Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kristel Koppel

[email protected]

Teie 30.10.2025 Meie 12.11.2025 nr 2.3-8/25/3551-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsite AKI hinnangut seoses

isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 5 alusel. Kirjeldate, et Kaitseliit

ja allüksused soovivad välja anda organisatsiooni ja allüksuste ajalugu käsitlevaid raamatuid

alates organisatsiooni algusaastatest (20.saj algus) kuni lähiajalooni (viimased 30 aastat).

Raamatutes soovitakse fotode ja tekstina kajastada muuhulgas vabatahtlikke, kes on andnud

märkimisväärse panuse riigi, Kaitseliidu, aga ka malevate, ringkondade ja kogukonna arengusse.

Küsite, kas isikuandmete kasutamine kõneallolevates väljaannetes kvalifitseerub IKS § 5 alla,

mis võimaldab ilma andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid töödelda.

Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku

hinnangut teatud isikuandmete töötlemise protsessile, see on võimalik ainult

järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse

tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse osas.

Seetõttu on järgnevalt toodud üldised selgitused isikandmete kaitse põhimõtete kohta.

Selgitustaotluses toodud kavandatava andmetöötluse kirjeldus annab aluse eeldada, et tegemist

on ajalooliste sündmuste jäädvustava kirjandusega, mis võib kvalifitseeruda IKS §-s 5 sätestatud

eesmärki alla. Andmetöötluse eesmärgi osas peab siiski oskama selgitusi andma kõigipealt

andmetöötleja ise, ning juhul, kui tegemist on laiema kui akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku

eneseväljenduse eesmärgil töötlemisega, siis peab andmetöötleja selleks õige õigusliku aluse

leidma.

IKS § 5 kohaselt võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda akadeemilise, kunstilise ja

kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil, eelkõige avalikustada, kui see ei kahjusta ülemäära

inimese õigusi. Seega võib küll isikust raamatut kirjutada temalt luba küsimata, kuid üksnes

juhul, kui ei kahjustata ülemäära tema õigusi. Selle hindamise, kas ja kuidas isikuandmete

avaldamine inimese õigusi kahjustab, peab tegema andmetöötleja ehk raamatu kirjutaja.

Isikuandmeid töötlev isik peab järgima kõiki isikuandmete kaitse põhimõtteid, sealhulgas, kas

isikuandmeid töödeldakse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikul määral ning kas andmed

on aja- ja asjakohased.1 Seega peab kontrollima, kas avaldatavad andmed on üldse õiged ja

hindama, kui suures mahus avalikustamine on vajalik.

1 Vt Isikuandmete kaitse üldmäärus art 5

2 (2)

Tasakaal tuleb leida kahe põhiõiguse vahel – sõna- ja teabevabadus vs õigus eraelu kaitsele. Seega

eeldab andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine kirjanduslikul eesmärgil iga kord, et

tuleb kaaluda võimalikke ohte, mis võivad tekkida inimese õigustele. Inimese kohta käiva teabe

(nt nimi, eluloolised andmed, seos teiste inimestega) avalikustamine riivab alati õigust

informatsioonilisele enesemääramisele ning võib riivata õigust eraelu puutumatusele. Üksikisikul

on ootus eraelu puutumatusele. Isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab

end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse

avaliku arutelu esemeks. Seda, et inimesel on üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni

ta oma eraelu kohta avalikustab, kinnitab ka Riigikohus kohtuotsuse nr 3-2-1-153-16 punktis 34.

Kohtuotsuse nr 3-2-1-18-13 punktis 15 märgib Riigikohus, et ka loovisiku kommertshuvi andmete

avalikustamiseks ei õigusta inimese eraellu sekkumist.

Seega peaks enne kellegi isikuandmete avaldamist hindama, kas kirjanduslik eesmärk kaalub üles

raamatus kajastatud inimeste õiguse privaatsusele.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel