Õigusakti eelnõu

Dokumendiregister	Politsei- ja Piirivalveamet
Viit	1.2-4/256-1
Registreeritud	11.11.2025
Sünkroonitud	13.11.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.2 Õigusteenindus ja õigusloome
Sari	1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele
Toimik	1.2-4/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Piret Andrekson (administratsioon, õigusbüroo)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (349305 tm).

Failid

8-18971-1 07.11.2025 Oigusakti eelnou (1).asice

06.11 SK kohtukorralduse muudatused.pdf

06.11.SE Kohtukorralduse muudatused.pdf

KS muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused).pdf

Kooskolastatavad dokumendid.txt

06.11 SK kohtukorralduse muudatused.pdf

Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise seaduse

(kohtukorralduse muudatused)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega kavandatud muudatused on osa kohtureformist, mille eesmärk on

kujundada kohtutest nüüdisaegne organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja

kõikjalt Eestist kättesaadavale õigusemõistmisele. Teise osa kohtureformist moodustavad

menetluseseadustike muudatused, mille eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust,

tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi. Eelnõu ei suurenda halduskoormust.

Kohtute töökoormus kasvab aasta-aastalt. Peamiselt väljendub see kohtuasjade lahendamisele

kuluva aja pikenemises ja kohtunike ülemäärases töökoormuses.1 Riigikohtu esimees esitas 14.

novembril 2024 Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtute seaduse (KS) ja teiste seaduste

muutmiseks. Ettepanekud koostas kohtute töögrupp.2 Töögrupi ettepanekute eesmärk on

ajakohastada ja reformida Eesti kohtusüsteemi struktuuri, juhtimist ja haldusmehhanisme,

sealhulgas muuta kohtute organisatsioonilist ja menetluslikku korraldust.3 Praegu tegelevad

kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiits- ja Digiministeerium, kohtute haldamise

nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina), kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute

personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka

Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja pädevuse killustatus ei loo soodsat pinnast

tõhusaks halduseks, mille ülesanne on tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused ja viia

need tulemuslikult ellu.

Kohtusüsteemis on käimas laiaulatuslik põlvkonnavahetus ja lühikese aja jooksul tuleb leida

suur hulk kohtunikuametisse sobivaid kvalifitseeritud juriste, kuid huvi kohtunikuametisse

kandideerimise vastu on väike. Uute kohtunike värbamiseks tuleb muuta töö kohtus

atraktiivsemaks ja arvestada uuema põlvkonna juristide ootustega tööandjale ning mõelda juba

ametis olevate kohtunike motiveerimisele ja toetamisele. Kohtunike järelkasvu jaoks tuleb üle

vaadata kohtunikuametiga kaasnevad ranged ametikitsendused, mis on püsinud muutumatuna

alates kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal, ja rohkem tähelepanu pöörata kohtunike

enesearengu toetamisele.

Ülevaade eelnõuga kavandatud muudatustest

Ühendatakse samaliigilised kohtud. Eestisse jääb üks Maakohus, üks Halduskohus, üks

Ringkonnakohus. Senise 8 I ja II astme kohtu asemel on edaspidi kolm kohtuasutust. Kõik

1 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. Riigikohus, 2023. 2 Töögrupi koosseis: Villu Kõve (Riigikohtu esimees), Üllar Kaljumäe (Riigikohtu direktor), Urmas Volens (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

kohtunik), Kristjan Siigur (Tallinna Ringkonnakohtu esimees), Kaupo Kruusvee (Tallinna Halduskohtu esimees), Priit Kama (Harju Maakohtu kohtunik) ja Martin Tuulik (Harju Maakohtu kohtunik). 3 Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprillil 2025 heaks Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu.

kohtumajad jäävad alles, Maakohtul 15 kohtumaja, Halduskohtul kolm kohtumaja ja

Ringkonnakohtul kaks kohtumaja.

Esimese ja teise astme kohtus moodustatakse eestseisus. Kohtu eestseisusesse kuuluvad

kohtu esimees, Maakohtus osakondade juhatajad, Halduskohtus aseesimees ning kohtu üldkogu

poolt valitud liige, Ringkonnakohtus kolleegiumite esimehed. Kohtu eestseisus on kohtu

juhtimisorgan.

Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiits- ja Digimisteeriumilt üle

kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kohtute haldamise

ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja

ümberkujundamise teel uus kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN). Senisest

nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu.

Kohtusüsteemi eelarvestamise ja strateegilise planeerimise korraldus viiakse terviklikuks

mudeliks, mis ühendab kohtute enesekorralduse ja poliitilise vastutuse tasandi. Kohtute

rahastamine põhineb läbipaistval ja tulemuspõhisel eelarvestamisel, mis võimaldab hinnata

kohtusüsteemi arengut ja tulemuslikkust.

Luuakse Kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja

KHANile tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja

Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks

tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja

varahaldus).

Nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk on toetada

kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme kohtunikule

antakse pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks.

Lihtsustatakse kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära tõstmist, kuna praegu kehtiv kord on liialt keerukas ja

aeganõudev.

Samuti täpsustatakse kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool kohtunikuametit

töötamise tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit

tegeleda ka ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises

organisatsioonis, kui kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste täitmist, sõltumatust

õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga.

Pikendatakse kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivus. Pikendatakse

distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ning kõrvaldatakse võimalus

seda tähtaega lühendada.

Täpsustatakse kohtunikukandidaadi julgeolekukontrolli. Julgeolekukontrolli läbib

kohtunikukandidaat pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu on otsustanud teha Vabariigi

Presidendile esialgse ettepaneku ta kohtunikuna ametisse nimetamiseks.

Piiratakse rahvakohtunike kasutamist kriminaalasjade kohtumenetluses.

Rahvakohtunikud osalevad üldmenetluses kriminaalasja arutamises ainult siis, kui seda taotleb

süüdistatav.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits-ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

asekantsler Mari-Liis Mikli, kohtute talituse nõunikud Marilin Reintamm (680 3116,

[email protected]) ja Mari Kirs ([email protected]) ning sama talituse

analüütik Külli Luha ([email protected]). Eelnõu koostamisse andis olulise panuse Justiits-

ja Digiministeeriumi kohtureformi projektijuht Viljar Peep. Eelnõu ja seletuskirja

kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste osa on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur.

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone

1) kohtute seaduse (KS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 7;

2) kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.10.2025,7

Selgitame, et eelnõu ei sisalda kohtute seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muudatusi.

Menetlusseadustike ja teiste seaduste muudatused valmistatakse ette eraldi, kuna nende vajadus

ja sisu sõltuvad eelnõukohase seaduse – eelkõige kohtute ühendamise ja kohtute haldamise

korraldust käsitlevate muudatuste kohta kooskõlastusringil saadud tagasisidest ja lõplikest

valikutest.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga4. Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2025–2027 näeb ette järgmise ülesande: suurendame kohtute sõltumatust

täitevvõimust ja kiirendame kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse

põhiseadusliku institutsiooniga. Muudame kohtute haldamise tõhusamaks, kohtunikuameti ja

kohtute juhtimise paindlikumaks ning vähendame ametkondade vahelisi piire, ühendades

kohtuid tehtud analüüside põhjal ja võimaldame inimestel kohtusse pöörduda üle Eesti.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest

muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).

Eelnõu on koostatud arendamisel olevas riigi koosloome keskkonnas (edaspidi koosloome

keskkond). Koosloome keskkonnas koostatakse seaduse muutmise seaduse eelnõu selliselt, et

aluseks võetakse Riigi Teatajast muudetava seaduse terviktekst. Kõik muudatused kirjutatakse

otse tervikteksti ja need on jäljega eristuvalt esitatud nii, et oleks aru saada, mida lisati juurde

või mis soovitakse välja jätta. Sama tekstiga saab üheaegselt töötada mitu inimest, võimaldades

koosloomet. Seaduse muutmise seaduse eelnõu tekst genereeritakse terviktekstis tehtud

muudatuste põhjal automaatselt. Suurema trafaretsuse ja vigade tekkimise vältimiseks on

koosloome keskkonnas muutmiskäske kohandatud ja need on mõningal määral erinevad sellest,

mida senises praktikas on kasutatud. Näiteks, sõltumata sellest, kas teksti täiendatakse arvuga,

sõnadega, ühe või mitme lausega, on muutmiskäsus läbivalt kasutusel sõnastus „tekstiosa“.

Sama lähenemist on rakendatud erinevate tekstiosade väljajätmisel. Tekstis tehtavate

asendamiste korral ei väljenda koosloome keskkonnas genereeritud muutmiskäsud asendamist,

4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus.

vaid muutmisvormel on ka sel juhul sõnastatud „muudetakse ja sõnastatakse“ kujul, esitades

sätte sõnastuse tervikuna uuel kujul.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on luua tänapäevane, kollegiaalsel juhtimisel põhinev ja tõhus

kohtute töökorralduse süsteem, mis toetab kohtunike sõltumatust, spetsialiseerumist ja

õigusemõistmise kvaliteeti kogu riigis.

Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette kohtute juhtimise ja struktuuri ajakohastamine,

sealhulgas samaliigiliste kohtute ühendamine ning uue juhtimismudeli loomine. Üks

Maakohus, Halduskohus ja Ringkonnakohus võimaldab paindlikumat juhtimist, töökoormuse

tasakaalustamist ja kohtunike süvendatud spetsialiseerumist. Kohtud saavad kasutada parimal

viisil inimeste valdkondlikke eksperditeadmisi ja materiaalseid ressursse võimalikult

ühetaoliselt üle kogu kohtusüsteemi.

Kohtu eestseisus saab keskseks kollegiaalseks juhtimisorganiks, mille kaudu kohtunikud

osalevad töökorralduse ja juhtimise otsustamises. Eestseisuse pädevusse antakse seni kohtu

esimehe ainupädevuses olnud otsustused, nagu kohtu kodukorra, struktuuri ja koosseisu

kinnitamine. Eestseisus kinnitab ka kohtu tööjaotusplaani. Kohtu esimees juhib eestseisuse

tööd ning vastutab selle otsuste elluviimise eest, kuid ei tee enam olulisi juhtimisotsuseid

üksinda. Samal ajal säilib kohtu üldkogu kui kohtunikkonna omavalitsusorgan, kelle roll on

jätkuvalt oluline kohtu sisulistes ja põhimõttelistes küsimustes.

Eelnõu peamiste ettepanekute eesmärk on:

1) võimaldada kohtunikele suuremat valdkonnasisest spetsialiseerumist;

2) soodustada üleriigiliste valdkonnapõhiste osakondade loomist;

3) ühtlustada eri piirkondade kohtunike töökoormust;

4) ühendada kogu kohtusüsteemis olev ressurss ja teha selle kasutamine paindlikuks;

5) ühtlustada kohtupraktikat ja menetlusaegasid kogu riigis;

6) tagada paremini kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine;

7) tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust.

Teiseks on eelnõu eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust:

1) vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning laiendada kohtuteülest vaadet kohtute

arendamisele ja haldamisele; 2) tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute jaoks; 3) luua kohtute eelarvestamise ja strateegilise planeerimise tervikmudel.

Kolmandaks on eelnõu eesmärk toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste

täiendamisel. Nähakse ette kohtusüsteemisisene kohtuniku töö kohta üldistatud tagasiside

andmise korraldus.

Neljandaks eelnõu eesmärk on kohtunikuameti ajakohastamine ja atraktiivsemaks

muutmine, tagades samal ajal kohtuniku sõltumatuse õigusemõistmisel. Leevendatakse

kohtunike ametikitsendusi ja reguleeritakse ametivälised kõrvaltegevused paindlikumalt.

Muudetakse aega, millal tuleb teha kohtunikukandidaadi julgeolekukontroll.

2.1. Eelnõu menetluskäik

Eelnõu aluseks on:

1. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtunikule tagasiside andmine, ametikitsenduste

leevendamine) eelnõu5. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse

avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule,

Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 22.07.2024. a – 30.08.2024. a. Eelnõu kohta

esitasid arvamuse Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium,

Riigikohus, Viru Maakohus, Harju Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Eesti Kohtunike Ühing,

Riigiprokuratuur, Tartu Maakohus.

2. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu6. Eelnõu esitati

kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise

astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile,

Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste

Instituudile, TalTechi Majandusteaduskonnale ja Riigikogule. Kooskõlastusperiood7 kestis

23.12.2024. a – 20.01.2025. a. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Tartu Halduskohus, Viru

Maakohus, Pärnu Maakohus, Harju Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Riigikohus, Eesti

Kohtunike Ühing. Eelnõu teine lugemine on Riigikogus katkestatud8.

3. Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) „Kohtunike töökoormuse ühtlustamine,

asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt

ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks“9. VTK saadeti kooskõlastamiseks

ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele,

Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile,

Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 25.04.2025. a – 28.05.2025. a. VTK kohta

esitasid arvamuse Eesti Advokatuur, Eesti Kohtunike Ühing, Harju Maakohus, Haridus- ja

Teadusministeerium, Riigiprokuratuur, Pärnu Maakohus, Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Riigikohus, Sotsiaalministeerium, Tartu Halduskohus, Tartu

Ringkonnakonnakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus.

VTK tagasiside ning finants-10 ja põhiseaduslikkuse analüüsi11 tulemuste alusel ei ole eelnõus

järgmisi VTK ettepanekuid:

1) kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata; 2) asenduskohtunike süsteemi loomine;

5 Kohtute seaduse muutmise seadus – EIS. 6 Eelnõu töötas välja töörühm koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu

kohtunik Rutt Teeveer ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa. 7 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel) – EIS. 8 Eelnõu - Riigikogu. 9 Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud

kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks – EIS. 10 Finantsanalüüsi koondtulemustest selgub, et kõik kavandatud muudatused netomõjus toovad süsteemile kaasa lisafinantskulu. Ainus

arvutuslik sääst tuleb samaliigiliste kohtute ühendamisest, samas kui kõik ülejäänud lisanduvad toetused ja hüved on finantsiliselt negatiivse

loomuga. Sääst sõltub sellest, kui palju on tulevikus osakonnajuhatajaid või kolleegiumi esimehi. PwCA_Kohtusüsteemi struktuurimuudatuse

finantsanalüüs_lõpparuanne.pdf. 11 Ettepanek nimetada teatud osa kohtunike ametisse tähtaegsetelt (kuni kolmeks, teatud juhtudel kuni viieks aastaks) isegi juhul, kui nad

asuvad õigust mõistma asenduskohtunike rollis, s.o kohtunikena, ei ole kooskõlas PSi § 147 lg-ga 1, mille kohaselt nimetatakse kõik riigi nimel

õigust mõistvad kohtunikud ametisse eluaegselt.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf.

3) kui tervis takistab kohtunikuna töötada, võib kohtuniku tema nõusolekuta ametist vabastada

Riigikohtu üldkogu; 4) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku ametist vabastada ametisse sobimatuse tõttu ka pärast

kolme aasta möödumist ametisse nimetamisest; 5) kui kohtunik ei nõustu üleviimisega teise valdkonna osakonda, võib ta kuu aja jooksul

ametist lahkuda ja talle makstakse hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuse; 6) kohtunikule võib maksta lisatasu teatud perioodi jooksul keskmisest töökoormusest

märgatavalt suurema koormusega töötamise eest või lahendades suurepärast kvalifikatsiooni

nõudvaid asju kohtuasutuse eelarve piires.

Samaliigiliste kohtute ühendamine

Kohtute ühendamise ettepanekule ei avaldatud väljatöötamiskavatsuse aruteludes üksmeelset

toetust. Tagasiside andjad tõid esile, et samaliigiliste kohtute ühendamine on

põhiseadusevastane, ei selgu, millist konkreetset probleemi kohtute ühendamine lahendaks,

marginaalne koormuse erinevus ei õigusta süsteemi muutmist, kohtu kaugemaks muutmine

kahjustab õiguse kättesaadavust, struktuurimuudatus suurendab halduskulusid ja keerukust.

Eelnõu koostajad leiavad, et kohtute ühendamine on ainus lahendus, mis võimaldab saavutada

eelnõu põhieesmärgid – arendada kohtute juhtimist, ühtlustada ja tõhustada haldamist ning

süvendada kohtunike spetsialiseerumist. Muudatuse eesmärk on suurendada kohtusüsteemi

stabiilsust, sõltumatust ja õigusemõistmise kättesaadavust. Kohtute liitmine ei vähenda

vajadust teiste muudatuste järele. Küll aga võimaldab kohtute liitmine koormust ühtlustada ja

spetsialiseeritust parandada ning spetsialiseerumine võimaldab lahendada asju kiiremini,

kvaliteetsemalt ja ettenähtavamalt. Eelnõu sätestab kohtunike spetsialiseerumise ja asjade

jagamise põhimõtted, millest peab lähtuma. Seletuskiri mainib kaalutlusi, millest võiks olla

mõistlik lähtuda. Ent kohtunike spetsialiseerumise ja asjade jagamise detailid saavad

kohtunikud ise otsustada tööjaotusplaanis.

Ühe Maakohtu, Halduskohtu ja Ringkonnakohtu moodustamine loob eeldused nüüdisaegseks

ja paindlikuks juhtimismudeliks, kus kohtute töökoormust ja ressursse saab jaotada terviklikult

üle riigi. Ühendatud kohtustruktuur võimaldab tõhusamat halduskorraldust, ühtseid

tööprotsesse ja paremat juhtimiskvaliteeti ning tagab, et õigusemõistmine toimub kogu riigis

ühete standardite alusel.

Kohtute tööd mõjutavad mitu ajas muutuvat tegurit, sh rahvastiku paiknemine, demograafiline

olukord, kohtuasjade arv jne. Olukord, kus kohtute töö ühtlustamiseks ja õigusemõistmise

ühtlaseks tagamiseks tuleks pidevalt muuta kohtute tööpiirkondasid (säilitades kohtutes

töötavate kohtunike arvu) või muuta kohtutes töötavate kohtunike arvu (säilitades kohtute

tööpiirkonnad), oleks mitte ainult ebamõistlik, vaid võiks potentsiaalselt ohustada ka

kohtuvõimu suutlikkust täita PSi §-st 1412 tulenevaid kohustusi. Erinevate kohtuastmete erineva

kohtunike ja kohtumajade arvu kaudu säilib kohtusüsteemi sisuline püramiidsus ka sama astme

kohtute liitmise järel. Seetõttu on kohtute ühendamine optimaalseim viis saavutada eesmärk –

tugevdada kohtusüsteemi terviklikkust, suurendada töökorralduse tõhusust ja parandada

kvaliteeti ning toetada kohtunike professionaalset arengut ja spetsialiseerumist.

12 PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

VTK ettepanek, mille kohaselt kohtuasja alluvust ei muudeta, kuid kohtuasi suunatakse

lahendamiseks teise kohtusse, muudaks kohtualluvuse regulatsiooni näiliseks ja selle vastavus

PS § 24 lg-le 1 oleks küsitav. Kui Eestis on samas astmes mitu kohut, siis PS § 24 lg 1 järgi ei

tohi menetlusosalist viia tema tahte vastaselt üle seadusega määratud kohtu alluvusest teise

kohtu alluvusse. Kui asi on esitatud õigele kohtule, siis menetlusosaline peab saama eeldada, et

asja lahendab mitte ainult asja saanud kohus, vaid ka sellesse kohtusse nimetatud kohtunik.

Olukord, kus kohtunik mõistab õigust väljaspool kohut, kuhu Vabariigi President on ta ametisse

nimetanud või Riigikohtu üldkogu on ta üle viinud, hägustab kohtualluvuse piire ning võib

tekitada küsimusi õigusemõistmise erapooletusest.

Kohtute liitmine ning seeläbi kohtunike spetsialiseerumise soodustamine ja kohtusüsteemi

koormuse ühtlustamine soodustab kohtusüsteemi efektiivset toimimist, st on abinõuna sobiv.

Kohtunike üleriigilist spetsialiseerumist ja kohtusüsteemi üleriigilist ühtlustamist ei ole

võimalik saavutada mõne muu abinõuga, mistõttu on kohtute liitmine abinõuna ka vajalik. Muu

hulgas ei oleks see ilma kohtuid liitmata võimalik teatud liiki asjade üleriigilise jagamise kaudu.

Kuni Eestis on neli maakohut ja kaks ringkonnakohut, ei tohi PSi § 24 lg 1 järgi viia kedagi

tema vaba tahte vastaselt üle seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.

Kohtunikele luuakse tingimused senisest detailsemaks spetsialiseerumiseks. Kohtud saavad

kasutada parimal viisil kohtunike ja kohtujuristide valdkondlikke eksperditeadmisi võimalikult

ühetaoliselt üle kogu Eesti.

Kohtute liitmine võimaldab jagada vaidlusi suurema hulga kohtunike vahel ja tagada seeläbi

õigusemõistmise senisest veelgi suurem sõltumatus. Samas lähtutakse kohtuasjade jagamisel

objektiivsetest kriteeriumidest: kohtunike tööjaotusplaan, spetsialiseerumine ja ühtlane

koormus; suuliste istungite või isiklike ärakuulamiste vajadus ning tarbetu sõitmise ja ajakulu

vältimine; juhuslikkus. See tähendab, et esmalt määratakse kohtunikud, kelle vahel saab

vastavasse õigusvaldkonda kuuluvat vaidlust jagada, seejärel võetakse arvesse nende kohtunike

töökoormust, seejärel hinnatakse vajadust lahendada asi konkreetses kohtumajas ning lõpuks

jagatakse kohtuasi valikusse jäänud kohtunike vahel juhuslikkuse põhimõtte järgi. Kohtunikest

koosnev kohtu eestseisus saab näha jagamise täpsemad reeglid ette avalikusele kättesaadavaks

tehtavas tööjaotusplaanis.

Eri piirkondade kohtunike töökoormus muutub ühtlasemaks. Seetõttu ühtlustuvad ka

menetlusajad. Eri suuruse ja töökoormusega kohtute paljusus teeb eri piirkondade kohtunike

töökoormuse ühtlustamise keeruliseks, samuti spetsialiseerumise, kohtusüsteemis puudub

paindlikkus.

VTK kohta esitatud tagasisides tõstatati küsimus, kas PSi §-des 148 ja 149 sõna

„ringkonnakohus“ ning sõnade „maakohus“ ja „ringkonnakohus“ mitmuse vormi kasutades on

soovitud välistada ühe maakohtu ja ühe ringkonnakohtu võimalikkus. Sellele küsimusele saab

vastata eitavalt. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna koostatud VTK põhiseaduspärasuse

analüüsi13 lõppjärelduseks on, et samaliigiliste kohtute ühendamine on põhiseaduspärane

tingimusel, et sellega tagatakse igaühele õigusemõistmise kättesaadavus ebamõistlike

pingutusteta ning et kohtusisesed kohtuasjade jagamise mehhanismid tagaksid kohtuniku

13 Väljatöötamiskavatsuse „ Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks“ põhiseaduspärasuse analüüs:

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf.

sõltumatuse õigust mõistes. Alahinnata ei maksa ka alalise teenistuskoha kui ühe kohtuniku

sõltumatust tagava meetme olulisust. Alalise teenistuskoha määramine takistab kohtuniku

survestamist seeläbi, et ta võidakse tema nõusolekuta viia üle mõnda teise teenistuskohta, sh

sundida kaudselt ka elukohta vahetama, kui tema tehtud lahend kellelegi ei meeldi.

Kohtunike koguarv sätestatakse edaspidi seaduses, mis tagab süsteemi stabiilsuse ja välistab

võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir (näiteks

Maakohtus kuni 164 kohtunikku) vastab praegusele kohtunike koguarvule, kuid jätab

võimaluse ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi.

Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt

õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on fikseeritud

seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.

Eelnõu muudatuste tulemusel muutub suhtlemine kohtuga lihtsamaks, näiteks hagiavalduse

esitamisel ei pea inimene keskenduma sellele, et leida õige kohtualluvus, kuna tekib üleriigiline

kohtualluvus. Senise nelja maakohtu asemel on edaspidi üks kohtuasutus, kusjuures

kohtumajad jäävad alles 15 linnas ja inimene saab Maakohtuga suhelda ükskõik millise

kohtumaja kaudu. Samamoodi toimib ka inimese suhtlus kohtuga halduskohtumenetluses, sest

Halduskohtul säilib kolm kohtumaja. Ka Ringkonnakohtul säilib kaks kohtumaja.

Menetlusosalistel säilib juurdepääs istungitele oma piirkonnas. Samuti nähakse ette, et asjade

jaotamisel tuleb arvestada vajadust korraldada suulisi istungeid või isiku ärakuulamisi ning

vältida kohtu ja menetlusosaliste tarbetut sõitmist ja ajakulu.

VTKs kavandati, et kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse Maa- või Halduskohtusse üldiselt,

alalist teenistuskoha määramata. Selline lahendus oleks suurendanud paindlikkust kohtunike

töökoha ja tööülesannete jaotamisel eri kohtumajade vahel ning võimaldanud vajaduse korral

kiiremat reageerimist töökoormuse muutustele.

Eelnõus on sellest ettepanekust loobutud ning sätestatud, et kohtunikul peab olema määratud

alaline teenistuskoht ehk konkreetne kohtumaja. Sama põhimõte kehtib ka teise astme

kohtunike puhul. Muudatuse eesmärk on tagada kohtuniku töökoha stabiilsus ja selgus,

säilitades samal ajal vajaduse korral võimaluse töö korraldamiseks erinevates kohtumajades.

Alalise teenistuskoha määramine toetab kohtuniku sõltumatuse ja ametikindluse põhimõtteid,

loob parema sidususe kohtumaja kollektiivi ja kohaliku töökorraldusega ning tagab

õigusemõistmise kättesaadavuse kogu riigis sama põhimõtte alusel. Eelnõu järgi võib määrata

kohtuniku alaliselt teenistusse teise kohtumajja vaid kohtuniku nõusolekul.

Eelnõukohase seadusega määratakse kohtute kohtumajade asukohad seaduse tasandil ning

antakse kohtumajade täpsete asukohtade määramise pädevus ministri asemel KHANle.

Seadusega tagatakse kohtumajade regionaalne jaotus, mis aitab tagada elanikele mugavama

juurdepääsu kohtule. Täpsete aadresside kehtestamine jääb KHANi pädevusse (KS § 9 lg 3),

võimaldades vajaduse korral teha väiksemaid muudatusi (nt kolimine samas linnas teise

hoonesse) ilma seadust muutmata.

Kohtu arengukava eesmärk on, et kohus, selle kolm astet ja kolm haru on vastutustundlikult

juhitud terviklik nüüdisaegne organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja

kvaliteetselt.14 Arengukavas rõhutatakse, et kohtutest kujundatakse organisatsioon, mis tagab

stabiilselt võrdse töökoormuse, kvaliteetse töö ja soodustab spetsialiseerumist, kaaludes

erinevaid võimalusi, et tagada ühetaoline ja ühtlase kvaliteediga õigusemõistmine üle Eesti, sh

kohtuasjade üleriigiline jagamine, tugevdada valdkonnapõhiseid eksperdivõrgustikke,

ühendada kohtuasutused, luua kohtunike reserv (asenduskohtunikud) jne. Samuti rõhutatakse

arengukavas, et kohus peab olema igaühele mõistlikult kättesaadav. Igas olulisemas

tõmbekeskuses, mis on üldjuhul maakonnakeskus, asub kohtumaja või ruumid, kus saab pidada

kohtuistungit ning kus igaühel on võimalik esitada kohtule dokumente ja saada kohtuga

asjaajamiseks esmavajalikku teavet ja tuge.

Kohtu arengukava järgi on kohtusüsteemi väärtused ja eesmärgid:

1) inimesekeskne lähenemine. Iga juhtumi taga on inimene ja tema mure, kohus vastab kõigi

ühiskonnaliikmete ootustele ja vajadustele;

2) kiire ja kvaliteetne õigusemõistmine. Õigusemõistmine toimub mõistliku aja jooksul,

õigusemõistmise kvaliteedi ja kiiruse vahel on tasakaal;

3) ettenähtav ja järjepidev kohtumenetlus. Järjepidevalt parimaid praktikaid rakendav

kohtumenetlus tagab kohtupraktika ühetaolisuse ja vähendab õiguslikku ebakindlust;

4) digitaalsed lahendused. Kiiret ja tõhusat menetlust toetavad kasutajasõbralikud digitaalsed

lahendused;

5) võimekus tööandjana. Kohus on atraktiivne ja toetav tööandja, pakkudes oma töötajatele

professionaalseks arenguks ja rahuloluks vajalikke tingimusi;

6) organisatsiooni avatus. Kohus on valmis muutusteks ja innovatsiooniks ning tegutseb

sotsiaalselt vastutustundlikult;

7) kohtuvõimu ühtsus ja sidusus. Kohtuvõim on tervik, selle eri osade vahelised suhted on

koostöised ja ühist visiooni järgivad.

Eestis on praegu neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu

Maakohus, kaks halduskohut: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning kaks

ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.

Kehtiva seaduse kohaselt põhineb kohtualluvus kohtute tööpiirkondadel, mis on geograafiliselt

kindlaks määratud.15 Näiteks Harju Maakohtu tööpiirkond on Harju maakond ja Tartu

Maakohtu tööpiirkond on Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Viljandi ja Valga maakond. Tallinna

Halduskohtu tööpiirkond on Harju, Hiiu, Järva, Pärnu, Saare, Rapla ja Lääne maakond.

Menetlusseadustikes on sätestatud, milline kohus konkreetse vaidluse lahendab. Arvestada

tuleb poolte asukohta (isiku elukoht või ettevõtja asukoht) või muid olulisi asjaolusid, näiteks

vara asukoht. 2023. aasta 1. mail jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega

täpsustati kohtualluvuse põhimõtteid menetlusosalise jaoks, et kui hagi esitatakse kostja elu-

või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas,

mis asub kõige lähemal kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik

kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.

Ringkonnakohtu kui apellatsiooniastme kohtu tööpiirkonna sätestavad KSi § 22 lg-d 3 ja 4.

Kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 4 näeb ette, et kohtuasjade jaotamine peab tagama kohtunike

ühtlase töökoormuse kohtu piires.

14Kohtu arengukava. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf.

15 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 45. Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad – Riigi Teataja.

Alates viimasest ulatuslikust kohtuvõrgustiku reformist 2006. aastal, mil piirkondlikest

väikestest maa- ja linnakohtutest moodustati neli maakohut, on ühiskonnas toimumas olulised

demograafilised muutused: inimesed ja majandustegevus ning koos nendega ka vaidlused

koonduvad keskustesse. See suundumus süveneb ja kohtuasjade arv väiksemates kohtades

väheneb eeldatavasti veelgi. Kohtute paljusus teeb eri piirkondade kohtunike töökoormuse

ühtlustamise keeruliseks. Kohtute tööpiirkonnad on eri suurusega ja seetõttu on eri suurusega

ka kohtud, mis tähendab, et sisult samalaadsete kohtuasjade menetlusaeg on eri kohtutes erinev.

Praeguses kohtusüsteemis puudub paindlikkus kiiresti reageerida töökoormuse muutustele ja

vastata ühiskonna ootusele tõhusa kohtumenetluse järele. Kehtiva korra kohaselt on esimese ja

teise astme kohtuniku ametikohad määratud justiitsministri määrusega16. Määrust on alates

selle kehtestamisest 27. oktoobrist 2005 muudetud kolmekümnel korral, mis näitab, et

töökoormuse mõjutamiseks on pidevalt vaja muuta kohtunikukohtade arvu kohtutes. Määruse

muutmiseks peab justiits- ja digiministrile nõusoleku andma kohtute haldamise nõukoda, lisaks

tuleb enne ära kuulata asjaomaste kohtute esimeeste arvamus. Selline lahendus on aeganõudev

ega võimalda töökoormuse muutustele kiiresti reageerida.

Suureneb kohtu juhtimise paindlikkus, st suurenevad kohtu esimehe võimalused tagada

korrakohane õigusemõistmine. Kohtute ühendamise tulemusel on töökorralduslik paindlikkus

suurem kui kõikides kohtutes eraldi võetuna. See hõlmab eelkõige tugiteenuste puhul paremat

asenduste tagamist, dubleerimiste vältimist ja seeläbi võimalusi suurema efektiivsuse

saavutamiseks. Samuti saaks suuremate kohtuasutuste piires haldus- ja tugiressursse

kohtuüksuste vahel paindlikumalt jagada ning eelarvevahendeid otstarbekamalt kasutada.

Kohtuniku töökoormusest sõltub otseselt kohtumenetluse kestus, see tähendab, et

kohtusüsteemi praegune korraldus toob kaasa kohtute erineva koormuse ja menetlusaja, näiteks

oli tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg 2024. aastal Tartu Maakohtus 97 päeva, kuid

Harju Maakohtus 134 päeva, ja kriminaalasjade keskmine üldmenetluses arutamise aeg Pärnu

Maakohtus 263 päeva, kuid Harju Maakohtus 345 päeva. Ka haldusasjade keskmine

menetlusaeg on erinev: Tallinna Halduskohtus 139 päeva ja Tartu Halduskohtus 175 päeva.

Alljärgnevas tabelis on esitatud keskmine menetlusaeg 2023. ja 2024. aastal.

Tabel 1. Keskmine menetlusaeg (päevades) esimese astme kohtutes aastatel 2023–2024

Kohus Tsiviilasjad

Üldmenetluses arutatavad

kriminaalasjad Haldusasjad

2023 2024 2023 2024 2023 2024

Harju Maakohus 116 134 340 345

Pärnu Maakohus 124 139 203 263

Tartu Maakohus 88 97 311 303

Viru Maakohus 93 115 358 269

Tallinna Halduskohus

153 139

Tartu Halduskohus 177 175

Keskmine 107 123 315 299 162 153

16 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel–Riigi Teataja

Kohtutega seotud rahulolu-uuringutes17 nimetatakse ühe läbiva probleemina pikki

menetlusaegu, aga ka muud menetluslikku ebaühtlust. Selline olukord ei vasta ilmselgelt

ühiskonna ootustele. Kiiruse kõrval häirib inimesi ka kohtupraktika kohatine ettenähtamatus,

ebaühtlus ja menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine. Suur töökoormus, mis tekib asjade jaotuse

ebaühtlusest ja mis on eriti tuntav ning aastatepikkuse mõjuga, on üks kõige olulisem

töökorralduslik probleem ka kohtunike endi arvates.18

Kuigi kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 31 näeb ette, et asjade jaotamine peab tagama

kohtunike spetsialiseerumise, on see säte alates seadusesse lisamisest19 2017. aastal olnud

kohtusüsteemile selle praeguses korralduses probleemne. Esiteks on ka spetsialiseerumine

kohtuspetsiifiline, iga kohtu üldkogu otsustab, milliste kohtuasjade või kitsamate

õigusvaldkondade kaupa spetsialiseerumine toimub. Teiseks mõjutab kohtunike

spetsialiseerumist kohtu suurus. Kolmandaks on spetsialiseerumine põhimõtteliselt vabatahtlik.

Selle tulemusena on näiteks kõige suurema maakohtu, Harju Maakohtu tööjaotusplaani põhjal

tsiviilvaldkonna kohtunikel võimalik spetsialiseeruda 22 valdkonna kaupa, kuid väikestes

maakohtutes vaid kuni kuue või seitsme valdkonna kaupa.20 Süüteovaldkonna puhul on

maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ulatus ühtlasem (keskmiselt neli kuni viis kitsamat

valdkonda). Kahe halduskohtu piires erineb spetsialiseerumisvaldkondade arv kolmekordselt:

vastavalt kuus ja 18 kitsamat valdkonda.

Ringkonnakohtutes on kolleegiumid: tsiviil, haldus- ja kriminaalkolleegium. Apellatsioon- ja

määruskaebused jagatakse eraldi arvestuses nii, et need jaguneksid vastava kolleegiumi

kohtunike vahel võimalikult võrdselt.

Kohtute seaduse 1. mai 2023. aasta muudatustega nähti ette kohtunike spetsialiseerumine

haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnas. Seadusemuudatusega minetasid kohtumajad varasema

õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, aga säilisid avalikkuse jaoks kohtuistungi

pidamise, kohtukantselei asukoha ja kohtuniku alalise teenistuskohana. Kohtunike tsiviil- või

süüteoosakonnasisese spetsialiseerumise ja lisaosakondade loomise vajaduse otsustab kohtu

üldkogu. Ainsa kohtuna on lisaosakonna loonud Tartu Maakohus, kes lõi maksejõuetus- ja

äriregistriasjade osakonna. Lisaks on Pärnu Maakohtusse loodud eestkoste järelevalve osakond,

mille ülesanne on ühtlustada eestkostjate üle peetava järelevalve nõudeid. Kuigi Harju

Maakohtusse ei ole loodud eraldi kitsamalt spetsialiseerunud osakondi, on selle kohtu

kohtunikud põhimõtteliselt spetsialiseerunud näiteks maksejõuetus-, perekonna- ja

tarbijakrediidi asjade lahendamisele.

Kohtunike vabatahtliku spetsialiseerumise negatiivseid kõrvalmõjusid iseloomustab kujukalt

Eesti esimese astme kohtute kehtivate tööjaotusplaanide analüüs maakohtute põhjal. Analüüsist

ilmneb, et neis puudub süsteemne lähenemine spetsialiseerumisele nii ühes kohtus kui ka üle

riigi. Jättes kõrvale otseselt kohtute seaduses nimetatud spetsialiseerumise kriteeriumid (KS

§ 37 lg 41), varieeruvad spetsialiseerumise valdkonnad esimese astme kohtutes suurel määral,

17 Menetlusosaliste rahuolu uuring 2021. MORU aruanne 2021 (professionaalsed menetlusosalised) (002).pdf. 18 Uuringu „Kohtunikuameti kuvand Eestis“ aruanne (2023). Kohtunikuameti kuvand Eestis_aruanne.pdf. 19 Kohtuasjade jagamisele seati kohtunike spetsialiseerumist võimaldav tingimus karistusseadustiku muutmise käigus ja selle eesmärk oli

tõhustada alaealiste õigusrikkujatega seotud tegevust 20Kohtute tööjaotusplaanid. https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/kohtute-toojaotusplaanid

ulatudes kohati äärmiselt spetsiifilistest (suisa üksikküsimustele orienteeritud)

spetsialiseerumise valdkondadest (näiteks Harju Maakohtu tööjaotusplaan) kuni selle täieliku

puudumiseni (Tartu Maakohtu süüteoasjade tööjaotusplaan). Ilmselgelt takistab

tööjaotusplaanides süsteemse lähenemise kehtestamist nende senine kinnitamiskord, mis näeb

ette nende jõustamist esimese astme kohtu üldkogu otsusega (KS § 36 p 1). Pidades silmas, et

iseäranis suuremates kohtutes eeldab tööjaotusplaani kinnitamine kohtunike enamuse

konsensust, võib arvata, et selle tingimustes, sealhulgas ka spetsialiseerumise kriteeriumites, on

kokkulepet keeruline saavutada.21

Teiste riikide praktikast nähtub, et kohtunike spetsialiseerumisega kaasneb efektiivsem

kohtumenetlus, paraneb kohtuotsuste ettenähtavus ja suureneb kohtunike kompetentsus.

Õiguskorra pideva teisenemise ja rahvusvahelisest, sh Euroopa Liidu õigusest lisanduvate

nõuete tõttu, samuti kohtupraktika ja õigusteooria arengust tingituna muutuvad õigusharud

järjest enam valdkonnaspetsiifilisemateks. Kohtunike spetsialiseerumine tuginebki arusaamale,

et ebarealistlik oleks eeldada, et sama kohtunik jõuab võrdselt hästi olla kursis erinevate

valdkondade eripäraga, eriti juhul, kui see eeldab mõne muu eluvaldkonna süvendatud

tundmist. Kohtunike spetsialiseerumise eelistena nähakse just seda, et kohtuasja lahendab

kohtunik, kellel on konkreetses õigusvaldkonnas väga head teadmised ja kogemus.22

Harju Maakohtu 2023. aastal lahendatud tsiviilasjade menetlusaja analüüs näitas, et eelkõige

kahele kuni kolmele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud menetlevad asju kiiremini.23

Kohtunike spetsialiseerumine eeldab piisavat tööhulka, kuid praeguses struktuurilises

korralduses ja tööjaotuses ei ole ühetaoline spetsialiseerumine tihti võimalik. Ebaühtlane

spetsialiseerumine seevastu võimendab kohtunike töötulemuste erinevusi ja eelkirjeldatud

mõjusid kohtumenetlusele. Kohtuniku spetsialiseerumine kindlale valdkonnale või teatud liiki

asjadele peab tagama, et tal on neis vajalikke teadmisi ja oskusi, mis omakorda parandab

eelduslikult lõpplahendi kvaliteeti, soodustab õiguskindlust ja suurendab kohtu võimet asju

võimalikult lühikeste menetlustähtaegadega ja mõistlike menetluskuludega lahendada.24

Kohtute ühendamise mõte ei ole uus. Varem on kohtuid liidetud korduvalt, et tagada suuremat

paindlikkust ja ressursside koondumist. Viimati tehti seda ulatuslikult aastal 2006. Pärast seda

on toimunud mitmesugused muutused, mille tõttu on mõistlik kohtuid veelgi ühendada ehk viia

lõpule kohtute ühendamine kohtuastmete kaupa.

Muudatuse tulemusena ühendatakse Harju Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus ja

Pärnu Maakohus ning Eestisse jääks üks Maakohus. Maakohtus lahendatakse tsiviil- ja

süüteoasju. Kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse Maakohtusse kohtumaja täpsusega.

Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana: kohtumajja kutsutakse

menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse pöördujaid. Sõltumata

alalisest teenistuskohast menetleb iga kohtunik kohtuasju, lähtudes oma

spetsialiseerumisvaldkonnast kogu Maakohtu piires.

Muudatuse tulemusena ühendatakse Tallinna ja Tartu halduskohus ning Eestisse jääks üks

Halduskohus. Halduskohus lahendab haldusasju. Kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse

21 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 32. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 22 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 23 KHN-i 130. istungi 19.–20. septembri 2024. a protokoll. 130. protokoll 19.-20.09.24.pdf 24 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9..

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf

Halduskohtusse kohtumaja täpsusega. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana:

kohtumajja kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse

pöördujaid. Sõltumata alalisest teenistuskohast menetleb iga kohtunik kohtuasju, lähtudes oma

spetsialiseerumisvaldkonnast kogu Halduskohtu piires.

Muudatuse tulemusena ühendatakse Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ning Eestisse jääks üks

Ringkonnakohus. Edaspidi nimetatakse kohtunik ametisse Ringkonnakohtusse kohtumaja

täpsusega. Maa- või halduskohtu lahendi peale esitatakse Ringkonnakohtule kaebus, mis

jagatakse selle sisust ja Ringkonnakohtu tööjaotusplaanist lähtudes kas tsiviil-, haldus- või

kriminaalkolleegiumi kohtunikule.

Kohtu eestseisuse ja osakondade moodustamine

VTK kohta esitatud tagasisides leiti, et juhtimise tsentraliseerimine ohustab kohtunike

sõltumatust ja iseseisvust. Loodav eestseisus tähendab pigem rohkem juhte (VTKs ei ole

märgitud liikmete arvu), mis toob kaasa hoopis kallima süsteemi ja vähem täiskoormusega

kohtunikke. Kohtusüsteemi puudutavaid otsuseid teeks esimees ainuisikuliselt või siis

võrdlemisi kitsas ring kohtunikke eestseisusena.

Ei saa pidada põhjendatuks VTK kohta esitatud tagasisides tõstatatud kahtlust, et kohtunike

sõltumatust võib ohustada nende senisest väiksem kaasatus tööjaotusplaani koostamisse ja

võimalik suurem vajadus pidada kohtuistungeid mujal kui teenistuskohaks olevas

kohtumajas.25 Sõltumatus ei seisne kohtunike õiguses valida, mida ja kus lahendada.

Sõltumatus ei ole kohtunike eelisõigus ega privileeg, vaid see teenib õigusriigi ning

õigusemõistmist taotlevate ja sellele lootvate inimeste huve.26 Ka kohutute liitmise järel jääb

kohtunike õiguseks ja kohustuseks olla tegevuses sõltumatu ning mõista õigust oma

südametunnistuse järgi kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

Eelnõu koostajad selgitavad, et samaliigiliste kohtute ühendamine tekitab vajaduse töötada

välja täiesti uus kohtute sisulise töö juhtimise mudel, andes suurema rolli struktuuriüksuste

juhtidele (nt osakonnajuhatajatele). Samuti tuleb luua suuremad võimalused kohtu juhtimise ja

õigusemõistmise paremaks toimimiseks.

VTKs nähti ette, et kohtuniku üleviimise süüteo- ja tsiviilosakonna vahel otsustab kohtu

esimees, arvestades õigusemõistmise vajadusi ja töökoormuse muutust. Eelnõus on lahendus

muudetud, lähtudes kohtunike enesekorraldusõiguse ja kollegiaalse otsustamise põhimõttest.

Eelnõu kohaselt kuulub iga Maakohtu kohtunik ühte osakonda ning kohtuniku üleviimise

valdkonna sees ühest osakonnast teise otsustab kohtu eestseisus, mitte üksnes kohtu esimees.

Maakohtu kohtuniku võib viia teise valdkonda (tsiviilvaldkond ja süüteovaldkond) ning

Ringkonnakohtu kohtuniku võib viia teise kolleegiumisse (tsiviilkolleegium,

kriminaalkolleegium ja halduskolleegium) üle vaid kohtuniku enda nõusolekul. Maakohtu

kohtuniku kuulumise tsiviilvaldkonna osakonda (tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja

eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse osakond) määrab maakohtu

kohtunikest koosnev seitsmeliikmeline eestseisus (Maakohtu esimees, neli osakonnajuhatajat,

kaks üldkogu poolt valitud liiget). Ehkki Maakohtu kohtuniku kuulumine osakonda ei sõltu iga

kohtuniku nõusolekust, saab osakondade määramine toimuda üksnes tsiviilvaldkonnas ning

kohtunikkonna enda kollegiaalse otsustusena. Maakohtu kohtuniku kuulumine osakonda ei

25 Nt Eesti Kohtunike Ühingu 25.05.2025 arvamus, Tartu Maakohtu 28.05.2025 arvamus. 26 Judges: independence, efficiency and responsibilities. Recomendation CM/Rec(2010)12, lk-d 5-6, 8; The Universal Charter of the Judge,

art 1; PS komm. vln., § 146 komm 22.

sõltu välistest mõjutustest ega seadusandlikust või täidesaatvast võimust. Selline muudatus

tugevdab kollegiaalset juhtimismudelit ning tagab tasakaalu juhtimise operatiivse vajaduse ja

kohtuniku sõltumatuse vahel.

Erinevalt VTKs kavandatust on välja jäetud kohtuniku teenistusest vabastamise võimalus

juhul, kui ta ei nõustu üleviimisega teise osakonda või kolleegiumi. Selline nõue ei oleks

kooskõlas kohtuniku ametikindluse ja sõltumatuse põhimõttega.

Kohtu esimehel peab olema võimalus kohtuasutust juhtida, kohtunike ülesanne on esmajoones

õigusemõistmine. Õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamine on kohtu juhtkonna,

KHT27 ning KHAN28 ülesanne. Kohtunikud saavad olulisemates küsimustes kaasa rääkida

kohtunike täiskogul ja väljendada oma seisukohta kohtu üldkogul.

Kohtu arengukava järgi on kohus vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne

organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt.

Konkreetsemalt on arengukavas ette nähtud järgmised meetmed:

• kujundada kohtu juhtimismudel, kus eelkõige tööjaotusplaani kehtestamise, kohtu

osakondade moodustamise ja kohtunike osakondadesse jagunemise otsustab kohtuasutust

juhtiv eestseisus, mille liikmete hulgas on mh kohtu üldkogu valitud kohtunik(ud);

• tugevdada kohtu üldkogu rolli kohtu arengusuundade määramisel ning üldistes küsimustes

seisukohtade kujundamisel ja arvamuste andmisel;

• näha ette esimese astme kohtute jagunemine spetsialiseerumisvajadust arvestades tõhusaks

toimimiseks sobiva suurusega osakondadeks, mille tööd korraldab juhtimisülesannete täitmisel

kohtu esimehele alluv kohtunik;

• kasutada töökorralduse kujundamisel maksimaalselt spetsialiseerumise ja meeskonnatöö

eeliseid;

• korraldada menetlusgrupi tööd, lähtudes otstarbekusest ja personali motiveerimisest.

Maakohtus, Halduskohtus ja Ringkonnakohtus moodustatakse kohtu eestseisus. Kohtu

eestseisus on kohtu juhtimisorgan. Kohtu eestseisus kinnitab kohtu kodukorra ja

tööjaotusplaani. Lähtudes kohtunike kitsamast spetsialiseerumisest, võib kohtu eestseisus

moodustada osakonna siseselt menetlusgruppe, kus on üldjuhul kolm kuni seitse kohtunikku ja

ülesannete olemusest sõltuvalt erinev arv kohtujuriste. Kohtu eestseisus nõustab kohtu esimeest

kohtu juhtimisel ja esitab arvamuse kohtu tegevust puudutavate oluliste otsuste tegemisel.

Eestseisuse töö tagamine ja korraldamine on kohtu esimehe ülesanne. Maakohtus on

eestseisuses kohtu esimees, neli osakonnajuhatajat ja üldkogu valitud kaks kohtunikku.

Halduskohtu eestseisus on kohtu esimees, aseesimees ja üldkogu valitud kohtunik.

Ringkonnakohtus on eestseisuses kohtu esimees ja kolm kolleegiumi esimeest.

Kohtu üldkogu pädevuses on kohtu kui terviku töökoormuse küsimused, st kuidas tagatakse

kohtunike töökoormuse võrdsus ja üldiste põhimõtete loomine, mis tagavad kohtuasjade võrdse

jagamise osakondade vahel.

Maakohtus moodustatakse spetsialiseerumisvaldkondade järgi osakonnad. Tööjaotusplaanis

määratakse iga kohtunik ühe osakonna koosseisu tema spetsialiseerumisvaldkonna järgi.

27 KHT pädevus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/558e865f-e4b2-40fa-a9da-e59e83c04533. 28 KHANi pädevus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/558e865f-e4b2-40fa-a9da-e59e83c04533.

VTKs ei nähtud ette kindlaid osakondi, nende moodustamise otsustab kohtu eestseisus töömahu

ja spetsialiseerumise järgi. Selline lahendus oleks jätnud osakondade struktuuri liigselt avatuks

ning tekitanud ohu, et kohtus kujuneb välja ebaühtlane osakondade ülesehitus, kus osakondade

arv ja pädevus võivad põhjendamatult erineda. Selline lahendus ei kaitseks piisavalt

menetlusosalise õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul.

Eelnõus on seetõttu otsustatud määrata osakonnad seaduses kindlaks, et tagada ühtne ja

tasakaalustatud struktuur Maakohtus. Sellega luuakse selge raamistik kohtunike

spetsialiseerumisele ja tööjaotusele, vältides olukorda, kus osakondade arv ja ülesehitus

sõltuksid üksnes kohtu eestseisuse otsustest. Kohtunike tööjaotuslik spetsialiseerumine on

otstarbekas just siis, kui teatud liiki asju on kohtus piisavalt palju ja need on spetsiifilised või

nõuavad mitteõiguslike valdkondade tundmist. Sellised valdkonnad on eelkõige perekonna- ja

eestkosteasjad ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjad, mis erinevad tavapärastest

tsiviilvaidlustest keerukuse ja tagajärgede ulatuse poolest.

Maakohtus on osakonnad jagatud kahe valdkonna vahel. Maakohtu tsiviilvaldkonnas on kolm

osakonda: tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus-

ja ühinguõiguse osakond. Maakohtu süüteovaldkonnas on üks süüteoasjade osakond. Selline

seaduses sätestatud osakondade süsteem tagab, et Maakohus on üles ehitatud selgete

põhimõtete alusel, vältides liigset killustatust ja tagades juhtimise ning töökorralduse tõhususe.

Kohtunike spetsialiseerumine tagab eelduslikult, et teatud liiki kohtuasja lahendab kohtunik,

kellel on konkreetses õigusvaldkonnas väga head teadmised ja kogemused, mis omakorda

parandab asjas tehtava lõpplahendi kvaliteeti, soodustab kohtupraktika prognoositavust ja

õiguskindlust ning suurendab tõenäoliselt kohtuasutuse suutlikkust seda liiki kohtuasju

võimalikult lühikeste menetlustähtaegadega ja mõistlike menetluskuludega lahendada. Ühtlasi

tagab otstarbekalt korraldatud esimese astme kohtunike spetsialiseerumine eelduslikult

lõpplahendi kiirema jõustumise seeläbi, et spetsialiseerunud kohtunike lahendeid

vaidlustatakse vähem või kui seda isegi tehakse, siis jääb lahend tõenäoliselt muutmata.29

Halduskohtutes ei ole otstarbekas luua eraldi osakondi, kuna tööjaotusplaaniga saab tagada

valdkondade kaupa tasakaalu kohtunike ja menetletavate haldusasjade arvu vahel. Eraldi

osakonna loomine kitsendaks kohtunike spetsialiseerumist ja vähendaks paindlikkust

töökoormuse jaotamisel.

Kohtuhaldusülesannete valdavas osas üleandmine Justiits- ja Digiministeeriumilt

kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule.

Täitevvõimu ning esimese ja teise astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka

haldusülesannete killustumist iseloomustavad tabelid 2–4.

Tabel 2. Kohtute seaduse alusel justiits- ja digiministri pädevusse kuuluvad ülesanded

29 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 32.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf

Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded

Esimese ja teise astme kohtute andmine toonase Justiitsministeeriumi hallatavaks otsustati

Vabariigi Valitsuse seadusega 1995. aastal. Samal ajal jäi Riigikohus jätkuvalt isehaldavaks.

Otsuse tegemisel tugineti eelkõige sellele, et sama haldusmudel oli kasutusel Eestis ka enne

1940. aastat, kui eksisteeris kohtuministeerium. 2000. aastal kohtute seaduse eelnõule 607 SE

I lisatud tolleaegse Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse eriarvamuse kohaselt tulenes see

põhiseaduse ekslikust tõlgendamisest. Et 2000. aasta kohtute seaduse väljatöötamise käigus

seda küsimust eraldi ei käsitletud, jäi selline säte siiski seadusesse ekslikult alles. Arvestades

senise süsteemi ebaefektiivsust ja selle suhtes aastaid esitatud kriitikat, on põhjendamatu senise

praktika jätkamine. Põhiseadus käsitab kohut ühe tervikliku kehana, mille ülesanne on õigust

mõista. Põhiseaduse kohaselt on sõltumatu institutsioon kogu kohus: Maakohus, Halduskohus,

Ringkonnakohus ja Riigikohus. Ehk kohtusüsteem on üks põhiseaduslik tervik, mida tuleb

finantseerida ülesannete, mitte haldusala põhjal. Vaatamata sellele käsitatakse õigusaktides

põhiseadusliku institutsioonina jätkuvalt vaid Riigikohut ning maa-, haldus- ja

ringkonnakohtud on osa riigiasutusest. Selline vahetegemine ei ole põhjendatud ning eriti suurt

mõju avaldab see riigi eelarvestrateegia kujunemise protsessis. Kohtute sõltumatuse tagamiseks

on oluline, et ka esimese ja teise astme kohtuid käsitletakse riigieelarve seaduses ja riigieelarve

koostamise protsessis analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, nagu näeb ja

on alati ette näinud põhiseadus. Seega peavad ka esimese ja teise astme kohtud saama oma

eelarvet ise koostada ja kujundada ning kaitsta Riigikogus iseseisvalt, ilma täitevvõimu

sekkumiseta. Vähem tähtis ei ole ka see, et otsustuspädevus oma eelarve kujundamise ja

kaitsmise üle annab kohtutele võimaluse tööprotsesse optimeerida ja tõhustada, mis toob

menetlusosalistele kaasa kiirema kohtumenetluse. Seega tuleb esimese ja teise astme kohtuid

käsitada Riigikohtu kõrval eraldiseisva põhiseaduslike institutsioonina. Varem on selgitatud, et

Riigikohus on konstitutsioonikohus, mis lahendab tekkinud vaidlusi lõplikult, st igasugust

võimalikku huvide konflikti tuleb ennetada. See toetab ka juba Eesti taasiseseisvumisel leitud

lahendust, et Riigikohus peab olema isehaldav. Analoogselt hoitakse ka teistes lähiriikides

kõrgeima kohtu haldus- ja juhtimismudelit eraldiseisvana alama astme kohtutest.

Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda Justiits- ja

Digiministeeriumilt kohtuhaldust puudutav pädevus üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb luua

kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise

toimimiseks vajalikud organisatsioonilised tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli

ümbervaatamise vajadus pikaajaline. Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba

2009. aasta kohtute seaduse eelnõu 649 SE30, mille oluline plaanitud muudatus oligi

Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi

kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate kohtute nõukogu ja

Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna eelnõu kritiseeriti

Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste subordinatsiooniliste suhete

kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muu hulgas arvestatud eelnõu 649 SE kohta

esitatud kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus.

Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel

2020. aastal, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise

käigus tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid

Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud

eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust

kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud

tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on

iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu

on kavandatud eelnõus KHANil ja KHTl. Nii näiteks teeb amet ministeeriumile ettepanekud

kohtute eelarve kohta ja otsustab eelarve jaotuse kohtute vahel. Samuti vastutab amet kohtute

tööruumide, infosüsteemide, kohtunike ja kohtutöötajate koolituse, koosseisude ja

teenistussuhete, kommunikatsiooni ja kohtute arendusprojektide eest. Samuti toetab ta

kohtunike valikukomisjoni ja koolitusnõukogu tööd. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on

kaheksaliikmeline nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku

kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks

avaliku halduse juhtimise ekspert. Nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised

30 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus.

eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad

kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a

kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning

muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane

juhtimine on peadirektori ülesanne, kelle nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu. Kohtute

ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.31

Eelnõu tulemusena luuakse kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks senise kohtute

haldamise nõukoja (KHN) ümberkujundamise teel uus KHAN.

Luuakse KHT, mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja KHANile tuge kohtute

arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja Digiministeeriumi

kohtuhaldusülesanded (näiteks kohtute haldamise nõukoja tehniline teenindamine), kohtute

tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori

täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus).

Kohtunikule tagasiside andmine

Kohtusüsteemi kaks peamist eesmärki on tagada parima kvaliteediga õigusemõistmine ja

asjakohase vastutuse võtmine demokraatlikus ühiskonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks on

rahvusvahelised organisatsioonid pidanud põhjendatuks kohtunike teatud vormis hindamist.

Kohtuniku töö hindamist on käsitletud mitmetes rahvusvahelistes soovitustes ja rahvusvaheliste

institutsioonide dokumentides. Olulisemad dokumendid on Euroopa kohtute nõukogude

võrgustiku (ingl European Network of Councils of the Judiciary, edaspidi ENCJ) raport

kohtunike hindamise miinimumstandardite kohta32, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu

arvamus nr 17 „Kohtunike töö hindamise, õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse

austamise kohta“33, OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia

kohtuliku sõltumatuse kohta34, Veneetsia komisjoni arvamused kohtunike hindamise kohta35,

samuti Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja

kohustused.36

ENCJ on kohtunike hindamise miinimumstandardite raportis selgitanud, et kohtuniku

professionaalse hindamise süsteemi eesmärk on toetada kohtuniku professionaalse arengut,

suurendada tööalast motivatsiooni ja rahulolu ning suurendada kohtusüsteemi tõhusust ja

parandada juhtimisstruktuure, et parandada kohtusüsteemi avalikkusele pakutava teenuse

kvaliteeti.

Kohtuniku töö ja oskuste hindamine on Euroopa riikide praktikas laialt levinud. Hindamist

kasutatakse erinevatel eesmärkidel, näiteks kohtuniku oskuste ning ametiülesannete täitmise

kvaliteedi ja kvantiteedi hindamiseks, kohtunikule tagasiside andmiseks, koolitusvajaduse

31 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring. https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-

aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 32 ENCJ Minimum Standards Regarding Evaluation of Professional Performance and Irremovability of Members of the Judiciary https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/final_report_encj_project_minimum_standards_iii_corrected_july_2014.pdf. 33 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ https://www.riigikohus.ee/et/euroopa-kohtunike- konsultatiivnoukogu. 34 OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta – kohtustruktuur, kohtunike valik ja vastutus. 35 Veneetsia komisjoni arvamused nr 629/2011 CDL-AD(2011)012 p 55, nr 751/2013 CDL-AD(2014)007 p 24. 36 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_-_kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf.

kindlakstegemiseks, aga ka tulemuspalga määramiseks, edutamise otsustamiseks ja kohtunike

eluaegse ametisse nimetamise kohta otsuse tegemiseks.

Kohtuniku töö hindamissüsteemid on riigiti erinevad. ENCJ aruandes tehakse vahet riikidel,

mis kasutavad formaalset ja mitteformaalset hindamissüsteemi. Enamikus riikides on kohtunike

hindamise eesmärk hinnata, säilitada ja parandada kohtunike töö ja kohtusüsteemi kvaliteeti.

Enamikus liikmesriikides korraldatakse hindamist korrapäraselt, kuid menetluse formaalsus on

erineva ulatusega. Üldõiguse riikides (Inglismaa ja Wales, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa,

Küpros ja Malta) ning mõnes teises riigis (näiteks Norra, Rootsi ja Holland) hinnatakse

kohtuniku tööd tavaliselt mitteformaalselt. Hollandis peetakse kohtunikega iga aasta

kahepoolseid arenguvestlusi (ingl performance interview), kus arutatakse kohtuniku töö

tulemuslikkust, isiklikku arengut ning töötingimusi ja -korda. Vestluse tulemuste kohta

koostatakse kirjalik aruanne, mille kohta võib kohtunik esitada oma arvamuse, mis lisatakse

aruande juurde.37 Kohtunikega peetakse mitteformaalseid arenguvestlusi ka Põhjamaades,

Šveitsis ja Suurbritannias. Nende vestluste käigus arutatakse kohtunike karjääri- ja

arengueesmärke ning kohtukorralduslikke probleeme.38

Mandri-Euroopa riikides (näiteks Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari,

Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia ja Hispaania) hinnatakse kohtunike (ja sageli ka

prokuröride) tööd formaalselt ja sellele on antud seadusega kindel vorm, mida täpsustavad

kohtunõukogu (ingl Council for the Judiciary) aktid. Näiteks Saksamaal hinnatakse kohtunike

professionaalseid, isiklikku, sotsiaalset ja juhtimisalast pädevust kogu nende karjääri jooksul

iga nelja või viie aasta tagant ning see on oluline tegur kohtunike edutamisotsuste tegemisel.

Hindamisel arvesse võetavad tegurid on näiteks võime pooli vahendada, koostada selgeid ja

arusaadavaid kohtulahendeid, teha kolleegidega koostööd, suutlikkus töötada uutes

õigusvaldkondades ja valmisolek täita kohtute haldamisega seotud lisaülesandeid.39

Eesti on üks väheseid riike, mille õiguskorras puudub kohtunike hindamise süsteem.

Formaalselt hinnatakse üksnes alla kolmeaastase teenistusstaažiga kohtunike menetluse

juhtimise oskuse arengut ja sobivust kohtunikuametisse. Kauem kui kolm aastat ametis olnud

kohtunikele tagasiside andmine on väga erandlik. Kohtunikega ei peeta ka avaliku teenistuse

seaduses sätestatud arengu- ja hindamisvestlusi. Kuigi kohtunike 2011. aasta täiskogul kiideti

heaks kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid40, ei ole see metoodika rohkem

kui kümne aasta jooksul kasutust leidnud ja vestlusi kohtunikega selle alusel ei peeta.

Kohtunike hindamise süsteemi olemasolu peetakse aga Euroopas oluliseks kohtute

sõltumatuse, vastutuse ja kvaliteedi tagatiseks. Kohtunike hindamine aitab tagada kohtunike

kvaliteetse töö ja on oluline kohtuniku professionaalse arengu toetamiseks.

Eelnõus sätestatud muudatusega luuakse selline tagasisidesüsteem, mille kohaselt antakse

tagasisidet nii esimese astme kui ka teise astme kohtunikule. Tagasiside andmist maa- või

halduskohtuniku tööle korraldaks Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning

ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Eeskätt peaks kõrgema astme kohus

saama kutsuda madalama astme kohtuniku tagasisidevestlusele juhul, kui kõrgema astme kohus

märkab kohtuniku töös süstemaatiliselt esinevaid puudusi või leiab, et vestlemine võib

37 Besluit rechtspositie rechterlijke ambtenaren https://wetten.overheid.nl/BWBR0006530/2017-01-01. 38 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ p-d 11, 15. 39 Review of Judicial Training and Education in Other Jurisdictions, lk 121-122 https://www.ucl.ac.uk/judicial-institute/sites/judicial- institute/files/judicial_training_and_education_in_other_jurisdictions.pdf. 40 Kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid (2010), muudetud kohtunike X täiskogul 11.02.2011

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/muudetud_metoodika.pdf.

kohtuniku professionaalset arengut toetada. Selliselt saaks tagasiside andmisel juhtida

kohtuniku tähelepanu puudustele, mille puhul on põhjust arvata, et tegemist pole n-ö ühekordse

väärsammu, vaid praktikaga, mille puhul peab kohtunik kaaluma oma menetluspraktika

korrigeerimist.

Kuigi mitmes Euroopa riigis on kohtuniku töö hindamisel kohtuniku karjääri kohta otsuste

tegemisel oluline roll (nt ametikõrgenduse otsustamine, tulemuspalga määramine vms), ei

kasutata Eesti kohtusüsteemis karjääripõhist mudelit. Seetõttu ei ole eelnõus välja pakutud

tagasisidesüsteem seotud kohtuniku atesteerimise ega tema karjääriotsuste tegemisega. Samuti

pole tegemist distsiplinaarmenetlusele sarnase protsessiga. Eelnõus välja pakutud

tagasisidesüsteem teenib kohtuniku erialateadmiste ja -oskuste täiendamise eesmärki ning selle

korraldamine on Riigikohtu ja Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne. Kolleegiumi

esimees võib otsustada anda kohtunikule tagasisidet ise või delegeerida selle kolleegiumi

liikmetele. Sellisel viisil oleks võimalik tagasisidestamisse kaasata kõik kolleegiumi

kohtunikud. Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi

esimehele saab teha kohtu esimees.

Tagasisidevestlusel saab ühelt poolt juhtida kohtuniku tähelepanu probleemidele tema töös, aga

tuua välja ka kohtuniku tugevusi ja tunnustada tema töö positiivseid aspekte ja head praktikat.

Selle käigus saab muu hulgas arutada kohtuniku võimalikke arengusoove ning vajaduse korral

suunata teda koolitusele. Seaduse tasandil jäetakse reguleerimata hindamise sagedus ja

tagasisidevestluse tulemused. Ka saabunud arvamustes toodi välja, et tagasiside puhul ei tohiks

tegemist olla seaduses sätestatud kohustusega regulaarsete vestluste pidamiseks, vaid see peaks

jääma kohtusüsteemi otsustada. Muus osas jäetakse tagasiside andmise praktilise korralduse

üksikasjad kohtusüsteemi kujundada (näiteks tagasisidevestluse tulemuste fikseerimise ja

kokkuvõtte täpsema sisu jms). See annab kohtusüsteemile suurema vabaduse kujundada

hindamissüsteem ise.

Kohtuniku ametikitsendused

Kohtunike ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleneb PSi § 147 lõikest 3, mille

kohaselt ei tohi kohtunikud peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega

nimetatavas ametis, ning PSi § 147 lõikest 4, mille kohaselt sätestab seadus kohtuniku

sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi. Õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse

tagamiseks sätestab KSi § 49 kohtunikuametiga seotud ametikitsendused, mis võivad sisult olla

poliitilise tegevuse piirangud või era- ja äriõiguslikud piirangud. Eelnõu tegeleb üksnes

kohtuniku era- ja äriõiguslike piirangute muudatustega.

Kohtuniku ametiväline töötamine on PSi § 147 lõike 3 kohaselt üldjuhul keelatud, välja arvatud

seaduses ettenähtud juhtudel. Kui seadus ühtegi erandit ette ei näeks, puuduks kohtunikel seega

igasugune võimalus olla kohtunikuameti kõrvalt veel muudes ametites. Seadusandja on

kohtunikuametiga kokkusobivaks pidanud üksnes töötamist õppe- ja teadustööl.41

Kohtunikuametiga kaasnevad ulatuslikud ametikitsendused on püsinud muutumatuna alates

kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal ning suures osas langevad kokku 1990ndatel

kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 442 sätestatud piirangutega. Mitmeid

41 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 246. 42 Kohtuniku staatuse seadus § 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/22214.

ametikitsendustega seotud küsimusi on täpsustatud kohtunike eetikakoodeksis43 ja kohtuniku

ametiväliste kõrvaltegevuste kohta on korduvalt arvamust avaldanud kohtunike

eetikanõukogu44.

Aruteludel kohtunikega on esile toodud vajadus kohtunikuamet ajakohastada, eelkõige

kohtunikule kehtivate ametikitsenduste muutmise teel. Kuna äri- ja majanduskeskkond on

kohtute seaduse jõustumisest edasi arenenud, siis on küsitav, kas kõik piirangud kohtuniku

ametivälisele tegevusele on endiselt vajalikud ja põhjendatud, kui need on avalikud ja välditud

huvide konflikti.

Riigikohtu esimees Villu Kõve pöörab kohtute aastaraamatus tähelepanu, et käimas on ulatuslik

kohtunike põlvkonnavahetus, mis on toonud kaasa üha süveneva mure kohtunikkonna

järelkasvu leidmise pärast. Riigikohtu esimees tõdeb, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes

vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega. Õigusemõistja amet ei pruugi olla

kiirelt muutuvas ja rohkelt võimalusi pakkuvas maailmas enam noorema põlvkonna jaoks

atraktiivne. Seega vajavad lahendust küsimused, kuidas ajakohastada kohtusüsteem kui

organisatsioon ning kuidas muuta kohus atraktiivseks tööandjaks.45

Kohtunike 2023. aasta täiskogu kõnes märgib Riigikohtu esimees: „Oleme jõudnud olukorda,

kus süsteemi esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte niivõrd materiaalsest ressursist,

kuivõrd inimestest. Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate

isikuomadustega kohtunikukandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku. Rahvastik

vananeb ja noori lihtsalt enam ei jätku kõigisse ametitesse. Soovitakse töötada paindlikult,

kaugtööl ja osakoormusega, selgete ülemuse-alluva suheteta ühes tööperes, võtta piisavalt aega

perele, õpingutele ja hobidele. Olulisem kui varem on uuele põlvkonnale võrdne tööalane

kohtlemine ja pidev tunnustamine töö eest ning kestvad karjääri- ja hariduse omandamise

võimalused.“46

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik,

juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja (KSi § 49 lg 2 p 3).

