Arvamus väljatöötamiskavatsusele

Pr Karmen Joller Teie 14.10.2025 nr 1.2-2/95-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 11.11.2025 nr 1.5-1/9458-1

Arvamus väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud minister

Tervisekassa toetab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses toodud

eesmärke tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamiseks. Tegevusluba annab olulist teavet ja kindlustunnet

nii patsientidele kui Tervisekassale, et tervishoiuteenust osutab nõuetele vastav teenuseosutaja. Seega on

väga oluline selgus, milliste teenuste osutamiseks tegevusluba antakse ja millistele tingimustele peab

teenuseosutaja vastama, et tegevusluba saada. Tervisekassa jaoks on oluline selge ja usaldusväärne alus,

millele tuginedes valida konkreetsel erialal ja piirkonnas teenuse osutamiseks ravi rahastamise lepingu

partnereid. Tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine toob kaasa lepingu täitmise peatamise või

lõpetamise.

Tervisekassa tagasiside väljatöötamiskavatsusele on järgmine:

1. Väljatöötamiskavatsuse punktis 3.2.1. toodud ettepanek täpsustada kiirabi tegevuslubade

regulatsiooni selliselt, et kiirabiteenusena käsitletakse vaid neid tervishoiuteenuseid, mida

osutatakse Tervisekassa rahastuse alusel, ei ole mõistlik. Tervisekassal on võimalik sõlmida

tervishoiuteenuse osutajaga kiirabi rahastamise leping vaid juhul, kui teenuseosutajal on võimekus

nimetatud teenust osutada, s.t kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad

käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Nimetatud õigus antakse tegevusloaga, mistõttu ei

saa tegevusloa andmise eelduseks olla Tervisekassa rahastus.

Arvestada tuleb muu hulgas ka asjaolu, et tegevusloa väljastamise sidumine kiirabi rahastamise

lepingu olemasoluga piirab uute kiirabiteenuse osutajate lisandumist turule. Tervisekassal on

tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenev kohustus viia uute lepingupartnerite leidmiseks

läbi avalik konkurss (§ 173). Tervisekassa hinnangul tuleb kiirabiteenuse tegevusloa muudatusega

seoses alles jätta võimalus ka uutel teenuseosutajatel turule sisenemiseks. Vastasel juhul kaob

Tervisekassal võimalus seaduses kirjeldatud asjaolude esinemisel leida avaliku konkursi korras

uusi teenusepakkujaid. Kirjeldatud lahendusega see võimalik ei ole.

2. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on kavas sisuliselt sarnased või samadele nõuetele alluvate

erinevate teenuste tegevusload ühendada. Tervisekassa näeb praktikas vajadust ka täiendavate

tegevuslubade järele, arvestades erisusi tegevusloa kontrolliesemes. Näiteks iseseisvalt osutatavad

ambulatoorsed õendusabiteenused on koduõendusteenus, koolitervishoiuteenus ja iseseisev õe

vastuvõtt (terviseministri 13.01.2025 määrus nr 3). Iseseisvat õendusabiteenust osutatakse ka

väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Hetkel

lähtutakse nimetatud teenuste osutamisel koduõendusteenuse tegevusloa olemasolust. Samas

erinevad õendusteenuse osutamise tingimused, s.o teenuse osutamise koht, teenusele suunamise

nõuded ning õe töökoormus, oma olemuselt koduõendusteenusest. Seetõttu ei pruugi

koduõendusteenuse tegevusloa kontrolliesemeks olevate nõuete täitmine tagada vajaminevat

õendusabi teenuse kvaliteeti ja ohutut osutamist hoolekandeasutuses.

Plaanitav tegevuslubade ühendamist puudutav muudatus toob kaasa ka mõõduka halduskoormuse

Tervisekassale, kuna vaja on üle vaadata ka Tervisekassas nõukogu kinnitatud ravi rahastamise

lepingute sõlmimise hindamise alused, kus sõltuvalt lepingulisest erialast on sätestatud konkreetse

tegevusloa nõue.

3. Täiendavalt juhib Tervisekassa tähelepanu vajadusele vaadata üle ka tegevusloale kantavate

andmete sisestamise ja muutmise võimalused. Näiteks tekib tervishoiukorralduse infosüsteemis

olevale tegevusloale kantud tervishoiuteenuse osutamisel osalevatel isikutel ja tervishoiutöötajaga

võrdsustatud isikutel ligipääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele (tervise- ja tööministri

15.03.2019 määrus nr 27 § 3 lõige 21). Hetkel on tervishoiuteenuse osutajal võimalik lisada

tegevusloale tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuna spetsialist, andes talle ligipääsuõiguse

inimeste eriliigilistele andmetele ja võimaluse sisestada tervise infosüsteemi andmeid, kelle

haridusliku tausta ega tööalast suhet tervishoiuteenuse osutajaga Terviseamet eelnevalt

kontrollinud ei ole. Niisamuti on tervishoiukorralduse infosüsteemis leitavad kehtivad eriarstiabi

tegevusload, kus mitte ühtegi vastava eriala pädevusega arsti tegevusloale kantud ei ole.

Seega on Tervisekassa hinnangul vajalik analüüsida tegevuslubade regulatsiooni muutuse mõju

Terviseameti hallatava tervishoiukorralduse infosüsteemi ülesehitusele, selle muutmise vajadust ja

selleks kuluvat aja- ja raharessurssi.

4. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt peab tegevusloa taotlemisel teenuseosutaja esitama teenuse

kirjelduse ja põhjenduse, kuidas kavandatav teenus on korraldatud selliselt, et see oleks kvaliteetne

ja ohutu. Tegevusloa väljastaja ehk Terviseamet peab suutma kirjelduse alusel hinnata teenuse

sisulist põhjendatust ja riske ning teha otsus tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta.

Tervisekassa näeb, et selline lähenemine võib oodatud töökulu vähendamise asemel hoopis

tegevusloa väljastamiseks kuluvat tööaega suurendada. Hetkel jääb selgusetuks, millistele

tingimustele tuginedes Terviseameti menetleja võtab vastu otsuse, kas teenuse kirjeldus ja

põhjendus on kavandatud kvaliteetselt ja ohutult. Seetõttu võib tegevusloa väljastamise keeldumise

otsustega suureneda vaidluste hulk või vastupidiselt väljastatakse tegevusluba igale taotlejale ilma

sisulist kirjeldust hindamata. Teisel juhul jääb arusaamatuks kuidas tegevusloa selliselt taotlemine

patsiendi jaoks väärtust loob. Näeme, et kavandatud lähenemisega on vajalik täiendavalt analüüsida

Terviseameti tegevusloa taotluste menetlejate valmisolekut ning pädevust teenuseosutaja

kirjeldatud hinnangu alusel tegevusloa andmise või keeldumise otsuse tegemisel.

Tervisekassa juhib tähelepanu vajadusele vaadata üle kirurgilisi erialasid puudutavad tegevusloa

nõuded. Tervisekassa ettepanekul peaks tegevusloa väljastamisel jätkuvalt lähtuma

riskitasemepõhisest hindamisest ning tõendama vastavust riskiklassile.

5. Tervishoiuteenuse osutamiseks antakse tegevusluba tähtajatult. Tegevuslubade andmise aluseks

olevate tingimuste muutmisel võib tekkida olukord, kus olemasolevad tegevusload ei vasta uutele

nõuetele. Hetkel jääb selgusetuks, kas ja mil määral plaanitakse uute nõuete valguses vaadata üle

olemasolevad tegevusload ja nende kehtivus. Tegevusloa olemasolu on Tervisekassaga ravi

rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks ja tegevusloa kehtivuse peatamisel või kehtetuks

tunnistamisel tuleb Tervisekassal lõpetada ka lepinguline suhe.

6. Tervisekassa nõustub väljatöötamiskavatsuses tooduga, et vaja on analüüsida ja leida võimalikke

lahendusi praktikas ilmnenud kitsaskohale, et Tervisekassa rahastusmudel ei sõltuks ülemäära

tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist

põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid. Sellesisulise lahenduse korral kaasneb ka

mõõdukas kuni suur halduskoormus Tervisekassale, sest ilmselt vajavad muutmist Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelus piirhinna kujunemise aluseks olevad teenuste kulukomponendid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl-Henrik Peterson

juhatuse esimehe kohusetäitja

[Koostaja nimi] koostaja [tel nr]

[e-post]

Katrina Koha

[email protected]

Signe Borissov

[email protected]