Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/102-4 |
| Registreeritud | 12.11.2025 |
| Sünkroonitud | 13.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Haiglate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Haiglate Liit |
| Vastutaja | Jaanika Merilo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Arendusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
URMAS SULE
PNOEE-36310062728
2025-11-11 20:35:40
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 28.10.2025 nr 1.2-2/102-1 Meie: 12.11.2025 nr 184-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu.
Alljärgnevalt edastame EHLi seisukohad.
Leiame, et eelnõuga kavandatav võimalus patsientidel ise broneerida aegu radioloogilistele uuringutele võib praktikas tekitada rohkem segadust ja probleeme, kui pakkuda tegelikku lisaväärtust patsiendi raviteekonnal. Nii ideoloogiliselt kui ka tehniliselt on radioloogiline uuring ja eriarsti vastuvõtt täiesti erinevad teenused. Elektroonse broneerimise aluseks peaksid olema täpsed teadmised seadmete võimekuse ning personali erialase spetsialiseerumise kohta, mis aga patsiendil puuduvad.
Radioloogilised seadmed ei ole ühesuguse võimekusega isegi ühe asutuse sees – näiteks ei saa igal kompuutertomograafil teostada südame- või kopsu-uuringuid ning ultraheli- ja röntgenseadmed on sageli erineva funktsionaalsusega. Samuti on radioloogid, nagu ka mujal maailmas, spetsialiseerunud kitsamatele valdkondadele (nt rinnanäärme biopsiad, maksa elastograafiad, koematerjali võtmine histoloogiliseks ja molekulaardiagnostiliseks analüüsiks), mis tähendab, et mitte igas asutuses ega igal seadmel ei ole võimalik kõiki uuringuid teostada. Patsiendil puuduvad teadmised, millised on uuringukabineti tehnilised võimalused, kas antud seadmel on vajalikud lisafunktsioonid või kas uuringu teostaja omab vajalikku spetsialiseerumist vastavale uuringule. See võib viia olukorrani, kus patsient broneerib aja uuringule, mida ei ole võimalik teostada kas sobiva seadme või spetsialisti puudumise tõttu. Selle tulemusel võivad uuringujärjekorrad pikeneda ja ravi alustamine viibida.
Lisaks on erinevate uuringute läbiviimiseks vaja erineva pikkusega aegu. Tekib küsimus, kuidas digiregistratuuri kaudu erineva pikkusega uuringuaegu piisava täpsusega hallata, tagades samal ajal seadmete optimaalse kasutuse.
Eelpool kirjeldatule tuginedes näeme selgelt ohtu, et detailsete teadmisteta digiregistratuuris aegu broneerides tekivad olukorrad, kus patsiendile võib olla broneeritud uuring valele (vajaliku võimekuseta) seadmele või broneeritakse uuringu jaoks vale pikkusega ajaaken.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et saatekirja planeeritav andmekoosseis ei arvesta radioloogia vajadusi. Näiteks puuduvad olulised andmeväljad, nagu eGFR, rasedus, kontrastaine allergia, punktsioonide vastunäidustused jm (näiteks MRT vastunäidustused). Rõhutame, et erinevad modaliteedid vajavad erinevaid sisendandmeid. Samas on välja toodud vajadus varasemate uuringute ja protseduuride infoks, nt. varasemad radioloogilised uuringud, mis on leitavad pildipangas.
Tähelepanu vajab ka saatekirjade kvaliteet, eelkõige perearstide poolt koostatud saatekirjade puhul, kus sageli kopeeritakse saatekirjale asjasse puutumatu teabega anamnees, muutes olulise info leidmise keeruliseks.
Eraldi küsimuseks on CITO mõiste definitsioon. Uuringute kiirust tuleks diferentsida teisiti:
- uuring tuleb teostada ja vastata minutitega;
- uuring tuleb teostada ja vastata tundidega;
- uuring tuleb teostada ja vastata päevadega;
- uuring tuleb teostada ja vastata nädalatega.
Kokku tuleb leppida, millisel juhul milline kiirusaste vajalik on.
Üleriigilise digiregistratuuri kaudu ei ole võimalik tuvatada eriuuringute teostamise võimalikkust, näiteks väga spetsiifilisi radioloogilisi uuringuid saab teha vaid regionaal- ja keskhaiglates. Selline teadmine on olemas ainult uuringule suunaval arstil, mitte patsiendil. Eestis on radioloogiliste seadmete võimekus tervishoiuteenuse osutajate lõikes väga erinev ning Tervisekassa ei ole seni kehtestanud nõudeid ega taganud rahastust, mis võimaldaks kõikidel pakkuda kõiki uuringuid, mille jaoks digiregistratuuris aegu broneerida saaks. Kui kavandatud broneerimissüsteemiga soovitakse edasi liikuda, tuleks tagada rahastus haiglatele vajalike seadmete ja lisavarustuse soetamiseks, et tagada ühtlustatud võimekus.
Kokkuvõttes ei ole selge, kuidas loodav süsteem lihtsustab uuringu tellija ja läbiviija vahelist suhtlemist.
Täiendavalt väärib tähelepanu TEHIKu poolt avaldatud radioloogiliste uuringute ärianalüüs (https://koodivaramu.eesti.ee/tehik/teabekeskus/dokumentatsioon/-/blob/master/%C3%A4rianal%C3%BC%C3%BCsid/Radioloogiliste_protseduuride_%C3%A4rianal%C3%BC%C3%BCs.pdf ). Küsimus on, kuidas arvestab planeeritav eelnõu muudatus selle ärianalüüsiga.
Täname veelkord võimaluse eest avaldada arvamust sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu kohta. Palume eelnõu edasises menetluses arvestada esitatud tähelepanekuid ning oleme valmis osalema täiendavates aruteludes, et tagada muudatuste rakendatavus praktikas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 28.10.2025 nr 1.2-2/102-1 Meie: 12.11.2025 nr 184-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu.
Alljärgnevalt edastame EHLi seisukohad.
Leiame, et eelnõuga kavandatav võimalus patsientidel ise broneerida aegu radioloogilistele uuringutele võib praktikas tekitada rohkem segadust ja probleeme, kui pakkuda tegelikku lisaväärtust patsiendi raviteekonnal. Nii ideoloogiliselt kui ka tehniliselt on radioloogiline uuring ja eriarsti vastuvõtt täiesti erinevad teenused. Elektroonse broneerimise aluseks peaksid olema täpsed teadmised seadmete võimekuse ning personali erialase spetsialiseerumise kohta, mis aga patsiendil puuduvad.
Radioloogilised seadmed ei ole ühesuguse võimekusega isegi ühe asutuse sees – näiteks ei saa igal kompuutertomograafil teostada südame- või kopsu-uuringuid ning ultraheli- ja röntgenseadmed on sageli erineva funktsionaalsusega. Samuti on radioloogid, nagu ka mujal maailmas, spetsialiseerunud kitsamatele valdkondadele (nt rinnanäärme biopsiad, maksa elastograafiad, koematerjali võtmine histoloogiliseks ja molekulaardiagnostiliseks analüüsiks), mis tähendab, et mitte igas asutuses ega igal seadmel ei ole võimalik kõiki uuringuid teostada. Patsiendil puuduvad teadmised, millised on uuringukabineti tehnilised võimalused, kas antud seadmel on vajalikud lisafunktsioonid või kas uuringu teostaja omab vajalikku spetsialiseerumist vastavale uuringule. See võib viia olukorrani, kus patsient broneerib aja uuringule, mida ei ole võimalik teostada kas sobiva seadme või spetsialisti puudumise tõttu. Selle tulemusel võivad uuringujärjekorrad pikeneda ja ravi alustamine viibida.