Äriühingu asutamise, juhtimise ja kontrollimise keeld ei tähenda, et kohtunik ei võiks üldse

saada ettevõtlustulu, kuid sunnib kohtuniku passiivsesse rolli juba tegutsevates äriühingutes.47

Kohtunike eetikakoodeksi punkti 5 kohaselt võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on

tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. KSi § 49 lõike 2 punkti 3

alusel ja kohtunike eetikanõukogu arvamuste valguses kehtib kohtunikele aga ettevõtlusega

tegelemise keeld. Kohtunike eetikanõukogu on leidnud, et kohtunik võib tegeleda

investeerimisega, soetada kinnisvara ja olla osanik äriühingus, mis tegeleb kinnisvara

üürimisega. Lubatavaks on peetud ka töötamist asendusõpetajana, treenerina spordiklubis või

tasu eest osalemist filmivõtetel. Samas peab kohtunik arvestama seadusest tulenevate

formaalsete piirangutega, millele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega või olla

43 Eesti kohtunike eetikakoodeks, vastu võetud 13.02.2004 kohtunike täiskogul. https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike- eetikakoodeks. 44 Kohtunike eetikanõukogu arvamused ja soovitused https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu. 45 Kohtute aastaraamat 2022. Eessõna. Villu Kõve. https://aastaraamat.riigikohus.ee/eessona-2022/. 46 Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 8. juunil 2023, Narvas. Villu Kõve

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu%20esimehe%20ettekanne%202023%20t%C

3%A4iskogul%20FINAL.pdf. 47 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 244.

äriühingus mingil ametikohal.48 Nii võib kohtunik olla äriühingus pigem passiivne osanik ning

aktiivne roll ettevõtluses, olgu siis endale kuuluvas äriühingus või perefirmas kaasa lüües, on

välistatud või vähemasti taunitav. Seega on kohtuniku võimalused ametipalga kõrvalt

lisasissetulekuid saada piiratud.49

Kohtunike ametitegevuse piirangud ning väljaspool kohtunikuametit töötamisest teavitamine

või selleks loa taotlemine on Euroopa Nõukogu liikmesriikide praktikas tavapärane. Valdavalt

on liikmesriikide õiguses kohtunike kõrvaltegevused lubatud üksnes ulatuses, mida peetakse

kokkusobivaks kohtunikuametiga kaasnevate ülesannete täitmisel. Nii on tavapärane, et

kohtunike osalemine äritegevuses on piiratud, samas peetakse sobivaks tegelemist loomingulise

töö, kohtusüsteemi täiendamise ja arendamisega ning töötamist õppe- või teadustööl.

Leedus pole kohtunikul äritegevusega tegelemine lubatud. Lisaks ametipalgale võib kohtunik

saada tasu ainult õppe- või teadustöö või loomingulise tegevuse eest.50, 51 Leeduga sarnane kord

on ka Ungaris, kus kohtunik ei või olla äriühingu juhataja, juhatuse või nõukogu liige,

füüsilisest isikust ettevõtja ega majandus- ja äritegevusega tegeleva vabaühenduse juhataja.

Kohtunik võib töötada küll õppe- või teadustööl, kuid peab selleks enne saama loa, millest

keeldumist ei saa vaidlustada.52 Hispaania õiguse järgi on kohtuniku ametikohaga

kokkusobimatu igasugune muu tasustatud töö, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.

Samuti on kohtunikul keelatud igasugune õigusteenuse osutamine ja äritegevuses osalemine,

sealhulgas juhataja, direktori või mis tahes muu rolli täitmine.53 Analoogsed piirangud

kohtunikule kehtivad ka Moldovas54, Sloveenias55, Rumeenias56, Bulgaarias57, Itaalias58 ja

Prantsusmaal.59

Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara haldamiseks.60

Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl salaried judges)

olla äriühingu juhataja rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara haldamisega.

Kuigi päevatasu saavate kohtunike (ingl fee-paid judges) suhtes ei kehti samasugused

piirangud, ei tohiks nad oma ametisse nimetamist ära kasutada isiklike, professionaalsete või

äriliste eeliste saamiseks.61

48 Kohtunike eetikanõukogu arvamus jaanuar 2023. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Eesti%20kohtus%C3%BCsteem%20(ja%20seal%20olevad%20failid)/eetikan%C3%B5

ukogu/Eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%202023.pdf. 49 J. Laidvee. Kümme aastat ametipensionide reformist – teekond kasina, ent eetilise vanaduspõlveni? Kohtute aastaraamat 2022.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/kumme-aastat-ametipensionide-reformist-%e2%80%92-teekond-kasina-ent-eetilise-vanaduspolveni/. 50 Constitution of the Republic of Lithuania, Article 113 https://e-

seimas.lrs.lt/portal/legalActPrint/lt?jfwid=rivwzvpvg&documentId=TAIS.211295&category=TAD. 51 Law on Courts of the Republic of Lithuania, Article 48 https://www.teismai.lt/en/courts/legal-acts/655. 52 ACT CLXII of 2011 on the Legal Status and Remuneration of Judge,s Articles 39-40. 53 Organic Law on the Judiciary, Article 389. 54 Republic of Moldova Law No. 544 of 20.07.1995 on the Status of Judge, Article 8

https://www.ecoi.net/en/file/local/1290603/1226_1404470326_moldova-law-status-of-judges-am2013-en.pdf. 55 The Judicial Service Act, Articles 40-43. 56 Law no 303/2022 regarding the Status of Judges and Prosecutors, Article 227-234. 57 The Judiciary System Act, Article 195. 58 Degree of the President of the Republic of 6 October 1993, no 418, CPGA Resolution of 18 December 2001, Article 3. 59 Ordonnance n° 58-1270 du 22 décembre 1958 portant loi organique relative au statut de la magistrature, Article 8

https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/LEGIARTI000006451901/2007-06-01/. 60 Constitution of the Slovak Republic Article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 61 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-Conduct-2023.pdf.

Mitmel Põhjamaal peavad kohtunikud enne ametiväliste tegevustega alustamist luba taotlema

kohtu esimehelt või kohtuhaldusteenistuselt. Soome õiguse kohaselt peavad kohtunikud saama

loa kohtu esimehelt. Luba ei saa taotleda vaidlevate poolte valitud vahekohtunikuna

tegutsemiseks. Kohtunike ametiväliste tegevuste kohta väljastatud load ja selle eest makstud

tasud, kui need ületavad 10 000 eurot aastas, koondatakse kuuluvus- ja kõrvaltegevuste

registrisse (sm sidonnaisuus- ja sivutoimirekisteri), mis on avalikkusele kättesaadav.62 Norra

õiguse järgi taotlevad kohtunikud kõrvaltegevuseks luba kohtuhaldusteenistuselt. Analoogselt

registreeritakse avalikus registris investeeringud, varasemad töökohad ja kõrvaltegevusteks

antud load.63

Šotimaa kohtusüsteemis kohtuniku sõltumatuse põhimõte ei takista kohtunikul äritegevusega

tegelemast. Täistööajaga kohtunik, välja arvatud šerif (ingl salaried sheriffs principals, sheriffs

and summary sheriffs), võib tegeleda äritegevusega, mis hõlmab töösuhtesse astumist,

äriühingu juhtimist või mõne muu rolli täitmist, mille puhul on kohtunikul juhtimisvastutus või

kontroll ettevõtte üle. Enne sellise rolli täitma asumist peab kohtunik kaaluma, kas selline roll

on kooskõlas kohtunikuameti väärikusega ja küsima luba oma vanemkohtunikult, kes võtab

arvesse nelja tegurit: 1) äri olemust ja selle potentsiaali avaliku kriitika tekitamiseks; 2)

tegevuse võimalikku mõju kohtunikuameti väärikusele; 3) tegevuse mahtu ja sellega kaasnevad

nõudmisi kohtunikule; 4) formaalseid piiranguid, millele kohtunik allub, ning tegevuse

ebaõnnestumise võimalust, mis võib tõstatada küsimuse kohtuniku ametisse sobivuse kohta.

Ükski täistööajaga kohtunik ei tohi töötada ettevõttes, mis tegeleb kohtuvaidluste

lahendamisega, kuna sellises olukorras on oht huvide konflikti tekkeks liiga suur. Nii tuleks

vältida kõiki tegevusi, mis kujutavad ohtu kohtuniku või kohtusüsteemi mainele või kohtuniku

töökohustuste täitmisele. Päevatasu saavad kohtunikud on vabad tegelema nii äritegevuse kui

ka õigusteenuse osutamisega, arvestades eeltoodud teguritega.64

Eelnõu kohaselt lisaks senisele õppe- ja teadustööle on kohtunikul edaspidi lubatud väljaspool

kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, tegeleda õigusloome

ja äriühingu juhtimisega. Igasuguse ametivälise töötamise puhul tuleb arvestada tingimusega,

et kohtuniku ametiväliste tööülesannete maht ega sisu ei tohi kahjustada kohtuniku

ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel või minna vastuollu

kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetikaga. Eelnev loa väljastamise protseduur tekitaks

ülemäärast bürokraatiat ja seaks vastutuse kohtuniku kõrvaltegevuse eest osaliselt ka kohtu

esimehele, kuid kõrvaltegevuse eest saab vastutada vaid kohtunik ise. Kohtunik peaks kõigi

ametiväliste töötamise juhtudel ette nägema riske ja hindama, kas konkreetne tegevus võiks

kõrvaltvaatajas tõstatada küsimuse tema erapooletuses või mitte.

Eelnõu kohaselt teavitab kohtunik ametivälisest töötamisest kohtu esimeest. Kohtu esimees

võib keelata või seada piiranguid kõrvaltegevusele, kui see kahjustab kohtuniku

ametikohustuste nõuetekohast täitmist või sõltumatust õigusemõistmisel või läheb vastuollu

kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetika nõuetega.

Rahvakohtunike osalemine kriminaalasjade kohtumenetluses

Muudatuse eesmärk on piirata rahvakohtunike kasutamist kriminaalasjade kohtumenetluses,

jätmata samas süüdistatavaid ilma rahvakohtunike osalemisest tulenevatest lisatagatistest.

62 Tuomioistuinlaki 9 luku § 5

https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160673?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=Tuomioistuinlaki. 63 Court of Justice Act § 121a-k https://www.domstol.no/contentassets/357f3eda118248838bdbe49274ebb4d5/courts-of-justice-act-english- translation-.pdf. 64 Guidance to Judicial Office Holders on Judicial Ethics in Scotland (Revised 2023), lk 9-12, 31

https://judiciary.scot/docs/librariesprovider3/judiciarydocuments/guidance-to-johs-on-judicial-ethics.pdf?sfvrsn=25f075aa_0.

Rahvakohtunike osalemine kohtukoosseisus täidab mitut olulist ülesannet. Kohtukoosseisu

ühine laiem elukogemus annab võimaluse adekvaatsemalt hinnata kohtule esitatavaid tõendeid

ning ülejäänud kohtusüsteemi lausalise tsentraliseerimise tingimustes aitab kohtukoosseisus

esindada kohaliku kogukonna teadmisi ja tõekspidamisi. Küsimustes, kus õiguse tõlgendamine

põimub läbi faktidega (nt normatiivne ja objektiivne omistamine, hädakaitse ülemäärasus,

eluvaldkonnas tavapärane hoolsus, keelueksimuse vältimatus jne), on rahvakohtunike

osalemisega võimalik saavutada kohtukoosseisu arupidamistel suurem elulähedus. Lisaks on

mittejuristidest kohtukoosseisu liikmed oluliseks tasakaalustavaks jõuks seal, kus kitsalt

spetsialiseerunud juristide omavaheline diskussioon võiks muidu minna sedavõrd tehniliseks,

et kitsa spetsiifilise valdkonnaga mitte seotud kodanikel ei ole võimalik kohtus toimuvast

argumentatsioonist aru saada isegi sellisel tasandil, et mõista, miks süüdistatava tegu oli või ei

olnud moraal-eetiliselt etteheidetav. See õõnestaks oluliselt õigusemõistmise ja karistuse

legitiimsust. Rahvakohtunike osalemine toob kaasa selle, et menetlusosalised, sh eriti

prokuratuur, ei saa loota vaid spetsialistist kohtuniku eriteadmistele (ja võimalik, et ka

eelarvamustele), vaid on sunnitud süüdistuse sisu selgitama nii, et sellest saaks aru ka

tavakodanikust rahvakohtunikud. Rahvakohtunike osalemine kohtukoosseisus annab

kriminaalasjades kohtulahendile suurema legitiimsuse – kohtuotsus ei tule sel juhul vaid

kitsasse juristide kildkonda kuuluvalt elukutseliselt kohtunikult, vaid lisaks kohtunikule on

sama meelt ka üldsuse esindajad.

Euroopas on käesoleval ajal vaid neli riiki, kus rahvakohtunikke ega vandekohtunikke üldse

õigusemõistmises ei kasutata: Läti, Leedu, Holland ja Rumeenia. Teaduskirjanduses

märgitakse, et rahvakohtunike või vandekohtunike kasutamine kohtumõistmisel on Euroopa

õiguskultuuri oluline osa. 65

Kollegiaalne kohtukoosseis, sh juhul kui kasutatakse lisaks ühele professionaalsele kohtunikule

vaid rahvakohtunikke, tähendab suuremaid kulusid. Rahvakohtunike kaasamine

kohtukoosseisu on küll kindlasti kohtusüsteemi jaoks märgatavalt ressursisäästlikum kui

näiteks kolmest elukutselisest kohtunikust koosseisude moodustamine maakohtutes, ent

tähendab riigile siiski lisakulu võrreldes kohtukoosseisuga, mille moodustab vaid üks

professionaalne kohtunik. Samas on rahvakohtunikele tehtavad kulutused siiski marginaalsed.

Samuti on kollegiaalse kohtu puhul suurem risk, et kohtuistung võib ära jääda, kui mõni

kohtukoosseisu liige istungile ei saa tulla, või sootuks nurjuda, kui kollegiaalse kohtukoosseisu

mõni liige peaks välja langema (näiteks haigestub raskelt või sureb).

Kuivõrd rahvakohtunike osalemine kohtukoosseisus on eelkõige süüdistatavale pakutav

lisatagatis, siis on selle garantii pakkumiseks tehtavad kulutused õigustatud eelkõige juhul, kui

süüdistatav lisagarantiid vajalikuks peab. Nii on ka näiteks Ameerika Ühendriikides

vandekohtuprotsess süüdistatava õigus, mitte aga seadusest tulenev automaatne nõue.

Sellest tõdemusest lähtudes muudetaksegi eelnõukohase seadusega rahvakohtunike kaasamise

aluseid: kui seni oli rahvakohtunike osavõtt esimese astme kuriteo üldmenetlusest vältimatu

seaduses ette nähtud reegel, siis edaspidi kaasatakse rahvakohtunikud esimese astme kuriteo

üldmenetlusse vaid juhul, kui seda taotleb vähemalt üks süüdistatav selles asjas. Kõikides

muudes asjades hakkab maakohtus edaspidi kriminaalasju lahendama kohtunik ainuisikuliselt.

65 Stefan Machura, Sanja Kutnjak Ivković & Valerie P. Hans, Recent Developments about Lay Judges in the European Union, 1 LAIKOS J.

ONLINE 54 (2025).

Muutus puudutabki vaid esimese astme kuritegude üldmenetlust – muudes asjades on juba

praegu maakohtu kohtukoosseis ainuisikuline.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kohtute seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust.

KSi § 7 lõige 1

Paragrahvi 7 lõiget 1 muudatuse kohaselt on kohtuasutused Maakohus, Halduskohus,

Ringkonnakohus, Riigikohus ja KHT. Muudatusega asendatakse üldmõiste maakohus,

halduskohus, ringkonnakohus konkreetse kohtu nimetusega ning lisatakse kohtuasutuste hulka

ka KHT. Muudatus on seotud samaliigiliste kohtute ühendamisega ja KHT loomisega.

KHT on koos kohtutega kohtusüsteemi põhiseadusliku institutsioonina kuuluv iseseisva

eelarvega ametiasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuse

loomine ja kohtute ning KHANi teenindamine. Vastavalt muudetakse ka avaliku teenistuse

seadust, mille kohaselt on muudatuse tulemusel nii kohtud kui KHT ametiasutused, mis

registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri

põhimääruses sätestatud korras.

KSi § 9 lõiked 2, 21, 3 ja 4

Paragrahv 9 sätestab maakohtu pädevuse, struktuuri ja korralduse, määrates kindlaks, et

maakohus arutab esimese astme tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju, koosneb kohtumajadest ning

töökorralduse ja koosseisu kinnitavad kohtudirektor ja kohtu esimees.

Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva korra kohaselt näeb § 9 lõige 2 ette, et Eestis on neli

maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus. Tegemist

on olulise muudatusega, sest seadusest kaotatakse loetelu neljast maakohtust – Harju, Viru,

Pärnu ja Tartu Maakohtust. Muudatus on seotud eesmärgiga tõhustada kohtute juhtimist ja

töökorralduse ühtsust, et tagada õigusemõistmise parem kättesaadavus ja kvaliteet kogu riigis.

Muudatuse tulemusena ühendatakse neli eraldi tegutsevat maakohut – Harju Maakohus, Viru

Maakohus, Tartu Maakohus ja Pärnu Maakohus ning nende asemele moodustatakse üks

Maakohus. Kui praegu on neli eraldi maakohut, millel on oma tööpiirkond, siis pärast

ühendamist on ainult üks maakohus, millel on palju kohtumaju üle Eesti.

Eraldi kohtute juhtimistasandid ja tööpiirkonnad kaovad, tekib ühtne haldusstruktuur.

Maakohus lahendab tsiviil- ja süüteoasju.

Kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse maakohtusse tsiviil- või süüteovaldkonna kohtunikuks

kohtumaja täpsusega. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana. Kohtumajja

kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse pöördujaid.

Sõltumata oma alalisest teenistuskohast on kohtunik ainult ühe osakonna koosseisus ja

menetleb kohtuasju, lähtudes oma spetsialiseerumisvaldkonnast kogu maakohtu piires.

Kohtunik lahendab ka edaspidi kohtuasju oma spetsialiseerumise alusel, mis sätestatakse kohtu

tööjaotusplaanis.

Menetlusosaline ja/või kohtusse pöörduja saab kohtuga suhelda ükskõik millise kohtumaja

kaudu.

Maakohtu tööpiirkond on kogu Eesti territoorium, kohtuasjad alluvad Maakohtule ja esitatakse

lahendamiseks Maakohtusse ning jagatakse kohtunikule Maakohtu tööjaotusplaani põhjal.

Kohtuasjade jagamisel arvestades kohtunike spetsialiseerumist ja töökoormust, aga ka vajadust

istungite järele või muid nõudeid (näiteks piirkondlikkus). Kohtunike kitsam spetsialiseerumine

on määratud Maakohtu tööjaotusplaanis. Kohtuasjade jagamine peab tagama kohtunike

võimalikult ühetaolise töökoormuse kogu Maakohtu piires, seejuures võetakse arvesse kõigi

kohtunike koormust, kes asjaomast liiki nõuet menetlevad.

Näide 1. Võlausaldaja elukoht on Rakveres, võlgniku elukoht on Loksal. Valikulise ega

erandliku kohtualluvuse juhtumit ei esine. Kehtiva õiguse (TsMS § 79 lg 1)66 järgi peab

võlausaldaja esitama hagi võlgniku elukoha järgi Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja on Rakverest 98 km ja Loksalt 66 km kaugusel. Eelnõu võimaldab jagada

tööjaotusplaani alusel asi kohtunikule, et kelle teenistuskoht on menetlusosalistele lähimas, s.o

Rakvere kohtumajas.

Näide 2. Võlausaldaja asukoht on Raplas, võlgniku asukoht on Kohilas. Valikulise ega

erandliku kohtualluvuse juhtumit ei esine. Kehtiva õiguse (TsMS § 79 lg 1) järgi peab

võlausaldaja esitama hagi võlgniku elukoha järgi Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja on Raplast 62 km ja Kohilast 36 km kaugusel. Eelnõu võimaldaks jagada

tööjaotusplaani alusel asi kohtunikule, et kelle teenistuskoht on menetlusosalistele lähimas, s.o

Rapla kohtumajas.

Näide 3. Osaühingu asukoht on Tallinnas, osanike elukoht on Kuressaares. Kehtiva õiguse

(TsMS § 85) järgi võib osanik esitada osalusest tuleneva hagi teise osaniku vastu osaühingu

asukoha järgi Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja on Kuressaarest 218

km kaugusel. Eelnõu võimaldaks jagada tööjaotusplaani alusel asi kohtunikule, kelle

teenistuskoht on menetlusosalistele lähimas, s.o Kuressaare kohtumajas.

Ühe maakohtu loomisel ei tohi välja kujuneda praktikat, et kohtuasju jagatakse üle riigi

kohtuniku teenistuskohast täiesti sõltumatult. Kohtuasjade jagamise põhimõtted ja

jagamissüsteem peavad tagama, et lisaks spetsialiseerumisele ja koormusele võetakse jagamisel

arvesse kohtunike võrdse koormuse korral ka kohtuniku teenistuskohta. Loodav

jagamissüsteem peab tagama, et nii menetlusosalised kui ka kohtunikud peaksid võimalikult

vähe füüsiliselt liikuma.

Ei saa välistada, et teatud (eelduslikult harvadel) juhtudel võib kohtuistung toimuda siiski ka

kohtumajas, mis ei ole menetlusosalistele lähim kohtumaja või kohtuniku alaline teenistuskoht

ega kohtuniku elukohale lähim kohtumaja. Ka kehtiv õigus annab kohtunikule võimaluse

määrata oludele vastav istungi toimumiskoht. Samuti ei pruugi kohtunike alaline teenistuskoht

olla kohtuniku elukohale lähim kohtumaja. Kui kaugelasuvasse kohtumajja peab sõitma

menetlusosaline, saab sõidukulu ja võimalikku majutuskulu pidada põhjendatud ja vajalikuks

menetluskuluks. Kui kaugelasuvasse kohtumajja peab sõitma kohtunik, tuleb talle hüvitada nii

sõidukulud kui ka võimalikud majutuskulud, samuti muud lähetuskulud. Lisaks peaks vajadus

sõita kohtumajja, mis ei ole kohtuniku alaline teenistuskoht ega lähim kohtumaja, kajastuma

kohtuniku koormusarvestuses. Vajadusel on kohtul võimalik saaliistungi toimumiskohast

tingitud kulu vältida ning leppida kokku istungi toimumine menetluskonverentsina.

Eelduslikult on käesolevas lõigus kirjeldatud juhud siiski erandlikud. Näiteks VTKle antud

66Tsiviilkohtumenetluse seadustiku täpsed muudatused selguvad käesoleva eelnõu tagasiside põhjal.

tagasisides märgiti, et senise praktika pinnalt ei ole Tartu Halduskohtus asjade jagunemine

kohtuüleselt Tartu ja Jõhvi kohtumajade vahel tekitanud täiendavat koormust sõitmise näol

kohtunikele ega seni teadaolevalt ka mitte menetlusosalistele.

Ühe maakohtu loomine peab jätkuvalt võimaldama, et süüteomenetlusasjade lahendamine

toimuks selles piirkonnas, kus süütegu toime pandi. Ühe Maakohtu loomine võimaldab aga ka

süüteoasjades paremine ja enamatel kohtunikel spetsialiseeruda, näiteks on võimalik luua

majandus- ja korruptsiooniasjadele spetsialiseerunud kohtunikest eraldi menetlusgrupp või

alaealiste süütegudele spetsialiseerunud menetlusgrupp.

Ühendamine võimaldab töökoormust ühtlustada, vältides olukorda, kus mõnes kohtus venivad

menetlusajad töökoormuse tõttu pikaks, samas kui teises kohtus on ressurssi rohkem. Suuremas

kohtus on võimalik luua üleriigilisi osakondi ja saavutada kitsam erialane spetsialiseerumine,

mis parandab õigusemõistmise kvaliteeti. Maakohus, mille osakondadesse kuuluvad

kohtunikud üle Eesti, vähendab vastuolusid kohtupraktikas ja tagab menetlusosalistele

stabiilsema õiguskeskkonna.

Muudatuste rakendamiseks tuleb Kohtute Infosüsteemis (KIS) luua uus kohus „Maakohus“.

Kõik senistes maakohtutes registreeritud kohtumenetlused, mis on menetluses, viiakse üle

loodavasse Maakohtusse. Kohtumenetlused registreeritakse edaspidi Maakohtusse. Asja

läbivaatavaks kohtuks on Maakohus. Menetlusdokumentide edastamiseks kasutatakse

Maakohtule määratud ühtset e-posti aadressi. Kasutajatel on Kohtute Infosüsteemis profiil, mis

on seotud ühe konkreetse Maakohtuga. KIS peab toetama uue kohtukorralduse rakendamist ja

tagama sujuva ülemineku ühele Maakohtule.

Lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus,

Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas,

Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Kehtiva seaduse kohaselt võib maakohtul olla üks või mitu kohtumaja, kohtumajad asuvad

maakohtu tööpiirkonnas (KS § 9 lg 3) ning kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna

eest vastutav minister (KS § 9 lg 3 ). Seega on kehtiva seaduse kohaselt kohtumajade

paiknemise üle otsustamine täitevvõimu pädevuses ja muudatusi on võimalik teha ministri

määrusega.

Muudatusega määratakse maakohtu kohtumajade asukohad seaduse tasandil. Muudatuse

eesmärk on suurendada kohtusüsteemi stabiilsust, sõltumatust täitevvõimust, säilitades

õigusemõistmise kättesaadavuse iga maakonnas. Muudatus näeb ette, et seadusesse lisatakse

ammendav loetelu linnadest, kus asuvad maakohtu kohtumajad.

Kohtumajade asukohtade sätestamine seaduses annab inimestele kindlustunde, et kohtumajade

säilimine ei sõltu täitevvõimust, vaid muudatuste jaoks on vajalik parlamentaarne heakskiit.

Samuti aitab seaduses sätestatud regionaalne jaotus tagada inimestele juurdepääsu kohtule.

Täpsete aadresside määramine jääb KHANi pädevusse (KS § 9 lg 3), mis võimaldab vajaduse

korral teha väiksemaid muudatusi – näiteks kolida samas linnas teise hoonesse – ilma seadust

muutmata.

Seaduse jõustumisel jäävad kõik kohtumajad tegutsema senistes asukohtades, kuni KHAN

otsustab teisiti.

Lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab maakohtu kohtumajade täpsed asukohad

valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Arvestades kohtuhalduse üleminekut Justiits-

ja Digiministeeriumilt kohtutele ning esimese ja teise astme kohtute käsitamist põhiseadusliku

institutsioonina, ei ole põhjendatud, et edaspidi määrab kohtumajade asukohad minister.

Pädevus anda kohtumajade täpsed asukohad KHANile tugevdab kohtusüsteemi sõltumatust ja

sisemist autonoomiat. Seejuures, kuna KHANi liikmeteks on ka täitevvõimu ja seadusandliku

võimu esindajad, on tagatud, et kohtumajade asukohtade määramisel võetakse aluseks ka laiem

riigiülene vaade.

Muudatuse tõttu muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja

halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.

Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks .

KSi § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise

õigust. Muudatusega täpsustatakse maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu

kinnitamise korda kohtuhalduse ümberkorraldamise, kohtute ühendamise ja kohtu eestseisuse

moodustamise alusel.

Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas

tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab

kohtudirektor struktuuri ja koosseisu, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni, mille korral

kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees.

Kuna muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust hakkab kohtute

üleselt korraldama KHT, siis ei ole senine jaotus enam asjakohane.

Samuti ühendatakse neli maakohut üheks Maakohtuks, mille struktuuri ja töökorralduse

ühtlustamise vajadus eeldab kollegiaalset otsustusmehhanismi. Muudatusega (KS § 42 lg 1)

nähakse ette, et esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, sisekorraeeskiri ja töökorraldus

on kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu

arvamuse. Selline lahendus tagab, et kohtu sisemine töökorraldus ja juhtimisstruktuur

kujunevad läbipaistvalt ning kollegiaalselt, kaasates kohtu liikmeid otsustusprotsessi.

Eestseisuse kui kollegiaalse juhtorgani roll tagab kohtute ühendamise järel tasakaalustatud

esindatuse ja juhtimisraamistiku.

Kuna Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu reguleeritakse edaspidi kohtu

kodukorras, tunnistatakse KSi § 9 lõige 4 kehtetuks.

KSi § 91

KSi § 91 muudetakse. Olulisem muudatus on Maakohtu osakondade täpsem nimetamine

seaduses ja kohtunike osakondadesse määramise muudatused.

Kehtiv § 9¹ reguleerib maakohtu struktuuri ja osakondade moodustamise aluseid. Muudatuse

kohaselt määratakse maakohtu osakonnad ja kohtunike jaotus valdkonna põhjal seaduse

tasandil ning täpsustatakse kohtu kodukorras, mille kehtestab kohtu eestseisus. Kehtiva seaduse

kohaselt määrab kohtu esimees kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel ja otsustab

kohtuniku üleviimise teise osakonda. Muudatustega lähevad esimehe pädevusest eestseisusele

kohtunike arvulise jaotamine osakondade vahel ja üleviimine teise osakonda. Kohtuniku teise

osakonda saab üle viia ainult tööjaotusplaani muutmisega, mille kehtestab eestseisus.

Muudatusega sätestatakse Maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ja osakondadesse jaotamise

põhimõtted. Muudatus on seotud kohtute ühendamisega, mille tulemusel senised maakohtud

moodustavad ühe Maakohtu. Uue struktuuri eesmärk on tagada ühtne juhtimine, töökorraldus

ja spetsialiseerumine kogu Maakohtu tasandil.

Maakohtu tsiviilvaldkonna osakonnad on tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste

asjade osakond, maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade osakond. Maakohtu süüteovaldkonna

osakond on süüteoasjade üldosakond. Kohtu eestseisus otsustab kohtunike arvulise jaotuse

osakondade vahel, jaotab kohtunikud osakondadesse ja viib kohtuniku ühest tsiviilvaldkonna

osakonnast teise.

Kuna kohtute liitmine võimaldab jagada asju suurema hulga kohtunike vahel, siis aitab kohtute

liitmine tagada mõistlikuks spetsialiseerumiseks vajaliku sama liiki asjade olemasolu. Kohtute

liitmise järel saab võtta eeskujuks senised tööjaotusplaanid, mis näevad ette spetsialiseerumise

pigem rohkemates valdkondades. Seeläbi võimaldataks suuremat spetsialiseerumist ka neile

kohtunikele, kes on seni töötanud kohtutes, mille asjade hulk ja seetõttu tööjaotusplaanid on

valdkondlikku spetsialiseerumist vähem toetanud.

Ka Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu arvamuses on märgitud, et kõige levinumad

vahendid spetsialiseerumise saavutamiseks on kohtu kodukorraga erikolleegiumite või -

osakondade loomine. Peamised spetsialiseerumise valdkonnad on perekonna- ja alaealistega

seotud õigus, intellektuaalomandi õigus, äriõigus, pankrotiõigus, rasked kuriteod, kuritegude

uurimine ja karistuste täideviimine.67 Seejuures on märgitud, et õigusaktide järjekindlaks

tõlgendamiseks ja kohaldamiseks peaks kõrgema astme kohtutes olema spetsialiseerumine

mõneti väiksem.68 Seeläbi saab kõrgema astme kohus võtta asja lahendamisel arvesse nii

madalama astme kohtuniku spetsialiseerunud vaadet kui ka enda mõnevõrra laiemat vaadet

õigussüsteemile tervikuna.

Kohtute spetsialiseerimise analüüsi lõppjärelduse kohaselt võiks kohtuasjade arvukuse ja nende

spetsiifilisuse põhjal tsiviilasjades kaaluda esimese astme kohtunike spetsialiseerumist

perekonnasjadele. Saksamaa näitel võimaldaks see omavahel seotud menetluste koos

lahendamist. Eesti maakohtute menetlusstatistikat arvestades võiks samuti kaaluda esimese

astme kohtunike spetsialiseerumist isegi mitte kõikide perekonnaasjade lahendamisele, vaid ka

üksnes eestkosteasjadele (TsMS § 110). Tegemist on kompleksse, samas erinevaid

õigusküsimusi hõlmava valdkonnaga. Eestkosteasjadele spetsialiseerunud kohtunik võiks

menetlusstatistikat arvestades menetleda ka kinnisesse asutusse paigutamisega seotud asju.

Tegemist on isiku põhiõiguste kaitse ja tema toetamise kohaldamise eelduste kontrollimise

seisukohalt seotud küsimustega. Kui aga seada see ettepanek kohtute ümberstruktureerimise

fookusesse, tähendaks see Eestis kas mitme erineva väiksema spetsialiseerunud osakonna

loomist või kohtuniku valmisolekut ametiülesandeid üle riigi täita.69

Muudatuse tulemusena tekib Maakohtusse kolm tsiviilvaldkonna osakonda, lähtudes

eelviidatud analüüsist, kohtunikukohtade arvust ning arvestades viimaste aastate kohtustatistika

suundumust: perekonna- ja eestkosteasjade osakond (suurus u 30–33 kohtunikku),

maksejõuetus- ja ühinguõiguse osakond (u 20–22 kohtunikku) ja tsiviilõiguse üldosakond (u

67 Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, p 42. 68 Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, p 45. 69 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 33. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf

48–50 kohtunikku), mis on küll lähtudes kohtunike töökoormusest erineva suurusega, kuid

kohtunikukohtade arvuline võrdsus ei saa olla spetsialiseerumise aluseks.

Tabel 5. Perekonna- ja eestkosteosakonna kohtunikud lahendaksid asju, mis on nimetatud

järgmises tabelis 2024. a kohtustatistika näitel

Perekonna- ja TsÜSi asjade liigid 2024. a kohtutesse

laekunud asjade arv

Abielu kehtetuks tunnistamine, selle olemasolu või puudumise

tuvastamine 2

Abielulahutuse asjad 763

Alaealise teovõime laiendamise asjad 9

Alaealisele isikule eestkostja määramise asjad 147

Elatise nõudmise asjad 2184

Isiku haiglasse paigutamise asjad 3242

Isiku hoolekandeasutusse paigutamise asjad 158

Isiku surnuks tunnistamise ja isiku surmaaja tuvastamise asjad 35

Lapsendamise asjad 59

Muud perekonnaasjad hagimenetluses 5

Muud perekonnaasjad hagita menetluses 269

Nõusoleku andmise asjad alaealise nimel tehingu tegemiseks 467

Nõusoleku andmise asjad piiratud teovõimega täisealise isiku nimel

tehingu tegemiseks 410

Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjad 2514

Põlvnemise tuvastamise ja vaidlustamise asjad 78

Põlvnemise tuvastamise ja vaidlustamise asjad pärast tema surma 24

Rahvusvahelised lapseröövi asjad 4

Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimise

asjad 1051

Ühisvara jagamise asjad 232

Kokku 11 653

Tabel 6. Maksejõuetus- ja ühinguõiguse osakonna kohtunikud lahendaksid asju, mis on

nimetatud järgmises tabelis 2024. a kohtustatistika näitel

Pankroti-, maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade liigid 2024. a kohtutesse

laekunud asjade arv

Maksejõuetusõiguse asjad 1121

Pankrotiõiguse ja pankrotimenetluse järelevalve asjad 1615 +969

Saneerimisasjad 38

Ühinguõiguse asjad 1663

Kokku 5406

Tabel 7. Tsiviilasjad üldosakonna kohtunikud lahendaksid asju, mis on nimetatud järgmises

tabelis 2024. a kohtustatistika näitel

Tsiviilasjade liigid 2024. a kohtutesse

laekunud asjade arv

Asjaõiguse asjad 715

Intellektuaalse omandi kaitse asjad 26

Muud tsiviilasjad 2924

Pärimisõiguse asjad 196

Rahvusvahelise õigusabi asjad 1503

Sotsiaalhoolekandeõiguse asjad 68

Täitmisasjad 1497

Tööõiguse asjad 255

Võlaõiguse asjad 11535

Õigusabi ja notaritasude asjad 355

Kokku 19074

Süüteoasjades tuleb jätkuvalt pidada soovitavaks spetsialiseerumist alaealistega seotud asjade

lahendamisele, mis on seda enam vajalik, et erinevalt paljudest teistest riikidest puudub Eestis

eraldi n-ö noortekohtusüsteem. On õige, kui alaealiste asjadega tegelevad selleks

eriettevalmistuse saanud ning selleks sobivate isikuomadustega kohtunikud. Spetsialiseerumine

alaealiste asjadele tuleb korraldada üle riigi ühetaolistel alustel ning sellise asja mõistet

kohtusüsteemiüleselt ühetaoliselt määratledes. Eeskätt tuleb sellise asjana mõista kohtuasja,

milles menetlusalune isik või süüdistatav on noorem kui kaheksateistkümneaastane. Sellise

kohtuasjana pole otstarbekas üldjuhul käsitada asja, milles osaleb alaealine kannatanu või

tunnistaja. Muudes süüteoasjades materiaalõiguslikku spetsialiseerumist olemasolev

menetlusstatistika ei õigusta.70

Eelnõu koostajad arvestasid spetsialiseerumise analüüsi töörühma lõppjäreldustes esitatud

seisukohtadega. Süüteoasjades eraldi osakondi seaduses ei reguleerita, Maakohtus tekib u 59

kohtunikuga süüteoosakond. Spetsialiseerumise paremaks ja sisulisemaks rakendamiseks saab

Maakohtu eestseisus moodustada vähemalt kolmest kohtunikust koosnevaid menetlusgruppe,

kusjuures kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi. Menetlusgrupp ei ole

püsiv, vaid see luuakse vastavalt vajadusele teatud perioodiks.

Arvestades spetsialiseerumist, kuulub iga kohtunik ühte osakonda. See tagab, et igal kohtunikul

on selgelt määratud töövaldkond ja vastutusala. Osakonnad on kujundatud õigusemõistmise

sisulise spetsialiseerumise põhimõttel (nt tsiviil-, perekonna-, maksejõuetus- või süüteoasjad),

mistõttu on vajalik, et kohtunik tegeleks püsivalt konkreetse õigusharu või menetlusliigiga.

Spetsialiseerumine toetab õigusemõistmise kvaliteeti ja järjepidevust, kohtunik saab süvitsi

keskenduda oma valdkonna normidele ja praktikale. Teiseks toetab kuulumine ühte osakonda

tööjaotusplaani ning kohtu juhtimise läbipaistvust. Tööjaotusplaan on kohtu töökorralduse

alusdokument, mille järgi määratakse kohtuasjad kohtunikele. Kui kohtunik kuulub ühte

osakonda, on töökoormus, asjade jaotus ning asendamine selgelt reguleeritav. Mitmesse

osakonda kuulumine muudaks tööjaotuse ebaselgeks. Kolmandaks loob ühte osakonda

kuulumine organisatsioonilise stabiilsuse ning lihtsustab töökorralduse planeerimist

(asendused, menetlusgrupid jms). Kohtu eestseisus hindab töökoormust ja saab vajaduse korral

kohandada kohtunike arvu osakondade vahel tööjaotusplaani muutmisega.

Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu eestseisus, mis tagab kollegiaalse

ja läbipaistva juhtimisotsuse, arvestades töömahtu ja menetluste eripära eri valdkondades.

Tööjaotusplaanis määratakse kohtunik ühe osakonna koosseisu tema spetsialiseerumise

70 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 34

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf

valdkonna järgi. Kuna kohtunikud määratakse osakonda tööjaotusplaaniga, mille kehtestab

kohtu eestseisus, saab kohtuniku ühest osakonnast teise üle viia ainult kehtivat tööjaotusplaani

muutes. See tagab, et kohtunike osakondlik kuuluvus ja tööjaotus on selgelt dokumenteeritud

ning muutused toimuvad läbipaistva ja kollegiaalse menetluse raames.

Lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks. Muudatusega nähakse osakondade moodustamine

seadusega, kohus ise neid juurde luua ei saa. Kohtu esimehe pädevuses ei ole enam kohtuniku

ühest osakonnast teise üleviimine, see saab toimuda ainult tööjaotusplaani muudatusega.

Seetõttu tuleb lõiked 2 ja 4 tunnistada kehtetuks.

KSi § 92

Seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses: „Kohtu esimees võib kohtuniku tema

nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks. Kui kohtunik viiakse üle teise valdkonna

kohtunikuks, menetleb ta lõpuni kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab kohtu esimees.“

Muudatusega luuakse selge õiguslik alus kohtuniku üleviimiseks süüteo- ja tsiviilvaldkonna

vahel. Kohtunik kandideerib konkreetse valdkonna kohtunikuks, mistõttu valdkonna muutmine

eeldab eraldi reeglit.

Muudatus võimaldab kohtu esimehel kohtuniku tema nõusolekul viia üle teise valdkonna

kohtunikuks. Üleviimise algatus võib tulla nii kohtu esimehelt kui ka kohtunikult endalt, näiteks

juhul, kui kohtunik soovib oma töövaldkonda muuta. Samuti võib üleviimine olla vajalik

töökoormuse tasakaalustamiseks erinevate valdkondade vahel.

Kohtunik, kes viiakse üle teise valdkonda, menetleb lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni

menetlemise määrab kohtu esimees. See on vajalik, et tagada menetluste järjepidevus ja

osalistele sujuv menetlus, vältida kohtuasjade ümberjaotamist, mis tooks kaasa menetluse

venimise ja lisakoormuse, säilitada menetlusökonoomia ja õiguskindlus, kuna uus kohtunik

peaks toimikuga uuesti tutvuma ning menetluse sisu sisuliselt uuesti läbi töötama. Kohtu

esimehe määramisõigus võimaldab paindlikult otsustada, millised kohtuasjad on mõistlik

lõpuni menetleda senisel kohtunikul, arvestades asja keerukust, menetluse seisu ja

töökorralduslikke vajadusi.

KSi § 10

KSi § 10 tunnistatakse kehtetuks. KSi § 10 reguleerib maakohtu tööpiirkonda. Maakohtu

tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister. Kuna Maakohtu tööpiirkonnaks on

muudatuse tulemusel kogu Eesti territoorium, tunnistatakse kehtetuks ka maakohtu

tööpiirkonda reguleeriv KSi § 10. Muudatuse tõttu muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005

määrus nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“.

KSi § 11

KSi § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse kohaselt määrab maakohtute

kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud

ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus

kuulub.

Senise korralduse järgi määras maakohtu kohtunike arvu minister, tuginedes küll kohtu

esimeeste ettepanekutele, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega. Muudatusega

sätestatakse, et Maakohtus on kuni 164 kohtunikku. Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse

ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir

„kuni 164 kohtunikku“ vastab praegusele nelja maakohtu kohtuniku kohtade koguarvule, kuid

jätab võimaluse ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi.

Kohtuniku kohtade koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab

otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on

sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.

Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab KHAN, arvestades

korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse

ning kuulates ära Maakohtu esimehe arvamuse. Tegemist on pigem haldusliku ja

töökorraldusliku küsimusega, mille lahendamine on otstarbekas anda kohtusüsteemi

enesekorraldusliku organi pädevusse. Kohtunike arvulise jagunemise otsustamise KHANi

pädevusse jätmine tagab, et otsus kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja

arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning halduslikku ja arengulist vajadust. Konkursi

kohtuniku ametikoha täitmiseks kuulutab edaspidi välja KHAN koostöös kohtu esimehega, st

kuigi KHANil on pädevus konkurss välja kuulutada (varasema valdkonna eest vastutava

ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus teave kohtu esimehelt, millisesse kohtumajja

konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lg 31).

Kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (KS § 55 lg 3) on

ta määranud. Kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis

saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.

Kohtuniku üleviimine ühest kohtumajast teise jääb kohtu esimehe pädevusse (KS § 57), üle

saab kohtuniku viia ainult tema nõusolekul.

Selline pädevuste jaotus – seadusandja, kohtute haldusorganite ja kohtu juhtorganite vahel –

loob selge vastutuse piiri, tugevdab kohtuvõimu iseseisvust ja võimaldab paindlikku, kuid

läbipaistvat kohtute juhtimist. Riigikogu määrab kohtunike koguarvu ja kohtute haldusorganid

otsustavad kohtunike paigutuse töökoormuse ja piirkondliku vajaduse järgi. Selline lahendus

tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt

õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse

kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtumajade vahel. Muudatuse

jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“.

KSi § 111 lõige 11

Maakohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab KHAN. Kehtiva seaduse kohaselt juhul, kui

maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise

kohtu teenistuses, määrab ta ise esimehe ametiajaks kohtumaja, kus on tema alaline

teenistuskoht.

Hea halduse ja neutraalsuse põhimõte nõuab, et teenistuskoha määrab erapooletu ja volitatud

organ. Kui KHAN (organ, mis vastutab ka esimehe ametisse nimetamise eest) määrab tema

alalise teenistuskoha, tagab see objektiivse otsuse, mis põhineb Maakohtu kui terviku vajadusel,

mitte esimehe isiklikul eelistusel.

Ühe Maakohtu mudeli puhul võib tekkida olukord, kus esimees eelistab teenistuskohta mõnes

konkreetses kohtumajas. See võib aga ohustada juhtimisstruktuuri tasakaalu ja terviklikkust

kogu Maakohtus. Esimees peab hakkama juhtima tervet asutust, mitte keskenduma vaid ühele

kohtumajale. Maakohus vajab terviklikku ja tasakaalustatud juhtimisstruktuuri, mis hõlmab

kõiki kohtumaju. KHAN saab teenistuskoha määramisel arvestada ka strateegilisi aspekte,

näiteks seda, millises kohtumajas on esimehe kohalolek juhtimise seisukohalt kõige olulisem.

KSi § 111 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „sama“

Muudatus on seotud maakohtute ühendamisega. Ei ole vaja esile tuua, et tegemist on Maakohtu

sama kohtumajaga.

KSi § 12 lõiked 1, 11, 2–5, 10, 12 ja 13

Lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu esimees esimese ja teise astme kohtunike seast

seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle

kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab

edaspidi esimehe valdkonna eest vastutava ministri asemel ametisse KHAN. Arvestades

KHANi rolli kohtute haldamisel ja arendamisel, on põhjendatud, et just KHANil on õigus teha

lõplik otsus, kes on sobivaim esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on esimehe valikul vaja

kohtute haldamise nõukoja nõusolekut (KS § 41 lg 1 p 5), st ka juba praegu on antud

kohtusüsteemile oluline roll esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see roll tugevneb veelgi.

Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab KHAN konkursikomisjoni.

Ka praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks komisjon, mistõttu on tegemist

senise praktika õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt kehtestab esimehele esitatavad

täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra KHAN. Seega määrab KHAN kindlaks

esiteks selle, millised on esimehele esitatavad töökogemuse (näiteks ka varasem

juhtimiskogemus) või isiksuseomaduste nõuded. Seejuures on KHANil võimalik

valikukriteeriumite kujundamisel lähtuda ka juba väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks

Riigikantseleis väljatöötatud avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist71. Samuti on

KHANi reguleerida see, kuidas konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad

voorud ning konkursikomisjoni kohustus esitada KHANile otsustamiseks valik kandidaatidest,

keda tutvustatakse ka üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb KHANil kujundada kogu

esimehe valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik selle

täpsem reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu

esimeeste valikul (KS § 20 lg 1, § 24 lg 1).

Lõike 11 muutmine on seotud kohtute ühendamisega, enam pole vaja reguleerida konkreetse

maakohtu kohtunike arvu suurenemist ühe maakohtu kohtuniku liikumisel teise maakohtu

esimeheks. Vaja on reguleerida olukorda, kui Maakohtu esimees tuleb Halduskohtust või

Ringkonnakohtust. Kui Maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht

oli teises kohtus, võib kohtunike arv Maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1

nimetatud arvust (164).

Lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse

piires. Lause sõnastust muudetakse selliselt, et jäetakse ära sõnad „oma pädevuse“ piires.

Tegemist on ebavajaliku täiendusega: kui seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe

ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused.

Seega esimehele sätestatakse ühene õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe

konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi reguleeritud.

71 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-kompetentsimudel.

Lõiget 3 täiendatakse punktiga 11, millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka

korraldada kohtuasutuse haldamist koostöös KHTga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses.

Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav struktuuriüksus, st ta täidab oma ülesandeid, lähtudes

kohtute vajadustest ja koostöös esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe

ülesannete hulgas. Pärast kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma

kohtuasutuse haldamise eest täielikult. KHAN võib tema vastutuse ulatust vähendada, andes

osa kohtuhalduse ülesandeid üle KHTle. Samas võib KHAN jätta vastutuse teatud ülesannete

täitmise eest küll kohtu esimehele, kuid selleks vajaliku ressursi (näiteks tööjõu) koondada

KHTsse. Sellisel juhul peab kohtu esimees täitma ülesannet KHTga koostöös, st kohtu esimehel

oleva ülesande täitmisel vajamineva ressursi tagab KHT. Seega seisneb esimehe vastutus ühelt

poolt kohtuasutuse kui süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt koostöös KHTga ja teiste

kohtute esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid sellisel juhul on võimalik

tagada kohtusüsteemi kui terviku efektiivne eesmärgipärane toimimine.

Lõike 3 punktis 2 täpsustatakse, et esimees kooskõlastab KHT direktori koostatud kohtu eelarve

eelnõu. Kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab esimees kohtu direktori koostatud kohtu eelarve

eelnõu, aga muudatuse tulemusel koostab eelnõu edaspidi KHT direktor. Muudatus on eelkõige

tehniline, kuna eelarve eelnõu kooskõlastaja muutub, kuid samas tagab esimehe kooskõlastus

ka eelarve vastavuse kohtu vajadustele.

Lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist vabastada

valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Arvestades, et eelnõu kohaselt on KHANil

õigus esimees ametisse nimetada ja järelevalvet teha, on põhjendatud, et KHANil on õigus

esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna KHANil on õigus esimees ametist

vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel KSi § 12 lõike 4 punktis 2 nimetatud

juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata), kuulab kohtu üldkogu

ja ringkonnakohtu esimehe arvamuse ära KHAN.

Lõikes 10 tehakse tehniline täpsustus kohtute ühendamise tõttu, et edaspidi ei tohi kedagi

nimetada Maakohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Lõike 12 muudatuse järgi tuleb

esimehel ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada tagasipöördumise avaldus

KHANile, mitte enam valdkonna eest vastutavale ministrile.

Lõike 13 muudatus täpsustab, et kui kohaldatakse KS § 12 lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike arv

Halduskohtus ja Ringkonnakohtus olla suurem seaduse § 19 lõikes 1 ja § 24 lõikes 1 nimetatud

arvust. See tähendab, et kui Maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb ja ta otsustab naasta oma

varasemasse kohtusse (nt Haldus- või Ringkonnakohtusse), võib seal kohtunike arv ajutiselt

ületada seaduses kehtestatud ülempiiri. Kui näiteks Halduskohtus on juba 26 kohtunikku ametis

ning Maakohtu esimees, kes varem töötas halduskohtunikuna, otsustab sinna naasta, tekiks

olukord, kus halduskohtunikke oleks 27. Selline üleminek on ajutine ja vajalik selleks, et

kohtunikule oleks tagatud töökoht. Tegemist ei ole kohtunike arvu püsiva suurendamisega.

Kohtunike arv võib kohtus olla ajutiselt, kuni kohtunikukoha vabanemiseni suurem.

KSi § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu.

Kehtiva korra kohaselt määrab maakohtu rahvakohtunike arvu valdkonna eest vastutav minister

kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.

Muudatuse tulemusel määrab maakohtu rahvakohtunike arvu KHAN, kuulanud ära maakohtu

üldkogu arvamuse. Rahvakohtunikud on osa õigusemõistmisest ja analoogselt Maakohtu

kohtunike arvu määramisega on tegemist eelkõige töökorraldusliku küsimusega. Lisaks tuleb

arvestada, et rahvakohtunike arv sõltub otseselt eelarvest, mille eest vastutab eelnõu kohaselt

KHAN, mistõttu ei ole põhjendatud, et rahvakohtunike arvu saab otsustada valdkonna eest

vastutav minister. Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 14.04.2015 määrus

nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“.

KSi § 15 lõikest 1, § 16 lõikest 1, § 16 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „Tartu“.

Kehtivas seaduses on sätestatud, et Tartu Maakohtus on kinnistusosakond ja registriosakond.

Muudatusega jäetakse tekstiosa „Tartu“ välja, kuna edaspidi on üks Maakohus ning

kinnistusosakond ja registriosakond on Maakohtus.

KSi § 161 lõikest 1, 162 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Pärnu“.

Kehtivas seaduses on sätestatud, et Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond ja eestkoste

järelevalve osakond. Muudatusega jäetakse tekstiosa „Pärnu“ välja, kuna edaspidi on üks

Maakohus ning maksekäsuosakond ja eestkoste järelevalve osakond on Maakohtus.

KSi § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3.

KSi § 15 lõike 4 muudatuse kohaselt määrab kohtu direktori asemel kohtu esimees edaspidi

kinnistusosakonna juhataja kohtunikuabide seast. Muudatus on vajalik, kuivõrd senised kohtu

direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHTsse. Seejuures ei saa kohtu põhitegevuse

hulka kuuluvaid ülesandeid KHTle üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna kohtunikuabide

töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja kohtunikuabide üle

järelevalve tegemine (eelnõukohase § 45 lõige 3) olema esimehe ülesanne. Samal põhjusel

muudetakse ka KSi § 16 lõiget 4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse kohtu esimehele õigus määrata

kohtu direktori asemel registriosakonna juhataja ja maksekäsuosakonna juhataja.

Kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonna juhataja määrati senise korra järgi vastava osakonna

kohtunikuabide seast. See sidus juhataja valiku konkreetse osakonnaga ja piiras

valikuvõimalusi.

Muudatuse kohaselt määrab kohtu esimees kohtunikuabide seast osakonna juhataja. Seega ei

ole juhataja valik enam seotud konkreetse kinnistusosakonnaga, vaid juhataja võib tulla kõikide

kohtunikuabide hulgast. Kohtu esimehel on rohkem valikuvõimalusi sobiva juhataja

määramiseks, näiteks kui konkreetses kinnistusosakonnas ei ole piisavalt kogenud või sobivaid

kandidaate. Võimaldab valida juhiks kohtunikuabi, kellel on juhtimiskogemust või kompetentsi,

sõltumata sellest, millises osakonnas ta seni töötas.

KSi § 162 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kohtu esimees nimetab

kohtunikuabide seast eestkoste järelevalve osakonna juhataja.

Kehtiva seaduse järgi peab eestkoste järelevalve osakonna juhataja olema tsiviilosakonna

kohtunik. Edaspidi määratakse juhataja kohtunikuabide seast. Eestkoste järelevalve töö on

peamiselt korralduslik ja menetlustehniline, mitte õigusemõistmine. Kui juhataja on

kohtunikuabi, saab kohtunik keskenduda kohtuasjade lahendamisele. Vabastades kohtuniku

osakonna juhtimisest, väheneb tema halduskoormus ja ta saab keskenduda sisulisele tööle. Kohtu esimees saab valida juhatajaks sobivaima inimese kõigi kohtunikuabide seast, mitte

ainult tsiviilosakonna kohtunike hulgast.

KSi § 162 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab eestkoste

järelevalve osakonna kodukorra Pärnu Maakohtu esimees, kuulanud ära maakohtute esimeeste

arvamuse. Selline lahendus oli vajalik ajal, mil oli neli eraldiseisvat maakohtu organisatsiooni.

Ühe Maakohtu loomisega muutub säte üleliigseks. Edaspidi kehtestab Maakohtu eestseisus

kogu kohtu ühe kodukorra, mis käsitleb ka eestkoste järelevalve osakonna töökorraldust.

Seetõttu tunnistatakse KSi § 162 lõige 4 kehtetuks. Muudatus tagab, et ühes Maakohtus on vaid

üks terviklik kodukord ning selle kinnitab kohtu kollegiaalne juhtorgan, mitte üks kohtu

esimees. See loob läbipaistvama ja ühtlasema juhtimiskorralduse.

KSi § 18 lõiked 2, 21 , 3 ja 4.

KSi § 18 reguleerib Halduskohut ning selle muutmine on seotud kohtute ühendamisega ja

kohtuhalduse üleminekuga.

Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Lõiked 21 ja 3 muudetakse ja uue sõnastuse järgi asuvad

Halduskohtu kohtumajad Jõhvis, Tallinnas ja Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab

KAHN. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.

Lõike 2 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse senine halduskohtute jaotus. Eestis on praegu kaks

halduskohut – Tallinna ja Tartu Halduskohus. Muudatusega liidetakse need üheks

Halduskohtuks, mille tööpiirkond on kogu Eesti. Ühendamise eesmärk on ühtlustada kohtute

struktuur, lihtsustada juhtimist ja tagada paindlikum töökorraldus, sarnaselt ühe Maakohtu

mudelile. Liitmine võimaldab ühtlustada töökoormust ja kasutada ressursse tõhusamalt,

säilitades samas kohtute sõltumatuse ja piirkondliku kättesaadavuse.

Kohtumajad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis jäävad alles, ning neis jätkub kohtupidamine senises

mahus. Seega ei vähene õigusemõistmise kättesaadavus, vaid muutub üksnes halduslik

struktuur ja juhtimismudel.

Lõige 3 muudetakse. Kohtumajade asukoha määramise ning seega ka avamise ja sulgemise

õigus antakse valdkonna eest vastutava ministri asemel KHANile. Iga kohtumaja asukoht on

jätkuvalt ka halduskohtu asukoht. Välja jäetakse viide halduskohtute tööpiirkondadele. Eraldi

halduskohtute tööpiirkondi enam ei ole.

Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate

koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise

õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või

mitte. Üldjuhul kinnitab kohtu direktor struktuuri ja koosseisu , välja arvatud õigusemõistmise

funktsiooni korral, mil struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtu esimees.

Kuivõrd muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtute kohtuhaldust

korraldab KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab

halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu

kodukorras (KS § 361). Kohtu struktuuri ja koosseisu reguleerimine viiakse kohtu kodukorra

sätte alla.

Seega kinnitatakse kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kollegiaalselt kodukorra

kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. Selline lahendus koondab kõik kohtu

sisemist korraldust puudutavad küsimused ühte sättesse ning tagab selgema ja ühtlasema korra.

Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja

halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.

KSi § 19

KSi § 19 tekst muudetakse ja uue sõnastuse järgi on Halduskohtus kuni 26 kohtunikku.

Halduskohtu kohtunike jagunemise kohtumajade vahel määrab KHAN, arvestades korrakohase

õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates

ära Halduskohtu esimehe arvamuse.

Kehtiva seaduse kohaselt määrab halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu

esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Minister tugines küll kohtu esimeeste

ettepanekutele, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega.

Muudatusega luuakse ühtne Halduskohtu struktuur, milles senised kaks halduskohut

ühendatakse üheks organisatsiooniks. Selle tulemusel täpsustatakse ka otsustusõigust

kohtunike arvu ja jaotuse määramisel. Muudatuse eesmärk on tagada kohtusüsteemi stabiilsus

ja läbipaistvus, sätestades Halduskohtu kohtunike koguarvu seaduses.

Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu

haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 26 kohtunikku“ vastab praegusele kahe

halduskohtu kohtunike koguarvule, kuid võimaldab täita ametikohti tegeliku vajaduse ja

töökoormuse järgi.

Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt

õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud

seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.

KHANi rolliks jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine kohtumajade vahel, mis on pigem

halduslik ja töökorralduslik küsimus ning mille lahendamine on otstarbekas anda

kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi pädevusse. Nõukogu pädevusse jäämine tagab, et

otsus kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja arvestades riigi terviklikku

kohtukorraldust ning halduslike ja arengulist vajadust. Kohtunikukonkursi kuulutab edaspidi

välja KHAN koostöös kohtu esimehega, st kuigi KHAN on pädev konkurssi välja kuulutama

(varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus kohtu

esimehe teave, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lg 31).

KSi § 191 lõiked 11 ja 2

Lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Halduskohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab KHAN. Esimehe ametisse nimetamisel

määratakse talle ka alaline teenistuskoht.

Kehtiva korra kohaselt määrab see kohtunik, kes nimetatakse halduskohtu esimeheks ja kes oli

vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, ise oma esimehe ametiajaks

kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.

Hea halduse ja neutraalsuse põhimõte nõuab, et teenistuskoha määraks erapooletu ja volitatud

organ. Kui KHAN (organ, mis vastutab ka esimehe ametisse nimetamise eest) määrab tema

alalise teenistuskoha, tagab see objektiivse otsuse, mis põhineb Halduskohtu vajadusel, mitte

esimehe isiklikul eelistusel.

Ühe Halduskohtu puhul võib tekkida olukord, kus esimees eelistab teenistuskohta mõnes

konkreetses kohtumajas. See võib aga ohustada juhtimisstruktuuri tasakaalu ja terviklikkust

kogu Halduskohtus. Esimees peab hakkama juhtima tervet asutust, mitte keskenduma vaid

ühele kohtumajale. Halduskohus vajab terviklikku ja tasakaalustatud juhtimist, mis hõlmab

kõiki kohtumaju. KHAN saab teenistuskoha määramisel arvestada ka strateegilisi aspekte –

näiteks seda, millises kohtumajas on esimehe kohalolek juhtimise seisukohalt kõige olulisem.

Lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „sama“. Muudatus on seotud kohtute ühendamisega.

KSi § 20 lõiked 11–15

Lõige 11

Seadust täiendatakse nii, et kui Halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib

kohtunike arv Halduskohtus olla suurem KSi §-s 19 lõikes 1 nimetatud arvust. Kehtiv seadus

ei näe ette võimalust, et kohtunike arv Halduskohtus võib ajutiselt olla suurem. Muudatus loob

erandi, mis võimaldab Halduskohtus ületada ajutiselt 26 kohtuniku ülempiiri sel juhul, kui

Halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik Maakohtust või Ringkonnakohtust.

Lõiked 12–15

Seadust täiendatakse Halduskohtu aseesimehe institutsiooniga. Muudatus on seotud

halduskohtute ühendamisega üheks Halduskohtuks.

Erinevalt Maakohtust ei ole Halduskohtus spetsialiseerumise tagamiseks vaja luua osakondi ja

nimetada osakonnajuhatajaid. Sellisel juhul puudub struktuur, mis toetaks esimeest

töökorralduslike otsuste tegemisel.

Haldusasjades on kehtivate tööjaotusplaanidega valdkondliku asjade jagamisega saavutatud

üldjoontes optimaalne tasakaal olemasoleva kohtunikkonna ja haldusasjade arvu vahel.

Vajaduse korral on mõeldav koormuse ühtlustamiseks kinnipeetavate asjade üleriigiline

jagamine. Küll aga ei oleks soovitatav kinnipeetavate asjade lahendamiseks halduskohtus eraldi

osakonda luua. Kõrgelt kvalifitseeritud kohtunik keskenduks üksnes kinnipeetavaid

puudutavate vaidluste lahendamisele, mille tulemusena kaotaks ta kvalifikatsiooni

haldusõiguse teistes valdkondades. Tegemist on selliste vaidlustega, millega on hea eeskätt

tasakaalustada kõigi halduskohtunike ala- ja ülekoormust.72

Aseesimehe ametikoha loomine Halduskohtus on vajalik, et tagada kohtujuhile sisuline tugi

töökorralduslike ülesannete täitmisel olukorras, kus ei moodustata osakondi ega

osakonnajuhatajaid. Muudatus aitab kaasa juhtimise kollegiaalsusele ning toetab kohtu

eestseisuse kui uue juhtimisorgani toimimist. Võimalus vähendada aseesimehe koormust

õigusemõistmisel loob paindlikkuse juhtimisülesannete täitmiseks.

KSi § 22 lõiked 2–4, 6 ja 7

KSi § 22 muutmine on seotud ringkonnakohtute ühendamisega ja kohtuhalduse üleminekuga.

Lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks, kuna need reguleerivad ringkonnakohtute jagunemist ja

tööpiirkonda, mistõttu ei ole need sätted kohtute ühendamise tulemusena enam vajalikud.

Lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ringkonnakohtu kohtumajad asuvad Tallinnas

ja Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab KHAN.“ Kehtiva seaduse järgi on Eestis

kaks eraldiseisvat ringkonnakohut – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus,

kummalgi oma tööpiirkond. Muudatusega liidetakse need üheks Ringkonnakohtuks, mille

72 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 34.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf

tööpiirkond on kogu Eesti, ning selle kohtumajad asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtumajade

täpsed asukohad määrab KHAN.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada kohtusüsteemi struktuuri ja juhtimist, tuues

ringkonnakohtud ühe juhtimise alla. Samas säilitatakse kohtupidamise geograafiline

kättesaadavus, kuna kohtumajad jäävad alles mõlemas senises asukohas, Tallinnas ja Tartus.

See tagab, et menetlusosalised saavad kohtusse pöörduda neile lähimas kohtumajas.

Muudatus loob ühe juhtimisstruktuuri, kuid säilitab olemasoleva kohtute paiknemise, väldib

tarbetuid sõidukulusid ja tagab õigusemõistmise jätkuva kättesaadavuse kogu riigis.

Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja

halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“ .

Lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt Maa- ja

Halduskohtuga (§ 9 lg 4, § 18 lg 4).

Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtutes

KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab halduskohtu

struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu kodukorras (KS § 362

ja § 42 lg 1). Kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kinnitatakse kollegiaalselt kodukorra

kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. Selline lahendus koondab kõik kohtu

sisemist korraldust puudutavad küsimused ühesse regulatsiooni ning tagab selgema ja

ühtlasema korra.

KSi § 23 KSi § 23 tekst muudetakse. Muudatuse kohaselt on Ringkonnakohtus kuni 46 kohtunikku.

Ringkonnakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab KHAN, arvestades

korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse

ning kuulates ära Ringkonnakohtu esimehe arvamuse. Kehtivas seaduses ei ole kohtunike arv

määratud, vaid selle määrab valdkonna eest vastutav minister, tuginedes küll kohtu esimehe

ettepanekule, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega.

Seadust muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja

19). Muudatuse tulemusel määratakse ringkonnakohtu kohtunike arv on seadusega.

Muudatusega luuakse ühtne Ringkonnakohtu struktuur, milles senised kahe ringkonnakohtu

organisatsioonid ühendatakse üheks kohtuks. Selle tulemusel täpsustatakse ka otsustusõigust

kohtunike arvu ja jaotuse määramisel.

Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu

haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 46 kohtunikku“ vastab praegusele kahe

ringkonnakohtu koguarvule, kuid jätab võimaluse täita ametikohti paindlikult tegeliku vajaduse

ja töökoormuse järgi. Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss,

mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et

see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.

Kohtunike arvuline jaotus kohtumajade vahel määratakse KAHNi otsusega. KHANi rolliks

jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine kohtumajade vahel, mis on pigem halduslik ja

töökorralduslik küsimus ning mille lahendamine on otstarbekas anda kohtusüsteemi

enesekorraldusliku organi pädevusse.

Nõukogu pädevusse jäämine tagab, et otsus kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse

süsteemselt, arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning halduslikku ja arengu vajadust.

Kohtunikukonkursi kuulutab edaspidi välja KHAN koostöös kohtu esimehega, st kuigi KHAN

on pädev konkurssi välja kuulutama (varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on

väljakuulutamise eeldus kohtu esimehe arvamus, millisesse kohtumajja konkurss välja

kuulutatakse (KS § 53 lg 31).

Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuksjustiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“.

KSi § 231

Seadust täiendatakse §-ga 231. Muudatusega reguleeritakse Ringkonnakohtu kohtuniku alaline

teenistuskoht.

Muudatuse eesmärk on kehtestada Ringkonnakohtule kohtunike alalise teenistuskoha

määramise kord. Pärast kahe ringkonnakohtu ühendamist on vaja määrata, millises kohtumajas

on kohtuniku alaline teenistuskoht. Samuti tagatakse, et kohtunikule hüvitatakse sõidu- ja

majutuskulud, kui ta arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht.

Kehtiva seaduse kohaselt on Eestis kaks ringkonnakohut – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu

Ringkonnakohus. Kuna need olid eraldiseisvad kohtud, ei olnud vaja eraldi reguleerida

kohtunike alalisi teenistuskohti. Kohtute ühendamise tulemusel tekib üks Ringkonnakohus,

mille kohtumajad asuvad Tallinnas ja Tartus. Ühe kohtu puhul on vajalik täpsustada, kuidas

määratakse kohtunike teenistuskohad ja töökohtade vahel liikumine.

Muudatuse kohaselt on Ringkonnakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht kohtumajas, kuhu

Riigikohtu üldkogu (kohtuniku ametisse nimetamisel) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud.

Ringkonnakohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab KAHN, kes nimetab ta ka ametisse.

Kohtunik peab vajaduse korral olema valmis arutama asju ka kohtumajas, mis ei ole tema

alaline teenistuskoht, et tagada paindlik töökorraldus ja töökoormuse tasakaal mõlemas

kohtumajas. Sellisel juhul hüvitatakse kohtunikule sõidu-, majutus- ja muud lähetuskulud

avaliku teenistuse seaduse alusel.

Muudatus loob selge raamistiku uuele Ringkonnakohtule, tagades nii kohtunike teenistuskoha

määramise korra kui ka kulude hüvitamise põhimõtted.

KSi § 24 lõiked 31, 32, 33, 4, 5

KSi § 24 muudatused on seotud ringkonnakohtute ühendamisega üheks Ringkonnakohtuks.

Lõikest 31 jäetakse välja tekstiosa „Tallinna“. Kehtiva seaduse kohaselt Tallinna

Ringkonnakohtu esimees annab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku

kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks

Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist.

Tallinna ja Tartu Ringkonnakohtu ühendamisega üheks Ringkonnakohtuks tuleb teha täpsustus

§ 24 lõikes 31. Muudatuse tulemusena annab vastava nõusoleku Ringkonnakohtu esimees.

Lõiked 32 ja 33 muudetakse. Kehtiva seaduse kohaselt otsustavad ringkonnakohtute esimehed

kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise seaduse §-s 451 sätestatud korras ning

maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise §-

s 452 sätestatud korras. Ringkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristide osalemist

kohtunike järelkasvu kavas.

Muudatus on seotud Ringkonnakohtute ühendamisega ja KSi § 451 kehtetuks tunnistamisega.

Edaspidi on üks Ringkonnakohtu esimees, kes otsustab Maakohtu ja Ringkonnakohtu

kohtuniku Halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise. Samuti korraldab kahe ringkonnakohtu

esimehe asemel üks Ringkonnakohtu esimees kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu

kavas.

Lõike 4 muudatuse tulemusel võib Ringkonnakohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada

valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Samuti kuulab lõike 5 muudatuse tulemusel

Ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on

süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu arvamuse ära valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHAN.

KSi § 241 lõige 2

Lõige 2 muudetakse. Muudatuse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumite

vahel Ringkonnakohtu eestseisus. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse

kolleegiumite vahel ringkonnakohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.

Muudatused on seotud Tallinna ja Tartu Ringkonnakohtute ühendamisega ning

Ringkonnakohtus eestseisuse moodustamisega. Edaspidi otsustab kohtunike arvulise jaotuse

kolleegiumite vahel Ringkonnakohtu eestseisus. Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad

kolleegiumi esimehed ja kohtu esimees. Eestseisus kinnitab kohtu tööjaotusplaani, kodukorra,

kooseisu ja struktuuri. See tagab kollegiaalse ja läbipaistva juhtimisotsuse, arvestades töömahtu

ja menetluste eripära eri valdkondades.

Muudatus on vajalik, kuna kohtute ühendamise tulemusel suureneb juhtimisvajadus ning kohtu

üldkogu ei ole enam igapäevase töökorralduse otsustamiseks praktiline ega tõhus. Eestseisus

võimaldab operatiivset ja sisulist juhtimist, kus otsused sünnivad mitme liikme arutelul, mitte

üksnes esimehe tasandil. See toetab juhtimise läbipaistvust, kaasatust ja paindlikkust uues

struktuuris.

KSi § 242 lõike 2 punkt 4 ja § 28 lõige 6

KSi § 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 ja § 28 täiendatakse lõikega 6.

Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatusega sätestatakse, et Ringkonnakohtu kolleegiumi

esimees korraldab tagasiside andmise Maa- või Halduskohtu kohtuniku tööle ja Riigikohtu

kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise Ringkonnakohtu kohtuniku tööle.

Muudatuse eesmärk on anda kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele seaduslik alus

madalama astme kohtuniku tööle üldistatud tagasiside andmise korraldamiseks. Kuna teave

madalama astme kohtuniku töö kvaliteedi kohta on eeskätt selle kohtuniku lahendite peale

esitatud edasikaebusi menetleval kohtul, siis on põhjendatud, et kohtuniku tööle antav

üldistatud ja suunav tagasiside tuleks kõrgema astme kohtult. Kuigi kehtiv seadus võimaldab

kohtu esimehel teatud ulatuses anda kohtunikule menetluseks juhiseid ja seega teatud määral

teise kohtuniku menetluse juhtimisse sekkuda (KS § 45), siis võrreldes kohtu esimehega on

kõrgema astme kohtu korral tegemist neutraalsema osapoolega. Edaspidi on Riigikohtu ja

Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne kohtunikule tagasiside andmist korraldada,

tehes seda ise või delegeerides tagasiside andmise kolleegiumi liikmetele.

KSi § 34 lõiked 3 ja 31 Lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja

juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna

eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel

kehtestab minister selle kooskõlastatult KHANiga (lõige 31).

KSi § 36 punktid 1 ja 2

Muudatused on seotud samaliigiliste kohtute ühendamisega ja eestseisuse moodustamisega.

Punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani

kohtu üldkogu. Muudatuse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani kohtu eestseisus, mille

liikmed valib osaliselt üldkogu (lisatav punkt 11).

Muudatusega moodustatakse Maakohus 164 kohtunikuga, Halduskohus 26 kohtunikuga ja

Ringkonnakohus 46 kohtunikuga. Sellises mahus ei ole kohtu üldkogu enam praktiline ega

tõhus igapäevase töökorralduse otsustamiseks, eeskätt tööjaotusplaani kinnitamiseks.

Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine eeldab detailset ülevaadet struktuuriüksustest,

kohtunike spetsialiseerumisest ja töökoormusest ning operatiivset reageerimist muudatustele

(ajutised asendused, töökoormuse kõikumised, uute menetlusgruppide lisandumine).

Seetõttu antakse tööjaotusplaani kinnitamise pädevus üldkogult üle kohtu eestseisusele.

Eestseisus on väiksemaarvuline ja juhtimisvõimeline organ, kuhu kuuluvad kohtu esimees,

aseesimees (Halduskohtus), kolleegiumite esimehed, osakondade juhatajad ja kohtunike

üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Tagatud on ühtaegu nii juhtimis- kui ka

kohtunikkonna esindatus. Eestseisuse töökorraldus on selge: selle kutsub kokku kohtu esimees

ning vähemalt kahe liikme taotlusel tuleb eestseisus kokku kutsuda, mis maandab riski, et

otsustamine jääb venima.

Erinevalt Maa- ja Halduskohtust ei ole Ringkonnakohtu eestseisuses üldkogu valitud liiget, sest

kolleegiumite esimehed on juba kohtunike endi valitud. Seetõttu on kohtunikkonna esindatus

eestseisuses tagatud kolleegiumite esindajatega, ilma et oleks vaja eraldi üldkogu valitud liiget.

Selline lahendus ühtlustab juhtimismudeli eri kohtuastmetes ning loob läbipaistva süsteemi, kus

igapäevase töökorralduse otsustab eestseisus, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja

kohtunike koosseisudest. Muudatus suurendab töökorralduse tõhusust ja paindlikkust, tagab

kohtunikkonna esindatuse eestseisuse tasandil, arvestades eri kohtuastmete struktuurilist

eripära, loob õigusliku selguse ja vähendab töökoormust, jättes üldkogule strateegilisema rolli

(näiteks eestseisuse liikme valimine, põhimõtteliste otsuste arutamine).

Punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse

nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHANile. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine ja

vabastamine on edaspidi KHANi pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus esitada

valdkonna eest vastutava ministri asemel KHANile.

KSi §-d 361 ja 362

Muudatused on seotud kohtute ühendamise ja eestseisuse moodustamisega.

Seadusesse §-de 361 ja 362 lisamisega nähakse I ja II astme kohtutesse ette uus juhtimisorgan,

kohtu eestseisus. Selle eesmärk on võtta üle osaliselt kohtu üldkogu ja kohtu esimehe pädevus,

teisalt aga olla püsivalt ja vajaduse korral operatiivselt olemas kohtu esimeest toetava nõustava

ja abistava koguna. Kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, Maakohtus osakondade

juhatajad, Halduskohtus aseesimees ja Ringkonnakohtus kolleegiumite esimehed. I astme

kohtutes lisaks kohtunike poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Eestseisuse töö tagamine ja

korraldamine on kohtu esimehe ülesanne, kuid vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel tuleb

eestseisus kokku kutsuda.

Eestseisuse koosseis on kujundatud nii, et see tagaks tasakaalu juhtimise ja esindatuse vahel.

Maakohtu eestseisusesse kuulub seitse liiget: kohtu esimees, nelja osakonna juhatajad

(tsiviilasjade üldosakonna, perekonna- ja eestkoste asjade, maksejõuetus-e ja ühinguõiguse

ning süüteoasjade osakondade juhatajad) ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kaks

liiget.

Halduskohtu eestseisusesse kuulub kolm liiget: kohtu esimees, aseesimees ning kohtu üldkogu

valitud liige.

Ringkonnakohtu eestseisusesse kuulub neli liiget: kohtu esimees ja kolme kolleegiumi

esimehed. Ringkonnakohtus ei ole üldkogu poolt valitud liiget, kuna kolleegiumite esimehed

on juba kohtunike endi poolt valitud ning seeläbi on kohtunikkonna esindatus eestseisuses

tagatud.

Kohtu eestseisuse loomise eesmärk on tagada kohtute töökorralduse ja juhtimise tõhusus pärast

maakohtute ühendamist. Ühe Maakohtu, Halduskohtu ja Ringkonnakohtu puhul ei ole

kohtunike üldkogu enam praktiline ega paindlik otsustusorgan igapäevaste töökorralduslike

küsimuste, eelkõige tööjaotusplaani otsustamiseks. Selleks, et säilitada juhtimise tõhusus ja

kohtunikkonna esindatus, nähakse ette kohtu eestseisuse institutsioon.

Eestseisus on kollegiaalne juhtimisüksus, mis ühendab kohtu juhtimisfunktsiooni ja kohtunike

enesekorraldusliku esindatuse. Eestseisuse kaudu osalevad kohtunikud otseselt kohtu

töökorralduse ja juhtimise kujundamises, samas kui kohtu esimees tagab selle töö praktilise

elluviimise. Selline lahendus tasakaalustab juhtimisvajaduse ja kohtunike sõltumatuse

põhimõtted ning loob läbipaistva ja kaasava juhtimismudeli.

Kohtu eestseisusele antakse pädevus, mis seni kuulus nii kohtu üldkogule kui ka kohtu

esimehele. Üldkogult liigub eestseisuse pädevusse kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, mis

senises korras otsustati iga kohtu üldkogul. Ühe kohtu ja suure kohtunike arvu tingimustes ei

ole üldkogu enam praktiline ega tõhus otsustusfoorum sellise iseloomuga küsimuste

arutamiseks. Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine nõuab detailset ülevaadet kohtu

töökoormusest ning võimalust otsustada kiiresti – see eeldab väiksemat, juhtimispädevusega

kollektiivset organit.

Eestseisuse pädevusse kuulub kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, kohtu kodukorra

kehtestamine ning teiste seadusest või kohtu kodukorrast tulenevate ülesannete täitmine.

Kohtunike spetsialiseerumise paremaks tagamiseks võib kohtu eestseisus otsustada, et

osakonna siseselt moodustatakse menetlusgrupid. Menetlusgruppi kuulub vähemalt kolm

kohtunikku, kusjuures kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi Maakohtu

eestseisus otsustab ka kohtunike jaotuse osakondade vahel ning vajaduse korral nende

üleviimise. Seeläbi koondub eestseisuse kätte kohtu sisemise töökorralduse ja

spetsialiseerumise põhimõtete kujundamine.

Kohtu esimehelt liigub eestseisusele kohtu struktuuri, koosseisu ja kodukorra kinnitamise

pädevus, samuti kohtuniku teise osakonda viimine. Need küsimused puudutavad otseselt

kohtunike töötingimusi, töökorraldust ja vastutuse jaotust ning on seetõttu enesekorralduslikud.

Otsustuse viimine kollegiaalsele tasandile tugevdab kohtunike osalust kohtu juhtimises,

vähendab otsustuskoormuse koondumist ühe isiku kätte ning suurendab juhtimise läbipaistvust

ja legitiimsust.

Eestseisuse töökorralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees. Eestseisus tuleb kokku kutsuda

vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel, mis tagab kohtunike võimaluse algatada arutelusid

ja otsustusprotsesse.

Kokkuvõttes on eestseisus kohtu sisemise juhtimise ja enesekorralduse keskne mehhanism,

mille kaudu tagatakse kohtute töökorralduse paindlikkus, otsustusprotsessi läbipaistvus ja

kohtunike kaasatus juhtimisse. Muudatus tugevdab kohtusüsteemi terviklikkust, viies

otsustamise isikukeskselt kollegiaalse juhtimistasandi alla.

KSi § 37 lõiked 1 ja 12, lõike 2 punkt 32 , lõike 2 punkt 41 , lõiked 4 ja 41

KSi § 37 muudatusega korrigeeritakse oluliselt tööjaotusplaaniga seotut, mille alusel jagatakse

kohtunike vahel kohtuasju. Kohtute ühendamisel muutub tööjaotusplaani tähendus senises veel

olulisemaks, kuna eriti Maakohtu vaates tuleb leida sobivad kriteeriumid, millise asja arutamine

millise kohtuniku poolt millises kohtumajas on asjaolude järgi mõistlik, arvestades nii

kohtuasja geograafilist lähedust, kohtu ja menetlusosaliste huve kui ka suulise istungi või

kohapealse ärakuulamise või paikvaatluse vajalikkust. Olulise muudatusena kinnitab

tööjaotusplaani kohtu eestseisus.

Lõige 1. Muudatuse kohaselt nähakse maakohtunike kuulumine osakonda ette tööjaotusplaanis.

Kehtiva seaduse järgi nähakse tööjaotusplaanis ette kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme

kohtutes, st määratakse kindlaks, millised kohtunikud milliseid asju menetlevad.

Muudatusega täpsustatakse, et tööjaotusplaanis määratakse lisaks ka kohtunike kuulumine

osakonda, et tagada selgus kohtunike spetsialiseerumisest ja struktuuri jaotusest Maakohtus.

See muudatus muudab tööjaotusplaani sisulisemaks ja peegeldab uue kohtu struktuuri

ülesehitust.

Lõike 11 muudatuse kohaselt võib kohtu esimees käskkirjaga vähendada kohtunike

töökoormust kohtuhaldusülesannete täitmise või osalemise tõttu kohtunike omavalitsusorganite

või Vabariigi Valimiskomisjoni töös. Muudatus on vajalik, et luua enam paindlikkust kohtuniku

töökoormuse vähendamisel, kui kohtunik soovib panustada kohtusüsteemi arengusse või

valimiste korrakohasesse toimimisse ka muul viisil kui vaid õigusemõistmine, eeldusel et kohtu

esimees on sellega nõus.

Lõige 12 reguleerib esimese astme kohtuniku töökoormust ametisse astumisel esimesel kuuel

kuul selliselt, et töökoormus on 90%. Lõiget täiendatakse selliselt, et töökoormus ei saa olla

rohkem kui 90%. Muudatus tagab suurema paindlikkuse tegeliku töökoormuse kehtestamisel,

st esimehel on võimalik kehtestada esimesel kuuel kuul ka väiksem töökoormus.

Lõike 2 punkt 32 . Muudatusega lisatakse seadusesse nõue, et asjade jaotamisel tuleb arvestada

vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isikute ärakuulamisi mingis piirkonnas

kohapeal ning vältida kohtu ja menetlusosaliste tarbetut sõitmist ja ajakulu.

Tööjaotusplaanis peab arvestama lisaks koormuse ühtlustamisele ka istungite ja

menetlusosalise ärakuulamise puhul kohtuniku läheduse ja menetlusosaliste ootustega,

vältimaks kohtunike ja menetlusosaliste ebamõistlikku sõitmist asjade lahendamisel.

Istungimenetlus ei ole eesmärk omaette, vaid asjade tõhusa ja avaliku menetlemise vahend,

mille vajalikkust tuleb alati kaaluda. Eesmärk ei ole piirata kohtuistungi pidamist juhtudel, kus

see on vajalik ja põhjendatud, nt tunnistajate ülekuulamiseks, selgitamiskohustuse täitmiseks

või poolte kompromissile suunamiseks. Professionaalsete esindajate osavõtuga korralduslikke

eelistungeid peaks saama üldjuhul teha ka videosilla vahendusel, ilma et kohtuasja lahendamise

kvaliteet kannataks. Kohtuasjade jagamisel tuleb arvestada ka seda, mis liiki asjades on istung

eeldatavasti vajalik. Videosilla vahendusel tehtavate menetlustoimingute ringi tuleks laiendada,

kohtunike kaalutlusvabadust suurendada ning vastavat tehnikat, selle töökindlust ja kvaliteeti

parandada. Isegi kui jätta tehnilised probleemid kõrvale, võib kohtuniku ja menetlusosaliste

vahetu kontakt kohtuistungil olla siiski vajalik – näitena võib tuua tunnistajate küsitlemise, mis

ei pruugi videolahenduse korral vastata õiglase ja sõltumatu õigusemõistmise aluspõhimõtetele.

Lisaks peab arvestama, et isegi kui menetlusnormid ei eelda menetlusosaliste ja kohtuniku

füüsilist viibimist samas asukohas (ka näiteks tunnistajate ülekuulamiseks), võib kohtunik seda

asja kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks vajalikuks pidada.

Lõike 2 punkti 41 muudetakse nii, et kõigile kohtunikele asjade jaotamisel arvestatakse

vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.

Lõike 4 muudatus on tingitud sellest, et tööjaotusplaani kehtestab eestseisus. Seega võib

üldkogu asemel eestseisus muuta tööjaotusplaani.

Lõike 41 muudatuse tulemusel kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused

edaspidi kohtute haldamise nõukoja asemel KHAN ning kohtud lähtuvad tööjaotusplaani

kinnitades kohtute seadusest ja KHANi kehtestatud alustest. Tegemist on tehnilise

muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise

otsustusorganina KHAN, mille ülesanne kohtusüsteemi arendajana ja haldajana peab olema ka

tööplaani aluste kehtestamine, samuti vajalike ressursside jagamine.

Muudatuste rakendamiseks tuleb täiendada Kohtute Infosüsteemis kohtunikule kohtuasjade

jagamise funktsionaalsust. Uus süsteem peab arvestama lisaks kohtuniku spetsialiseerumisele

ja töökoormuse ühtlustamisele ka istungite ja menetlusosaliste ärakuulamise vajadust. Eesmärk

on tagada kohtuniku ja menetlusosaliste võimalikult väike sõiduvajadus ning vältida

ebamõistlikku ajakulu seoses asjade lahendamisega.

KSi § 371 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2

Lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, millega luuakse kohtu esimehele alus võimaldada kohtunikul

töötada osalise töökoormusega, sätestamata osakoormusega töötamisele konkreetset tähtaega.

Avaliku teenistuse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt on ametniku tööaeg 40 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas. Kohtuniku tööaega reguleerib

KSi § 6. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt (KS § 6 lg 1). Kohtunik peab oma

kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.

Kohtunikele ei ole kehtestatud normtööaega, kuigi kohtunikelt ei saa nõuda ka töötamist ilma

mõistliku puhkeajata, sealhulgas pidevat töötamist üle 40 tunni nädalas73. Kohtunik võib

töötada kohtu esimehe loal osalise töökoormusega alla kolmeaastase lapse kasvatamise või

osalise töövõime korral. Kui kohtunik soovib muul põhjusel töötada osalise töökoormusega,

siis saab ta seda teha vaid kuni üks aasta. Nimetatud üheaastast tähtaega võib kohtu esimees

pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra (KS § 371 lg 2). Kohtu

esimees peab kohtuniku sellise soovi iga kord esitama üldkogule arvamuse andmiseks.

Tegemist on kohtu esimehe jaoks mittesiduva arvamusega. Selline ühe aasta kaupa avalduse

läbivaatamine koormab kohtu esimeest ja üldkogul osalevaid kohtunikke. Avaliku teenistuse

seadus ja töölepingu seadus ajalist piirangut osalise koormusega töötamisel ette ei näe.

Muudatuse kohaselt on esimehel õigus võimaldada osalise töökoormusega töötamist ka muul

mõjuval põhjusel, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust. Niisugune

lahendus võimaldab osakoormust mõistlikult ja paindlikult vähendada ka näiteks kohtuniku

tervisemurega, õpingute jätkamisega doktoriõppes, töötamisega rahvusvahelises kohtus või

vanema hooldamisega. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks KSi § 371 lõige 2 ehk kaotatakse

töökoormuse võimaldamisel tähtajaline piirang. Muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest

paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis loob omakorda kohtusüsteemist

nüüdisaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on eluaegne ja kohtuniku ajutise äraoleku

korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda töötamiseks paindlikke võimalusi.

Oluline on silmas pidada, et jääb kehtima senine erisus, et kui KSi § 37 alusel kohtuniku

töökoormust vähendatakse, siis tema palga suurus ei vähene. KSi § 371 alusel kohtuniku

töötamisel osalise töökoormusega väheneb vastavalt ka kohtuniku palk.

KSi § 38 lõige 2, lõike 3 punkt 3 Lõige 2 reguleerib kohtunike täiskogu kokkukutsumist. Kehtiva seaduse kohaselt on

erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus nii valdkonna eest vastutaval ministril kui ka

Riigikohtu esimehel. Kohtuhalduse ülevõtmisel ei peaks ministril enam selleks õigust olema.

Edaspidi on erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus vaid Riigikohtu esimehel, kes on ka

kohtunike täiskogu juhataja.

Lõike 3 punkti 3 muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu edaspidi kohtute haldamise

nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel KHANi kohtunikest liikmed ja

asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise

nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina KHAN, mille kohtunikest liikmete ja

asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike täiskogule kui kõiki Eesti

kohtunikke ühendavale kogule.

KSi § 383 Kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu

esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise või sõjaseisukorra ajal KSi § 41 lõike 1

punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike

arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud

seisukoha (kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise

nõukoja asemel Riigikohtu esimees.

Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda KHANiga. Teiseks

korrigeeritakse sätet selliselt, et kui KHAN ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku

73 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm. 2 (I. Pilving).

tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita KHANi ülesandeid Riigikohtu esimees.

Muudatus on vajalik, et tagada KHANi ülesannete täitmine erakorralise või sõjaseisukorra ajal

olenemata sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle ülesande täitmiseks on

edasilükkamatu vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete ülesannete loetlemine

seaduses, vaid muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik, kui on täidetud kolm

tingimust: 1) erakorraline või sõjaseisukord; 2) KHAN ei saa kokku tulla ja 3) edasilükkamatu

vajadus. Sisu järgi korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja.

KSi § 384 lõige 5

Lõike 5 muudatus on seotud kohtute ühendamise ja kohtu tööpiirkondade kaotamisega.

KSi § 387 KSi § 387 reguleerib kohtu esimehe ametiaja pikendamist. Muudatuse kohaselt on erakorralise

või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri asemel KHANil õigus pikendada

kohtu esimehe ametiaega, kui kohtu esimehe ametiaeg peaks sellel ajal lõppema. Ka edaspidi

on selleks vaja kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekut. Muudatus on vajalik, kuna

esimeeste nimetamine ja järelevalve läheb eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutavalt ministrilt

üle KHANile, mistõttu peab ka esimehe ametiaja pikendamine olema KHANi pädevuses.

KSi § 39 KSi § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted ning eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3.

Kehtiva lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise

nõukoja ning Justiits- ja Digiministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid,

kui see tuleneb seadusest. Tuginedes kohtuhalduse korraldamise valdavale üleandmisele

KHANile, sätestatakse muudatusega lõikes 1 üheselt, et esimese ja teise astme kohtuasutuste

haldamist korraldab KHAN.

Justiits- ja Digiministeeriumi praegu täidetavad ja kohtusüsteemile (vähemalt osaliselt)

üleantavad ülesanded on loetletud alljärgnevas tabelis. Seejuures ei ole nimetatud ülesanded

sellises detailsuses loetletud seaduses, st kohtusüsteemil on võimalik ise neid tegevusi

(ümber)kujundada ja tähtsustada.

Tabel 8. Kohtusüsteemile üleminevad ülesanded.

Ülesanne Selgitus

Otsuste ettevalmistamine Seni ministri antud määruste asemel valmistab otsused ette

KHAN (nt kohtumajade asukohad)

Kohtudirektorite järelevalve Kaob senisel kujul. Uus järelevalve KHT direktori üle.

IT-süsteemide arendused Kohtu kui tellija rolli suurenemine

Personalivaldkonna

koostööpäeva korraldamine

Võrgustik koguneb ca kolm korda aastas arutama

personalivaldkonna arendusvajadust ja -tegevusi.

Tugiteenuste tsentraliseerimise

toetamine

Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimiseks ettevalmistuste

tegemine, selleks aluste loomine, töökorralduse

ühtlustamine.

I ja II astme kohtunike

konkursside korraldus

Vajaduste selgitamine, konkursi ettevalmistamine,

konkursiteate avaldamine (koostöös Riigikohtuga)

I ja II astme kohtute eelarve

koostamine

Eelarve koostab KHT koostöös JDMi ja kohtute esimeestega,

kinnitab KHAN

KHANi istungite korraldus ja

tehniline teenindamine

Senise kohtute haldamise nõukoja teenindamise asemel

(päevakorra ja protokolli koostamine, toimumiskoha valik,

toitlustus jms, vähemalt neli korda aastas) KHANi

teenindamine

Osalemine Euroopa kohtute

nõukogude võrgustiku (ENCJ)

koosolekutel

ENCJ eesmärk on kogemuste vahetamine – kuidas on

kohtusüsteem korraldatud ja see toimib, ettepanekute

tegemine Euroopa Liidu institutsioonidele, riiklikele ja

rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Balti Kohtuhalduse võrgustiku

töös osalemine

Eesti, Läti, Leedu ja Soome kohtute haldamise võrgustiku

töös osalemine ja foorumi korraldamine. Osalevad Balti-

Soome kohtute haldamisega seotud asutused.

Massilisest sisserändest

põhjustatud hädaolukorrale

reageerimise suutlikkuse

toetamine I ja II astme kohtutes

Massilise sisserände hädaolukorraks ettevalmistamine (sh

dokumentide vormide koostamine, töögruppides osalemine,

kriisikohvrite komplekteerimine ja vajaduse korral

uuendamine)

Kahju hüvitamise nõuete

lahendamine

Kohtute tegevusega seotud kaebuste lahendamine (RVastS §

17 lg 1, HKMS § 17 lg 3)

Välisriikide delegatsioonide

võõrustamise korraldamine

Kohtute haldamisega seotud ülesannete tutvustamine

välisriikide delegatsioonidele ja delegatsioonide

võõrustamine, võõrustamise korraldamine, sh päevakava ja

asutustevaheliste külastuste kokkuleppimine

Lõikes 2 sätestatakse, et seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja

Digiministeerium. Sellised ülesanded on näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi kui kohtute

infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded. Lisaks tehakse tehniline muudatus, mille

kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande

anda üle KHANile. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab olulises osas edaspidi KHAN, on sellise

olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise võimaluse jätmine on mõistlik.

Lõikes 3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole kohtunike suhtes

käsu- ega distsiplinaarvõimu ka KHANil.

KSi § 40 KSi § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja töökorraldust, tunnistatakse

kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus kohtuhaldusorgan KHAN. KHANi

koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 401.

KSi § 401 KSi § 401 reguleerib KHANi koosseisu ja töökorraldust. Lõikes 1 sätestatakse KHANi

koosseis. Käesoleval ajal kuuluvad kohtute haldamise nõukotta Riigikohtu esimees, viis

kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget,

Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema nimetatud

riigiprokurör ja õiguskantsler või tema nimetatud esindaja. Muudatuse kohaselt kuuluvad

KHANi Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme

kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat,

õiguskantsler või tema nimetatud esindaja ning justiis- ja digiminister või tema nimetatud

esindaja. Seega võrreldes praeguse kohtute haldamise nõukoja koosseisuga jäetakse KHANi

koosseisust välja riigi peaprokurör või tema nimetatud prokurör ning lisatakse justiits- ja

digiminister või tema esindaja. Kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

KHANi selline koosseis lähtub eesmärgist tagada KHANi võimalikult laiapindne koosseis.

Selle eesmärk on anda otsustele kohtusüsteemivälist vaadet, mille tulemusel saaks KHAN

kohtusüsteemi haldamisel ja arendamisel parimal viisil arvestada ka ühiskonna ja

menetlusosaliste vajadusi ning täiendada nõukogu asjatundlikkust. Ühtlasi tagab kohtuväliste

liikmete osavõtt, et ühelgi kohtul, kohtuastmel ega -harul ei oleks nõukogus juba ette ära

määratud ülekaalu teiste suhtes.

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE)

arvamuse nr 1074 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab

suurem osa75 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema

ametisse nimetatud, lähtudes muu hulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast

mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks

nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete

kaasamine76 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2477

järelduste ja soovituste (osa B-IV) punktis 10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid

tuleb valida läbipaistvate protseduurireeglite alusel. Järelduste ja soovituste punktis 14 on

rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest peaksid olema kohtunike endi valitud liikmed ning

kõik kohtuastmed ja -harud peaksid olema esindatud. Punkti 12 järgi peaks nõukogu juht olema

erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik süsteem.

Arvestades, et üheteistkümneliikmelise KHANi koosseisu kuulub kuus kohtunikku, kellest viis

on kohtunike valitud, kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine, esindatud

on kõik kohtuastmed- ja harud, järgib loodav KHANi koosseis rahvusvaheliselt tunnustatud

soovitusi. Parlamendiliikmete nimetamist KHANi liikmeks on soovitatud võimaluse korral küll

vältida, kuid arvestades võimudevahelise koostöö vajadust, on põhjendatud ka kahe Riigikogu

liikme nimetamine KHANi. Samuti on põhjendatud justiits- ja digiministri nimetamine KHANi

liikmeks, et tagada seos ja koostöö kohtuvõimu ja täitevvõimu vahel ka siis, kui kohtutele on

antud oluliselt rohkem otsustusõigust ja vastutust kohtute haldamisel ja arendamisel. KHANi

sellise koosseisu kiitis heaks kohtute haldamise nõukoda oma 19.-20. septembril 2024 peetud

istungil.

Muudatus on kooskõlas põhiseadusega, täites võimude lahususe põhimõtet praegusest oluliselt

enam. Käesoleval ajal on suur osa kohtusüsteemi puudutavatest otsustest Justiits-ja

Digiministeeriumi käes, st täitevvõim sekkub oluliselt kohtute autonoomiasse. Seega toetab

muudatus võimude lahususe põhimõtte rakendamist.

Lõige 2 reguleerib KHANi liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu kolmeks

aastaks KHANi kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme

kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks

halduskohtunik. Kohtu esimees ei või KHANi kuuluda. Taolised üsnagi detailsed kohtuharude

esindatuse nõuded on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade huvide tasakaal, otsuste

laiapõhjalisus ja kogu kohtusüsteemi võrdne kohtlemine. On oluline silmas pidada, et

kohtunikust KHANi liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab seisma laiemalt

74 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-

arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 75 CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) järgi peaks „enamik“ nõukogu liikmetest olema kohtunikud. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of- the-ccje/1680a47604 (02.07.2024). 76 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu koosseisust vähemalt kolmandiku.

Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for the Judiciary, ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta,

punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in Judicial Governance. ENCJ Report 2015–2016. –

https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx.pdf (02.07.2024). 77 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024).

kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida peab väljendama

KHANi kodukord ja arvestama KHANi valimiskord.

Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka kohtunikest liikmete ametiaja, välja arvatud Riigikohtu

esimehe78 ametiaja, piiramise võimalusi. Kohtute haldamise nõukojale tehti eelnõu koostamise

käigus ettepanek piirata KHANi kohtunikust liikmete volitusi selliselt, et ükski kohtunik ei tohi

olla KHANi liikmeks valitud üle ühe korra järjest. Kuivõrd kohtute haldamise nõukoda ei

toetanud sellise piirangu seadmist, ei piira ka eelnõu ametiaja pikendamist. Seega tuleb

optimaalne tasakaal koosseisu järjepidevuse ja uuenemise vahel leida kohtunike täiskogul

KHANi kohtunikest liikmete valimise teel.

Lõige 3 sätestab KHANi kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt volitused

lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks. Lisaks

lõpevad KHANi kohtunikust liikme volitused ka siis, kui tema kohtuniku volitused on peatunud

seetõttu, et ta on viidud üle § 584 lõike 3 alusel § 584 lõikes 1 nimetatud tööle, st ta on viidud

üle juriidilisele tööle ametiasutusse või suundunud avalik-õiguslikku ülikooli õppejõuks.

Volituste lõppemine on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liige ei saa

esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole selle osa.

Samuti tekiks kohtunikust liikme esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste

lõppemise aluseks ei ole KHANi kohtunikust liikme nimetamine teise kohtu või valdkonna

kohtunikuks. Analoogselt asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus KHANi

kohtunikust liikmed ei vasta KSi § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuetele.

Sellele vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine oleks ebamõistlik

ülereguleerimine. KHANi kohtunikust liige peab esindama kogu kohtusüsteemi huve ning

arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm aastat, on vähetõenäoline, et

üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade vahel takistab KHANi

tasakaalukat ja tõhusat toimimist.

Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. KHANi kohtunikust liikme äraolekul asendab teda

kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendusliikmed valitakse täiskogul samal ajal

kohtunikest põhiliikmetega. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab KHAN. Kuivõrd kõikide

kohtuharude esindatuse tagamine KHANis on oluline, kaaluti eelnõu väljatöötamise käigus

lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud. Siiski leiti arutelude tulemusel,

et viidatud nõuete kohustuslikkus võib vahel takistada asendusliikmete efektiivset valimist ning

peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib tekkida olukord, kus

põhiliikme väljalangemisel asendab põhiliiget asendusliikmena kohtunik, kelle valdkonnast on

juba teine KHANi põhiliige olemas. Kuivõrd aga asendusliikme volitused kehtivad sama kaua

kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei takista nimetatud tõik

tõenäoliselt KHANi efektiivset toimimist. Võrreldes senise praktikaga, kus asendusliikmetel on

kohtute haldamise nõukojas sõnaõigus, leiti eelnõu koostamise raames toimunud aruteludel, et

KHANis sellise õiguse andmine ei ole pigem põhjendatud. Lõpliku otsuse ja täpsemad

tingimused, millest asendusliikmete valimisel lähtuda, kehtestab KHAN.

78 Kuivõrd Riigikohtu esimees on KHANi esimeheks ametikoha järgi, on tema ametiaeg juba piiratud KSi § 27 lõikes 1 üheksa aastaga.

Lõige 5 sätestab, et KHANi kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab

kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõu kohaselt on loodav KHAN organ, mis hakkab vastutama

kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle liikmed valitakse.

Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid kandidaatide

ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja

vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema aegsasti enne täiskogu

teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada. Ehk valimiskorra

eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimad kohtute ühiste huvide eest seisjad.

Lõige 6 sätestab, et esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad KHANi töös osaleda

sõnaõigusega. Arvestades, et KHANil on otsustusõigus küsimustes, mis mõjutavad oluliselt

esimese ja teise astme kohtute tööd, peab esimeestele olema sõnaõigus tagatud. Esimeestele

sõnaõiguse andmist toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 19.-20. septembri 2024. aasta

istungil.

Lõikes 7 sätestatakse, et KHANi juhib ja esindab KHANi esimees, kes on Riigikohtu esimees.

Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu esindatuse tagamine

KHANis vajalik, sest KHAN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna.

Seetõttu peaks nõukogu esimeheks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema

väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees.

KHANi esimehe asendamise kord määratakse kindlaks KHANi kodukorras.

Lõike 8 kohaselt on KHAN otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu

võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu kinnitab oma kodukorra.

Lõike 9 kohaselt vähendab KHAN oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud

Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks

vajalikus määras. Selline kord on vajalik, sest kuigi esimehel on õigus kohtunikust liikme

töökoormust ka ise vähendada, ei ole tagatud, et esimees seda siiski teeb. Seetõttu on

põhjendatud KHANile endale ka sellise õiguse andmine. Nõukogu liikmele hüvitatakse

nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud, milleks võivad olla eelkõige transpordi- ja

majutuskulud.

Lõige 10 täpsustab, et KHANi tegevuseks vajalik raha nähakse ette KHT eelarves. Tegemist

on tehnilise täpsustusega, mis on vajalik eelarve koostamise selguse tagamiseks.

KSi § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevust, tunnistatakse kehtetuks, sest

kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena KHAN. KHANi pädevuse

reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411.

KSi § 411

KSi § 411 reguleerib KHANi pädevust.

Lõike 1 kohaselt KHAN:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist. Tegemist on üldise

põhimõttega, millest lähtudes on KHANile antud õigus teha kohtusüsteemi haldamiseks

ja arendamiseks vajalikke otsuseid. Muu hulgas võib see tähendada ka võimalike

vaidluste lahendamist KHT ja kohtu esimeeste vahel struktuuri, personali- ja

eelarvelistes jm küsimustes; kinnitab esimese ja teise astme kohtu arengukava.

Arengukava on tegevuskava, milles määratakse kindlaks kohtute grupi

arengueesmärgid, nende saavutamiseks kavandatavad tegevused ning vajalike

ressursside ja rahastamise põhimõtted;

2) samuti on KHANil võimalik teha kitsamaid valdkondlikke plaane (näiteks personali-,

kommunikatsiooni- või digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide

kinnitamisega kaasneb KHANile ka kohustus kontrollida nende eesmärkide täitmist,

tehes vajaduse korral korrektuure uueks perioodiks;

3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide

eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi. KHANil on õigus

sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi esitada nii Justiits- ja Digiministeeriumile

kui ka teistele ministeeriumitele;

4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, KHT ja kohtu esimeeste koostatud kohtute grupi

eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese

ja teise astme kohtu vahel. Mõeldud on, et KHAN vaatab eelnõu projekti üle, annab

oma kinnitusega sellele heakskiidu, eelarve esitatakse Riigikogu rahanduskomisjonile

ja pärast seaduse jõustumist ja lõpliku eelarve teadasaamist kinnitab KHAN lõpliku

liigendamise esimese ja teise astme kohtu ning KHT vahel;

5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist.

Mõeldud on, et KHAN teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja

raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes

kohtuasutuse eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Arvestuse

pidamise hulka kuulub muu hulgas ka infosüsteemi REIS täitmine;

6) kehtestab Maakohtu ja Halduskohtu kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lg 3, § 18 lg 3)

ning Ringkonnakohtu kohtumajade täpsed asukohad (§ 22 lg 6);

7) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lg 1 ja lg 4 p 2, § 20 lg 1, §

24 lg 1 ja lg 4 p 2) ning teeb tema üle järelevalvet;

8) kehtestab KHT põhimääruse ja struktuuri (§ 412);

9) nimetab ametisse ja vabastab ametist KHT direktori (§ 412);

10) kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted. Mõeldud

on, et KHANi pädevuses on kinnitada näiteks KHT dokumendiplangid, tehnilised

kokkulepped, kohtu esimeeste ja KHT omavahelised töökorralduslikud kokkulepped

jm. Koostööpõhimõtete kinnitamine on oluline, et luua kõigile arusaadav ühtne

käitumisjuhis eelkõige valdkondades, mis võivad kohtu esimeeste ja KHT vahel

jaguneda, näiteks personaliotsuste tegemine. Arvestades, et KHANi pädevuses on nii

töökorralduslike põhimõtete kinnitamine kui ka kohtuasutuste haldamise ja arendamise

suunamine ning koordineerimine, on just KHANi pädevuses lahendada ka võimalikud

erimeelsused KHT ja kohtu esimehe vahel, kui nende omavaheline koostöö tulemust ei

too. Seega on KHTl kohustus osutada teatud, KHANi ette nähtud ja vastava kvaliteediga

teenuseid ning juhul kui ülesannete täitmises ei saavuta KHT ja esimehed konsensust,

on KHTl ja esimeestel võimalus viimases etapis pöörduda erimeelsuste tõttu lõpliku

otsuse saamiseks just KHANi poole;

11) arutab läbi Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lg 3);

12) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute

haldamise seisukohalt olulisi küsimusi.

Lõike 2 kohaselt võib KHAN seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle KHTle. Oluline on rõhutada, et silmas on peetud mis tahes kohtu

ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte KHANi kohtuhaldusülesandeid. Selliseks

ülesandeks võib olla näiteks töötervishoiu tagamisega seotud ülesanded. Seega võimaldab säte

KHANil otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l täitmisele. Ebamõistlik on loetleda

konkreetseid üleantavaid ülesandeid seaduses, kuna see ei ole piisavalt ettenähtav ega taga

süsteemi paindlikkust. Ülesande üleandmisega läheb KHTle üle ka vastutus konkreetse

ülesande täitmise eest.

Lõikes 3 sätestatakse, et KHANi otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse

nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja selgus

avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus kohtusüsteem saab varasemast enam otsustuspädevust.

Teabe avalikustamist on rõhutatud ka rahvusvahelistes soovitustes.

KSi § 412 Seadusesse lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust, struktuuri ja juhtimist.

Lõikes 1 sätestatakse, et KHT on kohtuasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks

vajalike tingimuste loomine ning kohtute ja KHANi teenindamine.

Lõikes 2 sätestatakse KHT põhiülesanded:

1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei,

istungiteenistuse, tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine;

2) kohtute personalijuhtimise ja-arendamise korraldamine;

3) kohtute grupi ja KHT eelarve projekti koostamine;

4) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine;

5) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine;

6) kohtute arhiivitöö korraldamine;

7) KHANi asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine;

8) muude seadustest tulenevate ning KHANi antud ülesannete täitmine.

Seega koonduvad KHTsse kõik õigusemõistmise kui riigi ühe põhifunktsiooni täitmise

toetamiseks vajalikud ülesanded, sealhulgas:

1) seni Justiits- ja Digiministeeriumi täidetud ja muudatusega kohtusüsteemile üleantavad

ülesanded, mida ei anta üle KHANile (näiteks KHANi sisuline ja tehniline teenindamine);

2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks kohtuametnike koolitus,

tõlke- ja arhiiviteenus);

3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) haldusülesanded.

Kohtusüsteemil on juba praegu arvestatav kogemus tugiteenuste konsolideerimisest. Esimese

ja teise astme kohtud on juba varem konsolideerinud arhiivi-, tõlke- ja infotelefoniteenused,

personaliteenistuse ning 2025. aasta jooksul luuakse kohtute turvateenistus. KHT loomisel on

eesmärk viia KHTsse üle kõik tugiteenuste osutamisega seotud ameti- ja töökohad. Kuna KHT

peab järjepidevalt ja katkematult toetama kohtuid õigusemõistmise tagamisel, peavad vähemalt

kõigil juhtivatel positsioonidel olema ametnikud. Lisaks on planeeritud KHT koosseisu

teenistuskohad, mida kohtute koosseisudes seni ei olnud, kuid mis on KHT toimimiseks

vajalikud.

Pärast KHT loomist kuuluvad kohtute koosseisu vahetult õigusemõistmisega seotud

teenistuskohad: kohtunikud, kohtujuristid, pressiesindajad. Samuti kuuluvad kohtute koosseisu

kinnistus- ja registriosakonna, maksekäsuosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna

kohtunikuabide ametikohad. KHANil on õigus vajaduse korral muuta KHT struktuuri ning

koostöös kohtute esimeestega täiendada KHT koosseisu uute ametikohtadega või viia

olemasolevaid teenistuskohti üle kohtute koosseisu.

Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jääksid pakkuma Riigi

Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks töötlejaks küll Justiits- ja

Digiministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks tegelikuks tellijaks, kes oleks

kvaliteetne partner nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele. Samuti jääb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste (IKT) korraldamine

Justiits- ja Digiministeeriumi pädevusse. IKT korraldamine on põhjendatud jätta Justiits-ja

Digiministeeriumi pädevusse, et tagada ka edaspidi ühe kvaliteediga süsteem ja vältida

ebamõistlike lisakulutuste tekkimist uute süsteemide loomiseks. Täpsemate haldusülesannete

määramine ja jaotus on otstarbekas jätta KHANi pädevusse, sest KHT teenustega seotud

ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda. Pikemas ajavaates võib teenistusele üle anda

ka kohtunike omavalitsusorganite (näiteks koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon)

teenindamise ja tööga seotud ülesanded, mida praegu täidab Riigikohus.

Lõikes 3 sätestatakse üldine põhimõte, et ülesannete täitmiseks on KHTl õigus saada teistelt

riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustelt asjaomaseid dokumente ja teavet.

Lõikes 4 sätestatakse, et KHT registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus

registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

Lõikes 5 sätestatakse, et KHTd juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist

KHAN. Kuigi kohtutel ja KHTl ei ole õiguslikku, organisatsioonilist ega eelarvelist

alluvussuhet on direktoril kohustus teha tihedat koostööd iga esimese ja teise astme kohtu

esimehega. Koostöö tagamiseks peaksid KHANi koosolekutega sünkroonselt toimuma

kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja direktoril olulisemad

küsimused enne nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja kohtute esimeeste osalemine

KHANi töös sõnaõigusega peavad tagama, et KHT ei kaugene kohtute igapäevastest muredest

ja töötab kohtute jaoks. KHT direktor on kõige olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja

arendamisel. Ta peab tagama, et kohtute tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT

direktori ja kohtute esimeeste koostöö paremaks tagamiseks võib KHAN otsustada jaotada ka

KHT arendusvaldkonnad kohtu esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on

konkreetses valdkonnas (näiteks IT) KHT direktori või valdkonnajuhi peamine koostööpartner.

Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab loomulikult seda, et kohtu esimees esindab

selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid oma kohtuasutuse huve.

Seega on kohtute esimeestel võimalik osaleda KHT töös järgmiselt:

1) KHANi kaudu. KHANi pädevus KHT puhul on sätestatud KSi §-s 41¹. Kohtute esimehed

osalevad KHANi töös sõnaõigusega (KS § 40 lõige 6);

2) KHT töökorraldust ja kohtute ning KHT koostööd reguleerivate dokumentide alusel, mille

on kinnitanud KHAN (KS § 41¹ lg 1). Nende reeglite eesmärk on tagada kohtute esimeeste

osavõtt oluliste KHT tööd puudutavate otsuste (näiteks KHT struktuur, koosseis, eelarve) ja

kohtute ning KHT koostööd puudutavate otsuste (näiteks kohtutele osutatava (tugi)teenuse

maht ja kvaliteet) tegemisel;

3) töökorralduslike kokkulepete alusel. Näiteks eelviidatud võimalus, et iga KHT

arendusvaldkonnale on määratud ka partner kohtutest.

Nõuded direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, mis on vajalikud

teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab KHAN. Eelnõuga luuakse võimalus (KS § 584 lg 1),

et KHT direktor võib olla ka kohtunik, eeldusel et ta vastab KHANi seatud nõuetele ja läbib

edukalt konkursi.

Lõikes 6 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte

rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada

kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor.

Lõikes 7 sätestatakse, et KHT täpsemad funktsioonid, tema juhtimiskorraldus ning

struktuuriüksuste pädevus ja kohtu kantselei kodukord sätestatakse KHT põhimääruses, mille

kehtestab KHAN. Seega koordineerib ja suunab KHT tegevust tervikuna KHAN. KHAN on

KHT kõrgemalseisev organ, st KHAN ei ole juhtorganina KHT osa. Kuigi üldpõhimõttena ei

ole Eesti õigussüsteemis põhiseaduslikel institutsioonidel kõrgemalseisvaid organeid olnud, ei

ole KHT põhiseaduslik institutsioon põhiseaduse mõistes, vaid need ülesanded on antud teiste

seaduste kontekstis.

KSi § 42 lõige 1 KSi § 42 reguleerib kohtu kodukorda.

Kehtiva seaduse kohaselt on kohtu sisemist korraldust reguleeritud mitme eraldiseisva

dokumendiga – eraldi kehtestatakse kohtu kodukord, koosseis, struktuur ja sisekorraeeskiri.

Selline killustatus on tekitanud olukorra, kus kohtu töökorralduse terviklik ülevaade on raskesti

hoomatav ning erinevate dokumentide kooskõla tagamine on halduslikult koormav.

Lõige 1 muudetakse. Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, sisekorraeeskiri ja

töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates

enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Muudatus loob selguse, et kodukord on kohtu töökorralduse

keskne alusdokument, mis koondab kogu sisemise juhtimise ja töökorralduse reguleerimise.

Erinevate dokumentide ühendamine vähendab halduslikku killustatust ja dubleerimist,

lihtsustab muudatuste tegemist ning tagab parema õigusliku selguse ja läbipaistvuse kohtu

sisekorra normides. See võimaldab ka KHANl ning KHTl ülevaatlikult jälgida kohtute

töökorralduse põhimõtteid.

Muudatuse järgi kehtestab kodukorra kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu

arvamuse. See tagab, et kodukord kujundatakse kollegiaalselt ja kohtunikkonna osalusel, kuid

otsus tehakse operatiivselt ja juhtimispädevusega tasandil.

Kehtiva seaduse järgi kehtestab maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ning maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra valdkonna eest vastutav minister. Selline kord

on kujunenud aastakümnete jooksul, kui kohtute tugitegevuste korraldus oli ministeeriumi

otsese haldusalaga tihedamalt seotud. Samas on aga mitmed neist sätetest puudutanud mitte

niivõrd menetluskorraldust, vaid kohtute töökorraldust ja asjaajamist, mis kuulub kohtuhalduse

pädevusse.

Kantselei töökorraldust ja kohtu asjaajamise põhimõtteid reguleerivad sätted (kantselei

kodukord) viiakse KHT põhimäärusesse, mille kehtestab KHAN.

See muudatus lähtub põhimõttest, et kohtute tugistruktuuride, sh kantselei töökorraldus on osa

kohtuhalduse ülesannetest ning nende ühest korraldamist peab tagama kohtusüsteemisisene

juhtorgan, mitte täitevvõimu minister. Samas jääb registri- ja kinnistusosakonna

menetlusnormide kehtestamine ministri pädevusse, sest need on osa riiklikest registriteenustest

ja toimuvad väljaspool kohtulikku enesekorraldust.

Muudatus loob selge piiri kohtumenetluse ja kohtuhalduse vahel: minister reguleerib

menetluslike registritoiminguid, kohtute haldusorganid reguleerivad kohtu tugiteenuste ja

asjaajamise korraldust. See tagab nii kohtute sõltumatuse kui ka haldusliku ühtsuse

kohtusüsteemi sees, vähendades dubleerimist ja normatiivset ebaselgust.

Kokkuvõttes korrastab muudatus kohtute ja täitevvõimu vahelist pädevusjaotust, tugevdades

kohtuhalduse iseseisvust ning tagades ühed ja selged põhimõtted kohtute tugistruktuuride töö

korraldamiseks KHT põhimääruse kaudu.

Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 08.02.2018 määrus nr 7 „Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Muudatuse alusel tehakse asjakohased

täpsustused kriminaalmenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja

väärteomenetluse seadustikku. Kehtetuks ei tunnistata 19.12.2012 määrust nr 60 „Kohtu

registriosakonna kodukord“ ja 30.06.2010 määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“,

vaid neid muudetakse, jättes välja osakondade töökorraldust käsitlevad sätted, mida reguleerib

tulevikus KHANi põhimäärus. Nende määruste volitusnormid tulenevad teistest seadustest ning

muudatuse tulemusel reguleerivad ministri määrused edaspidi kohturegistrite pidamist, mitte

enam osakondade töökorraldust. Selle põhjal korrastatakse ka määruste pealkirjad.

KSi § 42 lõiked 2 ja 21

Lõike 2 muudatus on seotud Halduskohtu aseesimehe ametikoha loomisega. Lõike 2 loetelu

täiendatakse tekstiosaga „aseesimehe“.

Lõige 21 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv säte, mille kohaselt nähakse kohtu kantselei

kodukorras ette kohtuteenistujate ülesanded, asjaajamise kord ja muu töökorraldus,

tunnistatakse kehtetuks, kuna need kehtestatakse KHANi kehtestatava KHT põhimäärusega.

Kohtute tugitegevuste ja asjaajamise korraldus kuulub kohtuhalduse pädevusse, mistõttu on

põhjendatud, et neid küsimusi reguleerib kohtusüsteemi organ, mitte täitevvõimu minister.

KSi § 421

Seadusesse lisatakse kohtu arengukava mõiste, eesmärk, koostamise alused ja kehtivus.

Lõike 1 kohaselt on kohtu arengukava strateegiline dokument, milles määratakse konkreetse

kohtute grupi (näiteks esimese astme kohtu või ringkonnakohtu) arengueesmärgid, nende

saavutamiseks vajalikud tegevused ning ressursside ja rahastamise põhimõtted. Arengukava

koostamine võimaldab siduda kohtute arendustegevuse ühtseks tervikuks, tagades

kohtusüsteemi stabiilse ja sihipärase arengu.

Lõike 2 kohaselt peab kohtu arengukava olema kooskõlas Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise

arengustrateegiaga. See tagab, et kohtute arengusuunad toetavad riigi üldisi strateegilisi

eesmärke, näiteks õigusriigi tugevdamist, kvaliteetsete avalike teenuste tagamist ja digiarengu

edendamist.

Lõike 3 kohaselt kehtestatakse kohtu arengukava vähemalt neljaks aastaks. Selline periood

võimaldab tagada arengueesmärkide elluviimiseks vajaliku järjepidevuse, samas võimaldades

kava perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada muutunud vajaduste või olude põhjal.

Kohtu arengukava kinnitab KHAN (KS § 411 lg 1 p 1 ), kelle pädevusse kuulub kohtute

arendustegevuse suunamine ja koordineerimine. Sellega tagatakse, et arengukava vastab

kohtusüsteemi üldistele strateegilistele eesmärkidele ning kajastab kohtute vajadusi tervikuna.

KSi § 43 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõuga muudetakse normi reguleerimiseset ning

kohtu eelarvet käsitletakse seadusesse lisatavas §-s 431.

KSi § 431 KSi § 431 reguleerib kohtu eelarvet. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et kohtute grupi

eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.

Riigieelarve vaates liiguvad kohtud keskvalitsuse allsektoris riigiasutuste jaotusest

põhiseaduslike institutsioonide jaotusesse (RES § 2 lg 2). Põhiseaduslikele institutsioonidele ja

nende haldusala asutustele kohaldatakse RESi vaates ministeeriumi, ministeeriumi

valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti (RES § 3 lg 2).

Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid grupina esimese ja teise astme

kohtutele ning KHTle. Seega koosneb kohtute grupi eelarve nii kohtute kui ka KHT eelarvest,

milles ette nähtud raha jaotatakse KHANi otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel. Seega KHAN

kehtestab liigenduse neljale kohtuasutusele (kolm kohut ja KHT) ja iga asutus kehtestab oma

alaliigenduse ise ja korraldab selle alusel oma asutuse tööd. Tegemist on praegu kehtiva

süsteemiga, kus kohtute grupieelarve (8 eraldiseisvat kohut) kinnitab Justiits- ja

Digiministeerium ning iga kohus kehtestab vajaliku alaliigenduse oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Muudatuse tulemusel Riigikogu tasandil kohtute eelarvet

administratiivselt kohtuasutuste vahel ei liigendata, vaid seda teeb kohtusüsteem ise, st KHAN,

kes liigendab grupieelarve kolme kohtu ja KHT vahel. KHANil endal eraldiseisvat eelarvet ei

ole, KHANi teenindamine tagatakse KHT eelarvest.

Lõige 2 selgitab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Kehtivas seaduses ei ole eelarve

koostamise protsess eraldi välja toodud, sest I ja II astme kohtute puhul tegi seda täitevvõim

ning see on täitevvõimu käsitlevates normides. Kuna riigieelarve vaates liigub kogu

kohtusüsteem, st lisaks Riigikohtule ka ülejäänud kohtuasutused, põhiseaduslike

institutsioonide alla, on arusaadavuse huvides see mõistlik ja vajalik riigieelarvesse puutuv

kohtute seaduses reguleerida. Praegu koostatakse eelarvet selliselt, et Justiits- ja

Digiministeerium kogub esimese ja teise astme kohtust sisendid ning jagab eelarve kohtute

vahel laiali. Kohtud ei ole kaasatud eelarve läbirääkimistesse Vabariigi Valitsuses (v.a kohtute

haldamise nõukoda arvamuse esitamisega). Seega on esimese ja teise astme kohtutel võimalus

ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta vähene ning sõltutakse oluliselt täitevvõimust.

Arvestades, et tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga, ei ole selline lahendus mõistlik. On

oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub eesmärgipäraselt

juhituks. Muudatuse tulemusel ei saa täitevvõim sekkuda kohtute eelarve kujundamisse ning

kohtud saavad kujundada eelarvet ise süsteemisiseselt ja arvestades endale seatud eesmärke.

Kohtud saavad ise oma eelarvevajadusi Riigikogu rahanduskomisjonis põhjendada ning

kõikide kohtuastmete eelarve ühetaoline menetlemine tagab ka kohtusüsteemi eelarve

läbipaistvuse.

Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette KHT direktor koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumi ja kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks KHANile. Seega esinevad

kohtud ja KHT eelarve koostamisel ühes grupis ja eelarve jaotab laiali KHAN.

Kohtute grupi eelarve eelnõu koostamine on kohtute nõukogu pädevuses, kuid lisaks kohtutele

osaleb selle ettevalmistamises eksperdina (mitte otsustajana) ka Justiits- ja Digiministeerium.

Selline osalemine aitab kohtusüsteemil arvestada õigusloome ja IT arenguga ja tagab valdkonna

eest vastutava ministri informeerituse.

Senised esimese ja teise astme kohtute eelarved jaotatakse kohtute ja KHT vahel ümber.

Üleviidavate koosseisuliste teenistuskohtade tööjõukulud vastavad teenistuskohtade aastasele

palgafondile koos tööjõumaksudega. Üleviidavate teenistuskohtadega seotud majandamiskulud

määratakse kohtute majandamiskuludest (näiteks lähetus- ja koolituskulud, tervisekulud ja

-hüvitised) proportsionaalselt kohtu koosseisuliste teenistuskohtade arvule. Lisaks

teenistuskohtadega seotud majandamiskuludele tõstetakse kohtute eelarvetest ümber KHT

eelarvesse ka need majandamiskulud, mis on seotud teenustega, mida KHT osutab kohtutele:

1) ametiautodega seotud kulud;

2) bürootarvete, paberi jms töövahendite kulud;

3) trükiste ja õigusalaste veebikeskkondade kulud;

4) sidekulud;

5) muud tegevuskulud.

Kohtute eelarvetes on:

1) kohtunike tööjõukulud;

2) kohtujuristide ja kohtunikuabide tööjõukulud;

3) kohtu esimeeste abide tööjõukulud;

4) pressiesindajate tööjõukulud;

5) maakohtu eelarves on eestkoste järelevalve osakonna ametnike tööjõukulud.

KHT eelarves on kõigi muude koosseisuliste teenistuskohtade tööjõukulud. Kohtute senised

majandamiskulud on kohtute ja KHT vahel jagatud proportsionaalselt ametikohtade arvule. See

on näitlik jaotus. Kohtuhoonetega seotud kinnisvarakulud, menetluses osalevate kolmandate

isikute kulud ning postikulud on kohtute eelarvetes.

Tuleb tähele panna, et näitlik jaotus ei kajasta eelnõuga planeeritavate kohtute juhtimisega

seotud muudatuste mõju kohtunike tööjõukuludele, st esimeeste, osakonnajuhatajate ning

kolleegiumite esimeeste lisatasude muudatusi. Seni ei ole kohtunike palgafondis kohtute

seaduse kohaselt makstavaid lisatasusid eelarvestatud ning kohtud on maksnud

seadusekohaseid lisatasusid täitmata kohtunikukohtade arvelt.

Kohtute ja KHT eelarvete kulude liigendus jääb endiseks. I ja II astme kohtute eelarved

vähenevad, sest kohtute eelarvetest liiguvad välja tugiteenuste osutamisega seotud

tegevuskulud. KHTl tekib eelarve kohtutest üle antavatest kuludest ning Justiits- ja

Digiministeeriumilt üle antavatest kuludest riigi eelarvestrateegia raames. Kirjeldatud viisil

kujunenud eelarvetega on kohtutele tagatud tugiteenuste osutamine senises mahus ja senisel

tasemel. Kohtutest tegelikult KHTsse ümber tõstetavate tegevuskulude maht selgub siis, kui on

kindlaks määratud ümbertõstetavad teenistuskohad ning koosseisude ja kulude ümbertõstmise

kuupäev.

Tabel 9. Esimese ja teise astme kohtute ning KHT grupi eelarve tinglik jaotus kohtute ja KHT

vahel 2025. a eelarve näitel:

2025 Ringkonna-

kohus Maakohus Halduskohus KHT Kokku

Tööjõukulud 7 285 006 26 970 047 3 571 200 11 585 191 49 411 444

Kohtunike tööjõukulud 5 021 996 15 645 046 2 315 104 22 982 146

Kohtuametnike tööjõukulud 120 303 524 593 45 000 11 585 191 12 275 086

Kohtujuristide ja kohtunikuabide tööjõukulud

2 142 707 10 800 409 1 211 095 14 154 212

Tegevuskulud, v.a tööjõukulud 904 462 7 177 541 296 190 456 751 8 834 944

Majandamiskulud 94 472 320 867 19 661 456 751 891 751

RKAS 750 254 4 380 870 204 069 5 335 193

Kohtute kolmandate isikute tasud 48 000 1 865 000 60 000 1 973 000

Kohtute postikulud 11 736 610 804 12 460 635 000

Käibemaks 200 527 1 519 297 66 502 123 314 1 909 640

sh majandamiskulude käibemaks 24 935 84 972 8 663 123 314 241 884

sh RKAS käibemaks 164 510 971 288 44 548 1 180 346

sh kohtute kolmandate isikute tasudelt 8 500 328 660 10 550 347 710

sh postikulude käibemaks 2 582 134 377 2 741 139 700

Amortisatsioon 14 900 22 600 37 500

8 404 895 35 689 486 3 933 891 12 165 256 60 193 527

Edasises protsessis sõlmivad kohtute esimehed ja KHT juht kokkulepped osutatavate

tugiteenuste mahus ja kvaliteedis. Need määravad KHT koosseisu, töökorralduse ning

juhtimisstruktuuri. Tugiteenuste läbimõeldud ja tõhusa korraldamisega vähenevad kulud ning

vabaneb eelarvet, mida saab kasutada koosseisu muutmiseks ning töötasude korrigeerimiseks.

Seega on muudatus planeeritud kuluneutraalsena, st muudatuse elluviimiseks ei planeerita

lisaraha eraldamist riigieelarvest, vaid kasutatakse olemasolevaid vahendeid ning

optimeeritakse tööprotsesse.

Kohtute senine kogemus tugiteenuste konsolideerimisel kinnitab, et teenuste kohtuteülene

osutamine toob kaasa töökorralduse ja -koormuse ühtlustumise. Tugiteenuste

konsolideerimisega kaasnev tõhususe suurenemine juhtimises ja töökorralduses vabastab

ressurssi KHT kui asutuse toimimiseks vajalike lisanduvate ametikohtade katteks. KHT

struktuuriga määratakse asutuse juhtimisvaldkonnad ning juhtimistasandite arv.

Juhtimistasandite ja nende juhtide arv valdkonnas sõltub valdkonna suurusest. Kui näiteks

finants- ja varahalduse valdkonnas piisab valdkonna juhist, siis kantseleis on seevastu vaja

erineva tasandi juhte nii ülesannete paljususe kui ka ametikohtade arvu ja territoriaalse

paiknemise tõttu. Teenuste ja nendega seotud kulude üleandmist lihtsustab see, et personali-,

arhiivi-, infotelefoni- ja tõlketeenuse osutamiseks on kohtud juba moodustanud kohtuteülesed

teenistused ning 2025. aasta jooksul moodustatakse veel turvateenistus. Finantsjuhtimine,

varahaldus ja analüüs on kohtutes tsentraliseeritud väiksemal määral, peamiselt

kohtudirektorite juhitavate kohtute kaupa. Seega on paljud valdkonnad juba praegu kujundanud

kohtuteülese teenuse osutamiseks vajaliku ja optimaalse struktuuri, juhtimismudeli ning

koosseisu ning oma eelarvega. Kohtutel on lisaks teenistustele olemas kohtuteülesed

valdkondlikud spetsialistid: kohtute IKT koordinaator, andmekvaliteedi juht, koolitusjuht ja

andmekaitsespetsialist. Samuti on kohtud, eriti viimastel aastatel, üle vaadanud kantselei ja

kohtuistungisekretäride valdkonna juhtimisstruktuuri ning loonud ja rahastanud juhtide

ametikohti. Digitoimikute ja elektroonilistes kanalites esitatud menetlusdokumentide osakaalu

suurenemisega ligi 90%ni on muutunud võimalikuks ja aina mõistlikumaks kantselei töö

korraldamine kohtute üleselt.

Eelnõu koostamisel peetud aruteludel jõuti seisukohale, et kuna istungisekretärid on otseselt

seotud õigusemõistmise ja kohtumenetluse sujuva toimimise tagamisega, loob nende

ametikohtade kuulumine KHTsse paremad eeldused töö kvaliteedi nõuete ühtlustamiseks,

töökorralduse paindlikumaks kujundamiseks ning palgakorralduse korrastamiseks.

Lõike 3 kohaselt lisatakse kohtute grupi eelnõule vastava eelarveaasta oodatavad tulemused

kohtuasjade keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta. Eelarve eelnõuga koos esitatakse ka

kohtute arengukava või selle muutmisettepanekud, tulevase eelarveaasta oodatavad

tulemusnäitajad (seostatuna kohtute töökoormuse mõõtmise metoodika ja kohtute rahastusega),

vajaduse korral eelarvega seotud ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks (kohtunike arv,

kohtumajad).

RESi § 26 lõike 5¹ alusel liigendatakse muudatuse jõustumisel kohtute grupi kulud ja

täiendavalt riigiasutuste või riigiasutuste gruppide kaupa. Kohtute puhul kehtib sama

paragrahvi lõikega 5² tehtav erand, et eelarvet asutuste kaupa välja ei tooda, vaid see jääb

kohtute grupi tasandile, eristades:

1) tööjõukulud;

2) majandamiskulud;

3) sotsiaaltoetused, eristades seadusest tulenevad toetused;

4) investeeringutoetused;

5) muud toetused, eristades seadusest tulenevad toetused;

6) finantskulud;

7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu.

Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus peavad olema kajastatud põhiseaduslike

institutsioonide taotletud vahendid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus,

mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud (RES

§ 38 lg 2¹).

Kohtute grupi eelarvega seotud tehnilise teenindamise tagab KHT, st kogu kohtute grupi

eelarve projekti koostamine, KHANile esitamine ja andmete eelarve süsteemi (REIS)

kandmine. Kohtute gruppi liikuvate kulude jaotust majandusliku sisu järgi 2025. aasta näitel

iseloomustab alljärgnev tabel.

Tabel 10. Kohtute gruppi koonduvate kulude eelarve 2025. aasta näitel (eurodes)

Majanduslik sisu Eelarve

Õigusmõistmise ametnike tööjõukulud -12 275 086

KRAPSi (kohtunikud, kohtujuristid, kohtunikuabid)

tööjõukulud -37 136 358

Majandamiskulud -896 751

Riigi Kinnisvara ASi kulu -5 335 194

Kohtute kolmandate isikute tasud -1 968 000

Kohtute postikulud -635 000

Käibemaks tegevuskuludelt -1 909 639

Amortisatsioon -37 500

Lõike 4 kohaselt osaleb Riigikogus kohtute grupi eelarve läbirääkimistel ning esindab esimese

ja teise astme kohtuid ja KHTd KHANi esimees, st Riigikohtu esimees, samamoodi nagu ka

Riigikohtu eelarve läbirääkimistel esindab Riigikohut esimees. Justiits- ja digiminister osaleb

Riigikogus sõnaõigusega. Selline lahendus, kus Riigikohtu esimees esindab läbirääkimistes

kahte eelarvet, on põhjendatud, sest muudatus aitab muu hulgas tagada kogu kohtusüsteemi

rahastuse ühetaolise esindatuse ja läbipaistvuse. Analoogselt on praegu Riigikohtu esimehe

ülesanne esitada Riigikogule ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise

korraldamise kohta (KS § 27 lõige 3), st ka nii esimese kui teise astme kohtute kohta, kus

Riigikohtu esimees esindab kogu kohtusüsteemi vaadet.

Lõike 5 kohaselt liigendab KHAN riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid

administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ja KHT vahel. Sellise

liigenduse valmistab ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega.

Lõike 6 kohaselt koostavad kohtud ja KHT lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.

Lõike 7 kohaselt avaldatakse KHANi liigendatud kohtute grupi eelarve ja KHT eelarve KHT

veebilehel. Kohtute eelarved avaldatakse kohtute veebilehel. Kõik riigieelarvega seotud

dokumendid (eelarve projekt, selle seletuskiri ja muud lisad, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved,

riigieelarve täitmise aruanne) ning eelarvemenetlus on avalikud. Kuivõrd Riigikogu poolt vastu

võetud riigieelarves jäävad kohtute eelarved väga üldisele tasemele ja liigendus sünnib

kohtusüsteemi sees, siis sätte eesmärk on tagada kohtute eelarve avalikkus ja läbipaistvus.

Lõige 8 täpsustab, et KHANil on õigus kohtute grupi liigendust, esimese ja teise astme kohtute

ning KHT eelarvet eelarveaasta jooksul muuta riigieelarve muutmise põhjal, vastava kohtu

esimehe ja KHT direktori ettepanekul või muul mõjuval põhjusel oma algatusel, kuulanud ära

kohtu esimehe ja KHT direktori arvamuse. Muudatused avaldatakse lõike 7 kohaselt.

KSi § 45 lõiked 1, 2 ja 3 KSi § 45 reguleerib järelevalvet. Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike

kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teeb

järelevalvet kohtu esimees.

Lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „lahendab §-s 451 sätestatud korras teise kohtusse

lahendamiseks suunatud kohtuasja“. Muudatus on seotud § 451 kehtetuks tunnistamisega. Sama

viide tuleb välja jätta ka § 45 lõikest 1.

Lõike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt teeb esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste

täitmise üle järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister

võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.

Muudatusega sätestatakse, et järelevalvepädevuse esimehe üle on KHANil.

Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva sõnastuse kohaselt teeb kinnistusosakonna,

registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor.

Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teeb

järelevalvet kohtu esimees.

Muudatus on vajalik, kuna kohtudirektorite volitused lõpevad 31.12.2026. Muudatuste

tulemusel on kohtutes vaid õigusemõistmisega seotud kohtuteenistujad, kelle nimetab ametisse

kohtu esimees. Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja pädevus ATSi

järgi) kõigi nende teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab. Seega ei ole vaja eraldi reeglit

kohtunikuabide üle järelevalve tegemise kohta.

KSi § 451

KSi § 451 tunnistatakse kehtetuks, kuna sama astme kohtute ühendamisega puudub vajadus

reguleerida kohtute vahel kohtuasjade üleandmist.

KSi § 452 lõiked 1, 2 ja 3

Lõike 1 muudatus tuleneb ringkonnakohtute ühendamisest ning ühtlasi täiendatakse massilisest

sisserändest tingitud hädaolukorra reeglistikku. Lisaks kohtute ühendamisest tulenevatele

muudatustele muudetakse kohtute seaduse § 452 lõiget 1, mis määratleb, milliseid kohtuasju

võivad Maakohtu ja Ringkonnakohtu kohtunikud Halduskohtu koosseisus lahendada.

Alates 30.06.2020 kehtivas redaktsioonis on kohtute seadust täiendatud §-ga 452, mis reguleerib

maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutist kaasamist halduskohtu koosseisu. Kehtiva § 452

lõikes 1 on kaasamine piiratud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 154

ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-s 366 reguleeritud

välismaalase kinnipidamisega hädaolukorras. VSSi § 154 lõige 3 ja VRKSi § 366 lõige 3

võimaldavad Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) või Kaitsepolitseiametil taotleda massilisest

sisserändest tingitud hädaolukorras luba välismaalase kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks,

kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu

võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase

kinnipidamise põhjendatust nn korralisel alusel, milleks on VSSi § 23 lõige 1 ja VRKSi § 361

lõige 2.

VSSi § 154 lõikes 3 ja VRKSi § 366 lõikes 3 sätestatud erakorralistel alustel kinnipidamisel on

kahtlemata massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras oma roll. Samas on ka massilisest

sisserändest tingitud hädaolukorras paljudel juhtudel juba 48 tunni jooksul olemas piisavalt

teavet, et taotleda isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõikes 1 või VRKSi § 361

lõikes 2 sätestatud alusel. Ka 2023. a novembris toimunud PPA ja kohtumenetluse

harjutusõppusel (kus harjutati muu hulgas maakohtunike kaasamist halduskohtute koosseisu

massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra tingimustes) ilmnes, et PPA menetlejad

eelistavad võimaluse korral taotleda luba kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõike 1

või VRKSi § 361 lõike 2 alusel. Sellisel juhul ei teki nii kiiresti vajadust esitada kohtule uut

kinnipidamise taotlust, kui seitsme päeva jooksul ei selgu, et isikul võib lubada vabaduses

viibida. Kehtiv õigus ei võimalda nende taotluste lahendamiseks maa- ja ringkonnakohtunikke

halduskohtu koosseisu kaasata. Seega võib tekkida olukord, kus massilisest sisserändest

tingitud hädaolukorras tekib samaväärne või isegi suurem ressursipuudus nn korralisel alusel

kinnipidamise asjades.

Sellepärast nähakse eelnõus ette, et Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib

menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse

saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise või selle

pikendamise taotlusi. Need hõlmavad kinnipidamist VSSi, VRKSi ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 alusel. Kinnipidamise pikendamise taotluste menetlemise

õigus on vaja sättega hõlmata sellepärast, et kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukord

kestab pikemat aega ja viibimisaluseta välismaalasi ei õnnestu piisavalt kiiresti tagasi või välja

saata, tekib olukord, kus kinnipidamise pikendamise taotlusi võib olla vaja menetleda peaaegu

sama suurel hulgal kui esmaseid kinnipidamise taotlusi. Samuti võib kinnipidamise

pikendamise taotluste menetlemise vajadus tekkida oluliselt kiiremini kui kahe kuu jooksul,

sest ebaselges, ent kiiresti muutuvas olukorras (näiteks isik on tuvastamata, kuid seda võib olla

võimalik kiiresti teha) võib olla õiguslikult põhjendatud anda luba kinnipidamiseks lühemaks

ajaks kui kaheks kuuks. Seega annab säte massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras

vajaliku paindlikkuse.

Lõike 2 muudatus on seotud kohtute ühendamisega ja kohtu tööpiirkonna kaotamisega.

Lõike 3 muudatus on seotud KHNi kujundamisest KHANiks. Edaspidi võib KHAN kehtestada

Maakohtu ja Ringkonnakohtu kohtuniku Halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad

põhimõtted.

KSi § 453 lõige 1

Lõike 1 muudatused on seotud kohtute ühendamisega. Edaspidi puudub vajadus reguleerida

kohtuniku üleviimist sama kohtuastme teise kohtusse. Kohtuniku võib üle viia Maakohtust

Halduskohtusse või vastupidi. Kohtuniku võib üle viia Ringkonnakohtusse.

KSi § 46 KSi § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et esimese ja teise astme kohtud esitavad

valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi

kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister.

Muudatus täpsustab kohtute aruandluse esitamist ja vastutust ning loob ühtse korra aruannete

esitamiseks ja avalikustamiseks.

Lõige 1. Muudatuse kohaselt esitavad kohtud KHANle aruande õigusemõistmise korrakohasest

toimimisest kohtus. Eesmärk on tagada kohtusüsteemi toimimise regulaarne hindamine ja

võimaldada nõukogul saada terviklik ülevaade õigusemõistmise kvaliteedist, koormusest ja

korralduslikest aspektidest erinevates kohtutes. Selline aruandlus toetab süsteemset analüüsi

ning aitab kavandada meetmeid õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks.

Lõige 2. KHT esitab kohtute grupi tegevusaruande, näidates ära eelarve ja tulemusnäitajate

täitmise aruande. Muudatus võimaldab hinnata kohtute töö tulemuslikkust nii finants- kui ka

sisuliste eesmärkide kaupa, tagades läbipaistvuse ja vastutuse avaliku ressursi kasutamisel.

Tulemusnäitajad on kohtu arengukavas määratud mõõdikud, mille abil hinnatakse seatud

arengueesmärkide täitmist ja kohtute tegevuse tulemuslikkust. Need võivad hõlmata näiteks

menetlusosaliste rahulolu ning haldusressursside kasutamise tõhusust. Tulemusnäitajate

süsteem võimaldab siduda arengukavas seatud eesmärgid konkreetsete mõõdetavate

tulemustega ning tagada objektiivse tagasiside kohtute töö ja arengu kohta.

KHAN kehtestab aruannete vormid ja esitamise tähtajad, aruanded avalikustatakse kohtute

veebilehel.

KSi § 49 lõige 1, lõike 2 punkt 3

Lõige 1 reguleerib kohtuniku ametivälist töötamist kohtunikuameti kõrvalt. Kohtuniku

ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleb PSi § 147 lõikest 3, mille kohaselt

kohtuniku ametiväline töötamine on üldjuhul keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud

juhtudel. Muudatusega täpsustatakse kohtuniku lubatud ametiväliseid tegevusi, mille eesmärk

on anda kohtunikule rohkem võimalusi erialasteks väljakutseteks ning ühtlasi toetada tema

enesearengut ja motiveerida teda kohtunikutöös. Lõike 1 teist lauset muudetakse esiteks

selliselt, et kohtunik võib osaleda ka rahvusvaheliste organisatsioonide töös, näiteks

rahvusvahelises kohtus, jätkates samal ajal kohtunikutööd. Samuti täpsustatakse, et kohtunik

võib tegeleda ka õigusloome ning muu loomingulise tegevusega. Õigusloome võib sisaldada

osavõttu õigusaktide eelnõude väljatöötamises näiteks ekspertide komisjonides või eelnõudele

eksperdiarvamuste koostamist.

Lõike 2 punkt 3. KSi § 49 lõige 2 näeb ette kohtunikuametiga seotud piirangud, mille eesmärk

on tagada kohtuniku erapooletus ja sõltumatus. Kehtiva korra kohaselt ei või kohtunik olla

äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu

filiaali juhataja. Eelnõu koostamisel arutati, kas kaotada piirang, mille kohaselt ei tohi kohtunik

kuuluda temale kuuluva ainu- või enamusosalusega äriühingu, eeskätt investeeringute

haldamiseks loodud äriühingu juhatusse. Leiti, et kohtunik ei tohiks sattuda oma vara

valitsemisel halvemasse olukorda võrreldes teiste õigussubjektidega. Kohtunikuametiga

kaasnevad ametipiirangud on püsinud muutumatuna alates KSi jõustumisest 2002. aastal ning

kattuvad suures osas kuni 28.07.2002 kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 4 sätestatud

piirangutega. Samas äri- ja majanduskeskkond on oluliselt edasi arenenud, mistõttu puudub

mõistlik põhjendus, miks kohtunik ei peaks saama oma vara haldamist korraldada ka äriühingu

vormis, kui see ei kahjusta kohtuniku ametiülesannete täitmist. Näiteks kinnisvarasse

investeerida või hallata üürikinnisvara on maksunduslikust aspektist otstarbekam äriühingu

vormis.

Kohtuniku eetikakoodeksi punkti 5 järgi võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on

tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kohtunike eetikanõukogu

on märkinud, et ametikitsenduste eesmärgiks pole keelata mis tahes tulu teenimine, kuivõrd

kohtunik on samamoodi aktiivne ühiskonnaliige, kelle kaasalöömine erinevates tegevustes on

piiratud vaid niivõrd, kuivõrd see läheb vastuollu õigusemõistmise huvidega. Ka mõnes

Euroopa riigis on kohtunikel lubatud äriühingut juhtida, et hallata enda või oma perekonna vara.

Näiteks Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku

juhtimis- või kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara

haldamiseks79. Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl

salaried judges) olla äriühingu juhi rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara

haldamisega80.

Eelnõuga muudetakse lõike 2 punkti 3 sõnastust selliselt, et kohtunik ei või olla äriühingu

juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva

ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga, ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist.

Kehtima jääb piirang, mille kohaselt kohtunik ei või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja.

Muudatus võimaldaks kohtunikul luua ja juhtida äriühinguid eelkõige oma vara haldamiseks ja

investeerimiseks, kui see ei kahjusta õigusemõistmist, ning välistaks kohtuniku osalemise

sellise ühingu juhtimises, mille kontroll ei ole tema enda käes.

KSi § 53 lõiked 2 ja 4

KSi § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt

sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb

konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtunike

kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha

täitmiseks Riigikohtu esimees.

Lõike 2 esimest lauset muudetakse selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme

kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Konkurss kuulutatakse Halduskohtu, Maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning

Ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks.

Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab ka edaspidi välja Riigikohtu

esimees. Eelnõu koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja

teise astme kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on KHANi ülesanne

esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotamine ning otsustada ka kohtunike jagunemise

kohtumajade vahel, on just KHAN kõige pädevam, et hinnata konkursi väljakuulutamise

vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu kohtuniku kohale. See ei välista seejuures,

et ettevalmistus kohtunike konkursside väljakuulutamiseks tehakse Riigikohtus. Sellist

lahendust toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil. Tuleb silmas

79 Constitution of the Slovak Republic, article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 80 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-Conduct-2023.pdf.

pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka edaspidi koostöös kohtute esimeestega, st neil on

parim teadmine kohtunikukohtade vabanemisest.

Lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“. Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE

jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega.

KSi § 54 lõiked 21 ja 7 KSi § 54 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „sobivuse selgitamine“ tekstiosaga „ja

julgeolekukontroll“ , seadust täiendatakse lõikega 21, lõige7 muudetakse.

Kehtiva seaduse kohaselt peab kohtunikuks kandideerija enne kohtunikuks nimetamist läbima

julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui tal on kehtiv juurdepääsuluba täiesti salajase

taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel

on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.

Kohtunikukandidaat peab olema julgeolekukontrolli läbinud enne kohtunikueksamikomisjoni

hindamist. Ka avaliku teenistuse tippjuhtide kandidaadid läbivad julgeolekukontrolli pärast

seda, kui nad on osutunud konkursil valituks, kuid enne ametisse nimetamist.

Julgeolekukontroll on isikuandmete töötlemise protsess, mille käigus hinnatakse isiku

võimalikke julgeolekuriske, lojaalsust, ausust ja usaldusväärsust. Julgeolekukontrolli eesmärk

on tuvastada, kas isikule on võimalik anda juurdepääsuõigus ehk võimaldada isiku ligipääs

riigisaladusele. Julgeolekukontrolli on õigus teha Kaitsepolitseiametil (KAPO). Juurdepääsuloa

andmise otsustab KAPO kolme kuu jooksul juurdepääsuloa saamiseks nõutavate dokumentide

esitamisest arvates.81

Seega peavad kõik esimese ja teise astme kohtu kohtuniku kohale kandideerijad enne

Riigikohtu üldkogu ette jõudmist olema läbinud julgeolekukontrolli. Selline korraldus on

ebamõistlik, pikendab kandideerimisprotsessi ega arvesta kohtusüsteemi tegelike vajadustega.

Esiteks on juurdepääs riigisaladusele vajalik alles tööülesannete täitmiseks, mitte

kandideerimiseks. Teiseks võtab KAPO-lt asjatult ressurssi selliste isikute kontroll, kes

üldkogu toetust tõenäoliselt kunagi ei saaks. Kolmandaks tähendab julgeolekukontrollile

allumine ainuüksi kandideerimise eeldusena kandidaadile olulist privaatsuse riivet

(mitmekuune jälgimise all olek, isikliku elu ja tegemiste uurimine), mis võib peletada

kandideerimast häid kandidaate, esmajoones näiteks advokaate, kelle kutsetegevus võib olla

julgeolekukontrolli ajal mõnevõrra häiritud. Praktikas on korduvalt tekkinud olukord, kus

kohtunikukonkurssi ei saa lõpule viia, sest mõnele kandidaadile on julgeolekukontroll tegemata

ning tavaliselt kestab see mitu kuud.

Kandidaatide isikuomadusi saab hinnata ka julgeolekukontrollita. Kui julgeolekukontroll

tekitab küsitavusi, võib üldkogu oma esialgse otsuse ümber vaadata ja kandidaadi esitamisest

loobuda.

Muudatusega lõpetatakse kõigi kohtunikukandidaatide kohustuslik julgeolekukontroll.

Edaspidi ei koormataks julgeolekukontrolliga kõiki konkursil osalevaid kandidaate.

Kohtunikukandidaat läbib julgeolekukontrolli pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu on

otsustanud teha Vabariigi Presidendile esialgse ettepaneku ta kohtunikuna ametisse nimetada.

Julgeolekukontroll toimub pärast ametikohale valimist, kuid enne ametikohustuste täitmise

alustamist. See tagab, et isikul on tööülesannete täitmiseks vajalik juurdepääsuluba.

81 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024011.

Sel juhul ei esitata kandidaati Vabariigi Presidendile enne julgeolekukontrolli tulemuste

saamist ning Riigikohtu üldkogu võib olenevalt julgeolekukontrolli tulemustest kandidaadi

esitamisest ka loobuda või kandidaadi asendada.

Lõikega 7 täpsustatakse, et kohtunikueksami komisjon teeb ja edastab Riigikohtu üldkogule

otsuse kandidaadi isikuomaduste sobivuse, mitte aga julgeolekukontrolli läbimise kohta, mille

teeb üldkogu ja lõppkokkuvõttes Vabariigi President.

KSi § 55 lõiked 3 ja 4 Lõige 3. Muudatus on seotud ringkonnakohtute ühendamisega. Edaspidi on ka

Ringkonnakohtul mitu kohtumaja. Ringkonnakohtu kohtumajad asuvad Tallinnas ja Tartus.

Muudatuse kohaselt määrab Ringkonnakohtu kohtuniku teenistusse määramisel Riigikohtu

üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.

Lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab

Riigikohtu esimees muu hulgas ära KHANi arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja

arvamuse.

KSi § 57 lõiked 1 ja 11

Lõike 1 esimese lause muutmine on tingitud kohtuhalduse üleminekuga KHANile.

Muudatusega täpsustatakse, et ettepaneku kohtuniku üleviimiseks teise kohtusse saab teha

KHAN, mitte justiits- ja digiminister. Ka kohtuniku üleviimise kohtu esimehe ametikohale

otsustab edaspidi justiits- ja digiministri asemel KHAN (lõige 11).

Lõike 1 teise lause muudatus on seotud kohtute ühendamisega ja eestseisuse moodustamisega.

Kehtivas seaduses on sätestatud, et esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees tema

nõusolekul määrata alaliselt teenistusse teise kohtumajja, olles enne ära kuulanud kohtu

üldkogu arvamuse. Muudatusega asendatakse üldkogu arvamuse ärakuulamise nõue kohtu

eestseisuse arvamuse ärakuulamisega ning muudatuse kohaldamisala laiendatakse ka teise

astme kohtule. Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja tõhustada kohtunike teenistuse

korraldamist ning viia otsustamine vastavusse kohtute sisemise juhtimise põhimõtetega.

Kohtu eestseisus on kohtute juhtimisstruktuuris väiksem ja töökorralduslikult paindlikum organ

kui kohtu üldkogu, mis koosneb kohtu kõigist kohtunikest. Eestseisus tegeleb jooksvalt kohtu

töö korraldamise, töökoormuse ja personaliküsimustega ning omab seetõttu paremat ülevaadet

kohtumajade töökorralduslikest vajadustest ja ressursside jaotusest nii esimese kui ka teise

astme kohtus.

Seetõttu on eestseisuse arvamuse ärakuulamine konkreetse kohtuniku alalise teenistuse

määramisel sisuliselt põhjendatum ja menetluslikult otstarbekam kui üldkogu kaasamine, mille

arvamus on pigem üldise poliitika kujundamiseks mõeldud. Muudatus ei vähenda kohtunike

osalust otsustusprotsessis, vaid kohandab selle sobivamale juhtimistasandile, tagades kiirema

ja paindlikuma menetluse.

KSi § 583 lõiked 1 ja 2

Muudatus on seotud kohtute ühendamisega ja kohtute tööpiirkondade kaotamisega.

KSi § 584 lõiked 1, 2, 5 ja 6 KSi § 584 reguleerib kohtuniku töötamist väljaspool kohut.

Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil ja esimehe

nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli

õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHTsse. Täiendus on vajalik, et võimaldada ka

kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda. Analoogselt töötab ka Soome kohtute ametis

tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on seejuures

roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees õigusemõistmise

korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib kohtuniku eemalolek

seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema võimalus nõusoleku

andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks mõjuv põhjus ning

probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori koostöös.

Lõike 1 teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile,

õiguskantslerile või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest

lausest ei eelda see kohtu esimehe nõusolekut.

Lõike 2 teises lauses täpsustatakse, et kohtuniku võib nimetada ka delegaatprokuröri

ametikohale. Muudatusega lisatakse delegaatprokurör tagasi seadusesse, kuna selle

väljajätmine varasemates redaktsioonides on tekitanud ebaselgust. Seetõttu on vaja sätestada

selgesõnaliselt, et kohtunik võib olla nimetatud ka delegaatprokuröri ametikohale, et tagada

õigusselgus.

Lõikes 5 täpsustatakse, et kohtunik võib tagasi pöörduda samasse valdkonda. Kohtunikul on

õigus oma spetsialiseerumise järgi tagasi pöörduda kas tsiviil- või süüteovaldkonda, st kui

kohtunik lahkus näiteks perekonnaõiguse osakonnast, kuid kohtusse naasmise ajal ei ole

Maakohtus vaba kohta perekonnaõiguse osakonda, siis naaseb kohtunik teise tsiviilvaldkonna

osakonda. Seetõttu on asjakohane tagada kohtuniku tagasipöördumise õigus just vastavasse

valdkonda, mitte kindlasse osakonda.

Lõike 6 muudatus tagab, et kohtunike arvu ajutine suurenemine on seotud kohtuniku

naasmisega vastavasse valdkonda.

KSi § 60 lõike 1 punkt 41

Lõiget 1 täiendatakse punktiga 41.

Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatuse kohaselt lisatakse tagasisidevestlusest koostatud

kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega kokkuvõtte kohta kohtuniku isikutoimikusse.

Muudatuse eesmärk on anda tagasisidet saanud kohtunikule võimalus avaldada arvamust oma

töö ja sellele antud hinnangu kohta, sealhulgas põhjendada kõrgema astme kohtult saadud

tagasisidest erinevat seisukohta.

KSi § 73 lõige 1

Lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid“.

Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel kohtunikuabide ettevalmistuskava

kaotamisega.

KSi § 741

KSi 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 „Tagasisidevestlus“.

Muudatusega nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse

kohtusüsteemisisene tagasiside andmise süsteem, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema

erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

KSi § 74 lõige 1 sätestab kohtunikule kohustuse end regulaarselt erialaselt täiendada ja

koolitustel osaleda. Tegemist on kohtunikuteenistuse üldkohustuse, mitte otseselt

õigusemõistmisega seotud tegevusega.82 Kohtunikuameti olemuse tõttu peab kohtunik suutma

olla enesekriitiline ja soovima end arendada.

Kohtunikule tagasiside andmine teenib kohtuniku enesetäiendamise ja professionaalse arengu

eesmärki. Selline tagasiside on suunatud kohtuniku abistamisele ja soovituste andmisele tema

82 Ibid, lk 312.

menetluspraktika parandamiseks, et toetada kohtuniku professionaalset arengut, mis parandaks

kohtulahendite kvaliteeti ja kiirendaks menetlust. Kohtunikud, kelle menetluspraktika vajab

parandamist, saaksid arutada probleeme kõrgema astme kohtunikuga ja saada praktika

parandamiseks soovitusi. Samuti saaksid kolleegiumid kindlaks teha kohtuniku arenguvajaduse

ja suunata teda vajaduse korral koolitusele. Soovituste rakendamine aitaks parandada menetluse

kvaliteeti ning konstruktiivne tagasiside toetaks kohtuniku arengut ja suurendaks tema

motivatsiooni. Äärmuslikel juhtudel võib see vältida distsiplinaarmenetluse algatamise.

Eelnõu kohaselt antakse kohtunikule tagasisidet vestlusel kõrgema astme kohtunikuga.

Tagasiside andmist maa- või halduskohtuniku tööle korraldaks Ringkonnakohtu kolleegiumi

esimees ning ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Tagasiside andmine

kohtunikule algatatakse eeskätt juhul, kui kohtuniku töös märgatakse süstemaatiliselt esinevaid

puudusi või tagasisidevestluse pidamine võib kohtuniku professionaalset arengut toetada.

Seega pole tegemist vestlusega, mis toimub kindlaks määratud regulaarsusega kõigi kohtunike

suhtes, vaid tagasiside andmine peaks toimuma vastavalt vajadusele. Nii peaks

tagasisidevestlusi pidama ennekõike nende kohtunikega, kelle menetluspraktika vajab

korrigeerimist, et kõrgema astme kohus saaks kohtunikule anda asjatundlikke soovitusi tema

menetluspraktika parandamiseks. Siiski peaks probleemidele tähelepanu juhtimise kõrval

keskenduma ka kohtuniku tugevustele ja töö positiivsetele aspektidele ning hea praktika

esiletoomisele.

Lahendite kvaliteedi hindamine on küll osa kohtuniku töö hindamisest, kuid ainult kohtuniku

professionaalsete oskuste aspektist. Kohtunikule tagasiside andmine võib puudutada eeskätt

kohtumenetluse korraldust ja kohtulahendite koostamisega seotud küsimusi, näiteks lahendite

ülesehitust, neis esitatud õiguslikku argumentatsiooni, materiaal- ja menetlusnormide

kohaldamist, õigusallikate kasutamist, aga ka kohtumenetluse juhtimist, sh kohtuasjade

läbivaatamiseks vajalikku töökorraldust ja aja planeerimist, suhtlemist menetlusosalistega ning

statistilisi andmeid kohtuniku töö kohta.

Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele

võib teha Riigikohtu esimees kõigi esimese ja teise astme kohtu kohtunike suhtes,

Ringkonnakohtu esimees esimese astme kohtuniku suhtes ja esimese või teise astme kohtu

esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.

Eelnõu kohaselt jäetakse kohtunikule tagasiside andmise täpsemad praktilise korralduse

üksikasjad KHNi otsustada.

KSi § 75 lõige 3

Lõike 3 esimese lause muudatus on seotud kohtute ühendamisega. Kehtiva seaduse kohaselt

makstakse kohtuniku, kolleegiumi esimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning lisatasu välja

kohtu esimehe käskkirja alusel.

Muudatuse kohaselt makstakse kohtuniku ametipalk ning lisatasu kohtu esimehe käskkirja

alusel, loobudes konkreetsete ametinimetuste – kolleegiumi esimees ja osakonnajuhataja –

ülesloetlemisest.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja ajakohastada seaduse sõnastust, kuna kohtute struktuuri

on lisandunud ka teisi juhtimis- ja vastutusfunktsiooniga ametikohti, nagu aseesimees ja

eestseisuse liige, kes samuti on kohtunikud ning kellele makstakse lisatasu seaduse alusel. Uue

sõnastuse kohaselt ei ole enam vaja seaduses eraldi loetleda neid ametikohti, sest kolleegiumi

esimees, osakonnajuhataja, aseesimees ja eestseisuse liige on kõik kohtunikud, kellele lisatasu

maksmine on juba seadusega ette nähtud.

Muudatus ei too kaasa sisulisi muudatusi lisatasude maksmise põhimõtetes ega kohtunike

palgakorralduses. Tegemist on vormilise ja õigusselgust suurendava muudatusega, mis

lihtsustab seaduse sõnastust ja väldib tarbetut dubleerimist. Praktikas jääb lisatasude maksmise

kord samaks – kohtu esimees annab käskkirja kohtunikule ametipalga ja lisatasu maksmiseks.

Lõike 3 teise lause muudatus täpsustab, et kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja

KHT direktori käskkirja alusel, mitte enam valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel.

KSi § 76 lõiked 1, 11, 32, 33 ja 8

Muudatused on seotud kohtute ühendamisega ja kohtuhalduse üleminekuga.

Lõike 1 punktid 1–3. Kehtiva seaduse järgi sõltub esimehe lisatasu kohtunike arvust: kuni 29

kohtunikuga kohtus on lisatasu 25%, 30–44 kohtunikuga kohtus 35% ning üle 44 kohtunikuga

kohtus 45%. Kuna pärast kohtute ühendamist on Maakohtus 164, Ringkonnakohtus 46 ja

Halduskohtus 26 kohtunikku, ei sobi senine astmeline süsteem enam tegelikku olukorda

kajastama. Uued määrad – Halduskohtu esimehele 25%, Ringkonnakohtu esimehele 45% ja

Maakohtu esimehele 65% – peegeldavad kohtu suurusest tulenevat juhtimis- ja

halduskoormust.

Maakohtu esimehe lisatasu on tõstetud võrreldes senise maksimumtasemega, kuna ühendatud

Maakohtu juhtimine hõlmab märkimisväärselt suuremat kohtunike ja struktuuriüksuste arvu

ning laiemat vastutusala. Samas jääb Halduskohtu esimehe lisatasu endise madalaima määra

tasemele, mis on proportsionaalne väiksema kohtunike arvu ja juhtimismahuga.

Lõige 11 . Kehtiva seaduse kohaselt makstakse Viru Maakohtu esimehe lisatasu. Muudatusega

tunnistatakse kehtetuks säte, mille alusel makstakse Viru Maakohtu esimehele lisatasu sama

paragrahvi lõikes 1 sätestatu kahekordses määras. Muudatuse põhjuseks on kohtute

ühendamine, mille tulemusel ei toimi Viru Maakohus enam iseseisva kohtuna, eraldi

struktuuriüksusena. Seetõttu puudub vajadus säilitada erisätet, mis nägi ette topelt lisatasu

üksnes Viru Maakohtu esimehele.

Lõige 32. Muudetav säte reguleerib kohtunikust osakonnajuhatajale lisatasu maksmine.

Loetellu lisatakse Halduskohtu aseesimehele lisatasu määramine. Välja jäetakse eestkoste

osakonna juhatajale lisatasu maksmine. Edaspidi määratakse eestkoste järelevalve osakonna

juhataja kohtunikuabide seast ja temale makstakse lisatasu KSi § 122 lõike 31 järgi 35%

kohtunikuabi ametipalgast.

Lõige 33. Muudatusega sätestatakse, et kohtu üldkogu valitud eestseisuse liikmele määrab kohtu

esimees lisatasu 5% tema ametipalgast.

Eestseisuse liikmed on kohtunikud, kes täidavad lisaks õigusemõistmisele ka kohtu juhtimise

ja töö korraldamisega seotud ülesandeid. Lisatasu maksmine on põhjendatud, kuna eestseisuse

liikmete töö suurendab ajakulu ja vastutust. 5% suurune lisatasu kohtuniku ametipalgast on

proportsionaalne, arvestades eestseisuse töö lisavastutust.

Lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja

eest lisatasu maksmiseks ette nähtud kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava

ministri asemel KHAN oma otsusega (KS § 411 lg 3). KHANi pädevuses on tulevikus muu

hulgas suunata ja koordineerida kohtute haldamist ja arendamist, mistõttu ei saa ka lisatasu

arvutamine olla enam ministri pädevuses. Muudatuse tulemusel muutub kehtetuks

justiitsministri 19.12.2019 määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

KSi § 84 lõige 5

Kehtiva seaduse järgi võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda

Riigikohtu esimees kohtu üldkogu nõusolekul. Üldkogu kaasamise eesmärk on olnud tagada

kohtunikkonna kaasatus ja läbipaistvus pikaajalise äraoleku lubamisel, kuna see võib mõjutada

kohtu töökoormust ja asjade jaotust.

Kohtute ühendamise ja uue juhtimisstruktuuri loomisega muutub üldkogu roll strateegilisemaks

ning igapäevased töökorralduslikud ja personaliga seotud otsused koondatakse kohtu

eestseisuse pädevusse. Näiteks Maakohtu puhul, kus töötab 164 kohtunikku, ei ole üldkogu

enam praktiline ega tõhus otsustusorgan selliste üksikjuhtumite arutamiseks.

Lõike 5 muudatuse kohaselt võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda

Riigikohtu esimees selle kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab. Eestseisus on

väiksemaarvuline ja esinduslik juhtimiskogu, kuhu kuuluvad kohtu esimees, aseesimeese

(Halduskohtus), kolleegiumi esimehed, osakondade juhatajad ning Maakohtus ja Halduskohtus

lisaks kohtuüldkogu valitud liige. Seetõttu tagab eestseisuse nõusoleku nõue jätkuvalt

kohtunikkonna esindatuse ja tasakaalu otsustamisel, kuid muudab menetluse operatiivsemaks

ja töökorralduslikult paindlikumaks.

Muudatuse eesmärk on tõhustada otsustusprotsessi, vähendades halduskoormust ning tagades,

et sellised otsused teeb organ, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja asendamisvõimalustest.

Samas säilib kollegiaalne kontrollimehhanism, mis välistab võimaluse, et otsus tehakse

üksikisikuliselt.

Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas kohtute ühendamise üldise eesmärgiga — anda üldkogult

operatiivsematele ja esinduslikematele juhtimisstruktuuridele (eestseisustele) üle igapäevase

töö korraldamine ja personaliküsimuste otsustamine, säilitades samas kohtunike

enesekorraldusõiguse ja kollegiaalse otsustamise põhimõtte.

KSi § 85 lõige 3 ja § 1271 Lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel

talaari kirjelduse KHAN. Tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega,

mida ei pea reguleerima täitevvõim.

KSi § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada

kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse

vastutav minister KHANiga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava

haldusküsimusega, mida ei saa enam reguleerida täitevvõim. Muudatuste tõttu muutub

kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.

KSi § 88 lõige 6

Lõike 6 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast

distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Distsiplinaarkolleegium

võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.

Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises

või mittekohases täitmises (KS § 87). Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.

Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse (noomitus, rahatrahv

kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine, ametist tagandamise (KS § 88)).

Kohtute arengukava rõhutab, et kohtusüsteem tajub oma vastutust õigusemõistmise kvaliteedi

tagamisel. Järelevalve ja distsiplinaarmenetluse põhimõtted on selged ja eesmärgistatud.

Samuti nähakse ette õigusemõistmise kvaliteedi süsteemne jälgimine ning kohtunike ja

kohtuteenistujate arenguvõimaluste toetamine.

Muudatusega pikendatakse distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ja

kaotatakse võimalus seda lühendada. Kohtuniku distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei

ole kolme aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut

süütegu. Muudatuse eesmärk on tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust ning

suurendada kohtuniku vastutust toimepandud rikkumiste eest.

KSi § 91 lõike 2 punkt 3

Lõike 2 punkti 3 muudatus lähtub kohtute ühendamisest ja kohtute tööpiirkondade kaotamisest.

Kehtiva seaduse kohaselt on distsiplinaarmenetluse algatamise õigus ringkonnakohtu esimehel

oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes. Muudatusega täpsustatakse, et

Ringkonnakohtu esimees saab algatada distsiplinaarmenetluse kõigi esimese astme kohtunike

suhtes.

KSi § 991 lõiked 1–5

Muudatusega lihtsustakse kohtuniku teenistusvanuse tõstmise korda. Arvestades PSi § 147

lõike 1 kohast kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, ei ole põhjendatud seada piirvanusest kauem

töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga suuri nõudmisi. Esmajoones tuleks

hinnata, kas kohtuniku võimed ja oskused on kohtunikuametiks piisavad, ning teisalt, et

kohtuniku jätkamine on ka õigusemõistmise huvides, seda eriti olukorras, kus kohtunike kohti

on täitmata.

Lõikes 1 tehakse tehniline täpsustus, jättes välja viite lõikele 3, mis tunnistatakse kehtetuks.

Lõikes 2 on teenistusvanuse tõstmiseks kohtute haldamise nõukoja tegevuse lõppemise tõttu

vaja KHANi nõusolekut ning enam ei ole tegemist erandjuhuga, vaid on mõeldud selleks, et

tagada korrakohane õigusemõistmine. Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võetakse Riigikohtu

üldkogu otsus vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega. Otsuse

saab Riigikohus vastu võtta ka üldises korras lihthäälteenamusega.

Lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõike 3 sisu lisatakse lõikesse 2 ja lõige 4 on

ebavajalik säte, kuna kehtestab põhimõtte, et teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib

üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.

Lõike 5 muudatuse kohaselt ei ole tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel vaja

eraldiseisevat ametist vabastamise vormistamist, vaid kohtunik loetakse ametist vabastatuks

vanuse ülemmäära saabumisel. Muudatuse tulemusel jääb ära ebavajalik bürokraatia.

KSi § 106 lõige 3 ja § 111 lõige 4

Muudatus on seotud maakohtute ühendamisega.

KSi § 112 lõige 1 Lõiget 1 muudetakse selliselt, et rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra

kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Muudatus on seotud

kohtuhaldusülesannete üleminekuga ning eelarveprotsessi muutusega, st edaspidi vastutab

eelarve eest KHAN.

Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 19.12.2006 määrus nr 37

„Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“.

KSi § 1141 KSi § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu valdkonna eest vastutav minister, kuulanud

ära maakohtu esimehe arvamuse. Edaspidi otsustab kohtunikuabide arvu KHAN, kuulanud ära

Maakohtu esimehe arvamuse. Muudatus on seotud kohtuhaldusülesannete üleminekuga ning

eelarveprotsessi muutusega, st edaspidi vastutab selle eest KHAN ja pole põhjendatud jätta

kohtunikuabide arvu otsustamine valdkonna eest vastutava ministri pädevusse.

