Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 29.10.2025 nr 1.4-3/744

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected] Meie 12.11.2025 nr 1-12/1128-2

Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte

hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks

antava toetuse kasutamise tingimused ja kord

Kultuuriministeerium kooskõlastab regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Kohaliku

omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:

1) palume täiendada eelnõu § 3 lg 3 punkti 2 järgmise lausega: „Kultuuriväärtusega hoone

rekonstrueerimisel tuleb tagada hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe

energiatõhususarvu klassi võrra.“;

2) palume lisada eelnõu § 6 lõikesse 3 abikõlbliku kuluna muinsuskaitselise järelevalve kulu;

3) palume lisada eelnõu 6 lg 3 punkti 4 lisaks akende uuendamise kulule ka akende

restaureerimise kulu. Kultuuriväärtuslike hoonete puhul ei ole väärtuslike avatäidete

vahetamine enamasti lubatud, kuid restaureerimine võimaldab avatäidete energiatõhusust

parandada.

4) Palume eelnõu lisas 2 täiendada hindamiskriteeriumeid 1-2 läbivalt selliselt, et

kultuuriväärtusega hoonetele määratakse maksimumpunktid juhul kui hoone

energiatõhususe parandamiseks on rakendatud maksimaalseid meetmeid, mis hoonele

seatud piirangutest lähtuvalt on lubatud. See võimaldab parandada kultuuriväärtusega

hoonete*, mille väärtuste kaitseks kehtestatud piirangud ei võimalda hooneid

maksimaalses ulatuses energiatõhusaks muuta, võimalusi konkureerida teiste hoonetega.

Kultuuriväärtusega hooned kui kohaliku identiteedi kandjad on reeglina kogukonna jaoks

olulise tähtsusega ja nende energiatõhususe parandamine aitab hooned kasutuses hoida ja

säilitada. Riiklike toetuste suunamisel on oluline panustada pärandhoonestesse, kuna see

on ühiskonna ühine kohustus. Kuna pärandhoonete puhul ei ole alati võimalik

maksimaalseid energiatõhustamise meetmeid kasutada, et säilitada kultuuriväärtuslikke

detaile ja välisilmet, on vajalik hindamiskriteeriumid kujundada selliselt, et

kultuuriväärtuslikud hooned saaksid kultuuriväärtuse eest lisapunkte või oleks nende puhul

nõutud madalam energiatõhusus. Kriteeriumite muutmise osas soovitame konsulteerida

Muinsuskaitseametiga, kes töötas kaasa rahandusministri 20.12.2023 määruse nr 47

„Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse

kasutamise tingimused ja kord“1 hindamiskriteeriumite kujundamisel.

*Kultuuriväärtusega hooned, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei kohaldu on:

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122023030

 UNESCO maailmapärandi objekt – mälestis või muinsuskaitseala, mis on arvatud

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni

ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 11 lõike 2 alusel

koostatud maailmapärandi nimekirja (muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 13).

 Mälestis – riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade

kogum, maa-ala või ehituslik kompleks (MuKS) § 8). Mälestiste liikidest puudutab

muudatus ajaloo- või ehitismälestisteks tunnistatud hooneid (MuKS § 11 lg-d 2 ja 4).

Mälestis on tuvastatav kultuurimälestiste registris (https://register.muinas.ee/), geoportaali

kultuurimälestiste kitsenduse kaardikihil (X-GIS 2.0 [kultuurimalestised]) või

ehitistregistris (www.ehr.ee).

 Kultuuriväärtusega hoone muinsuskaitsealal – muinsuskaitseala on riigi kaitse alla võetud

kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul

väljakujunenud kultuurmaastik (MuKS § 9 lg 1). Muinsuskaitsealal asuvad ehitised

jagunevad kolme väärtusklassi (MuKS § 10): A-, B- ja C-kaitsekategooria hooned, millest

kultuuriväärtuslikeks loetakse A ja B (MuKS § 19 lg 5 p 3 ja kultuuriministri 15.05.2019

määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid

ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 10). Kaitsekorra kehtestamiseni

kehtib muinsuskaitsealal põhimäärus, mis hooneid kategooriatesse ei jaga. Vastavalt

MuKS § 91 lg-le 3 loetakse kuni kaitsekorra kehtestamiseni § 52 lg 2 p 2 tähenduses väga

väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitist, kui põhimääruses

on kaitse eesmärgina sätestatud arhitektuurselt väärtuslike interjööride säilitamine.

Kultuuriväärtusega ei ole muinsuskaitseala C-kaitsekategooria hooned, sest need ei vasta

kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 § 10 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele

ning neid võib ümber ehitada.

Muinsuskaitseala ehitis ja sellele antud kaitsekategooria on tuvastatav kultuurimälestiste registris

(https://register.muinas.ee/), geoportaali kultuurimälestiste kitsenduse kaardikihil (X-GIS 2.0

[kultuurimalestised]) või ehitistregistris (www.ehr.ee).

 Miljööväärtuslikule alale jääv kultuuriväärtusega hoone ja väärtuslik üksikobjekt üld- ja

detailplaneeringus – kohaliku omavalitsuse üld- või detailplaneeringuga määratud

miljööväärtuslikud ala või üksikobjekt, kus kehtivad nõuded seatakse kaitse- ja

kasutustingimustega (planeerimisseaduse § 75 lg 1 p-d 16 ja 17 ning § 126 lg 1 p 15).

Leevendus energiatõhususe piirväärtuse saavutamisest kehtib hoonetele, mis on

miljööväärtust toetavad alale iseloomulikud hooned, mis mõnel juhul võivad omakorda

olla jagatud väärtusklassidesse (näiteks: väga väärtuslik, väärtuslik, miljööväärtuslik) ning

miljöövääruslikul alal või alast välja jäävad kultuuriväärtust kandvad väärtuslikud

üksikobjektid.

Nõuded mälestise ja muinsuskaitseala kultuuriväärtusega hoone säilitamiseks on ette nähtud

muinsuskaitseseaduses ning muinsuskaitseala hoone puhul täpsustatud kaitsekorras. Kaitsekorra

kehtestamiseni kehtib muinsuskaitsealal põhimäärus ja seal sätestatud nõuded ja kitsendused.

Nõuded konkreetse mälestise või muinsuskaitseala hoone konserveerimise, restaureerimise,

ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks annab Muinsuskaitseamet muinsuskaitse

eritingimustega (MuKS § 50). Ehitusprojekt peab olema muinsuskaitse eritingimustega kooskõlas

(MuKS § 49 lg 2).

Põhimõtted miljööalal asuva kultuuriväärtusliku hoone või väärusliku üksikobjekti säilitamiseks

ja ümberehitamiseks on seatud üld- või detailplaneeringu kaitse- ja kasutustingimustega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Reesi Sild 628 2381

[email protected]