Vastus

Tere!

Varsti hakkab kaks aastat (!) täis saama minu allpool saadetud kirjast,  kuid endiselt oleme olukorras, kus aktsionäre tuleb üldkoosolekute kokkukutsumisest teavitada paberkandjal üleriigilise ajalehe kaudu. See olukord on ikka päris absurdne.

Kui kaugel äriseadustiku muutmine on?

Lugupidamisega

Maie Talts

Tere!

Kirjutan teemal, mis puudutab aktsiaseltside üldkoosolekute kokkukutsumise regulatsiooni  kaasajastamise vajalikkust äriseadustikus (ÄS). See on vananenud ja ei täida sellisel kujul oma eesmärki ja on aktsiaseltsidele ebamõistlikult kulukas.

Nimelt ÄS-i §294 lg 1 sätestab:

Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Börsiaktsiaselts peab üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldama ka viisil, mis võimaldab sellele kiire juurdepääsu, kasutades selleks teabevahendeid, mille puhul võib eeldada teabe tõhusat edastamist avalikkusele kogu Euroopa Liidus.

Problemaatiline ja ajakohastamist vajab vähemalt selle sätte kolmas lause: Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

Probleemi olemus seisneb selles, et olukorras, kus paberlehtede tellimine on üha vähenev ja sisuliselt üleriigiliseks päevaleheks saab täna lugeda veel ainult ühte ajalehte “Postimees” (alates aprillist lõpetas “Eesti Päevaleht” paberlehena ilmumise https://www.err.ee/1609222581/eesti-paevaleht-lopetab-paberil-ilmumise), ei täida senine regulatsioon oma eesmärki ehk info ei jõua tegelikult aktsionärideni ning on teiselt poolt ka aktsiaseltsidele, kellel on üle 50 aktsionäri, ebamõistlikult kulukas.  Sisuliselt monopoolses seisundis “Postimees” võib küsida misatahes tasu teate avaldamise eest. Nt märtsis avaldatud teade üldkoosoleku toimumise kohta, mille sisu ei ole koostanud ajakirjanik vaid teate avaldamiseks kohustatud isik ise, kes peab seadusest tulenevalt märkima selles teates lisaks päevakorrale ka suurel hulgal muud infot, maksis sisuliselt 6000 eurot (täpselt siis 5917 eurot sh km)! Alternatiivne teadete avaldamise viis oleks postiga aktsiaraamatusse kantud aadressil teadete saatmine, mis on veel ebamõistlikum, mistõttu juba täha kehtiva regulatsiooni kohaselt on siis üle 50 aktsionäriga aktsiaseltside üldkoosolekute teadete kättetoimetamise viisiks teate avaldamine üleriigilises ajalehes. Tänaseks on see regulatsioon aga vananenud.

EfTEN Capital AS, kelle nimel kirjutan, tegutseb fondivalitsejana ja muuhulgas valitseb ka avalikku aktsiaseltsina asutatud fondi, mille aktsionäride arv on üle 6000. Kuivõrd avalik fond on noteeritud ka Tallinna börsil, siis lisaks on meil kohustus avaldada teade börsisüsteemi vahendusel, mis täna on selgelt peamine kanal, kus börsil noteeritud emitentide investorid üldkoosolekute kohta teavet hangivad. Paberlehest teate lugemist ei ole kuulnud ammu. Samas ÄS-i kohaselt on börsisüsteemi kaudu teate avaldamine täiendav ning ei võta ära kohustust ajalehes teadet avalikustada.

Üldkoosolekute toimumine on majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks minimaalselt vajalik vähemalt kord aastas. Lisaks siis veel muudel juhtudel, kui põhikirja kohaselt on vajalik üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Olukorras, kus meil puudub sisuliselt üleriigilise levikuga päevaleht, mis oleks laialdaselt kõigi poolt loetud ja/või loetavus paberlehena ei võimalda teate edastamise eesmärki enam täita, on oluline, et aktsiaseltsid saaksid oma üldkoosoleku toimumise teated aktsionäridele mõistlikult ja tänapäevaselt kätte toimetada.

Lahendus:

Lahendusena võiks üleriigilises ajalehes teate avaldamise asendada teate avaldamise kohustusega Ametlikes Teadaannetes ja aktsiaseltsi enda kodulehel, kuivõrd praeguses sõnastuses “õigus” on oma olemuselt üle 50 aktsionäriga aktsiaseltside puhul võrreldav “kohustusega”, siis see oleks kooskõlas ka Ametlike Teadaannete põhimääruse ja selles teadete avaldamise olemusega.  Lisaks jääks börsil noteeritud ettevõtetel/fondidel seniseltki kehtima kohustus avaldada teade börsisüsteemi kaudu.

Kui Ametlikud Teadaanded ei ole koht, mida tavainimene ehk igapäevaselt loeb nagu varasemalt ehk paberlehti loeti, siis aktsiaseltsi enda kodulehel avaldamisele lisaks oleks tegemist riigi peetavas andmebaasis teate avaldamine analoogne neile teadetele, mida tuleb avaldada ka teiste oluliste toimingute nagu  nt aktsiakapitali vähendamise või suurendamise korral. See tagab ka usalduväärsuse, et teade, mis on avaldatud aktsiaseltsi enda kodulehel on sama ja avaldatud just sel kuupäeval.

Ametlikes Teadaannetes ühe alajaotuse lisamine ei toiks olla ülemäära keerukas ega kulukas.

Oluline on siin märkida, et Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest tuleb täna tasuda riigilõivu 7 eurot, mis ei ole võrreldav sellega, milliste kuludega on seotud aktsiaseltsidele lehes teate avaldamise kohustus.

Sõnastuse ettepanek:

Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid sellisel juhul on juhatusel kohustus avaldada üldkoosoleku toimumise teade aktsiaseltsi kodulehel ja Ametlikes Teadaannetes. Börsiaktsiaselts peab üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldama ka viisil, mis võimaldab sellele kiire juurdepääsu, kasutades selleks teabevahendeid, mille puhul võib eeldada teabe tõhusat edastamist avalikkusele kogu Euroopa Liidus

Juhul, kui eeltoodu osas on küsimusi või teema vajaks täiendavat selgitamist, olen avatud seda tegema.

Kiiret vastust ja muudatusi ootama jäädes.

Lugupidamisega

Maie Talts