Kiri

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks

Eesti filmitööstuse konkurentsivõime:

andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju

Aruande koostajad:

Urmas Võimre

Toomas Olev

2025

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 2 (21)

Sisukord

Miks Eesti positsioon on võrreldes naabritega (Läti, Leedu) nõrgenenud? .............................................. 3

Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 3

Põhimõisted ja terminid ........................................................................................................................... 3

Metoodika .................................................................................................................................................. 4

Andmeanalüüs .......................................................................................................................................... 5

Ärajäänud filmiprojektide analüüs ........................................................................................................... 8

Järeldused ................................................................................................................................................. 9

Mis muutub, kui hetkel kehtiva tagasimakseprogrammi protsent 30%-lt tõuseb 40%-le? ..................... 11

Kokkuvõte ja soovitused ......................................................................................................................... 13

Filmitootmise ergutusmeetmete tõhustamise mõju tootmismahtudele eri riikide näitel ...................... 14

Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 14

Riikide põhised uuringud ........................................................................................................................ 16

Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 20

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 3 (21)

Miks Eesti positsioon on võrreldes naabritega (Läti, Leedu) nõrgenenud?

Sissejuhatus Eesti filmitööstuse konkurentsipositsioon on viimastel aastatel sattunud surve alla. Pärast Covid-19

pandeemia taandumist kerkisid Eestis elukalliduse ja tootmiskulude näitajad kiiresti, ületades

naaberriikide Läti ja Leedu vastavaid tasemeid. Elukalliduse ja tootmiskulude kasv on seadnud löögi

alla välismaiste filmitootjate otsused, kes on hakanud senisest sagedamini valima võttepaikadeks Lätit

või Leedut, viidates Eesti kõrgele hinnatasemele. Käesolevas peatükis analüüsitakse võrreldava

statistika (HICP - harmoneeritud tarbijahinnaindeks) alusel hinnataseme muutusi Eestis ning

naaberriikides viimase nelja aasta jooksul (oktoober 2021 - september 2025) ja hinnatakse selle mõju

filmitootmisele. Analüüsi eesmärk on andmepõhiselt kinnitada, et Eesti hinnatase (eeskätt

filmitootmisega seotud kulukategooriates) on kõrgem kui Lätis ja Leedus ning see on olnud oluline

tegur välismaiste filmitootjate Eestist eemale jäämisel.

4 aastase perioodi valiku põhjendused:

• Asjakohasus majanduskeskkonna muutustega. Viimase nelja aasta jooksul on hinnatase kogu

Euroopas, sh Balti riikides, läbinud erakordselt muutliku perioodi - alates pandeemiajärgsest

taastumisest (2021), seejärel liikudes läbi ulatusliku inflatsioonisurve (2022-2023) kuni

stabiliseerumiseni (2024-2025). Just see periood on otsustava tähtsusega, kuna kajastab

hinnamuutusi mida filmitootjad kogevad oma projektide eelarvestamisel ja sihtriigi valikul.

• Kooskõla filmitootmise planeerimistsüklitega. Enamik rahvusvahelisi filmitootmisprojekte

kavandatakse ja eelarvestatakse 18-36 kuud ette. Seetõttu mõjutavad tootjate otsuseid

eelkõige viimaste aastate hinnatrendid, mitte vanemad andmed. Samas jääks alla kahe aasta

pikkune periood liiga lühikeseks, et eristada ajutisi hinnahüppeid pikaajalisematest

suundumustest.

• Statistiline stabiilsus ja võrreldavus. 48 kuud võimaldab analüüsida mitte ainult aastaseid

inflatsioonimäärasid vaid ka hooajalisi kõikumisi. See ajaraam on piisavalt pikk, et pakkuda

statistilist stabiilsust ja võimaldada usaldusväärset võrdlust Eesti, Läti ja Leedu vahel, järgides

Eurostati andmeanalüüsi praktikaid.

Elukalliduse hindamisel on kasutatud Eurostati ametlikke andmeid ning Eesti Filmi Instituudi kogutud

infot ärajäänud filmiprojektide kohta.

Põhimõisted ja terminid HICP (Harmonised Index of Consumer Prices). HICP on Euroopa Liidus kasutatav harmoneeritud

tarbijahinnaindeks, mille eesmärk on mõõta tarbijate poolt soetatavate kaupade ja teenuste

hinnamuutusi võrreldavalt kõigis liikmesriikides. Indeksi arvutamisel kasutatakse ühtset metoodikat,

mis põhineb COICOP-klassifikatsioonil (Classification of Individual Consumption According to Purpose)

ja Eurostati juhistel. HICP väljendatakse indeksi kujul (baasväärtus 2015 = 100).

COICOP-koodid (näiteks CP112, CP1111, CP07). COICOP on tarbimise eesmärgi järgi klassifikatsioon

mis jagab tarbekaubad ja teenused 12 põhidivisjoni ja alamkategooriatesse. Analüüsis kasutatud

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 4 (21)

koodid viitavad konkreetsetele filmitootmise seisukohalt olulistele kululiikidele. SERV - teenused kokku

(Eurostati agregaat, mis hõlmab COICOP-divisioone 04–12, v.a kaubad ja energia).

HFMCE (Household Final Monetary Consumption Expenditure). HFMCE on leibkondade lõpptarbimise

rahaline väljaminek, mida kasutatakse HICP kaalude alusena. See mõõdab, kui suur osakaal on igal

kaubagrupil leibkonna kulutustes, tagades riikidevahelise võrreldavuse.

Labour cost levels (lc_lci_lev). Eurostati andmestik, mis mõõdab tööandja kogukulu töötunni või töötaja

kohta, hõlmates palku, sotsiaalmakse, makse ja toetusi (miinus subsiidiumid). Andmed põhinevad

Labour Cost Survey’l ja kvartaalsetel indeksitel (LCI). Seda kasutatakse tööjõukulude dünaamika ja

hinnasurve hindamiseks.

Film Estonia tagasimakseprogramm. Riiklik toetusmeede, mille kaudu hüvitatakse välisfilmidele osa

Eestis tehtud kulutustest (2025. a seisuga kuni 30 %). Toetuse eesmärk on meelitada rahvusvahelisi

filmiprojekte, suurendada majanduse lisandväärtust ja arendada kohalikku filmitööstust.

Tagasimakseprogrammi määra tõstmine. Analüüsis käsitletud poliitikamuutus, mille kohaselt

kaalutakse toetuse määra suurendamist 30%-lt 40%-le. Määratletud majanduslikus mõttes tähendab

see filmitegija netokulu vähenemist 14 % võrra iga Eestis kulutatud euro kohta.

Ärajäänud filmiprojektid. Eesti Filmi Instituudi andmestik projektide kohta, mis olid planeeritud Eestis,

kuid viidi ellu mujal (peamiselt Lätis ja Leedus). Andmed sisaldavad projektide eelarveid, žanrilist

jaotus­t ning hinnangulisi põhjuseid Eestist loobumiseks (nt hinnatase, toetuse maht, taristu).

Olsberg•SPI majandusmõju uuring (2022). Välisfilmitootmise mõju hindav raport mis mõõtis Eesti

filmitööstuse kulude ja töökohtade kordistavat mõju. Uuringu järgi loob iga Eestis kulutatud 1 euro

umbes 5 euro väärtuses lisandväärtust majanduses.

Metoodika Andmeallikad

Tarbijahinnaindeksi (HICP) andmed pärinevad Eurostatist ning kajastavad võrreldaval metoodikal

arvutatud hinnaindekseid (baasaasta 2015 = 100) Eestis, Lätis ja Leedus. Analüüsis käsitletakse HICP

koguhinnaindeksit ning viite alamkategooriat, mis on filmitootmise kulude seisukohast tähtsaimad:

1. Majutus (hotellid, majutusasutused COICOP CP112).

2. Toitlustus (restoranid, kohvikud COICOP CP1111).

3. Transport (sh kütus, sõidukite kasutus COICOP CP07).

4. Teenused kokku (teenuste üldindeks SERV1).

5. Tööandja keskmine tööjõukulu (kood lc_lci_lev2)

HICP andmerida on võetud kuude lõikes perioodil 10.2021 - 09.2025, et katta viimased 48 kuud.

Analüüsimeetodid

1 Eurostat HICP agregaatklassifikaator, mis koondab kõik teenuste kategooriad (COICOP 04–12), v.a kaubad ja energia. Allikas: Eurostat HICP database, online data code: prc_hicp_manr, classification: SERV. 2 Eurostati näitaja “Labour cost levels by NACE Rev. 2 activity” (kood lc_lci_lev) mõõdab tööandja keskmist tööjõukulu taset st kõiki kulusid, mis tööandjal tekivad töötaja kasutamise eest ühe töötunni kotha (https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/de/lc_lci_lev_esms.htm)

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 5 (21)

Hinnaindeksite ajatrende võrreldi visuaalselt ja arvutati kumulatiivsed muutused protsentides. Kasutati

nii absoluutseid indekseid kui ka aastamuutusi, et tuvastada, millistes kulukategooriates on hinnatõus

olnud kõige järsem. Lisaks kvantitatiivsetele andmetele analüüsiti Eesti Filmi Instituudi koondatud

andmeid ärajäänud filmiprojektide kohta. Seal tuvastati projektide arv, žanriline jaotus ning riigid, kuhu

need projektid lõpuks teostuma läksid (Läti, Leedu või muud riigid). Projektiandmetest otsiti ka

kvalitatiivset infot - produtsentide kommentaare põhjuste kohta, et miks võtteid Eestisse ei toodud.

Kogu analüüsi teostamisel pöörati tähelepanu andmete kvaliteedile ja võrreldavusele - HICP metoodika

on harmoneeritud üle EL-i riikide mis võimaldab tagada võrdluse usaldusväärsuse.

Andmeanalüüs HICP trendid Eestis vs Lätis ja Leedus (2021 - 2025)

Harmoneeritud tarbijahinnaindeks on Eestis nelja aasta jooksul kasvanud märgatavalt kiiremini kui

naaberriikides. Joonis 1 kujutab HICP koguhinnaindeksi kulgu alates 2021. aasta oktoobrist kuni 2025.

aasta septembrini Eestis, Lätis ja Leedus. Näha on, et kõigis kolmes riigis kiirenes inflatsioon 2022.

aasta alguses, kuid Eesti tõusis esile eriti terava hinnatõusuga. Eesti HICP koguhinnaindeks (2015 =

100) kerkis oktoober 2021 tasemelt ~117 punktist augustiks 2025 tasemele ~164, mis tähendab 40%

koguhinna tõusu. Võrdluseks: Läti hinnad tõusid sama ajaga ~32% ja Leedu ~31%. Ehkki 2023. aastal

üldine inflatsioon Baltikumis pidurdus, säilis Eesti hinnaindeks 2025. aastaks endiselt kõrgemal

tasemel kui naabritel.

Joonis 1. HICP koguhinnaindeks Eestis, Lätis ja Leedus (2015 = 100; 10/2021 - 09/2025). Eesti hinnatase on tõusnud naabritest kiiremini, eriti 2022. aasta jooksul, põhjustades ~42% hinnakasvu nelja aastaga, võrreldes ~31% naaberriikides.

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 6 (21)

Joonis 2. HICP aastase muutus võrdlus

Joonis 2 kajastab harmoneeritud tarbijahinnaindeksi (HICP) aastast muutust (YoY) Eestis, Lätis ja

Leedus ajavahemikul oktoober 2021 - september 2025. Andmed näitavad, et kogu perioodi jooksul on

Eesti inflatsioonimäära muutus püsinud kõrgem kui naaberriikides, eriti aastatel 2022–2023, mil

hinnakasv Eestis jõudis 25,2% tasemeni, võrreldes Läti ja Leedu tippudega vastavalt 22 % ja 22,5 %.

Järgneval kahel aastal inflatsioon taandus järsult kuid Eestis aeglasemalt, mis viitab hinnataseme

jäikusele. 2024. aasta lõpuks stabiliseerus hinnakasv 3–4 % vahemikus, ent 2025. aasta teisel poolel

on märgata taas kerget kiirenemist (Eestis 5 - 6 %, Lätis 4 %, Leedus 3 - 4 %). Trendi põhjal võib järeldada,

et Eesti hinnataseme korrigeerumine toimub hilisema ja pikemaajalise inertsi tõttu, mis peegeldab

kõrgemat sisemist kulusurvet (eriti tööjõukulude ja teenuste hinnakasvu). Läti ja Leedu

inflatsioonitsükkel on olnud lühema kestusega, mis on võimaldanud hinnataseme kiiremat

stabiliseerumist.

Tabel 1 toob välja HICP alamkategooriate hinnamuutused Eestis võrreldes Lätiga ja Leeduga,

arvutatuna indeksi kasvuna perioodil oktoober 2021 - september 2025:

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 7 (21)

Tabel 1. HICP koguhinnaindeksi kumulatiivne kasv valitud kategooriates (10/2021 vs 09/2025). Andmetest ilmneb, et Eesti hinnad on tõusnud kolmes kategoorias kiiremini kui Lätis ja Leedus.

Tabelis 1 toodud dünaamika perioodi 10/2021 vs 09/2025 kohta näitab, et Eesti üldine hinnatase (HICP)

on kasvanud 40,4%, mis ületab selgelt nii Läti (32,2%) kui ka Leedu (30,6%) hinnatõusu. Eesti positsioon

on seega kõrgeima inflatsioonisurvega riik Balti regioonis. Hinnatõusu struktuur eristub kategooriate

lõikes:

• Majutuse hinnad on kõige järsemalt tõusnud Lätis (+71,7%), samas kui Eestis ja Leedus on kasv

olnud vastavalt 38,8% ja 62,5%.

• Toitlustuse hinnad on märkimisväärselt kasvanud Leedus (+47,4%), ületades nii Eesti (+38,2%)

kui ka Läti (+36,6%) taset.

• Transpordihindade tõus on Eestis olnud 26,8%, mis on enam kui kaks korda kõrgem kui Lätis

(12,2%) ja märkimisväärselt üle Leedu näitajast (16,5%).

• Teenuste hinnad kokku on Eestis tõusnud 41,6%, võrreldes Lätiga (33,2%) ja Leeduga (38,5%),

mis viitab Eesti tugevamale siseturupõhisele hinnasurvele.

Tööandja keskmine tööjõukulu 2024. aastal oli Eestis 19,6 €/h, mis ületab Läti taset 29,8% ja Leedu

taset 20,2%. See peegeldab Eesti kõrgemat tööjõu hinna- ja üldkulubaasi, mis suurendab hinnataseme

survet, eriti teenuste sektoris. Kokkuvõtlikult kinnitavad Tabelis 1 toodud andmed, et Eesti kulupõhine

konkurentsivõime on viimase nelja aasta jooksul vähenenud - hinnatõus ei ole olnud üksnes tsükliline

ega naabritest kiirem vaid hindade kasv viitab Eesti majanduse struktuursetest muutustest tulenevale

hinnatõusule.

Andmed kinnitavad, et Eesti üldine hinnatase on perioodil 2021 - 2025 tõusnud kiiremini kui Lätis ja

Leedus. Eriti selgelt silma paistab see teenuste ning tööjõukuludega seotud kulukomponentide

segmentides. Analüüsi põhjal joonistuvad välja järgmised olulisemad kulukomponendid:

• Elu- ja energiakulud. Kuigi uurimuses fookuses on majutus, toitlustus ja transport tuleb

märkida, et Eestis kasvasid 10/2021 - 09/2025 elektri-, gaasi- ja kütusekulud erakordselt

kiiresti3. See peegeldus ka teenuste hindades (nt üürihinnad, kommunaalkulud) ning mõjutas

üldist hinnataset. Leedus ja Lätis olid energiahindade tõus samuti suur kuid valitsuste

kompensatsioonimeetmed hoidsid tarbijahindu veidi tagasihoidlikumalt kontrolli all.

• Transport (eriti kütus). Mootorikütuste hinnad tõusid 2022. aasta keskel kõigis Balti riikides

enam kui 40% võrreldes eelneva aastaga. Eesti kütusehindade tase jäi püsivalt kõrgeks ka

2023. aastal, mis tõstis transporditeenuste ja kaupade veokulude hinda. Lätis ja Leedus

langesid kütusehinnad 2023. aastal veidi kiiremini. Seega on transpordikategooria 4 aasta

kogutõus Eestis 26,8%, Lätis ja Leedus vastavalt 12,2% ning 16,5%.

3 CP045 Electricity, gas and other fuels. Eesti +86,5%, Läti +43,1%, Leedu +34,3%

Kulukategooria Eesti hinnatõus (%) Läti hinnatõus (%) Leedu hinnatõus (%)

Koguhinnaindeks (HICP) 40.4% 32.2% 30.6%

Majutus 38.8% 71.7% 62.5%

Toitlustus 38.2% 36.6% 47.4%

Transport 26.8% 12.2% 16.5%

Teenused kokku 41.6% 33.2% 38.5%

Tööandja keskm.tööjõukulu 2024 a. 19.6 €/h 15.1 €/h 16.3 €/h

Eesti vs. + 29.8% + 20.2%

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 8 (21)

• Muu teenuste sektor. Teenuste laiapõhjaline kallinemine (sh meelelahutus, tervishoid, haridus

jt) on Eestis olnud kiirem kui Lätis-Leedus. See viitab üldisele palgakulude ja hindade survele

majanduses. Filmitootmise seisukohalt mõjutab see näiteks renditeenuste, professionaalsete

teenuste (võtteplatsi rent, tehnika rent, kohalik tööjõud) hinda. Kui võrrelda laiapõhjaliselt, siis

oli 2025. aasta septembris teenuste aastainflatsioon Eestis 10,2%, Lätis 5,8%ja Leedus 5,7%

ehk Eesti teenuste hinnad jätkasid naabritest kiiremat kasvu ka hiljem.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eestis on praktiliselt kõik filmitootmise seisukohalt olulised

kulukategooriad kallinenud rohkem kui Lätis ja Leedus. Eriti tuleb esile tõsta teenuste ja tööjõukulude

komponente mille kõrge hinnatase loob olukorra kus filmitootjad saavad Lätis ja Leedus oma eelarve

eest rohkem. Filmitootmise spetsiifiliste kulude (nt kaamerate rent, dekoratsioonide ehitus) kohta avalik

HICP statistika puudub ent eeldatavalt on ka neid mõjutanud üldine hinnatõus mis vähendab Eesti

positsiooni Balti konkurentsikeskkonnas.

Ärajäänud filmiprojektide analüüs Eesti Filmi Instituudi andmetel on viimase 4 aasta jooksul registreeritud märkimisväärne arv

filmiprojekte, mis alguses planeerisid võtteid Eestis kuid lõpuks viidi teostus mujale. Esitatud andmetele

tuginevalt oli selliseid projekte kokku 27 millest 19 puhul oli teada kuhu riiki võtted üle viidi ning 8 puhul

jäi filmimise sihtriik teadmatuks. Nendest andmetest ilmneb selge trend: Eesti on kaotanud projektid

peamiselt oma lõunanaabritele.

Joonis 3. Ärajäänud filmiprojektide jagunemine võttepaiga järgi.

Joonis 3 illustreerib ärajäänud projektide jaotust riikide lõikes. 19-st projektist suundusid Eesti asemel

Leetu 8 projekti (nt “Blood Cruise” ja “Oxen II” telesarjad filmiti Leedus) ja 2 mahukat projekti Lätti.

Ülejäänud 9 projekti viidi ellu Tšehhis, Soomes, Taanis, Gruusias ja Poolas. Seega on 61,6%

teadaolevatele sihtriikidele kaotatud projektidest (mida oli kokku summas 44 271 100 eurot) läinud Läti

ja Leedu filmisektorile (kokku summas 27 269 100 eurot). Teadaolevatest žanritest olid kaotatud

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 9 (21)

projektid peamiselt mängufilmid (11 projekti) ja telesarjad (7 projekti), 9 projekti puhul jäi žanr

teadmatuks.

Ärajäänud filmiprojektide andmestikust selgub ka projektide ärajäämise põhjused. Kõige enam toodi

välja Eesti kõrge kulutase: mitmel juhul märgiti otsesõnu, et mõnes teises riigis oli odavam filmida.

Näiteks ühe projekti kohta märgiti “Eesti oli liiga kallis, ei tasunud ära” - tootjad leidsid võttepaiga

odavama alternatiivi Gruusias või Tšehhis. Teisel juhul on välja toodud: “mindi Eesti asemel Tšehhi, sest

Tšehhis on tagasimakse sama (30%), kuid hinnad madalamad...”, lisades et ka võttepaigad ja

infrastruktuur olid seal sobivamad. Sellised kommentaarid kinnitavad kvalitatiivselt, et hinnatase on

olnud otsustav faktor.

Veel leidis tagasisides mainimist toetuste süsteemi olulisus. Läti ja Leedu pakuvad välisfilmidele

atraktiivseid tagasimakseid (nt Leedus kuni 30%, Lätis isegi kombineeritult 40–50%). Kui lõunanaabrite

tagasimakseid kombineerida madalama hinnatasemega on eelarveline kokkuhoiuefekt

märkimisväärne. Ühe Eestis ärajäänud projekti kohta on märgitud, et “Lätist sai suurema, 48%

tagasimakse ja seal on ka filmistuudiod olemas”. See viitab, et lisaks hinnale mängivad rolli veel riiklikud

soodustused ja taristu.

Kokkuvõte andmetest.

Eesti on aastatel 2024 - 2025 kaotanud välisfilmide tellimused peamiselt Leedule ja Lätile. Põhjused

joonistuvad andmetest ühemõtteliselt - Eesti hinnatase on kõrgem ja tootmiskulud siin “ei tasu ära”

võrreldes soodsamate paikadega. Sealjuures ei ole küsimus vaid otseses raha kokkuhoius: kui sama

raha eest saab naaberriigis kas rohkem võttepäevi, suurema massistseeni või paremad tingimused, siis

loomingulised ja ärilised kaalutlused sunnivad produtsente Eestist loobuma. Järgnevalt tuuakse välja

olulisemad järeldused ning nende strateegiline tähendus.

Järeldused 1. Eesti hinnatase ületab selgelt Läti ja Leedu taset (2021 - 2025). Eurostati võrreldavad andmed

kinnitavad, et Eesti tarbijahindade koguhinnaindeks on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ~10

protsendipunkti enam kui naabritel. Eesti inflatsiooni tipp 2022. aastal oli Balti riikide kõrgeim ning kuigi

hiljem aeglustus inflatsioon kõikjal on Eestis hinnad jäänud püsivalt kõrgeks. Eriti suured erinevused

ilmnesid teenuste indeksis ja tööjõukulude hindades. See tähendab, et 2025. aastal on Eesti kui

„võttepaiga kulupilt“ Lätist ja Leedust kallim.

2. Andmed ärajäänud projektidest peegeldavad hinnakomponentide mõju otseselt. 61,6% teadaoleva

sihtriigiga Eestist eemale läinud filmiprojektide puhul valiti uueks võttepaigaks Leedu mis pakub

kombinatsiooni agressiivsest tagasimakseprogrammist ja odavamast hinnatasemest. Ärajäänud

projektide kommentaaridest kõlanud hinnangud kinnitavad, et otsuste taga olid enamasti kulude

erinevused. Filmitootmise Eestist eemale viimine on toonud riigile otsest kahju. Kahju on olnud nii

rahaline (investeeringud jäid siia tulemata) kui mitterahaline ehk kaudne (vähem tööd kohalikele

filmispetsialistidele, väiksem rahvusvaheline nähtavus).

3. Eesti filmitööstuse atraktiivsust vähendab hinnatase koos toetusskeemi ebapiisava

konkurentsivõimega. Analüüsi fookus oli küll hinnatasemel kuid analüüsist ilmnes ka soodustuste rolli

tähtsus. Eesti kõrge hinnatase kombineerituna naabritest kehvema soodustuste paketiga moodustab

kokku topelt-ebasoodsa positsiooni.

4. Eesti kõrge hinnatase on kujunenud üheks peamiseks takistuseks kuid see varjutab veel teisigi

tegureid. Eesti tugevusteks on seni peetud unikaalseid võttepaiku, kvalifitseeritud tööjõudu ning

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 10 (21)

uuenduslikkust. Paraku on nende tegurite mõju vähenenud kui kulud ei sobitu eelarvesse. Käesolev

analüüs näitas, et hinnaküsimus on esmatähtis: kui Eesti on konkurentidest 10 - 20% kallim logistika

või elukalliduse poolest peab muu pakett olema erakordselt tugev selle kompenseerimiseks. Võib

järeldada, et Eesti kõrge hinnatase on tingimuslik tegur - kui see oleks võrdne naabritega, konkureeriks

Eesti projektide pärast oluliselt edukamalt. Praeguses olukorras on hinnavahe selgelt tehingu

katkestamise põhjuseks.

Andmed kinnitasid hüpoteesi, et Eesti hinnatase on kõrgem kui Lätis ja Leedus ning see on vähendanud

Eesti atraktiivsust välisfilmitootjate silmis. HICP statistika ja filmitööstuse juhtumite analüüs

joonistavad välja selge seose: riigi üldine kallidus kandub üle filmitootmise kuludesse, mõjutades

otseselt seda kus rahvusvahelised projektid otsustavad oma raha kulutada.

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 11 (21)

Mis muutub, kui hetkel kehtiva tagasimakseprogrammi protsent 30%-lt tõuseb 40%-le? Produtsentidelt saadud tagasiside mini-uuring olulisimatele teguritele filmimisriigi valikul

Produtsentide vastustest joonistub selgelt välja kaks peamist kriteeriumi: filmimise rahaline tasuvus

(sh toetuste määr ja kulutuste tase) ning loov/loominguline sobivus. Enamik küsitletud produtsente tõid

esile tagasimakse protsendi suuruse ja kohaliku hinnataseme kui võtmetegurid - need kaks aspekti on

sageli võrdselt olulised ning neid vaadeldakse koos, kuna suurem toetusmäär võib kompenseerida

kõrgemat hinnataset. Samuti rõhutati loomingulist vajadust - unikaalsed võttepaigad ja loodus/linna

keskkond, mis sobivad konkreetse filmi sisule, võivad saada määravaks, eriti kui rahaline vahe on

võimalik mujal tasa teha. Mitmed produtsendid mainisid, et otsuse tegemisel võrreldakse kogueelarve

tasuvust eri riikides: arvesse võetakse nii toetust, kohalikke hindu kui ka logistikakulusid (lendude,

majutuse, päevarahade maksumus) võrreldes oma kodumaal filmimisega.

Lisaks eeltoodule mängib rolli ka ergutusmeetme kvaliteet ja usaldusväärsus. Eesti tagasimaksefondi

kohta on varasematel aastatel saadud väga positiivset tagasisidet - protsess on tõhus, läbipaistev ja

bürokraatiavaba ning otsused tehakse kiiresti. Selline stabiilsus ja kiirus on produtsentidele ülioluline

ebakindlas filmitootmise maailmas. Eesti süsteemi peetakse konkurentsivõimeliseks just tänu heale

korraldusele ja usaldusväärsusele mis tasakaalustab võib-olla veidi väiksemat mahtu või kõrgemat

kulutaset. Filmitootjad ise on kinnitanud, et tagasimaksefond on tavaliselt peamine tegur, mis meelitab

rahvusvahelisi projekte Eestisse. Kui loovad ja logistilised tingimused on sobivad, võib otsustavaks

saada just toetuse määr: üle poole välisprodutsentidest märkis Olsberg•SPI uuringus, et ilma

tagasimaksefondita poleks nad oma filmi Eestisse toonud, ülejäänud aga tunnistasid, et ilma toetuseta

oleks nende Eestis tehtav kulutus olnud oluliselt väiksem. Kokkuvõtlikult - produtsendid eelistavad

filmimiskohti, mis pakuvad kõrget rahalist tagasitulekut (toetused), mõistlikku hinnataset, sobivaid

võttepaiku ning kindlat ja kiiret toetussüsteemi. Nende tegurite koosmõjus positsioneerib Eesti end

atraktiivse sihtkohana, mida aga 30% tagasimakse piir võib praegu mõnevõrra pärssida.

Tagasimakse määra tõstmise mõju filmitootja kuludele

Tagasimakse protsendi tõstmine 30%-lt 40%-le vähendab otseselt välisfilmi produtsendi kulu Eestisse

tehtavatelt kulutustelt. Sisuliselt tähendab see, et praeguse skeemi korral hüvitatakse tootjale kuni 30%

Eestis tehtud kuludest, seega produtsendi netokulu on 70% kulude mahust. Määra 40%-ni tõstes

suureneb hüvitis 10 protsendipunkti võrra mis annab produtsendile tagasi enam kui kolmandiku võrra

suurema summa. Teisisõnu jääb filmitegijal iga Eestis kulutatud 1 € kohta omafinantseeringuks

edaspidi ainult 0,60 € senise 0,70 € asemel - see on ligi 14% suhteline kulude langus.

Filmitootja netokulu osakaal Eestis tehtud kuludest 30% vs 40% toetuse korral.

Suurem tagasimakse protsent tähendab, et tootja saab oma eelarvest olulise osa tagasi vähendades

Eestis filmimise kulu. Näiteks kui välisprojekt kulutab Eestis 1 miljon eurot, siis on praeguse 30% skeemi

korral tootja netokulu ~700 tuhat eurot (300k hüvitatud), ent 40% toetuse puhul langeb netokulu 600

tuhande euroni (400k hüvitatud). Absoluutselt võidaks tootja iga miljoni kohta 100 000 €. Suurte, mitme

miljoni euroste filmiprojektide puhul tähendab see sadu tuhandeid eurosid kokkuhoidu. Selline kulude

vähenemine võib kallutada otsust Eesti kasuks olukorras, kus muidu hinnatakse siinseid kulusid

konkurentidega võrreldes kõrgemaks. Arvestades, et täna peavad mitmed produtsendid Eesti

hinnataset liiga kõrgeks aitab 40% tagasimakse seejuures oluliselt tajutavat kulu vähendada. Praktikas

muudab 40% toetusemäär Eesti üheks kõrgeima tootmistoetusega riigiks Euroopas, ületades või

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 12 (21)

võrdsustades peamiste konkurentide tasemeid. Näiteks Belgia ja Malta pakuvad sarnases

suurusjärgus toetust (30–40%) ning ongi eelkõige kõrge tagasimaksemäära tõttu tugevad konkurendid

rahvusvaheliste projektide ligimeelitamisel. Eesti astuks 40%-ga samasse kõrgliigasse. Samas on

oluline märkida, et toetuse määra tõus suurendab väljamakstava toetuse summat - riigile kaasneb

suurem kulu kuid nagu allpool näidatakse, on selle kulu tootlus majandusele mitmekordne ning oluline

osa tuleb maksutuluna tagasi.

Ärajäänud projektide tõttu saamata jäänud tulu

EFI andmetel on viimastel aastatel mitu suurt välisfilmi projekti jätnud Eestisse tulemata, tuues

põhjuseks kas ebapiisava tagasimakse, fondi piiratud mahu või Eesti suhteliselt kõrged kulud

konkurentidega võrreldes. Analüüsitud projektide nimekiri (27 projekti) näitab, et Eesti oleks nendest

projektidest saanud ligikaudu 60 miljonit eurot otseseid kulutusi mis jäid lõpuks tegemata ja liikusid

teiste riikide majandustesse. Tegemist on märkimisväärse otsese majandusliku kahjuga Eestile. Ca 60

miljoni euro eest kulutusi, mis oleksid laekunud siinsesse majandusse, jäi saamata. See oleks

tähendanud tööd Eesti filmitootmisettevõtetele, alltöövõtjatele ja loomeinimestele, aga ka tulu paljudele

teistele sektoritele (majutus, transport, ehitus jpm). Samuti jäi riigil saamata maksutulu mida selline

kulutus oleks tekitanud. Võrdluseks - Film Estonia tagasimaksefond toetas aastatel 2016-2021 projekte

mis kulutasid Eestis kokku 42,9 mln €. Seega on potentsiaali kaotatud projektide näol olnud isegi

rohkem kui seni realiseeritud maht. Oluline on mõista, et enamiku nimetatud projektidest oleks Eesti

kasuks valitud juhul, kui toetusmäär või rahastusmaht oleksid olnud konkurentsivõimelisemad - seda

kinnitavad nii produtsentide kommentaarid (nt Läti 48% toetus, Tšehhi 30% toetus + odavam hind, Leedu

sama 30% toetus ent stabiilsem fond jne) kui ka fakt, et Film Estonia fondi piir sai mitmel aastal kiiresti

täis (2022. aastaks jagati olemasolev eelarve juba jaanuari lõpuks). Seetõttu võib väita, et 40%

tagasimakse ning suurem fondimaht oleksid suure tõenäosusega need ~60 mln € kulutusi Eestisse

toonud koos kõikide kaasnevate hüvedega (majanduskasv, töökohad, maksud). Kaudselt on kahju aga

veelgi suurem - iga Eestisse tulemata jäänud projekt on kaotatud võimalus edendada kohalike

filmispetsialistide oskusi, näidata Eesti võttepaiku maailmale ning tuua pikaajalist koostööd. Mitmed

produtsendid, kes on Eestis varem filminud, tuleksid hea meelega tagasi kui tingimused oleksid

soodsamad. 40%-line tagasimakse aitaks kindlustada, et ükski väärtuslik projekt ei jääks edaspidi vaid

rahalistel põhjustel tulemata.

Majandusliku mõju jaotumine sektorite lõikes

Välisfilmide kulutused Eestis ei piirdu ainult filmisektoriga - need levivad laialdaselt läbi erinevate

majandusharude tuues tulu paljudele ettevõtlusvaldkondadele. Olsberg•SPI detailne analüüs näitab, et

vaid ~40% filmiprojekti kulutustest jääb kitsalt audiovisuaalsektori ettevõtetesse. Ülejäänud ~60%

kuludest kandub edasi teistele sektoritele. Näiteks ühe tüüpilise suure filmiprojekti eelarve struktuuris

kulus ~9% ehitusele (lavaehitus, dekoratsioonid jne), ~9% erinevatele äritegevuse tugiteenustele, ~8%

võttekohtade rentimisele ja kinnisvaraga seonduvale ning ~8% majutus- ja toitlustusteenustele. Samuti

saavad osa veel transport/logistika, tehnika rent, turvateenused, loovtööstuse teised harud (kunstnikud,

muusikud) jpt mis kõik kokku viitab laiahaardelisele mõjule.

See tähendab, et iga Eestis kulutatud filmieuro jõuab paljudesse sektoritesse. Kui välisprojekt kulutab

näiteks 1 miljon eurot, kulub sellest keskmiselt vaid ~0,4 mln otseselt filmiteenuste pakkujatele

(produtsentidele, võttegrupile jne), kuid ~0,6 mln eurot liigub ehitusfirmadesse, hotellidesse,

restoranidesse, transpordiettevõtetesse, rendiettevõtetesse, IT- ja turvateenustesse, kauplustesse jne.

Eelnevast selgus, et ca 60 mln € jäi Eestisse investeerimata millest ligikaudu 36 mln € oleks toitnud

mitte-filmisektoreid. Võitnud oleksid ehitus, majutus ja toitlustus, teenindav sektor, transport ja

kinnisvarasektor (võttepaikade rent) - täiendav käive kümnetes miljonites eurodes oleks jõudnud

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 13 (21)

nendes sektorites tegutsevate ettevõteteni. Filmisektor ise (stuudiod, tootmisfirmad, filmiinimesed)

kaotas hinnanguliselt ~24 mln € otsest käivet. Seega filmitootmise ergutamine ei ole kitsalt

filmiinimeste huvides vaid sellel on palju laiem positiivne mõju tervele majandusele.

Oluline on rõhutada, et sellised kulutused toovad riigile tagasi otsest maksutulu. Tööstusharu analüüsi

kohaselt laekus 2021. aastal tagasimakse abil tehtud lisakulutustelt hinnanguliselt 2,7 mln €

maksutulu. Kui sarnast suhet ekstrapoleerida, siis 60 mln euro suurune lisakulutus võinuks tuua ligi ~18

mln € lisamakse riigieelarvesse (sh tööjõumaksud, käibemaks, ettevõtete maksud). Maksude

modelleerimine näitab, et ergutusmeetme tegelik netokulu riigile on oluliselt väiksem kui välja makstud

tagasimaksete summa - osa maksurahast tuleb ringiga riigikassasse tagasi. Isegi konservatiivsel

hinnangul vähendab maksutulu iga toetuseeuro kulu ning stimuleerib laekumisi teistesse sektoritesse

(nt rohkem turiste, kui võtted toimuvad Eestis, kaudne reklaamiefekt jne).

Kokkuvõte ja soovitused Film Estonia tagasimaksefondi määra tõstmine 30%-lt 40%-le avaldaks laiaulatuslikult positiivset mõju

nii filmitööstusele kui ka kogu Eesti majandusele. Produtsentide eelistused näitavad, et

konkurentsivõimeline toetusemäär on kriitilise tähtsusega Eesti valimisel võttepaigaks. 40%

tagasimakse muudaks Eesti regiooni atraktiivsemaks filmitootmise sihtkohaks, kompenseeriks senist

muret kõrgema hinnataseme pärast ning ületaks paljude naaberriikide pakkumisi. Filmitootjate kulud

Eestis väheneksid ligi 14%, mis on märkimisväärne erinevus ja parandab oluliselt Eesti

konkurentsipositsiooni.

Seniste trendide põhjal võib prognoosida, et kõrgem toetusmäär ning piisav fondimaht meelitaks

Eestisse tagasi projekte, mis muidu valiksid Leedu, Läti või mõne muu riigi. Ülal analüüsitud ca 60

miljoni euro ulatuses kulutusi jäi viimastel aastatel Eestisse tulemata peamiselt just väiksema toetuse

või piiratud eelarve tõttu - see on kaotus mida on võimalik tulevikus vältida. Iga täiendav filmiprojekt,

mis tänu 40% toetusele Eestisse tuuakse, loob uusi töökohti, kasvatab SKP-d ja toob maksutulu. 2021.

aastal loodud täiendav 8,2 mln € kogulisandväärtust ja 189 täistööajaga töökohta näitavad, et mõju on

juba praegu tuntav. Investeeringutasuvus (ROI) on Eesti ergutusmeetmel kõrge - iga riigi poolt

tagasimaksena investeeritud 1 € kohta luuakse Eesti majanduses hinnanguliselt 5 € väärtust (sh 2,5 €

filmisektoris, 1,2 € tarneahelas ja 1,3 € tarbitud palkade kaudu). See viiekordne efekt kinnitab, et suurem

tagasimakse tasub end mitmekordselt ära.

Riigi seisukohalt on oluline ka see, et toetusmeetme netokulu on suhteliselt väike, kuna märkimisväärne

osa makstavatest toetustest teenitakse maksude kaudu tagasi. Näiteks 2021. aastal tehti

tagasimakseid 3.0 mln € ulatuses, kuid juba samal aastal lisandus maksutulu 2,7 mln € - see viitab, et

meede võib end 90% ulatuses ise finantseerida. Seega 40% tagasimakse pole pelgalt kulu, vaid

strateegiline investeering, mis kasvatab Eesti majandust ja tugevdab meie positsiooni globaalsel

audiovisuaalturul.

Kokkuvõttes annavad esitatud faktid ja arvutused kindluse, et Film Estonia tagasimakseprogrammi

tõstmine 40%-le on põhjendatud samm. Sellest võidavad kõik osapooled:

→ Filmitootjad saavad kuluefektiivsema lahenduse ja on motiveeritud Eestisse tulema.

→ Eesti filmitööstus saab rohkem tööd, kogemusi ja rahvusvahelist nähtavust.

→ Eesti majandus tervikuna saab sadu uusi töökohti, kümneid miljoneid eurosid lisandväärtust

ning täiendavat tulu paljudesse sektoritesse.

→ Riik saab tagasi maksuraha ja pikaajalise positiivse mõju majandusele.

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 14 (21)

Filmitootmise ergutusmeetmete tõhustamise mõju tootmismahtudele eri riikide näitel

Sissejuhatus Viimase kümnendi jooksul on ülemaailmne filmi- ja telesaadete tootmine kiiresti kasvanud ning

valitsused on rakendanud mitmesuguseid ergutusmeetmeid selle sektori edendamiseks. Filmitootmise

soodustused – näiteks maksutagastused, maksusoodustused või sularahatoetused – on saanud

peamiseks meetmeks, et meelitada riiki kõrge lisandväärtusega filmi- ja teleprojekte.

Käesolevas aruandes analüüsitakse, kuidas ergutusmeetmete parendamine (nt toetuste määrade

tõstmine) on suurendanud huvi filmitootmise vastu erinevates riikides (kolme erineva riigi näitel).

Aruandes käsitletakse esmalt peamisi mõisteid ning seejärel uurimismetoodikaid, mida kasutatakse

ergutusmeetmete mõju hindamiseks. Põhiosas tuuakse välja konkreetsete riikide näited – millised olid

tingimused enne muudatusi, milliseid parendusi tehti ning milline oli nende mõju tootmismahule,

investeeringutele ja tööhõivele. Viimasena võrreldakse riikide tulemusi, tuues esile riikide lõikes

võrreldavad mõjud (näiteks investeeringutasuvuse muutus).

Põhimõisted ja terminid

Investeeringutasuvus (ROI) – Investeeringutasuvus näitab, kui tõhus on ergutusmeede majandusliku

tulukuse mõttes. Filminduse kontekstis arvutatakse ROI tavaliselt ergutusmeetme abil loodud

majandusliku lisandväärtuse suhtena meetme kulusse. Näiteks Eesti filmi tagasimaksefondi ROI

arvutamisel võrreldakse ergutusmeetme tulemusel loodud kogulisandväärtust programmi netokuluga

(väljamakstud toetuste summa miinus ergutuse tulemusel saadud otsene maksutulu). ROI väärtus üle

1,0 tähendab, et iga kulutatud euro kohta luuakse majanduses rohkem kui 1 euro väärtust tagasi.

Lisandväärtus (GVA) – Lisandväärtus (Gross Value Added, GVA) on majanduses loodud uue väärtuse

mõõdik, mis näitab mingi sektori panust SKPsse. See on võrdväärne sisemajanduse koguproduktiga

antud tegevusvaldkonna või piirkonna tasemel. Lihtsustatult on lisandväärtus ettevõtete loodud

kogutulu miinus sisendite maksumus, hõlmates eelkõige palku ja kasumeid. Filmitootmise

ergutusmeetmete puhul kasutatakse lisandväärtust tihti mõju hindamisel – arvutatakse, kui palju

täiendavat lisandväärtust filmi- ja teletootmine tekitab (otse sektoris ja laiemas majanduses) ergutuse

toimel. Näiteks Hispaania rahvusvaheliste filmiprojektide ergutusskeemi mõjul loodi nelja aastaga

hinnanguliselt vähemalt 1,80 miljardi euro väärtuses lisandväärtust Hispaania majanduses.

Otsene, kaudne ja indutseeritud mõju – Need kolm kategooriat kirjeldavad ergutusmeetme

majandusliku mõju kanaleid. Otsene mõju tähendab filmi- ja teleproduktsiooni sektori enda kulutusi

ning sellest tulenevat väärtuse loomist, s.o. tootmisfirmade kulutused palkadele ning teenustele, mis

loovad otseselt audiovisuaalsektoris lisandväärtust, palgatulu ja tööhõivet. Näiteks filmitootjate

otsesed kulutused võtteperioodil (näitlejate, režissööride, operaatorite palgad, võtteplatside rent jms)

annavad otsese majandusimpulsi. Kaudne mõju on efekt filmitootmise tarneahelas – teistes sektorites,

mis varustavad filmisektorit kaupade ja teenustega. Siia kuulub majandusaktiivsus, mis tekib näiteks

kostüümide õmblemisel, tehnika rentimisel, toitlustuse tellimisel jms tegevustes teistes

majandusharudes, mis teenindavad filmivõtteid. Indutseeritud mõju (järelmõju) on edasine laineefekt –

see tekib siis, kui filmitöötajad kulutavad oma sissetulekuid muudes sektorites (näiteks üürile, toidule,

meelelahutusele), tekitades täiendavat nõudlust ja tööhõivet kogu majanduses. Üldiselt moodustab

otsene mõju ligikaudu poole kogumõjust, kaudne ja indutseeritud mõju kumbki veerandi, nagu on leitud

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 15 (21)

näiteks Eesti tagasimaksefondi puhul. Kõigi kolme mõju summa annab ergutusmeetme

kogumajandusliku efekti.

Muud mõisted: Sageli kasutatakse mõjuanalüüsides ka lisanduvuse mõistet – see viitab sellele, kui

suur osa toodangust või kulutustest on lisanduv, st toimus tänu ergutusmeetmele ja poleks ilma selleta

toimunud. Lisanduvust hinnatakse tihti tootjate küsitluste abil (nt mitu protsenti võtte-eelarvest oleks

riigis kulutatud ka ilma toetuseta). Näiteks Eestis leiti küsitlusega, et üle 80% välismaiste tootjate

kulutustest olid otseselt ergutusega seotud ehk lisanduvad; Hispaanias hinnati ergutuse lisanduvuseks

70% – vaid 30% kulutustest toimunuks ilma maksusoodustuseta. Väljund viitab kogutoodangule ehk

kulutuste kogumahule; filmisektori väljund on näiteks võtteperioodil tehtud kogukulutused (tihti

jagatuna otseseks, kaudseks, indutseeritud väljundiks).

Uurimismetoodika

Erinevates riikides on filmitootmise ergutusmeetmete mõju hindamiseks kasutatud kombineeritult

mitmeid majandusanalüüsi meetodeid. Peamiseks lähenemiseks on majandusliku mõju hindamine

(Economic Impact Assessment, EIA), mis põhineb sisend-väljund mudelil. Selle raames

kvantifitseeritakse ergutusmeetme abil tekkinud majanduspanus kolme mõju kanali kaudu – otsene,

kaudne ja indutseeritud mõju – ning tulemusi mõõdetakse lisandväärtuse, täistööhõive (FTE)

töökohtade, tootmiskulutuste ning maksutulude näitajates. Tavapäraselt kogutakse andmeid ergutust

saanud filmiprojektide kulutuste kohta ning rakendatakse neile riigi statistikaameti sisend-väljund

koefitsiente (multiplikaatoreid), et hinnata kogumõju majandusele. Näiteks Hispaania mõju-uuringus

koguti detailne andmestik 165 rahvusvahelise filmiprojekti kulutuste kohta aastatel 2019–2022 ning

mudeldati selle majandusmõju otseselt ja multiplikaatorite abil. Samuti tuli arvestada, et avalikult

kättesaadavad andmed võisid puududa, mistõttu kasutati tootjate ja stuudiote küsitlusandmeid

kulumahu hindamiseks. Ka Eestis koostati Olsberg SPI poolt spetsiaalne majandusmõju mudel, mis

toetus Statistikaameti sisend-väljundtabelitele ning tootjate küsitlustele, et hinnata 2021. aasta mõju.

Oluline osa metoodikast on lisanduvuse analüüs: hinnatakse, kuivõrd ergutusmeede tõi riiki juurde

tootmist, mis muidu poleks sinna tulnud. See tehakse tihti küsitluste ja intervjuude teel. Näiteks Eesti

uuringus küsitleti nii välismaiseid kui kohalikke produtsente, selgitamaks, kas nad oleksid ilma

tagasimaksefondita siin tootnud – üle pooled välisprodutsendid kinnitasid, et ilma toetuseta poleks nad

üldse Eestis võtet teinud. Selliste vastuste põhjal arvutati kvantitatiivne lisanduvuse määr (Eestis ~81–

87% sõltuvalt tootjarühmast), mida kasutatakse seejärel mõjuarvutustes ergutuse efektide

piiritlemiseks.

Mõju hindamisel kasutatakse ka kulu-tulu analüüsi (Cost-Benefit Analysis, CBA) elemente. Eelkõige

võrreldakse riigi poolt antud toetuste kulu vastavalt saadud maksutuluga ja loodud SKP-panusega. See

annab nii fiskaalse tasuvuse (otsene maksutulu vs kulu) kui majandusliku kogutasuvuse (loodud

lisandväärtus vs kulu) hinnangu. Näiteks Iirimaa filmitoetuse analüüsis arvutasid Olsberg•SPI ja

Nordicity, et 2016. aastal tõi Section 481 maksusoodustus iga kulutatud euro kohta €1,02 otsest

maksutulu riigile (fiskaalne tasuvus ~102%) ning laiem majanduslik tulu oli €2,82 majanduses loodud

lisandväärtuse näol. Selline kulu-tulu arvutus on CBA põhimõtete kohane, andes poliitikakujundajatele

aimu, kas meede "tasub ära". Samuti võib CBA raames arvutada diskonteeritud netomõju ühiskonnale

pikema perioodi jooksul, kuid filmisektori puhul keskendutakse pigem aastapõhisele ROI-le ja

multiplikaatoritele.

Lisaks kvantitatiivsetele meetoditele rakendatakse otsuste tegemisel tihti ka lihtsustatud pluss-miinus

analüüsi. See tähendab kavandatavate muudatuste võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 16 (21)

kvalitatiivset kaardistamist. Näiteks ergutusmäära tõstmise otsuse ettevalmistamisel võidakse lahti

kirjutada eeldatavad plussid (suurem rahvusvaheliste võtteprojektide arv, kohalik tööhõive kasv,

filmisektori konkurentsivõime paranemine) ja võimalikud miinused (suurem otsene kulu riigieelarvele,

oht alarahastada muid valdkondi, jne) ning võrrelda neid. Kuigi selline pluss-miinus analüüs pole

täppisteadus, aitab see koos kvantitatiivse ROI ja mõjuanalüüsiga anda poliitikakujundajatele

terviklikuma pildi otsuse mõjust.

Kokkuvõttes on enamik käsitletud uuringuid kasutanud kombineeritult: (a) sisend-väljund mudelil

põhinevat majandusliku kogumõju hindamist (koos lisanduvuse arvestamisega), (b)

investeeringutasuvuse ja maksutulu analüüsi, ning (c) kvalitatiivseid kaalutlusi sektori strateegiliste

eesmärkide saavutamise kohta. Näiteks Hispaania 2024. a uuringus on põhirõhk majanduslikul mõjul

(SKP panus, töökohad) ja ROI-l, kuid on käsitletud ka laiemat mõju ökosüsteemile (taristu areng,

oskused, turism) ning kogutud sidusrühmade tagasisidet süsteemi atraktiivsuse kohta.

Riikide põhised uuringud Hispaania: Rahvusvaheliste võtteprojektide maksusoodustused

Algtingimused enne muudatusi: Hispaanias kehtib rahvusvaheliste filmide ja sarjade tootmiseks

maksusoodustuste süsteem alates 2015. aastast. See loodi eesmärgiga tuua Hispaaniasse

välisprojekte, täiendades olemasolevaid riigisiseseid filmitoetusi. Esialgne stiimul 2015. aastal oli

tagasihoidlikum ning sellele on tehtud mitu parandust: tingimusi muudeti 2017., 2020., 2021. ja 2022.

aastal, iga korraga atraktiivsust suurendades. Eriti märkimisväärne oli 2021. aasta reform, mis toimus

osana valitsuse “Hispaania audiovisuaalihubi” strateegiast – tõsteti toetusmäära ja piirmäärasid, et

konkureerida agressiivsemalt teiste riikidega. Enne neid muudatusi oli Hispaania põhitoetusmäär veidi

madalam ja toetuslae summad piiratumad. Näiteks varem kehtis riiklik maksutagastus 20%–25%

ulatuses kuludest ning maksimaalne tagasiantav summa projektile oli väiksem (enne 2020. a oli üldine

toetuslagi väidetavalt €3–4 miljonit projekti kohta). Samuti olid Kanaari saarte erireeglid vähem helded

enne 2020. a (tõenäoliselt ~40% toetus varem vs 50% hiljem). Kokkuvõttes enne 2020–2021 reforme

polnud Hispaania skeem nii konkurentsivõimeline kui näiteks Suurbritannia või Prantsusmaa oma –

see kajastus ka rahvusvaheliste suurprojektide arvus.

Tehtud muudatused: 2020. ja 2021. aastal tõstis Hispaania oluliselt ergutuse atraktiivsust. Alates 2021.

aastast kehtib riiklik maksusoodustus 30% ulatuses esimeselt miljonilt eurolt abikõlblikelt kuludelt ning

25% ülejäänud kuludelt. Toetuse ülempiir tõsteti mängufilmile 20 miljoni euroni (telesarjadel 10 miljonit

€ episoodi kohta). Varem olid need numbrid oluliselt väiksemad, mistõttu on see suur edasiminek.

Kanaari saarte jaoks, mis kuuluvad madalama maksumääraga eritsooni, kehtestati veelgi suurem

soodustus – 50% esimese miljoni pealt (2024. a alates 54%) ja 45% edasistelt kuludelt, piirmääraga 36

miljonit € filmi kohta. Ka mitmed autonoomsed piirkonnad (Navarra, Baskimaa provintsid) täiendasid

omaenda regionaalsete soodustustega – nt Navarra pakub 35% tagastust kuni €5 miljonit, teatud

Baskimaa piirkondades kuni 70% eritingimustel. Seega pärast parandusi on Hispaania stiimulite pakett

väga konkurentsivõimeline: riiklikult vähemalt 25–30% tagastus kõrgete piirmääradega, mis on

kombineeritav piirkondlike lisasoodustustega. Need muudatused lahendasid varasemaid pudelikaelu

(nt varem suhteliselt madal ülemine piirmäär) ja muutsid süsteemi selgemaks ja paindlikumaks

rahvusvahelistele tootjatele.

Mõju tootmismahule: Muudatuste tulemusel on Hispaania rahvusvaheliste filmiprojektide maht

hüppeliselt kasvanud. Aastatel 2019–2022 kasutas riiklikku ergutusprogrammi vähemalt 165

välistootjat, mille kogukulutused Hispaanias olid vähemalt €1,32 miljardit. Kuigi 2020. aastal toimus

COVID-19 tõttu langus, taastusid mahud kiiresti – 2022. aastaks ületas tootmiskulu tase 2019. a oma

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 17 (21)

enam kui 50% võrra. Samal perioodil (2019–2022) genereerisid need filmiprojektid hinnanguliselt

vähemalt €1,795 miljardit lisandväärtust Hispaania majandusse. Töökohtade mõttes loodi või säilitati

keskmiselt ~7080 täistööajaga töökohta iga aasta kohta, millest u 1300 otseselt filmivõtetel ning

~5780 kaudselt teiste sektorite kaudu. See tähendab, et iga suurfilmiprojekt loob lisaks otsesele

filmimeeskonnale tööd veel ligi viis korda enamatele inimestele mujal majanduses (nt tarnijad, hotellid,

restoranid jmt).

Eriti oluline on Hispaania puhul lisanduvuse näitaja: hinnanguliselt 70% kogu sellest kulutuste mahust

oli toodud Hispaaniasse tänu ergutusele – ilma soodustuseta oleks vaid ~30% kuludest riigis tehtud.

Teisisõnu, maksusoodustus on otseselt põhjuseks suure osa uue tegevuse eest. Valitsuse 2021. a

algatatud audiovisuaalihubi strateegia seadis eesmärgiks tõsta tootmismahtusid 30% võrra aastaks

2025; praegused andmed viitavad, et ollakse sellel teel edukad. Rahvusvahelised suured sarjad ja filmid

(sh Netflixi ja teiste voogedastusgigantide projektid) on viimastel aastatel tihedamalt Hispaaniasse

tulnud, mida soodustuste parandused on selgelt toetanud.

Mõju indikaatorid: Hispaania rahvusvahelise ergutusprogrammi kogumajanduslik ROI aastatel 2019–

2022 oli hinnanguliselt 9,0 – ehk iga riigi ergutuseks investeeritud 1 € tekitas ~9 € ulatuses täiendavat

majandustegevust (lisandväärtusena). Sellest ~2,2 € moodustus otsene panus (maksud, palgad filmi

tootmisest), ülejäänu tuli tarneahela ja tarbimise kaudu. Niivõrd kõrge ROI näitab, et Hispaania

maksusoodustuse parandused on riigile end “tagasi teeninud” väga mitmekordselt. Lisaks

kvantitatiivsetele näitajatele on Hispaania saanud ka strateegilist kasu: riigi kuvand rahvusvahelise

filmikeskusena on tugevnenud, siin filmitud populaarsed sarjad ja filmid (nt Troonide mäng võttepaigad

Sevillas ja mujal) on kasvatanud filmiturismi ~15–20% võrra teatavates piirkondades. Seega võib öelda,

et ergutusmeetmete parandamine on aidanud Hispaanial konkureerida “Euroopa Hollywoodi” tiitlile –

2015–2022 perioodil oli Hispaania rahvusvaheliste filmide ja seriaalide arvult Euroopas teisel kohal

kohe Ühendkuningriigi järel.

Iirimaa: Section 481 maksusoodustuse uuendamine

Algtingimused enne parandusi: Iirimaa on pika filminduse toetamise ajalooga – varasem skeem lasi

investoritel saada maksusoodustust filmitootmisse paigutatud vahenditelt, kuid see süsteem oli

keerukas ja mitte alati piisavalt atraktiivne. 2015. aastal viis Iirimaa läbi olulise reformi: Section 481

filmimaksusoodustus muudeti otseseks rahalise tagastuse sarnaseks krediidiks, mida tootjad saavad

kasutada. Alates 2015. a jaanuarist hakkas kehtima ühtne tagastusskeem: tootmisettevõttele tehakse

maksukrediit, mis on väärtuses 32% kvalifitseeruvatest kuludest Iirimaal (sisuliselt riik tagastab 32%

kuludest, mis on veidi analoogne 25–30% otsese toetusega). See asendas eelneva süsteemi, kus

üksikisikud/ettevõtted investeerisid filmidesse ja said maksuallahindlust – uus skeem tegi protsessi

lihtsamaks ja tootjale otsekohesemaks. Samuti tõsteti toetuse piirmäärasid: kvalifitseeruv kulumaht

ühe projekti kohta on väga kõrge (üksikprojekt võib saada krediiti kuni €70 miljoni kulutuse pealt, mille

laeks on seega ~€22 miljonit toetust). Enne 2015. a oli Iirimaa toetusraamistiku ebakindlus suurem,

sest Section 481 pidi aeguma 2020 ning polnud selgust pikendamise osas. Samuti polnud varem

regionaalseid soodustusi.

Tehtud muudatused: 2015. a reform oli peamine lihtsustamine – Section 481 muudeti tagastatavaks

maksuallahindluseks (refundable tax credit), mis toimib sisuliselt sularahatoetusena tootjale pärast

kulude tegemist. Toetuse määr kehtestati 32% tasemele, mis oli Põhja-Euroopa üks kõrgemaid tollel

ajal. Hiljem, 2019. aastal, lisati regionaalne lisaboonus: et soodustada võtteid väljaspool Dublinit,

võimaldati täiendav 5% krediidilisa teatud abikõlblikel piirkondadel (nn Regional Film Development

Uplift). See tõstis efektiivse määra kuni 37%ni mõnes piirkonnas ajutiselt. Samuti otsustati 2018. a

pikendada Section 481 kehtivust aastani 2024 ja hiljem pikendati veel kuni 2028, mis andis investoritele

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 18 (21)

kindlust. Kokkuvõttes on Iirimaa parandanud meedet nii: (a) lihtsustamine – keerulise investormudeli

asemel otsetoetusena toimiv krediit, (b) määrade tõstmine – 32% on kõrgem kui varasem efektiivne

28% (varasem investoriskeem andis umbes 28% projekti eelarvest kätte tootjale), (c) geograafiline

soodustamine – regionaalne lisasoodustus, (d) järjepidevuse kindlustamine – meetme pikendamine ja

stabiilsus. Need muudatused tegid Iirimaa filmisoodustuse rahvusvaheliselt väga

konkurentsivõimeliseks ning tootjatele mugavaks kasutada.

Mõju tootmismahule: Pärast 2015. a reformi on Iirimaa audiovisuaalsektori maht hüppeliselt kasvanud.

Kohe 2015–2016 nähti välisinvesteeringute kasvu – suured fimiprojektid (Vikings, Star Wars VIII võtted

jne) tulid Iirimaale. Iirimaa Filmiameti andmetel oli 2014. a sektoris umbes €168 miljoni eest

tootmiskulutusi, mis 2016. aastaks tõusis üle €250 miljoni. Töökohtade arv ekraanisektoris kasvas

samuti – 2017. a sektorianalüüsi kohaselt oli audiovisuaalsektoriga seotud ligi 12 000 töökohta (otse

ja kaudselt) ning maksutulu kasvas. Iirimaa on saanud kuulsust oma visuaalefektide (VFX) ja

animatsioonisektori poolest, mis samuti kasutavad Section 481 soodustust. Konkreetsete numbrite

osas leidis 2017. a Olsberg•SPI raport, et 2016. a Section 481 toel stimuleeritud kogutoodang andis

€259 miljonit lisandväärtust majandusse. See tähendab, et majanduslik multiplikatsiooniefekt oli suur:

iga toetus-euro kohta loodi ligi €3 lisandväärtust (ROI ~2,8). Fiskaalses mõttes oli skeem sisuliselt

iseennast finantseeriv – samal aastal tõid filmiprojektid maksudena tagasi 1,02 korda riigi kulutuse.

Pärast 2018. a regionaalse ergutuse lisamist on märgata, et võttepäevad on jaotunud üha enam

väljaspool Dublinit, mis oligi soovitud mõju.

Rahvusvahelise huvi osas: 2019. aastal teatasid mitmed suured stuudiod (nt Disney, Lucasfilm) uutest

projektidest Iirimaal. Iirimaast on saanud populaarne koht kõrgema eelarvega sarjade filmimiseks –

näiteks Game of Thrones spinoff-sarjade, Netflixi fantaasiasarjade jms asukohana. Seda kinnitab ka

Kearney konsultatsioonifirma analüüs: globaalses võrdluses oli Iirimaal 2019. a filmitootmise

aastamahu kasv üks kiiremaid, osaliselt tänu heldele toetusprogrammile. Samuti märgiti, et

Suurbritannia 2013. a analoogsed parandused (määra tõstmine 20% → 25% ja kululäve alandamine)

viisid keskmise toetuse kahekordistumiseni – Iirimaa kogemus on olnud sarnane, suuremate

rahvusvaheliste projektide eelarved ja seega toetussummad on tõusnud, kuid samas on ka

kogukulutused riigis märkimisväärselt kasvanud.

Mõju indikaatorid: Iirimaa Section 481 programmi investeeringutasuvus on hinnatud nii otsesest kui

laiemast vaatest. 2016. a andmete põhjal oli fiskaalne netotulu 1,02 (€1 toetus andis €1,02 maksutulu)

ja majanduse netotulu 2,82 (€1 toetus andis €2,82 SKP kasvu). Selline tulemus tähendab, et meede on

end õigustanud – see toob riigile vähemalt sama palju tagasi maksudena ning lisab märkimisväärselt

SKPsse. Iirimaa avalik sektor investeeris 2018. a sektori arengusse (sh toetusfond) u €282 miljonit, kuid

sektori kogupanus majandusse oli mitmekordne. Olsberg•SPI raport järeldas, et Section 481 on kriitilise

tähtsusega tugi, mis on genereerinud töökohti ja võimaldanud kohalikul sisul sündida. Samuti leiti, et

Iirimaa sai 2010-ndate keskel netokasvu filmitootmisesse just tänu toetuse restruktureerimisele – kui

2015. a oleks toetus ära langenud (mis algselt plaanis), oleks sektorit oodanud oluline langus, mida

suudeti vältida tänu meetme jätkumisele ja parandustele.

Malta: Sularahatoetuse määra tõstmine 27% → 40%

Algtingimused enne parandusi: Malta alustas filmivõtete soodustamist juba 2000-ndate keskel väikese

sularahatoetuse vormis. Aastaid oli Malta pakkunud välisfilmidele 25% rahalist tagastust kohapeal

tehtud kuludelt, millele võis lisanduda väike lisaprotsent kui Malta esines filmis loona või muude

kultuuriliste elementide korral. Sisuliselt oli toetusmäär kuni 27% (25% baas + kuni 2% boonus) 2010-

ndatel. See tegi Malta konkurentsivõimeliseks teatud nišis – eelkõige keskmise eelarvega märuli- ja

sõjafilmid (Maltal on suured veealused võttebasseinid) – kuid jäi alla mõne teise riigi pakkumisele, kus

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 19 (21)

30% või enam oli juba standard. Samuti oli Malta aastane eelarve piiratud, mis piiras korraga toetatavate

projektide arvu.

Tehtud muudatused: 2019. aastal otsustas Malta valitsus ergutusmäära oluliselt tõsta. Alates 2019. a

juulist on Malta tagasimakseprogrammi maksimaalseks määraks 40% abikõlblikest kuludest. Uued

üksikasjalikud juhised (uuendatud 2023. a algul) sätestasid, et live-action võtteprojektid saavad

baastasemel 30% tagastust kõigilt Malta kuludelt ning Malta Filmi Komissaril on õigus anda veel +10%

(5% + 5%) juhul, kui projekt kasutab märkimisväärselt Malta lokaalseid ressursse ning Maltat

kujutatakse filmis autentselt. Seega on live-action projekti lagi 40%. Animatsiooni või ainult järeltöötluse

projektidele on baas 25% + lisaboonus kuni 15%, samuti maksimaalselt 40%. Lisaks kehtestati erand:

eriti keeruline audiovisuaalteos (“Difficult Audiovisual Work”, nt väga väikese eelarvega kunstiprojektid)

võivad saada lausa kuni 50% toetust. Need muudatused tõid Malta ühe hoobiga Euroopa absoluutsesse

tippu toetuse määra poolest.

Mõju tootmismahule: Malta on traditsiooniliselt olnud populaarne võttepaik teatavat tüüpi filmidele

(sõja- ja antiikfilmide võtteplatsina, kuna Maltal on kindlused ja Vahemere ilme, nt Gladiaator, Troy filmiti

osaliselt Maltal). Kuid 2010. aastate lõpus hakkas konkurents piirkonnas (nt Serbia, Horvaatia pakuvad

soodustusi) kasvama ja Malta pidi reageerima. Pärast 40% toetuse kehtestamist 2019. a on Malta

suutnud meelitada mitmeid suuremaid filmiprojekte, mis varem oleks võib-olla valinud mõne odavama

riigi. Aastatel 2019–2022 võõrustas Malta filmivõtteid, mille kogukulu Maltal oli üle €231,5 miljoni. See

on tähelepanuväärne, arvestades riigi väikest majandust – see võrdub ligi 2% Malta SKPga. Eraldi torkas

2019. a silma mitme Hollywoodi filmi võtteaastana Maltal.

Malta Rahvusliku Auditiorgani (NAO) raport 2024 märgib, et 2019. a toetuse tõstmise mõju on olnud

märgatav: Malta filmikomisjoni andmetel kasvas filmitootmise kulutuste tase riigis ja jõudis uuele

kõrgusele, millel on positiivne mõju nii teenindavatele sektoritele kui maksulaekumisele. Malta

Filmikomissari tellitud majandusmõju hinnang (valmis 2021) leidis, et toetusmäära tõstmine 27%-lt

40%-le tõi kaasa otseste filmikulutuste selge kasvu ning andis täiendava impulsi majandusele. 2023. a

värskendatud analüüs kinnitas seda trendi ka 2022. a andmetega.

Mõju indikaatorid: Malta Filmikomisjoni 2021. a aruande kohaselt andis toetuse määra tõstmine otsese

majandusmõjuna ligi €30 miljonit täiendavat kulutust aastas (võrreldes varasema tasemega). NAO

audit tuvastas, et nii 2021. kui 2023. a aruanded arvutasid: iga ergutuse euro kohta loodi Maltal

mitmekordne lisandväärtus ja märkimisväärne osa sellest taastus ka maksutuluna. Konkreetset ROI

numbrit NAO avalikus kokkuvõttes ei esitatud, kuid öeldakse, et NAO sõltumatu analüüs kinnitas suures

osas Filmikomissari tellitud raportite tulemusi – st kasu hindamise metoodika oli adekvaatne ning

NAO alternatiivsed arvutused andsid väga sarnaseid tulemusi. Filmiprojektide kulutustel on Maltal

tugev multiplikaator: lisandväärtus tekib ehitussektoris, majutus- ja toitlustuses ning teenustes, mis

filmi võõrustamisel rakendust leiavad.

Võrdlev analüüs ja korduvad mõjud riikide lõikes

Vaatamata iga riigi unikaalsetele asjaoludele joonistuvad eelnevate juhtumiuuringute pinnalt välja

mitmed ühised järeldused filmiergutusmeetmete parandamise mõjude kohta:

• Tootmismahtude kasv:

Hispaanias kasvas rahvusvaheliste võtete kulutus 2019–2022 üle 50% ning projektide arv

hüppeliselt pärast 30%/20 miljoni € piirmäärade kehtestamist; Iirimaal kindlustas 2015. a

reform tootmismahtude pideva suurenemise, vältides võimalikku langust ning tuues riiki uusi

kõrgetasemelisi filmiprojekte. Malta näitel suurendas toetusmäära tõstmine tootjate huvi

sedavõrd, et perioodil 2019–2022 kulutasid filmid Maltal kokku üle €230 miljoni, mis on väga

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 20 (21)

suur summa võrreldes varasemaga. Ühiselt võib öelda: mida atraktiivsem (ja rahaliselt

kättesaadavam) on ergutusskeem, seda enam rahvusvahelised tootjad seda kasutavad, tuues

riiki projektide arvu ja eelarvete kasvu.

• Lisanduvus on kõrge: Parandatud skeemidega seotud tootmismahud on valdavalt uued, st ilma

meetmeta poleks neid investeeringuid suures osas riiki tulnud. Hispaania hinnangul 70%

kulutustest lisandus tänu ergutusele; Iirimaa puhul, kui Section 481 oleks katkenud, oleks suur

osa (vähemalt 2/3) investeeringust lahkunud riigist aastaks 2021.

• Investeeringutasuvus (majanduslik ROI) on positiivne kõigil juhtudel: Üks korduv leitavus on,

et ergutusmeetmete ROI on üle 1,0 – sageli mitu korda üle. Hispaania ROI 9,0 on lausa 1 € →

9 €; Iirimaa ~2,8 (1 → 2,8); Malta täpne arv pole avalik, kuid NAO viitab tugevale tasuvusele ka

seal. Need näitajad erinevad mõnevõrra – üldiselt suurema filmitööstusega riikides (nt

Hispaania, UK) on ROI kõrgem tänu suuremale majanduslikule klastrile, väiksemates (Iirimaa,

Eesti) veidi madalam, kuid siiski märkimisväärne. Ühelgi juhul polnud ROI negatiivne või alla

1,0.

• Maksutulu ja fiskaalne mõju: Kuigi tihti kritiseeritakse filmisoodustusi kui “raha andmist

Hollywoodile”, näitavad uuringud, et suur osa sellest rahast jõuab ringiga tagasi riigikassasse

maksude kujul. Näiteks Hispaania 165 tootmise pealt hinnati otse maksutulu ~€500 miljonile

(täpne arv raporteeritud pole mainitud lõigus, kuid tuletades: €1,32 mld kulutust tekitab

palgafondist ja tarbimisest sadu miljoneid makse); Iirimaa 2016 maksuraha €93,3 m vs kulu

€93,2 m. See näitab, et korralikult struktureeritud meetmed võivad end suures osas ise

finantseerida maksulaekumiste kaudu – eriti kui arvestada kaudseid makse (KM, ettevõtete

maksud jne).

• Tööhõive ja oskuste areng: Kõikides näidetes rõhutati ergutuste mõju töökohtade loomisele..

Töökohtade poolest on oluline, et ergutusmeede loob nii kõrge kvalifikatsiooniga loomingulisi

töökohti (režissöörid, operaatorid, kunstnikud) kui ka laiema spektri töökohti (logistika, ehitus,

teenindus). Lisaks otsesele tööhõivele tekib pehme mõju – oskuste edasiandmine ja

koolitusvõimalused kohalikele. Samuti mainiti mitmel puhul (Hispaania, Malta), et eduka

filmisektori kõrvalmõjuna kasvab riigi "pehme jõud" ja turism – inimesed tahavad külastada

kohti, kus nende lemmikfilmid on vändatud. Näiteks Põhja-Iirimaal ja Hispaania Sevillas

seostatakse ligi 15–20% turismikasvu Troonide mängu võttepaikade kuulsusega. See on

oluline laiem poliitiline argument ergutuste kasuks.

• Konkurentsivõime ja sektori areng: Kui vaadelda mitut riiki kõrvuti, ilmneb, et ergutusmeetmeid

on parandanud peaaegu kõik, kes soovivad püsida rahvusvahelises konkurentsis. 2024. a

seisuga on maailmas üle 120 aktiivse tootmisergutuse programmiga jurisdiktsiooni. See paneb

olemasolevatele programmidele surve – kui naabrid tõstavad määra, tuleb sul endal samuti

tõsta, et projektid ära ei jookseks. Seega on ergutusmeetmete parandamine mitte ühekordne

pingutus, vaid pidev protsess rahvusvahelises võidujooksus.

• Administratiivne lihtsus ja läbipaistvus: Mitmes näites (Eesti, Hispaania) rõhutati, et lisaks

rahalisele määrale on tähtis ka lihtne taotlemisprotsess ja usaldusväärne haldus.

Produtsentide jaoks on oluline kindlus, et lubatud toetus makstakse kiiresti välja ja tingimused

on selged.

Kokkuvõte Erinevate riikide kogemuse analüüs näitab selgelt, et filmitootmise ergutusmeetmete strateegiline

parandamine on tõhus vahend majandustegevuse, investeeringute ja tööhõive kasvatamiseks.

Maksutagastuste või toetuste määra tõstmine suurendab tuntavalt riigi atraktiivsust rahvusvahelistele

07. november 2025

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse

konkurentsivõime: andmepõhine analüüs ja majanduslik mõju 21 (21)

filmitootjatele, mis väljendub kiirelt kasvavas võttepäevade ja kulutuste mahus kohapeal. Süsteemi

lihtsustamine ja rahastuse stabiilsuse tagamine annavad tootjatele kindluse planeerida projekte

pikemalt ette ja kasutada just seda riiki võttepaigana. Uuringud kinnitavad, et ergutusmeetmete abil

loodud lisandväärtus ületab mitmekordselt riigi kulu – investeeringutasuvus on positiivne kõigis

vaadeldud näidetes, ulatudes mõnel juhul lausa 5–9 kordse majandusliku tuluni iga kulutatud euro

kohta. Lisaks avalduvad ka kaudsed hüved: uued töökohad teadmiste- ja loomesektoris, oskusteabe

areng, suurem turism (filmiturism) ja riigi maine tõus loomemajanduse sõlmpunktina.

Kasutatud allikad

1. Olsberg•SPI (2022) – Film Estonia tagasimaksefondi majandusmõju. Eesti Filmi Instituudi

tellitud raport, 24.08.2022. 【Viide】

2. Spain Film Commission / Olsberg•SPI (2024) – Economic Impact of Spain’s Rebates for

Investments in International Film and Television Series. Uuringu täisraport, 30.08.2024. 【Viide

】

3. Spain Film Commission / Olsberg•SPI (2024) – Visibly Invisible – Executive Summary:

Economic Impact of Spain’s Rebates for Investments in International Film and Television

Series. September 2024. 【Viide】

4. Olsberg•SPI & Nordicity (2017) – Economic Analysis of the Audiovisual Sector in the Republic

of Ireland. Raport, 18.12.2017. 【Viide】

5. Motion Picture Association / Olsberg•SPI (2024) – Global Film and Television Production

Incentives – White Paper. November 2024. 【Viide】

6. Kearney (2025) – Production incentives: an indispensable tool for creating and sustaining a

global media hub. Artikli sisu, Kearney meediatööstuse ülevaade, 2025. 【Viide】

7. National Audit Office Malta (2024) – Evaluating the role of the Malta Film Commission in

promoting the Maltese film industry. Auditor General’i aruanne, november 2024. 【Viide】

8. Malta Film Commission (2023) – Malta Cash Rebate Incentives for the Audiovisual Industry –

Guidelines. Kehtestatud reeglid (uuendatud seisuga jaan 2023). 【Viide】

9. Norra Kultuuriministeerium / Olsberg•SPI & Proba (2023) – Study of the Norwegian Film and

Series Incentive Scheme – Final Report. 24.02.2023. 【Viide】

Lühikokkuvõte

Kuidas 40%-line tagasimakseprogramm taastaks Eesti filmitööstuse konkurentsivõime

Ülevaade

Eesti on seni edukalt kasutanud 30% filmikulude tagasimakse skeemi, et ergutada rahvusvaheliste

filmiprojektide tulekut. Aastatel 2016-2021 toetas Film Estonia tagasimaksefond projekte, mille

kogukulutused Eestis ulatusid 42,9 miljoni euroni - see kinnitab meetme senist tõhusust kohaliku

filmitööstuse elavdamisel. Tagasimakse on aidanud tuua Eestisse välismaiseid võtteid, andes tööd

kohalikele filmitegijatele ning kasvatades sektori rahvusvahelist nähtavust.

⚠️ PROBLEEM

Eesti konkurentsipositsioon on kriitiliselt nõrgenenud. Pärast COVID-19 pandeemiat on Eesti

hinnatase tõusnud märkimisväärselt kiiremini kui Lätis ja Leedus:

• Hinnatõus 2021-2025: Eesti +40% vs Läti, +32% vs Leedu +31%

• Tööjõukulu 2024: Eesti 19.6 €/h (+29.8% vs Läti, +20.2% vs Leedu)

• Kaotatud projektid: 27 rahvusvahelist filmiprojekti kogumahus ~60 miljonit eurot jäid

Eestisse tulemata

• Väljavool: 61,6% kaotatud projektidest1 (summas 27,3 miljonit eurot) valis sihtriigiks Läti

või Leedu

Produtsentide tagasiside: "Eesti oli liiga kallis", "Lätist sai 48% tagasimakse", "Tšehhis on sama toetus,

aga odavam".

❓ KRIITILISED KÜSIMUSED

Kas toetuse määra tõstmine 40%-ni taastab Eesti konkurentsivõime ja loob positiivse majandusliku

tasakaalu?

Kas 10 protsendipunkti suurune tagasimakse lisandumine kompenseerib Eesti kõrgemat hinnataset ja

toob projektid tagasi?

✅ VASTUS JA SOOVITUS

Analüüs näitab: 40%-line tagasimakseprogramm on majanduslikult põhjendatud ja strateegiliselt

vajalik investeering.

NELI PEAMIST FAKTIVÄIDET

1. Toetuse määra tõstmine vähendab filmitootja netokulu 14% võrra

• Praegu (30%): Filmitootja maksab 70 senti iga Eestis kulutatud euro kohta

• Pärast tõstmist (40%): Filmitootja maksab 60 senti - 14% kulude langus

• Praktiline mõju: 1 miljoni euro projekti puhul säästab tootja 100 000 eurot

• Konkurentsivõime: Eesti jõuaks Euroopa tippu koos Belgia, Malta ja konkureeriva Lätiga

1 Teadaolevate sihtriikidega projektide kogumaksumus oli 44.3 miljonit eurot.

2. Investeeringutasuvus (ROI) on 5:1 - iga toetus-euro loob 5 eurot lisandväärtust

• Majanduslik kordistumise efekt: Iga riigi poolt investeeritud 1 euro kohta tekib majanduses 5

eurot väärtust:

• 2,5 € filmisektoris (kohalikud meeskonnad, tehnika, stuudiod)

• 1,2 € tarneahelas (ehitus, transport, majutus, toitlustus)

• 1,3 € tarbimises (palgad, kohalik tarbimine)

3. Tegevusetus toob jätkuvat kahju - 60 miljonit eurot on juba kaotatud

• 27 projekti jäid Eestisse tulemata viimasel neljal aastal

• Otsene majanduskahju: ~60 miljonit eurot kulutusi, mis liikusid konkurentidele

• Kaudne kahju: Kogemused, oskused, rahvusvaheline nähtavus, pikaajaline koostöövõrgustik

• Prognoos: Ilma muudatusteta jätkub projektide väljavool, hinnatase ei välju

5. Rahvusvahelised tõendid: kuidas atraktiivne filmikeskkond toob investeeringuid

• Suurenenud tootmismahud ja välisinvesteeringud:

o Kõigis reforminud riikides (Hispaania, Iirimaa, Malta) tõi toetuse määra tõstmine kaasa

tootmismahtude kiire kasvu.

o Hispaanias kasvas välisfilmide kogukulu 2019–2022 enam kui 50%, Maltal tõusis

investeeringumaht üle €230 miljoni, ja Iirimaal kasvas ekraanisektori tootmisväärtus

kolme aastaga ligi €100 miljonit.

→ Mida atraktiivsem on toetusskeem, seda rohkem tootjad investeerivad kohapeal.

• Kõrge lisanduvus ja otsene sõltuvus ergutusmeetmest

o Hispaania hinnangul oli 70% kogu filmitootmise kulust ergutuse kaudu lisandunud,

mida ilma toetuseta poleks riiki tulnud.

o Iirimaal oleks Section 481 katkestamine viinud 2/3 tootmismahust riigist välja.

→ Ergutused ei asenda olemasolevat tegevust, vaid loovad uut majandusaktiivsust.

• Positiivne investeeringutasuvus (ROI)

o Hispaania ROI oli 9,0, Iirimaa 2,8, Maltal kinnitati sõltumatult „tugevat tasuvust“.

→ Ergutuste fiskaalne ja majanduslik mõju on positiivne – need on isetasuvad

investeeringud, mitte kulud.

• Tööhõive ja oskuste kasv

o Iga filmiprojekt loob töökohti kümnetele seotud sektoritele. Hispaanias loodi

keskmiselt ~7080 töökohta aastas, millest ligi 80% kaudselt.

o Lisaks tekib teadmiste ja oskuste ülekandumine – Iirimaa ja Malta näited kinnitavad,

et toetusmehhanismid arendavad kohalikke kompetentse ja kasvatavad

„loomemajanduse kapitali“.

→ Filmiergutused loovad töökohti, arendavad oskusi ja tugevdavad ökosüsteemi.

• „Pehme jõu“ ja turismi kasv

o Rahvusvaheliste filmide ja sarjade võtted tugevdavad riigi kuvandit ja turismitulu.

o Hispaanias kasvas filmiturism mõnes piirkonnas 15–20% pärast tuntud sarjade võtteid

(„Troonide mäng“).

→ Edukas filmisektor kasvatab riigi nähtavust ja brändiväärtust üle sektori piiride.