Muudatusettepanekute loetelu eelnõu 728 SE teiseks lugemiseks

1

KAVAND

komisjonis

13.11.2025

Teine lugemine

728 SE II Muudatusettepanekute loetelu hasartmänguseaduse,

hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse

muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse

eelnõu teiseks lugemiseks

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1 Muuta eelnõu § 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:

“1) paragrahvi 2 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Panus on käesoleva seaduse tähenduses mängus osalemise eest tasutud rahasumma,

hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus või

krüptovara.”:

Selgitus: Korrigeeritakse sõnastust selliselt, et jäetakse välja see osa, mis sätestas rahaliste

vahendite ja krüptovara laekumise eritingimuse. Kuna hasartmänguseaduse § 2 lõige 2

“panuse” legaaldefinitsiooni ning panuse tegemine krüptovaras ja rahaliselt hinnatava

kohustuse võtmisega on omane vaid kaughasartmängu mängimisel, siis on asjakohasem tõsta

seni eelnõus sisaldunud muudatus rahaliste vahendite ja krüptovara laekumise eritingimuse

kohta hasartmänguseaduse §-i 5, mis käsitleb kaughasartmängu.

1.2 Täiendada eelnõu § 1 punktiga 10, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja

sõnastada see järgmiselt:

“10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

(3) Kaughasartmängu mängimisel peab panus laekuma Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigi poolt tegevusloa saanud krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse või

krüptovarateenuse osutaja vahendusel.”;

Selgitus: Kuna hasartmänguseaduse § 2 lõige 2 reguleerib üldmõistet “panus”, siis on

asjakohasem tõsta seni eelnõu § 1 punktis 1 sisaldunud muudatusettepanek rahaliste vahendite

ja krüptovara laekumise eritingimuse kohta hasartmänguseaduse §-i 5, mis reguleerib

kaughasartmängu mõistet.

2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 5, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja

2

sõnastada see järgmiselt:

“10) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „3 ja 4“ tekstiosaga „3, 32 ja 4”;“.

Selgitus: Hasartmänguseaduse § 2 lõige 6 reguleerib hasartmänge, millest tulenevatele

kohustustele kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatud mittetäieliku kohustuse regulatsiooni.

Eelnõuga hasartmänguseaduse §-i 2 lõikesse 5 lisatavale punktile 32 võlaõigusseaduse

nimetatud regulatsiooni kohaldumiseks tuleb muuta hasartmänguseaduse § 2 lõiget 6.

3. Muuta eelnõu § 1 punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt:

“5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

(61) Ühe hasartmängukorraldaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3 ja 32 nimetatud

loteriide samaaegne korraldamine ei ole lubatud.”;

Selgitus: Selguse huvides täpsustatakse muudatusega asjaolu, et hasartmänguseaduse § 2 lõike

5 punktides 3 ja 32 sätestatud loteriisid ei või samaaegselt korraldada üks

hasartmängukorraldaja.

4. Muuta eelnõu § 1 punkti 7 ja sõnastada see järgmiselt:

“7) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaughasartmäng on hasartmängu korraldamine viisil, kus :

1) hasartmängus osalemise õiguse üle otsustatakse, hasartmängu mängitakse ja mängu tulemus

selgitatakse väljaspool hasartmängu mängukohta elektroonilise seadme vahendusel, sealhulgas

Internetis või

2) hasartmängus osalemiseks võetakse vastu panuseid ja makstakse välja võite elektroonilise

seadme vahendusel. “

Selgitus: Kaughasartmängu mõiste defineerimine läbi hasartmängu korraldamise viisi on

asjakohane, kuna hasartmängu korraldamise viisi määrab hasartmängukorraldaja. Ka

kehtivas seaduses on see selliselt defineeritud ning selle muutmiseks puudub vajadus.

5. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 8, muutes järgmiste punktide numeratsiooni vastavalt ja

sõnastada see järgmiselt:

“8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

(11) Kaughasartmänguks ei peeta hasartmängu maismaa mängukohas ja Eesti laevaregistrisse

kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval.”;

Selgitus: Täienduse kohaselt ei ole kaughasartmänguga tegemist nende hasartmängude puhul,

mida viiakse läbi maismaa mängukohas ja Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel

3

meresõidul reisijatevedu teostaval laeval. Kui hasartmängu mängija viibib füüsiliselt maismaa

hasartmängu mängukohas või Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul

reisijatevedu teostaval laeval, siis nimetatud mängukohas või laeval läbiviidav mäng ei ole

kaughasartmäng olenemata sellest kuidas tehakse panuseid või makstakse välja võite.

6. Muuta eelnõu § 1 punkti 8 ja sõnastada see järgmiselt:

“8) paragrahvi 9 lõige 2 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hasartmängukorraldaja võib tegeleda ainult hasartmängu korraldamise, toitlustamise ning

vaba aja ja kultuuriürituste korraldamisega ning hasartmängukorraldajaga samasse kontserni

kuuluvatele äriühingutele hasartmängu korraldamisele vahetult suunatud tugiteenuste,

sealhulgas raamatupidamise ja infotehnoloogia alal teenuste osutamisega.”;

Selgitus: Tegemist on sõnastusliku muudatusega. Kuna toitlustamine ei kuulu tugiteenuste

hulka, siis tuleb see esitada enne tugiteenuste loetelu. Samuti asendatakse sõna

“konsolideerimisgrupp” äriseadustiku alusel defineeritud laiema terminiga „kontsern“. See

võimaldab kontserni siseselt hasartmängu korraldamist toetavate tugiteenuste osutamist ka

neile kontserni kuuluvatele äriühingutele, kellel puudub raamatupidamise seaduse kohaselt

konsolideeritud aruandluse kohustus. Vaba aja ja kultuuriürituste korraldamine on sätestatud

ka kehtivas hasartmänguseaduses hasartmängukorraldaja kõrvaltegevuste loetelus. Selguse

huvides tuleks see eelnõus väljapakutud sõnastuses taastada.

7. Muuta eelnõu § 1 punkti 10 ja sõnastada see järgmiselt:

“10) seadust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses:

㤠101. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete audiitorkontroll on kohustuslik.

(2) Hasartmängukorraldaja, kes ei ole Eesti asutatud äriühing, võib nimetada audiitorettevõtjaks

isiku, kellele on väljastatud audiitorettevõtja tegevusluba Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi selleks volitatud asutuse poolt.

(3) Audiitorettevõtja peab kontrollima hasartmängukorraldaja poolt omavahendite ja

reservkapitali kohta kehtestatud nõuete täitmist eelmise majandusaasta aastaaruande esitamise

seisuga ning tema finantsseisundit, majandustulemusi ja hasartmängumaksu deklareerimise

aluseks olnud andmete õiguspärasust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud audiitorkontrolli objekti üksikasjad kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Hasartmängukorraldaja kohustub Maksu- ja Tolliameti või Rahapesu Andmebüroo

nõudmisel esitama vandeaudiitori viimase allkirjastatud aruande viivitamatult, kuid mitte

hiljem kui seitsme päeva jooksul nõude saamisest arvates. Aruanne peab vastama lõikes 2

4

nimetatud liikmesriigis, kelle väljastatud tegevusluba on aruande allkirjastanud

audiitorettevõtjal, aruandele esitatavatele nõuetele.

(6) Maksu- ja Tolliametil on õigus kohustada hasartmängukorraldajat nimetama

audiitorettevõtja, kui:

1) üldkoosolek või osaühingu juhatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;

2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud

audiitorkontrolli tegemisest;

3) Maksu- ja Tolliameti hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.”;

Selgitus: Lõike 1 muudatusvajadus tuleneb asjaolust, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud

aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja

83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ, artikli 3 lõike 1

kohaselt teevad kohustuslikke auditeid ainult vannutatud audiitorid või audiitorühingud, keda

on tunnustanud kohustuslikku auditit nõudev liikmesriik. Nimetatud direktiiv käsitleb

raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit. Seetõttu

oleks direktiiviga vastuolus võimaldada raamatupidamise aastaaruande kohustuslikku

audiitorkontrolli teha laiemal isikute ringil kui audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud

isikul (ehk Eesti audiitorettevõtjal). Lõikes 3 nimetatud audiitorkontrolli objekt ei ole osa

raamatupidamise aastaaruandest, mistõttu võib nende andmete osas kohustuslikku

audiitorkontrolli viia läbi ka muu isik, kui Eesti audiitorettevõtja. Lõike 2 täpsustus on vajalik

selleks, et piirata Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi selleks volitatud

asutuse poolt väljastatud tegevusloaga audiitorettevõtja poolt audiitorkontrolli tegemine vaid

nendele hasartmängukorraldajatele, kes ei ole asutatud Eestis. Eestis asutatud

hasartmängukorraldaja peab audiitorkontrolli tegemiseks nimetama audiitortegevuse seaduse

§ 7 lõikes 2 nimetatud isiku, st Eestis tegevusluba omava audiitorettevõtja. Lõikesse 3 lisatud

reservkapitali nõuetele vastavuse kontrollimine on vajalik, kuna hasartmängukorraldajal (välja

arvatud hasartmänguseaduse § 9 lõikes 7 nimetatud mittetulundusühing) on kohustus

moodustada täiendav reservkapital iga-aastastest puhaskasumi või muudest eraldistest, mida

võib seaduse või põhikirja alusel kanda reservkapitali, mille suurus ei või olla väiksem kui 1/3

aktsia- või osakapitalist. Samuti on hasartmängukorraldaja kohustatud kandma igal

majandusaastal täiendavasse reservkapitali vähemalt 1/7 puhaskasumist. Ka nende kohustuste

täitmist peaks audiitorettevõtja hasartmängukorraldaja raamatupidamise aasaaruandele

audiitorkontrolli tegemisel edaspidi kontrollima. Samuti on lõikes 3 tegemist keelelise

korrektuuriga tagamaks lause ja selle osade selgus. Lõikes 4 toodud muudatusettepanek on

vajalik selleks, et audiitorettevõtjale oleks selge ja arusaadav milliseid andmeid omavahendite,

finantsseisundi, majandustulemuste ja hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud

andmete õiguspärasusele audiitorkontrolli tegemisel kontrollida. Audiitortegevuse standardid

näevad ette täpsemad kohustuslikud audiitorkontrolli eeldused, mille seaduses sätestamine

oleks ebaotstarbekas, kuid mille fikseerimist ei saa ka jätta kliendi ja audiitori omavaheliseks

kokkuleppeks. Samuti võib olla mõistlik omada võimalust neid hasartmängukorraldajate

tegevuse arenedes operatiivselt muuta ja täpsustada, milleks määrus on sobivam vahend kui

seadus. Lõikes 6 on keeleline parandus, kuna audiitortegevuse seaduse kohaselt

audiitorettevõtja nimetatakse.

5

8. Muuta eelnõu § 1 punkti 11 ja sõnastada see järgmiselt:

“11) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus, millele kohaldatakse

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 31

sätestatut. Tegevusloa taotluses tuleb märkida muuhulgas ka korraldatava hasartmängu liik,

tegevusloa taotluse täitnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.";

Selgitus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktide 1 ja 2

kohaselt tuleb tegevusloa taotluses esitada teenuse pakkumise koha aadress, sealhulgas

veebilehe aadress ning teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi

teenuse pakkumise kohtade kohta. Hetkel kehtiva hasartmänguseaduse alusel peab selle info

esitama alles korraldusloa esitamisel, kuna taotleja ei pea omama mängukohti tegevusloa

taotluse menetlemise ajal, veelgi enam, tegevusloa taotlemise ajal ei pruugi taotleja teadagi,

kus ta täpselt hasartmängu mängimise teenust pakkuma hakkab. Nt maismaa mängukoha puhul

tuleb küsida linnavalituselt luba, mille andmine otsustatakse ainult siis kui tegevusluba juba on

olemas. Seetõttu ei ole põhjendatud hasartmängu tegevusloa taotlusele rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaldamine. Tegevusloa

taotluses tegevusloa taotluse täitnud isiku nime, ametikoha ja allkirja märkimine on vajalik

Maksu- ja Tolliametile selleks, et kontrollida kas taotluse esitanud isikul on õigus tegevusloa

taotlus esitada.

9. Muuta eelnõu § 1 punkti 12 ja sõnastada see järgmiselt:

“12) paragrahvi 17 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks”;

Selgitus: Hasartmänguseaduse § 17 lõigetes 3 ja 4 sätestatud regulatsioonid peavad jääma

kehtima. Maksu- ja Tolliamet võib vajada lõikes 3 nimetatud andmeid hasartmängu

korraldamise tegevusloa andmise otsustamiseks. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seadus nende andmete esitamist ei reguleeri, siis tuleb lõige 3 jätta senisel kujul

kehtima. Lõikes 4 sätestatud regulatsioon reguleerib lõikes 3 nimetatud andmete esitamist,

mistõttu peab ka see jääma kehtima.

10. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 13, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt

ja sõnastada see järgmiselt:

“13) asendada paragrahvi 17 lõikes 4 tekstiosa „lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga „lõikes 3“;“:

Selgitus: Tegemist on normitehnilise muudatusega. Kuna eelnõu kohaselt tunnistatakse

hasartmänguseaduse § 17 lõige 2 kehtetuks, siis tuleb sama paragrahvi lõikest 4 jätta välja

viide lõikele 2.

6

11. Muuta eelnõu § 1 punkti 13 ja sõnastada see järgmiselt:

“13) täiendada paragrahvi 18 lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Maksu- ja Tolliamet kooskõlastab tegevusloa andmise taotluse Rahapesu Andmebürooga,

kes otsustab kooskõlastamise hiljemalt 60 päeva jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja

andmete esitamisest arvates.

(32) Rahapesu Andmebüroo jätab taotluse kooskõlastamata, kui taotlus ei vasta rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 31 ning § 17

lõigetes 2 ja 5–9 sätestatud nõuetele.”;

Selgitus: Lõike 31 muudatus on vajalik seetõttu, et Rahapesu Andmebüroo senine praktika

tegevuslubade väljastamisel näitab, et tegevuslubade taotlemisel esineb suuremal osal

juhtudest esialgselt esitatud taotluses puudusi. Enamasti seisnevad peamised puudused selles,

et ettevõtte riskihinnangud ja protseduurireeglid ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Üldjuhul annab rahapesu Andmebüroo nende dokumentide täiendamiseks aega ühe kuu ja kui

esmase täiendamise pinnalt on vaja veel täiendusi, siis lisaks veel kuni ühe kuu. Selle

ajavahemiku hulka tuleb arvestada ka seda, et uuesti esitatud dokumentide ülevaatamine ja

sisuline hindamine võtab aega ning tavapärases menetluses üldjuhul 60 päevaga neid

dokumente vastavusse viia ei jõuta. Kui lisada veel ka vahelülina Maksu- ja Tolliamet ning

Rahapesu Andmebüroo vajadus koostada kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise

seisukoht, ei jää taotlejatel tegelikult aega dokumentide vastavusse viimiseks. Eriti veel

olukorras, kus Maksu- ja Tolliamet peab vahendama Rahapesu Andmebüroo ja taotleja

omavahelisi küsimusi, mida Maksu- ja Tolliamet ise sisuliselt ei hinda. Lõikes 32 tuleks

asendada sõnad “hasartmängu korraldaja” sõnaga “taotlus”, kuna nimetatud lõikes viidatud

nõuded kohalduvad tegevusloa taotlusele. Kuna eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt ei kohaldata

tegevusloa taotlusele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3

punkti 1 ja 2, siis tuleb selline välistus sätestada ka käesolevas lõikes.

12. Muuta eelnõu § 1 punkti 16 ja sõnastada see järgmiselt:

“16) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21, 22, 23 ja 24 järgmises sõnastuses:

21) hasartmängukorraldaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja

mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30

päeva;

22) tegevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku

kasusaajat või omanikku on karistatud tahtlikult toimepandud olulises ulatuses majandusalase,

ametialase või varavastase süüteo eest ja karistatus ei ole kustunud;

23) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt

Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on hasartmängukorraldaja rikkunud Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi;

7

24) hasartmängukorraldaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust

reguleerivates õigusaktides sätestatut.“.

Selgitus: Muutmiskäsus parandatakse sellekohased normitehnilised ebatäpsused. Lõike 22

muudatus on vajalik seetõttu, et karistusregistrist andmete kustutamise kriteerium ei ole

asjakohane, kuna karistusregistris ei sisaldu välismaalastele määratud karistusi. Seetõttu tuleb

karistusregistrist karistusandmete kustutamine asendada karistatuse kustumisega. Punktide 23

ja 24 lisamine aitab tagada seaduseelnõu eesmärgiks olevat ettevõtluskeskkonna

usaldusväärsust. Samasugused tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on kehtestatud ka

virtuaalvääringu teenuse pakkujale.

13. Muuta eelnõu § 1 muudatusettepanekut nr 17, mis muudab hasartmänguseaduse § 20, ja

sõnastada see järgmiselt:

“17) paragrahvi 20 lõike 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tegevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku

kasusaajat või omanikku on karistatud avaliku usalduse vastase süüteo eest või rahapesu või

terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja

karistatus ei ole kustunud;”.

Selgitus: Lisatava punkti numbri muutmisega parandatakse sellekohane normitehniline

ebatäpsus. Karistusregistrist andmete kustutamise kriteerium ei ole asjakohane, kuna meie

karistusregistris ei sisaldu välismaalastele määratud karistused. Seetõttu tuleb

karistusregistrist karistusandmete kustutamine asendada karistatuse kustumisega.

14. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 20, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt

ja sõnastada see järgmiselt:

„20) paragrahvi 27 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „ühe“ sõnaga „kahe“;

Selgitus: Senise praktika kohaselt on valla- ja linnavalitsustel mängukoha avamise nõusoleku

saamiseks esitatud taotluste menetlemise raames sageli osutunud vajalikuks täiendavate

päringute tegemine lisaandmete saamiseks, et hinnata kas hasartmängu mängukoht vastab

hasartmänguseaduses sätestatud nõuetele või mitte. Samuti on esinenud

hasartmängukorraldajatega vaidluskohti, mille lahendamine on eeldanud selgituste küsimist

riigiasutustelt. Seetõttu on vajalik pikendada valla- ja linnavalitsustele nõusoleku andmise

otsustamise tähtaega. Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamuse kohaselt oleks põhjendatud

pikendada nimetatud tähtaega ühe kuu võrra.

15. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 21, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt

ja sõnastada see järgmiselt:

„21) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

8

„3) väljaspool hasartmängu mängukohta avalikustatava teabe joonised, pildid ja muu teave.“;“

Selgitus: Valla- ega linnavalitsusel ei ole uue hasartmängu mängukoha avamisel ennetavalt

(nt paikvaatluse teel) võimalik hinnata, millist teavet hasartmängukorraldaja oma

tegevuskohas hakkab avaldama. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks enne kirjaliku nõusoleku

andmist hinnata tegevuskohas avaldatavat teavet, tuleb täiendada kirjaliku nõusoleku

taotlemisel esitatavate andmete loetelu teabega kavandatava avaldatava teabe kohta, st

joonised, pildid ja muu sarnane teave.

16. Jätta välja eelnõu § 1 punktid 23 ja 24, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt.

Väljajäetav sõnastus:

„23) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:

㤠291. Korraldusloa peatamine

(1) Maksu- ja Tolliamet võib hasartmängukorraldajast sõltumatutel põhjustel peatada

korraldusloa kehtivuse kuni üheks aastaks. Korraldusluba peatatakse hasartmängukorraldaja

kirjaliku taotluse alusel. Taotluses märgitakse:

1) taotleja nimi, registrikood ja sidevahendite andmed;

2) taotluse faktiline põhjendus;

3) võimaluse korral tõendid, mis kinnitavad punktis 2 nimetatud faktilist põhjendust;

4) korraldusloa peatamise tähtaeg.

(2) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja selles on puudused, mida saab kõrvaldada, määrab Maksu-

ja Tolliamet taotluse esitajale esimesel võimalusel mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib Maksu- ja Tolliamet jätta taotluse läbi

vaatamata ja tagastada, kui puudus on selline, mis takistab taotluse või kaebuse läbi vaatamist.

(3) Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Taotluse läbi vaatamata jätmist

peab kirjalikult põhjendama.

(4) Maksu- ja Tolliamet teatab korraldusloa peatamisest Rahapesu Andmebüroole.

(5) Korraldusloa tähtaeg ei pikene aja võrra, mille jooksul korraldusluba oli peatatud.

(6) Korraldusloa peatamise või peatamisest keeldumise otsus tehakse 30 päeva jooksul lõikes

1 nimetatud andmete esitamise päevast arvates.

(7) Korraldusloa peatamise aega ei arvata hasartmängumaksuga maksustamise perioodi

hulka.”;

24) seadust täiendatakse §-ga 292 järgmises sõnastuses:

㤠292. Korraldusloa peatamise kehtetuks tunnistamine

(1) Maksu- ja Tolliamet võib korraldusloa peatamise ennetähtaegselt kehtetuks tunnistada, kui:

1) hasartmängukorraldaja esitab talle antud korraldusloa peatamise kehtetuks tunnistamise

taotluse või

2) korraldusloa peatamise faktiline põhjendus on ära langenud.

(2) Maksu- ja Tolliamet teatab korraldusloa peatamise kehtetuks tunnistamisest Rahapesu

Andmebüroole.”;“.

9

Selgitus: Korraldusloa peatamise regulatsioon vajab täiendavat põhjalikku analüüsimist,

sealhulgas peatamise aja hasartmängumaksuga maksustamise perioodi hulka arvamise osas.

Eelnõu ajakriitilisust arvestades ei ole muudatusettepanekut võimalik põhjalikult analüüsida.

17. Muuta eelnõu § 1 punktis 25 sisalduva hasartmänguseaduse § 331 lõike 3 sissejuhatavat

lauseosa ja sõnastada see järgmiselt:

“(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava õnnemängu teatises esitatakse

järgmised andmed:“;

Selgitus: Lõikes 3 tehakse normitehniline parandus ning täpsustatakse millise paragrahvi

lõiget 1 on silmas peetud. Samuti tuleks lõikest 3 jätta välja sõna “vähemalt” kui ebavajalik

määrsõna.

18. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 26, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt.

Väljajäetav sõnastus:

26) paragrahvi 34 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu “korraldatavat õnnemängu”

tekstiosaga “, e-kiirloteriid";

Selgitus: Kaughasartmänguna korraldatava loterii (e-kiirloterii) vanusepiirangu kehtestamine

vajab täiendavat analüüsi, mida eelnõu ajakriitilisust arvestades ei ole võimalik teha.

19. Muuta eelnõu § 1 punkti 30 ja sõnastada see järgmiselt:

„30) paragrahvi 35 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hasartmängu mängureeglite muutmine tuleb kirjalikult kooskõlastada Maksu- ja

Tolliametiga. Maksu- ja Tolliamet annab kooskõlastuse 15 tööpäeva jooksul mängureeglite

muudatuste saamisest arvates. Maksu- ja Tolliamet ei kooskõlasta mängureeglite muudatusi

käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolude esinemisel.“.

Selgitus: Tegemist on keelelise muudatusega, millega täpsustakse selguse huvides, et

mängureeglite muutmine toimub edaspidi Maksu- ja Tolliameti kirjaliku kooskõlastuse alusel

ning sellekohaseid otsuseid enam ei vormistata.

20. Muuta eelnõu § 1 punkti 31 ja sõnastada see järgmiselt:

“31) paragrahvi 37 lõike 2 lõppu täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

“, välja arvatud juhul, kui:

10

1) hoone on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ärihoone või kaubanduskeskus,

milles paiknevasse õnnemängu mängukohta ei saa siseneda ärihoone või kaubanduskeskuse

muude ruumide kaudu,

2) samas hoones ei asu eluruume ning

3) kinnisasjal, milles paikneb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, võib

väljaspoolt hasartmängu mängukohta avalikult nähtav olla vaid asukoha tähistamiseks ja

sissepääsu leidmiseks vältimatult vajalik sõnalisel kujul esitatud teave ja

hasartmängukorraldaja kaubamärk.”.

Selgitus: Punkti 1 muudatus on terminoloogiline ning selle tegemisel on lähtutud

ehitusseadustikus sätestatud terminist. Punkti 3 muudatusvajadus lähtub hasartmängude

sõltuvust tekitavast iseloomust, mistõttu tuleks seda valdkonda käsitleda sarnaselt alkohoolsete

jookide ja tubakatoodete müügiga. Alkoholiseaduse (edaspidi ka AS) kohaselt ei tohi

alkohoolsete jookide väljapanek olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist ega ka

väljastpoolt müügikohta (AS § 40 lõiked 12 ja 13). Tubakaseadus (edaspidi ka TubS) sätestab,

et tubakatoote või tubakatootega seonduva toote jaekaubanduse müügikohas kõnealuse toote

nähtav väljapanek ja selle kaubamärgi esitlemine on keelatud ning müüdavad tooted ja nende

tähistamiseks kasutatavad kaubamärgid ei tohi olla nähtavad väljaspool müügikohta (TubS §

22 lg 31). Võimaldades hasartmängu mängukohtadel paikneda kaubanduskeskustes ja

ärihoonetes koos lasteasutustega, tuleb sätestada rangem ning selgesõnalisem piirang teabele,

mida tohib avalikustada. Põhjendatud on avalikustada hasartmängukorraldaja kaubamärki

(sõnalisel kujul) ning teavet tegevuskoha kohta (nn tegevuskoha tähistus). Muudatus on vajalik

selleks, et kaubanduskeskuste ja ärihoonete fassaadil ei paistaks silma hasartmängu

mängukohtade värvikirevad aknad. Hasartmängu mängukohas avalikustatav teave ei tohi

kallutada ega soosida tegevuskohta külastama ka muul eesmärgil, näiteks esitledes end

toitlustusettevõttena ja lõunapakkumisi reklaamides klientide tähelepanu püüdmiseks. Antud

olukorras satuvad hasartmängu mängukohta inimesed, kes tulevad sinna esialgu muul

eesmärgil (toitlustamine, üritus), kuid võivad olla mõjutatud olustikust ja kaaluvad

hasartmängu mängimist.

21. Jätta eelnõu § 1 punktis 33 sisalduvast hasartmänguseaduse § 37 lõikest 61 välja sõnad

“ning selle mängimine ei tohi olla väljastpoolt nähtav” ja sõnastada see järgmiselt:

“33) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(61) Toto mängukohas alla 18-aastase isiku viibimisel peab toto mängimise ala olema

eraldatud muude teenuste, mis ei ole hasartmäng, osutamise alast.”;

Selgitus: Täpsustus “ning selle mängimine ei tohi olla väljastpoolt nähtav” ei ole vajalik ja

tekitab sisulisi küsitavusi väljastpoolt nähtavuse osas. Sätte eesmärk on mõistetav ka kõnealuse

täienduseta sõnastuses: (61) Toto mängukohas alla 18-aastase isiku viibimisel peab toto

mängimise ala olema eraldatud muude teenuste, mis ei ole hasartmäng, osutamise alast.

22. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 36, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt

ja sõnastada see järgmiselt:

11

„36) paragrahvi 53 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „2–4“ tekstiosaga „2 ja 3“;

Selgitus: tegemist on normitehnilise muudatusega, kuna eelnõu kohaselt soovitakse tunnistada

kehtetuks hasartmänguseaduse § 34 lõige 4.

23. Jätta välja eelnõu § 1 muudatusettepanek nr 36, muutes järgnevate sätete numeratsiooni

vastavalt.

Väljajäetav sõnastus:

38) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 2 täiendatakse tekstiosaga „mängukeskkonda igakordsel

sisenemisel”;

Selgitus: Muudatusega soovitakse täpsustada hasartmängukorraldaja kohustust tagada iga

mängija isikusamasuse tuvastamise sagedus. Eelnõu muudatusettepaneku kohaselt peaks

hasartmängukorraldaja tuvastama mängija isikusamasuse tema igakordsel mängukeskkonda

sisenemisel. Asjakohane võib olla ka isikusamasuse tuvastamine mängija poolt igakordsel

panuse tegemisel või siduda see muu mängija tegevusega. Kuna selle nõude sätestamine vajab

täiendavat analüüsi, mida eelnõu ajakriitilisuse tõttu ei ole võimalik teha, siis tuleks see

muudatusettepanek eelnõust välja jätta.

24. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 38, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt ja

sõnastada see järgmiselt:

„38) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Rahapesu andmebürool on õigus Maksu- ja Tolliametilt saada hasartmängukorraldaja

aruandluse andmeid oma käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskide regulaarseks kontrollimiseks.“.

Selgitus: Rahapesu Andmebürool puudub otsene ligipääs hasartmängukorraldajate

aruandlusele. Selline juurdepääs on Rahapesu Andmebürool vajalik selleks, et jooksvalt

hinnata hasartmängusektori rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sanktsioonidega seotud

riske ja planeerida riskipõhist järelevalvet. Maksu- ja Tolliamet ei teosta saadavate andmete

põhjal rahapesu ja terrorismi rahastamise (ning sanktsioonide riskidega seotud

riskihinnanguid) ega riskipõhist järelevalvet. Seetõttu on vajalik, et Rahapesu Andmebüroo

pääseks vähemalt taotluse alusel hasartmängukorraldaja aruandluse andmetele ligi, et nende

põhjal riskipõhist järelevalvet läbi viia.

25. Muuta eelnõu § 1 punkti 43 ja sõnastada see järgmiselt:

„43) paragrahvi 102 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

(5) Käesoleva seaduse 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 17 lõikes 1 kehtestatud

nõuetega peab enne seda kuupäeva tegevusloa saanud hasartmängukorraldaja oma tegevuse ja

12

dokumendid kooskõlla viima hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.

(6) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktidele 1 ja 2 vastav õnnemängu mängukoht viiakse

käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 3 sätestatud nõuetega vastavusse 2027. aasta 1.

jaanuariks .

(7) Toto mängukoht viiakse käesoleva seaduse § 37 lõikes 61 sätestatud nõuetega vastavusse

2027. aasta 1. jaanuariks .

(8) Kui hasartmängukorraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 5 ette nähtud tähtaja jooksul oma

tegevust seadusega kooskõlla ei vii või dokumente ei esita, tunnistab Maksu- ja Tolliamet

hasartmängu korraldamise tegevusloa kehtetuks. “.

Selgitus: Kuna hasartmänguseaduse §-i 102 lisatakse neli lõiget, siis tuleb vastav muudatus

sätestada ka muutmiskäsus. Lõikes 5 tehtav muudatus on samuti sõnastuslik ja normitehniline

ning täpsustab millisel hasartmängukorraldajal tuleb tegevusloa andmise nõuetele vastavus üle

vaadata ja täiendavalt kehtestatavad nõuded täita. Lõikes 8 sätestatakse regulatsioon

olukorraks, kui tegevusluba omav hasartmängukorraldaja ei ole tähtaegselt oma tegevust

seaduses sätestatuga kooskõlla viinud.

26. Jätta välja eelnõu § 2 punkt 1, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt.

Väljajäetav sõnastus:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Hasartmängumaksu deklaratsiooni ei esitata aja eest, mil hasartmängu korraldamise

korraldusluba on Maksu- ja Tolliameti otsuse alusel peatatud.";

Selgitus: Kui eelnõu § 1 punkt 23 (korraldusloa peatamine) jäetakse välja, siis ei ole

asjakohane sätestada ka korraldusloa peatamise ajale kohalduvat maksualast regulatsiooni.

27. Muuta eelnõu § 2 punkti 4, milles täiendatakse hasartmängumakse seaduse § 7 lõikega

10 ja sõnastada see järgmiselt:

„5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 4–9 nimetatud hasartmängude maksu

laekumine ühes kalendriaastas on rohkem kui 27 miljonit eurot, eraldatakse enam laekunud

summast:

1) 8 protsenti vastavalt käesoleva seaduse lõikele 1 riigieelarvesse;

2) 12 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ning

2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkonda õppejõudude loometöö edendamiseks.

3) 80 protsenti enam laekunud summast Eesti Kultuurkapitalile, millest 75 protsenti eraldatakse

spordiehitiste fondile ning 25 protsenti kultuuri- ja spordivaldkondadele eraraha kaasamise

fondile.“.“

Selgitus: Muudatusettepanek on keeleline.

13

28. Täiendada eelnõu § 2 punktiga 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aasta 1. veebruariks

hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise

seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse rakendamise eesmärgi saavutamist,

kaasnenud mõju ja regulatsiooni tulemuslikkust.“;“

Selgitus: Hindamaks eelnõuga plaanitavate muudatustega kaasnevaid mõjusid ning asjaolu,

kas kehtestatud normid on täitnud enda eesmärki, on vajalik teha eelnõu seadusena jõustumisel

selle mõjude järelhindamine. Seetõttu on asjakohane kohustada Rahandusministeeriumi

analüüsima kehtestatud normidega tulemuslikkust ja nendega kaasnenud mõju. Arvestades

valdkonna olulisust tuleb selline analüüs teha ühe aasta möödudes, so hiljemalt 2027. aasta 1.

veebruariks.

29. Muuta eelnõu § 4 punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 10 punkti 3 alusel eraraha kaasamise toetuseks

sihtotstarbeliselt laekunud vahenditest võib toetust anda kultuuri või spordi valdkonnas

tegutsevale mittetulundusühingule ja sihtasutusele, kes on kantud tulumaksuseaduse §-s 11

sätestatud nimekirja. Toetusena määratakse kuni 50% toetuse taotlejale eelmisel kalendriaastal

tehtud eraannetuse summast ning toetusvoor avatakse igal kalendriaastal eelmise kalendriaasta

sihtotstarbeliselt laekunud vahendite ulatuses.“;“.

Selgitus: Tegemist on eraraha kaasamise õigusliku aluse täpsustamisega selguse huvides ja

keelelise korrektuuriga. Esimeses lauses tuleks sõna „ja“ asendada sõnaga „või“, kuna

mittetulundusühing, kellele toetust antakse, peab tegutsema kas kultuuri või spordi valdkonnas,

mitte mõlemas valdkonnas üheaegselt.

30. Täiendada eelnõu § 4 punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja

sõnastada see järgmiselt:

„4) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 31 nimetatud loometöötasu“ tekstiosaga

„lõigetes 31 ja 33 nimetatud loometöötasu ning eraraha kaasamise toetuse“;“.

Selgitus: Kuna eelnõu § 4 punkti 3 kohaselt täiendatakse kultuurkapitali seadust § 2 lõikega

33, mis reguleerib eraraha kaasamise toetuseks sihtotstarbeliselt laekunud vahenditest toetuste

määramist, siis peab ka selle taotlemine, taotluse menetlemine, selle maksmine ja toetuse

tagasinõudmine olema reguleeritud. Kultuurkapitali seadusega on Kultuurkapitali nõukogule

antud volitus preemiate, stipendiumite, toetuste ja loometöötasude taotlemise, taotluse

menetlemise, nende maksmise ja tagasinõudmise täpsema korra reguleerimiseks. Seetõttu on

asjakohane laiendada sama volitusnormi ka eraraha kaasamise toetuste reguleerimiseks.

14

31. Muuta eelnõu § 4 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kultuurkapitali aastatulust eraldab Kultuurkapitali nõukogu pärast põhikapitali

täiendamist, halduskulude määramist ja hasartmängumaksu seaduse alusel sihtotstarbeliselt

laekunud summade eraldamist 75 protsenti sihtkapitalide käsutusse ning 25 protsenti

maakondlike ekspertgruppide käsutusse maakonna kunstide, rahvakultuuri ning spordi ja

kehakultuuri projektide finantseerimiseks ja Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade

vaheliste projektide finantseerimiseks.

Selgitus: Tegemist on ilmselge ebatäpsuse kõrvaldamisega. Kultuurkapitali seaduse kohaselt

on Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärgiks lisaks rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning

kultuuri- ja spordiehitiste rajamise ja renoveerimise toetamisele sama tegevus ka kunstide

valdkonnas, siis tuleb sättes teha ka sellekohane korrektuur ja lisada sihtotstarbeliselt laekunud

summade eraldamise valdkondade hulka ka kunstid.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Annely Akkermann

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Muudatusettepanekute kavand

hasartmänguseaduse,

hasartmängumaksu seaduse,

hasartmängumaksu seaduse

muutmise seaduse ja

kultuurkapitali seaduse muutmise

seaduse eelnõu teiseks lugemiseks

Austatud proua Annely Akkermann

Saadame hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse

muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) teiseks

lugemiseks muudatusettepanekute loetelu kavandi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Lisa: Muudatusettepanekute loetelu kavand

Kersti Rahlin 5885 1391

[email protected]

Meie 12.11.2025 nr 5-1/4903-1