Jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE)

Vabariigi Valitsus

.11.2025 nr 1-1/15-755/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu keskkonnakomisjoni k.a 11. novembril

algatatud jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

2025. a 7. oktoobril toimus Riigikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni ühisistung, kus arutati

metssigade ja huntide arvukuse reguleerimise võimalusi. Arutelul tõusetus vajadus öösihiku

kasutamiseks nuhtlusisendite küttimisel, samuti on vajalik jahiluba teatud juhtudel välja anda

tasuta. Lisaks on vajalik kaitsealade sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis hetkel kehtivaid

piiranguid muuta, et seal teatud juhtudel jahti lubada. Ühisistungil otsustati algatada

seaduseelnõu, et nuhtlusisendi küttimisel lubada öösihiku kasutamist. Kliimaministeerium on

teinud ettepaneku öösihiku kasutamist lubada ka praktikas ilmnenud vajadusel võõrliikide tõrjel

ning vigastatud uluki hukkamisel.

2. Eelnõu sisu

Eelnõuga muudetakse jahiseadust ja looduskaitseseadust. Jahiseadust muudetakse selliselt, et

edaspidi antakse kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb

väljapoole jahipiirkonda, jahiluba välja tasuta, kui tegemist on nuhtlusisendi küttimisega või

kui jahti peetakse looma kaudu leviva haiguse tõkestamiseks. Samuti muudetakse öösihiku

kasutamise nõudeid nii, et selle kasutamist saab Keskkonnaamet lubada nuhtlusisendite ja

võõrliikide küttimisel, liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamiseks.

Looduskaitseseaduse muudatustega sätestatakse erisus, et sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis

hetkel kehtivad piirangud ei kehti kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamisele sigade Aafrika

katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguse tõkestamise korral.

Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu keskkonnakomisjoni

nõunik-sekretariaadijuhataja Elle Kaur (631 6581, [email protected]) koostöös

Kliimaministeeriumi metsaosakonna jahinduse valdkonna juhi Aimar Rakkoga (626 9104,

[email protected]).

2.1. Jahiseaduse muutmine

Punktiga 1 täiendatakse jahiseaduse §-i 23 lõikega 61 selliselt, et edaspidi antakse jahiluba

välja tasuta, juhul kui jaht toimub inimese elule või tervisele tekkiva ohu või kahjustuse

vältimiseks (nn nuhtlusisend), vigastatud uluki hukkamiseks väljaspool jahiaega või

loomataudi leviku tõkestamiseks (nt sigade Aafrika katk).

2023. aastal jahilubade eest laekunud summa oli 378 ja 2024. aastal 1149 eurot. 2025. aastal on

oktoobri alguse seisuga laekunud tasu suuruseks 2996 eurot. Peamiselt on tasu kasv seotud

mitme jahipiirkonna ajutiselt kasutajata jäämisega. Uute kasutajate leidmiseks on

Keskkonnaamet korraldanud konkursid, kuid vahepealsel ajal on suurulukite küttimine nendes

jahipiirkondades tasuline. Välja on antud metskitse ja metssea küttimise lubasid. Lisaks on

2025. aastal üks hundi küttimise luba välja antud jahipidamiseks nuhtlusisendile Soomaa

jahipiirkonnas. Kuna tegemist on samuti välja andmata jahipiirkonnaga, tuleb loa eest maksta

tasu. Eelnõu muudatusega jääks riigil saamata ca 80% laekumisest ehk seniste numbrite põhjal

300-2400 eurot aastas.

Punktiga 2 muudetakse jahiseaduse §-i 24 lõiget 7 ja sõnastatakse see nii, et Keskkonnaametil

on õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese elule või tervisele

tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ja

liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamiseks tingimused ja ajavahemik,

2

mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist,

mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut

kasutades.

Eestis lubati öösihiku kasutamine jahipidamisel 2023. aastal. Hetkel on selle kasutamine

lubatud ainult metssea jahil sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil. See on osutunud väga

tõhusaks meetodiks metssigade küttimisel. 2025. aasta augustis ja septembris kütiti 85%

metssigadest öösihikut kasutades. Metssigade küttimine suurenes sel perioodil 2 korda.

Öösihiku kasutamine oleks vajalik ka teistel juhtudel. Suurkiskjad tekitavad reeglina kahju

öösiti ning nende tabamine kahjustuskohas (nt loomakoplis), kui selleks on antud

Keskkonnaameti eriluba, on sel väga piiratud nähtavusega ajal üsna problemaatiline. Seetõttu

on jäänud paljudel juhtudel nuhtlusisend ka küttimata ning kahjud selle tõttu jätkunud. Öösihiku

kasutamine võimaldaks kiirelt looma tuvastada ning ära küttida. Lisaks tuleks öösihiku

kasutamist lubada ka invasiivsete võõrliikide küttimisel (nt kährikkoer), mis aitaks nende

arvukust ohjata, samuti vigastatud uluki surmamisel, mis paljudel juhtudel toimub ka hämaras

või öösel.

Öösihiku kasutamise lubamise ja tingimused otsustab kõigil juhtudel Keskkonnaamet. Eesti

naaberriikides on öösihiku kasutamine palju laialdasemalt lubatud (tabel 1).

Tabel 1. Ülevaade öösihiku ja kunstliku valgusallikka kasutamise kohta Eesti lähiriikides.

Riik Lubatud uluk Valgus-

allikas

Öösihik Tingimused Vigastatud uluk

Eesti metssiga jah jah küttimine ≥2,5m

kõrguselt

öösihik ei ole

lubatud, lubatud on

otsimikulamp või

taskulamp

Soome metssiga,

valgesaba-

pampahirv,

kährikkoer

jah jah öösihik

pampahirve

küttimisel vaid

teaduslikul

eesmärgil;

võõrliikide

tõrjumine ei käi

jahiseaduse alla

lubatud ka haavatud

ja liikluses viga

saanud loomade

jälitamisel ja

hukkamisel

Läti metssiga, rebane,

kährik

jah jah küttimine ≥2,5m

kõrguselt

lubatud ka haavatud

ja liikluses viga

saanud loomade

jälitamisel ja

hukkamisel

Leedu metssiga, rebane,

kährik, pesukaru,

mink, nutria,

ondatra

jah jah varitsusjaht valgusallika

kasutamine lubatud

haavatud uluki

jälitamisel

2.2. Looduskaitseseaduse muutmine

Punktiga 1 täiendatakse LKS-i §-i 30 lõikega 32.ja punktiga 2 täiendatakse §-i 31 lõikega 21.

LKS kohaselt on sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis keelatud jahipidamine, kui kaitse-eeskiri

ei sätesta teisti. Lisaks sellele on paljudel kaitsealadel kaitse-eeskirjaga reguleeritud ka

3

viibimine kaitsealuse liigi elupaigas ja/või mootorsõidukiga sõitmine. Käesoleva muudatusega

sätestame erisuse, et need piirangud ei kehti valitseja nõusolekul jahipidamisele sigade Aafrika

katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguste tõkestamise korral. Muudatus ei puuduta

reservaate, mida on 8500 ha ja kus igasugune jahipidamine jääb ka edaspidi keelatuks.

3. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõukohase muudatusega jääks riigil saamata ca 80% jahilubade tasude laekumisest ehk

seniste numbrite põhjal 300-2400 eurot aastas.

4. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte.

5. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on kooskõlastatud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga.

Algatab keskkonnakomisjon 11.11.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

Keskkonnakomisjoni esimees

EELNÕU

Jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus

§ 1. Jahiseaduse muutmine

Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud juhul antakse jahiluba

tasuta.“;

2) paragrahvi 24 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Keskkonnaametil on õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese

elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuse

vältimiseks ja liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamiseks tingimused

ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja

maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika

abil ning öösihikut kasutades.“.

§ 2. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks

sihtkaitsevööndis lubada jahipidamist ja selleks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4

nimetatud juhul viibimist ning punktis 5 nimetatud sõiduvahendiga sõitmist.“;

2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks

piiranguvööndis lubada jahipidamist ja selleks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 10

nimetatud sõiduvahendiga sõitmist.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab keskkonnakomisjon 11.11.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

Keskkonnakomisjoni esimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 12.11.2025 / 1-1/15-755; Riigikantselei / 12.11.2025 / 2-5/25-02092

Resolutsiooni teema: Jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE) Prioriteet: Kiire

Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne: Palun Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 24.11.2025

Adressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek. Tähtaeg: 20.11.2025

Lisainfo: Algatajate ettepanekul käsitletakse eelnõu kiireloomulisena ja on kavas arutada valitsuse 27.11.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-1252).

Kontroll: Hendrick Rang

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 12.11.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.