaa poolne Osmussaare klindineemiku lõik, kus sügavus alates ~50 m väheneb väikeste variatsioonidega järk-järgult maismaa suunas (joonis 5). Neid kahte lõiku eraldab Kambriumi klindiastang/-nõlv ning selle vahetult selle ette uuristatud ligi 130 m sügavusele küündiv orund. Orundi põhjast kerkib kahes astmes ligi 8 km laiune Kambriumi klindiastang/-nõlv, mis esimese järsuma ja teise laugema astme lõpus küündib vastavalt ligi 70 ja 40 m sügavusele. Klindineemiku nõlval ja lael on piki kaablitrassi näha meresügavuse varieeruvust, mis eelkõige tundub olevat tingitud erosiooniliste lubjakivide jäänukite esinemisest Kambriumi kivimite avamusalal (?).
Kuigi eespool kirjeldatud Estlink3 kaablitrassi kõrgusprofiil tugineb üksnes merepõhja katvale pinnakattele, on eelpool kirjeldatud näidete varal ilmne, et selles esile tulevad suuremad reljeefi kõikumised ja esile tõstetud üksikud elemendid (joonis 5) on suuresti põhjustatud aluspõhja reljeefi iseärasustest. Siiani pärinevad ainsad arvestatavad andmed Osmussaare ümbruse aluspõhja reljeefist Stockholmi ja Tartu ülikoolide koostöös raamas 2001 a tehtud seismilistelt profiilidelt (Joonis 4).
Joonis 4. Osmussaare ümbruse batümeetria kaart koos Estlink3 praeguse (A-B) ning oletatavalt soodsaima kaablitrasside asukohtadega ja 2001 a saare ümbruses tehtud seismiliste profiilide võrguga. Kaardil tuleb hästi esile Balti klindivööndit sälgustavate aluspõhjaliste orundite ja klindineemikute paiknemine. Näidisprofiilide läbilõikeid vt. joonistel 6 ja 7.
Joonis 5. Kõrgusreljeefi profiil piki Estlink3 kaablitrassi ja sellel eraldatud reljeefi üksused. Profiili asukoht vt. joonis 4.
Olemasolev profiilide võrk on liialt hõre koostamaks Osmussaare ümbruse detailsemat aluspõhja reljeefi kaarti ning markeerimaks täpsemalt nii Kambriumi klindi kui ka Balti klindi astangute asukohti. Samas võimaldavad aga üksikud profiilid analüüsida milline on olnud pinnakatte osa aluspõhja reljeefi nivelleerimisel ning kus oleksid klindi neemikute ja lahtede paiknemist silmas pidades reljeefi ebatasasused (kõikumised) kõige väiksemad ehk soodsamad kaablitrassi paigutamisel.
N-S sihiline näidisprofiil 1 (joonised 4, 6) põhjapoolne osa kulgeb suuresti piki Osmussaarest edelasse jääva klindi lahe lääneosa, kus Kambriumi kivimite avamus kerkib astmetena profiili lõunaosas paiknevale, suhteliselt tasasele Ordoviitsiumi lubjakivi platoole. Profiililt nähtub, et klindilahe piires on Kambriumi kivimite astmeline reljeef suuresti nivelleeritud paksu pinnakatte kihi poolt. Pinnakate on tasandanud ka Ordoviitsiumi platoo ebatasasusi. Merepõhja batümeetriat silmas pidades eristuvad selle tulemusena profiili kaks selget lõiku. Sujuvalt maismaa suunas kerkiv nõlvaala Kambriumi kivimite astmelisel avamusel ning faktiliselt platoo laadne ala Ordoviitsiumi lubjakivi avamusel. Neid üksusi lahutab veidikene suurema kallakusega nõlva lõik Kambriumi ja Ordoviitsiumi avamuste kontaktil, mille all võib aimata vaevu märgatavat Balti klindi astangut.
Joonis 6. Näidisprofiil Osmussaarest edelasse jääva klindilahe lääneservast. Profiilil on näha Kambriumi kivimite liigestatud avamus, mis kerkib astmeliselt suhteliselt tasase Ordoviitsiumi lubjakivi platoo suunas, on suuresti tasandatud paksu Kvaternaari settekompleksi poolt.
N-S sihiline näidisprofiil 2 (joonised 4, 7) lõikab oma põhjaosas Osmussaare klindineemikut, samas kui selle lõunaots kulgeb suuresti piki selle neemiku edelaserva. Profiili paiknemine klindineemiku ja klindilahe ehk sisuliselt kõvade kulumiskindlate Ordoviitsiumi lubjakivide ning kergesti erodeeritavate Kambriumi terrigeensete kivimite avamuste piirimail loob eelduse Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite avamuslaikude vaheldumiseks ja üksikute erosiooniliste jäänukite tekkimiseks. Batümeetria kaardil (joonis 4) on näha kuidas näidisprofiilil 2 esile tulev jäänuk on tekkinud klindilahte eenduva Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgust. Võrreldes klindilahe sisemust läbiva näidisprofiiliga 1, ilmneb klindilahe ja klindineemiku üleminekualale jääval profiilil vaheldusrikkam merepõhja reljeef ning siin on suurem tõenäosus ka merepõhjast esile kerkivate erosiooniliste jäänukite esinemiseks (joonis 7).
Joonis 7. Näidisprofiil 2 Osmussaare klindineemiku ja sellest edelasse jääva klindilahe kontaktalalt, kus Kambriumi kivimite avamusalale võivad eenduda Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgud või üksikud jäänukid, mis võivad muuta sellise piirkonna reljeefi tugevasti liigestatuks ning komplitseerida kaablitrassi rajamist.
3. Kokkuvõtteks
Pidades silmas Balti klindivööndis esinevat aluspõhjareljeefi iseärasusi, selle liigestatust ning seal esile tulevate astangute kõrgusi ja nõlva kallakusi on juba varasemate maismaal tehtud uuringute põhjal selgunud, et suurim aluspõhja kivimite kulutus ja reljeefi nivelleerimine on toimunud klindi lahtede keskosas (joonis 8). Analüüsides Osmussaare ümbruse batümeetria üldist situatsiooni ja võttes arvesse Estlink3 trassi kõrgusprofiilil (joonis 5) ning samuti seismiliste profiilide näiteid võib suure tõenäosusega väita, et hetkel maha märgitud elektrikaabli trass ei paikne merepõhja reljeefi iseärasusi silmas pidades kõige soodsamalt. See trass siseneb Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses. Üldjuhul on klindiastangud kõige järsumad ning kõrgemad just klindineemikute otste piirkonnas, kuhu sageli on moodustuvad ka sügavad orundid. Niisamuti ei ole hea valik vedada kaablitrassi piki klindineemiku ja klindilahe vahelist üleminekuala, kus sagedasti vahelduvad Kambriumi terrigeensete ja Ordoviitsiumi lubjakivimite avamused. Sellise vaheldumisega kaasneb sageli nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi suurenenud varieerumine ja erosiooniliste jäänukite esile kerkimine. Et nimetatud probleeme vältida või leevendada tuleks kaaluda võimalusel Estlik3 kaablitrassi lääne poolsemat asukohta, nii et see maale tuleku piirkonnas klindivööndit läbides kulgeks esmalt piki Osmussaare klindineemikust loodes paikneva klindilahe keskosa ning suunduks seejärel Ordoviitsiumi platoole klindilahe päraosas (joonis 4). Piki sellist marsruuti on liustike eksaratsiooniline tegevus olnud kõige suurem ning hilisemate setteprotsesside käigus formeerunud pinnakatte paksus enamasti kõige tüsedam. See aitaks vältida ja minimeerida praeguse trassi variandi puhul ette tulevaid kõrgeid ja järske klindiastanguid, nende esiseid sügavaid orundeid ja võimalikke erosioonilisi jäänukeid. Estlink3 trassi alla jääva aluspõhja ja merepõhja reljeefi täpsemaks kirjeldamiseks tuleks teha kompleksne seismo-akustiline uuring.
Joonis 8. Geoloogiline läbilõige üle Kiiu klindilahe (Tuuling & Flodén 2016 modifitseering Tammekannu, 1940 joonisest), mis näitab klindi lahe keskosas aset leidnud klindiastangute tugevast kulutusest, nii aluspõhja kui ka pinnakatte reljeefi vähest liigestatust.
Kasutatud kirjandus
Tammekann, A., 1940. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. Eesti Loodusteaduste Arhiiv. Ser. I, Vol. XI, Fasc. 3–4, Tartu (103 pp.).
Tuuling, I., Flodén, T., 2016. The Baltic Klint beneath the central Baltic Sea and its comparison with the North Estonian Klint. Geomorphology, 263, 1−18, 10.1016/j.geomorph.2016.03.030.
4.6. Piirkonna seismiline olukord
(koostaja Heidi Soosalu)
Eesti on maailma mõõtkavas seismiliselt rahulik ala, kus keskmiselt registreeritakse üks mõõduka suurusega (magnituud < 3) maavärin kahe aasta jooksul. Samas ei ole välistatud suuremad harva esinevad maavärinad. Loode-Eesti piirkond (Hiiumaa-Vormsi-Osmussaar-Haapsalu) on viimase kahesaja aasta andmete baasil Eesti tingimustes kõige seismilisem piirkond. Suurim teadaolev Eesti maavärin magnituudiga 4,5 leidis aset Osmussaare lähedal 25.10.1976.
EstLink3 merekaabli rajamiseks on otstarbekas läbi viia ajalooliste ning instrumentaalsete seismiliste vaatluste andmete taustuuring hindamaks ümbritseva piirkonna eeldatav seismilise ohu taset.
Tundlikud merekaablid võivad kahjustada saada ka inimtegevuse tagajärjel nii hooletuse või õnnetuste tõttu. Praeguses maailmapoliitilises olukorras tuleb lisaks arvestada sabotaaži, plahvatuste või muu pahatahtliku tegevusega. Seismiline seire on tõhus vahend tuvastamaks ja lokaliseerimaks mitte ainult looduslikke maavärinaid, vaid ka tehnogeenseid sündmusi vahetult peale nende toimumist.
Viimasel ajal on hakatud kasutama uudse ja tõhusa tehnoloogiana optilisi kaableid seismilisteks mõõtmisteks. Nii on võimalik kogu kaabli ulatuses mõõta maapõueliikumisi fiiberoptilise kaabli külge paigaldatud laser-päringusaatjate vahendusel (Distributed Acoustic Sensing, DAS, vt näiteks https://www.earthscope.org/what-is/das/ ja Rashid jt, 2025). Kindlasti tuleks EstLink3 puhul kaaluda DAS-i meetodil seismilise seire integreerimist kaabli turvasüsteemi, et juba kaabli paigaldamise käigus registreerida kvaliteetseid seireandmeid nii looduslike kui inimtekkeliste seismiliste sündmuste kohta. Need andmed saab ühildada olemasolevate seismojaamade registreeringutega täpsemate tulemuste saamise eesmärgil.
Viide:
Rashid, A., Tackie-Otoo, B. N., Abdul Latiff, A. H., Otchere, D. A., Jamaludin, S. N. F., & Asfha, D. T. (2023). Research Advances on Distributed Acoustic Sensing Technology for Seismology. Photonics 12, 196. https://doi.org/10.3390/photonics12030196
4.5. Merepõhja geoloogia
(koostaja Igor Tuuling)
Merepõhja reljeefist Osmussaare ümbruse Balti klindi vööndis pidades silmast Estlink3 kaablitrassi valikut
1. Balti klindivööndi astmelise, tugevasti liigestatud aluspõhja reljeefiga kaasneb sagedasti ka komplitseeritud, arvukate nõlvade ning astangutega merepõhja reljeef
Pidades silmas Soome-Eesti vahelise merealuse elektrikaabli Estlink3 trassi asukoha valikuid, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka regionaal geoloogilisest taustast tulenevale merepõhja reljeefi iseärasustele. Ennekõike tuleb siinjuures silmas pidada fakti, et Balti kilbi lõunanõlval on Soome ja Eesti vahelisel Läänemere alal aluspõhjakivimite kulutuskindluse varieerumise tulemusena (läbilõikes vahelduvad aleuroliidid, liiva-, savi- ning lubjakivid) merepõhjas välja kujunenud astmeliselt Eesti ranniku suunas kerkiv reljeef. Selle nn. kuesta tüüpi reljeefi markantsemaks ning tuntuimaks elemendiks on piki Põhja-Eesti rannikut, üle Läänemere Ölandi saareni kulgev Balti klindi astang, mis markeerib terrigeensete ning karbonaatsete kivimite avamuspiiri (Tuuling & Flodén, 2016). Balti klindi läänepoolseim maismaa lõik Eestis, koos selle ette, Läänemere voogudesse varjatud Kambriumi ja Vendi(?) kivimites esinevate astangutega, jääb Osmussaare loodetippu, s.o. planeeritava Estlink3 kaablitrassi vahetusse naabrusesse.
Juba maismaal kerkiva Balti klindi ning seda ümbritsevate alade uuringud on näidanud klindivööndit iseloomustavat vaheldusrikast, kiiresti muutuvat reljeefi, mida suures plaanis iseloomustab maismaasse tungivate sügavate liustikuliste orundite (nn. klindi lahtede) ja neid ääristavate, kaugele merre eenduvate klindi neemikute vaheldumine (Tammekann, 1940). Veelgi selgemalt tuleb sarnane vaheldumine esile Läänemere all paiknevas Balti klindi vööndis tehtud seismilistel profiilidel. Selle heaks näiteks on Hiiumaast vahetult läände jääv, piki Balti klindi vööndit NE-SW sihis kulgev profiil (profiil 9201 joonisel 1), millel on näha põhja-lõuna/loode-kagu saunas liikunud liustike poolt nii Kambriumi kui ka Ordoviitsiumi kivimite avamusse uuristatud sügavad orundid (klindi lahed; joonised 1, 2). Põhja lõunasihis kulgeval profiilil 9214 (joonised 1, 3) tuleb esile järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette Kambriumi avamusse lõikunud sügavad, nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi tugevasti liigestavad orundid. Kambriumi, samuti Ordoviitsiumi kivimeid läbivate keerukate, suuresti liustike poolt kujundatud orundite süsteemi tulemusena võib Balti klindi vööndis esineda nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivide avamustel esile kerkivaid erosioonilisi jäänukeid, mis muudavad kogu klindivööndi reljeefi iseäranis liigestatuks.
Joonis 1. Läänemere keskosa geoloogiline kaart (Tuuling & Flodén, 2016) millel on näidatud Balti klindi (BK) kulgemine ja joonistel 2, 3 toodud profiilide 9201 ja 9214 läbilõigete asukohad.
Joonis 2. Suruõhu kahuri seismilise profiili 9201 interpreteering, millel on näha tugevasti liigestatud Balti klindi vööndi reljeef, kus nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivi avamusi läbivad sügavad N-S ja NW-SE sihilised orundid. Profiili asukoht vt. joonis 1.
Joonis 3. Hiiumaast läände jääva suruõhu kahuri N-S sihilise seismilise profiili 9214 interpreteering üle keeruka reljeefiga Balti klindivööndi (Tuuling & Flodén, 2016) , millel on näha järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette jääva Kambriumi avamuse tugev liigestatus. Profiili 9214 asukoht vt. joonis 1.
Eespool toodud Läänemere keskosa näited illustreerivad kuidas Balti klindivööndi vaheldusrikka aluspõhja reljeefiga kaasneb ka keerukas merepõhja reljeef. See võib ühelt poolt komplitseerida Estlink3 elektrikaabli paigaldamist, teisalt võib aga keerukas, paljude astangutega reljeef kaasa tuua ebasoovitavaid nõlvaprotsesse (aluspõhja ja pinnakatte varinguid aluspõhja nõlvedel ningn astangutel). Seepärast on oluline kaablitrassi projekteerimisel uurida eelnevalt põhjalikult ka selle alla jäävat aluspõhja ja merepõhja reljeefi, et tagada selle paiknemise optimaalne ja ohutum valik.
2. Teadaolev informatsioon Osmussaare ümbruse batümeetriast ja aluspõhja reljeefist ning nende omavahelistest seostest
Üldine ülevaade Osmussaare piirkonna batümeetriast koos saart ümbritseva Balti klindivööndi ja seda sälgustavate liustikuliste orundite (klindi lahtede) kontuuride ja nende vahele jäävate klindi neemikutega tuleb hästi esile Eesti Transpordiameti hüdrograafiliste mõõdistamiste andmetel koostatud rannikumere reljeefi kaardil (joonis 4). Kaardilt nähtub et Osmussaar, kus kõikjal avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid, paikneb ümbritsevate alade suhtes kõrgemale kerkival SE-NW sihilisel klindi neemikul, mida edelast ääristab sügavale Kambriumi kivimitesse ja Ordoviitsiumi lubjakivi avamusele (platoosse) lõikuv klindi laht. Vaadates kaardile märgitud kaablitrassi joont, tõuseb see klindivööndi esiselt meresügavusest Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses, kulgedes edasi maismaa suunas piki klindineemiku edela serva. Piki kaablitrassi joont koostatud kõrgusprofiililt (joonis 5) nähtub, et Eesti majandusvööndi piirist alates võib maismaale veetava kaablitrassi ala sügavuse alusel üldjoontes jagada kaheks lõiguks. Sügavam merepoolne lõik (klindivööndi esine meresügavik), kus sügavused jäävad 80-100 m vahemikku ja maismaa poolne Osmussaare klindineemiku lõik, kus sügavus alates ~50 m väheneb väikeste variatsioonidega järk-järgult maismaa suunas (joonis 5). Neid kahte lõiku eraldab Kambriumi klindiastang/-nõlv ning selle vahetult selle ette uuristatud ligi 130 m sügavusele küündiv orund. Orundi põhjast kerkib kahes astmes ligi 8 km laiune Kambriumi klindiastang/-nõlv, mis esimese järsuma ja teise laugema astme lõpus küündib vastavalt ligi 70 ja 40 m sügavusele. Klindineemiku nõlval ja lael on piki kaablitrassi näha meresügavuse varieeruvust, mis eelkõige tundub olevat tingitud erosiooniliste lubjakivide jäänukite esinemisest Kambriumi kivimite avamusalal (?).
Kuigi eespool kirjeldatud Estlink3 kaablitrassi kõrgusprofiil tugineb üksnes merepõhja katvale pinnakattele, on eelpool kirjeldatud näidete varal ilmne, et selles esile tulevad suuremad reljeefi kõikumised ja esile tõstetud üksikud elemendid (joonis 5) on suuresti põhjustatud aluspõhja reljeefi iseärasustest. Siiani pärinevad ainsad arvestatavad andmed Osmussaare ümbruse aluspõhja reljeefist Stockholmi ja Tartu ülikoolide koostöös raamas 2001 a tehtud seismilistelt profiilidelt (Joonis 4).
Joonis 4. Osmussaare ümbruse batümeetria kaart koos Estlink3 praeguse (A-B) ning oletatavalt soodsaima kaablitrasside asukohtadega ja 2001 a saare ümbruses tehtud seismiliste profiilide võrguga. Kaardil tuleb hästi esile Balti klindivööndit sälgustavate aluspõhjaliste orundite ja klindineemikute paiknemine. Näidisprofiilide läbilõikeid vt. joonistel 6 ja 7.
Joonis 5. Kõrgusreljeefi profiil piki Estlink3 kaablitrassi ja sellel eraldatud reljeefi üksused. Profiili asukoht vt. joonis 4.
Olemasolev profiilide võrk on liialt hõre koostamaks Osmussaare ümbruse detailsemat aluspõhja reljeefi kaarti ning markeerimaks täpsemalt nii Kambriumi klindi kui ka Balti klindi astangute asukohti. Samas võimaldavad aga üksikud profiilid analüüsida milline on olnud pinnakatte osa aluspõhja reljeefi nivelleerimisel ning kus oleksid klindi neemikute ja lahtede paiknemist silmas pidades reljeefi ebatasasused (kõikumised) kõige väiksemad ehk soodsamad kaablitrassi paigutamisel.
N-S sihiline näidisprofiil 1 (joonised 4, 6) põhjapoolne osa kulgeb suuresti piki Osmussaarest edelasse jääva klindi lahe lääneosa, kus Kambriumi kivimite avamus kerkib astmetena profiili lõunaosas paiknevale, suhteliselt tasasele Ordoviitsiumi lubjakivi platoole. Profiililt nähtub, et klindilahe piires on Kambriumi kivimite astmeline reljeef suuresti nivelleeritud paksu pinnakatte kihi poolt. Pinnakate on tasandanud ka Ordoviitsiumi platoo ebatasasusi. Merepõhja batümeetriat silmas pidades eristuvad selle tulemusena profiili kaks selget lõiku. Sujuvalt maismaa suunas kerkiv nõlvaala Kambriumi kivimite astmelisel avamusel ning faktiliselt platoo laadne ala Ordoviitsiumi lubjakivi avamusel. Neid üksusi lahutab veidikene suurema kallakusega nõlva lõik Kambriumi ja Ordoviitsiumi avamuste kontaktil, mille all võib aimata vaevu märgatavat Balti klindi astangut.
Joonis 6. Näidisprofiil Osmussaarest edelasse jääva klindilahe lääneservast. Profiilil on näha Kambriumi kivimite liigestatud avamus, mis kerkib astmeliselt suhteliselt tasase Ordoviitsiumi lubjakivi platoo suunas, on suuresti tasandatud paksu Kvaternaari settekompleksi poolt.
N-S sihiline näidisprofiil 2 (joonised 4, 7) lõikab oma põhjaosas Osmussaare klindineemikut, samas kui selle lõunaots kulgeb suuresti piki selle neemiku edelaserva. Profiili paiknemine klindineemiku ja klindilahe ehk sisuliselt kõvade kulumiskindlate Ordoviitsiumi lubjakivide ning kergesti erodeeritavate Kambriumi terrigeensete kivimite avamuste piirimail loob eelduse Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite avamuslaikude vaheldumiseks ja üksikute erosiooniliste jäänukite tekkimiseks. Batümeetria kaardil (joonis 4) on näha kuidas näidisprofiilil 2 esile tulev jäänuk on tekkinud klindilahte eenduva Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgust. Võrreldes klindilahe sisemust läbiva näidisprofiiliga 1, ilmneb klindilahe ja klindineemiku üleminekualale jääval profiilil vaheldusrikkam merepõhja reljeef ning siin on suurem tõenäosus ka merepõhjast esile kerkivate erosiooniliste jäänukite esinemiseks (joonis 7).
Joonis 7. Näidisprofiil 2 Osmussaare klindineemiku ja sellest edelasse jääva klindilahe kontaktalalt, kus Kambriumi kivimite avamusalale võivad eenduda Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgud või üksikud jäänukid, mis võivad muuta sellise piirkonna reljeefi tugevasti liigestatuks ning komplitseerida kaablitrassi rajamist.
3. Kokkuvõtteks
Pidades silmas Balti klindivööndis esinevat aluspõhjareljeefi iseärasusi, selle liigestatust ning seal esile tulevate astangute kõrgusi ja nõlva kallakusi on juba varasemate maismaal tehtud uuringute põhjal selgunud, et suurim aluspõhja kivimite kulutus ja reljeefi nivelleerimine on toimunud klindi lahtede keskosas (joonis 8). Analüüsides Osmussaare ümbruse batümeetria üldist situatsiooni ja võttes arvesse Estlink3 trassi kõrgusprofiilil (joonis 5) ning samuti seismiliste profiilide näiteid võib suure tõenäosusega väita, et hetkel maha märgitud elektrikaabli trass ei paikne merepõhja reljeefi iseärasusi silmas pidades kõige soodsamalt. See trass siseneb Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses. Üldjuhul on klindiastangud kõige järsumad ning kõrgemad just klindineemikute otste piirkonnas, kuhu sageli on moodustuvad ka sügavad orundid. Niisamuti ei ole hea valik vedada kaablitrassi piki klindineemiku ja klindilahe vahelist üleminekuala, kus sagedasti vahelduvad Kambriumi terrigeensete ja Ordoviitsiumi lubjakivimite avamused. Sellise vaheldumisega kaasneb sageli nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi suurenenud varieerumine ja erosiooniliste jäänukite esile kerkimine. Et nimetatud probleeme vältida või leevendada tuleks kaaluda võimalusel Estlik3 kaablitrassi lääne poolsemat asukohta, nii et see maale tuleku piirkonnas klindivööndit läbides kulgeks esmalt piki Osmussaare klindineemikust loodes paikneva klindilahe keskosa ning suunduks seejärel Ordoviitsiumi platoole klindilahe päraosas (joonis 4). Piki sellist marsruuti on liustike eksaratsiooniline tegevus olnud kõige suurem ning hilisemate setteprotsesside käigus formeerunud pinnakatte paksus enamasti kõige tüsedam. See aitaks vältida ja minimeerida praeguse trassi variandi puhul ette tulevaid kõrgeid ja järske klindiastanguid, nende esiseid sügavaid orundeid ja võimalikke erosioonilisi jäänukeid. Estlink3 trassi alla jääva aluspõhja ja merepõhja reljeefi täpsemaks kirjeldamiseks tuleks teha kompleksne seismo-akustiline uuring.
Joonis 8. Geoloogiline läbilõige üle Kiiu klindilahe (Tuuling & Flodén 2016 modifitseering Tammekannu, 1940 joonisest), mis näitab klindi lahe keskosas aset leidnud klindiastangute tugevast kulutusest, nii aluspõhja kui ka pinnakatte reljeefi vähest liigestatust.
Kasutatud kirjandus
Tammekann, A., 1940. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. Eesti Loodusteaduste Arhiiv. Ser. I, Vol. XI, Fasc. 3–4, Tartu (103 pp.).
Tuuling, I., Flodén, T., 2016. The Baltic Klint beneath the central Baltic Sea and its comparison with the North Estonian Klint. Geomorphology, 263, 1−18, 10.1016/j.geomorph.2016.03.030.
HVDC kaablid Aulepa-Inkoo koormatava ala plaan
Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
majandusvööndi piir Koormatava alla suurus ligikaudu 39 700 675m² ehk 3970 ha
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
TAAVI VOSPERT
PNOEE-38309272236
2025-08-06 12:55:05
KALLE KILK
PNOEE-37708140297
2025-08-06 17:06:37
V O L I K I R I nr 26
Välja antud Tallinnas kuuendal (06.) augustil (08.) kahe tuhande kahekümneviiendal (2025.) aastal.
Käesolevaga Elering AS, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (37708140297) volitab Elering AS-i töötajat Brenda Pent´i (60111050249) esindama Elering AS-i kõigis küsimustes suhtlemisel riigiasutustega (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne) ja kohalike omavalitsustega, mis seonduvad arendusprojektide Eesti-Läti 4. liin ja EstLink 3 projektide planeerimisega.
Eesti-Läti 4. liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Paide 330 kV alajaam
• Lihula 330 kV alajaam
• Virtsu või Rõuste 330 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Saaremaal paiknev 330/110 kV alajaam
• Saaremaal paiknev 330 kV alajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Paide-Lihula 330 kV ülekande õhuliin
• Lihula – Virtsu või Rõuste 330 kV ülekande õhuliin
• Virtsu või Rõuste - Muhu 330 kV merekaabel
• Muhumaal paiknev 330 kV maakaabel
• Virtsu või Rõuste – Saaremaa 330 kV merekaabel
• Saaremaal paiknev 330 kV kaheahelaline eraldi mastidel ülekande õhuliin
• Saaremaa – Läti 330 kV merekaabel.
EstLink 3 liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad ülekandeliinid:
• Paide-Sindi 330 kV ülekande õhuliinid L346/L347
• Kiisa-Rakvere 330 ülekande õhuliinid kV L506
• Rakvere-Püssi 330 ülekande õhuliinid kV L360
• 110 kV ülekande õhuliinid L134A, L133A, L133B, L115, L060, L103, L126, L193, L102.
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Aruküla 330 kV alajaam
• Kiisa 330 kV alajaam
• Türi 110 kV alajaam
• Vändra 110 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Järve 330 kV alajaam
• Keila 330 kV alajaam/ Keila 330 kV konverteralajaam
• Aulepa 330 kV alajaam
• Risti 330 kV alajaam
• Paldiski 330 kV konverteralajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Kiisa-Aruküla 330 kV L512 ülekande õhuliin
• Kiisa-Keila 330 kV ülekande õhuliin
• Järve-Aruküla 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Järve-Kiisa 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Risti-Aulepa 330 kV ülekande õhuliin.
Volikiri ei anna õigust võtta ettevõtte nimel rahalisi kohustusi ja on kehtiv kuni 31.12.2027. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Kilk
Juhatuse esimees
V O L I K I R I nr 26
Välja antud Tallinnas kuuendal (06.) augustil (08.) kahe tuhande kahekümneviiendal (2025.) aastal.
Käesolevaga Elering AS, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (37708140297) volitab Elering AS-i töötajat Brenda Pent´i (60111050249) esindama Elering AS-i kõigis küsimustes suhtlemisel riigiasutustega (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne) ja kohalike omavalitsustega, mis seonduvad arendusprojektide Eesti-Läti 4. liin ja EstLink 3 projektide planeerimisega.
Eesti-Läti 4. liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Paide 330 kV alajaam
• Lihula 330 kV alajaam
• Virtsu või Rõuste 330 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Saaremaal paiknev 330/110 kV alajaam
• Saaremaal paiknev 330 kV alajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Paide-Lihula 330 kV ülekande õhuliin
• Lihula – Virtsu või Rõuste 330 kV ülekande õhuliin
• Virtsu või Rõuste - Muhu 330 kV merekaabel
• Muhumaal paiknev 330 kV maakaabel
• Virtsu või Rõuste – Saaremaa 330 kV merekaabel
• Saaremaal paiknev 330 kV kaheahelaline eraldi mastidel ülekande õhuliin
• Saaremaa – Läti 330 kV merekaabel.
EstLink 3 liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad ülekandeliinid:
• Paide-Sindi 330 kV ülekande õhuliinid L346/L347
• Kiisa-Rakvere 330 ülekande õhuliinid kV L506
• Rakvere-Püssi 330 ülekande õhuliinid kV L360
• 110 kV ülekande õhuliinid L134A, L133A, L133B, L115, L060, L103, L126, L193, L102.
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Aruküla 330 kV alajaam
• Kiisa 330 kV alajaam
• Türi 110 kV alajaam
• Vändra 110 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Järve 330 kV alajaam
• Keila 330 kV alajaam/ Keila 330 kV konverteralajaam
• Aulepa 330 kV alajaam
• Risti 330 kV alajaam
• Paldiski 330 kV konverteralajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Kiisa-Aruküla 330 kV L512 ülekande õhuliin
• Kiisa-Keila 330 kV ülekande õhuliin
• Järve-Aruküla 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Järve-Kiisa 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Risti-Aulepa 330 kV ülekande õhuliin.
Volikiri ei anna õigust võtta ettevõtte nimel rahalisi kohustusi ja on kehtiv kuni 31.12.2027. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Kilk
Juhatuse esimees
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ENE-LIIS BACHMANN-BONFANTI
PNOEE-48402135217
2025-11-11 10:07:41
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium [email protected]
Siseministeerium [email protected]
Kliimaministeerium [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Kaitsevägi [email protected]
Päästeamet [email protected]
Maa-ja Ruumiamet [email protected]
Keskkonnaagentuur
Eesti Geoloogiateenistus
Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected]
MTÜ Eesti Kalurite Liit [email protected]
MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts [email protected]
Telia Eesti AS [email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
AGNIA SEPP
PNOEE-49904150828
2025-11-07 08:47:07
BRENDA PENT
PNOEE-60111050249
2025-11-07 08:49:54
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A
10122 Tallinn Meie 07.11.2025 nr 1.1-20/2025/878
Avaldus hoonestusloa taotluse muutmiseks seoses EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse projekti meretrassi korrigeerimisega Eesti merealal
Elering AS esitas 2024. aasta oktoobris hoonestusloa taotluse EstLink 3 projekti meretrassi rajamiseks, mis on osa Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamisest.
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolmas täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel (edaspidi EstLink 3) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 (võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 (võimsusega 650 MW).
Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel). Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam, et täiendav elektrienergia siduda olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhivõrguga.
Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Merekaabliühenduse soovitav alguskoht on Aulepa.
Projekti planeerimine maismaal toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse algatatud 08.05.2025 korraldusega nr 83 EstLink 3 Rehemäe Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Käesolevaga taotleme hoonestusloa taotluse muutmist vastavalt ehitusseadustiku § 11312 lõigete 3 ja 4 alusel, tuues välja alljärgnevad põhjendused ja muudatused
1. Taotletav muudatus
Taotluse muudatus puudutab meretrassi asukoha korrigeerimist Eesti vetes. Kavandatav muudatus tähendab väikese nihke tegemist trassi senisest joonest loodesse, eesmärgiga vältida olulise sotsiaalse ja keskkonnalise väärtusega alasid ning vähendada potentsiaalset mõju kohalikele kogukondadele. Lisaks on kaabli randumisala maismaal ja selle kokkuminevat osa Soome poolega laiendatud, et oleks võimalik leida parim trass, mis oleks nii keskkonnaliselt kui ka majanduslikult mõistlik.
2. Muudatuse põhjendus
Pärast taotluse esitamist ja koostöös ekspertide ning partnerasutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus, vt. Lisa 1) läbi viidud täiendavate analüüside tulemusel on selgunud, et esialgne EstLink3 trassivariant kulgeb läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas. See ala jääb Balti klindivööndisse, mida iseloomustab tugevasti liigestatud ja astmeline aluspõhja reljeef, sealhulgas järsud klindiastangud, sügavad liustikulised orundid ja erosioonilised jäänukid.
Sellised geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa ka hilisemaid stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega.
Lisaks on tegemist piirkonnaga, mis kuulub Eesti seismiliselt aktiivsemate alade hulka. Osmussaare lähistel on registreeritud Eesti tugevaim teadaolev maavärin (M=4.5, 1976), mistõttu tuleb trassi kavandamisel arvesse võtta ka potentsiaalseid looduslikke ja tehnogeenseid seismilisi riske. Arvestades seismilise seire ja kaabliturbe vajadust, on oluline kaaluda sellise trassi asukoha valikut, kus paigaldustingimused on soodsamad ning riskid väiksemad.
Alternatiivne trassivariant, mis kulgeb Osmussaarest loodes asuva klindilahe keskosa kaudu ning sealt edasi Ordoviitsiumi platoole, võimaldaks vältida järske reljeefimuutusi ning kulgeks alal, kus liustikulise kulutuse ja setete ladestumise tõttu on merepõhi ühtlasem ja tehniliselt paremini läbitav.
Seega Eesti Geoloogiateenistuse poolt pakutud uue trassivariandi eelistamine võimaldab tagada suurema töökindluse ja ohutuse ning parema keskkonnamõjude prognoositavuse, mida hinnatakse täiendavalt KMH raames.
Randumiskoht on muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloa ala läheks kokku riigi eriplaneeringu alaga. Selline lähenemine võimaldab leida parima randumiskoha. Lehtrikujulisest alast selgub hiljem kaabli tegelik randumispaik. Eesti-Soome piiril on merekaabli kokku minev ots Soomega samuti muudetud lehtrikujuliseks, et oleks võimalik kaabli Soome osaga võimalikult parimat trassi mööda kokku saada. Lisaks võimaldab antud lähenemine kõige optimaalsemat ristumist rahvusvaheliste laevateedega.
Ülejäänud trassimuudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) on selleks, et mööda minna merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada
3. Muudatuse olulisus ja mõju
Muudatus võimaldab suunata trassi piirkonda, kus merepõhja ja aluspõhja reljeef on vähem liigestatud ning puuduvad järsud klindiastangud ja sügavad liustikulised orundid, mis iseloomustavad Osmussaare loodenurka. See aitab vähendada kaabli paigaldamisega seotud tehnilisi riske, sealhulgas nõlvaprotsessidest või aluspõhjalistest varingutest tulenevaid ohte.
Muudatus ei too kaasa olulist mõju Natura 2000 aladele ega mõjuta trassi üldpikkust ega tehnilist iseloomu. Samas tugevdab see kogu projekti vastupanuvõimet looduslikele ja tehnogeensetele mõjuritele ning loob paremad eeldused keskkonnamõjude hindamiseks KMH protsessis.
4. Lisa- ja toetavad materjalid
Joonis 1. Uus koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis.
Muudetud taotluse kohaselt on muudatuse järgsed avaliku veekogu koormatava ala
koordinaadid esitatud lisas 3.
• Varem taotletud ala: 212 220 m²;
• Praegu taotletud ala: 39 700 675 m².
Hoonestusloa aluseks maaks jääb hiljem ainult kitsenduse alane maa, mis selgub peale keskkonnamõjude hindamise aruande valmimist.
Muid andmeid võrreldes esialgse hoonestusloa taotlusega taotleja muuta ei soovi.
Palume muudatus registreerida ja jätkata menetlust muudetud trassivariandi alusel. Oleme valmis osalema aruteludel ja edastama lisainfot vastavalt TTJA soovile.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Brenda Pent
Projektijuht
Lisa 1. EstLink3 KMH programmi taiendused. Piirkonna seismiline olukord.
Lisa 2. ESL3_uus trass
Lisa 3. Aulepa-Inkoo uus trass
Lisa 4. ESL3_koormatava_ala_punktid
Lisa 5. Elering AS volikiri (Brenda Pent)
EstLink 3
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A
10122 Tallinn Meie 07.11.2025 nr 1.1-20/2025/878
Avaldus hoonestusloa taotluse muutmiseks seoses EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse projekti meretrassi korrigeerimisega Eesti merealal
Elering AS esitas 2024. aasta oktoobris hoonestusloa taotluse EstLink 3 projekti meretrassi rajamiseks, mis on osa Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamisest.
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolmas täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel (edaspidi EstLink 3) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 (võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 (võimsusega 650 MW).
Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel). Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam, et täiendav elektrienergia siduda olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhivõrguga.
Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Merekaabliühenduse soovitav alguskoht on Aulepa.
Projekti planeerimine maismaal toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse algatatud 08.05.2025 korraldusega nr 83 EstLink 3 Rehemäe Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Käesolevaga taotleme hoonestusloa taotluse muutmist vastavalt ehitusseadustiku § 11312 lõigete 3 ja 4 alusel, tuues välja alljärgnevad põhjendused ja muudatused
1. Taotletav muudatus
Taotluse muudatus puudutab meretrassi asukoha korrigeerimist Eesti vetes. Kavandatav muudatus tähendab väikese nihke tegemist trassi senisest joonest loodesse, eesmärgiga vältida olulise sotsiaalse ja keskkonnalise väärtusega alasid ning vähendada potentsiaalset mõju kohalikele kogukondadele. Lisaks on kaabli randumisala maismaal ja selle kokkuminevat osa Soome poolega laiendatud, et oleks võimalik leida parim trass, mis oleks nii keskkonnaliselt kui ka majanduslikult mõistlik.
2. Muudatuse põhjendus
Pärast taotluse esitamist ja koostöös ekspertide ning partnerasutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus, vt. Lisa 1) läbi viidud täiendavate analüüside tulemusel on selgunud, et esialgne EstLink3 trassivariant kulgeb läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas. See ala jääb Balti klindivööndisse, mida iseloomustab tugevasti liigestatud ja astmeline aluspõhja reljeef, sealhulgas järsud klindiastangud, sügavad liustikulised orundid ja erosioonilised jäänukid.
Sellised geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa ka hilisemaid stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega.
Lisaks on tegemist piirkonnaga, mis kuulub Eesti seismiliselt aktiivsemate alade hulka. Osmussaare lähistel on registreeritud Eesti tugevaim teadaolev maavärin (M=4.5, 1976), mistõttu tuleb trassi kavandamisel arvesse võtta ka potentsiaalseid looduslikke ja tehnogeenseid seismilisi riske. Arvestades seismilise seire ja kaabliturbe vajadust, on oluline kaaluda sellise trassi asukoha valikut, kus paigaldustingimused on soodsamad ning riskid väiksemad.
Alternatiivne trassivariant, mis kulgeb Osmussaarest loodes asuva klindilahe keskosa kaudu ning sealt edasi Ordoviitsiumi platoole, võimaldaks vältida järske reljeefimuutusi ning kulgeks alal, kus liustikulise kulutuse ja setete ladestumise tõttu on merepõhi ühtlasem ja tehniliselt paremini läbitav.
Seega Eesti Geoloogiateenistuse poolt pakutud uue trassivariandi eelistamine võimaldab tagada suurema töökindluse ja ohutuse ning parema keskkonnamõjude prognoositavuse, mida hinnatakse täiendavalt KMH raames.
Randumiskoht on muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloa ala läheks kokku riigi eriplaneeringu alaga. Selline lähenemine võimaldab leida parima randumiskoha. Lehtrikujulisest alast selgub hiljem kaabli tegelik randumispaik. Eesti-Soome piiril on merekaabli kokku minev ots Soomega samuti muudetud lehtrikujuliseks, et oleks võimalik kaabli Soome osaga võimalikult parimat trassi mööda kokku saada. Lisaks võimaldab antud lähenemine kõige optimaalsemat ristumist rahvusvaheliste laevateedega.
Ülejäänud trassimuudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) on selleks, et mööda minna merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada
3. Muudatuse olulisus ja mõju
Muudatus võimaldab suunata trassi piirkonda, kus merepõhja ja aluspõhja reljeef on vähem liigestatud ning puuduvad järsud klindiastangud ja sügavad liustikulised orundid, mis iseloomustavad Osmussaare loodenurka. See aitab vähendada kaabli paigaldamisega seotud tehnilisi riske, sealhulgas nõlvaprotsessidest või aluspõhjalistest varingutest tulenevaid ohte.
Muudatus ei too kaasa olulist mõju Natura 2000 aladele ega mõjuta trassi üldpikkust ega tehnilist iseloomu. Samas tugevdab see kogu projekti vastupanuvõimet looduslikele ja tehnogeensetele mõjuritele ning loob paremad eeldused keskkonnamõjude hindamiseks KMH protsessis.
4. Lisa- ja toetavad materjalid
Joonis 1. Uus koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis.
Muudetud taotluse kohaselt on muudatuse järgsed avaliku veekogu koormatava ala
koordinaadid esitatud lisas 3.
• Varem taotletud ala: 212 220 m²;
• Praegu taotletud ala: 39 700 675 m².
Hoonestusloa aluseks maaks jääb hiljem ainult kitsenduse alane maa, mis selgub peale keskkonnamõjude hindamise aruande valmimist.
Muid andmeid võrreldes esialgse hoonestusloa taotlusega taotleja muuta ei soovi.
Palume muudatus registreerida ja jätkata menetlust muudetud trassivariandi alusel. Oleme valmis osalema aruteludel ja edastama lisainfot vastavalt TTJA soovile.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Brenda Pent
Projektijuht
Lisa 1. EstLink3 KMH programmi taiendused. Piirkonna seismiline olukord.
Lisa 2. ESL3_uus trass
Lisa 3. Aulepa-Inkoo uus trass
Lisa 4. ESL3_koormatava_ala_punktid
Lisa 5. Elering AS volikiri (Brenda Pent)
EstLink 3
Täiendused EstLink3 hoonestusloa KMH programmi juurde
4.6. Piirkonna seismiline olukord
(koostaja Heidi Soosalu)
Eesti on maailma mõõtkavas seismiliselt rahulik ala, kus keskmiselt registreeritakse üks mõõduka suurusega (magnituud < 3) maavärin kahe aasta jooksul. Samas ei ole välistatud suuremad harva esinevad maavärinad. Loode-Eesti piirkond (Hiiumaa-Vormsi-Osmussaar-Haapsalu) on viimase kahesaja aasta andmete baasil Eesti tingimustes kõige seismilisem piirkond. Suurim teadaolev Eesti maavärin magnituudiga 4,5 leidis aset Osmussaare lähedal 25.10.1976.
EstLink3 merekaabli rajamiseks on otstarbekas läbi viia ajalooliste ning instrumentaalsete seismiliste vaatluste andmete taustuuring hindamaks ümbritseva piirkonna eeldatav seismilise ohu taset.
Tundlikud merekaablid võivad kahjustada saada ka inimtegevuse tagajärjel nii hooletuse või õnnetuste tõttu. Praeguses maailmapoliitilises olukorras tuleb lisaks arvestada sabotaaži, plahvatuste või muu pahatahtliku tegevusega. Seismiline seire on tõhus vahend tuvastamaks ja lokaliseerimaks mitte ainult looduslikke maavärinaid, vaid ka tehnogeenseid sündmusi vahetult peale nende toimumist.
Viimasel ajal on hakatud kasutama uudse ja tõhusa tehnoloogiana optilisi kaableid seismilisteks mõõtmisteks. Nii on võimalik kogu kaabli ulatuses mõõta maapõueliikumisi fiiberoptilise kaabli külge paigaldatud laser-päringusaatjate vahendusel (Distributed Acoustic Sensing, DAS, vt näiteks https://www.earthscope.org/what-is/das/ ja Rashid jt, 2025). Kindlasti tuleks EstLink3 puhul kaaluda DAS-i meetodil seismilise seire integreerimist kaabli turvasüsteemi, et juba kaabli paigaldamise käigus registreerida kvaliteetseid seireandmeid nii looduslike kui inimtekkeliste seismiliste sündmuste kohta. Need andmed saab ühildada olemasolevate seismojaamade registreeringutega täpsemate tulemuste saamise eesmärgil.
Viide:
Rashid, A., Tackie-Otoo, B. N., Abdul Latiff, A. H., Otchere, D. A., Jamaludin, S. N. F., & Asfha, D. T. (2023). Research Advances on Distributed Acoustic Sensing Technology for Seismology. Photonics 12, 196. https://doi.org/10.3390/photonics12030196
4.5. Merepõhja geoloogia
(koostaja Igor Tuuling)
Merepõhja reljeefist Osmussaare ümbruse Balti klindi vööndis pidades silmast Estlink3 kaablitrassi valikut
1. Balti klindivööndi astmelise, tugevasti liigestatud aluspõhja reljeefiga kaasneb sagedasti ka komplitseeritud, arvukate nõlvade ning astangutega merepõhja reljeef
Pidades silmas Soome-Eesti vahelise merealuse elektrikaabli Estlink3 trassi asukoha valikuid, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka regionaal geoloogilisest taustast tulenevale merepõhja reljeefi iseärasustele. Ennekõike tuleb siinjuures silmas pidada fakti, et Balti kilbi lõunanõlval on Soome ja Eesti vahelisel Läänemere alal aluspõhjakivimite kulutuskindluse varieerumise tulemusena (läbilõikes vahelduvad aleuroliidid, liiva-, savi- ning lubjakivid) merepõhjas välja kujunenud astmeliselt Eesti ranniku suunas kerkiv reljeef. Selle nn. kuesta tüüpi reljeefi markantsemaks ning tuntuimaks elemendiks on piki Põhja-Eesti rannikut, üle Läänemere Ölandi saareni kulgev Balti klindi astang, mis markeerib terrigeensete ning karbonaatsete kivimite avamuspiiri (Tuuling & Flodén, 2016). Balti klindi läänepoolseim maismaa lõik Eestis, koos selle ette, Läänemere voogudesse varjatud Kambriumi ja Vendi(?) kivimites esinevate astangutega, jääb Osmussaare loodetippu, s.o. planeeritava Estlink3 kaablitrassi vahetusse naabrusesse.
Juba maismaal kerkiva Balti klindi ning seda ümbritsevate alade uuringud on näidanud klindivööndit iseloomustavat vaheldusrikast, kiiresti muutuvat reljeefi, mida suures plaanis iseloomustab maismaasse tungivate sügavate liustikuliste orundite (nn. klindi lahtede) ja neid ääristavate, kaugele merre eenduvate klindi neemikute vaheldumine (Tammekann, 1940). Veelgi selgemalt tuleb sarnane vaheldumine esile Läänemere all paiknevas Balti klindi vööndis tehtud seismilistel profiilidel. Selle heaks näiteks on Hiiumaast vahetult läände jääv, piki Balti klindi vööndit NE-SW sihis kulgev profiil (profiil 9201 joonisel 1), millel on näha põhja-lõuna/loode-kagu saunas liikunud liustike poolt nii Kambriumi kui ka Ordoviitsiumi kivimite avamusse uuristatud sügavad orundid (klindi lahed; joonised 1, 2). Põhja lõunasihis kulgeval profiilil 9214 (joonised 1, 3) tuleb esile järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette Kambriumi avamusse lõikunud sügavad, nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi tugevasti liigestavad orundid. Kambriumi, samuti Ordoviitsiumi kivimeid läbivate keerukate, suuresti liustike poolt kujundatud orundite süsteemi tulemusena võib Balti klindi vööndis esineda nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivide avamustel esile kerkivaid erosioonilisi jäänukeid, mis muudavad kogu klindivööndi reljeefi iseäranis liigestatuks.
Joonis 1. Läänemere keskosa geoloogiline kaart (Tuuling & Flodén, 2016) millel on näidatud Balti klindi (BK) kulgemine ja joonistel 2, 3 toodud profiilide 9201 ja 9214 läbilõigete asukohad.
Joonis 2. Suruõhu kahuri seismilise profiili 9201 interpreteering, millel on näha tugevasti liigestatud Balti klindi vööndi reljeef, kus nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivi avamusi läbivad sügavad N-S ja NW-SE sihilised orundid. Profiili asukoht vt. joonis 1.
Joonis 3. Hiiumaast läände jääva suruõhu kahuri N-S sihilise seismilise profiili 9214 interpreteering üle keeruka reljeefiga Balti klindivööndi (Tuuling & Flodén, 2016) , millel on näha järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette jääva Kambriumi avamuse tugev liigestatus. Profiili 9214 asukoht vt. joonis 1.
Eespool toodud Läänemere keskosa näited illustreerivad kuidas Balti klindivööndi vaheldusrikka aluspõhja reljeefiga kaasneb ka keerukas merepõhja reljeef. See võib ühelt poolt komplitseerida Estlink3 elektrikaabli paigaldamist, teisalt võib aga keerukas, paljude astangutega reljeef kaasa tuua ebasoovitavaid nõlvaprotsesse (aluspõhja ja pinnakatte varinguid aluspõhja nõlvedel ningn astangutel). Seepärast on oluline kaablitrassi projekteerimisel uurida eelnevalt põhjalikult ka selle alla jäävat aluspõhja ja merepõhja reljeefi, et tagada selle paiknemise optimaalne ja ohutum valik.
2. Teadaolev informatsioon Osmussaare ümbruse batümeetriast ja aluspõhja reljeefist ning nende omavahelistest seostest
Üldine ülevaade Osmussaare piirkonna batümeetriast koos saart ümbritseva Balti klindivööndi ja seda sälgustavate liustikuliste orundite (klindi lahtede) kontuuride ja nende vahele jäävate klindi neemikutega tuleb hästi esile Eesti Transpordiameti hüdrograafiliste mõõdistamiste andmetel koostatud rannikumere reljeefi kaardil (joonis 4). Kaardilt nähtub et Osmussaar, kus kõikjal avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid, paikneb ümbritsevate alade suhtes kõrgemale kerkival SE-NW sihilisel klindi neemikul, mida edelast ääristab sügavale Kambriumi kivimitesse ja Ordoviitsiumi lubjakivi avamusele (platoosse) lõikuv klindi laht. Vaadates kaardile märgitud kaablitrassi joont, tõuseb see klindivööndi esiselt meresügavusest Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses, kulgedes edasi maismaa suunas piki klindineemiku edela serva. Piki kaablitrassi joont koostatud kõrgusprofiililt (joonis 5) nähtub, et Eesti majandusvööndi piirist alates võib maismaale veetava kaablitrassi ala sügavuse alusel üldjoontes jagada kaheks lõiguks. Sügavam merepoolne lõik (klindivööndi esine meresügavik), kus sügavused jäävad 80-100 m vahemikku ja maismaa poolne Osmussaare klindineemiku lõik, kus sügavus alates ~50 m väheneb väikeste variatsioonidega järk-järgult maismaa suunas (joonis 5). Neid kahte lõiku eraldab Kambriumi klindiastang/-nõlv ning selle vahetult selle ette uuristatud ligi 130 m sügavusele küündiv orund. Orundi põhjast kerkib kahes astmes ligi 8 km laiune Kambriumi klindiastang/-nõlv, mis esimese järsuma ja teise laugema astme lõpus küündib vastavalt ligi 70 ja 40 m sügavusele. Klindineemiku nõlval ja lael on piki kaablitrassi näha meresügavuse varieeruvust, mis eelkõige tundub olevat tingitud erosiooniliste lubjakivide jäänukite esinemisest Kambriumi kivimite avamusalal (?).
Kuigi eespool kirjeldatud Estlink3 kaablitrassi kõrgusprofiil tugineb üksnes merepõhja katvale pinnakattele, on eelpool kirjeldatud näidete varal ilmne, et selles esile tulevad suuremad reljeefi kõikumised ja esile tõstetud üksikud elemendid (joonis 5) on suuresti põhjustatud aluspõhja reljeefi iseärasustest. Siiani pärinevad ainsad arvestatavad andmed Osmussaare ümbruse aluspõhja reljeefist Stockholmi ja Tartu ülikoolide koostöös raamas 2001 a tehtud seismilistelt profiilidelt (Joonis 4).
Joonis 4. Osmussaare ümbruse batümeetria kaart koos Estlink3 praeguse (A-B) ning oletatavalt soodsaima kaablitrasside asukohtadega ja 2001 a saare ümbruses tehtud seismiliste profiilide võrguga. Kaardil tuleb hästi esile Balti klindivööndit sälgustavate aluspõhjaliste orundite ja klindineemikute paiknemine. Näidisprofiilide läbilõikeid vt. joonistel 6 ja 7.
Joonis 5. Kõrgusreljeefi profiil piki Estlink3 kaablitrassi ja sellel eraldatud reljeefi üksused. Profiili asukoht vt. joonis 4.
Olemasolev profiilide võrk on liialt hõre koostamaks Osmussaare ümbruse detailsemat aluspõhja reljeefi kaarti ning markeerimaks täpsemalt nii Kambriumi klindi kui ka Balti klindi astangute asukohti. Samas võimaldavad aga üksikud profiilid analüüsida milline on olnud pinnakatte osa aluspõhja reljeefi nivelleerimisel ning kus oleksid klindi neemikute ja lahtede paiknemist silmas pidades reljeefi ebatasasused (kõikumised) kõige väiksemad ehk soodsamad kaablitrassi paigutamisel.
N-S sihiline näidisprofiil 1 (joonised 4, 6) põhjapoolne osa kulgeb suuresti piki Osmussaarest edelasse jääva klindi lahe lääneosa, kus Kambriumi kivimite avamus kerkib astmetena profiili lõunaosas paiknevale, suhteliselt tasasele Ordoviitsiumi lubjakivi platoole. Profiililt nähtub, et klindilahe piires on Kambriumi kivimite astmeline reljeef suuresti nivelleeritud paksu pinnakatte kihi poolt. Pinnakate on tasandanud ka Ordoviitsiumi platoo ebatasasusi. Merepõhja batümeetriat silmas pidades eristuvad selle tulemusena profiili kaks selget lõiku. Sujuvalt maismaa suunas kerkiv nõlvaala Kambriumi kivimite astmelisel avamusel ning faktiliselt platoo laadne ala Ordoviitsiumi lubjakivi avamusel. Neid üksusi lahutab veidikene suurema kallakusega nõlva lõik Kambriumi ja Ordoviitsiumi avamuste kontaktil, mille all võib aimata vaevu märgatavat Balti klindi astangut.
Joonis 6. Näidisprofiil Osmussaarest edelasse jääva klindilahe lääneservast. Profiilil on näha Kambriumi kivimite liigestatud avamus, mis kerkib astmeliselt suhteliselt tasase Ordoviitsiumi lubjakivi platoo suunas, on suuresti tasandatud paksu Kvaternaari settekompleksi poolt.
N-S sihiline näidisprofiil 2 (joonised 4, 7) lõikab oma põhjaosas Osmussaare klindineemikut, samas kui selle lõunaots kulgeb suuresti piki selle neemiku edelaserva. Profiili paiknemine klindineemiku ja klindilahe ehk sisuliselt kõvade kulumiskindlate Ordoviitsiumi lubjakivide ning kergesti erodeeritavate Kambriumi terrigeensete kivimite avamuste piirimail loob eelduse Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite avamuslaikude vaheldumiseks ja üksikute erosiooniliste jäänukite tekkimiseks. Batümeetria kaardil (joonis 4) on näha kuidas näidisprofiilil 2 esile tulev jäänuk on tekkinud klindilahte eenduva Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgust. Võrreldes klindilahe sisemust läbiva näidisprofiiliga 1, ilmneb klindilahe ja klindineemiku üleminekualale jääval profiilil vaheldusrikkam merepõhja reljeef ning siin on suurem tõenäosus ka merepõhjast esile kerkivate erosiooniliste jäänukite esinemiseks (joonis 7).
Joonis 7. Näidisprofiil 2 Osmussaare klindineemiku ja sellest edelasse jääva klindilahe kontaktalalt, kus Kambriumi kivimite avamusalale võivad eenduda Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgud või üksikud jäänukid, mis võivad muuta sellise piirkonna reljeefi tugevasti liigestatuks ning komplitseerida kaablitrassi rajamist.
3. Kokkuvõtteks
Pidades silmas Balti klindivööndis esinevat aluspõhjareljeefi iseärasusi, selle liigestatust ning seal esile tulevate astangute kõrgusi ja nõlva kallakusi on juba varasemate maismaal tehtud uuringute põhjal selgunud, et suurim aluspõhja kivimite kulutus ja reljeefi nivelleerimine on toimunud klindi lahtede keskosas (joonis 8). Analüüsides Osmussaare ümbruse batümeetria üldist situatsiooni ja võttes arvesse Estlink3 trassi kõrgusprofiilil (joonis 5) ning samuti seismiliste profiilide näiteid võib suure tõenäosusega väita, et hetkel maha märgitud elektrikaabli trass ei paikne merepõhja reljeefi iseärasusi silmas pidades kõige soodsamalt. See trass siseneb Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses. Üldjuhul on klindiastangud kõige järsumad ning kõrgemad just klindineemikute otste piirkonnas, kuhu sageli on moodustuvad ka sügavad orundid. Niisamuti ei ole hea valik vedada kaablitrassi piki klindineemiku ja klindilahe vahelist üleminekuala, kus sagedasti vahelduvad Kambriumi terrigeensete ja Ordoviitsiumi lubjakivimite avamused. Sellise vaheldumisega kaasneb sageli nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi suurenenud varieerumine ja erosiooniliste jäänukite esile kerkimine. Et nimetatud probleeme vältida või leevendada tuleks kaaluda võimalusel Estlik3 kaablitrassi lääne poolsemat asukohta, nii et see maale tuleku piirkonnas klindivööndit läbides kulgeks esmalt piki Osmussaare klindineemikust loodes paikneva klindilahe keskosa ning suunduks seejärel Ordoviitsiumi platoole klindilahe päraosas (joonis 4). Piki sellist marsruuti on liustike eksaratsiooniline tegevus olnud kõige suurem ning hilisemate setteprotsesside käigus formeerunud pinnakatte paksus enamasti kõige tüsedam. See aitaks vältida ja minimeerida praeguse trassi variandi puhul ette tulevaid kõrgeid ja järske klindiastanguid, nende esiseid sügavaid orundeid ja võimalikke erosioonilisi jäänukeid. Estlink3 trassi alla jääva aluspõhja ja merepõhja reljeefi täpsemaks kirjeldamiseks tuleks teha kompleksne seismo-akustiline uuring.
Joonis 8. Geoloogiline läbilõige üle Kiiu klindilahe (Tuuling & Flodén 2016 modifitseering Tammekannu, 1940 joonisest), mis näitab klindi lahe keskosas aset leidnud klindiastangute tugevast kulutusest, nii aluspõhja kui ka pinnakatte reljeefi vähest liigestatust.
Kasutatud kirjandus
Tammekann, A., 1940. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. Eesti Loodusteaduste Arhiiv. Ser. I, Vol. XI, Fasc. 3–4, Tartu (103 pp.).
Tuuling, I., Flodén, T., 2016. The Baltic Klint beneath the central Baltic Sea and its comparison with the North Estonian Klint. Geomorphology, 263, 1−18, 10.1016/j.geomorph.2016.03.030.
4.6. Piirkonna seismiline olukord
(koostaja Heidi Soosalu)
Eesti on maailma mõõtkavas seismiliselt rahulik ala, kus keskmiselt registreeritakse üks mõõduka suurusega (magnituud < 3) maavärin kahe aasta jooksul. Samas ei ole välistatud suuremad harva esinevad maavärinad. Loode-Eesti piirkond (Hiiumaa-Vormsi-Osmussaar-Haapsalu) on viimase kahesaja aasta andmete baasil Eesti tingimustes kõige seismilisem piirkond. Suurim teadaolev Eesti maavärin magnituudiga 4,5 leidis aset Osmussaare lähedal 25.10.1976.
EstLink3 merekaabli rajamiseks on otstarbekas läbi viia ajalooliste ning instrumentaalsete seismiliste vaatluste andmete taustuuring hindamaks ümbritseva piirkonna eeldatav seismilise ohu taset.
Tundlikud merekaablid võivad kahjustada saada ka inimtegevuse tagajärjel nii hooletuse või õnnetuste tõttu. Praeguses maailmapoliitilises olukorras tuleb lisaks arvestada sabotaaži, plahvatuste või muu pahatahtliku tegevusega. Seismiline seire on tõhus vahend tuvastamaks ja lokaliseerimaks mitte ainult looduslikke maavärinaid, vaid ka tehnogeenseid sündmusi vahetult peale nende toimumist.
Viimasel ajal on hakatud kasutama uudse ja tõhusa tehnoloogiana optilisi kaableid seismilisteks mõõtmisteks. Nii on võimalik kogu kaabli ulatuses mõõta maapõueliikumisi fiiberoptilise kaabli külge paigaldatud laser-päringusaatjate vahendusel (Distributed Acoustic Sensing, DAS, vt näiteks https://www.earthscope.org/what-is/das/ ja Rashid jt, 2025). Kindlasti tuleks EstLink3 puhul kaaluda DAS-i meetodil seismilise seire integreerimist kaabli turvasüsteemi, et juba kaabli paigaldamise käigus registreerida kvaliteetseid seireandmeid nii looduslike kui inimtekkeliste seismiliste sündmuste kohta. Need andmed saab ühildada olemasolevate seismojaamade registreeringutega täpsemate tulemuste saamise eesmärgil.
Viide:
Rashid, A., Tackie-Otoo, B. N., Abdul Latiff, A. H., Otchere, D. A., Jamaludin, S. N. F., & Asfha, D. T. (2023). Research Advances on Distributed Acoustic Sensing Technology for Seismology. Photonics 12, 196. https://doi.org/10.3390/photonics12030196
4.5. Merepõhja geoloogia
(koostaja Igor Tuuling)
Merepõhja reljeefist Osmussaare ümbruse Balti klindi vööndis pidades silmast Estlink3 kaablitrassi valikut
1. Balti klindivööndi astmelise, tugevasti liigestatud aluspõhja reljeefiga kaasneb sagedasti ka komplitseeritud, arvukate nõlvade ning astangutega merepõhja reljeef
Pidades silmas Soome-Eesti vahelise merealuse elektrikaabli Estlink3 trassi asukoha valikuid, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka regionaal geoloogilisest taustast tulenevale merepõhja reljeefi iseärasustele. Ennekõike tuleb siinjuures silmas pidada fakti, et Balti kilbi lõunanõlval on Soome ja Eesti vahelisel Läänemere alal aluspõhjakivimite kulutuskindluse varieerumise tulemusena (läbilõikes vahelduvad aleuroliidid, liiva-, savi- ning lubjakivid) merepõhjas välja kujunenud astmeliselt Eesti ranniku suunas kerkiv reljeef. Selle nn. kuesta tüüpi reljeefi markantsemaks ning tuntuimaks elemendiks on piki Põhja-Eesti rannikut, üle Läänemere Ölandi saareni kulgev Balti klindi astang, mis markeerib terrigeensete ning karbonaatsete kivimite avamuspiiri (Tuuling & Flodén, 2016). Balti klindi läänepoolseim maismaa lõik Eestis, koos selle ette, Läänemere voogudesse varjatud Kambriumi ja Vendi(?) kivimites esinevate astangutega, jääb Osmussaare loodetippu, s.o. planeeritava Estlink3 kaablitrassi vahetusse naabrusesse.
Juba maismaal kerkiva Balti klindi ning seda ümbritsevate alade uuringud on näidanud klindivööndit iseloomustavat vaheldusrikast, kiiresti muutuvat reljeefi, mida suures plaanis iseloomustab maismaasse tungivate sügavate liustikuliste orundite (nn. klindi lahtede) ja neid ääristavate, kaugele merre eenduvate klindi neemikute vaheldumine (Tammekann, 1940). Veelgi selgemalt tuleb sarnane vaheldumine esile Läänemere all paiknevas Balti klindi vööndis tehtud seismilistel profiilidel. Selle heaks näiteks on Hiiumaast vahetult läände jääv, piki Balti klindi vööndit NE-SW sihis kulgev profiil (profiil 9201 joonisel 1), millel on näha põhja-lõuna/loode-kagu saunas liikunud liustike poolt nii Kambriumi kui ka Ordoviitsiumi kivimite avamusse uuristatud sügavad orundid (klindi lahed; joonised 1, 2). Põhja lõunasihis kulgeval profiilil 9214 (joonised 1, 3) tuleb esile järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette Kambriumi avamusse lõikunud sügavad, nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi tugevasti liigestavad orundid. Kambriumi, samuti Ordoviitsiumi kivimeid läbivate keerukate, suuresti liustike poolt kujundatud orundite süsteemi tulemusena võib Balti klindi vööndis esineda nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivide avamustel esile kerkivaid erosioonilisi jäänukeid, mis muudavad kogu klindivööndi reljeefi iseäranis liigestatuks.
Joonis 1. Läänemere keskosa geoloogiline kaart (Tuuling & Flodén, 2016) millel on näidatud Balti klindi (BK) kulgemine ja joonistel 2, 3 toodud profiilide 9201 ja 9214 läbilõigete asukohad.
Joonis 2. Suruõhu kahuri seismilise profiili 9201 interpreteering, millel on näha tugevasti liigestatud Balti klindi vööndi reljeef, kus nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivi avamusi läbivad sügavad N-S ja NW-SE sihilised orundid. Profiili asukoht vt. joonis 1.
Joonis 3. Hiiumaast läände jääva suruõhu kahuri N-S sihilise seismilise profiili 9214 interpreteering üle keeruka reljeefiga Balti klindivööndi (Tuuling & Flodén, 2016) , millel on näha järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette jääva Kambriumi avamuse tugev liigestatus. Profiili 9214 asukoht vt. joonis 1.
Eespool toodud Läänemere keskosa näited illustreerivad kuidas Balti klindivööndi vaheldusrikka aluspõhja reljeefiga kaasneb ka keerukas merepõhja reljeef. See võib ühelt poolt komplitseerida Estlink3 elektrikaabli paigaldamist, teisalt võib aga keerukas, paljude astangutega reljeef kaasa tuua ebasoovitavaid nõlvaprotsesse (aluspõhja ja pinnakatte varinguid aluspõhja nõlvedel ningn astangutel). Seepärast on oluline kaablitrassi projekteerimisel uurida eelnevalt põhjalikult ka selle alla jäävat aluspõhja ja merepõhja reljeefi, et tagada selle paiknemise optimaalne ja ohutum valik.
2. Teadaolev informatsioon Osmussaare ümbruse batümeetriast ja aluspõhja reljeefist ning nende omavahelistest seostest
Üldine ülevaade Osmussaare piirkonna batümeetriast koos saart ümbritseva Balti klindivööndi ja seda sälgustavate liustikuliste orundite (klindi lahtede) kontuuride ja nende vahele jäävate klindi neemikutega tuleb hästi esile Eesti Transpordiameti hüdrograafiliste mõõdistamiste andmetel koostatud rannikumere reljeefi kaardil (joonis 4). Kaardilt nähtub et Osmussaar, kus kõikjal avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid, paikneb ümbritsevate alade suhtes kõrgemale kerkival SE-NW sihilisel klindi neemikul, mida edelast ääristab sügavale Kambriumi kivimitesse ja Ordoviitsiumi lubjakivi avamusele (platoosse) lõikuv klindi laht. Vaadates kaardile märgitud kaablitrassi joont, tõuseb see klindivööndi esiselt meresügavusest Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses, kulgedes edasi maismaa suunas piki klindineemiku edela serva. Piki kaablitrassi joont koostatud kõrgusprofiililt (joonis 5) nähtub, et Eesti majandusvööndi piirist alates võib maismaale veetava kaablitrassi ala sügavuse alusel üldjoontes jagada kaheks lõiguks. Sügavam merepoolne lõik (klindivööndi esine meresügavik), kus sügavused jäävad 80-100 m vahemikku ja maismaa poolne Osmussaare klindineemiku lõik, kus sügavus alates ~50 m väheneb väikeste variatsioonidega järk-järgult maismaa suunas (joonis 5). Neid kahte lõiku eraldab Kambriumi klindiastang/-nõlv ning selle vahetult selle ette uuristatud ligi 130 m sügavusele küündiv orund. Orundi põhjast kerkib kahes astmes ligi 8 km laiune Kambriumi klindiastang/-nõlv, mis esimese järsuma ja teise laugema astme lõpus küündib vastavalt ligi 70 ja 40 m sügavusele. Klindineemiku nõlval ja lael on piki kaablitrassi näha meresügavuse varieeruvust, mis eelkõige tundub olevat tingitud erosiooniliste lubjakivide jäänukite esinemisest Kambriumi kivimite avamusalal (?).
Kuigi eespool kirjeldatud Estlink3 kaablitrassi kõrgusprofiil tugineb üksnes merepõhja katvale pinnakattele, on eelpool kirjeldatud näidete varal ilmne, et selles esile tulevad suuremad reljeefi kõikumised ja esile tõstetud üksikud elemendid (joonis 5) on suuresti põhjustatud aluspõhja reljeefi iseärasustest. Siiani pärinevad ainsad arvestatavad andmed Osmussaare ümbruse aluspõhja reljeefist Stockholmi ja Tartu ülikoolide koostöös raamas 2001 a tehtud seismilistelt profiilidelt (Joonis 4).
Joonis 4. Osmussaare ümbruse batümeetria kaart koos Estlink3 praeguse (A-B) ning oletatavalt soodsaima kaablitrasside asukohtadega ja 2001 a saare ümbruses tehtud seismiliste profiilide võrguga. Kaardil tuleb hästi esile Balti klindivööndit sälgustavate aluspõhjaliste orundite ja klindineemikute paiknemine. Näidisprofiilide läbilõikeid vt. joonistel 6 ja 7.
Joonis 5. Kõrgusreljeefi profiil piki Estlink3 kaablitrassi ja sellel eraldatud reljeefi üksused. Profiili asukoht vt. joonis 4.
Olemasolev profiilide võrk on liialt hõre koostamaks Osmussaare ümbruse detailsemat aluspõhja reljeefi kaarti ning markeerimaks täpsemalt nii Kambriumi klindi kui ka Balti klindi astangute asukohti. Samas võimaldavad aga üksikud profiilid analüüsida milline on olnud pinnakatte osa aluspõhja reljeefi nivelleerimisel ning kus oleksid klindi neemikute ja lahtede paiknemist silmas pidades reljeefi ebatasasused (kõikumised) kõige väiksemad ehk soodsamad kaablitrassi paigutamisel.
N-S sihiline näidisprofiil 1 (joonised 4, 6) põhjapoolne osa kulgeb suuresti piki Osmussaarest edelasse jääva klindi lahe lääneosa, kus Kambriumi kivimite avamus kerkib astmetena profiili lõunaosas paiknevale, suhteliselt tasasele Ordoviitsiumi lubjakivi platoole. Profiililt nähtub, et klindilahe piires on Kambriumi kivimite astmeline reljeef suuresti nivelleeritud paksu pinnakatte kihi poolt. Pinnakate on tasandanud ka Ordoviitsiumi platoo ebatasasusi. Merepõhja batümeetriat silmas pidades eristuvad selle tulemusena profiili kaks selget lõiku. Sujuvalt maismaa suunas kerkiv nõlvaala Kambriumi kivimite astmelisel avamusel ning faktiliselt platoo laadne ala Ordoviitsiumi lubjakivi avamusel. Neid üksusi lahutab veidikene suurema kallakusega nõlva lõik Kambriumi ja Ordoviitsiumi avamuste kontaktil, mille all võib aimata vaevu märgatavat Balti klindi astangut.
Joonis 6. Näidisprofiil Osmussaarest edelasse jääva klindilahe lääneservast. Profiilil on näha Kambriumi kivimite liigestatud avamus, mis kerkib astmeliselt suhteliselt tasase Ordoviitsiumi lubjakivi platoo suunas, on suuresti tasandatud paksu Kvaternaari settekompleksi poolt.
N-S sihiline näidisprofiil 2 (joonised 4, 7) lõikab oma põhjaosas Osmussaare klindineemikut, samas kui selle lõunaots kulgeb suuresti piki selle neemiku edelaserva. Profiili paiknemine klindineemiku ja klindilahe ehk sisuliselt kõvade kulumiskindlate Ordoviitsiumi lubjakivide ning kergesti erodeeritavate Kambriumi terrigeensete kivimite avamuste piirimail loob eelduse Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite avamuslaikude vaheldumiseks ja üksikute erosiooniliste jäänukite tekkimiseks. Batümeetria kaardil (joonis 4) on näha kuidas näidisprofiilil 2 esile tulev jäänuk on tekkinud klindilahte eenduva Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgust. Võrreldes klindilahe sisemust läbiva näidisprofiiliga 1, ilmneb klindilahe ja klindineemiku üleminekualale jääval profiilil vaheldusrikkam merepõhja reljeef ning siin on suurem tõenäosus ka merepõhjast esile kerkivate erosiooniliste jäänukite esinemiseks (joonis 7).
Joonis 7. Näidisprofiil 2 Osmussaare klindineemiku ja sellest edelasse jääva klindilahe kontaktalalt, kus Kambriumi kivimite avamusalale võivad eenduda Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgud või üksikud jäänukid, mis võivad muuta sellise piirkonna reljeefi tugevasti liigestatuks ning komplitseerida kaablitrassi rajamist.
3. Kokkuvõtteks
Pidades silmas Balti klindivööndis esinevat aluspõhjareljeefi iseärasusi, selle liigestatust ning seal esile tulevate astangute kõrgusi ja nõlva kallakusi on juba varasemate maismaal tehtud uuringute põhjal selgunud, et suurim aluspõhja kivimite kulutus ja reljeefi nivelleerimine on toimunud klindi lahtede keskosas (joonis 8). Analüüsides Osmussaare ümbruse batümeetria üldist situatsiooni ja võttes arvesse Estlink3 trassi kõrgusprofiilil (joonis 5) ning samuti seismiliste profiilide näiteid võib suure tõenäosusega väita, et hetkel maha märgitud elektrikaabli trass ei paikne merepõhja reljeefi iseärasusi silmas pidades kõige soodsamalt. See trass siseneb Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses. Üldjuhul on klindiastangud kõige järsumad ning kõrgemad just klindineemikute otste piirkonnas, kuhu sageli on moodustuvad ka sügavad orundid. Niisamuti ei ole hea valik vedada kaablitrassi piki klindineemiku ja klindilahe vahelist üleminekuala, kus sagedasti vahelduvad Kambriumi terrigeensete ja Ordoviitsiumi lubjakivimite avamused. Sellise vaheldumisega kaasneb sageli nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi suurenenud varieerumine ja erosiooniliste jäänukite esile kerkimine. Et nimetatud probleeme vältida või leevendada tuleks kaaluda võimalusel Estlik3 kaablitrassi lääne poolsemat asukohta, nii et see maale tuleku piirkonnas klindivööndit läbides kulgeks esmalt piki Osmussaare klindineemikust loodes paikneva klindilahe keskosa ning suunduks seejärel Ordoviitsiumi platoole klindilahe päraosas (joonis 4). Piki sellist marsruuti on liustike eksaratsiooniline tegevus olnud kõige suurem ning hilisemate setteprotsesside käigus formeerunud pinnakatte paksus enamasti kõige tüsedam. See aitaks vältida ja minimeerida praeguse trassi variandi puhul ette tulevaid kõrgeid ja järske klindiastanguid, nende esiseid sügavaid orundeid ja võimalikke erosioonilisi jäänukeid. Estlink3 trassi alla jääva aluspõhja ja merepõhja reljeefi täpsemaks kirjeldamiseks tuleks teha kompleksne seismo-akustiline uuring.
Joonis 8. Geoloogiline läbilõige üle Kiiu klindilahe (Tuuling & Flodén 2016 modifitseering Tammekannu, 1940 joonisest), mis näitab klindi lahe keskosas aset leidnud klindiastangute tugevast kulutusest, nii aluspõhja kui ka pinnakatte reljeefi vähest liigestatust.
Kasutatud kirjandus
Tammekann, A., 1940. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. Eesti Loodusteaduste Arhiiv. Ser. I, Vol. XI, Fasc. 3–4, Tartu (103 pp.).
Tuuling, I., Flodén, T., 2016. The Baltic Klint beneath the central Baltic Sea and its comparison with the North Estonian Klint. Geomorphology, 263, 1−18, 10.1016/j.geomorph.2016.03.030.
HVDC kaablid Aulepa-Inkoo koormatava ala plaan
Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
majandusvööndi piir Koormatava alla suurus ligikaudu 39 700 675m² ehk 3970 ha
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
TAAVI VOSPERT
PNOEE-38309272236
2025-08-06 12:55:05
KALLE KILK
PNOEE-37708140297
2025-08-06 17:06:37
V O L I K I R I nr 26
Välja antud Tallinnas kuuendal (06.) augustil (08.) kahe tuhande kahekümneviiendal (2025.) aastal.
Käesolevaga Elering AS, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (37708140297) volitab Elering AS-i töötajat Brenda Pent´i (60111050249) esindama Elering AS-i kõigis küsimustes suhtlemisel riigiasutustega (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne) ja kohalike omavalitsustega, mis seonduvad arendusprojektide Eesti-Läti 4. liin ja EstLink 3 projektide planeerimisega.
Eesti-Läti 4. liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Paide 330 kV alajaam
• Lihula 330 kV alajaam
• Virtsu või Rõuste 330 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Saaremaal paiknev 330/110 kV alajaam
• Saaremaal paiknev 330 kV alajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Paide-Lihula 330 kV ülekande õhuliin
• Lihula – Virtsu või Rõuste 330 kV ülekande õhuliin
• Virtsu või Rõuste - Muhu 330 kV merekaabel
• Muhumaal paiknev 330 kV maakaabel
• Virtsu või Rõuste – Saaremaa 330 kV merekaabel
• Saaremaal paiknev 330 kV kaheahelaline eraldi mastidel ülekande õhuliin
• Saaremaa – Läti 330 kV merekaabel.
EstLink 3 liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad ülekandeliinid:
• Paide-Sindi 330 kV ülekande õhuliinid L346/L347
• Kiisa-Rakvere 330 ülekande õhuliinid kV L506
• Rakvere-Püssi 330 ülekande õhuliinid kV L360
• 110 kV ülekande õhuliinid L134A, L133A, L133B, L115, L060, L103, L126, L193, L102.
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Aruküla 330 kV alajaam
• Kiisa 330 kV alajaam
• Türi 110 kV alajaam
• Vändra 110 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Järve 330 kV alajaam
• Keila 330 kV alajaam/ Keila 330 kV konverteralajaam
• Aulepa 330 kV alajaam
• Risti 330 kV alajaam
• Paldiski 330 kV konverteralajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Kiisa-Aruküla 330 kV L512 ülekande õhuliin
• Kiisa-Keila 330 kV ülekande õhuliin
• Järve-Aruküla 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Järve-Kiisa 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Risti-Aulepa 330 kV ülekande õhuliin.
Volikiri ei anna õigust võtta ettevõtte nimel rahalisi kohustusi ja on kehtiv kuni 31.12.2027. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Kilk
Juhatuse esimees
V O L I K I R I nr 26
Välja antud Tallinnas kuuendal (06.) augustil (08.) kahe tuhande kahekümneviiendal (2025.) aastal.
Käesolevaga Elering AS, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (37708140297) volitab Elering AS-i töötajat Brenda Pent´i (60111050249) esindama Elering AS-i kõigis küsimustes suhtlemisel riigiasutustega (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne) ja kohalike omavalitsustega, mis seonduvad arendusprojektide Eesti-Läti 4. liin ja EstLink 3 projektide planeerimisega.
Eesti-Läti 4. liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Paide 330 kV alajaam
• Lihula 330 kV alajaam
• Virtsu või Rõuste 330 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Saaremaal paiknev 330/110 kV alajaam
• Saaremaal paiknev 330 kV alajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Paide-Lihula 330 kV ülekande õhuliin
• Lihula – Virtsu või Rõuste 330 kV ülekande õhuliin
• Virtsu või Rõuste - Muhu 330 kV merekaabel
• Muhumaal paiknev 330 kV maakaabel
• Virtsu või Rõuste – Saaremaa 330 kV merekaabel
• Saaremaal paiknev 330 kV kaheahelaline eraldi mastidel ülekande õhuliin
• Saaremaa – Läti 330 kV merekaabel.
EstLink 3 liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad ülekandeliinid:
• Paide-Sindi 330 kV ülekande õhuliinid L346/L347
• Kiisa-Rakvere 330 ülekande õhuliinid kV L506
• Rakvere-Püssi 330 ülekande õhuliinid kV L360
• 110 kV ülekande õhuliinid L134A, L133A, L133B, L115, L060, L103, L126, L193, L102.
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Aruküla 330 kV alajaam
• Kiisa 330 kV alajaam
• Türi 110 kV alajaam
• Vändra 110 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Järve 330 kV alajaam
• Keila 330 kV alajaam/ Keila 330 kV konverteralajaam
• Aulepa 330 kV alajaam
• Risti 330 kV alajaam
• Paldiski 330 kV konverteralajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Kiisa-Aruküla 330 kV L512 ülekande õhuliin
• Kiisa-Keila 330 kV ülekande õhuliin
• Järve-Aruküla 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Järve-Kiisa 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Risti-Aulepa 330 kV ülekande õhuliin.
Volikiri ei anna õigust võtta ettevõtte nimel rahalisi kohustusi ja on kehtiv kuni 31.12.2027. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Kilk
Juhatuse esimees
Vastavalt nimekirjale 11.11.2025 nr 16-7/23-03422-095
Arvamuse küsimine Elering AS-i EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli hoonestusloa taotluse muutmise taotlusele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Elering AS (registrikood 11022625) esitas 02.02.2024 TTJA-le EhS § 1133 kohase hoonestusloa taotluse EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli paigaldamiseks Soome lahte. TTJA algatas 25.07.2024 otsusega nr 1-7/24-252 kavandatavale tegevusele hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). EstLink 3 merekaabli KMH programmi avalik väljapanek toimus 31.03.2025-21.04.2025.
Lähtudes KMH programmi avaliku väljapaneku raames laekunud tagasisidest, esitas Elering AS 16.10.2025 kirjaga nr 1.1-20/2025/878 TTJA-le hoonestusloa taotluse muutmise taotluse (täiendatud 29.10.2025 ja 07.11.2025). Koostöös ekspertide ja asjaomaste asutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus) läbi viidud analüüside tulemusel selgus, et esialgne merekaabli trassikoridor kulgeks läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas, kus geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega. Lisaks kuulub piirkond Eesti kõige seismiliselt aktiivsemate alade hulka.
Hoonestusloa taotluse muutmise taotluse kohaselt hõlmab kavandatav muudatus merekaabli trassi nihutamist loodesse, et merekaabel kulgeks alal, kus merepõhi on ühtlasem ning tehniliselt paremini läbitav. Lisaks on merekaabli randumiskoht muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloaga koormatav ala läheks kokku Vabariigi Valitsuse 08.05.2025 korraldusega nr 83 algatatud EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu alaga. Eesti-Soome piiril on merekaabli ots samuti muudetud lehtrikujuliseks. Ülejäänud muudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) nähti ette selleks, et mööduda merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada.
EhS § 11312 lõike 4 kohaselt küsib pädev asutus avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise korral üle 33 protsendi asjaomaselt asutuselt arvamust EhS §-s 1135 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse muutmise taotluse ning lisadokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise otsuse muutmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 11.12.2025. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita, lahendab TTJA taotluse Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Ene-Liis Bachmann-Bonfanti ehitusosakonna projektijuht ehitusosakonna juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Hoonestusloa taotluse muutmise taotlus 2. Adressaatide nimekiri
Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]
Vastavalt nimekirjale 11.11.2025 nr 16-7/23-03422-095
Arvamuse küsimine Elering AS-i EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli hoonestusloa taotluse muutmise taotlusele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Elering AS (registrikood 11022625) esitas 02.02.2024 TTJA-le EhS § 1133 kohase hoonestusloa taotluse EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli paigaldamiseks Soome lahte. TTJA algatas 25.07.2024 otsusega nr 1-7/24-252 kavandatavale tegevusele hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). EstLink 3 merekaabli KMH programmi avalik väljapanek toimus 31.03.2025-21.04.2025.
Lähtudes KMH programmi avaliku väljapaneku raames laekunud tagasisidest, esitas Elering AS 16.10.2025 kirjaga nr 1.1-20/2025/878 TTJA-le hoonestusloa taotluse muutmise taotluse (täiendatud 29.10.2025 ja 07.11.2025). Koostöös ekspertide ja asjaomaste asutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus) läbi viidud analüüside tulemusel selgus, et esialgne merekaabli trassikoridor kulgeks läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas, kus geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega. Lisaks kuulub piirkond Eesti kõige seismiliselt aktiivsemate alade hulka.
Hoonestusloa taotluse muutmise taotluse kohaselt hõlmab kavandatav muudatus merekaabli trassi nihutamist loodesse, et merekaabel kulgeks alal, kus merepõhi on ühtlasem ning tehniliselt paremini läbitav. Lisaks on merekaabli randumiskoht muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloaga koormatav ala läheks kokku Vabariigi Valitsuse 08.05.2025 korraldusega nr 83 algatatud EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu alaga. Eesti-Soome piiril on merekaabli ots samuti muudetud lehtrikujuliseks. Ülejäänud muudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) nähti ette selleks, et mööduda merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada.
EhS § 11312 lõike 4 kohaselt küsib pädev asutus avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise korral üle 33 protsendi asjaomaselt asutuselt arvamust EhS §-s 1135 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse muutmise taotluse ning lisadokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise otsuse muutmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 11.12.2025. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita, lahendab TTJA taotluse Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Ene-Liis Bachmann-Bonfanti ehitusosakonna projektijuht ehitusosakonna juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Hoonestusloa taotluse muutmise taotlus 2. Adressaatide nimekiri
Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
AGNIA SEPP
PNOEE-49904150828
2025-11-07 08:47:07
BRENDA PENT
PNOEE-60111050249
2025-11-07 08:49:54
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A
10122 Tallinn Meie 07.11.2025 nr 1.1-20/2025/878
Avaldus hoonestusloa taotluse muutmiseks seoses EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse projekti meretrassi korrigeerimisega Eesti merealal
Elering AS esitas 2024. aasta oktoobris hoonestusloa taotluse EstLink 3 projekti meretrassi rajamiseks, mis on osa Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamisest.
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolmas täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel (edaspidi EstLink 3) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 (võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 (võimsusega 650 MW).
Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel). Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam, et täiendav elektrienergia siduda olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhivõrguga.
Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Merekaabliühenduse soovitav alguskoht on Aulepa.
Projekti planeerimine maismaal toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse algatatud 08.05.2025 korraldusega nr 83 EstLink 3 Rehemäe Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Käesolevaga taotleme hoonestusloa taotluse muutmist vastavalt ehitusseadustiku § 11312 lõigete 3 ja 4 alusel, tuues välja alljärgnevad põhjendused ja muudatused
1. Taotletav muudatus
Taotluse muudatus puudutab meretrassi asukoha korrigeerimist Eesti vetes. Kavandatav muudatus tähendab väikese nihke tegemist trassi senisest joonest loodesse, eesmärgiga vältida olulise sotsiaalse ja keskkonnalise väärtusega alasid ning vähendada potentsiaalset mõju kohalikele kogukondadele. Lisaks on kaabli randumisala maismaal ja selle kokkuminevat osa Soome poolega laiendatud, et oleks võimalik leida parim trass, mis oleks nii keskkonnaliselt kui ka majanduslikult mõistlik.
2. Muudatuse põhjendus
Pärast taotluse esitamist ja koostöös ekspertide ning partnerasutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus, vt. Lisa 1) läbi viidud täiendavate analüüside tulemusel on selgunud, et esialgne EstLink3 trassivariant kulgeb läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas. See ala jääb Balti klindivööndisse, mida iseloomustab tugevasti liigestatud ja astmeline aluspõhja reljeef, sealhulgas järsud klindiastangud, sügavad liustikulised orundid ja erosioonilised jäänukid.
Sellised geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa ka hilisemaid stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega.
Lisaks on tegemist piirkonnaga, mis kuulub Eesti seismiliselt aktiivsemate alade hulka. Osmussaare lähistel on registreeritud Eesti tugevaim teadaolev maavärin (M=4.5, 1976), mistõttu tuleb trassi kavandamisel arvesse võtta ka potentsiaalseid looduslikke ja tehnogeenseid seismilisi riske. Arvestades seismilise seire ja kaabliturbe vajadust, on oluline kaaluda sellise trassi asukoha valikut, kus paigaldustingimused on soodsamad ning riskid väiksemad.
Alternatiivne trassivariant, mis kulgeb Osmussaarest loodes asuva klindilahe keskosa kaudu ning sealt edasi Ordoviitsiumi platoole, võimaldaks vältida järske reljeefimuutusi ning kulgeks alal, kus liustikulise kulutuse ja setete ladestumise tõttu on merepõhi ühtlasem ja tehniliselt paremini läbitav.
Seega Eesti Geoloogiateenistuse poolt pakutud uue trassivariandi eelistamine võimaldab tagada suurema töökindluse ja ohutuse ning parema keskkonnamõjude prognoositavuse, mida hinnatakse täiendavalt KMH raames.
Randumiskoht on muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloa ala läheks kokku riigi eriplaneeringu alaga. Selline lähenemine võimaldab leida parima randumiskoha. Lehtrikujulisest alast selgub hiljem kaabli tegelik randumispaik. Eesti-Soome piiril on merekaabli kokku minev ots Soomega samuti muudetud lehtrikujuliseks, et oleks võimalik kaabli Soome osaga võimalikult parimat trassi mööda kokku saada. Lisaks võimaldab antud lähenemine kõige optimaalsemat ristumist rahvusvaheliste laevateedega.
Ülejäänud trassimuudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) on selleks, et mööda minna merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada
3. Muudatuse olulisus ja mõju
Muudatus võimaldab suunata trassi piirkonda, kus merepõhja ja aluspõhja reljeef on vähem liigestatud ning puuduvad järsud klindiastangud ja sügavad liustikulised orundid, mis iseloomustavad Osmussaare loodenurka. See aitab vähendada kaabli paigaldamisega seotud tehnilisi riske, sealhulgas nõlvaprotsessidest või aluspõhjalistest varingutest tulenevaid ohte.
Muudatus ei too kaasa olulist mõju Natura 2000 aladele ega mõjuta trassi üldpikkust ega tehnilist iseloomu. Samas tugevdab see kogu projekti vastupanuvõimet looduslikele ja tehnogeensetele mõjuritele ning loob paremad eeldused keskkonnamõjude hindamiseks KMH protsessis.
4. Lisa- ja toetavad materjalid
Joonis 1. Uus koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis.
Muudetud taotluse kohaselt on muudatuse järgsed avaliku veekogu koormatava ala
koordinaadid esitatud lisas 3.
• Varem taotletud ala: 212 220 m²;
• Praegu taotletud ala: 39 700 675 m².
Hoonestusloa aluseks maaks jääb hiljem ainult kitsenduse alane maa, mis selgub peale keskkonnamõjude hindamise aruande valmimist.
Muid andmeid võrreldes esialgse hoonestusloa taotlusega taotleja muuta ei soovi.
Palume muudatus registreerida ja jätkata menetlust muudetud trassivariandi alusel. Oleme valmis osalema aruteludel ja edastama lisainfot vastavalt TTJA soovile.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Brenda Pent
Projektijuht
Lisa 1. EstLink3 KMH programmi taiendused. Piirkonna seismiline olukord.
Lisa 2. ESL3_uus trass
Lisa 3. Aulepa-Inkoo uus trass
Lisa 4. ESL3_koormatava_ala_punktid
Lisa 5. Elering AS volikiri (Brenda Pent)
EstLink 3
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A
10122 Tallinn Meie 07.11.2025 nr 1.1-20/2025/878
Avaldus hoonestusloa taotluse muutmiseks seoses EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse projekti meretrassi korrigeerimisega Eesti merealal
Elering AS esitas 2024. aasta oktoobris hoonestusloa taotluse EstLink 3 projekti meretrassi rajamiseks, mis on osa Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamisest.
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolmas täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel (edaspidi EstLink 3) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 (võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 (võimsusega 650 MW).
Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel). Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam, et täiendav elektrienergia siduda olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhivõrguga.
Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Merekaabliühenduse soovitav alguskoht on Aulepa.
Projekti planeerimine maismaal toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse algatatud 08.05.2025 korraldusega nr 83 EstLink 3 Rehemäe Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Käesolevaga taotleme hoonestusloa taotluse muutmist vastavalt ehitusseadustiku § 11312 lõigete 3 ja 4 alusel, tuues välja alljärgnevad põhjendused ja muudatused
1. Taotletav muudatus
Taotluse muudatus puudutab meretrassi asukoha korrigeerimist Eesti vetes. Kavandatav muudatus tähendab väikese nihke tegemist trassi senisest joonest loodesse, eesmärgiga vältida olulise sotsiaalse ja keskkonnalise väärtusega alasid ning vähendada potentsiaalset mõju kohalikele kogukondadele. Lisaks on kaabli randumisala maismaal ja selle kokkuminevat osa Soome poolega laiendatud, et oleks võimalik leida parim trass, mis oleks nii keskkonnaliselt kui ka majanduslikult mõistlik.
2. Muudatuse põhjendus
Pärast taotluse esitamist ja koostöös ekspertide ning partnerasutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus, vt. Lisa 1) läbi viidud täiendavate analüüside tulemusel on selgunud, et esialgne EstLink3 trassivariant kulgeb läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas. See ala jääb Balti klindivööndisse, mida iseloomustab tugevasti liigestatud ja astmeline aluspõhja reljeef, sealhulgas järsud klindiastangud, sügavad liustikulised orundid ja erosioonilised jäänukid.
Sellised geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa ka hilisemaid stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega.
Lisaks on tegemist piirkonnaga, mis kuulub Eesti seismiliselt aktiivsemate alade hulka. Osmussaare lähistel on registreeritud Eesti tugevaim teadaolev maavärin (M=4.5, 1976), mistõttu tuleb trassi kavandamisel arvesse võtta ka potentsiaalseid looduslikke ja tehnogeenseid seismilisi riske. Arvestades seismilise seire ja kaabliturbe vajadust, on oluline kaaluda sellise trassi asukoha valikut, kus paigaldustingimused on soodsamad ning riskid väiksemad.
Alternatiivne trassivariant, mis kulgeb Osmussaarest loodes asuva klindilahe keskosa kaudu ning sealt edasi Ordoviitsiumi platoole, võimaldaks vältida järske reljeefimuutusi ning kulgeks alal, kus liustikulise kulutuse ja setete ladestumise tõttu on merepõhi ühtlasem ja tehniliselt paremini läbitav.
Seega Eesti Geoloogiateenistuse poolt pakutud uue trassivariandi eelistamine võimaldab tagada suurema töökindluse ja ohutuse ning parema keskkonnamõjude prognoositavuse, mida hinnatakse täiendavalt KMH raames.
Randumiskoht on muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloa ala läheks kokku riigi eriplaneeringu alaga. Selline lähenemine võimaldab leida parima randumiskoha. Lehtrikujulisest alast selgub hiljem kaabli tegelik randumispaik. Eesti-Soome piiril on merekaabli kokku minev ots Soomega samuti muudetud lehtrikujuliseks, et oleks võimalik kaabli Soome osaga võimalikult parimat trassi mööda kokku saada. Lisaks võimaldab antud lähenemine kõige optimaalsemat ristumist rahvusvaheliste laevateedega.
Ülejäänud trassimuudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) on selleks, et mööda minna merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada
3. Muudatuse olulisus ja mõju
Muudatus võimaldab suunata trassi piirkonda, kus merepõhja ja aluspõhja reljeef on vähem liigestatud ning puuduvad järsud klindiastangud ja sügavad liustikulised orundid, mis iseloomustavad Osmussaare loodenurka. See aitab vähendada kaabli paigaldamisega seotud tehnilisi riske, sealhulgas nõlvaprotsessidest või aluspõhjalistest varingutest tulenevaid ohte.
Muudatus ei too kaasa olulist mõju Natura 2000 aladele ega mõjuta trassi üldpikkust ega tehnilist iseloomu. Samas tugevdab see kogu projekti vastupanuvõimet looduslikele ja tehnogeensetele mõjuritele ning loob paremad eeldused keskkonnamõjude hindamiseks KMH protsessis.
4. Lisa- ja toetavad materjalid
Joonis 1. Uus koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis.
Muudetud taotluse kohaselt on muudatuse järgsed avaliku veekogu koormatava ala
koordinaadid esitatud lisas 3.
• Varem taotletud ala: 212 220 m²;
• Praegu taotletud ala: 39 700 675 m².
Hoonestusloa aluseks maaks jääb hiljem ainult kitsenduse alane maa, mis selgub peale keskkonnamõjude hindamise aruande valmimist.
Muid andmeid võrreldes esialgse hoonestusloa taotlusega taotleja muuta ei soovi.
Palume muudatus registreerida ja jätkata menetlust muudetud trassivariandi alusel. Oleme valmis osalema aruteludel ja edastama lisainfot vastavalt TTJA soovile.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Brenda Pent
Projektijuht
Lisa 1. EstLink3 KMH programmi taiendused. Piirkonna seismiline olukord.
Lisa 2. ESL3_uus trass
Lisa 3. Aulepa-Inkoo uus trass
Lisa 4. ESL3_koormatava_ala_punktid
Lisa 5. Elering AS volikiri (Brenda Pent)
EstLink 3
Täiendused EstLink3 hoonestusloa KMH programmi juurde
4.6. Piirkonna seismiline olukord
(koostaja Heidi Soosalu)
Eesti on maailma mõõtkavas seismiliselt rahulik ala, kus keskmiselt registreeritakse üks mõõduka suurusega (magnituud < 3) maavärin kahe aasta jooksul. Samas ei ole välistatud suuremad harva esinevad maavärinad. Loode-Eesti piirkond (Hiiumaa-Vormsi-Osmussaar-Haapsalu) on viimase kahesaja aasta andmete baasil Eesti tingimustes kõige seismilisem piirkond. Suurim teadaolev Eesti maavärin magnituudiga 4,5 leidis aset Osmussaare lähedal 25.10.1976.
EstLink3 merekaabli rajamiseks on otstarbekas läbi viia ajalooliste ning instrumentaalsete seismiliste vaatluste andmete taustuuring hindamaks ümbritseva piirkonna eeldatav seismilise ohu taset.
Tundlikud merekaablid võivad kahjustada saada ka inimtegevuse tagajärjel nii hooletuse või õnnetuste tõttu. Praeguses maailmapoliitilises olukorras tuleb lisaks arvestada sabotaaži, plahvatuste või muu pahatahtliku tegevusega. Seismiline seire on tõhus vahend tuvastamaks ja lokaliseerimaks mitte ainult looduslikke maavärinaid, vaid ka tehnogeenseid sündmusi vahetult peale nende toimumist.
Viimasel ajal on hakatud kasutama uudse ja tõhusa tehnoloogiana optilisi kaableid seismilisteks mõõtmisteks. Nii on võimalik kogu kaabli ulatuses mõõta maapõueliikumisi fiiberoptilise kaabli külge paigaldatud laser-päringusaatjate vahendusel (Distributed Acoustic Sensing, DAS, vt näiteks https://www.earthscope.org/what-is/das/ ja Rashid jt, 2025). Kindlasti tuleks EstLink3 puhul kaaluda DAS-i meetodil seismilise seire integreerimist kaabli turvasüsteemi, et juba kaabli paigaldamise käigus registreerida kvaliteetseid seireandmeid nii looduslike kui inimtekkeliste seismiliste sündmuste kohta. Need andmed saab ühildada olemasolevate seismojaamade registreeringutega täpsemate tulemuste saamise eesmärgil.
Viide:
Rashid, A., Tackie-Otoo, B. N., Abdul Latiff, A. H., Otchere, D. A., Jamaludin, S. N. F., & Asfha, D. T. (2023). Research Advances on Distributed Acoustic Sensing Technology for Seismology. Photonics 12, 196. https://doi.org/10.3390/photonics12030196
4.5. Merepõhja geoloogia
(koostaja Igor Tuuling)
Merepõhja reljeefist Osmussaare ümbruse Balti klindi vööndis pidades silmast Estlink3 kaablitrassi valikut
1. Balti klindivööndi astmelise, tugevasti liigestatud aluspõhja reljeefiga kaasneb sagedasti ka komplitseeritud, arvukate nõlvade ning astangutega merepõhja reljeef
Pidades silmas Soome-Eesti vahelise merealuse elektrikaabli Estlink3 trassi asukoha valikuid, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka regionaal geoloogilisest taustast tulenevale merepõhja reljeefi iseärasustele. Ennekõike tuleb siinjuures silmas pidada fakti, et Balti kilbi lõunanõlval on Soome ja Eesti vahelisel Läänemere alal aluspõhjakivimite kulutuskindluse varieerumise tulemusena (läbilõikes vahelduvad aleuroliidid, liiva-, savi- ning lubjakivid) merepõhjas välja kujunenud astmeliselt Eesti ranniku suunas kerkiv reljeef. Selle nn. kuesta tüüpi reljeefi markantsemaks ning tuntuimaks elemendiks on piki Põhja-Eesti rannikut, üle Läänemere Ölandi saareni kulgev Balti klindi astang, mis markeerib terrigeensete ning karbonaatsete kivimite avamuspiiri (Tuuling & Flodén, 2016). Balti klindi läänepoolseim maismaa lõik Eestis, koos selle ette, Läänemere voogudesse varjatud Kambriumi ja Vendi(?) kivimites esinevate astangutega, jääb Osmussaare loodetippu, s.o. planeeritava Estlink3 kaablitrassi vahetusse naabrusesse.
Juba maismaal kerkiva Balti klindi ning seda ümbritsevate alade uuringud on näidanud klindivööndit iseloomustavat vaheldusrikast, kiiresti muutuvat reljeefi, mida suures plaanis iseloomustab maismaasse tungivate sügavate liustikuliste orundite (nn. klindi lahtede) ja neid ääristavate, kaugele merre eenduvate klindi neemikute vaheldumine (Tammekann, 1940). Veelgi selgemalt tuleb sarnane vaheldumine esile Läänemere all paiknevas Balti klindi vööndis tehtud seismilistel profiilidel. Selle heaks näiteks on Hiiumaast vahetult läände jääv, piki Balti klindi vööndit NE-SW sihis kulgev profiil (profiil 9201 joonisel 1), millel on näha põhja-lõuna/loode-kagu saunas liikunud liustike poolt nii Kambriumi kui ka Ordoviitsiumi kivimite avamusse uuristatud sügavad orundid (klindi lahed; joonised 1, 2). Põhja lõunasihis kulgeval profiilil 9214 (joonised 1, 3) tuleb esile järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette Kambriumi avamusse lõikunud sügavad, nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi tugevasti liigestavad orundid. Kambriumi, samuti Ordoviitsiumi kivimeid läbivate keerukate, suuresti liustike poolt kujundatud orundite süsteemi tulemusena võib Balti klindi vööndis esineda nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivide avamustel esile kerkivaid erosioonilisi jäänukeid, mis muudavad kogu klindivööndi reljeefi iseäranis liigestatuks.
Joonis 1. Läänemere keskosa geoloogiline kaart (Tuuling & Flodén, 2016) millel on näidatud Balti klindi (BK) kulgemine ja joonistel 2, 3 toodud profiilide 9201 ja 9214 läbilõigete asukohad.
Joonis 2. Suruõhu kahuri seismilise profiili 9201 interpreteering, millel on näha tugevasti liigestatud Balti klindi vööndi reljeef, kus nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivi avamusi läbivad sügavad N-S ja NW-SE sihilised orundid. Profiili asukoht vt. joonis 1.
Joonis 3. Hiiumaast läände jääva suruõhu kahuri N-S sihilise seismilise profiili 9214 interpreteering üle keeruka reljeefiga Balti klindivööndi (Tuuling & Flodén, 2016) , millel on näha järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette jääva Kambriumi avamuse tugev liigestatus. Profiili 9214 asukoht vt. joonis 1.
Eespool toodud Läänemere keskosa näited illustreerivad kuidas Balti klindivööndi vaheldusrikka aluspõhja reljeefiga kaasneb ka keerukas merepõhja reljeef. See võib ühelt poolt komplitseerida Estlink3 elektrikaabli paigaldamist, teisalt võib aga keerukas, paljude astangutega reljeef kaasa tuua ebasoovitavaid nõlvaprotsesse (aluspõhja ja pinnakatte varinguid aluspõhja nõlvedel ningn astangutel). Seepärast on oluline kaablitrassi projekteerimisel uurida eelnevalt põhjalikult ka selle alla jäävat aluspõhja ja merepõhja reljeefi, et tagada selle paiknemise optimaalne ja ohutum valik.
2. Teadaolev informatsioon Osmussaare ümbruse batümeetriast ja aluspõhja reljeefist ning nende omavahelistest seostest
Üldine ülevaade Osmussaare piirkonna batümeetriast koos saart ümbritseva Balti klindivööndi ja seda sälgustavate liustikuliste orundite (klindi lahtede) kontuuride ja nende vahele jäävate klindi neemikutega tuleb hästi esile Eesti Transpordiameti hüdrograafiliste mõõdistamiste andmetel koostatud rannikumere reljeefi kaardil (joonis 4). Kaardilt nähtub et Osmussaar, kus kõikjal avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid, paikneb ümbritsevate alade suhtes kõrgemale kerkival SE-NW sihilisel klindi neemikul, mida edelast ääristab sügavale Kambriumi kivimitesse ja Ordoviitsiumi lubjakivi avamusele (platoosse) lõikuv klindi laht. Vaadates kaardile märgitud kaablitrassi joont, tõuseb see klindivööndi esiselt meresügavusest Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses, kulgedes edasi maismaa suunas piki klindineemiku edela serva. Piki kaablitrassi joont koostatud kõrgusprofiililt (joonis 5) nähtub, et Eesti majandusvööndi piirist alates võib maismaale veetava kaablitrassi ala sügavuse alusel üldjoontes jagada kaheks lõiguks. Sügavam merepoolne lõik (klindivööndi esine meresügavik), kus sügavused jäävad 80-100 m vahemikku ja maismaa poolne Osmussaare klindineemiku lõik, kus sügavus alates ~50 m väheneb väikeste variatsioonidega järk-järgult maismaa suunas (joonis 5). Neid kahte lõiku eraldab Kambriumi klindiastang/-nõlv ning selle vahetult selle ette uuristatud ligi 130 m sügavusele küündiv orund. Orundi põhjast kerkib kahes astmes ligi 8 km laiune Kambriumi klindiastang/-nõlv, mis esimese järsuma ja teise laugema astme lõpus küündib vastavalt ligi 70 ja 40 m sügavusele. Klindineemiku nõlval ja lael on piki kaablitrassi näha meresügavuse varieeruvust, mis eelkõige tundub olevat tingitud erosiooniliste lubjakivide jäänukite esinemisest Kambriumi kivimite avamusalal (?).
Kuigi eespool kirjeldatud Estlink3 kaablitrassi kõrgusprofiil tugineb üksnes merepõhja katvale pinnakattele, on eelpool kirjeldatud näidete varal ilmne, et selles esile tulevad suuremad reljeefi kõikumised ja esile tõstetud üksikud elemendid (joonis 5) on suuresti põhjustatud aluspõhja reljeefi iseärasustest. Siiani pärinevad ainsad arvestatavad andmed Osmussaare ümbruse aluspõhja reljeefist Stockholmi ja Tartu ülikoolide koostöös raamas 2001 a tehtud seismilistelt profiilidelt (Joonis 4).
Joonis 4. Osmussaare ümbruse batümeetria kaart koos Estlink3 praeguse (A-B) ning oletatavalt soodsaima kaablitrasside asukohtadega ja 2001 a saare ümbruses tehtud seismiliste profiilide võrguga. Kaardil tuleb hästi esile Balti klindivööndit sälgustavate aluspõhjaliste orundite ja klindineemikute paiknemine. Näidisprofiilide läbilõikeid vt. joonistel 6 ja 7.
Joonis 5. Kõrgusreljeefi profiil piki Estlink3 kaablitrassi ja sellel eraldatud reljeefi üksused. Profiili asukoht vt. joonis 4.
Olemasolev profiilide võrk on liialt hõre koostamaks Osmussaare ümbruse detailsemat aluspõhja reljeefi kaarti ning markeerimaks täpsemalt nii Kambriumi klindi kui ka Balti klindi astangute asukohti. Samas võimaldavad aga üksikud profiilid analüüsida milline on olnud pinnakatte osa aluspõhja reljeefi nivelleerimisel ning kus oleksid klindi neemikute ja lahtede paiknemist silmas pidades reljeefi ebatasasused (kõikumised) kõige väiksemad ehk soodsamad kaablitrassi paigutamisel.
N-S sihiline näidisprofiil 1 (joonised 4, 6) põhjapoolne osa kulgeb suuresti piki Osmussaarest edelasse jääva klindi lahe lääneosa, kus Kambriumi kivimite avamus kerkib astmetena profiili lõunaosas paiknevale, suhteliselt tasasele Ordoviitsiumi lubjakivi platoole. Profiililt nähtub, et klindilahe piires on Kambriumi kivimite astmeline reljeef suuresti nivelleeritud paksu pinnakatte kihi poolt. Pinnakate on tasandanud ka Ordoviitsiumi platoo ebatasasusi. Merepõhja batümeetriat silmas pidades eristuvad selle tulemusena profiili kaks selget lõiku. Sujuvalt maismaa suunas kerkiv nõlvaala Kambriumi kivimite astmelisel avamusel ning faktiliselt platoo laadne ala Ordoviitsiumi lubjakivi avamusel. Neid üksusi lahutab veidikene suurema kallakusega nõlva lõik Kambriumi ja Ordoviitsiumi avamuste kontaktil, mille all võib aimata vaevu märgatavat Balti klindi astangut.
Joonis 6. Näidisprofiil Osmussaarest edelasse jääva klindilahe lääneservast. Profiilil on näha Kambriumi kivimite liigestatud avamus, mis kerkib astmeliselt suhteliselt tasase Ordoviitsiumi lubjakivi platoo suunas, on suuresti tasandatud paksu Kvaternaari settekompleksi poolt.
N-S sihiline näidisprofiil 2 (joonised 4, 7) lõikab oma põhjaosas Osmussaare klindineemikut, samas kui selle lõunaots kulgeb suuresti piki selle neemiku edelaserva. Profiili paiknemine klindineemiku ja klindilahe ehk sisuliselt kõvade kulumiskindlate Ordoviitsiumi lubjakivide ning kergesti erodeeritavate Kambriumi terrigeensete kivimite avamuste piirimail loob eelduse Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite avamuslaikude vaheldumiseks ja üksikute erosiooniliste jäänukite tekkimiseks. Batümeetria kaardil (joonis 4) on näha kuidas näidisprofiilil 2 esile tulev jäänuk on tekkinud klindilahte eenduva Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgust. Võrreldes klindilahe sisemust läbiva näidisprofiiliga 1, ilmneb klindilahe ja klindineemiku üleminekualale jääval profiilil vaheldusrikkam merepõhja reljeef ning siin on suurem tõenäosus ka merepõhjast esile kerkivate erosiooniliste jäänukite esinemiseks (joonis 7).
Joonis 7. Näidisprofiil 2 Osmussaare klindineemiku ja sellest edelasse jääva klindilahe kontaktalalt, kus Kambriumi kivimite avamusalale võivad eenduda Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgud või üksikud jäänukid, mis võivad muuta sellise piirkonna reljeefi tugevasti liigestatuks ning komplitseerida kaablitrassi rajamist.
3. Kokkuvõtteks
Pidades silmas Balti klindivööndis esinevat aluspõhjareljeefi iseärasusi, selle liigestatust ning seal esile tulevate astangute kõrgusi ja nõlva kallakusi on juba varasemate maismaal tehtud uuringute põhjal selgunud, et suurim aluspõhja kivimite kulutus ja reljeefi nivelleerimine on toimunud klindi lahtede keskosas (joonis 8). Analüüsides Osmussaare ümbruse batümeetria üldist situatsiooni ja võttes arvesse Estlink3 trassi kõrgusprofiilil (joonis 5) ning samuti seismiliste profiilide näiteid võib suure tõenäosusega väita, et hetkel maha märgitud elektrikaabli trass ei paikne merepõhja reljeefi iseärasusi silmas pidades kõige soodsamalt. See trass siseneb Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses. Üldjuhul on klindiastangud kõige järsumad ning kõrgemad just klindineemikute otste piirkonnas, kuhu sageli on moodustuvad ka sügavad orundid. Niisamuti ei ole hea valik vedada kaablitrassi piki klindineemiku ja klindilahe vahelist üleminekuala, kus sagedasti vahelduvad Kambriumi terrigeensete ja Ordoviitsiumi lubjakivimite avamused. Sellise vaheldumisega kaasneb sageli nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi suurenenud varieerumine ja erosiooniliste jäänukite esile kerkimine. Et nimetatud probleeme vältida või leevendada tuleks kaaluda võimalusel Estlik3 kaablitrassi lääne poolsemat asukohta, nii et see maale tuleku piirkonnas klindivööndit läbides kulgeks esmalt piki Osmussaare klindineemikust loodes paikneva klindilahe keskosa ning suunduks seejärel Ordoviitsiumi platoole klindilahe päraosas (joonis 4). Piki sellist marsruuti on liustike eksaratsiooniline tegevus olnud kõige suurem ning hilisemate setteprotsesside käigus formeerunud pinnakatte paksus enamasti kõige tüsedam. See aitaks vältida ja minimeerida praeguse trassi variandi puhul ette tulevaid kõrgeid ja järske klindiastanguid, nende esiseid sügavaid orundeid ja võimalikke erosioonilisi jäänukeid. Estlink3 trassi alla jääva aluspõhja ja merepõhja reljeefi täpsemaks kirjeldamiseks tuleks teha kompleksne seismo-akustiline uuring.
Joonis 8. Geoloogiline läbilõige üle Kiiu klindilahe (Tuuling & Flodén 2016 modifitseering Tammekannu, 1940 joonisest), mis näitab klindi lahe keskosas aset leidnud klindiastangute tugevast kulutusest, nii aluspõhja kui ka pinnakatte reljeefi vähest liigestatust.
Kasutatud kirjandus
Tammekann, A., 1940. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. Eesti Loodusteaduste Arhiiv. Ser. I, Vol. XI, Fasc. 3–4, Tartu (103 pp.).
Tuuling, I., Flodén, T., 2016. The Baltic Klint beneath the central Baltic Sea and its comparison with the North Estonian Klint. Geomorphology, 263, 1−18, 10.1016/j.geomorph.2016.03.030.
4.6. Piirkonna seismiline olukord
(koostaja Heidi Soosalu)
Eesti on maailma mõõtkavas seismiliselt rahulik ala, kus keskmiselt registreeritakse üks mõõduka suurusega (magnituud < 3) maavärin kahe aasta jooksul. Samas ei ole välistatud suuremad harva esinevad maavärinad. Loode-Eesti piirkond (Hiiumaa-Vormsi-Osmussaar-Haapsalu) on viimase kahesaja aasta andmete baasil Eesti tingimustes kõige seismilisem piirkond. Suurim teadaolev Eesti maavärin magnituudiga 4,5 leidis aset Osmussaare lähedal 25.10.1976.
EstLink3 merekaabli rajamiseks on otstarbekas läbi viia ajalooliste ning instrumentaalsete seismiliste vaatluste andmete taustuuring hindamaks ümbritseva piirkonna eeldatav seismilise ohu taset.
Tundlikud merekaablid võivad kahjustada saada ka inimtegevuse tagajärjel nii hooletuse või õnnetuste tõttu. Praeguses maailmapoliitilises olukorras tuleb lisaks arvestada sabotaaži, plahvatuste või muu pahatahtliku tegevusega. Seismiline seire on tõhus vahend tuvastamaks ja lokaliseerimaks mitte ainult looduslikke maavärinaid, vaid ka tehnogeenseid sündmusi vahetult peale nende toimumist.
Viimasel ajal on hakatud kasutama uudse ja tõhusa tehnoloogiana optilisi kaableid seismilisteks mõõtmisteks. Nii on võimalik kogu kaabli ulatuses mõõta maapõueliikumisi fiiberoptilise kaabli külge paigaldatud laser-päringusaatjate vahendusel (Distributed Acoustic Sensing, DAS, vt näiteks https://www.earthscope.org/what-is/das/ ja Rashid jt, 2025). Kindlasti tuleks EstLink3 puhul kaaluda DAS-i meetodil seismilise seire integreerimist kaabli turvasüsteemi, et juba kaabli paigaldamise käigus registreerida kvaliteetseid seireandmeid nii looduslike kui inimtekkeliste seismiliste sündmuste kohta. Need andmed saab ühildada olemasolevate seismojaamade registreeringutega täpsemate tulemuste saamise eesmärgil.
Viide:
Rashid, A., Tackie-Otoo, B. N., Abdul Latiff, A. H., Otchere, D. A., Jamaludin, S. N. F., & Asfha, D. T. (2023). Research Advances on Distributed Acoustic Sensing Technology for Seismology. Photonics 12, 196. https://doi.org/10.3390/photonics12030196
4.5. Merepõhja geoloogia
(koostaja Igor Tuuling)
Merepõhja reljeefist Osmussaare ümbruse Balti klindi vööndis pidades silmast Estlink3 kaablitrassi valikut
1. Balti klindivööndi astmelise, tugevasti liigestatud aluspõhja reljeefiga kaasneb sagedasti ka komplitseeritud, arvukate nõlvade ning astangutega merepõhja reljeef
Pidades silmas Soome-Eesti vahelise merealuse elektrikaabli Estlink3 trassi asukoha valikuid, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka regionaal geoloogilisest taustast tulenevale merepõhja reljeefi iseärasustele. Ennekõike tuleb siinjuures silmas pidada fakti, et Balti kilbi lõunanõlval on Soome ja Eesti vahelisel Läänemere alal aluspõhjakivimite kulutuskindluse varieerumise tulemusena (läbilõikes vahelduvad aleuroliidid, liiva-, savi- ning lubjakivid) merepõhjas välja kujunenud astmeliselt Eesti ranniku suunas kerkiv reljeef. Selle nn. kuesta tüüpi reljeefi markantsemaks ning tuntuimaks elemendiks on piki Põhja-Eesti rannikut, üle Läänemere Ölandi saareni kulgev Balti klindi astang, mis markeerib terrigeensete ning karbonaatsete kivimite avamuspiiri (Tuuling & Flodén, 2016). Balti klindi läänepoolseim maismaa lõik Eestis, koos selle ette, Läänemere voogudesse varjatud Kambriumi ja Vendi(?) kivimites esinevate astangutega, jääb Osmussaare loodetippu, s.o. planeeritava Estlink3 kaablitrassi vahetusse naabrusesse.
Juba maismaal kerkiva Balti klindi ning seda ümbritsevate alade uuringud on näidanud klindivööndit iseloomustavat vaheldusrikast, kiiresti muutuvat reljeefi, mida suures plaanis iseloomustab maismaasse tungivate sügavate liustikuliste orundite (nn. klindi lahtede) ja neid ääristavate, kaugele merre eenduvate klindi neemikute vaheldumine (Tammekann, 1940). Veelgi selgemalt tuleb sarnane vaheldumine esile Läänemere all paiknevas Balti klindi vööndis tehtud seismilistel profiilidel. Selle heaks näiteks on Hiiumaast vahetult läände jääv, piki Balti klindi vööndit NE-SW sihis kulgev profiil (profiil 9201 joonisel 1), millel on näha põhja-lõuna/loode-kagu saunas liikunud liustike poolt nii Kambriumi kui ka Ordoviitsiumi kivimite avamusse uuristatud sügavad orundid (klindi lahed; joonised 1, 2). Põhja lõunasihis kulgeval profiilil 9214 (joonised 1, 3) tuleb esile järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette Kambriumi avamusse lõikunud sügavad, nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi tugevasti liigestavad orundid. Kambriumi, samuti Ordoviitsiumi kivimeid läbivate keerukate, suuresti liustike poolt kujundatud orundite süsteemi tulemusena võib Balti klindi vööndis esineda nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivide avamustel esile kerkivaid erosioonilisi jäänukeid, mis muudavad kogu klindivööndi reljeefi iseäranis liigestatuks.
Joonis 1. Läänemere keskosa geoloogiline kaart (Tuuling & Flodén, 2016) millel on näidatud Balti klindi (BK) kulgemine ja joonistel 2, 3 toodud profiilide 9201 ja 9214 läbilõigete asukohad.
Joonis 2. Suruõhu kahuri seismilise profiili 9201 interpreteering, millel on näha tugevasti liigestatud Balti klindi vööndi reljeef, kus nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivi avamusi läbivad sügavad N-S ja NW-SE sihilised orundid. Profiili asukoht vt. joonis 1.
Joonis 3. Hiiumaast läände jääva suruõhu kahuri N-S sihilise seismilise profiili 9214 interpreteering üle keeruka reljeefiga Balti klindivööndi (Tuuling & Flodén, 2016) , millel on näha järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette jääva Kambriumi avamuse tugev liigestatus. Profiili 9214 asukoht vt. joonis 1.
Eespool toodud Läänemere keskosa näited illustreerivad kuidas Balti klindivööndi vaheldusrikka aluspõhja reljeefiga kaasneb ka keerukas merepõhja reljeef. See võib ühelt poolt komplitseerida Estlink3 elektrikaabli paigaldamist, teisalt võib aga keerukas, paljude astangutega reljeef kaasa tuua ebasoovitavaid nõlvaprotsesse (aluspõhja ja pinnakatte varinguid aluspõhja nõlvedel ningn astangutel). Seepärast on oluline kaablitrassi projekteerimisel uurida eelnevalt põhjalikult ka selle alla jäävat aluspõhja ja merepõhja reljeefi, et tagada selle paiknemise optimaalne ja ohutum valik.
2. Teadaolev informatsioon Osmussaare ümbruse batümeetriast ja aluspõhja reljeefist ning nende omavahelistest seostest
Üldine ülevaade Osmussaare piirkonna batümeetriast koos saart ümbritseva Balti klindivööndi ja seda sälgustavate liustikuliste orundite (klindi lahtede) kontuuride ja nende vahele jäävate klindi neemikutega tuleb hästi esile Eesti Transpordiameti hüdrograafiliste mõõdistamiste andmetel koostatud rannikumere reljeefi kaardil (joonis 4). Kaardilt nähtub et Osmussaar, kus kõikjal avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid, paikneb ümbritsevate alade suhtes kõrgemale kerkival SE-NW sihilisel klindi neemikul, mida edelast ääristab sügavale Kambriumi kivimitesse ja Ordoviitsiumi lubjakivi avamusele (platoosse) lõikuv klindi laht. Vaadates kaardile märgitud kaablitrassi joont, tõuseb see klindivööndi esiselt meresügavusest Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses, kulgedes edasi maismaa suunas piki klindineemiku edela serva. Piki kaablitrassi joont koostatud kõrgusprofiililt (joonis 5) nähtub, et Eesti majandusvööndi piirist alates võib maismaale veetava kaablitrassi ala sügavuse alusel üldjoontes jagada kaheks lõiguks. Sügavam merepoolne lõik (klindivööndi esine meresügavik), kus sügavused jäävad 80-100 m vahemikku ja maismaa poolne Osmussaare klindineemiku lõik, kus sügavus alates ~50 m väheneb väikeste variatsioonidega järk-järgult maismaa suunas (joonis 5). Neid kahte lõiku eraldab Kambriumi klindiastang/-nõlv ning selle vahetult selle ette uuristatud ligi 130 m sügavusele küündiv orund. Orundi põhjast kerkib kahes astmes ligi 8 km laiune Kambriumi klindiastang/-nõlv, mis esimese järsuma ja teise laugema astme lõpus küündib vastavalt ligi 70 ja 40 m sügavusele. Klindineemiku nõlval ja lael on piki kaablitrassi näha meresügavuse varieeruvust, mis eelkõige tundub olevat tingitud erosiooniliste lubjakivide jäänukite esinemisest Kambriumi kivimite avamusalal (?).
Kuigi eespool kirjeldatud Estlink3 kaablitrassi kõrgusprofiil tugineb üksnes merepõhja katvale pinnakattele, on eelpool kirjeldatud näidete varal ilmne, et selles esile tulevad suuremad reljeefi kõikumised ja esile tõstetud üksikud elemendid (joonis 5) on suuresti põhjustatud aluspõhja reljeefi iseärasustest. Siiani pärinevad ainsad arvestatavad andmed Osmussaare ümbruse aluspõhja reljeefist Stockholmi ja Tartu ülikoolide koostöös raamas 2001 a tehtud seismilistelt profiilidelt (Joonis 4).
Joonis 4. Osmussaare ümbruse batümeetria kaart koos Estlink3 praeguse (A-B) ning oletatavalt soodsaima kaablitrasside asukohtadega ja 2001 a saare ümbruses tehtud seismiliste profiilide võrguga. Kaardil tuleb hästi esile Balti klindivööndit sälgustavate aluspõhjaliste orundite ja klindineemikute paiknemine. Näidisprofiilide läbilõikeid vt. joonistel 6 ja 7.
Joonis 5. Kõrgusreljeefi profiil piki Estlink3 kaablitrassi ja sellel eraldatud reljeefi üksused. Profiili asukoht vt. joonis 4.
Olemasolev profiilide võrk on liialt hõre koostamaks Osmussaare ümbruse detailsemat aluspõhja reljeefi kaarti ning markeerimaks täpsemalt nii Kambriumi klindi kui ka Balti klindi astangute asukohti. Samas võimaldavad aga üksikud profiilid analüüsida milline on olnud pinnakatte osa aluspõhja reljeefi nivelleerimisel ning kus oleksid klindi neemikute ja lahtede paiknemist silmas pidades reljeefi ebatasasused (kõikumised) kõige väiksemad ehk soodsamad kaablitrassi paigutamisel.
N-S sihiline näidisprofiil 1 (joonised 4, 6) põhjapoolne osa kulgeb suuresti piki Osmussaarest edelasse jääva klindi lahe lääneosa, kus Kambriumi kivimite avamus kerkib astmetena profiili lõunaosas paiknevale, suhteliselt tasasele Ordoviitsiumi lubjakivi platoole. Profiililt nähtub, et klindilahe piires on Kambriumi kivimite astmeline reljeef suuresti nivelleeritud paksu pinnakatte kihi poolt. Pinnakate on tasandanud ka Ordoviitsiumi platoo ebatasasusi. Merepõhja batümeetriat silmas pidades eristuvad selle tulemusena profiili kaks selget lõiku. Sujuvalt maismaa suunas kerkiv nõlvaala Kambriumi kivimite astmelisel avamusel ning faktiliselt platoo laadne ala Ordoviitsiumi lubjakivi avamusel. Neid üksusi lahutab veidikene suurema kallakusega nõlva lõik Kambriumi ja Ordoviitsiumi avamuste kontaktil, mille all võib aimata vaevu märgatavat Balti klindi astangut.
Joonis 6. Näidisprofiil Osmussaarest edelasse jääva klindilahe lääneservast. Profiilil on näha Kambriumi kivimite liigestatud avamus, mis kerkib astmeliselt suhteliselt tasase Ordoviitsiumi lubjakivi platoo suunas, on suuresti tasandatud paksu Kvaternaari settekompleksi poolt.
N-S sihiline näidisprofiil 2 (joonised 4, 7) lõikab oma põhjaosas Osmussaare klindineemikut, samas kui selle lõunaots kulgeb suuresti piki selle neemiku edelaserva. Profiili paiknemine klindineemiku ja klindilahe ehk sisuliselt kõvade kulumiskindlate Ordoviitsiumi lubjakivide ning kergesti erodeeritavate Kambriumi terrigeensete kivimite avamuste piirimail loob eelduse Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite avamuslaikude vaheldumiseks ja üksikute erosiooniliste jäänukite tekkimiseks. Batümeetria kaardil (joonis 4) on näha kuidas näidisprofiilil 2 esile tulev jäänuk on tekkinud klindilahte eenduva Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgust. Võrreldes klindilahe sisemust läbiva näidisprofiiliga 1, ilmneb klindilahe ja klindineemiku üleminekualale jääval profiilil vaheldusrikkam merepõhja reljeef ning siin on suurem tõenäosus ka merepõhjast esile kerkivate erosiooniliste jäänukite esinemiseks (joonis 7).
Joonis 7. Näidisprofiil 2 Osmussaare klindineemiku ja sellest edelasse jääva klindilahe kontaktalalt, kus Kambriumi kivimite avamusalale võivad eenduda Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgud või üksikud jäänukid, mis võivad muuta sellise piirkonna reljeefi tugevasti liigestatuks ning komplitseerida kaablitrassi rajamist.
3. Kokkuvõtteks
Pidades silmas Balti klindivööndis esinevat aluspõhjareljeefi iseärasusi, selle liigestatust ning seal esile tulevate astangute kõrgusi ja nõlva kallakusi on juba varasemate maismaal tehtud uuringute põhjal selgunud, et suurim aluspõhja kivimite kulutus ja reljeefi nivelleerimine on toimunud klindi lahtede keskosas (joonis 8). Analüüsides Osmussaare ümbruse batümeetria üldist situatsiooni ja võttes arvesse Estlink3 trassi kõrgusprofiilil (joonis 5) ning samuti seismiliste profiilide näiteid võib suure tõenäosusega väita, et hetkel maha märgitud elektrikaabli trass ei paikne merepõhja reljeefi iseärasusi silmas pidades kõige soodsamalt. See trass siseneb Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses. Üldjuhul on klindiastangud kõige järsumad ning kõrgemad just klindineemikute otste piirkonnas, kuhu sageli on moodustuvad ka sügavad orundid. Niisamuti ei ole hea valik vedada kaablitrassi piki klindineemiku ja klindilahe vahelist üleminekuala, kus sagedasti vahelduvad Kambriumi terrigeensete ja Ordoviitsiumi lubjakivimite avamused. Sellise vaheldumisega kaasneb sageli nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi suurenenud varieerumine ja erosiooniliste jäänukite esile kerkimine. Et nimetatud probleeme vältida või leevendada tuleks kaaluda võimalusel Estlik3 kaablitrassi lääne poolsemat asukohta, nii et see maale tuleku piirkonnas klindivööndit läbides kulgeks esmalt piki Osmussaare klindineemikust loodes paikneva klindilahe keskosa ning suunduks seejärel Ordoviitsiumi platoole klindilahe päraosas (joonis 4). Piki sellist marsruuti on liustike eksaratsiooniline tegevus olnud kõige suurem ning hilisemate setteprotsesside käigus formeerunud pinnakatte paksus enamasti kõige tüsedam. See aitaks vältida ja minimeerida praeguse trassi variandi puhul ette tulevaid kõrgeid ja järske klindiastanguid, nende esiseid sügavaid orundeid ja võimalikke erosioonilisi jäänukeid. Estlink3 trassi alla jääva aluspõhja ja merepõhja reljeefi täpsemaks kirjeldamiseks tuleks teha kompleksne seismo-akustiline uuring.
Joonis 8. Geoloogiline läbilõige üle Kiiu klindilahe (Tuuling & Flodén 2016 modifitseering Tammekannu, 1940 joonisest), mis näitab klindi lahe keskosas aset leidnud klindiastangute tugevast kulutusest, nii aluspõhja kui ka pinnakatte reljeefi vähest liigestatust.
Kasutatud kirjandus
Tammekann, A., 1940. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. Eesti Loodusteaduste Arhiiv. Ser. I, Vol. XI, Fasc. 3–4, Tartu (103 pp.).
Tuuling, I., Flodén, T., 2016. The Baltic Klint beneath the central Baltic Sea and its comparison with the North Estonian Klint. Geomorphology, 263, 1−18, 10.1016/j.geomorph.2016.03.030.
HVDC kaablid Aulepa-Inkoo koormatava ala plaan
Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
majandusvööndi piir Koormatava alla suurus ligikaudu 39 700 675m² ehk 3970 ha
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
TAAVI VOSPERT
PNOEE-38309272236
2025-08-06 12:55:05
KALLE KILK
PNOEE-37708140297
2025-08-06 17:06:37
V O L I K I R I nr 26
Välja antud Tallinnas kuuendal (06.) augustil (08.) kahe tuhande kahekümneviiendal (2025.) aastal.
Käesolevaga Elering AS, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (37708140297) volitab Elering AS-i töötajat Brenda Pent´i (60111050249) esindama Elering AS-i kõigis küsimustes suhtlemisel riigiasutustega (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne) ja kohalike omavalitsustega, mis seonduvad arendusprojektide Eesti-Läti 4. liin ja EstLink 3 projektide planeerimisega.
Eesti-Läti 4. liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Paide 330 kV alajaam
• Lihula 330 kV alajaam
• Virtsu või Rõuste 330 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Saaremaal paiknev 330/110 kV alajaam
• Saaremaal paiknev 330 kV alajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Paide-Lihula 330 kV ülekande õhuliin
• Lihula – Virtsu või Rõuste 330 kV ülekande õhuliin
• Virtsu või Rõuste - Muhu 330 kV merekaabel
• Muhumaal paiknev 330 kV maakaabel
• Virtsu või Rõuste – Saaremaa 330 kV merekaabel
• Saaremaal paiknev 330 kV kaheahelaline eraldi mastidel ülekande õhuliin
• Saaremaa – Läti 330 kV merekaabel.
EstLink 3 liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad ülekandeliinid:
• Paide-Sindi 330 kV ülekande õhuliinid L346/L347
• Kiisa-Rakvere 330 ülekande õhuliinid kV L506
• Rakvere-Püssi 330 ülekande õhuliinid kV L360
• 110 kV ülekande õhuliinid L134A, L133A, L133B, L115, L060, L103, L126, L193, L102.
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Aruküla 330 kV alajaam
• Kiisa 330 kV alajaam
• Türi 110 kV alajaam
• Vändra 110 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Järve 330 kV alajaam
• Keila 330 kV alajaam/ Keila 330 kV konverteralajaam
• Aulepa 330 kV alajaam
• Risti 330 kV alajaam
• Paldiski 330 kV konverteralajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Kiisa-Aruküla 330 kV L512 ülekande õhuliin
• Kiisa-Keila 330 kV ülekande õhuliin
• Järve-Aruküla 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Järve-Kiisa 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Risti-Aulepa 330 kV ülekande õhuliin.
Volikiri ei anna õigust võtta ettevõtte nimel rahalisi kohustusi ja on kehtiv kuni 31.12.2027. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Kilk
Juhatuse esimees
V O L I K I R I nr 26
Välja antud Tallinnas kuuendal (06.) augustil (08.) kahe tuhande kahekümneviiendal (2025.) aastal.
Käesolevaga Elering AS, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (37708140297) volitab Elering AS-i töötajat Brenda Pent´i (60111050249) esindama Elering AS-i kõigis küsimustes suhtlemisel riigiasutustega (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne) ja kohalike omavalitsustega, mis seonduvad arendusprojektide Eesti-Läti 4. liin ja EstLink 3 projektide planeerimisega.
Eesti-Läti 4. liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Paide 330 kV alajaam
• Lihula 330 kV alajaam
• Virtsu või Rõuste 330 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Saaremaal paiknev 330/110 kV alajaam
• Saaremaal paiknev 330 kV alajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Paide-Lihula 330 kV ülekande õhuliin
• Lihula – Virtsu või Rõuste 330 kV ülekande õhuliin
• Virtsu või Rõuste - Muhu 330 kV merekaabel
• Muhumaal paiknev 330 kV maakaabel
• Virtsu või Rõuste – Saaremaa 330 kV merekaabel
• Saaremaal paiknev 330 kV kaheahelaline eraldi mastidel ülekande õhuliin
• Saaremaa – Läti 330 kV merekaabel.
EstLink 3 liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad ülekandeliinid:
• Paide-Sindi 330 kV ülekande õhuliinid L346/L347
• Kiisa-Rakvere 330 ülekande õhuliinid kV L506
• Rakvere-Püssi 330 ülekande õhuliinid kV L360
• 110 kV ülekande õhuliinid L134A, L133A, L133B, L115, L060, L103, L126, L193, L102.
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Aruküla 330 kV alajaam
• Kiisa 330 kV alajaam
• Türi 110 kV alajaam
• Vändra 110 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Järve 330 kV alajaam
• Keila 330 kV alajaam/ Keila 330 kV konverteralajaam
• Aulepa 330 kV alajaam
• Risti 330 kV alajaam
• Paldiski 330 kV konverteralajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Kiisa-Aruküla 330 kV L512 ülekande õhuliin
• Kiisa-Keila 330 kV ülekande õhuliin
• Järve-Aruküla 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Järve-Kiisa 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Risti-Aulepa 330 kV ülekande õhuliin.
Volikiri ei anna õigust võtta ettevõtte nimel rahalisi kohustusi ja on kehtiv kuni 31.12.2027. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Kilk
Juhatuse esimees
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ENE-LIIS BACHMANN-BONFANTI
PNOEE-48402135217
2025-11-11 10:07:41
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium [email protected]
Siseministeerium [email protected]
Kliimaministeerium [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Kaitsevägi [email protected]
Päästeamet [email protected]
Maa-ja Ruumiamet [email protected]
Keskkonnaagentuur
Eesti Geoloogiateenistus
Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected]
MTÜ Eesti Kalurite Liit [email protected]
MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts [email protected]
Telia Eesti AS [email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
AGNIA SEPP
PNOEE-49904150828
2025-11-07 08:47:07
BRENDA PENT
PNOEE-60111050249
2025-11-07 08:49:54
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A
10122 Tallinn Meie 07.11.2025 nr 1.1-20/2025/878
Avaldus hoonestusloa taotluse muutmiseks seoses EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse projekti meretrassi korrigeerimisega Eesti merealal
Elering AS esitas 2024. aasta oktoobris hoonestusloa taotluse EstLink 3 projekti meretrassi rajamiseks, mis on osa Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamisest.
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolmas täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel (edaspidi EstLink 3) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 (võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 (võimsusega 650 MW).
Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel). Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam, et täiendav elektrienergia siduda olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhivõrguga.
Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Merekaabliühenduse soovitav alguskoht on Aulepa.
Projekti planeerimine maismaal toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse algatatud 08.05.2025 korraldusega nr 83 EstLink 3 Rehemäe Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Käesolevaga taotleme hoonestusloa taotluse muutmist vastavalt ehitusseadustiku § 11312 lõigete 3 ja 4 alusel, tuues välja alljärgnevad põhjendused ja muudatused
1. Taotletav muudatus
Taotluse muudatus puudutab meretrassi asukoha korrigeerimist Eesti vetes. Kavandatav muudatus tähendab väikese nihke tegemist trassi senisest joonest loodesse, eesmärgiga vältida olulise sotsiaalse ja keskkonnalise väärtusega alasid ning vähendada potentsiaalset mõju kohalikele kogukondadele. Lisaks on kaabli randumisala maismaal ja selle kokkuminevat osa Soome poolega laiendatud, et oleks võimalik leida parim trass, mis oleks nii keskkonnaliselt kui ka majanduslikult mõistlik.
2. Muudatuse põhjendus
Pärast taotluse esitamist ja koostöös ekspertide ning partnerasutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus, vt. Lisa 1) läbi viidud täiendavate analüüside tulemusel on selgunud, et esialgne EstLink3 trassivariant kulgeb läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas. See ala jääb Balti klindivööndisse, mida iseloomustab tugevasti liigestatud ja astmeline aluspõhja reljeef, sealhulgas järsud klindiastangud, sügavad liustikulised orundid ja erosioonilised jäänukid.
Sellised geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa ka hilisemaid stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega.
Lisaks on tegemist piirkonnaga, mis kuulub Eesti seismiliselt aktiivsemate alade hulka. Osmussaare lähistel on registreeritud Eesti tugevaim teadaolev maavärin (M=4.5, 1976), mistõttu tuleb trassi kavandamisel arvesse võtta ka potentsiaalseid looduslikke ja tehnogeenseid seismilisi riske. Arvestades seismilise seire ja kaabliturbe vajadust, on oluline kaaluda sellise trassi asukoha valikut, kus paigaldustingimused on soodsamad ning riskid väiksemad.
Alternatiivne trassivariant, mis kulgeb Osmussaarest loodes asuva klindilahe keskosa kaudu ning sealt edasi Ordoviitsiumi platoole, võimaldaks vältida järske reljeefimuutusi ning kulgeks alal, kus liustikulise kulutuse ja setete ladestumise tõttu on merepõhi ühtlasem ja tehniliselt paremini läbitav.
Seega Eesti Geoloogiateenistuse poolt pakutud uue trassivariandi eelistamine võimaldab tagada suurema töökindluse ja ohutuse ning parema keskkonnamõjude prognoositavuse, mida hinnatakse täiendavalt KMH raames.
Randumiskoht on muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloa ala läheks kokku riigi eriplaneeringu alaga. Selline lähenemine võimaldab leida parima randumiskoha. Lehtrikujulisest alast selgub hiljem kaabli tegelik randumispaik. Eesti-Soome piiril on merekaabli kokku minev ots Soomega samuti muudetud lehtrikujuliseks, et oleks võimalik kaabli Soome osaga võimalikult parimat trassi mööda kokku saada. Lisaks võimaldab antud lähenemine kõige optimaalsemat ristumist rahvusvaheliste laevateedega.
Ülejäänud trassimuudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) on selleks, et mööda minna merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada
3. Muudatuse olulisus ja mõju
Muudatus võimaldab suunata trassi piirkonda, kus merepõhja ja aluspõhja reljeef on vähem liigestatud ning puuduvad järsud klindiastangud ja sügavad liustikulised orundid, mis iseloomustavad Osmussaare loodenurka. See aitab vähendada kaabli paigaldamisega seotud tehnilisi riske, sealhulgas nõlvaprotsessidest või aluspõhjalistest varingutest tulenevaid ohte.
Muudatus ei too kaasa olulist mõju Natura 2000 aladele ega mõjuta trassi üldpikkust ega tehnilist iseloomu. Samas tugevdab see kogu projekti vastupanuvõimet looduslikele ja tehnogeensetele mõjuritele ning loob paremad eeldused keskkonnamõjude hindamiseks KMH protsessis.
4. Lisa- ja toetavad materjalid
Joonis 1. Uus koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis.
Muudetud taotluse kohaselt on muudatuse järgsed avaliku veekogu koormatava ala
koordinaadid esitatud lisas 3.
• Varem taotletud ala: 212 220 m²;
• Praegu taotletud ala: 39 700 675 m².
Hoonestusloa aluseks maaks jääb hiljem ainult kitsenduse alane maa, mis selgub peale keskkonnamõjude hindamise aruande valmimist.
Muid andmeid võrreldes esialgse hoonestusloa taotlusega taotleja muuta ei soovi.
Palume muudatus registreerida ja jätkata menetlust muudetud trassivariandi alusel. Oleme valmis osalema aruteludel ja edastama lisainfot vastavalt TTJA soovile.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Brenda Pent
Projektijuht
Lisa 1. EstLink3 KMH programmi taiendused. Piirkonna seismiline olukord.
Lisa 2. ESL3_uus trass
Lisa 3. Aulepa-Inkoo uus trass
Lisa 4. ESL3_koormatava_ala_punktid
Lisa 5. Elering AS volikiri (Brenda Pent)
EstLink 3
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A
10122 Tallinn Meie 07.11.2025 nr 1.1-20/2025/878
Avaldus hoonestusloa taotluse muutmiseks seoses EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse projekti meretrassi korrigeerimisega Eesti merealal
Elering AS esitas 2024. aasta oktoobris hoonestusloa taotluse EstLink 3 projekti meretrassi rajamiseks, mis on osa Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamisest.
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolmas täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel (edaspidi EstLink 3) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 (võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 (võimsusega 650 MW).
Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel). Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam, et täiendav elektrienergia siduda olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhivõrguga.
Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Merekaabliühenduse soovitav alguskoht on Aulepa.
Projekti planeerimine maismaal toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse algatatud 08.05.2025 korraldusega nr 83 EstLink 3 Rehemäe Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Käesolevaga taotleme hoonestusloa taotluse muutmist vastavalt ehitusseadustiku § 11312 lõigete 3 ja 4 alusel, tuues välja alljärgnevad põhjendused ja muudatused
1. Taotletav muudatus
Taotluse muudatus puudutab meretrassi asukoha korrigeerimist Eesti vetes. Kavandatav muudatus tähendab väikese nihke tegemist trassi senisest joonest loodesse, eesmärgiga vältida olulise sotsiaalse ja keskkonnalise väärtusega alasid ning vähendada potentsiaalset mõju kohalikele kogukondadele. Lisaks on kaabli randumisala maismaal ja selle kokkuminevat osa Soome poolega laiendatud, et oleks võimalik leida parim trass, mis oleks nii keskkonnaliselt kui ka majanduslikult mõistlik.
2. Muudatuse põhjendus
Pärast taotluse esitamist ja koostöös ekspertide ning partnerasutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus, vt. Lisa 1) läbi viidud täiendavate analüüside tulemusel on selgunud, et esialgne EstLink3 trassivariant kulgeb läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas. See ala jääb Balti klindivööndisse, mida iseloomustab tugevasti liigestatud ja astmeline aluspõhja reljeef, sealhulgas järsud klindiastangud, sügavad liustikulised orundid ja erosioonilised jäänukid.
Sellised geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa ka hilisemaid stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega.
Lisaks on tegemist piirkonnaga, mis kuulub Eesti seismiliselt aktiivsemate alade hulka. Osmussaare lähistel on registreeritud Eesti tugevaim teadaolev maavärin (M=4.5, 1976), mistõttu tuleb trassi kavandamisel arvesse võtta ka potentsiaalseid looduslikke ja tehnogeenseid seismilisi riske. Arvestades seismilise seire ja kaabliturbe vajadust, on oluline kaaluda sellise trassi asukoha valikut, kus paigaldustingimused on soodsamad ning riskid väiksemad.
Alternatiivne trassivariant, mis kulgeb Osmussaarest loodes asuva klindilahe keskosa kaudu ning sealt edasi Ordoviitsiumi platoole, võimaldaks vältida järske reljeefimuutusi ning kulgeks alal, kus liustikulise kulutuse ja setete ladestumise tõttu on merepõhi ühtlasem ja tehniliselt paremini läbitav.
Seega Eesti Geoloogiateenistuse poolt pakutud uue trassivariandi eelistamine võimaldab tagada suurema töökindluse ja ohutuse ning parema keskkonnamõjude prognoositavuse, mida hinnatakse täiendavalt KMH raames.
Randumiskoht on muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloa ala läheks kokku riigi eriplaneeringu alaga. Selline lähenemine võimaldab leida parima randumiskoha. Lehtrikujulisest alast selgub hiljem kaabli tegelik randumispaik. Eesti-Soome piiril on merekaabli kokku minev ots Soomega samuti muudetud lehtrikujuliseks, et oleks võimalik kaabli Soome osaga võimalikult parimat trassi mööda kokku saada. Lisaks võimaldab antud lähenemine kõige optimaalsemat ristumist rahvusvaheliste laevateedega.
Ülejäänud trassimuudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) on selleks, et mööda minna merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada
3. Muudatuse olulisus ja mõju
Muudatus võimaldab suunata trassi piirkonda, kus merepõhja ja aluspõhja reljeef on vähem liigestatud ning puuduvad järsud klindiastangud ja sügavad liustikulised orundid, mis iseloomustavad Osmussaare loodenurka. See aitab vähendada kaabli paigaldamisega seotud tehnilisi riske, sealhulgas nõlvaprotsessidest või aluspõhjalistest varingutest tulenevaid ohte.
Muudatus ei too kaasa olulist mõju Natura 2000 aladele ega mõjuta trassi üldpikkust ega tehnilist iseloomu. Samas tugevdab see kogu projekti vastupanuvõimet looduslikele ja tehnogeensetele mõjuritele ning loob paremad eeldused keskkonnamõjude hindamiseks KMH protsessis.
4. Lisa- ja toetavad materjalid
Joonis 1. Uus koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis.
Muudetud taotluse kohaselt on muudatuse järgsed avaliku veekogu koormatava ala
koordinaadid esitatud lisas 3.
• Varem taotletud ala: 212 220 m²;
• Praegu taotletud ala: 39 700 675 m².
Hoonestusloa aluseks maaks jääb hiljem ainult kitsenduse alane maa, mis selgub peale keskkonnamõjude hindamise aruande valmimist.
Muid andmeid võrreldes esialgse hoonestusloa taotlusega taotleja muuta ei soovi.
Palume muudatus registreerida ja jätkata menetlust muudetud trassivariandi alusel. Oleme valmis osalema aruteludel ja edastama lisainfot vastavalt TTJA soovile.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Brenda Pent
Projektijuht
Lisa 1. EstLink3 KMH programmi taiendused. Piirkonna seismiline olukord.
Lisa 2. ESL3_uus trass
Lisa 3. Aulepa-Inkoo uus trass
Lisa 4. ESL3_koormatava_ala_punktid
Lisa 5. Elering AS volikiri (Brenda Pent)
EstLink 3
Täiendused EstLink3 hoonestusloa KMH programmi juurde
4.6. Piirkonna seismiline olukord
(koostaja Heidi Soosalu)
Eesti on maailma mõõtkavas seismiliselt rahulik ala, kus keskmiselt registreeritakse üks mõõduka suurusega (magnituud < 3) maavärin kahe aasta jooksul. Samas ei ole välistatud suuremad harva esinevad maavärinad. Loode-Eesti piirkond (Hiiumaa-Vormsi-Osmussaar-Haapsalu) on viimase kahesaja aasta andmete baasil Eesti tingimustes kõige seismilisem piirkond. Suurim teadaolev Eesti maavärin magnituudiga 4,5 leidis aset Osmussaare lähedal 25.10.1976.
EstLink3 merekaabli rajamiseks on otstarbekas läbi viia ajalooliste ning instrumentaalsete seismiliste vaatluste andmete taustuuring hindamaks ümbritseva piirkonna eeldatav seismilise ohu taset.
Tundlikud merekaablid võivad kahjustada saada ka inimtegevuse tagajärjel nii hooletuse või õnnetuste tõttu. Praeguses maailmapoliitilises olukorras tuleb lisaks arvestada sabotaaži, plahvatuste või muu pahatahtliku tegevusega. Seismiline seire on tõhus vahend tuvastamaks ja lokaliseerimaks mitte ainult looduslikke maavärinaid, vaid ka tehnogeenseid sündmusi vahetult peale nende toimumist.
Viimasel ajal on hakatud kasutama uudse ja tõhusa tehnoloogiana optilisi kaableid seismilisteks mõõtmisteks. Nii on võimalik kogu kaabli ulatuses mõõta maapõueliikumisi fiiberoptilise kaabli külge paigaldatud laser-päringusaatjate vahendusel (Distributed Acoustic Sensing, DAS, vt näiteks https://www.earthscope.org/what-is/das/ ja Rashid jt, 2025). Kindlasti tuleks EstLink3 puhul kaaluda DAS-i meetodil seismilise seire integreerimist kaabli turvasüsteemi, et juba kaabli paigaldamise käigus registreerida kvaliteetseid seireandmeid nii looduslike kui inimtekkeliste seismiliste sündmuste kohta. Need andmed saab ühildada olemasolevate seismojaamade registreeringutega täpsemate tulemuste saamise eesmärgil.
Viide:
Rashid, A., Tackie-Otoo, B. N., Abdul Latiff, A. H., Otchere, D. A., Jamaludin, S. N. F., & Asfha, D. T. (2023). Research Advances on Distributed Acoustic Sensing Technology for Seismology. Photonics 12, 196. https://doi.org/10.3390/photonics12030196
4.5. Merepõhja geoloogia
(koostaja Igor Tuuling)
Merepõhja reljeefist Osmussaare ümbruse Balti klindi vööndis pidades silmast Estlink3 kaablitrassi valikut
1. Balti klindivööndi astmelise, tugevasti liigestatud aluspõhja reljeefiga kaasneb sagedasti ka komplitseeritud, arvukate nõlvade ning astangutega merepõhja reljeef
Pidades silmas Soome-Eesti vahelise merealuse elektrikaabli Estlink3 trassi asukoha valikuid, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka regionaal geoloogilisest taustast tulenevale merepõhja reljeefi iseärasustele. Ennekõike tuleb siinjuures silmas pidada fakti, et Balti kilbi lõunanõlval on Soome ja Eesti vahelisel Läänemere alal aluspõhjakivimite kulutuskindluse varieerumise tulemusena (läbilõikes vahelduvad aleuroliidid, liiva-, savi- ning lubjakivid) merepõhjas välja kujunenud astmeliselt Eesti ranniku suunas kerkiv reljeef. Selle nn. kuesta tüüpi reljeefi markantsemaks ning tuntuimaks elemendiks on piki Põhja-Eesti rannikut, üle Läänemere Ölandi saareni kulgev Balti klindi astang, mis markeerib terrigeensete ning karbonaatsete kivimite avamuspiiri (Tuuling & Flodén, 2016). Balti klindi läänepoolseim maismaa lõik Eestis, koos selle ette, Läänemere voogudesse varjatud Kambriumi ja Vendi(?) kivimites esinevate astangutega, jääb Osmussaare loodetippu, s.o. planeeritava Estlink3 kaablitrassi vahetusse naabrusesse.
Juba maismaal kerkiva Balti klindi ning seda ümbritsevate alade uuringud on näidanud klindivööndit iseloomustavat vaheldusrikast, kiiresti muutuvat reljeefi, mida suures plaanis iseloomustab maismaasse tungivate sügavate liustikuliste orundite (nn. klindi lahtede) ja neid ääristavate, kaugele merre eenduvate klindi neemikute vaheldumine (Tammekann, 1940). Veelgi selgemalt tuleb sarnane vaheldumine esile Läänemere all paiknevas Balti klindi vööndis tehtud seismilistel profiilidel. Selle heaks näiteks on Hiiumaast vahetult läände jääv, piki Balti klindi vööndit NE-SW sihis kulgev profiil (profiil 9201 joonisel 1), millel on näha põhja-lõuna/loode-kagu saunas liikunud liustike poolt nii Kambriumi kui ka Ordoviitsiumi kivimite avamusse uuristatud sügavad orundid (klindi lahed; joonised 1, 2). Põhja lõunasihis kulgeval profiilil 9214 (joonised 1, 3) tuleb esile järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette Kambriumi avamusse lõikunud sügavad, nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi tugevasti liigestavad orundid. Kambriumi, samuti Ordoviitsiumi kivimeid läbivate keerukate, suuresti liustike poolt kujundatud orundite süsteemi tulemusena võib Balti klindi vööndis esineda nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivide avamustel esile kerkivaid erosioonilisi jäänukeid, mis muudavad kogu klindivööndi reljeefi iseäranis liigestatuks.
Joonis 1. Läänemere keskosa geoloogiline kaart (Tuuling & Flodén, 2016) millel on näidatud Balti klindi (BK) kulgemine ja joonistel 2, 3 toodud profiilide 9201 ja 9214 läbilõigete asukohad.
Joonis 2. Suruõhu kahuri seismilise profiili 9201 interpreteering, millel on näha tugevasti liigestatud Balti klindi vööndi reljeef, kus nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivi avamusi läbivad sügavad N-S ja NW-SE sihilised orundid. Profiili asukoht vt. joonis 1.
Joonis 3. Hiiumaast läände jääva suruõhu kahuri N-S sihilise seismilise profiili 9214 interpreteering üle keeruka reljeefiga Balti klindivööndi (Tuuling & Flodén, 2016) , millel on näha järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette jääva Kambriumi avamuse tugev liigestatus. Profiili 9214 asukoht vt. joonis 1.
Eespool toodud Läänemere keskosa näited illustreerivad kuidas Balti klindivööndi vaheldusrikka aluspõhja reljeefiga kaasneb ka keerukas merepõhja reljeef. See võib ühelt poolt komplitseerida Estlink3 elektrikaabli paigaldamist, teisalt võib aga keerukas, paljude astangutega reljeef kaasa tuua ebasoovitavaid nõlvaprotsesse (aluspõhja ja pinnakatte varinguid aluspõhja nõlvedel ningn astangutel). Seepärast on oluline kaablitrassi projekteerimisel uurida eelnevalt põhjalikult ka selle alla jäävat aluspõhja ja merepõhja reljeefi, et tagada selle paiknemise optimaalne ja ohutum valik.
2. Teadaolev informatsioon Osmussaare ümbruse batümeetriast ja aluspõhja reljeefist ning nende omavahelistest seostest
Üldine ülevaade Osmussaare piirkonna batümeetriast koos saart ümbritseva Balti klindivööndi ja seda sälgustavate liustikuliste orundite (klindi lahtede) kontuuride ja nende vahele jäävate klindi neemikutega tuleb hästi esile Eesti Transpordiameti hüdrograafiliste mõõdistamiste andmetel koostatud rannikumere reljeefi kaardil (joonis 4). Kaardilt nähtub et Osmussaar, kus kõikjal avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid, paikneb ümbritsevate alade suhtes kõrgemale kerkival SE-NW sihilisel klindi neemikul, mida edelast ääristab sügavale Kambriumi kivimitesse ja Ordoviitsiumi lubjakivi avamusele (platoosse) lõikuv klindi laht. Vaadates kaardile märgitud kaablitrassi joont, tõuseb see klindivööndi esiselt meresügavusest Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses, kulgedes edasi maismaa suunas piki klindineemiku edela serva. Piki kaablitrassi joont koostatud kõrgusprofiililt (joonis 5) nähtub, et Eesti majandusvööndi piirist alates võib maismaale veetava kaablitrassi ala sügavuse alusel üldjoontes jagada kaheks lõiguks. Sügavam merepoolne lõik (klindivööndi esine meresügavik), kus sügavused jäävad 80-100 m vahemikku ja maismaa poolne Osmussaare klindineemiku lõik, kus sügavus alates ~50 m väheneb väikeste variatsioonidega järk-järgult maismaa suunas (joonis 5). Neid kahte lõiku eraldab Kambriumi klindiastang/-nõlv ning selle vahetult selle ette uuristatud ligi 130 m sügavusele küündiv orund. Orundi põhjast kerkib kahes astmes ligi 8 km laiune Kambriumi klindiastang/-nõlv, mis esimese järsuma ja teise laugema astme lõpus küündib vastavalt ligi 70 ja 40 m sügavusele. Klindineemiku nõlval ja lael on piki kaablitrassi näha meresügavuse varieeruvust, mis eelkõige tundub olevat tingitud erosiooniliste lubjakivide jäänukite esinemisest Kambriumi kivimite avamusalal (?).
Kuigi eespool kirjeldatud Estlink3 kaablitrassi kõrgusprofiil tugineb üksnes merepõhja katvale pinnakattele, on eelpool kirjeldatud näidete varal ilmne, et selles esile tulevad suuremad reljeefi kõikumised ja esile tõstetud üksikud elemendid (joonis 5) on suuresti põhjustatud aluspõhja reljeefi iseärasustest. Siiani pärinevad ainsad arvestatavad andmed Osmussaare ümbruse aluspõhja reljeefist Stockholmi ja Tartu ülikoolide koostöös raamas 2001 a tehtud seismilistelt profiilidelt (Joonis 4).
Joonis 4. Osmussaare ümbruse batümeetria kaart koos Estlink3 praeguse (A-B) ning oletatavalt soodsaima kaablitrasside asukohtadega ja 2001 a saare ümbruses tehtud seismiliste profiilide võrguga. Kaardil tuleb hästi esile Balti klindivööndit sälgustavate aluspõhjaliste orundite ja klindineemikute paiknemine. Näidisprofiilide läbilõikeid vt. joonistel 6 ja 7.
Joonis 5. Kõrgusreljeefi profiil piki Estlink3 kaablitrassi ja sellel eraldatud reljeefi üksused. Profiili asukoht vt. joonis 4.
Olemasolev profiilide võrk on liialt hõre koostamaks Osmussaare ümbruse detailsemat aluspõhja reljeefi kaarti ning markeerimaks täpsemalt nii Kambriumi klindi kui ka Balti klindi astangute asukohti. Samas võimaldavad aga üksikud profiilid analüüsida milline on olnud pinnakatte osa aluspõhja reljeefi nivelleerimisel ning kus oleksid klindi neemikute ja lahtede paiknemist silmas pidades reljeefi ebatasasused (kõikumised) kõige väiksemad ehk soodsamad kaablitrassi paigutamisel.
N-S sihiline näidisprofiil 1 (joonised 4, 6) põhjapoolne osa kulgeb suuresti piki Osmussaarest edelasse jääva klindi lahe lääneosa, kus Kambriumi kivimite avamus kerkib astmetena profiili lõunaosas paiknevale, suhteliselt tasasele Ordoviitsiumi lubjakivi platoole. Profiililt nähtub, et klindilahe piires on Kambriumi kivimite astmeline reljeef suuresti nivelleeritud paksu pinnakatte kihi poolt. Pinnakate on tasandanud ka Ordoviitsiumi platoo ebatasasusi. Merepõhja batümeetriat silmas pidades eristuvad selle tulemusena profiili kaks selget lõiku. Sujuvalt maismaa suunas kerkiv nõlvaala Kambriumi kivimite astmelisel avamusel ning faktiliselt platoo laadne ala Ordoviitsiumi lubjakivi avamusel. Neid üksusi lahutab veidikene suurema kallakusega nõlva lõik Kambriumi ja Ordoviitsiumi avamuste kontaktil, mille all võib aimata vaevu märgatavat Balti klindi astangut.
Joonis 6. Näidisprofiil Osmussaarest edelasse jääva klindilahe lääneservast. Profiilil on näha Kambriumi kivimite liigestatud avamus, mis kerkib astmeliselt suhteliselt tasase Ordoviitsiumi lubjakivi platoo suunas, on suuresti tasandatud paksu Kvaternaari settekompleksi poolt.
N-S sihiline näidisprofiil 2 (joonised 4, 7) lõikab oma põhjaosas Osmussaare klindineemikut, samas kui selle lõunaots kulgeb suuresti piki selle neemiku edelaserva. Profiili paiknemine klindineemiku ja klindilahe ehk sisuliselt kõvade kulumiskindlate Ordoviitsiumi lubjakivide ning kergesti erodeeritavate Kambriumi terrigeensete kivimite avamuste piirimail loob eelduse Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite avamuslaikude vaheldumiseks ja üksikute erosiooniliste jäänukite tekkimiseks. Batümeetria kaardil (joonis 4) on näha kuidas näidisprofiilil 2 esile tulev jäänuk on tekkinud klindilahte eenduva Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgust. Võrreldes klindilahe sisemust läbiva näidisprofiiliga 1, ilmneb klindilahe ja klindineemiku üleminekualale jääval profiilil vaheldusrikkam merepõhja reljeef ning siin on suurem tõenäosus ka merepõhjast esile kerkivate erosiooniliste jäänukite esinemiseks (joonis 7).
Joonis 7. Näidisprofiil 2 Osmussaare klindineemiku ja sellest edelasse jääva klindilahe kontaktalalt, kus Kambriumi kivimite avamusalale võivad eenduda Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgud või üksikud jäänukid, mis võivad muuta sellise piirkonna reljeefi tugevasti liigestatuks ning komplitseerida kaablitrassi rajamist.
3. Kokkuvõtteks
Pidades silmas Balti klindivööndis esinevat aluspõhjareljeefi iseärasusi, selle liigestatust ning seal esile tulevate astangute kõrgusi ja nõlva kallakusi on juba varasemate maismaal tehtud uuringute põhjal selgunud, et suurim aluspõhja kivimite kulutus ja reljeefi nivelleerimine on toimunud klindi lahtede keskosas (joonis 8). Analüüsides Osmussaare ümbruse batümeetria üldist situatsiooni ja võttes arvesse Estlink3 trassi kõrgusprofiilil (joonis 5) ning samuti seismiliste profiilide näiteid võib suure tõenäosusega väita, et hetkel maha märgitud elektrikaabli trass ei paikne merepõhja reljeefi iseärasusi silmas pidades kõige soodsamalt. See trass siseneb Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses. Üldjuhul on klindiastangud kõige järsumad ning kõrgemad just klindineemikute otste piirkonnas, kuhu sageli on moodustuvad ka sügavad orundid. Niisamuti ei ole hea valik vedada kaablitrassi piki klindineemiku ja klindilahe vahelist üleminekuala, kus sagedasti vahelduvad Kambriumi terrigeensete ja Ordoviitsiumi lubjakivimite avamused. Sellise vaheldumisega kaasneb sageli nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi suurenenud varieerumine ja erosiooniliste jäänukite esile kerkimine. Et nimetatud probleeme vältida või leevendada tuleks kaaluda võimalusel Estlik3 kaablitrassi lääne poolsemat asukohta, nii et see maale tuleku piirkonnas klindivööndit läbides kulgeks esmalt piki Osmussaare klindineemikust loodes paikneva klindilahe keskosa ning suunduks seejärel Ordoviitsiumi platoole klindilahe päraosas (joonis 4). Piki sellist marsruuti on liustike eksaratsiooniline tegevus olnud kõige suurem ning hilisemate setteprotsesside käigus formeerunud pinnakatte paksus enamasti kõige tüsedam. See aitaks vältida ja minimeerida praeguse trassi variandi puhul ette tulevaid kõrgeid ja järske klindiastanguid, nende esiseid sügavaid orundeid ja võimalikke erosioonilisi jäänukeid. Estlink3 trassi alla jääva aluspõhja ja merepõhja reljeefi täpsemaks kirjeldamiseks tuleks teha kompleksne seismo-akustiline uuring.
Joonis 8. Geoloogiline läbilõige üle Kiiu klindilahe (Tuuling & Flodén 2016 modifitseering Tammekannu, 1940 joonisest), mis näitab klindi lahe keskosas aset leidnud klindiastangute tugevast kulutusest, nii aluspõhja kui ka pinnakatte reljeefi vähest liigestatust.
Kasutatud kirjandus
Tammekann, A., 1940. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. Eesti Loodusteaduste Arhiiv. Ser. I, Vol. XI, Fasc. 3–4, Tartu (103 pp.).
Tuuling, I., Flodén, T., 2016. The Baltic Klint beneath the central Baltic Sea and its comparison with the North Estonian Klint. Geomorphology, 263, 1−18, 10.1016/j.geomorph.2016.03.030.
4.6. Piirkonna seismiline olukord
(koostaja Heidi Soosalu)
Eesti on maailma mõõtkavas seismiliselt rahulik ala, kus keskmiselt registreeritakse üks mõõduka suurusega (magnituud < 3) maavärin kahe aasta jooksul. Samas ei ole välistatud suuremad harva esinevad maavärinad. Loode-Eesti piirkond (Hiiumaa-Vormsi-Osmussaar-Haapsalu) on viimase kahesaja aasta andmete baasil Eesti tingimustes kõige seismilisem piirkond. Suurim teadaolev Eesti maavärin magnituudiga 4,5 leidis aset Osmussaare lähedal 25.10.1976.
EstLink3 merekaabli rajamiseks on otstarbekas läbi viia ajalooliste ning instrumentaalsete seismiliste vaatluste andmete taustuuring hindamaks ümbritseva piirkonna eeldatav seismilise ohu taset.
Tundlikud merekaablid võivad kahjustada saada ka inimtegevuse tagajärjel nii hooletuse või õnnetuste tõttu. Praeguses maailmapoliitilises olukorras tuleb lisaks arvestada sabotaaži, plahvatuste või muu pahatahtliku tegevusega. Seismiline seire on tõhus vahend tuvastamaks ja lokaliseerimaks mitte ainult looduslikke maavärinaid, vaid ka tehnogeenseid sündmusi vahetult peale nende toimumist.
Viimasel ajal on hakatud kasutama uudse ja tõhusa tehnoloogiana optilisi kaableid seismilisteks mõõtmisteks. Nii on võimalik kogu kaabli ulatuses mõõta maapõueliikumisi fiiberoptilise kaabli külge paigaldatud laser-päringusaatjate vahendusel (Distributed Acoustic Sensing, DAS, vt näiteks https://www.earthscope.org/what-is/das/ ja Rashid jt, 2025). Kindlasti tuleks EstLink3 puhul kaaluda DAS-i meetodil seismilise seire integreerimist kaabli turvasüsteemi, et juba kaabli paigaldamise käigus registreerida kvaliteetseid seireandmeid nii looduslike kui inimtekkeliste seismiliste sündmuste kohta. Need andmed saab ühildada olemasolevate seismojaamade registreeringutega täpsemate tulemuste saamise eesmärgil.
Viide:
Rashid, A., Tackie-Otoo, B. N., Abdul Latiff, A. H., Otchere, D. A., Jamaludin, S. N. F., & Asfha, D. T. (2023). Research Advances on Distributed Acoustic Sensing Technology for Seismology. Photonics 12, 196. https://doi.org/10.3390/photonics12030196
4.5. Merepõhja geoloogia
(koostaja Igor Tuuling)
Merepõhja reljeefist Osmussaare ümbruse Balti klindi vööndis pidades silmast Estlink3 kaablitrassi valikut
1. Balti klindivööndi astmelise, tugevasti liigestatud aluspõhja reljeefiga kaasneb sagedasti ka komplitseeritud, arvukate nõlvade ning astangutega merepõhja reljeef
Pidades silmas Soome-Eesti vahelise merealuse elektrikaabli Estlink3 trassi asukoha valikuid, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka regionaal geoloogilisest taustast tulenevale merepõhja reljeefi iseärasustele. Ennekõike tuleb siinjuures silmas pidada fakti, et Balti kilbi lõunanõlval on Soome ja Eesti vahelisel Läänemere alal aluspõhjakivimite kulutuskindluse varieerumise tulemusena (läbilõikes vahelduvad aleuroliidid, liiva-, savi- ning lubjakivid) merepõhjas välja kujunenud astmeliselt Eesti ranniku suunas kerkiv reljeef. Selle nn. kuesta tüüpi reljeefi markantsemaks ning tuntuimaks elemendiks on piki Põhja-Eesti rannikut, üle Läänemere Ölandi saareni kulgev Balti klindi astang, mis markeerib terrigeensete ning karbonaatsete kivimite avamuspiiri (Tuuling & Flodén, 2016). Balti klindi läänepoolseim maismaa lõik Eestis, koos selle ette, Läänemere voogudesse varjatud Kambriumi ja Vendi(?) kivimites esinevate astangutega, jääb Osmussaare loodetippu, s.o. planeeritava Estlink3 kaablitrassi vahetusse naabrusesse.
Juba maismaal kerkiva Balti klindi ning seda ümbritsevate alade uuringud on näidanud klindivööndit iseloomustavat vaheldusrikast, kiiresti muutuvat reljeefi, mida suures plaanis iseloomustab maismaasse tungivate sügavate liustikuliste orundite (nn. klindi lahtede) ja neid ääristavate, kaugele merre eenduvate klindi neemikute vaheldumine (Tammekann, 1940). Veelgi selgemalt tuleb sarnane vaheldumine esile Läänemere all paiknevas Balti klindi vööndis tehtud seismilistel profiilidel. Selle heaks näiteks on Hiiumaast vahetult läände jääv, piki Balti klindi vööndit NE-SW sihis kulgev profiil (profiil 9201 joonisel 1), millel on näha põhja-lõuna/loode-kagu saunas liikunud liustike poolt nii Kambriumi kui ka Ordoviitsiumi kivimite avamusse uuristatud sügavad orundid (klindi lahed; joonised 1, 2). Põhja lõunasihis kulgeval profiilil 9214 (joonised 1, 3) tuleb esile järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette Kambriumi avamusse lõikunud sügavad, nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi tugevasti liigestavad orundid. Kambriumi, samuti Ordoviitsiumi kivimeid läbivate keerukate, suuresti liustike poolt kujundatud orundite süsteemi tulemusena võib Balti klindi vööndis esineda nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivide avamustel esile kerkivaid erosioonilisi jäänukeid, mis muudavad kogu klindivööndi reljeefi iseäranis liigestatuks.
Joonis 1. Läänemere keskosa geoloogiline kaart (Tuuling & Flodén, 2016) millel on näidatud Balti klindi (BK) kulgemine ja joonistel 2, 3 toodud profiilide 9201 ja 9214 läbilõigete asukohad.
Joonis 2. Suruõhu kahuri seismilise profiili 9201 interpreteering, millel on näha tugevasti liigestatud Balti klindi vööndi reljeef, kus nii Kambriumi terrigeensete kui ka Ordoviitsiumi lubjakivi avamusi läbivad sügavad N-S ja NW-SE sihilised orundid. Profiili asukoht vt. joonis 1.
Joonis 3. Hiiumaast läände jääva suruõhu kahuri N-S sihilise seismilise profiili 9214 interpreteering üle keeruka reljeefiga Balti klindivööndi (Tuuling & Flodén, 2016) , millel on näha järsult kerkiv Balti klindi astang ja selle ette jääva Kambriumi avamuse tugev liigestatus. Profiili 9214 asukoht vt. joonis 1.
Eespool toodud Läänemere keskosa näited illustreerivad kuidas Balti klindivööndi vaheldusrikka aluspõhja reljeefiga kaasneb ka keerukas merepõhja reljeef. See võib ühelt poolt komplitseerida Estlink3 elektrikaabli paigaldamist, teisalt võib aga keerukas, paljude astangutega reljeef kaasa tuua ebasoovitavaid nõlvaprotsesse (aluspõhja ja pinnakatte varinguid aluspõhja nõlvedel ningn astangutel). Seepärast on oluline kaablitrassi projekteerimisel uurida eelnevalt põhjalikult ka selle alla jäävat aluspõhja ja merepõhja reljeefi, et tagada selle paiknemise optimaalne ja ohutum valik.
2. Teadaolev informatsioon Osmussaare ümbruse batümeetriast ja aluspõhja reljeefist ning nende omavahelistest seostest
Üldine ülevaade Osmussaare piirkonna batümeetriast koos saart ümbritseva Balti klindivööndi ja seda sälgustavate liustikuliste orundite (klindi lahtede) kontuuride ja nende vahele jäävate klindi neemikutega tuleb hästi esile Eesti Transpordiameti hüdrograafiliste mõõdistamiste andmetel koostatud rannikumere reljeefi kaardil (joonis 4). Kaardilt nähtub et Osmussaar, kus kõikjal avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid, paikneb ümbritsevate alade suhtes kõrgemale kerkival SE-NW sihilisel klindi neemikul, mida edelast ääristab sügavale Kambriumi kivimitesse ja Ordoviitsiumi lubjakivi avamusele (platoosse) lõikuv klindi laht. Vaadates kaardile märgitud kaablitrassi joont, tõuseb see klindivööndi esiselt meresügavusest Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses, kulgedes edasi maismaa suunas piki klindineemiku edela serva. Piki kaablitrassi joont koostatud kõrgusprofiililt (joonis 5) nähtub, et Eesti majandusvööndi piirist alates võib maismaale veetava kaablitrassi ala sügavuse alusel üldjoontes jagada kaheks lõiguks. Sügavam merepoolne lõik (klindivööndi esine meresügavik), kus sügavused jäävad 80-100 m vahemikku ja maismaa poolne Osmussaare klindineemiku lõik, kus sügavus alates ~50 m väheneb väikeste variatsioonidega järk-järgult maismaa suunas (joonis 5). Neid kahte lõiku eraldab Kambriumi klindiastang/-nõlv ning selle vahetult selle ette uuristatud ligi 130 m sügavusele küündiv orund. Orundi põhjast kerkib kahes astmes ligi 8 km laiune Kambriumi klindiastang/-nõlv, mis esimese järsuma ja teise laugema astme lõpus küündib vastavalt ligi 70 ja 40 m sügavusele. Klindineemiku nõlval ja lael on piki kaablitrassi näha meresügavuse varieeruvust, mis eelkõige tundub olevat tingitud erosiooniliste lubjakivide jäänukite esinemisest Kambriumi kivimite avamusalal (?).
Kuigi eespool kirjeldatud Estlink3 kaablitrassi kõrgusprofiil tugineb üksnes merepõhja katvale pinnakattele, on eelpool kirjeldatud näidete varal ilmne, et selles esile tulevad suuremad reljeefi kõikumised ja esile tõstetud üksikud elemendid (joonis 5) on suuresti põhjustatud aluspõhja reljeefi iseärasustest. Siiani pärinevad ainsad arvestatavad andmed Osmussaare ümbruse aluspõhja reljeefist Stockholmi ja Tartu ülikoolide koostöös raamas 2001 a tehtud seismilistelt profiilidelt (Joonis 4).
Joonis 4. Osmussaare ümbruse batümeetria kaart koos Estlink3 praeguse (A-B) ning oletatavalt soodsaima kaablitrasside asukohtadega ja 2001 a saare ümbruses tehtud seismiliste profiilide võrguga. Kaardil tuleb hästi esile Balti klindivööndit sälgustavate aluspõhjaliste orundite ja klindineemikute paiknemine. Näidisprofiilide läbilõikeid vt. joonistel 6 ja 7.
Joonis 5. Kõrgusreljeefi profiil piki Estlink3 kaablitrassi ja sellel eraldatud reljeefi üksused. Profiili asukoht vt. joonis 4.
Olemasolev profiilide võrk on liialt hõre koostamaks Osmussaare ümbruse detailsemat aluspõhja reljeefi kaarti ning markeerimaks täpsemalt nii Kambriumi klindi kui ka Balti klindi astangute asukohti. Samas võimaldavad aga üksikud profiilid analüüsida milline on olnud pinnakatte osa aluspõhja reljeefi nivelleerimisel ning kus oleksid klindi neemikute ja lahtede paiknemist silmas pidades reljeefi ebatasasused (kõikumised) kõige väiksemad ehk soodsamad kaablitrassi paigutamisel.
N-S sihiline näidisprofiil 1 (joonised 4, 6) põhjapoolne osa kulgeb suuresti piki Osmussaarest edelasse jääva klindi lahe lääneosa, kus Kambriumi kivimite avamus kerkib astmetena profiili lõunaosas paiknevale, suhteliselt tasasele Ordoviitsiumi lubjakivi platoole. Profiililt nähtub, et klindilahe piires on Kambriumi kivimite astmeline reljeef suuresti nivelleeritud paksu pinnakatte kihi poolt. Pinnakate on tasandanud ka Ordoviitsiumi platoo ebatasasusi. Merepõhja batümeetriat silmas pidades eristuvad selle tulemusena profiili kaks selget lõiku. Sujuvalt maismaa suunas kerkiv nõlvaala Kambriumi kivimite astmelisel avamusel ning faktiliselt platoo laadne ala Ordoviitsiumi lubjakivi avamusel. Neid üksusi lahutab veidikene suurema kallakusega nõlva lõik Kambriumi ja Ordoviitsiumi avamuste kontaktil, mille all võib aimata vaevu märgatavat Balti klindi astangut.
Joonis 6. Näidisprofiil Osmussaarest edelasse jääva klindilahe lääneservast. Profiilil on näha Kambriumi kivimite liigestatud avamus, mis kerkib astmeliselt suhteliselt tasase Ordoviitsiumi lubjakivi platoo suunas, on suuresti tasandatud paksu Kvaternaari settekompleksi poolt.
N-S sihiline näidisprofiil 2 (joonised 4, 7) lõikab oma põhjaosas Osmussaare klindineemikut, samas kui selle lõunaots kulgeb suuresti piki selle neemiku edelaserva. Profiili paiknemine klindineemiku ja klindilahe ehk sisuliselt kõvade kulumiskindlate Ordoviitsiumi lubjakivide ning kergesti erodeeritavate Kambriumi terrigeensete kivimite avamuste piirimail loob eelduse Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite avamuslaikude vaheldumiseks ja üksikute erosiooniliste jäänukite tekkimiseks. Batümeetria kaardil (joonis 4) on näha kuidas näidisprofiilil 2 esile tulev jäänuk on tekkinud klindilahte eenduva Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgust. Võrreldes klindilahe sisemust läbiva näidisprofiiliga 1, ilmneb klindilahe ja klindineemiku üleminekualale jääval profiilil vaheldusrikkam merepõhja reljeef ning siin on suurem tõenäosus ka merepõhjast esile kerkivate erosiooniliste jäänukite esinemiseks (joonis 7).
Joonis 7. Näidisprofiil 2 Osmussaare klindineemiku ja sellest edelasse jääva klindilahe kontaktalalt, kus Kambriumi kivimite avamusalale võivad eenduda Ordoviitsiumi lubjakivi platoo sälgud või üksikud jäänukid, mis võivad muuta sellise piirkonna reljeefi tugevasti liigestatuks ning komplitseerida kaablitrassi rajamist.
3. Kokkuvõtteks
Pidades silmas Balti klindivööndis esinevat aluspõhjareljeefi iseärasusi, selle liigestatust ning seal esile tulevate astangute kõrgusi ja nõlva kallakusi on juba varasemate maismaal tehtud uuringute põhjal selgunud, et suurim aluspõhja kivimite kulutus ja reljeefi nivelleerimine on toimunud klindi lahtede keskosas (joonis 8). Analüüsides Osmussaare ümbruse batümeetria üldist situatsiooni ja võttes arvesse Estlink3 trassi kõrgusprofiilil (joonis 5) ning samuti seismiliste profiilide näiteid võib suure tõenäosusega väita, et hetkel maha märgitud elektrikaabli trass ei paikne merepõhja reljeefi iseärasusi silmas pidades kõige soodsamalt. See trass siseneb Osmussaare klindineemikule selle loodetipu läheduses. Üldjuhul on klindiastangud kõige järsumad ning kõrgemad just klindineemikute otste piirkonnas, kuhu sageli on moodustuvad ka sügavad orundid. Niisamuti ei ole hea valik vedada kaablitrassi piki klindineemiku ja klindilahe vahelist üleminekuala, kus sagedasti vahelduvad Kambriumi terrigeensete ja Ordoviitsiumi lubjakivimite avamused. Sellise vaheldumisega kaasneb sageli nii aluspõhja kui ka merepõhja reljeefi suurenenud varieerumine ja erosiooniliste jäänukite esile kerkimine. Et nimetatud probleeme vältida või leevendada tuleks kaaluda võimalusel Estlik3 kaablitrassi lääne poolsemat asukohta, nii et see maale tuleku piirkonnas klindivööndit läbides kulgeks esmalt piki Osmussaare klindineemikust loodes paikneva klindilahe keskosa ning suunduks seejärel Ordoviitsiumi platoole klindilahe päraosas (joonis 4). Piki sellist marsruuti on liustike eksaratsiooniline tegevus olnud kõige suurem ning hilisemate setteprotsesside käigus formeerunud pinnakatte paksus enamasti kõige tüsedam. See aitaks vältida ja minimeerida praeguse trassi variandi puhul ette tulevaid kõrgeid ja järske klindiastanguid, nende esiseid sügavaid orundeid ja võimalikke erosioonilisi jäänukeid. Estlink3 trassi alla jääva aluspõhja ja merepõhja reljeefi täpsemaks kirjeldamiseks tuleks teha kompleksne seismo-akustiline uuring.
Joonis 8. Geoloogiline läbilõige üle Kiiu klindilahe (Tuuling & Flodén 2016 modifitseering Tammekannu, 1940 joonisest), mis näitab klindi lahe keskosas aset leidnud klindiastangute tugevast kulutusest, nii aluspõhja kui ka pinnakatte reljeefi vähest liigestatust.
Kasutatud kirjandus
Tammekann, A., 1940. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. Eesti Loodusteaduste Arhiiv. Ser. I, Vol. XI, Fasc. 3–4, Tartu (103 pp.).
Tuuling, I., Flodén, T., 2016. The Baltic Klint beneath the central Baltic Sea and its comparison with the North Estonian Klint. Geomorphology, 263, 1−18, 10.1016/j.geomorph.2016.03.030.
HVDC kaablid Aulepa-Inkoo koormatava ala plaan
Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
majandusvööndi piir Koormatava alla suurus ligikaudu 39 700 675m² ehk 3970 ha
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
TAAVI VOSPERT
PNOEE-38309272236
2025-08-06 12:55:05
KALLE KILK
PNOEE-37708140297
2025-08-06 17:06:37
V O L I K I R I nr 26
Välja antud Tallinnas kuuendal (06.) augustil (08.) kahe tuhande kahekümneviiendal (2025.) aastal.
Käesolevaga Elering AS, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (37708140297) volitab Elering AS-i töötajat Brenda Pent´i (60111050249) esindama Elering AS-i kõigis küsimustes suhtlemisel riigiasutustega (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne) ja kohalike omavalitsustega, mis seonduvad arendusprojektide Eesti-Läti 4. liin ja EstLink 3 projektide planeerimisega.
Eesti-Läti 4. liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Paide 330 kV alajaam
• Lihula 330 kV alajaam
• Virtsu või Rõuste 330 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Saaremaal paiknev 330/110 kV alajaam
• Saaremaal paiknev 330 kV alajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Paide-Lihula 330 kV ülekande õhuliin
• Lihula – Virtsu või Rõuste 330 kV ülekande õhuliin
• Virtsu või Rõuste - Muhu 330 kV merekaabel
• Muhumaal paiknev 330 kV maakaabel
• Virtsu või Rõuste – Saaremaa 330 kV merekaabel
• Saaremaal paiknev 330 kV kaheahelaline eraldi mastidel ülekande õhuliin
• Saaremaa – Läti 330 kV merekaabel.
EstLink 3 liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad ülekandeliinid:
• Paide-Sindi 330 kV ülekande õhuliinid L346/L347
• Kiisa-Rakvere 330 ülekande õhuliinid kV L506
• Rakvere-Püssi 330 ülekande õhuliinid kV L360
• 110 kV ülekande õhuliinid L134A, L133A, L133B, L115, L060, L103, L126, L193, L102.
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Aruküla 330 kV alajaam
• Kiisa 330 kV alajaam
• Türi 110 kV alajaam
• Vändra 110 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Järve 330 kV alajaam
• Keila 330 kV alajaam/ Keila 330 kV konverteralajaam
• Aulepa 330 kV alajaam
• Risti 330 kV alajaam
• Paldiski 330 kV konverteralajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Kiisa-Aruküla 330 kV L512 ülekande õhuliin
• Kiisa-Keila 330 kV ülekande õhuliin
• Järve-Aruküla 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Järve-Kiisa 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Risti-Aulepa 330 kV ülekande õhuliin.
Volikiri ei anna õigust võtta ettevõtte nimel rahalisi kohustusi ja on kehtiv kuni 31.12.2027. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Kilk
Juhatuse esimees
V O L I K I R I nr 26
Välja antud Tallinnas kuuendal (06.) augustil (08.) kahe tuhande kahekümneviiendal (2025.) aastal.
Käesolevaga Elering AS, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (37708140297) volitab Elering AS-i töötajat Brenda Pent´i (60111050249) esindama Elering AS-i kõigis küsimustes suhtlemisel riigiasutustega (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne) ja kohalike omavalitsustega, mis seonduvad arendusprojektide Eesti-Läti 4. liin ja EstLink 3 projektide planeerimisega.
Eesti-Läti 4. liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Paide 330 kV alajaam
• Lihula 330 kV alajaam
• Virtsu või Rõuste 330 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Saaremaal paiknev 330/110 kV alajaam
• Saaremaal paiknev 330 kV alajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Paide-Lihula 330 kV ülekande õhuliin
• Lihula – Virtsu või Rõuste 330 kV ülekande õhuliin
• Virtsu või Rõuste - Muhu 330 kV merekaabel
• Muhumaal paiknev 330 kV maakaabel
• Virtsu või Rõuste – Saaremaa 330 kV merekaabel
• Saaremaal paiknev 330 kV kaheahelaline eraldi mastidel ülekande õhuliin
• Saaremaa – Läti 330 kV merekaabel.
EstLink 3 liin koosneb järgnevatest alamprojektidest:
Rekonstrueeritavad ülekandeliinid:
• Paide-Sindi 330 kV ülekande õhuliinid L346/L347
• Kiisa-Rakvere 330 ülekande õhuliinid kV L506
• Rakvere-Püssi 330 ülekande õhuliinid kV L360
• 110 kV ülekande õhuliinid L134A, L133A, L133B, L115, L060, L103, L126, L193, L102.
Rekonstrueeritavad või laiendatavad alajaamad:
• Aruküla 330 kV alajaam
• Kiisa 330 kV alajaam
• Türi 110 kV alajaam
• Vändra 110 kV alajaam.
Uued võimalikud alajaamad:
• Järve 330 kV alajaam
• Keila 330 kV alajaam/ Keila 330 kV konverteralajaam
• Aulepa 330 kV alajaam
• Risti 330 kV alajaam
• Paldiski 330 kV konverteralajaam.
Uued võimalikud ülekandeliinid:
• Kiisa-Aruküla 330 kV L512 ülekande õhuliin
• Kiisa-Keila 330 kV ülekande õhuliin
• Järve-Aruküla 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Järve-Kiisa 330 kV ülekande õhuliin või maakaabel
• Risti-Aulepa 330 kV ülekande õhuliin.
Volikiri ei anna õigust võtta ettevõtte nimel rahalisi kohustusi ja on kehtiv kuni 31.12.2027. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Kilk
Juhatuse esimees
Vastavalt nimekirjale 11.11.2025 nr 16-7/23-03422-095
Arvamuse küsimine Elering AS-i EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli hoonestusloa taotluse muutmise taotlusele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Elering AS (registrikood 11022625) esitas 02.02.2024 TTJA-le EhS § 1133 kohase hoonestusloa taotluse EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli paigaldamiseks Soome lahte. TTJA algatas 25.07.2024 otsusega nr 1-7/24-252 kavandatavale tegevusele hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). EstLink 3 merekaabli KMH programmi avalik väljapanek toimus 31.03.2025-21.04.2025.
Lähtudes KMH programmi avaliku väljapaneku raames laekunud tagasisidest, esitas Elering AS 16.10.2025 kirjaga nr 1.1-20/2025/878 TTJA-le hoonestusloa taotluse muutmise taotluse (täiendatud 29.10.2025 ja 07.11.2025). Koostöös ekspertide ja asjaomaste asutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus) läbi viidud analüüside tulemusel selgus, et esialgne merekaabli trassikoridor kulgeks läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas, kus geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega. Lisaks kuulub piirkond Eesti kõige seismiliselt aktiivsemate alade hulka.
Hoonestusloa taotluse muutmise taotluse kohaselt hõlmab kavandatav muudatus merekaabli trassi nihutamist loodesse, et merekaabel kulgeks alal, kus merepõhi on ühtlasem ning tehniliselt paremini läbitav. Lisaks on merekaabli randumiskoht muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloaga koormatav ala läheks kokku Vabariigi Valitsuse 08.05.2025 korraldusega nr 83 algatatud EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu alaga. Eesti-Soome piiril on merekaabli ots samuti muudetud lehtrikujuliseks. Ülejäänud muudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) nähti ette selleks, et mööduda merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada.
EhS § 11312 lõike 4 kohaselt küsib pädev asutus avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise korral üle 33 protsendi asjaomaselt asutuselt arvamust EhS §-s 1135 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse muutmise taotluse ning lisadokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise otsuse muutmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 11.12.2025. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita, lahendab TTJA taotluse Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Ene-Liis Bachmann-Bonfanti ehitusosakonna projektijuht ehitusosakonna juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Hoonestusloa taotluse muutmise taotlus 2. Adressaatide nimekiri
Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]
Vastavalt nimekirjale 11.11.2025 nr 16-7/23-03422-095
Arvamuse küsimine Elering AS-i EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli hoonestusloa taotluse muutmise taotlusele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Elering AS (registrikood 11022625) esitas 02.02.2024 TTJA-le EhS § 1133 kohase hoonestusloa taotluse EstLink 3 Eesti-Soome elektriühenduse merekaabli paigaldamiseks Soome lahte. TTJA algatas 25.07.2024 otsusega nr 1-7/24-252 kavandatavale tegevusele hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). EstLink 3 merekaabli KMH programmi avalik väljapanek toimus 31.03.2025-21.04.2025.
Lähtudes KMH programmi avaliku väljapaneku raames laekunud tagasisidest, esitas Elering AS 16.10.2025 kirjaga nr 1.1-20/2025/878 TTJA-le hoonestusloa taotluse muutmise taotluse (täiendatud 29.10.2025 ja 07.11.2025). Koostöös ekspertide ja asjaomaste asutustega (sh Eesti Geoloogiateenistus) läbi viidud analüüside tulemusel selgus, et esialgne merekaabli trassikoridor kulgeks läbi keeruka geoloogilise piirkonna Osmussaare loodenurgas, kus geoloogilised iseärasused võivad märkimisväärselt komplitseerida kaabli rajamist, suurendada paigaldusriske ning tuua kaasa stabiilsusprobleeme seoses võimalike aluspõhjaliste varingutega. Lisaks kuulub piirkond Eesti kõige seismiliselt aktiivsemate alade hulka.
Hoonestusloa taotluse muutmise taotluse kohaselt hõlmab kavandatav muudatus merekaabli trassi nihutamist loodesse, et merekaabel kulgeks alal, kus merepõhi on ühtlasem ning tehniliselt paremini läbitav. Lisaks on merekaabli randumiskoht muudetud lehtrikujuliseks, et hoonestusloaga koormatav ala läheks kokku Vabariigi Valitsuse 08.05.2025 korraldusega nr 83 algatatud EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu alaga. Eesti-Soome piiril on merekaabli ots samuti muudetud lehtrikujuliseks. Ülejäänud muudatused (väikesed kõrvalekalded trassil) nähti ette selleks, et mööduda merepõhjas asuvatest looduslikest objektidest (nt rahnud), mis võivad kaabli rajamist takistada.
EhS § 11312 lõike 4 kohaselt küsib pädev asutus avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise korral üle 33 protsendi asjaomaselt asutuselt arvamust EhS §-s 1135 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse muutmise taotluse ning lisadokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise otsuse muutmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 11.12.2025. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita, lahendab TTJA taotluse Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Ene-Liis Bachmann-Bonfanti ehitusosakonna projektijuht ehitusosakonna juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Hoonestusloa taotluse muutmise taotlus 2. Adressaatide nimekiri
Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]