Taristuministri 31. juuli 2025. a määruse nr 46 „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine

EELNÕU

10.11.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2025. a nr

Taristuministri 31. juuli 2025. a määruse nr 46 „Elektriauto laadimispunktide rajamise

toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Taristuministri 31. juuli 2025. a määruses nr 46 „Elektriauto laadimispunktide rajamise

toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) kiirlaadija – laadija, mille ühe laadimispunkti võimsus on 40 kW või suurem;“;

2) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab toetust taotleda vaid sellise avaliku

laadija omandamiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning vajaduse korral dünaamilise

koormusjaotuse süsteemi omandamiseks ja paigaldamiseks, mis on kiirlaadija § 7 lõike 1

punkti 5 tähenduses.“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja ei saa toetust taotleda § 7 lõike 1 punktis

6 kirjeldatud kulude katteks.“;

4) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kulu on abikõlblik tingimusel, et on esitatud laadimispunkti kasutusteatis ning

võrguettevõtjaga on sõlmitud võrguleping, mille kohaselt on tagatud rajatavate

laadimispunktide vajadusele vastav võimsus.“;

5) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 9 asendatakse arv „4“ arvuga „3“;

6) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 10 asendatakse arv „5“ arvuga „4“;

7) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) kohaliku omavalitsuse kinnitus, et projekti tegevustega ei planeerita ehitusseadustiku § 651

lõigetes 4–7 sätestatud kohustuste täitmist ning parkimiskohad, kuhu planeeritakse rajada

laadijad, ei ole rajatud hiljem kui 10. märtsil 2021.“;

8) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 7 ja paragrahvi 16 lõike 6 punktis 2 asendatakse arv „8“ arvuga

„9“;

9) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) laadimispunkti teostusjoonis ja deklaratsioon ning kasutusteatis või -luba;“;

10) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse arv „3“ arvuga „4“.

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk

kantsler

10.11.2025

Taristuministri määruse „Taristuministri 31. juuli 2025. a määruse nr 46 „Elektriauto

laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri 31. juuli 2025. a määruse nr 46 „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse

§ 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Määrusega reguleeritakse elektriautode laadimistaristu rajamise toetuse andmist kortermajade

piirkonda, millega antakse muude riiklike meetmetega koosmõjus tõuge elektriautode laialdasemaks kasutuselevõtuks Eestis.

Määrusega panustatakse arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava

teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärkide ja eelkõige mõõdikute „Kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ja „Elukeskkonnaga rahul või pigem

rahul olevate elanike osatähtsus“ saavutamisse. Samuti panustatakse sellega riigieelarve tulemusvaldkonda „Kliima, energeetika ja elurikkus“, programmi „Transpordi ja liikuvuse programm“ ning selle tegevusse „Ohutu ja säästliku

transpordisüsteemi arendamine“, mille tegevuse üks eesmärkidest on ellu viia keskkonnahoidlikku liikuvust soodustavaid tegevusi.

Niisamuti on „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ põhifookus transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärke 2030. ja 2050. aastaks.

Kliimakindla majanduse seaduse väljatöötamisel on transpordisektorit puudutavas jõutud

arusaamale, et ühistransport peab olema kvaliteetne ja minimaalse heitega, sõidu- ja kaubaveoautod keskkonnasäästlikumad ning ratta- ja jalgteede võrgustik soodustama erinevaid liikumisviise. Kiireid muutusi on praeguste teadmiste järgi võimalik saavutada säästlikumate

kütuste ja autode kasutuselevõtu soodustamise, sealhulgas vastava laadimistaristu arendamise abil, kuna käitumuslike muutuste saavutamine on keerulisem1.

2. Eelnõu koostajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Ülle Rätsep ([email protected];

5344 8013), Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakonna projektikoordinaator Lilian Olle ([email protected]; 5880 0238). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus jurist Jaanika Vilde ([email protected];

5880 0207) ja Kliimaministeeriumi jurist Rene Lauk ([email protected]; 626 2948). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1 Kliimaministeerium, 2025

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse muutmise määruse eelnõu (edaspdi ka eelnõu) koosneb üheksast punktist, millega

muudetakse taristuministri 31. juuli 2025. a määrust nr 46 „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“. Määruse muutmise eesmärk on parandada

määrusesisesed viited ning selguse huvides täpsustada kohalikule omavalitsusele kehtivaid toetuse taotlemise tingimusi ning kiirlaadija mõiste sõnastust. Eesmärk ei ole kehtivate tingimuste muutmine, vaid olemasolevate täpsemalt ja selgemalt sõnastamine.

Punktiga 1 täpsustatakse kiirlaadija mõiste sõnastust, et luua läbi pikema sõnastuse taotlejate

jaoks selgus, mida peetakse silmas kiirlaadija mõiste all. Kiirlaadija on selline aku laadimise seade, mille võimsus on 40 kW või suurem ühe elektriauto laadimise jaoks igal ajahetkel. Kiirlaadija ei ole selline aku laadimise seade, mille võimsus on küll näiteks 40 kW, aga mille

kasutamisel mitme sõiduki laadimiseks võimsus hajuks väiksemaks vastavalt laetavate autode arvule. Kui kiirlaadijal on mitu laadimispunkti, siis peab laadija võimsus võimaldama igal

laadimispunktil toimida kiirlaadijana ehk igast laadimispunktist peab igal ajahetkel tulema vähemalt 40 kW või rohkem elektriauto akusse energiat. Kiirlaadija võib olla ka ühe laadimispunktiga laadija.

Punktidega 2–3 täpsustatakse selguse huvides määruse § 5 lõikes 4 ja eelnõuga lisatavas

lõikes 41 kohalikule omavalitsusele kehtivaid toetuse taotlemise tingimusi. Lisaks avaliku kiirlaadija omandamise toetuse taotlemisele saab toetust taotleda selle projekteerimiseks ja ehitamiseks ning vajaduse korral dünaamilise koormusjaotuse süsteemi omandamiseks ja

paigaldamiseks. Tuuakse sõnaselgelt välja, et kohaliku omavalitsuse üksus ei saa toetust taotleda elektrivõimsuse juurdeostmiseks ega ka uue võrguühenduse loomiseks vaja minevate

amprite hankimiseks. Põhjus on selles, et antav toetus on mõeldud laadijate ja nende toimimiseks vajaliku taristu väljaehitamiseks, aga mitte uute liitumispunktide rajamiseks. Samuti ei rahastata meetmest kohalikele omavalitsustele amprite juurdeostmist, sest see

moodustaks ebaproportsionaalselt suure osa koguinvesteeringust võrreldes laadimistaristu rajamisega ning toetus ei panustaks otseselt ning piisaval määral meetme eesmärgi

saavutamisse, milleks on kasvuhoonegaaside kokkuhoid, vaid panustaks pigem kõrvaltegevusse. Kohalikud omavalitsused peaksid seega rajama oma laadimistaristu asukohtadesse, kus on juba piisav võimsus, või tasuma amprite juurdeostmise eest

omavahenditest.

Punktiga 4 sätestatakse määruse § 7 lõikes 3, et kulu on abikõlblik tingimusel, et on esitatud laadimispunkti kasutusteatis ning võrguettevõtjaga on sõlmitud võrguleping, mille kohaselt on tagatud rajatavate laadimispunktide vajadusele vastav võimsus. Seega, need korteriühistud,

kellel on võimsust piisavalt, ei pea kohustuslikus korras sõlmima uut võrgulepingut võrguühenduse suurendatud läbilaskevõime jaoks, kui vajadusele vastav piisav võimsus on

tagatud olemasoleva võrgulepinguga.

Punktidega 5–6 parandatakse määruse § 9 lõike 2 punktides 9–10 määrusesisesed viited.

Punktis 9 viidatud kasutusõiguse leping maaomanikuga peab olema kehtiv, st kasutusõigus peab olema üle antud hiljemalt toetuse taotluse esitamise ajaks.

Punktiga 7 lisatakse määruse § 9 lõikesse 2 punkt 14, et selguse huvides täpsustada taotlusele lisatavate dokumentide nimistut. Taotlus peab sisaldama kohaliku omavalitsuse kinnitust, et

projekti tegevustega ei planeerita ehitusseadustiku § 651 lõigetes 4–7 sätestatud kohustuste täitmist ning parkimiskohad, kuhu planeeritakse rajada laadijad, ei ole rajatud hiljem kui

10. märtsil 2021. Sisuliselt tuleneb sama kohustus määruse § 5 lõikest 6.

Punktiga 8 parandatakse määruse § 13 lõike 2 punktis 7 ja määruse § 16 lõike 6 punktis 2 määrusesisesed viited.

Punktiga 9 sätestatakse määruse § 17 lõike 4 punktis 1, et lisaks laadimispunkti teostusjoonisele ja deklaratsioonile tuleb esitada kasutusteatis või -luba, sest laadija ehitamisel

on alati kohustuslik vähemalt ehitusteatis ja ka kasutusteatis. Mõningatel juhtudel pole välistud ka loakohustus.

Punktiga 10 parandatakse määruse § 19 lõikes 6 määrusesisene viide.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Direktiivi (EL) 2003/87/EÜ artikli 10 punkti 3 kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada selle

üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu. Seejuures loetletakse direktiivi artikli 10 punktis 3 eesmärgid, millest üks või mitu peavad

olema täidetud. Artikli 10 punkti 3 alapunkti f kohaselt võivad liikmesriigid seejuures kasutada kõnealust tulu näiteks investeeringuteks sellistesse transpordiliikidesse ja kiirendamaks üleminekut sellistele transpordiliikidele, mis aitavad märkimisväärselt kaasa sektori

süsinikuheite vähendamisele. Nimetatud direktiiv on riigisisesesse õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ja selle alusel kehtestatud määrustega. Lisapiiranguid

direktiivi viidatud sätestest vahendite kasutamisele ei seata.

5. Määruse mõju

Määruse üldine mõju

Määruse muutmise tulemusena parandatakse määrusesisesed viited ning selguse huvides täpsustatakse kohalikule omavalitsusele kehtivaid toetuse taotlemise tingimusi. Kuna kehtivaid tingimusi ei muudeta ja täpsustatakse olemasolevaid selgema sõnastusega, siis muudatuste

tulemusena on tingimused kooskõlas kavandatuga ning taotleja jaoks selgemad, kuna mitmel puhul oli tegemist ilmse viitamise veaga, mis tekkis seoses numeratsiooni muutumisega.

Mõju halduskoormusele

Eelnõuga ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees.

Mõju majandusele ja ettevõtluskeskkonnale

Eelnõuga tehtavad muudatused ei avalda mõju majandusele ega ettevõtluskeskkonnale. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne lisakulusid ega -tulusid, seal hulgas ei suurene halduskulu. 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Korteriühistute Liidule ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

12.11.2025 nr 1-4/25/4949

Taristuministri 31. juuli 2025. a määruse nr 46 „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise

tingimused ja kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Edastame teile kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Taristuministri 31. juuli 2025. a

määruse nr 46 „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Korteriühistute Liit, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ülle Rätsep, 5344 8013

[email protected]