Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Tartu linn)

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 12.11.2025 nr 168

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja

andmete muutmine (Tartu linn)

Muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel:

1. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone

(kultuurimälestiste registri nr 30445, asukoht Tartu maakond, Tartu linn,

Vanemuise tn 46 // 46a, KÜ 79507:036:0001) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21844 Fresko „Serata vitae“,

I. Malin, 1970–1973

kultuuriministri 18.05.1998 määruse nr 14

punkt 66

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 18.05.1998 määruse nr 14

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 66.

3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tartu Vana-Jaani kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 4317,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Kalmistu tn 18a // 24, KÜ 79512:025:0021,

79512:038:0020, 79512:025:0051) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

7084 Tartu Raadi kalmistu

Telleri kabel, 1794. a

kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12

punkt 201

7086 Tartu Raadi kalmistu

Rauch-Seydlitzi kabel,

1895. a

kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12

punkt 203

4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 201 ja 203.

5. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tartu Maarja kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 4321, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Kalmistu tn 18a // 24, KÜ 79512:025:0021,

79512:025:0007, 79512:025:0053, 79512:025:0065, 79512:052:0016, 79512:025:0051,

79501:002:0312, 79512:025:0055, 79501:002:0619) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

7085 Tartu Raadi kalmistu

C. Arraku kabel, 1903. a

kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12

punkt 202

6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 202.

7. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tartu Uspenski kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 4320, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Kalmistu tn 18a // 24, KÜ 79512:025:0021,

79512:025:0020) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

7087 Tartu Uspenski kalmistu

kabel-kellatorn, 1899. a

kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12

punkt 204

8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 204.

9. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 65 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 6948,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Munga tn 18, KÜ 79507:004:0007) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Eesti Panga Tartu osakonna hoone.

10. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Eesti Panga Tartu osakonna hoone (kultuurimälestiste registri

nr 6948, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Munga tn 18, KÜ 79507:004:0007)

lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

60 Skulptuur „Kaubandus“,

J. Raudsepp, 1936

(pronks)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 4

61 Skulptuur

„Põllumajandus“,

J. Raudsepp, 1936

(pronks)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 5

62 Reljeef „Tööstus“,

A. Eller, 1936 (pronks)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 6

63 Reljeef

„Põllumajandus“,

A. Eller, 1936 (pronks)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 7

11. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse nr 19/1

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 4–7.

12. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 254 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri

nr 6946, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 1, KÜ 79507:054:0006)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Elamu ja kino Athena.

13. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Elamu, kohvik ja kino Athena (kultuurimälestiste registri nr 6946,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 1, KÜ 79507:054:0006) lahutamatute

osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

66 Sõõrreljeef mees- ja

naisfiguuri kujutistega,

F. Sannamees, 1926

(kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 10

67 Sõõrreljeef mees- ja

naisfiguuri kujutistega,

F. Sannamees, 1926

(kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 11

68 Sõõrreljeef mees- ja

naisfiguuri kujutistega,

F. Sannamees, 1926

(kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 12

69 Sõõrreljeef mees- ja

naisfiguuri kujutistega,

F. Sannamees, 1926

(kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 13

70 Sõõrreljeef mees- ja

naisfiguuri kujutistega,

F. Sannamees, 1926

(kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 14

71 Sõõrreljeef mees- ja

naisfiguuri kujutistega,

F. Sannamees, 1926

(kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 15

72 Sõõrreljeef mees- ja

naisfiguuri kujutistega,

F. Sannamees, 1926

(kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 16

73 Sõõrreljeef mees- ja

naisfiguuri kujutistega,

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 17

F. Sannamees, 1926

(kips)

74 Reljeef kolme noormehe

kujutistega,

F. Sannamees, 1926

(kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 18

75 Reljeef „Kolm

graatsiat“, F. Sannamees,

1926 (kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 19

76 Reljeef „Orpheus ja

Euridike“, F. Sannamees,

1926 (kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 20

77 Friis putode kujutistega,

F. Sannamees, 1926

(kips)

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse

nr 19/1 punkt 21

14. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse nr 19/1

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 10–21.

15. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Hellenurme mõisa kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 4475,

asukoht Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisa kalmistu, KÜ

58201:001:1600) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23159 Hellenurme mõisa kabel kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 16

punkt 83

16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 16 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 83.

17. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 7 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 187 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 4293,

asukoht Tartu maakond, Peipsiääre vald, Välgi küla, Välgi kalmistu, KÜ

86101:002:0156) nimetust ja määran uueks nimetuseks Välgi kalmistu.

18. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 24 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 115 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 5865,

asukoht Tartu maakond, Tartu vald, Maarja-Magdaleena küla, Maarja-Magdaleena

kalmistu, KÜ 77302:001:0334, 77302:001:0154, 77302:001:0590, 77302:001:0153)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Maarja-Magdaleena kalmistu.

19. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 7 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 77 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 4259,

asukoht Tartu maakond, Nõo vald, Luke küla, Sügaoru, KÜ 52801:009:0056)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Nõo õigeusu kalmistu.

20. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 7 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 99 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 4281,

asukoht Tartu maakond, Elva vald, Tilgaküla, Sikamäe kalmistu, KÜ

69403:001:0295) nimetust ja määran uueks nimetuseks Sikamäe kalmistu.

21. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 236 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7118,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Sõbra tn 19a, KÜ 79508:013:0003) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tartu Pühade Aleksandrite kirik.

22. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 197 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7080,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Narva mnt 104 // Peetri tn 33, KÜ

79512:032:0002) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tartu Peetri kirik.

23. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 177 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7060,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Laulupeo pst 15 // Tähtvere tn 56, KÜ

79501:029:0021) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tartu õlletehas Tivoli

peakorpus.

24. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 151 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7034,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 27, KÜ 79507:063:0004) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tartu Pauluse kirik.

25. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 150 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7033,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 12 // Võru tn 1, KÜ 79507:044:0001)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Kaitseliidu Tartumaa malevate hoone.

26. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 149 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7032,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Pepleri tn 1, KÜ 79507:059:0003) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tartu Maarja kirik.

27. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 145 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7028,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Vanemuise tn 45a, KÜ 79507:032:0009) nimetust

ja määran uueks nimetuseks Tartu Saksa Teatri hoone.

28. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 142 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7025,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Kastani tn 38, KÜ 79507:063:0006) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Leivatehase Pain Normal tootmishoone.

29. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 129 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7012,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, J. Kuperjanovi tn 16, KÜ 79507:030:0001)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Korporatsioon Ugala konvendihoone.

30. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 128 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7011,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, J. Tõnissoni tn 3, KÜ 79506:004:0007) nimetust

ja määran uueks nimetuseks Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi

hoone.

31. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 127 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7010,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, J. Tõnissoni tn 1, KÜ 79506:004:0010) nimetust

ja määran uueks nimetuseks Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone.

32. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 113 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6996,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Kastani tn 1, KÜ 79506:004:0022) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Korporatsioon Neobaltia konvendihoone.

33. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 112 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6995,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Vabaduse pst 1, KÜ 79507:027:0003) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tartu turuhoone.

34. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 100 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6983,

asukoht Tartu maakond, Tartu linn, J. Liivi tn 4, KÜ 79507:022:0014) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tartu Ülikooli esimene ühiselamu.

35. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 95 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6978, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Näituse tn 2, KÜ 79507:021:0011) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tartu Ülikooli uus anatoomikum.

36. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 94 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6977, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Veski tn 69, KÜ 79507:020:0003) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Korporatsioon Sakala konvendihoone.

37. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 93 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6976, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Veski tn 32, KÜ 79507:022:0013) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tartu-Võru Rahukogu hoone.

38. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 84 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6967, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Veski tn 13, KÜ 79501:028:0007) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Korporatsioon Livonia konvendihoone.

39. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 71 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6954, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Kroonuaia tn 7, KÜ 79507:002:0005) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tartu linna 1. algkooli hoone.

40. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 66 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6949, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Magasini tn 1a // Munga tn 14, KÜ 79507:004:0012)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Tartu Uspenski kirik.

41. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 44 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6927, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Lai tn 37, KÜ 79301:001:0164) nimetust ja määran uueks

nimetuseks Tartu Terviseasutuse Loomise Seltsi võimla.

42. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 33 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6916, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Jaani tn 5, KÜ 79507:007:0004) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tartu Jaani kirik.

43. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 31 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6914, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Jakobi tn 1 // Ülikooli tn 18 // 18a // 18b // 20, KÜ

79507:010:0001) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tartu Ülikooli kirik.

44. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 30 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6913, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Jakobi tn 1 // Ülikooli tn 18 // 18a // 18b // 20, KÜ

79507:010:0001) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tartu Ülikooli peahoone.

45. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 23 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6906, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Raekoja plats 20, KÜ 79507:016:0005) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tartu Panga hoone.

46. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 18 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6901, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Raekoja plats 10, KÜ 79507:055:0006) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Ühistegelik Kindlustusselts Eesti Tartu hoone.

47. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 12 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6895, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Raekoja plats 1a, KÜ 79507:024:0001) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tartu raekoda.

48. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 6 ehitismälestise, UNESCO maailmapärandi objekti

(kultuurimälestiste registri nr 6889, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Uppsala tn 4

// 6 // 8, KÜ 79507:023:0010) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tartu Ülikooli

tähetorn.

49. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 5 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6888, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Uppsala tn 10, KÜ 79501:002:0381) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tartu Ülikooli vana anatoomikum.

50. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 4 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 6887, asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Uppsala tn 10, KÜ 79501:002:0381) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tartu toomkirik.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise

lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,

esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

Mälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui

mälestis on teise mälestise lahutamatu osa. Näiteks ei ole olukorras, kus kirikuhoone on

tunnistatud ehitismälestiseks, põhjendatud tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone

detail. Maa-alalised mälestised, nagu park, kirikuaed või kalmistu, on terviklik kooslus, mille

väärtusliku ansambli/keskkonna lahutamatud osad on seal asuvad ajaloolised rajatised,

haljastuselemendid, struktuur ja arhitektuursed väikevormid (näiteks piirdemüür, värav,

paviljon, kabel ja ajaloolised hauatähised).

Muinsuskaitseamet kogus kokku Tartu linnas ja maakonnas asuvate mälestiste andmed ning

analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt

kultuurimälestiste registrist, aga ka arhiiviallikaid ning valdkonna spetsialistidelt ja

paikvaatlustelt kogutud teavet.

Ülevaatuse tulemusena leiti, et teise mälestise lahutamatu osa on 22 mälestist. Nendest 17 on

kunstimälestised, mis on peamiselt hoonetes asuvad reljeefid ja skulptuurid. Ehitismälestisi on

viis, mis on peamiselt kalmistu kabelid.

Käskkirjas nimetatud Tartu linnas ja maakonnas asuvad mälestised on tunnistatud

kultuurimälestisteks aastatel 1997–1999. Mälestised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse, on

enamjaolt sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad detailid või rajatised. Näiteks on

kinnismälestise Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone (kultuurimälestiste

registri nr 30445) lahutamatu osa Fresko „Serata vitae“, I. Malin, 1970–1973

(kultuurimälestiste registri nr 21844), mis jääb eelnimetatud mälestise osaks.

Kuivõrd käskkirjas nimetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatustel sisulist mõju

mälestiste kaitse korraldusele. Muudatus on tehniline ning sellega väheneb mälestiste arv

kultuurimälestiste registris. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel

riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud, sest mälestised, mille kultuurimälestiseks olemine

lõpetatakse, on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse jätkub senises ulatuses.

Nendele mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, sest need on

kinnismälestise lahutamatu osa, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, mille

lahutamatu osa mälestis on. Lisaks parandatakse ja ühtlustatakse kinnismälestiste nimekujusid.

Kultuurimälestisenimetuste kontrollimisel tuvastati neis ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste

andmisel. Sel juhul nimetusi ühtlustatakse. Juhul, kui mälestise nimetuses on ära toodud hoone

ehitamise oletatav daatum, on see otstarbekam eemaldada. Ehitusaeg ja muud mälestise andmed

tuuakse ära mälestise kirjelduses. Kokku täpsustatakse 36 kultuurimälestise nimetust, millega

mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit ei muudeta.

Käskkirjas nimetatud mälestiste kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja nimetuse muutmine

puudutab 82 omanikku. Neile kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad

kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse või nimetust

muudetakse. Mälestiste omanikele selle muudatusega täiendavaid negatiivseid mõjusid ei

kaasne, vaid selgineb mälestise käsitlus. Hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute

osadega. Nende puhul ei pea tööde ja tegevuste planeerimisel eraldi arvestama sellega, milline

mälestise lahutamatu detail või rajatis on eraldi kaitse all ning kas töödes tuleb samal ajal

arvestada nii vallas- kui ka kinnismälestisele kehtivaid nõudeid. Mõnevõrra väheneb mälestise

omanike halduskoormus ja Muinsuskaitseameti töökoormus.

Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste mälestiseks olemise lõpetamise ja andmete

muutmise menetluse ning edastas eelnõu 05.03.2025 tutvumiseks Tartu linnale ja mälestiste

katastriüksuste omanikele. Arvamuste ja ettepanekute esitamise tähtaeg oli 14 päeva ehk

20.03.2025. Eelnõule esitati kaheksa arvamust. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse

osakond tegi ettepaneku mitte liita ja lõpetada topeltkaitset ajaloolistel kalmistutel asuvate

kabelite ja Tartu linnakindlustuse lahutamatu osa (mälestise Tartu Püssirohukelder, 1768.–

1778. a) puhul. Muinsuskaitseamet põhjendas vastuses veelkord topeltkaitse lõpetamise

eesmärki, jäädes esialgse arvamuse juurde ja jättes eelnõu muutmata. EAÕK Tartu Pühade

Aleksandrite kogudus, Riigikohus ja kaks mälestiste katastriüksuste omanikku avaldasid

arvamust konkreetsete mälestiste nimetuste muutmise kohta. Muinsuskaitseamet arvestas

nendega ja muutis käskkirjas mälestiste Tartu Pühade Aleksandrite kirik ja Tartu-Võru

Rahukogu hoone nimetust ettepanekute alusel. Välja võeti mälestise Vanglahoone Tartus Jaani

8, 17.–19. saj nimetuse muutmine – selle nimetus ja staatus otsustatakse ehitismälestiste

väärtuspõhise hindamise käigus. Ülejäänud tagasisides nõustuti eelnõuga.

Muinsuskaitse Nõukogu tutvus eelnõuga 27.08.2025 toimunud nõukogu koosolekul ja toetas

seda, tehes ühe ettepaneku – jätta Tartu Püssirohukelder, 1768.–1778. a (kultuurimälestiste

registri nr 6892) eraldi mälestiseks. Muinsuskaitseamet arutas ettepanekut 21.10.2025 ja

otsustas jätta mälestise Tartu Püssirohukelder, 1768.–1778. a eraldi mälestiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga