| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 1-12/3846 |
| Registreeritud | 12.11.2025 |
| Sünkroonitud | 13.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
| Sari | 1-12 Komisjonide, nõukogude ja töögruppide koosolekute protokollid |
| Toimik | 1-12/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaagentuur |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaagentuur |
| Vastutaja | Ivan Sergejev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Keskkonnaagentuur edastab teile e-posti teel järgmise dokumendi:
Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 3.11.25 kohtumise protokoll (11.11.2025 09:04 nr 1-2/25/15).
Lugupidamisega
Keskkonnaagentuur
Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn
[email protected]
www.keskkonnaagentuur.ee
Maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekt
3.11.25 juhtrühma 11. kohtumine
Päevakord
M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T
1. Andmete õigusanalüüs
2. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem
3. METKi ülevaade ning maa- ja mullaseire raamistiku
loomine.
4. Kiire kokkuvõte vahepealsetest arengutest (sh
mullaseire direktiiv, pruunalad, maahõive õigusanalüüs,
märgalade mask ja konverents).
Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus, nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral
• Ajakava: minikonkurss pärast juhtrühma kooskõlastust, kestus kuni 31.03.2026. • Eeldatav maksumus 30 000 eurot + KM
• Käsitletakse vähemalt 5 konkreetsemat näidisjuhtumit, sh nt (lõplik valik tehakse koostöös tellijaga): o PANDA andmebaas (Eesti põllumuldade agrokeemiliste näitajate digitaalne andmekogu) jm mullaanalüüsid/-proovid; o KMH/KSH ja ärisaladus; o keskkonnaseire (kohapõhise) tegemise piirangud, sh mis on üldse “keskkonnaseire” (nt lisaks riiklikule seirele
loakohustusest tulenev järelseire, ettevõtete omaseire, teatud tingimustel ka loodusvaatlused?), kas rolli mängib ka andmete kogumise viis (kohapealsed uuringud, seadmetega seire, sh nii maapealsed kui ka kaugseireseadmed, salvestavad ja mittesalvestavad jne), metoodika ja seire tegija või tellija; kuidas õiguslikke küsimusi lahendada, et andmed oleks tagatud, aga kellegi õiguseid ei rikutaks jne.
• Ülevaade, kuidas piiratakse ning kas ja millises ulatuses on õigus piirata keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavust ja kasutust ning millised on kohustused andmete kättesaadavaks tegemisel.
• Analüüs annab olulise sisendi maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomiseks ja rakendamiseks, kuna loodav juhtimissüsteem baseerub eri tüüpi ja eri kasutuspiirangutega keskkonnaandmetel ning nende efektiivsel ristkasutusel.
Dubleerimist teiste õigusanalüüsidega ei tuvastanud. Seos LKSi muudatusega: • Lisatakse § 141, millega antakse õigus viibida võõral maal LKS alusel riigi kavandatud või tellitud seire, uuringu või
inventuuri tegemiseks. • Seletuskiri: seostatud PS-ga (rahvuslik rikkus, talumiskohustus), teavituskohustus, sh karmimad nõuded õuemaal,
isikuandmete töötlemise teema, nõudeks HMS § 39 kohane ekspertiis.
Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive JUHTIMISSÜSTEEM
• TA projekti peamine eesmärk. • Eesmärk on keskkonna- ja kliimaeesmärkidele tuginedes tuua välja kogu
Eesti praegune lähenemine maakasutuse korralduse ja juhtimise läbi, vajadusel tervikliku ja just eesmärkidest lähtuva kaardikihtide kogumi kombineerimine ning lähenemise väljapakkumine, kuidas eri vajaduste konkureerimisel maakasutuse ja -hõive toimiks.
• Vajalik laiapõhjaline kaasamine, ajurünnakud alanud. • Millest juhtimissüsteem koosneb?
o Kontseptsioon, raamistik, ruumiandmed, kaardistus? • Kas TA konkurss? • Eeldatav maksumus 700 000 eurot (niipalju on maahõive plokis jääk)? • Tähtaeg 2027 lõpp. • Juhtrühma esmane kooskõlastus/arvamus – aruteluks.
Teel andmepõhise, tasakaalustatud ja tõhusa maakasutuse otsustamise poole
Terviklik maa- ja mullakasutuse, sh maahõive JUHTIMISSÜSTEEM: probleemid ja tegevuskava Terviklik juhtimismudel andmestike kokku toomiseks ja funktsionaalseks rakendamiseks.
Maakasutuse otsuste tegemise juhtimise neli peamist kitsaskohta
• Metoodika puudumine: Puudub kokkulepitud ja ühiskondlikult tasakaalustatud metoodika maakasutuse ja selle muutuste usaldusväärseks mõõtmiseks ning väärtustamiseks.
• Huvide killustatus: Erinevad huvid (riik, KOV, maaomanikud, looduskaitse jt) on killustunud ja puudub selge raamistik konkureerivate huvide tasakaalustamiseks otsustusprotsessides.
• Andmete ristkasutuse puudujäägid: • Olemasolevad ruumiandmed ja kaardistused ei pruugi ühilduda ning neil puudub sidusus eri ametite vahel. • Puudub lihtne, usaldusväärne ja teaduspõhine süsteem andmete praktiliseks rakendamiseks otsustes
(riigiasutused, planeerijad, maakasutajad). • Puudub süsteem maahõive mõjude terviklikuks hindamiseks.
• Otsustusprotsesside bürokraatia: • Protsessid on sõltuvad üksikotsustest, tervikvaade ja hierarhia puudub. • Põhimõtteid rakendatakse ebaühtlaselt, liigne bürokraatia piirab efektiivsust. • Puudub terviklik juhtimismudel andmestike kokku toomiseks ja funktsionaalseks rakendamiseks.
Tervikliku juhtimissüsteemi loomine Terviklik juhtimismudel andmestike kokku toomiseks ja funktsionaalseks rakendamiseks.
1. Andmete Konsolideerimine ja Suur Pilt:
• Alustame kõigi asjakohaste andmete info koondamisega.
• Võtame aluseks mullaseire direktiivi definitsioonid, et tagada sidusus ja ühtsus.
• Loome konsolideeritud maakatte andmemudeli juhtimissüsteemi aluseks.
2. Otsustusprotsesside kaardistus:
• Vaatame detailselt üle, mis otsuseid on vaja maakasutuse alal teha.
• Analüüsime, kes otsuseid teeb ja mis on nende pädevusnõuded.
3. Rolli- ja pädevusanalüüs:
• Määratleme puudujäägid pädevuses, vajaduse lihtsustamise ja parema defineerimise järele.
• Kaardistame kooskõlastuste/kinnituste segaduse mõju otsuse kvaliteedile ja kiirusele.
4. Juhtimissüsteemi arendus:
• Lõpptulemuseks on terviklik maahõive juhtimissüsteem ehk "Töölaud".
• Süsteem peab olema laiendatav uute andmetega.
• Loome sobiliku funktsionaalsuse vastavalt kasutajate vajadustele (detailne vs. üldistatud ülevaade).
Ühine tööriist kiireteks ja analüütilisteks otsusteks
• Vältida killustatust: Praegu tehakse otsuseid eri andmetel, mis nõuab korduvat andmete kogumist, tekitab segadust ja aeglustab protsesse.
• Tööriista loomine: Arendada välja standardiseeritud tööriist, mis võimaldab: • Teha otsuseid kiirelt, tõhusalt ja samadel alustel.
• Põhjendada otsuseid ühiskonnale analüütilise ja teaduspõhise alusega.
• Visioon: Süsteem, mis toetab poliitilist tahet ja reaalajas vajadusi, tagades maahõive tasakaalustatud ja vastutustundliku juhtimise.
Mullaseire ja vastupidavuse direktiivi rakendamisega seotud seire- ja hindamiskulude hinnang
Evelin Pihlap, Elsa Putku
Mullastiku valdkond
03.11.25
Eesti maaelu tark vara
Milleks meile üldse mulla seisundi hindamine?
Inim- tervis
Elurikkus
Toidu tootmine
Mulla seisund
Kliima- muutus
Veehoiu- võime
Joogi- vesi
Kahjuri- kindlus
Mulla seisund on aluseks teadlikule ja jätkusuutlikule maa kasutamisele, mis kaitseb nii loodust, vett, kliimat kui ka toidutootmist.
Mullaseire annab meile ülevaate mulla seisundist
Öko- süsteem
Ehtne näide, mis juhtub, kui me mulla seisundile tähelepanu ei pööra
− Maailma viljakaim piirkond- Central Valley Californias
− Üleharimine on viinud Central Valley kõrbestumiseni
‒ Jah, üldplaanis on meil Eestis hetkel hästi, aga peame meeles pidama, et
kliimamuutusega suureneb toidutootmise surve Põhja-Euroopas
California Kõrbestumine
https://www.linkedin.com/pulse/land-degradation-looming-environmental-crisis-anumeenacare https://storymaps.arcgis.com/stories/ad648442720f4c30b7b37e4058a97c06
Mullaseire Eestis
– Tänasel hetkel on kahjuks Eesti mullaseire üsna õhuke. Eesti mullaseire katab ja kirjeldab väga väikese osa Eesti mullastikust.
– Riiklik seire keskkonnaseire seaduse alusel – Metsaseire – muuhulgas mõõdetakse ka metsamuldade keemilisi
näitajaid
– I astme metsaseire – 101 ala
– II astme metsaseire – 6 ala
– Mullaseire – spetsiaalselt orienteeritud muldade seiramisele
– 27 põlluala
– 10 metsaanaloogi
– Kompleksseire- maismaaökosüsteemide seisundit ja muutusi kahel seirealal (Vilsandi ja Saarejärve)
– LUCAS muld – ca 200 ala, 2022 a 367 ala
Süstemaatiline muldade seire Eestis
Olemasolevad seireandmed jagunevad kahte perioodi: 1983–1992 ning 2002– tänapäev.
Praegu kuulub mullaseire riikliku keskkonnaseire programmi, mida haldab Keskkonnaagentuur.
Metsaseire (101 – I astme ala, 6-II astme ala), puu tähistus
Mullaseire (27 põldu ja 10 metsaanaloogi), viljapea tähistus
Sama perioodi kohta alade võrdlus maakatte alusel
220 seireala 120 seireala
LUCAS vs kohalikud andmed
2*2 km ruut LUCASes
2009; 13,21% 2015; 14,44% 2018; 14,43%
Kokkuvõte seiretest
– Seireintervallid on erinevad varieerudes 3-15 aastat sõltuvalt seireprogrammist.
– Proovivõtumetoodikad erinevad seireprogrammide vahel:
– Võrgustikupõhised on metsaseire ja LUCAS
– Proovivõtusügavus on kõikide seireprogrammide vahel erinev
– Üksikproovid mullaseires, koondproovid metsaseires ja LUCAS muld seires
– Sügavkaeved rajatakse metsa- ja mullaseires
– Peamised mulla füüsikalised-keemilised näitajad kattuvad seireprogrammide vahel, ent laborianalüüside meetodid erinevad paljudel mulla näitajate puhul, mistõttu üks-ühele võrdlus on väga piiratud.
– LUCAS-e teoreetilised proovivõtukohad vs päris asukohad.
– Maakatte kategooriate alused. Kasulik oleks tekitada seosetabel erinevate klassifitseerimiste lõikes.
– Eesti mullaseire katab ja kirjeldab väga väikese osa Eesti mullastikust. 37 seirealaga ei ole võimalik luua mullaseire direktiivis põllumaa jaoks siht- ja läviväärtuseid.
– Mullas toimuvad protsessid ja muutused pika aja möödudes. Oluline, et mullaseire peab olema harmoniseeritud, pidev ja seiremetoodikad ei tohi muutuda.
Mullaseire direktiiv kiideti heaks
Mis nüüd edasi saab?
Mullanäitajad mullaseire direktiivis
Mullaseire direktiivi alusel on mulla seisundit kirjeldavad näitajad (mulla degradeerumise aspektid) jagatud neljaks:
A osa—mulla tunnused, mille kohta on kehtestatud heas seisundis mulla kriteeriumid liidu tasandil:
– Sooldumine
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
– Alusmulla tihenemine
B osa—mulla tunnused, mille kohta kehtestatakse heas seisundis mulla kriteeriumid liikmesriikide tasandil:
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus
– Mullaerosioon
– Mulla saastatus
– Mulla veesäilitamis- ja infiltreerimisvõime vähenemine
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
C osa—mulla tunnused, millel ei ole kriteeriume. Eesmärk hinnata ökosüsteemi teenuste vähenemist
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus
– Hapestumine
– Pealismulla tihenemine
– Mulla elurikkuse vähenemine
– Mulla saastatus
D osa— mulla katmise ja mulla eemaldamise näitajad – Mulla katmine ja mulla eemaldamine
Mullanäitajatest- kui palju me täna juba neid seirame?
– Mulla tunnustest kaetakse täna: – mullaseires raames 11 mullatunnust (direktiivi alusel nendest 10 kohustuslikku
ja 1 valikuline)
– metsamullaseires 9 mullatunnust (direktiivi alusel nendest 7 kohustuslikku ja 2 valikulist).
– Tänaseks on täiesti katmata mullelustiku seiramine ning mulla katmise ja mulla eemaldamise hindamine.
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Mullaseire direktiiv – mullaseire valikuuring, artikkel 4
– mullastikupiirkond (soil district) – liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on käesoleva direktiivi kohaselt piiritlenud;
– mullastikuüksus (soil unit) – mullastikupiirkonna ruumiliselt eraldiseisev ala, mis tekib ruumiandmete ühisosast, mida kasutatakse selles mullastikupiirkonnas statistilise homogeensuse kriteeriumina;
Mullastikuüksused – 3 peamist aspekti nende loomisel
1. kindlaksmääratud mullastikupiirkonna geograafiline ulatus
2. mullatüüp – miinimumnõudena vastavalt Euroopa Liidu ja piirnevate riikide mullaregioonide kaardile (Mullaregioonide kaart) (Joonis 2). Sellel kaardil on väga väike resolutsioon (1: 5 000 000), detailide tase on madal ja kaart on väga üldistav.
Mullastikuüksused – 3 peamist aspekti nende loomisel
1. kindlaksmääratud mullastikupiirkonna geograafiline ulatus
2. mullatüüp – miinimumnõudena vastavalt Euroopa Liidu ja piirnevate riikide mullaregioonide kaardile (Mullaregioonide kaart) (Joonis 2). Sellel kaardil on väga väike resolutsioon (1: 5 000 000), detailide tase on madal ja kaart on väga üldistav.
Alternatiiv kasutada Eesti põhimuldade rühmasid - 12
Mullastiku valdkonnad
Alternatiiiv kasutada Eesti mullastiku
valdkondasid – eelis, et need hõlmavad endas
erinevaid aspekte ((geoloogiline ehitus,
mulla lähtekivimid, pinnamood, veeolud, taimkate), mullastik ning maa põllu- ja metsamajanduslik
kasutamine))
8 mullastiku valdkonda ja 20 allvaldkonda.
Võrreldes 1950 aastaga on olemas mullastiku kaart, siis saaks neid valdkondade piire paremini täpsustada ja see võiks olla üheks võimalikuks sisendiks mullastikuüksuste loomisel.
Mullastikuüksused – 3 peamist aspekti nende loomisel
3. Maakasutuse kategooriad (välja arvatud veekogud) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/841 ehk LULUCF maakasutuskategooriatele lihtsustamaks kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud raporteerimisi. LULUCF maa-aruandluskategooriad millega peaks mullastikuüksuste puhul arvestama on:
– metsamaa
– põllumaa
– rohumaa
– märgalad
– asulad
– muu maa
– Lisaks jaotatakse KHG inventuuris veel iga maakategooria majandatavaks/mittemajandatavaks (ainsana on mittemajandatav osa märgalade kategoorias).
– Mullastikuüksuste moodustamise eelduseks oleks maakasutuskategooriate ruumiline andmekiht, mida Eestis kahjuks ei ole.
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Proovivõtupunktide määratlemine
– Mullaseire direktiivi lisa II, A osa selgitatakse kuidas määratleda mullaseire proovivõtupunktid mulla seisundi hindamiseks.
– Mulla seisundit (A ja B osa) tuleb hinnata iga mullastikupiirkonna igas mullastikuüksuses.
– C osas segane, missugune valim olema peaks.
– Metoodika: juhusliku kihtvalim, stratifitseerimine vastavalt mullastikuüksustele, varasemate seirete kaasamine seirevõrgustiku loomisesse.
– NB! maksimaalne lubatud viga (või variatsioonikordaja) on 5 %.
– Valimi jaotus ja suurus määratakse kindlaks asjakohaste protseduuridega (nt Betheli algoritmiga (Bethel, 19891)), millega on võimalik arvesse võtta maksimaalset lubatud hindamisviga.
Proovivõtupunktide määratlemine
– Mullaseire direktiivi lisa II, A osa selgitatakse kuidas määratleda mullaseire proovivõtupunktid mulla seisundi hindamiseks.
– Mulla seisundit (A ja B osa) tuleb hinnata iga mullastikupiirkonna igas mullastikuüksuses.
– C osas segane, missugune valim olema peaks.
– Metoodika: juhusliku kihtvalim, stratifitseerimine vastavalt mullastikuüksustele, varasemate seirete kaasamine seirevõrgustiku loomisesse.
– NB! maksimaalne lubatud viga (või variatsioonikordaja) on 5 %.
– Valimi jaotus ja suurus määratakse kindlaks asjakohaste protseduuridega (nt Betheli algoritmiga), millega on võimalik arvesse võtta maksimaalset lubatud hindamisviga.
A osa:
– Sooldumine—rakendub erand
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
– Alusmulla tihenemine – rakendub erand
B osa:
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus- rakendub erand
– Mullaerosioon
– Mulla saastatus—raamistiku loomine
– Mulla veesäilitamis- ja infiltreerimisvõime vähenemine
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
C osa: jääb selgusetuks, kui suur peaks olema antud proovipunktide valim ja missuguseid mullastikupiirkondi või mullastikuüksuseid katma peaksime.
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus
– Hapestumine
– Pealismulla tihenemine
– Mulla elurikkuse vähenemine- kohustuslik 5% proovialadest
– Mulla saastatus- raamistiku loomine
D osa:
– Mulla katmine ja mulla eemaldamine
Mullatunnuseid ei pea
määrama igas proovipunktis
A osa:
– Sooldumine—rakendub erand
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
– Alusmulla tihenemine – rakendub erand
B osa:
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus- rakendub erand
– Mullaerosioon
– Mulla saastatus—raamistiku loomine
– Mulla veesäilitamis- ja infiltreerimisvõime vähenemine
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
C osa: jääb selgusetuks, kui suur peaks olema antud proovipunktide valim ja missuguseid mullastikupiirkondi või mullastikuüksuseid katma peaksime.
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus
– Hapestumine
– Pealismulla tihenemine
– Mulla elurikkuse vähenemine- kohustuslik 5% proovialadest
– Mulla saastatus- raamistiku loomine
D osa:
– Mulla katmine ja mulla eemaldamine
Mullatunnuseid ei pea
määrama igas proovipunktis
Kõik erandid on vaja läbi käia
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Mullanäitajatest ja laborimetoodikatest
– Väga oluline on tagada mullamõõtmiste kvaliteet ja võrreldavus, rakendades asjaomastes laborites kvaliteedijuhtimissüsteemi praktikat. – Piisav, kui laboril üks akrediteering mis tahes metoodika jaoks.
– Laborimeetodid ja standardid alati ei ühti direktiivi poolt etteantud standardiga (näiteks raskmetallide määramise meetod).
– Võimalik kasutada muid samaväärseid metoodikaid: – millega määratakse kindlaks sama parameeter või tunnus
– mille puhul on tõendatud, et saadakse samasugused tulemused nende korratavuskoefitsiendi (0,95) piires
Mullanäitajatest ja laborimetoodikatest
– Väga oluline on tagada mullamõõtmiste kvaliteet ja võrreldavus, rakendades asjaomastes laborites kvaliteedijuhtimissüsteemi praktikat. – Piisav, kui laboril üks akrediteering mis tahes metoodika jaoks.
– Laborimeetodid ja standardid alati ei ühti direktiivi poolt etteantud standardiga (näiteks raskmetallide määramise meetod).
– Võimalik kasutada muid samaväärseid metoodikaid: – millega määratakse kindlaks sama parameeter või tunnus
– mille puhul on tõendatud, et saadakse samasugused tulemused nende korratavuskoefitsiendi (0,95) piires
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Heas seisundis mulla kriteeriumid
– Hinnatavad mullatunnused on mulla seisundi hindamise aluseks.
– Mulla seisundi hindamiseks peavad liikmesriigid rakendama heas seisundis mulla kriteeriume, mis hõlmavad järgmist: – I lisa A ja B osades loetletud mittesiduvad kestlikud sihtväärtused—
kajastavad käesoleva direktiivi püüeldavat pikaajalist eesmärki ega kohusta tegutsema
– Operatiivsed läviväärtused—väärtused, mis käivitavad asjakohased meetmed mulla seisundi säilitamiseks või taastamiseks.
Lihtsas keeles: anda numbriliselt mullale hea, keskmise ja halva seisundi hinnang
Heas seisundis mulla kriteeriumid
– Hinnatavad mullatunnused on mulla seisundi hindamise aluseks.
– Mulla seisundi hindamiseks peavad liikmesriigid rakendama heas seisundis mulla kriteeriume, mis hõlmavad järgmist: – I lisa A ja B osades loetletud mittesiduvad kestlikud sihtväärtused—
kajastavad käesoleva direktiivi püüeldavat pikaajalist eesmärki ega kohusta tegutsema
– Operatiivsed läviväärtused—väärtused, mis käivitavad asjakohased meetmed mulla seisundi säilitamiseks või taastamiseks.
Lihtsas keeles: anda numbriliselt mullale hea, keskmise ja halva seisundi hinnang
Looduslik foon? Looduslikud protsessid?
Heas seisundis mulla kriteeriumid
Mingist hetkest jõutakse platoole, kus muutusi või efekti ei toimu
Klöffel et al. (2024)
Rootsi mullaseire näitel:
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Erosioonimudelid
– Mulla ärakande hindamine peab hõlmama kõiki asjakohaseid erosiooniprotsesse, nagu vee- ja tuuleerosiooni ning saagikoristuse ja mullaharimisega seotud erosiooni.
– Täna suudame siseriiklikult hinnata ainult vee-erosiooni USLE mudeli kaudu (t/ha/aastas).
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Mulla katmise hindamine
– Vaja läbi töötada direktiivi poolt antud definitsioonid (direktiivis artikkel 3 ja lisa I)
– Definitsioonide alusel luua metoodikad
– Valideerida algandmestiku olemasolu
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Maksumuse analüüs
Laboriteenuste analüüs
– Käisime läbi laboriteenused: METK, EKUK, LABRIS ja EMÜ
– Ettevõtete hinnakirjad pole avalikud – kliendile rakendub konfidentsiaalsuse nõue, mis keelab hindu kolmanda
osapoolega jagada
Mida meil on kohustuslik katta?
Mullanäitaja Teenusepa
kkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik A-
osas
Elektrijuhtivus METK 11.55 NB! Rakendub erand- ei pea
igas proovis määrama
Orgaaniline
süsinik METK 29
Lõimis EMÜ 26
kohustuslik, et arvutada
orgaanilise süsiniku ja savi
suhet
Lasuvustihedus EMÜ 6 NB! Rakendub erand- ei pea
igas proovis määrama
VAHESUMMA A-OSAS Kuni 72.55 EUR
Mida meil on kohustuslik katta?
Mullanäitaja Teenusepa
kkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik A-
osas
Elektrijuhtivus METK 11.55 NB! Rakendub erand- ei pea
igas proovis määrama
Orgaaniline
süsinik METK 29
Lõimis EMÜ 26
kohustuslik, et arvutada
orgaanilise süsiniku ja savi
suhet
Lasuvustihedus EMÜ 6 NB! Rakendub erand- ei pea
igas proovis määrama
VAHESUMMA A-OSAS Kuni 72.55 EUR
Lõpphind sõltub, kui palju peame analüüse teostama
Mullanäitaja Teenuse-
pakkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik B-
osas
Ekstraheeruv fosfor METK 8 NB! Rakendub erand
Raskmetallide
kontsentratsioon
mullas: As, Sb, Cd, Co,
Cr, Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V,
Zn
EKUK 170
NB! Rakendub erand.
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
Orgaanilise saasteaine
kontsentratsioon EKUK ?
NB! Rakendub erand.
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
mulla veemahutavus EMÜ 28
Küllastunud mulla
veejuhtivus– Ksat EMÜ 10
Areatsioonipoorsus EMÜ 14
VAHESUMMA B-OSAS Alates +230 EUR NB! Ei ole lõplik hind
Mullanäitaja Teenuse-
pakkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik B-
osas
Ekstraheeruv fosfor METK 8 NB! Rakendub erand
Raskmetallide
kontsentratsioon
mullas: As, Sb, Cd, Co,
Cr, Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V,
Zn
EKUK 170
NB! Rakendub erand.
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
Orgaanilise saasteaine
kontsentratsioon EKUK ?
NB! Rakendub erand.
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
mulla veemahutavus EMÜ 28
Küllastunud mulla
veejuhtivus– Ksat EMÜ 10
Areatsioonipoorsus EMÜ 14
VAHESUMMA B-OSAS Alates +230 EUR NB! Ei ole lõplik hind
Mullanäitaja Teenusepa
kkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik C-
osas
Üldlämmastik EKUK 24 NB! Rakendub erand
Happesus (pH) METK 7.5
PFOS EKUK 180
NB! Rakendub erand-
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
Taimekaitse-
vahendi jääkide
kontsentrat-
sioonid
EKUK
(glüfosaat
ja AMPA)
140 NB! Rakendub erand-
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist LABRIS
(334
ühendit)
479.81
bakterite ja seente
DNA
ribakoodistamine
METK 110 NB! Rakendub erand
Mulla ärakanne ? ? Eestis suudab katta ainult
vee-erosiooni hindamist
VAHESUMMA C-OSAS Alates +941.31 EUR NB! Ei ole lõplik hind
Mullanäitaja Teenuse-
pakkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik D-osas
Kaetud ja
eemaldatud muld
kokku
? ?
Teenusepakkuja ja hinna
kujunemiseks on vaja läbi
töötada direktiivi poolt antud
definitsioonid (direktiivis
artikkel 3 ja lisa I), selle alusel
luua metoodikad, valideerida
algandmestiku olemasolu ning
seejärel otsida võimalikud
teenusepakkujad ja teha
kuluanalüüs.
Mulla katmine ja
mulla eemaldamine,
tehiskatte
eemaldamine ja
netokatmine
? ?
Asulapiirkonnad
kokku ? ?
Maakasutuse
muutumine
asulapiirkonna
suunas ja vastupidi
? ?
VAHESUMMA D-OSAS ?
Üks osa on laborianalüüse läbi viia, kuid selleks on mulla proove vaja— ehk iga mullaseire lahutamatu osa on lisanduvad kulud
Lisanduvad kulud Teenusepakkuja Ühik
Hind km-ta
2025. aastal
(EUR)
Proovivõtt
Mullaprofiil (1m) METK Sügavkaeve 250
Standardne mullaproovi võtmine METK Proov 12
Silindriproovi võtmine (mulla füüsikalised analüüsid) EMÜ Proov 16
EMÜ Proov ?
Sõidukulud km 0.5? EUR/km
Proovivõtjate koolitamine Vajab selgitamist, kes on ametlik mullaseire läbiviimise vastutaja,
seeläbi ka proovivõtjate koolitaja ja missugused on tööjõukulud
Varustus
Proovikarbid tk 0.10
Silindrid mulla füüsikaliste proovide võtmiseks Eijkellkamp tk 25
Haamer silindriproovi võtmiseks tk 150
Tõukur silindrite jaoks tk 200
Proovide ettevalmistus
Proovi ettevalmistus (kuivatamine, purustamine,
sõelumine) METK Proov 10
Proovi peenestamine ja sõelumine EKUK Proov 4
Proovi kuivatamine EKUK Proov 2
Proovi sõelumine ja kuivatamine EMÜ Proov 4,25
Laborite metoodikate arendus ?
Proovide saatmiskulud Vajab selgitamist, mis analüüse peame väljaspoolt sisse tellima ja kas
meile rakenduvad saatmiskulud
Proovide hoiustamine Vajab selgitamist, kuna proovide hoiustamine sõltub teenusepakkujast
ja rakenduvast laborimeetodist
Andmete hoiustamine Vajab selgitamist, mis andmebaasi kasutada ja kes andmebaasi haldab
Mullaseire andmetöötlus ja aruannete koostamine Vajab selgitamist, kes on
mullaseire läbiviija
Tööjõu-
kulu ?
Aitäh!
1 (4)
PROTOKOLL
Tallinn 11. november 2025 nr 1-2/25/15
Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja
jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks.
Uurimisprogramm“ juhtrühma 3.11.25 kohtumise protokoll
Algus kell 16.00, lõpp kell 17.00
Toimumise koht: Microsoft Teams Juhatas Antti Tooming
Protokollis Madli Linder
Juhtrühma liikmetest osalesid Taimar Ala, Timo Kark, Marju Keis, Madli Linder, Katrin
Rannik, Antti Tooming ning juhtrühma liikme Kati Tamtiku asendajana Anu Nemvalts; püsivaatlejatest Taimo Aasma, Sandra Aasmäe, Helve Hunt, Vello Kima, Kerli Kirsimaa, Eike
Lepmets, Andres Levald, Martin Maddison, Tiit Oidjärv, Reena Osolin, Kristi Parro, Aire Rihe; Mulla koostöökeskuse teema ning mullaseire direktiivist tulenevate kohustuste ülevaate ajal ka külalisesineja Evelin Pihlap.
Puudusid juhtrühma liikmed Raili Allmäe, Marko Arula, Madis Pärtel, Laura Remmelgas, Ivan Sergejev, Liis Sipelgas, Kati Tamtik, püsivaatlejatest Harry Kuivkaev, Argo Peepson, Anna Semjonova, Janika Laht, Krisela Uussaar ja Kätlin Viik.
Päevakord
1. Keskkonnaandmete õigusanalüüs.
2. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomine. 3. Ettekanne mullaseire direktiivi rakendamisega seotud seire ja hindamiskulude hinnangust
ning edasine maa- ja mullaseire raamistiku loomine.
4. Lühiülevaade vahepeal toimunust. 5. Järgmine kohtumine.
Protokolli lisad:
Lisa 1. Projekti (edaspidi TA projekt) täna käsitletavaid tegevusi tutvustavad slaidid.
Lisa 2. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) ettekande slaidid.
1. Keskkonnaandmete õigusanalüüs
Kuulati:
Madli: TA projektis on järgmiseks õigusliku nõuandeteenuse raamlepingute raames
plaanitavaks minikonkursiga tellitavaks õigusanalüüsiks „Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus, nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral“. Lähteülesanne on juhtrühmale saadetud 22. juulil 2025. a, uuendatuna 7. oktoobril
2 (4)
2025. a ning uuesti 30. oktoobril 2025. a. Lähteülesannet on käsitletud lähemalt juhtrühma
13.10.2025 koosolekul, kus tehti ülesandeks täpsustada võimalikku dubleerimist teiste algatustega. Dubleerimist ei tuvastatud (sh keskkonnamõju hindamise tõhustamise ja
kiirendamise protsessis tellituga). Nagu varem ja ka lähteülesandes kirjas, siis tuleb õigusanalüüsi tegemisel arvestada looduskaitseseaduse (LKS) muudatusettepanekuga, täpsemalt LKSi lisatava §-ga 141, mis käsitleb riikliku seire, uuringu ja inventuuri tegemisel
kinnisasja valdaja teavitamist ning muud vastastikust suhtlust. Vt ka slaid lisas 1.
Arutati ja otsustati:
õigusanalüüsiga minnakse edasi (eeldatav maksumus on umbes 30 000 eurot + käibemaks),
lähteülesandesse lisatakse Taimo soovitatud täiendus, et tööst selguks ka, mis on „seire“, „uuring“ ja „inventuur“.
2. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomine
Kuulati:
Madli juhatas meeldetuletuseks lühidalt sisse, et juhtimissüsteemi loomine on TA projekti peamisi eesmärke. Aire rääkis, kuhu vahepeal toimunud mõtterünnakute tulemusel kontseptsiooniga ollakse jõutud. Detaile vt slaididelt lisas 1.
Arutati:
Tiit: hetkel on Riigikantselei Innofondi koostamisel temaatiliselt seonduv taotlus, mis mh käsitleb ruumiandmete koostoimelisust, sh prototüübib lahendusi. Praeguse TA projektist
plaanitava osas sobib, et selle fookus on nüüd mõnevõrra kitsamaks tehtud, sest TA projektist ei ole võimalik kõigile maailma probleemidele lahendust leida. Vello nõustus ning lisas, et
kaardistuste ja andmestike puhul, mis hetkel on killustunud ja laiali, on selle töö käigus eelkõige esialgu mõistlik keskenduda andmemudeli loomisele, põhjalikke kaardistusi saab edasiste tööde raames teha.
Taimo uuris, kas õiguslikku aspekti peaks veel eraldi üle rõhutama, kaasama juriste? Madli ja
Aire selgitasid, et baasanalüüsina on TA projekti raamlepingute raames juba käivitunud õigusanalüüs „Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive suunamise õiguslike aluste analüüs erinevatel valitsemis- ja reguleerimistasanditel“, aga juhtimissüsteemi loomise ja rakendamise
juurde on kindlasti ka juristi vaja. Antti: jurist peaks olema kaasatud nii tellija asutuste kui ka tulevase juhtimissüsteemi loomise töövõtja poolt.
Tiit tõi välja, et enne, kui otsustatakse juhtimissüsteemi tellimise eeldatav maksumus, oleks vajalik teha turu-uuring.
Otsustati: ettepanekud ja asjade seis võetud teadmiseks, lähteülesandega tegeletakse edasi.
3. Ettekanne mullaseire direktiivi rakendamisega seotud seire ja hindamiskulude
hinnangust ning edasine maa- ja mullaseire raamistiku loomine Kuulati:
Antti andis seireteema sissejuhatuseks lühiülevaate vahepeal toimunust kavandatava Mulla Koostöökeskuse osas: koostöökeskuse idee on hea ning leidis ning alustuseks testime, kuidas
3 (4)
see tööle hakkab, esialgu on tegu vabatahtliku koostööformaadiga. METK on koordineerivas
rollis, katseperiood 1 a ja siis vaatame, kuidas toimib ning otsustame, kas vaja roteerida juhtimise osas, kas oleks juriidiliselt vaja mingit uut formaati jne. METK täpsustab
koostööformaati ja siis teeme hea või vaba tahte kokkuleppe. Kaasata ka MARU jt asjakohased asutused. Järgmises juhtrühmas võiks uuesti rääkida, millised arengud selles osas toimunud on.
Evelin Pihlap (METK) tegi ülevaate tema osalusel 2025. a kevadel TA projekti raames koostatud analüüsist „Mullaseire ja vastupidavuse direktiivi rakendamisega seotud seire- ja
hindamiskulude hinnang“. Detaile vt slaididelt lisas 2. Arutati:
• Kogukulud Antti: keskne küsimus on, mis saab olema riigi kogukulu aastas, suurusjärk? Evelin: praegu otsest vastust anda ei saa, see selgub siis, kui on paika pandud mullastikuüksused
ja proovipunktide valimid ning tehtud tööd ka teiste ettekandes välja toodud lahendamist vajavate küsimuste lahendamiseks.
Anu: kuidas on arvestatud kaudsete kuludega, täpsemalt laborimeetodite akrediteerimiseks vajalike kuludega? Üks asi on labori akrediteering, aga teine konkreetse meetodi akrediteering,
need on ka vahest väga kulukad. Kui kulusid arvestada, siis need ka juurde arvestada. Evelin: see on kindlasti lisanduv kulu, kui teenusepakkuja peab teatud akrediteeringu läbi
tegema, sest nad peavad proove saatma ringtestidele, et akrediteeringut üldse kätte saada. Eestis aga vastavat võimekust juba on, nt on akrediteeritud labor METKis.
• Mis edasi? Evelin märkis veel, et METK oli EJP Soili konsortsiumis, millel on käimas jätkuprojekt koostöös kõigi ELi liikmesriikidega, kus proovitakse kõiki seireandmeid omavahel
harmoniseerida, võrrelda, ülekandefunktsioone luua. See on mh osa vajalikust eeltööst.
Madli, Aire: tegeleme edasi Eestile vajaliku maa- ja mullaseireraamistiku loomisega, esmane lähteülesanne sai juba eelmiseks juhtrühma koosolekuks valmis, aga siis ei olnud veel kinnitatud mullaseire direktiiv. Nüüd, pärast kinnitamist on meil uuesti vaja lähteülesanne läbi
vaadata, et kaetud saaks kõik olulised vajadused, sh kõik need küsimused, mis Evelin täna välja tõi, ning vastav tegevuskava paika panna.
Aire: lähteülesande tähtaeg on 2026. a jaanuar. Enne seda loome temaatilise seirekogu ja arutame nendega asja läbi, alustades täna tutvustatud METKi tööst.
Antti: palve on kaasata seirekogusse kõik, kes selle seireteemaga seotud ja enne
lähteülesandega töösse minekut juhtrühmast uuesti korra läbi tulla. Otsustati: seireraamistiku lähteülesanne vaadatakse uuesti üle ja vajadusel täiendatakse koos
loodava seirekoguga ning kooskõlastatakse jaanuaris juhtrühmas.
4 (4)
4. Lühiülevaade vahepeal toimunust
Kuulati: Madli tegi kiirülevaate vaepealsetest arengutest: pruunalade kaardistamise leping on
allkirjastamisel, maahõive õigusanalüüsi leping allkirjastatud ja töö käimas, märgalade maski loomise korduskonkurss välja kuulutatud, 4.–5.12.25 maa- ja mullakasutuse konverentsi korraldamine käimas.
Otsus: vastuväiteid ega kommentaare ei esitatud, info võeti teadmiseks.
5. Järgmine kohtumine
Otsus: juhtrühma järgmine kohtumine toimub jaanuaris 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Antti Tooming Madli Linder elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler
Maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekt
3.11.25 juhtrühma 11. kohtumine
Päevakord
M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T
1. Andmete õigusanalüüs
2. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem
3. METKi ülevaade ning maa- ja mullaseire raamistiku
loomine.
4. Kiire kokkuvõte vahepealsetest arengutest (sh
mullaseire direktiiv, pruunalad, maahõive õigusanalüüs,
märgalade mask ja konverents).
Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus, nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral
• Ajakava: minikonkurss pärast juhtrühma kooskõlastust, kestus kuni 31.03.2026. • Eeldatav maksumus 30 000 eurot + KM
• Käsitletakse vähemalt 5 konkreetsemat näidisjuhtumit, sh nt (lõplik valik tehakse koostöös tellijaga): o PANDA andmebaas (Eesti põllumuldade agrokeemiliste näitajate digitaalne andmekogu) jm mullaanalüüsid/-proovid; o KMH/KSH ja ärisaladus; o keskkonnaseire (kohapõhise) tegemise piirangud, sh mis on üldse “keskkonnaseire” (nt lisaks riiklikule seirele
loakohustusest tulenev järelseire, ettevõtete omaseire, teatud tingimustel ka loodusvaatlused?), kas rolli mängib ka andmete kogumise viis (kohapealsed uuringud, seadmetega seire, sh nii maapealsed kui ka kaugseireseadmed, salvestavad ja mittesalvestavad jne), metoodika ja seire tegija või tellija; kuidas õiguslikke küsimusi lahendada, et andmed oleks tagatud, aga kellegi õiguseid ei rikutaks jne.
• Ülevaade, kuidas piiratakse ning kas ja millises ulatuses on õigus piirata keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavust ja kasutust ning millised on kohustused andmete kättesaadavaks tegemisel.
• Analüüs annab olulise sisendi maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomiseks ja rakendamiseks, kuna loodav juhtimissüsteem baseerub eri tüüpi ja eri kasutuspiirangutega keskkonnaandmetel ning nende efektiivsel ristkasutusel.
Dubleerimist teiste õigusanalüüsidega ei tuvastanud. Seos LKSi muudatusega: • Lisatakse § 141, millega antakse õigus viibida võõral maal LKS alusel riigi kavandatud või tellitud seire, uuringu või
inventuuri tegemiseks. • Seletuskiri: seostatud PS-ga (rahvuslik rikkus, talumiskohustus), teavituskohustus, sh karmimad nõuded õuemaal,
isikuandmete töötlemise teema, nõudeks HMS § 39 kohane ekspertiis.
Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive JUHTIMISSÜSTEEM
• TA projekti peamine eesmärk. • Eesmärk on keskkonna- ja kliimaeesmärkidele tuginedes tuua välja kogu
Eesti praegune lähenemine maakasutuse korralduse ja juhtimise läbi, vajadusel tervikliku ja just eesmärkidest lähtuva kaardikihtide kogumi kombineerimine ning lähenemise väljapakkumine, kuidas eri vajaduste konkureerimisel maakasutuse ja -hõive toimiks.
• Vajalik laiapõhjaline kaasamine, ajurünnakud alanud. • Millest juhtimissüsteem koosneb?
o Kontseptsioon, raamistik, ruumiandmed, kaardistus? • Kas TA konkurss? • Eeldatav maksumus 700 000 eurot (niipalju on maahõive plokis jääk)? • Tähtaeg 2027 lõpp. • Juhtrühma esmane kooskõlastus/arvamus – aruteluks.
Teel andmepõhise, tasakaalustatud ja tõhusa maakasutuse otsustamise poole
Terviklik maa- ja mullakasutuse, sh maahõive JUHTIMISSÜSTEEM: probleemid ja tegevuskava Terviklik juhtimismudel andmestike kokku toomiseks ja funktsionaalseks rakendamiseks.
Maakasutuse otsuste tegemise juhtimise neli peamist kitsaskohta
• Metoodika puudumine: Puudub kokkulepitud ja ühiskondlikult tasakaalustatud metoodika maakasutuse ja selle muutuste usaldusväärseks mõõtmiseks ning väärtustamiseks.
• Huvide killustatus: Erinevad huvid (riik, KOV, maaomanikud, looduskaitse jt) on killustunud ja puudub selge raamistik konkureerivate huvide tasakaalustamiseks otsustusprotsessides.
• Andmete ristkasutuse puudujäägid: • Olemasolevad ruumiandmed ja kaardistused ei pruugi ühilduda ning neil puudub sidusus eri ametite vahel. • Puudub lihtne, usaldusväärne ja teaduspõhine süsteem andmete praktiliseks rakendamiseks otsustes
(riigiasutused, planeerijad, maakasutajad). • Puudub süsteem maahõive mõjude terviklikuks hindamiseks.
• Otsustusprotsesside bürokraatia: • Protsessid on sõltuvad üksikotsustest, tervikvaade ja hierarhia puudub. • Põhimõtteid rakendatakse ebaühtlaselt, liigne bürokraatia piirab efektiivsust. • Puudub terviklik juhtimismudel andmestike kokku toomiseks ja funktsionaalseks rakendamiseks.
Tervikliku juhtimissüsteemi loomine Terviklik juhtimismudel andmestike kokku toomiseks ja funktsionaalseks rakendamiseks.
1. Andmete Konsolideerimine ja Suur Pilt:
• Alustame kõigi asjakohaste andmete info koondamisega.
• Võtame aluseks mullaseire direktiivi definitsioonid, et tagada sidusus ja ühtsus.
• Loome konsolideeritud maakatte andmemudeli juhtimissüsteemi aluseks.
2. Otsustusprotsesside kaardistus:
• Vaatame detailselt üle, mis otsuseid on vaja maakasutuse alal teha.
• Analüüsime, kes otsuseid teeb ja mis on nende pädevusnõuded.
3. Rolli- ja pädevusanalüüs:
• Määratleme puudujäägid pädevuses, vajaduse lihtsustamise ja parema defineerimise järele.
• Kaardistame kooskõlastuste/kinnituste segaduse mõju otsuse kvaliteedile ja kiirusele.
4. Juhtimissüsteemi arendus:
• Lõpptulemuseks on terviklik maahõive juhtimissüsteem ehk "Töölaud".
• Süsteem peab olema laiendatav uute andmetega.
• Loome sobiliku funktsionaalsuse vastavalt kasutajate vajadustele (detailne vs. üldistatud ülevaade).
Ühine tööriist kiireteks ja analüütilisteks otsusteks
• Vältida killustatust: Praegu tehakse otsuseid eri andmetel, mis nõuab korduvat andmete kogumist, tekitab segadust ja aeglustab protsesse.
• Tööriista loomine: Arendada välja standardiseeritud tööriist, mis võimaldab: • Teha otsuseid kiirelt, tõhusalt ja samadel alustel.
• Põhjendada otsuseid ühiskonnale analüütilise ja teaduspõhise alusega.
• Visioon: Süsteem, mis toetab poliitilist tahet ja reaalajas vajadusi, tagades maahõive tasakaalustatud ja vastutustundliku juhtimise.
Mullaseire ja vastupidavuse direktiivi rakendamisega seotud seire- ja hindamiskulude hinnang
Evelin Pihlap, Elsa Putku
Mullastiku valdkond
03.11.25
Eesti maaelu tark vara
Milleks meile üldse mulla seisundi hindamine?
Inim- tervis
Elurikkus
Toidu tootmine
Mulla seisund
Kliima- muutus
Veehoiu- võime
Joogi- vesi
Kahjuri- kindlus
Mulla seisund on aluseks teadlikule ja jätkusuutlikule maa kasutamisele, mis kaitseb nii loodust, vett, kliimat kui ka toidutootmist.
Mullaseire annab meile ülevaate mulla seisundist
Öko- süsteem
Ehtne näide, mis juhtub, kui me mulla seisundile tähelepanu ei pööra
− Maailma viljakaim piirkond- Central Valley Californias
− Üleharimine on viinud Central Valley kõrbestumiseni
‒ Jah, üldplaanis on meil Eestis hetkel hästi, aga peame meeles pidama, et
kliimamuutusega suureneb toidutootmise surve Põhja-Euroopas
California Kõrbestumine
https://www.linkedin.com/pulse/land-degradation-looming-environmental-crisis-anumeenacare https://storymaps.arcgis.com/stories/ad648442720f4c30b7b37e4058a97c06
Mullaseire Eestis
– Tänasel hetkel on kahjuks Eesti mullaseire üsna õhuke. Eesti mullaseire katab ja kirjeldab väga väikese osa Eesti mullastikust.
– Riiklik seire keskkonnaseire seaduse alusel – Metsaseire – muuhulgas mõõdetakse ka metsamuldade keemilisi
näitajaid
– I astme metsaseire – 101 ala
– II astme metsaseire – 6 ala
– Mullaseire – spetsiaalselt orienteeritud muldade seiramisele
– 27 põlluala
– 10 metsaanaloogi
– Kompleksseire- maismaaökosüsteemide seisundit ja muutusi kahel seirealal (Vilsandi ja Saarejärve)
– LUCAS muld – ca 200 ala, 2022 a 367 ala
Süstemaatiline muldade seire Eestis
Olemasolevad seireandmed jagunevad kahte perioodi: 1983–1992 ning 2002– tänapäev.
Praegu kuulub mullaseire riikliku keskkonnaseire programmi, mida haldab Keskkonnaagentuur.
Metsaseire (101 – I astme ala, 6-II astme ala), puu tähistus
Mullaseire (27 põldu ja 10 metsaanaloogi), viljapea tähistus
Sama perioodi kohta alade võrdlus maakatte alusel
220 seireala 120 seireala
LUCAS vs kohalikud andmed
2*2 km ruut LUCASes
2009; 13,21% 2015; 14,44% 2018; 14,43%
Kokkuvõte seiretest
– Seireintervallid on erinevad varieerudes 3-15 aastat sõltuvalt seireprogrammist.
– Proovivõtumetoodikad erinevad seireprogrammide vahel:
– Võrgustikupõhised on metsaseire ja LUCAS
– Proovivõtusügavus on kõikide seireprogrammide vahel erinev
– Üksikproovid mullaseires, koondproovid metsaseires ja LUCAS muld seires
– Sügavkaeved rajatakse metsa- ja mullaseires
– Peamised mulla füüsikalised-keemilised näitajad kattuvad seireprogrammide vahel, ent laborianalüüside meetodid erinevad paljudel mulla näitajate puhul, mistõttu üks-ühele võrdlus on väga piiratud.
– LUCAS-e teoreetilised proovivõtukohad vs päris asukohad.
– Maakatte kategooriate alused. Kasulik oleks tekitada seosetabel erinevate klassifitseerimiste lõikes.
– Eesti mullaseire katab ja kirjeldab väga väikese osa Eesti mullastikust. 37 seirealaga ei ole võimalik luua mullaseire direktiivis põllumaa jaoks siht- ja läviväärtuseid.
– Mullas toimuvad protsessid ja muutused pika aja möödudes. Oluline, et mullaseire peab olema harmoniseeritud, pidev ja seiremetoodikad ei tohi muutuda.
Mullaseire direktiiv kiideti heaks
Mis nüüd edasi saab?
Mullanäitajad mullaseire direktiivis
Mullaseire direktiivi alusel on mulla seisundit kirjeldavad näitajad (mulla degradeerumise aspektid) jagatud neljaks:
A osa—mulla tunnused, mille kohta on kehtestatud heas seisundis mulla kriteeriumid liidu tasandil:
– Sooldumine
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
– Alusmulla tihenemine
B osa—mulla tunnused, mille kohta kehtestatakse heas seisundis mulla kriteeriumid liikmesriikide tasandil:
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus
– Mullaerosioon
– Mulla saastatus
– Mulla veesäilitamis- ja infiltreerimisvõime vähenemine
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
C osa—mulla tunnused, millel ei ole kriteeriume. Eesmärk hinnata ökosüsteemi teenuste vähenemist
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus
– Hapestumine
– Pealismulla tihenemine
– Mulla elurikkuse vähenemine
– Mulla saastatus
D osa— mulla katmise ja mulla eemaldamise näitajad – Mulla katmine ja mulla eemaldamine
Mullanäitajatest- kui palju me täna juba neid seirame?
– Mulla tunnustest kaetakse täna: – mullaseires raames 11 mullatunnust (direktiivi alusel nendest 10 kohustuslikku
ja 1 valikuline)
– metsamullaseires 9 mullatunnust (direktiivi alusel nendest 7 kohustuslikku ja 2 valikulist).
– Tänaseks on täiesti katmata mullelustiku seiramine ning mulla katmise ja mulla eemaldamise hindamine.
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Mullaseire direktiiv – mullaseire valikuuring, artikkel 4
– mullastikupiirkond (soil district) – liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on käesoleva direktiivi kohaselt piiritlenud;
– mullastikuüksus (soil unit) – mullastikupiirkonna ruumiliselt eraldiseisev ala, mis tekib ruumiandmete ühisosast, mida kasutatakse selles mullastikupiirkonnas statistilise homogeensuse kriteeriumina;
Mullastikuüksused – 3 peamist aspekti nende loomisel
1. kindlaksmääratud mullastikupiirkonna geograafiline ulatus
2. mullatüüp – miinimumnõudena vastavalt Euroopa Liidu ja piirnevate riikide mullaregioonide kaardile (Mullaregioonide kaart) (Joonis 2). Sellel kaardil on väga väike resolutsioon (1: 5 000 000), detailide tase on madal ja kaart on väga üldistav.
Mullastikuüksused – 3 peamist aspekti nende loomisel
1. kindlaksmääratud mullastikupiirkonna geograafiline ulatus
2. mullatüüp – miinimumnõudena vastavalt Euroopa Liidu ja piirnevate riikide mullaregioonide kaardile (Mullaregioonide kaart) (Joonis 2). Sellel kaardil on väga väike resolutsioon (1: 5 000 000), detailide tase on madal ja kaart on väga üldistav.
Alternatiiv kasutada Eesti põhimuldade rühmasid - 12
Mullastiku valdkonnad
Alternatiiiv kasutada Eesti mullastiku
valdkondasid – eelis, et need hõlmavad endas
erinevaid aspekte ((geoloogiline ehitus,
mulla lähtekivimid, pinnamood, veeolud, taimkate), mullastik ning maa põllu- ja metsamajanduslik
kasutamine))
8 mullastiku valdkonda ja 20 allvaldkonda.
Võrreldes 1950 aastaga on olemas mullastiku kaart, siis saaks neid valdkondade piire paremini täpsustada ja see võiks olla üheks võimalikuks sisendiks mullastikuüksuste loomisel.
Mullastikuüksused – 3 peamist aspekti nende loomisel
3. Maakasutuse kategooriad (välja arvatud veekogud) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/841 ehk LULUCF maakasutuskategooriatele lihtsustamaks kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud raporteerimisi. LULUCF maa-aruandluskategooriad millega peaks mullastikuüksuste puhul arvestama on:
– metsamaa
– põllumaa
– rohumaa
– märgalad
– asulad
– muu maa
– Lisaks jaotatakse KHG inventuuris veel iga maakategooria majandatavaks/mittemajandatavaks (ainsana on mittemajandatav osa märgalade kategoorias).
– Mullastikuüksuste moodustamise eelduseks oleks maakasutuskategooriate ruumiline andmekiht, mida Eestis kahjuks ei ole.
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Proovivõtupunktide määratlemine
– Mullaseire direktiivi lisa II, A osa selgitatakse kuidas määratleda mullaseire proovivõtupunktid mulla seisundi hindamiseks.
– Mulla seisundit (A ja B osa) tuleb hinnata iga mullastikupiirkonna igas mullastikuüksuses.
– C osas segane, missugune valim olema peaks.
– Metoodika: juhusliku kihtvalim, stratifitseerimine vastavalt mullastikuüksustele, varasemate seirete kaasamine seirevõrgustiku loomisesse.
– NB! maksimaalne lubatud viga (või variatsioonikordaja) on 5 %.
– Valimi jaotus ja suurus määratakse kindlaks asjakohaste protseduuridega (nt Betheli algoritmiga (Bethel, 19891)), millega on võimalik arvesse võtta maksimaalset lubatud hindamisviga.
Proovivõtupunktide määratlemine
– Mullaseire direktiivi lisa II, A osa selgitatakse kuidas määratleda mullaseire proovivõtupunktid mulla seisundi hindamiseks.
– Mulla seisundit (A ja B osa) tuleb hinnata iga mullastikupiirkonna igas mullastikuüksuses.
– C osas segane, missugune valim olema peaks.
– Metoodika: juhusliku kihtvalim, stratifitseerimine vastavalt mullastikuüksustele, varasemate seirete kaasamine seirevõrgustiku loomisesse.
– NB! maksimaalne lubatud viga (või variatsioonikordaja) on 5 %.
– Valimi jaotus ja suurus määratakse kindlaks asjakohaste protseduuridega (nt Betheli algoritmiga), millega on võimalik arvesse võtta maksimaalset lubatud hindamisviga.
A osa:
– Sooldumine—rakendub erand
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
– Alusmulla tihenemine – rakendub erand
B osa:
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus- rakendub erand
– Mullaerosioon
– Mulla saastatus—raamistiku loomine
– Mulla veesäilitamis- ja infiltreerimisvõime vähenemine
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
C osa: jääb selgusetuks, kui suur peaks olema antud proovipunktide valim ja missuguseid mullastikupiirkondi või mullastikuüksuseid katma peaksime.
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus
– Hapestumine
– Pealismulla tihenemine
– Mulla elurikkuse vähenemine- kohustuslik 5% proovialadest
– Mulla saastatus- raamistiku loomine
D osa:
– Mulla katmine ja mulla eemaldamine
Mullatunnuseid ei pea
määrama igas proovipunktis
A osa:
– Sooldumine—rakendub erand
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
– Alusmulla tihenemine – rakendub erand
B osa:
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus- rakendub erand
– Mullaerosioon
– Mulla saastatus—raamistiku loomine
– Mulla veesäilitamis- ja infiltreerimisvõime vähenemine
– Mulla orgaanilise süsiniku kadu
C osa: jääb selgusetuks, kui suur peaks olema antud proovipunktide valim ja missuguseid mullastikupiirkondi või mullastikuüksuseid katma peaksime.
– Mulla ülemäärane toitainesisaldus
– Hapestumine
– Pealismulla tihenemine
– Mulla elurikkuse vähenemine- kohustuslik 5% proovialadest
– Mulla saastatus- raamistiku loomine
D osa:
– Mulla katmine ja mulla eemaldamine
Mullatunnuseid ei pea
määrama igas proovipunktis
Kõik erandid on vaja läbi käia
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Mullanäitajatest ja laborimetoodikatest
– Väga oluline on tagada mullamõõtmiste kvaliteet ja võrreldavus, rakendades asjaomastes laborites kvaliteedijuhtimissüsteemi praktikat. – Piisav, kui laboril üks akrediteering mis tahes metoodika jaoks.
– Laborimeetodid ja standardid alati ei ühti direktiivi poolt etteantud standardiga (näiteks raskmetallide määramise meetod).
– Võimalik kasutada muid samaväärseid metoodikaid: – millega määratakse kindlaks sama parameeter või tunnus
– mille puhul on tõendatud, et saadakse samasugused tulemused nende korratavuskoefitsiendi (0,95) piires
Mullanäitajatest ja laborimetoodikatest
– Väga oluline on tagada mullamõõtmiste kvaliteet ja võrreldavus, rakendades asjaomastes laborites kvaliteedijuhtimissüsteemi praktikat. – Piisav, kui laboril üks akrediteering mis tahes metoodika jaoks.
– Laborimeetodid ja standardid alati ei ühti direktiivi poolt etteantud standardiga (näiteks raskmetallide määramise meetod).
– Võimalik kasutada muid samaväärseid metoodikaid: – millega määratakse kindlaks sama parameeter või tunnus
– mille puhul on tõendatud, et saadakse samasugused tulemused nende korratavuskoefitsiendi (0,95) piires
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Heas seisundis mulla kriteeriumid
– Hinnatavad mullatunnused on mulla seisundi hindamise aluseks.
– Mulla seisundi hindamiseks peavad liikmesriigid rakendama heas seisundis mulla kriteeriume, mis hõlmavad järgmist: – I lisa A ja B osades loetletud mittesiduvad kestlikud sihtväärtused—
kajastavad käesoleva direktiivi püüeldavat pikaajalist eesmärki ega kohusta tegutsema
– Operatiivsed läviväärtused—väärtused, mis käivitavad asjakohased meetmed mulla seisundi säilitamiseks või taastamiseks.
Lihtsas keeles: anda numbriliselt mullale hea, keskmise ja halva seisundi hinnang
Heas seisundis mulla kriteeriumid
– Hinnatavad mullatunnused on mulla seisundi hindamise aluseks.
– Mulla seisundi hindamiseks peavad liikmesriigid rakendama heas seisundis mulla kriteeriume, mis hõlmavad järgmist: – I lisa A ja B osades loetletud mittesiduvad kestlikud sihtväärtused—
kajastavad käesoleva direktiivi püüeldavat pikaajalist eesmärki ega kohusta tegutsema
– Operatiivsed läviväärtused—väärtused, mis käivitavad asjakohased meetmed mulla seisundi säilitamiseks või taastamiseks.
Lihtsas keeles: anda numbriliselt mullale hea, keskmise ja halva seisundi hinnang
Looduslik foon? Looduslikud protsessid?
Heas seisundis mulla kriteeriumid
Mingist hetkest jõutakse platoole, kus muutusi või efekti ei toimu
Klöffel et al. (2024)
Rootsi mullaseire näitel:
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Erosioonimudelid
– Mulla ärakande hindamine peab hõlmama kõiki asjakohaseid erosiooniprotsesse, nagu vee- ja tuuleerosiooni ning saagikoristuse ja mullaharimisega seotud erosiooni.
– Täna suudame siseriiklikult hinnata ainult vee-erosiooni USLE mudeli kaudu (t/ha/aastas).
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Mulla katmise hindamine
– Vaja läbi töötada direktiivi poolt antud definitsioonid (direktiivis artikkel 3 ja lisa I)
– Definitsioonide alusel luua metoodikad
– Valideerida algandmestiku olemasolu
Mis saab edasi?
Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse
defineerimine +
Maakasutuskategooriate ühtlustamine
Proovipunktide valimi suuruse ja jaotuste
selgitamine
Riikliku saasteainete raamistiku välja töötamine
Kas täna analüüsitavad meetodid on sobilikud?
Sihtväärtuste ja läviväärtuste loomine
Puuduolevate erosioonimudelite loomine
ja testimine
Mulla katmise hindamise metoodika väljatöötamine
Andmebaaside arendamine
Maksumuse analüüs
Laboriteenuste analüüs
– Käisime läbi laboriteenused: METK, EKUK, LABRIS ja EMÜ
– Ettevõtete hinnakirjad pole avalikud – kliendile rakendub konfidentsiaalsuse nõue, mis keelab hindu kolmanda
osapoolega jagada
Mida meil on kohustuslik katta?
Mullanäitaja Teenusepa
kkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik A-
osas
Elektrijuhtivus METK 11.55 NB! Rakendub erand- ei pea
igas proovis määrama
Orgaaniline
süsinik METK 29
Lõimis EMÜ 26
kohustuslik, et arvutada
orgaanilise süsiniku ja savi
suhet
Lasuvustihedus EMÜ 6 NB! Rakendub erand- ei pea
igas proovis määrama
VAHESUMMA A-OSAS Kuni 72.55 EUR
Mida meil on kohustuslik katta?
Mullanäitaja Teenusepa
kkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik A-
osas
Elektrijuhtivus METK 11.55 NB! Rakendub erand- ei pea
igas proovis määrama
Orgaaniline
süsinik METK 29
Lõimis EMÜ 26
kohustuslik, et arvutada
orgaanilise süsiniku ja savi
suhet
Lasuvustihedus EMÜ 6 NB! Rakendub erand- ei pea
igas proovis määrama
VAHESUMMA A-OSAS Kuni 72.55 EUR
Lõpphind sõltub, kui palju peame analüüse teostama
Mullanäitaja Teenuse-
pakkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik B-
osas
Ekstraheeruv fosfor METK 8 NB! Rakendub erand
Raskmetallide
kontsentratsioon
mullas: As, Sb, Cd, Co,
Cr, Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V,
Zn
EKUK 170
NB! Rakendub erand.
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
Orgaanilise saasteaine
kontsentratsioon EKUK ?
NB! Rakendub erand.
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
mulla veemahutavus EMÜ 28
Küllastunud mulla
veejuhtivus– Ksat EMÜ 10
Areatsioonipoorsus EMÜ 14
VAHESUMMA B-OSAS Alates +230 EUR NB! Ei ole lõplik hind
Mullanäitaja Teenuse-
pakkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik B-
osas
Ekstraheeruv fosfor METK 8 NB! Rakendub erand
Raskmetallide
kontsentratsioon
mullas: As, Sb, Cd, Co,
Cr, Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V,
Zn
EKUK 170
NB! Rakendub erand.
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
Orgaanilise saasteaine
kontsentratsioon EKUK ?
NB! Rakendub erand.
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
mulla veemahutavus EMÜ 28
Küllastunud mulla
veejuhtivus– Ksat EMÜ 10
Areatsioonipoorsus EMÜ 14
VAHESUMMA B-OSAS Alates +230 EUR NB! Ei ole lõplik hind
Mullanäitaja Teenusepa
kkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik C-
osas
Üldlämmastik EKUK 24 NB! Rakendub erand
Happesus (pH) METK 7.5
PFOS EKUK 180
NB! Rakendub erand-
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist
Taimekaitse-
vahendi jääkide
kontsentrat-
sioonid
EKUK
(glüfosaat
ja AMPA)
140 NB! Rakendub erand-
Direktiiv nõuab eelnevat
raamistiku loomist LABRIS
(334
ühendit)
479.81
bakterite ja seente
DNA
ribakoodistamine
METK 110 NB! Rakendub erand
Mulla ärakanne ? ? Eestis suudab katta ainult
vee-erosiooni hindamist
VAHESUMMA C-OSAS Alates +941.31 EUR NB! Ei ole lõplik hind
Mullanäitaja Teenuse-
pakkuja EUR/proov (km-ta) Kommentaar
Kohustuslik D-osas
Kaetud ja
eemaldatud muld
kokku
? ?
Teenusepakkuja ja hinna
kujunemiseks on vaja läbi
töötada direktiivi poolt antud
definitsioonid (direktiivis
artikkel 3 ja lisa I), selle alusel
luua metoodikad, valideerida
algandmestiku olemasolu ning
seejärel otsida võimalikud
teenusepakkujad ja teha
kuluanalüüs.
Mulla katmine ja
mulla eemaldamine,
tehiskatte
eemaldamine ja
netokatmine
? ?
Asulapiirkonnad
kokku ? ?
Maakasutuse
muutumine
asulapiirkonna
suunas ja vastupidi
? ?
VAHESUMMA D-OSAS ?
Üks osa on laborianalüüse läbi viia, kuid selleks on mulla proove vaja— ehk iga mullaseire lahutamatu osa on lisanduvad kulud
Lisanduvad kulud Teenusepakkuja Ühik
Hind km-ta
2025. aastal
(EUR)
Proovivõtt
Mullaprofiil (1m) METK Sügavkaeve 250
Standardne mullaproovi võtmine METK Proov 12
Silindriproovi võtmine (mulla füüsikalised analüüsid) EMÜ Proov 16
EMÜ Proov ?
Sõidukulud km 0.5? EUR/km
Proovivõtjate koolitamine Vajab selgitamist, kes on ametlik mullaseire läbiviimise vastutaja,
seeläbi ka proovivõtjate koolitaja ja missugused on tööjõukulud
Varustus
Proovikarbid tk 0.10
Silindrid mulla füüsikaliste proovide võtmiseks Eijkellkamp tk 25
Haamer silindriproovi võtmiseks tk 150
Tõukur silindrite jaoks tk 200
Proovide ettevalmistus
Proovi ettevalmistus (kuivatamine, purustamine,
sõelumine) METK Proov 10
Proovi peenestamine ja sõelumine EKUK Proov 4
Proovi kuivatamine EKUK Proov 2
Proovi sõelumine ja kuivatamine EMÜ Proov 4,25
Laborite metoodikate arendus ?
Proovide saatmiskulud Vajab selgitamist, mis analüüse peame väljaspoolt sisse tellima ja kas
meile rakenduvad saatmiskulud
Proovide hoiustamine Vajab selgitamist, kuna proovide hoiustamine sõltub teenusepakkujast
ja rakenduvast laborimeetodist
Andmete hoiustamine Vajab selgitamist, mis andmebaasi kasutada ja kes andmebaasi haldab
Mullaseire andmetöötlus ja aruannete koostamine Vajab selgitamist, kes on
mullaseire läbiviija
Tööjõu-
kulu ?
Aitäh!
1 (4)
PROTOKOLL
Tallinn 11. november 2025 nr 1-2/25/15
Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja
jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks.
Uurimisprogramm“ juhtrühma 3.11.25 kohtumise protokoll
Algus kell 16.00, lõpp kell 17.00
Toimumise koht: Microsoft Teams Juhatas Antti Tooming
Protokollis Madli Linder
Juhtrühma liikmetest osalesid Taimar Ala, Timo Kark, Marju Keis, Madli Linder, Katrin
Rannik, Antti Tooming ning juhtrühma liikme Kati Tamtiku asendajana Anu Nemvalts; püsivaatlejatest Taimo Aasma, Sandra Aasmäe, Helve Hunt, Vello Kima, Kerli Kirsimaa, Eike
Lepmets, Andres Levald, Martin Maddison, Tiit Oidjärv, Reena Osolin, Kristi Parro, Aire Rihe; Mulla koostöökeskuse teema ning mullaseire direktiivist tulenevate kohustuste ülevaate ajal ka külalisesineja Evelin Pihlap.
Puudusid juhtrühma liikmed Raili Allmäe, Marko Arula, Madis Pärtel, Laura Remmelgas, Ivan Sergejev, Liis Sipelgas, Kati Tamtik, püsivaatlejatest Harry Kuivkaev, Argo Peepson, Anna Semjonova, Janika Laht, Krisela Uussaar ja Kätlin Viik.
Päevakord
1. Keskkonnaandmete õigusanalüüs.
2. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomine. 3. Ettekanne mullaseire direktiivi rakendamisega seotud seire ja hindamiskulude hinnangust
ning edasine maa- ja mullaseire raamistiku loomine.
4. Lühiülevaade vahepeal toimunust. 5. Järgmine kohtumine.
Protokolli lisad:
Lisa 1. Projekti (edaspidi TA projekt) täna käsitletavaid tegevusi tutvustavad slaidid.
Lisa 2. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) ettekande slaidid.
1. Keskkonnaandmete õigusanalüüs
Kuulati:
Madli: TA projektis on järgmiseks õigusliku nõuandeteenuse raamlepingute raames
plaanitavaks minikonkursiga tellitavaks õigusanalüüsiks „Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus, nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral“. Lähteülesanne on juhtrühmale saadetud 22. juulil 2025. a, uuendatuna 7. oktoobril
2 (4)
2025. a ning uuesti 30. oktoobril 2025. a. Lähteülesannet on käsitletud lähemalt juhtrühma
13.10.2025 koosolekul, kus tehti ülesandeks täpsustada võimalikku dubleerimist teiste algatustega. Dubleerimist ei tuvastatud (sh keskkonnamõju hindamise tõhustamise ja
kiirendamise protsessis tellituga). Nagu varem ja ka lähteülesandes kirjas, siis tuleb õigusanalüüsi tegemisel arvestada looduskaitseseaduse (LKS) muudatusettepanekuga, täpsemalt LKSi lisatava §-ga 141, mis käsitleb riikliku seire, uuringu ja inventuuri tegemisel
kinnisasja valdaja teavitamist ning muud vastastikust suhtlust. Vt ka slaid lisas 1.
Arutati ja otsustati:
õigusanalüüsiga minnakse edasi (eeldatav maksumus on umbes 30 000 eurot + käibemaks),
lähteülesandesse lisatakse Taimo soovitatud täiendus, et tööst selguks ka, mis on „seire“, „uuring“ ja „inventuur“.
2. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomine
Kuulati:
Madli juhatas meeldetuletuseks lühidalt sisse, et juhtimissüsteemi loomine on TA projekti peamisi eesmärke. Aire rääkis, kuhu vahepeal toimunud mõtterünnakute tulemusel kontseptsiooniga ollakse jõutud. Detaile vt slaididelt lisas 1.
Arutati:
Tiit: hetkel on Riigikantselei Innofondi koostamisel temaatiliselt seonduv taotlus, mis mh käsitleb ruumiandmete koostoimelisust, sh prototüübib lahendusi. Praeguse TA projektist
plaanitava osas sobib, et selle fookus on nüüd mõnevõrra kitsamaks tehtud, sest TA projektist ei ole võimalik kõigile maailma probleemidele lahendust leida. Vello nõustus ning lisas, et
kaardistuste ja andmestike puhul, mis hetkel on killustunud ja laiali, on selle töö käigus eelkõige esialgu mõistlik keskenduda andmemudeli loomisele, põhjalikke kaardistusi saab edasiste tööde raames teha.
Taimo uuris, kas õiguslikku aspekti peaks veel eraldi üle rõhutama, kaasama juriste? Madli ja
Aire selgitasid, et baasanalüüsina on TA projekti raamlepingute raames juba käivitunud õigusanalüüs „Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive suunamise õiguslike aluste analüüs erinevatel valitsemis- ja reguleerimistasanditel“, aga juhtimissüsteemi loomise ja rakendamise
juurde on kindlasti ka juristi vaja. Antti: jurist peaks olema kaasatud nii tellija asutuste kui ka tulevase juhtimissüsteemi loomise töövõtja poolt.
Tiit tõi välja, et enne, kui otsustatakse juhtimissüsteemi tellimise eeldatav maksumus, oleks vajalik teha turu-uuring.
Otsustati: ettepanekud ja asjade seis võetud teadmiseks, lähteülesandega tegeletakse edasi.
3. Ettekanne mullaseire direktiivi rakendamisega seotud seire ja hindamiskulude
hinnangust ning edasine maa- ja mullaseire raamistiku loomine Kuulati:
Antti andis seireteema sissejuhatuseks lühiülevaate vahepeal toimunust kavandatava Mulla Koostöökeskuse osas: koostöökeskuse idee on hea ning leidis ning alustuseks testime, kuidas
3 (4)
see tööle hakkab, esialgu on tegu vabatahtliku koostööformaadiga. METK on koordineerivas
rollis, katseperiood 1 a ja siis vaatame, kuidas toimib ning otsustame, kas vaja roteerida juhtimise osas, kas oleks juriidiliselt vaja mingit uut formaati jne. METK täpsustab
koostööformaati ja siis teeme hea või vaba tahte kokkuleppe. Kaasata ka MARU jt asjakohased asutused. Järgmises juhtrühmas võiks uuesti rääkida, millised arengud selles osas toimunud on.
Evelin Pihlap (METK) tegi ülevaate tema osalusel 2025. a kevadel TA projekti raames koostatud analüüsist „Mullaseire ja vastupidavuse direktiivi rakendamisega seotud seire- ja
hindamiskulude hinnang“. Detaile vt slaididelt lisas 2. Arutati:
• Kogukulud Antti: keskne küsimus on, mis saab olema riigi kogukulu aastas, suurusjärk? Evelin: praegu otsest vastust anda ei saa, see selgub siis, kui on paika pandud mullastikuüksused
ja proovipunktide valimid ning tehtud tööd ka teiste ettekandes välja toodud lahendamist vajavate küsimuste lahendamiseks.
Anu: kuidas on arvestatud kaudsete kuludega, täpsemalt laborimeetodite akrediteerimiseks vajalike kuludega? Üks asi on labori akrediteering, aga teine konkreetse meetodi akrediteering,
need on ka vahest väga kulukad. Kui kulusid arvestada, siis need ka juurde arvestada. Evelin: see on kindlasti lisanduv kulu, kui teenusepakkuja peab teatud akrediteeringu läbi
tegema, sest nad peavad proove saatma ringtestidele, et akrediteeringut üldse kätte saada. Eestis aga vastavat võimekust juba on, nt on akrediteeritud labor METKis.
• Mis edasi? Evelin märkis veel, et METK oli EJP Soili konsortsiumis, millel on käimas jätkuprojekt koostöös kõigi ELi liikmesriikidega, kus proovitakse kõiki seireandmeid omavahel
harmoniseerida, võrrelda, ülekandefunktsioone luua. See on mh osa vajalikust eeltööst.
Madli, Aire: tegeleme edasi Eestile vajaliku maa- ja mullaseireraamistiku loomisega, esmane lähteülesanne sai juba eelmiseks juhtrühma koosolekuks valmis, aga siis ei olnud veel kinnitatud mullaseire direktiiv. Nüüd, pärast kinnitamist on meil uuesti vaja lähteülesanne läbi
vaadata, et kaetud saaks kõik olulised vajadused, sh kõik need küsimused, mis Evelin täna välja tõi, ning vastav tegevuskava paika panna.
Aire: lähteülesande tähtaeg on 2026. a jaanuar. Enne seda loome temaatilise seirekogu ja arutame nendega asja läbi, alustades täna tutvustatud METKi tööst.
Antti: palve on kaasata seirekogusse kõik, kes selle seireteemaga seotud ja enne
lähteülesandega töösse minekut juhtrühmast uuesti korra läbi tulla. Otsustati: seireraamistiku lähteülesanne vaadatakse uuesti üle ja vajadusel täiendatakse koos
loodava seirekoguga ning kooskõlastatakse jaanuaris juhtrühmas.
4 (4)
4. Lühiülevaade vahepeal toimunust
Kuulati: Madli tegi kiirülevaate vaepealsetest arengutest: pruunalade kaardistamise leping on
allkirjastamisel, maahõive õigusanalüüsi leping allkirjastatud ja töö käimas, märgalade maski loomise korduskonkurss välja kuulutatud, 4.–5.12.25 maa- ja mullakasutuse konverentsi korraldamine käimas.
Otsus: vastuväiteid ega kommentaare ei esitatud, info võeti teadmiseks.
5. Järgmine kohtumine
Otsus: juhtrühma järgmine kohtumine toimub jaanuaris 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Antti Tooming Madli Linder elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler