Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Mariann Avi-Allas

Advokaadibüroo RASK

[email protected]

Teie 31.10.2025 nr Meie 12.11.2025 nr 2.2-9/25/3571-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles toote välja hanketingimuse, mille

kohaselt on tellijal õigus küsida projektijuhi aruannet kohal viibimise kohta ehitusplatsil ja

valvekaamerate salvestisi või muid kohalviibimist tõendavaid dokumente. Küsite, kas on õige

järeldada, et valvekaamera kasutamine töövõtja töötajate kohaloleku kontrollimiseks ei ole

kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärus artiklitega 5 ja 6, mis sätestavad töötlemise

seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse.

Selgitame, et kaamerate abil on isik otseselt või kaudselt tuvastatav, seega on videovalve puhul

tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmääruses

(IKÜM)1 sätestatud nõudeid.

Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik

kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele –

õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see on

vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise

huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta

isikuandmeid“.

Õigustatud huvile tuginemiseks peavad viidatud sätte kohaselt olema korraga täidetud kõik kolm

tingimust:

- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

andmetöötluseks õigustatud huvi;

- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava

andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused.

Sõltumata õiguslikust alusest, on andmetöötlejal kohustus järgida muuhulgas ka järgnevaid

põhimõtteid2:

- töötlemine on seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev;

- eesmärgi piirang – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel

eesmärkidel;

- võimalikult väheste andmete kogumine – isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud

sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Isikuandmeid võib koguda vaid

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus), artikkel 4 punkt 2, 2 IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lg 1 punktis a, b ja c sätestatut

2 (2)

ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Isikuandmete töötleja peab

andmete töötlemisel alati eelnevalt ka hindama, kas andmetöötlus on ikka tõesti eesmärgi

täitmiseks vajalik ning kas just sellises ulatuses.

Kui mõni eelnimetatud tingimus ei ole täidetud, ei ole isikuandmete töötlemine lubatud. Lisaks

põhimõtete täitmisele peab vastutav töötleja olema võimeline ka nende põhimõtete täitmist

tõendama.3

AKI on seisukohal, et kaamerate paigaldamise eesmärgiks ei saa olla töötajate reaalajas jälgimine

ega tema tegevuse kontrollimine. Võimalus jälgida töötajaid terve tööaja vältel toob kaasa isikute

õiguste väga suure riive. Kui töötaja ei saa oma tööülesandeid täita ilma pideva jälgimiseta, võib

see kahjustada tema privaatsust ja avaldada negatiivset mõju vaimsele heaolule. Seetõttu tuleb

kaamerate kasutamisel töökeskkonnas alati hoolikalt kõik aspektid läbi mõelda ja kaaluda, kas

isikuandmete töötlemisega tekitatav mõju isikutele on proportsionaalne taotletavate eesmärkide

suhtes. Alati tuleb kaaluda, kus ja millal on videovalvemeetmed tingimata vajalikud ning kas

eesmärki ei ole võimalik mõistlikult saavutada töötajaid vähem häirivate meetmetega.

Valvekaamera kasutamine kohaloleku kontrolliks ei ole AKI hinnangul proportsionaalne, kuna

selleks on olemas vähem invasiivseid meetodeid, nt elektrooniline registreerimine (kiipkaardid),

kontrollkäigud, aruandlus jms.

Kokkuvõttes on AKI seisukohal, et Teie järeldused on õiged: valvekaamera kasutamine töötajate

kohaloleku kontrollimiseks ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitega 5 ja 6.

Hankeleping ei anna tellijale õigust isikuandmete töötlemiseks viisil, mis oleks töövõtjale

keelatud. Tellija peab samuti järgima IKÜM-i põhimõtteid. Kui töövõtjal ei ole õigust kaameraga

töötajaid jälgida, siis ei saa tellija seda õigust hanketingimusega „üle kanda“.

Loodan, et meie vastusest on abi.

Lugupidamisega

Mari-Liis Uprus

jurist

peadirektori volitusel

3 IKÜM art 5 lg 2.