Lisaks on erinevate uuringute läbiviimiseks vaja erineva pikkusega aegu. Tekib küsimus, kuidas digiregistratuuri kaudu erineva pikkusega uuringuaegu piisava täpsusega hallata, tagades samal ajal seadmete optimaalse kasutuse.
Eelpool kirjeldatule tuginedes näeme selgelt ohtu, et detailsete teadmisteta digiregistratuuris aegu broneerides tekivad olukorrad, kus patsiendile võib olla broneeritud uuring valele (vajaliku võimekuseta) seadmele või broneeritakse uuringu jaoks vale pikkusega ajaaken.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et saatekirja planeeritav andmekoosseis ei arvesta radioloogia vajadusi. Näiteks puuduvad olulised andmeväljad, nagu eGFR, rasedus, kontrastaine allergia, punktsioonide vastunäidustused jm (näiteks MRT vastunäidustused). Rõhutame, et erinevad modaliteedid vajavad erinevaid sisendandmeid. Samas on välja toodud vajadus varasemate uuringute ja protseduuride infoks, nt. varasemad radioloogilised uuringud, mis on leitavad pildipangas.
Tähelepanu vajab ka saatekirjade kvaliteet, eelkõige perearstide poolt koostatud saatekirjade puhul, kus sageli kopeeritakse saatekirjale asjasse puutumatu teabega anamnees, muutes olulise info leidmise keeruliseks.
Eraldi küsimuseks on CITO mõiste definitsioon. Uuringute kiirust tuleks diferentsida teisiti:
- uuring tuleb teostada ja vastata minutitega;
- uuring tuleb teostada ja vastata tundidega;
- uuring tuleb teostada ja vastata päevadega;
- uuring tuleb teostada ja vastata nädalatega.
Kokku tuleb leppida, millisel juhul milline kiirusaste vajalik on.
Üleriigilise digiregistratuuri kaudu ei ole võimalik tuvatada eriuuringute teostamise võimalikkust, näiteks väga spetsiifilisi radioloogilisi uuringuid saab teha vaid regionaal- ja keskhaiglates. Selline teadmine on olemas ainult uuringule suunaval arstil, mitte patsiendil. Eestis on radioloogiliste seadmete võimekus tervishoiuteenuse osutajate lõikes väga erinev ning Tervisekassa ei ole seni kehtestanud nõudeid ega taganud rahastust, mis võimaldaks kõikidel pakkuda kõiki uuringuid, mille jaoks digiregistratuuris aegu broneerida saaks. Kui kavandatud broneerimissüsteemiga soovitakse edasi liikuda, tuleks tagada rahastus haiglatele vajalike seadmete ja lisavarustuse soetamiseks, et tagada ühtlustatud võimekus.
Kokkuvõttes ei ole selge, kuidas loodav süsteem lihtsustab uuringu tellija ja läbiviija vahelist suhtlemist.
Täiendavalt väärib tähelepanu TEHIKu poolt avaldatud radioloogiliste uuringute ärianalüüs (https://koodivaramu.eesti.ee/tehik/teabekeskus/dokumentatsioon/-/blob/master/%C3%A4rianal%C3%BC%C3%BCsid/Radioloogiliste_protseduuride_%C3%A4rianal%C3%BC%C3%BCs.pdf ). Küsimus on, kuidas arvestab planeeritav eelnõu muudatus selle ärianalüüsiga.
Täname veelkord võimaluse eest avaldada arvamust sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu kohta. Palume eelnõu edasises menetluses arvestada esitatud tähelepanekuid ning oleme valmis osalema täiendavates aruteludes, et tagada muudatuste rakendatavus praktikas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Eesti Haiglate Liidu tagasiside määruse nr 53 “Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused”muutmise eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Urmas Sule
Juhatuse esimees
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Wednesday, October 29, 2025 1:45 PM
To: Eesti Perearstide Selts <[email protected]>; Eesti Arstide Selts <[email protected]>; Eesti Radioloogia Ühing <[email protected]>; Eesti Radioloogiatehnikute Ühing <[email protected]>; TEHIK <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Eesti Haiglate Liit <[email protected]>
Subject: Määruse nr 53 muutmise eelnõu radioloogiliste uuringute broneerimise võimaldamiseks läbi üleriigilise digiregistratuuri
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
URMAS SULE
PNOEE-36310062728
2025-11-11 20:35:40
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 28.10.2025 nr 1.2-2/102-1 Meie: 12.11.2025 nr 184-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu.
Alljärgnevalt edastame EHLi seisukohad.
Leiame, et eelnõuga kavandatav võimalus patsientidel ise broneerida aegu radioloogilistele uuringutele võib praktikas tekitada rohkem segadust ja probleeme, kui pakkuda tegelikku lisaväärtust patsiendi raviteekonnal. Nii ideoloogiliselt kui ka tehniliselt on radioloogiline uuring ja eriarsti vastuvõtt täiesti erinevad teenused. Elektroonse broneerimise aluseks peaksid olema täpsed teadmised seadmete võimekuse ning personali erialase spetsialiseerumise kohta, mis aga patsiendil puuduvad.
Radioloogilised seadmed ei ole ühesuguse võimekusega isegi ühe asutuse sees – näiteks ei saa igal kompuutertomograafil teostada südame- või kopsu-uuringuid ning ultraheli- ja röntgenseadmed on sageli erineva funktsionaalsusega. Samuti on radioloogid, nagu ka mujal maailmas, spetsialiseerunud kitsamatele valdkondadele (nt rinnanäärme biopsiad, maksa elastograafiad, koematerjali võtmine histoloogiliseks ja molekulaardiagnostiliseks analüüsiks), mis tähendab, et mitte igas asutuses ega igal seadmel ei ole võimalik kõiki uuringuid teostada. Patsiendil puuduvad teadmised, millised on uuringukabineti tehnilised võimalused, kas antud seadmel on vajalikud lisafunktsioonid või kas uuringu teostaja omab vajalikku spetsialiseerumist vastavale uuringule. See võib viia olukorrani, kus patsient broneerib aja uuringule, mida ei ole võimalik teostada kas sobiva seadme või spetsialisti puudumise tõttu. Selle tulemusel võivad uuringujärjekorrad pikeneda ja ravi alustamine viibida.
Lisaks on erinevate uuringute läbiviimiseks vaja erineva pikkusega aegu. Tekib küsimus, kuidas digiregistratuuri kaudu erineva pikkusega uuringuaegu piisava täpsusega hallata, tagades samal ajal seadmete optimaalse kasutuse.
Eelpool kirjeldatule tuginedes näeme selgelt ohtu, et detailsete teadmisteta digiregistratuuris aegu broneerides tekivad olukorrad, kus patsiendile võib olla broneeritud uuring valele (vajaliku võimekuseta) seadmele või broneeritakse uuringu jaoks vale pikkusega ajaaken.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et saatekirja planeeritav andmekoosseis ei arvesta radioloogia vajadusi. Näiteks puuduvad olulised andmeväljad, nagu eGFR, rasedus, kontrastaine allergia, punktsioonide vastunäidustused jm (näiteks MRT vastunäidustused). Rõhutame, et erinevad modaliteedid vajavad erinevaid sisendandmeid. Samas on välja toodud vajadus varasemate uuringute ja protseduuride infoks, nt. varasemad radioloogilised uuringud, mis on leitavad pildipangas.
Tähelepanu vajab ka saatekirjade kvaliteet, eelkõige perearstide poolt koostatud saatekirjade puhul, kus sageli kopeeritakse saatekirjale asjasse puutumatu teabega anamnees, muutes olulise info leidmise keeruliseks.
Eraldi küsimuseks on CITO mõiste definitsioon. Uuringute kiirust tuleks diferentsida teisiti:
- uuring tuleb teostada ja vastata minutitega;
- uuring tuleb teostada ja vastata tundidega;
- uuring tuleb teostada ja vastata päevadega;
- uuring tuleb teostada ja vastata nädalatega.
Kokku tuleb leppida, millisel juhul milline kiirusaste vajalik on.
Üleriigilise digiregistratuuri kaudu ei ole võimalik tuvatada eriuuringute teostamise võimalikkust, näiteks väga spetsiifilisi radioloogilisi uuringuid saab teha vaid regionaal- ja keskhaiglates. Selline teadmine on olemas ainult uuringule suunaval arstil, mitte patsiendil. Eestis on radioloogiliste seadmete võimekus tervishoiuteenuse osutajate lõikes väga erinev ning Tervisekassa ei ole seni kehtestanud nõudeid ega taganud rahastust, mis võimaldaks kõikidel pakkuda kõiki uuringuid, mille jaoks digiregistratuuris aegu broneerida saaks. Kui kavandatud broneerimissüsteemiga soovitakse edasi liikuda, tuleks tagada rahastus haiglatele vajalike seadmete ja lisavarustuse soetamiseks, et tagada ühtlustatud võimekus.
Kokkuvõttes ei ole selge, kuidas loodav süsteem lihtsustab uuringu tellija ja läbiviija vahelist suhtlemist.
Täiendavalt väärib tähelepanu TEHIKu poolt avaldatud radioloogiliste uuringute ärianalüüs (https://koodivaramu.eesti.ee/tehik/teabekeskus/dokumentatsioon/-/blob/master/%C3%A4rianal%C3%BC%C3%BCsid/Radioloogiliste_protseduuride_%C3%A4rianal%C3%BC%C3%BCs.pdf ). Küsimus on, kuidas arvestab planeeritav eelnõu muudatus selle ärianalüüsiga.
Täname veelkord võimaluse eest avaldada arvamust sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu kohta. Palume eelnõu edasises menetluses arvestada esitatud tähelepanekuid ning oleme valmis osalema täiendavates aruteludes, et tagada muudatuste rakendatavus praktikas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 28.10.2025 nr 1.2-2/102-1 Meie: 12.11.2025 nr 184-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu.
Alljärgnevalt edastame EHLi seisukohad.
Leiame, et eelnõuga kavandatav võimalus patsientidel ise broneerida aegu radioloogilistele uuringutele võib praktikas tekitada rohkem segadust ja probleeme, kui pakkuda tegelikku lisaväärtust patsiendi raviteekonnal. Nii ideoloogiliselt kui ka tehniliselt on radioloogiline uuring ja eriarsti vastuvõtt täiesti erinevad teenused. Elektroonse broneerimise aluseks peaksid olema täpsed teadmised seadmete võimekuse ning personali erialase spetsialiseerumise kohta, mis aga patsiendil puuduvad.
Radioloogilised seadmed ei ole ühesuguse võimekusega isegi ühe asutuse sees – näiteks ei saa igal kompuutertomograafil teostada südame- või kopsu-uuringuid ning ultraheli- ja röntgenseadmed on sageli erineva funktsionaalsusega. Samuti on radioloogid, nagu ka mujal maailmas, spetsialiseerunud kitsamatele valdkondadele (nt rinnanäärme biopsiad, maksa elastograafiad, koematerjali võtmine histoloogiliseks ja molekulaardiagnostiliseks analüüsiks), mis tähendab, et mitte igas asutuses ega igal seadmel ei ole võimalik kõiki uuringuid teostada. Patsiendil puuduvad teadmised, millised on uuringukabineti tehnilised võimalused, kas antud seadmel on vajalikud lisafunktsioonid või kas uuringu teostaja omab vajalikku spetsialiseerumist vastavale uuringule. See võib viia olukorrani, kus patsient broneerib aja uuringule, mida ei ole võimalik teostada kas sobiva seadme või spetsialisti puudumise tõttu. Selle tulemusel võivad uuringujärjekorrad pikeneda ja ravi alustamine viibida.
Lisaks on erinevate uuringute läbiviimiseks vaja erineva pikkusega aegu. Tekib küsimus, kuidas digiregistratuuri kaudu erineva pikkusega uuringuaegu piisava täpsusega hallata, tagades samal ajal seadmete optimaalse kasutuse.
Eelpool kirjeldatule tuginedes näeme selgelt ohtu, et detailsete teadmisteta digiregistratuuris aegu broneerides tekivad olukorrad, kus patsiendile võib olla broneeritud uuring valele (vajaliku võimekuseta) seadmele või broneeritakse uuringu jaoks vale pikkusega ajaaken.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et saatekirja planeeritav andmekoosseis ei arvesta radioloogia vajadusi. Näiteks puuduvad olulised andmeväljad, nagu eGFR, rasedus, kontrastaine allergia, punktsioonide vastunäidustused jm (näiteks MRT vastunäidustused). Rõhutame, et erinevad modaliteedid vajavad erinevaid sisendandmeid. Samas on välja toodud vajadus varasemate uuringute ja protseduuride infoks, nt. varasemad radioloogilised uuringud, mis on leitavad pildipangas.
Tähelepanu vajab ka saatekirjade kvaliteet, eelkõige perearstide poolt koostatud saatekirjade puhul, kus sageli kopeeritakse saatekirjale asjasse puutumatu teabega anamnees, muutes olulise info leidmise keeruliseks.
Eraldi küsimuseks on CITO mõiste definitsioon. Uuringute kiirust tuleks diferentsida teisiti:
- uuring tuleb teostada ja vastata minutitega;
- uuring tuleb teostada ja vastata tundidega;
- uuring tuleb teostada ja vastata päevadega;
- uuring tuleb teostada ja vastata nädalatega.
Kokku tuleb leppida, millisel juhul milline kiirusaste vajalik on.
Üleriigilise digiregistratuuri kaudu ei ole võimalik tuvatada eriuuringute teostamise võimalikkust, näiteks väga spetsiifilisi radioloogilisi uuringuid saab teha vaid regionaal- ja keskhaiglates. Selline teadmine on olemas ainult uuringule suunaval arstil, mitte patsiendil. Eestis on radioloogiliste seadmete võimekus tervishoiuteenuse osutajate lõikes väga erinev ning Tervisekassa ei ole seni kehtestanud nõudeid ega taganud rahastust, mis võimaldaks kõikidel pakkuda kõiki uuringuid, mille jaoks digiregistratuuris aegu broneerida saaks. Kui kavandatud broneerimissüsteemiga soovitakse edasi liikuda, tuleks tagada rahastus haiglatele vajalike seadmete ja lisavarustuse soetamiseks, et tagada ühtlustatud võimekus.
Kokkuvõttes ei ole selge, kuidas loodav süsteem lihtsustab uuringu tellija ja läbiviija vahelist suhtlemist.
Täiendavalt väärib tähelepanu TEHIKu poolt avaldatud radioloogiliste uuringute ärianalüüs (https://koodivaramu.eesti.ee/tehik/teabekeskus/dokumentatsioon/-/blob/master/%C3%A4rianal%C3%BC%C3%BCsid/Radioloogiliste_protseduuride_%C3%A4rianal%C3%BC%C3%BCs.pdf ). Küsimus on, kuidas arvestab planeeritav eelnõu muudatus selle ärianalüüsiga.
Täname veelkord võimaluse eest avaldada arvamust sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmise eelnõu kohta. Palume eelnõu edasises menetluses arvestada esitatud tähelepanekuid ning oleme valmis osalema täiendavates aruteludes, et tagada muudatuste rakendatavus praktikas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