KSi § 119 lõike 1 punktid 2 ja 4 Lõike 1 punktist 2 jäetakse välja „vastava“. Muudatus on seotud ringkonnakohtute

ühendamisega. Edaspidi on üks Ringkonnakohus ja sõna „vastava“ on ülearune.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud

ka mõistlik ja vajalik, kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva § 45 lõike 3 kohaselt

kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet.

Arvestades, et kohtudirektori ametikoht kaotatakse ning kohtu esimehel on kohtunikuabi üle

järelevalveõigus (kohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse), pole vajadust kohtudirektori

asemel komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse

punkt 4 kehtetuks.

KSi § 121

Kehtiva seaduse järgi annab kohtunikuabi ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministri

ees vande.

KSi § 121 tekst muudetakse ja edaspidi annab kohtunikuabi ametisse astudes Maakohtu

esimehe ees vande. Maakohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse ja seega on põhjendatud,

et vanne antakse ka kohtu esimehele.

KSi § 122 lõige 31

KSi § 122 sätestab kohtunikuabi ametipalga ja lisatasud.

Kehtiva seaduse kohaselt on eestkoste järelevalve osakonna juhataja kohtunik, kellele

makstakse juhatamisega seotud tööülesannete eest lisatasu 15% kohtuniku ametipalgast.

KSi § 162 lõige 3 muudatusega sätestatakse, et eestkoste järelevalve osakonna juhataja nimetab

kohtu esimees kohtunikuabide seast. See tähendab, et edaspidi juhib eestkoste järelevalve

osakonda mitte kohtunik, vaid kohtunikuabi, kellele tuleb maksta juhatamisega seotud

kohustuste täitmise eest lisatasu 35% kohtunikuabi ametipalgast – samasugusel põhimõttel,

nagu kehtib Maakohtu kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonna juhatajate puhul.

KSi § 122 lõike 31 loetellu lisatakse eestkoste järelevalve osakonna juhataja.

KSi § 1221 lõige 1 Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

Muudatuste tulemusel on kohtutes vaid õigusemõistmisega seotud kohtuteenistujad, kelle

nimetab ametisse kohtu esimees. Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja

pädevus ATSi järgi)83 kõigi nende teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab.

83 Distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigusega isik käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi

asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta.

Edaspidi on distsiplinaarmenetluse algatamise õigus kõikide kohtunikuabide suhtes Maakohtu

esimehel, mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel. Kohtu esimees nimetab

ametisse kõik kohtunikuabid ja seega on tal ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus

kohtunikuabide suhtes. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigust ei ole vaja eraldi seaduses

reguleerida.

KSi § 124 Paragrahvi 124 teises lauses asendatakse arv „58“ arvuga „584“. Muudatus on seotud

seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi reguleerib

kohtunikuabi väljaspool kohut töötamist KSi § 584.

KSi § 125

KSi § 125 tunnistatakse kehtetuks. Säte reguleerib kohtudirektori ametisse nimetamist,

kohtudirektori ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms. Kuna kohtudirektori

ametikoht kaotatakse ja tema ülesanded jaotatakse KHT ja esimeeste vahel, tunnistatakse § 125

kehtetuks.

KSi § 1252 lõige 2

Muudatus on seotud ringkonnakohtute ühendamisega. Kehtiva seaduse kohaselt korraldavad

ringkonnakohtute esimehed vähemalt üks kord aastas järelkasvukavasse valimiseks konkursi ja

kinnitavad järelkasvukava iga konkursil valituks osutunud kohtujuristi jaoks. Edaspidi

korraldab järelkasvukava Ringkonnakohtu esimees.

KSi § 126 lõige 2 reguleerib kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja teadete kättetoimetamise

eest. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd seda ei rakendata, sealhulgas ei ole kehtestatud ka

lisatasu määrasid.

KSi § 1271

Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga. Edaspidi võib KHAN kehtestada

kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Seni oli see valdkonna eest

vastutava ministri pädevuses.

KSi § 1303

Seadust täiendatakse §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt alustab KHAN tööd 2026.

aasta 1. juulil. Selleks peavad olema valitud nii KHANi kohtunikest liikmed kui esitatud ka

mittekohtunikest liikmed. KHANi kohtunikest liikmed tuleb valida kohtunike täiskogul, st

hiljemalt 2026. aasta juunis. Pärast täiskogu otsust saavad KHANi kohtunikest liikmed paluda

mittekohtunikest liikmetelt vajaduse korral nende esindaja määramist.

Eelnõukohase KSi § 401 lõike 5 järgi kehtestab KHANi kohtunikest liikmete ja asendusliikmete

valimise korra kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik KHANi liikmeid valida,

sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2026. aasta 30. juunit kehtestab KHANi liikmete

ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda. Edaspidi on täiskogul võimalik

vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma äranägemise järgi muuta või kehtestada uus.

KSi § 1304 ja § 1305

Seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304 reguleerib KHT moodustamist. Sätte

kohaselt alustab KSi §-s 412 sätestatud KHT tööd 2027. aasta 1. jaanuaril. Paragrahv 1305

reguleerib KHT direktori nimetamist. Paragrahvi esimese lause kohaselt nimetatakse KHT

direktor hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks, st KHT tööle hakkamiseks.

KSi § 1306

Seadust täiendatakse §-ga 1306. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu nimetab Maakohtu,

Halduskohtu ja Ringkonnakohtu esimees ametisse hiljemalt 2026. aasta 1.oktoobriks, kuulanud

enne ära maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute üldkogude arvamuse.

KSi § 1307

Seadust täiendatakse §-ga 1307. Ühendatud kohtute esimesed valitavad eestseisuse liikmed

valib kohtunike täiskogu. Kohtunike täiskogu valib Maakohtu kaks eestseisuse liiget ja

Halduskohtu ühe eestseisuse liikme.

KSi § 1308 ja § 1309

Seadust täiendatakse §-dega 1308 ja 1309. Maakohtu osakonna juhatajad, Halduskohtu

aseesimees ja Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehed tuleb nimetada hiljemalt 2026. aasta 1.

novembriks.

KSi § 13010

Seadust täiendatakse §-ga 13010. Kuni 2026. aasta 31. detsembrini määratud kohtumajade

täpsed asukohad ning kohtunike ja kohtunikuabide jagunemine kohtumajade vahel kehtivad

kuni käesoleva seaduse alusel uute asukohtade ja jagunemise määramiseni.

KSi § 13011

Seadust täiendatakse §-ga 13011. Maakohtute ühendamisel loetakse ühendatavate kohtute

kohtunikud ühendatud Maakohtu, Halduskohtu või Ringkonnakohtu kohtunikeks ning nende

teenistussuhe jätkub katkematult. Seoses maakohtute ühendamisega ei kohaldata kohtunike

suhtes KS § 86 lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmise korda.

KSi § 13012 ja § 13013

Seadust täiendatakse §-dega 13012 ja 13013. Paragrahvi 13012 kohaselt kehtivad kohtudirektorite

volitused kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Kui KHT direktorit ei ole selleks ajaks, st

1. jaanuariks ametisse nimetatud, on KHANil võimalik anda ajutised volitused ka

olemasoleva(te)le kohtudirektori(te)le. Konkreetne volituste kehtimise aeg on vaja sätestada

muudatuste tõhusaks ja optimaalseks elluviimiseks. Paragrahv 13013 sätestab kohtute haldamise

nõukoja volituste lõppemise, kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026. aasta

30. juunini.

3.2 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku.

KrMSi § 18 lõige 1

Muudatuse eesmärk on piirata rahvakohtunike kasutamist kriminaalasjade kohtumenetluses,

jätmata samas süüdistatavaid ilma rahvakohtunike osalemisest tulenevatest lisatagatistest.

Kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt osalevad rahvakohtunikud kõikide esimese

astme kuriteo kriminaalasjade üldmenetluse korras kohtulikul arutamisel. Rahvakohtunike

puhul on tegemist kogukonnaliikmete demokraatliku kontrolliga kohtuvõimu üle ja kogukonda

õigusemõistmisega siduva institutsiooniga, kuid eeskätt süüdistatava lisakaitsega riigi

kohtuvõimu omavoli eest.

Rahvakohtunike kohtukoosseisu kaasamiseks on süüdistataval vaja esitada sellekohane taotlus

asja lahendavale maakohtule enne kohtu alla andmise määruse koostamist, st eelduslikult peaks

see taotlus sisalduma kaitseaktis, ent selle võib esitada ka näiteks eelistungil suuliselt.

Kriminaalasja arutav kohtunik teeb rahvakohtunike kaasamise kohta korralduse kohtu alla

andmise määruses. Eelnõukohase normi kohtunikul kaalutlusõigust ei ole – kui süüdistus on

esitatud esimese astme kuriteos, on süüdistataval õigus rahvakohtunike kaasamist nõuda. Kui

samas kriminaalasjas on korraga mitu süüdistatavat, kaasatakse rahvakohtunikud, kui vähemalt

üks süüdistatavatest seda soovib. On rahvakohtunike kaasamine otsustatud, ei saa süüdistatav

hiljem rahvakohtunikest loobuda. Samuti ei saa süüdistatav rahvakohtunike kaasamist taotleda

pärast seda, kui kohus on kriminaalasja arutamist juba alustanud ainuisikulises koosseisus.

Ehkki osad kohtunikud ja peaprokurör on avaldanud arvamust, et rahvakohtunikud tuleks üldse

kaotada, on nende seisukohtade taga nähtavasti mõned tõekspidamised, millega ei saa nõustuda.

Esmalt näivad arvajad ära unustavat, et õigusemõistmine ei ole vaid väärtusvaba

loogikaoperatsioon, vaid just vastupidi – kuriteos süüdi tunnistamine väljendab ühiskondlikku

hukkamõistu, st on väärtusotsustus. Samamoodi ei ole karistuse mõistmine matemaatiline tehe,

vaid eelkõige hinnang süüdistatava teosüüle. Seetõttu juristide tavaline kurtmine, et

rahvakohtunikud ei saa aru kehtiva õiguse keerukusest või ei pruugi jagada kohtupraktikas seni

levinud arusaamu, ei ole asjakohane: kohtud ja prokuratuur peavadki suutma ilma erihariduseta

kodanikele selgeks teha, miks üks või teine tegu on etteheidetav ja karistust vääriv. Mis aga

puutub faktide tuvastamisse, siis puudub teaduslik põhjendus, mille poolest peaks üksik

professionaalne kohtunik olema parem tõendite hindaja kui erineva tausta ja elukogemusega

kollegiaalne kohtukoosseis. Pinge rahvakohtunike ja professionaalsete juristide vahel ei ole

iseenesest midagi Eestile ainuomast: juristide halvakspanu tavakodanikest õigusemõistjate

vastu on kirjeldanud erinevad uurimused, sh Eesti kohtunike ja rahvakohtunike küsitluse pinnal

Jaanika Lusti oma rahvakohtunikke käsitlevas magistritöös.84 Kohtunikud tüüpiliselt heidavad

rahvakohtunikele ette õigusteadmiste puudumist ja passiivsust; rahvakohtunikud aga märgivad,

et sageli pärsib nende sisulisemat osavõttu kohtulikust arutamisest ja hilisemast kohtukoosseisu

nõupidamisest kohtuniku kõrk suhtumine. Kohtupidamise protseduur ei tohi aga seada

esikohale mugavust kohtuniku jaoks, vaid see peab olema tõsiseltvõetav filter täitevvõimu

kuriteosüüdistuse ja potentsiaalselt kodanikule osaks saava kriminaalrepressiooni vahel. Üksik

kohtunik, kes tunneb, et temale on kõik juba selge, ainult rahvakohtunikud oma rumaluses ei

saa aru kuritegelikest skeemidest ja õigusteaduslikest peensustest, võib olla tõendamise ja

põhjendamise standardi prokuratuuri jaoks liialt madalale lasknud. Seejuures on

tähelepanuväärne, et näiteks Rootsi kogemuse kohaselt on rahvakohtunikud pigem hoopis

karmimate karistuste poolt, kui on need, mida kohtunik oleks kohaseks pidanud85, ning samale

suundumusele viitab ka Eesti uurimus karistushinnangutest, mis tehti 2014.aastal.86

Rahvakohtunike süsteemi muid puuduseid on esile toodud mitmeid: rahvakohtunike valikul ei

tehta taustakontrolli, rahvakohtunikele ei ole ette nähtud vastutust ei selle eest, kui nad

kohtuistungile mõjuva põhjuseta tulemata jätavad, ega selle eest, kui nad oma tegevusega

kohtupidamise nurjavad (nt rahvakohtunik taandatakse, kuna ta on astunud sobimatusse

suhtlusesse mõne menetlusosalisega). Samuti on rahvakohtunike koolitamine ja tasustamine

84 Jaanika Lusti, Rahvakohtunikud õigusemõistmises (Magistritöö, Tartu Ülikool 2020), https://hdl.handle.net/10062/68536. 85 Christian Diesen, Lay Judges in Sweden: A Short Introduction, 72 Int’l Rev. Penal L. 313 (2001). 86 Mari-Liis Sööt, Jako Salla & Jaan Ginter, Karistushinnangud: Kokkuvõte Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike

karistushinnangutest (2014), Internetis:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/karistushinnangud.pdf.

puudulik, mistõttu kohati jätab soovida nii rahvakohtunike teadlikkus õigusmõistmise

protsessist kui ka rahvakohtunike motivatsioon. Need probleemid on akumuleerunud aastate

jooksul – alates Eesti taasiseseisvumisest ei ole rahvakohtunike institutsiooni arendamisega

sisuliselt tegeletud.

Kõnealune eelnõu neid probleeme ei lahenda – rahvakohtunike süsteemi parandamine nõuab

põhjalikumat analüüsi, mis praeguse kiireloomulise eelnõu väljatöötamiseks ette nähtud

lühikeses ajaraamis ei olnud tehtav.

KrMSi § 18 lõige 2

Paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. KrMSi § 18 lõige 2 sätestab üldreegli

kohtukoosseisu kohta teise astme kuritegude kriminaalasjade ja lihtmenetlustes arutatavate

kriminaalasjade tarbeks. Kuna KrMSi § 18 lõike 1 muudetud sõnastus sisaldab ka üldist reeglit

maakohtu kohtukoosseisude kohta, tunnistatakse lõige 2 kehtetuks, et vältida segadust tekitavat

dubleerimist. Teise astme kuritegude kriminaalasjade ega kohtus lihtmenetlustes menetletavate

kriminaalasjade kohtukoosseisus sisulist muudatust ei ole.

KrMSi § 263 punkt 41

Paragrahvi 263 teksti täiendatakse punktiga 41. Lisatava sätte eesmärk on sätestada, millises

menetluse etapis tuleb kohtul otsustada rahvakohtunike kaasamine kohtukoosseisu, ning sellest

lähtudes ka sätestada, mis ajaks hiljemalt tuleb kaitsjal või süüdistataval endal vastavasisuline

taotlus kohtule esitada. Kuna eelmenetlust viib läbi maakohtu kohtunik ainuisikuliselt ja

eelmenetluse eesmärk on kohtuliku arutamise ettevalmistamine ja selleks vajalike korralduste

tegemine, siis on ilmne, et taotlus peab olema esitatud hiljemalt eelmenetluses kohtu alla

andmise määruse tegemise ajaks. Loogiline on rahvakohtunike kaasamise taotlus esitada

kaitseaktis koos muude taotlustega, mille esitamise näeb ette KrMSi § 227 lõige 3. Samuti näeb

poolte taotluste lahendamise eelmenetluses kohtu alla andmise määrusega ette juba praegu

kehtiv KrMSi § 263 punkt 8. Lisatava punkti eesmärk on tagada, et küsimus rahvakohtunike

kaasamisest saab esimese astme kuriteo kriminaalasja kohtulikus eelmenetluses lahendatud.

3.3 . Põhiseaduspärasuse analüüs

PSi § 148 järgi koosneb kohtusüsteem maa- ja linnakohtutest, halduskohtutest,

ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. PSi § 149 järgi on maa- ja linnakohtud ning halduskohtud

esimese astme kohtud, ringkonnakohtud aga teise astme kohtud, mis vaatavad apellatsiooni

korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.

PSi §-de 148 ja 149 eesmärk on määrata kindlaks kohtusüsteemi moodustavad kohtuastmed ja

nende süsteemisisene pädevusjaotus. See tähendab, et seadusandja peab ehitama kohtusüsteemi

üles just neist hierarhilise asendiga ja kindla pädevuse ühikutest ega tohi kaotada tervikuna üht

või teist põhiseaduses nimetatud kohut või kohtu liiki.87 Muus osas on kohtukorraldus PSi § 104

lõike 2 punkti 14 ja § 149 lõike 4 järgi seadusandja sätestada. Kohtuid kaitseb institutsionaalne

garantii üksnes asutuste liikide lõikes. Konkreetsete kohtuasutuste loomise, lõpetamise või

ümberkorraldamise otsustab Riigikogu.88 Sätestades kolmeastmelise kohtusüsteemi garantii, ei

kirjuta PSi § 148 ega § 149 seadusandjale ette vastavate kohtute arvu ega välista sama tasandi

kohtute liitmist ühte kohtuasutusse.89 PSi §-st 148 ega §-st 149 ei tulene seega kohustust näha

ette kohtuasutuste arvust lähtuv püramiidmudel, milles on vähemalt neli maakohut, vähemalt

87 PS komm. vln., § 148 komm 3 ja § 149 komm 2; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 148 komm 1 ja 3. 88 PS komm. vln., § 148 komm 3. 89 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 148 komm 4.

kaks ringkonnakohut ja Riigikohus (4-2-1). Erinevate kohtuastmete erineva kohtunike ja

kohtumajade arvu kaudu säilib kohtusüsteemi sisuline püramiidsus ka sama astme kohtute

liitmise järel. Samuti ei muutu PSi § 149 lõikes 3 ettenähtud Riigikohtu roll

kassatsioonikohtuna.

Kohtukorraldust sätestades peab seadusandja tagama siiski õigusemõistmise kättesaadavuse.90

Õigusemõistmise kättesaadavuse all on peetud sageli silmas füüsilist ja rahalist

kättesaadavust.91 Ent õigusemõistmise kättesaadavus hõlmab ka menetluse kiirust, kvaliteeti ja

ettenähtavust.92 Seejuures ei pea õiguskaitse olema maksimaalne, vaid ressursikulu ja muude

hüvede suhtes optimaalne.93 Kohtuorganisatsiooni territoriaalse jaotusega seotud küsimused

peaks leidma tasakaalu erinevate tegurite vahel (kohtu geograafiline lähedus inimestele,

erinevate pädevuste ja funktsioonide olemasolu tagav kohtu suurus, kulude kokkuhoid ning

pakutava teenuse kvaliteet ja tulemus).94 Kohtute arvu vähenemist aitab tasakaalustada ja

õigusemõistmise kättesaadavust tagada muu hulgas tehnoloogiliste lahenduste olemasolu.95

PSi §-d 15 ja 24 moodustavad koos kohtupõhiõiguse, kus mainitud sätted on vastavalt üld- ja

erinormi vahekorras.96 Riigikohus on selgitanud, et PSi §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise

põhiõigusest koostoimes PSi § 104 lõike 2 punktiga 14 ja §-ga 148 tuleneb seadusandja

kohustus luua kohtusüsteem, mis tagab igaühele ebamõistlike pingutusteta õigusemõistmise

kättesaadavuse.97 Protsessiõiguse normid, mis piiravad võimalust menetleda asja endale

sobivas kohtus ja lähimas kohtumajas riivavad iseenesest PSi § 15 lõikes 1 ja § 24 lõikes 2

sätestatud põhiõigusi.98 Muu hulgas riivavad neid põhiõigusi kehtivas seaduses ettenähtud

erandliku kohtualluvuse reeglid.99 Samamoodi riivaksid neid põhiõigusi VTK kohta esitatud

tagasisides tehtud ettepanekud teatud liiki asjade üleriigiliseks jagamiseks.100

Riigikohus on leidnud, et spetsialiseerumist soodustav kohtualluvus loob kohtusse eelduslikult

parema sisulise pädevuse ja tagab tõenäoliselt ühtsema kohtupraktika. Spetsialiseerumine

mingit tüüpi kohtuasjadele võimaldab menetleda asju ökonoomsemalt. Kohtusüsteemi

efektiivne toimimine on põhiseaduslik väärtus, mille tõttu võib piirata seadusereservatsioonita

põhiõigusi. PSi § 14 paneb riigile kohustuse tagada põhiõigusi ja vabadusi. Need tagatakse muu

hulgas tõhusalt toimiva ja ökonoomse kohtusüsteemi abil. Seega on kohtumenetluse ökonoomia

PSi § 15 lõike 1 ja § 24 lõike 2 õiguste riivete legitiimne eesmärk.101

Kuni Eestis on neli maakohut ja kaks ringkonnakohut, ei tohi PSi § 24 lõike 1 järgi viia kedagi

tema vaba tahte vastaselt üle seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Kuna

isikutel on võimalus esitada menetlusdokumente paberkandjal, posti teel või elektrooniliselt

ning seaduses ettenähtud eeldustel saab pidada menetlusi kirjalikult ja kohtuistungeid

90 PS komm. vln., § 148 komm 3; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 148 komm 5. 91 Nt PS komm. vln., § 15 komm 93; European judicial systems - CEPEJ Evaluation report - 2024 Evaluation cycle (2022 data). Part 1

General analyses, lk 87; Global Program on Justice and the Rule of Law of the World Bank Group. Jupiter Methodological Note, lk 17; A.

Deseau, A. Levai, M. Schmiegelow. Access to justice and economic development: Evidence from an international panel dataset. European Economic Review 172 (2025), lk 3. 92 OECD, OSF. Legal Needs Surveys and Access to Justice, 2019, lk-d 24, 142-143; M. A. Gramatikov jt. A Handbook for Measuring the Costs and Quality of Access to Justice, 2009, lk 29; R. A. Macdonald. Access to Justice in 2003: Scope, Scale and Ambition. 93 PS komm. vln., § 15 komm 93. 94 CEPEJ(2013)7RevE / 6 décembre 2013. European Commission for the Efficiency of Justice (CEPEJ) - Guidelines on the Creation of Judicial Maps to Support Access to Justice within a Quality Judicial System. 95 European judicial systems - CEPEJ Evaluation report - 2024 Evaluation cycle (2022 data). Part 1 General analyses, lk-d 94 ja 100. 96 PS komm. vln., § 15 komm 3; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 24 komm 1. 97 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 36. 98 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p-d 36 ja 37. 99 TsMS § 69 lg 4, ptk-d 14 ja 16, HKMS § 8, KrMS § 25. 100 Nt Riigikohtu 21.05.2025 arvamus, Eesti Kohtunike Ühingu 25.05.2025 arvamus, Harju Maakohtu 28.05.2025 arvamus, Tartu

Halduskohtu 29.05.2025 arvamus. 101 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42; vt ka PS komm. vln., § 15 komm 95 ja § 24 komm 12.

virtuaalselt või asjaolusid arvestavas kohtumajas ning Eesti vahemaad ei ole ülemäärased,

riivab kohtute liitmine PSi § 15 lõikes 1 ja § 24 lõikes 2 sisalduvaid põhiõigusi

väheintensiivselt. Samal ajal on kohtusüsteemi efektiivne toimimine ja kohtumenetluse

ökonoomia eesmärkidena vaieldamatult kaalukad. Seega on kohtute liitmine abinõuna ka

mõõdukas ja kokkuvõtvalt proportsionaalne. Samast eesmärgist on olnud kantud ka varasemad

kohtute liitmised, mille põhiseaduspärasust ei ole kahtluse alla seatud.

Õigusemõistmise füüsiline kättesaadavus sõltub mitte kohtuasutuste arvust, vaid eelkõige

kohtumajade arvust. Sama astme kohtute liitmise käigus ei kao ära ükski kohtumaja. Vastupidi,

eelnõuga nähakse seaduse tasandil ette Maakohtu kohtumajade säilimine üle Eesti,

Halduskohtu kohtumajade säilimine Jõhvis, Tallinnas ja Tartus ning Ringkonnakohtu

kohtumajade säilimine Tallinnas ja Tartus. Samuti nähakse ette, et asjade jaotamisel tuleb

arvestada vajadust korraldada suulisi istungeid või isiku ärakuulamisi ning vältida kohtu ja

menetlusosaliste tarbetut sõitmist ja ajakulu. Samas antakse kohtunikele võimalus otsustada,

kus oleks mõistlik nii õigusemõistmise kui ka menetlusosaliste huve arvestades kohtuistungit

pidada. Seega puudub alus väita, et kohtute liitmine halvendab õigusemõistmise füüsilist

kättesaadavust. Küll aga võimaldab kohtute liitmine ühtlustada töökoormust ja soodustada

spetsialiseerumist ning seeläbi parandada menetluste kiirust, kvaliteeti ja ettenähtavust.

Eelnõuga nähakse ette konkreetsetes õigusvaldkondades vaidlusi lahendavad Maakohtu

osakonnad. Lisaks saab moodustada spetsialiseerumise tagamiseks menetlusgruppe.

Territoriaalselt hajutatud, valdkonniti spetsialiseerunud ja organisatoorselt ühtne kohtusüsteem

suudab tagada õigusemõistmise kättesaadavust paremini kui kohtusüsteem, kus mingit liiki

asjad suunatakse erandliku kohtualluvuse kaudu üksikutesse kohtutesse, kohtunike

spetsialiseerumise võimalus on ebaühtlane ja kohtunike koormuse ühtlustamise võimalused on

väiksed.

Kui PSi §-s 15 sätestatakse üldine kohtusse pöördumise põhiõigus, siis PSi § 24 lõige 1 näeb

ette igaühe põhiõiguse seadusega määratud kohtualluvusele. Kohtualluvus on seotud kohtute

paiknemise ja tööjaotuse küsimustega, mille lahendamine on suuresti seadusandja

õiguspoliitiline otsustus. Kohtute paiknemine ja tööjaotus on omakorda seotud kohtusüsteemi

rahastamise ja riigieelarvega. Seetõttu on seadusandjal kohtualluvuse määramisel lai

otsustusruum.102 Kohtualluvuse kindlaksmääramine on pigem kohtukorralduse kui põhiõiguste

kaitse valdkonda kuuluv küsimus: kohtualluvuse õigusliku regulatsiooniga riiklikul tasandil

peaks ühelt poolt tagama kohtute võimalikult võrdse töökoormuse ja teiselt poolt isikute

optimaalse juurdepääsu õigusemõistmisele.103

Kohtualluvuse regulatsioon peab vältima kohtuasjade ad hoc jagamist, tagama kohtuasjade

jaotamise kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumite alusel ja seeläbi õigusemõistmise

sõltumatuse.104 PSi § 24 lõikes 1 sätestatud põhiõigust aitab tagada muu hulgas kohtuasjade

juhusliku jagamise põhimõte.105 Kohtute liitmine võimaldab jagada vaidlusi suurema hulga

kohtunike vahel ja tagada seeläbi õigusemõistmise senisest veelgi suurem sõltumatus. Samas

lähtutakse kohtuasjade jagamisel objektiivsetest kriteeriumitest: kohtunike tööjaotusplaan,

spetsialiseerumine ja ühtlane koormus; suuliste istungite või isikute ärakuulamiste vajadus ning

tarbetu sõitmise ja ajakulu vältimine; juhuslikkus. See tähendab, et esmalt määratakse

kohtunikud, kelle vahel saab vastavasse õigusvaldkonda kuuluvat vaidlust jagada, seejärel

võetakse arvesse nende kohtunike töökoormust, seejärel hinnatakse vajadust lahendada asi

102 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p-d 53 ja 58; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 24 komm 15. 103 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 40; PS komm. vln., § 24 komm 5; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 24 komm 13. 104 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 40; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 24 komm 12 ja komm 20. 105 PS komm. vln., § 24 komm 8.

konkreetses kohtumajas ning lõpuks jagatakse kohtuasi valikusse jäänud kohtunike vahel

juhuslikkuse põhimõtte järgi. Kohtunikest koosnev kohtu eestseisus saab näha jagamise

täpsemad reeglid ette avalikusele kättesaadavaks tehtavas tööjaotusplaanis. Kohtute liitmine ei

riiva PSi § 24 lõikes 1 ettenähtud õigust seadusega määratud kohtualluvusele.

PSi § 146 ja § 147 lõige 4 panevad koostoimes PSi §-ga 15 seadusandjale kohustuse tagada

kohtunike sõltumatus.106 Sõltumatus ei seisne kohtunike õiguses valida, mida ja kus lahendada.

Sõltumatus ei ole kohtunike eelisõigus ega privileeg, vaid see teenib õigusriigi ning

õigusemõistmist taotlevate ja sellele lootvate inimeste huve.107 Ka kohutute liitmise järel jääb

kohtunike õiguseks ja kohustuseks olla oma tegevuses sõltumatu ning mõista õigust oma

südametunnistuse järgi kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

Eelnõu järgi tuleb asjade jagamisel arvestada muu hulgas vajadust vältida kohtunike tarbetut

sõitmist ja ajakulu. Asjade jagamise täpsemad reeglid saab näha ette kohtunikest koosneva

kohtu eestseisuse kinnitatavas tööjaotusplaanis. Kui kohtunik peaks siiski arutama asja

kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, tuleb ka pärast kohtute liitmist hüvitada talle

sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud. Kohtute liitmine ei riiva PSi §-des 146 ja

147 ettenähtud kohtunike sõltumatust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid „kohtute grupp“, „eestseisus“

„menetlusgrupp“, „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ ja „Kohtuhaldusteenistus“.

Kohtute grupp on eelarveline termin, mis hõlmab kohtute ja KHT eelarveid ning milles ette

nähtud raha jaotatakse KHANi otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel.

Kohtu eestseisus on I ja II astme kohtute juhtimisorgan, kelle pädevuses on kohtu kodukorra ja

tööjaotusplaani kehtestamine. KHAN korraldab esimese ja teiste astme kohtute haldamist ja

arendamist. KHT on kohtutele tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise volitusteta kohtuasutus,

mis täidab kohtute seaduses sätestatud ning KHANi antud ülesandeid.

Menetlusgrupp on vähemalt kolmest kohtunikust koosnev osakonna sisene ajutine üksus, mis

moodustakse spetsialiseerumise paremaks rakendamiseks.

Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE108 § 46 tähenduses mõju

riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud Justiits- ja Digiministeerium,

maa-, haldus-, ja ringkonnakohtute kohtunikud, kohtuteenistujad ning menetlusosalised.

106 PS komm. vln., § 15 komm 103, § 146 komm-d 2 ja 20, § 147 komm 33. 107 Judges: independence, efficiency and responsibilities. Recomendation CM/Rec(2010)12, lk-d 5-6, 8; The Universal Charter of the Judge,

art 1; PS komm. vln., § 146 komm 22.finant 108 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.

I ja II kohtuastmes on 01.01.2025. aasta seisuga kokku 236 kohtuniku ametikohta109, millest

sama seisuga110 on täidetud 230 ametikohta. Praeguse töökorralduse järgi on igal kohtunikul

oma menetlusgrupp, kuhu kuulub kohtujurist ja istungisekretär. Maa-, haldus- ja

ringkonnakohtutes on 01.10.2025. aasta seisuga kokku 985 ametikohta. Rahvakohtunikke111 on

maakohtusse nimetatud 502.

Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas

osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti

menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmete järgi osales 2024. aastal

kohtumenetluses 82 685 füüsilist isikut ja 15 909 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu inimene

aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus toodud muudatused ei mõjuta. Lisaks

puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on 31.12.2024. aasta

seisuga 808 vandeadvokaati ja 342 vandeadvokaadi abi. Prokuröride arv on 195112

Professionaalsed esindajad osalevad kohtumenetluses regulaarselt.

6.1. Kavandatav muudatus: samaliigiliste kohtute ühendamine ja kohtunike valdkondliku

spetsialiseerumise suurendamine

6.1.1. Mõju kohtukorraldusele ja menetlejatele

Tegemist on põhimõttelise muudatusega, sest seniste samaliigiliste piirkondlike kohtute asemel

luuakse üle-eestilise tööpiirkonnaga kohtud. Muudatuse tulemusena oleks Eestis üks

Maakohus, üks Halduskohus ja üks Ringkonnakohus. Täiendatakse ka senist kohtunike

valdkondlikku spetsialiseerumist Maakohtus.

Muudatusega kaasnev positiivne mõju kohtusüsteemile, kuid ennekõike maakohtutele, kus

tekib võimalus süvendatumalt juurutada materiaalset spetsialiseerumist ehk spetsialiseerumist

vaidluse õigusvaldkonda aluseks võttes113. Arvestades piirkondlike maakohtute

kohtunikukohtade praegust jagunemist osakondadesse, moodustuksid loodavas Maakohtus

tsiviilvaldkonna osakond, kus on 105 kohtuniku kohta, ja süüteoosakond, kus on 59 kohta.

Selline kohtunike arv võimaldab süvendatumalt spetsialiseeruda. Lisaks võimaldab ühe

tööjaotusplaani koostamine korraldada kohtuasjade menetlemist sujuvamalt, näiteks väheneb

vajadus suunata kohtuasju teise kohtusse kohtualluvust muutmata. See suurendab

õigusemõistmise stabiilsust ja võimaldab kiiremat menetlemist. Kuigi spetsialiseerumine võib

kaasa tuua rohkem menetlustoiminguid väljaspool kohtuniku alalist teenistuskohta, kaalub

saadav kvaliteedivõit üles lisanduva ajakulu ja logistilised vajadused. Muudatusega kaasneb

mõju ka halduskohtutele, kus tekib samuti võimalus spetsialiseeruda, kuna tekib suurema

kohtunike koosseisuga halduskohus. Kuigi halduskohtusse ei moodustata

spetsialiseerumisosakondi, sest seda ei toeta läbiviidud spetsialiseerumise analüüsi lõppjäreldus

4.7.4.114, tekib halduskohtule võimalus luua ajutisi menetlusgruppe. Samuti kaasneb

muudatusega mõju ringkonnakohtutele, kuhu tekib kolm valdkondlikku kolleegiumi.

109 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade

vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 110 Kohtute 2024.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2025-aasta-alguses/. 111 Rahvakohtunike nimekiri. Rahvakohtunike nimekiri | Eesti Kohtud. 112 Prokuratuur. Asutuse struktuur | Prokuratuur. 113 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025- 10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf, lk 8. 114 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf, lk 34

Kolleegiumide suurus võimaldab ka ringkonnakohtus moodustada ajutisi menetlusgruppe ja

seeläbi rakendada õigusvaldkonna siseselt spetsialiseerumist.

Kohtute ühendamisega võib kaasneda ka negatiivne mõju kohtutele, mida tuleb muudatuse

kavandamisel kaaluda. Ühe suure organisatsiooni puhul võib haldamine muutuda

keerulisemaks, eriti kui juhtimine ja infovahetus ei ole piisavalt tõhusad. Keskne juhtimine võib

viia olukorrani, kus kohapealne paindlikkus väheneb ning otsuste tegemisel ei arvestata alati

piisavalt piirkondlike oludega.

Kohtute ühendamine võib kohtunike jaoks tähendada, et otsesed juhid jäävad kaugemale ning

senine vahetu koostöö väheneb ja kollegiaalne sünergia nõrgeneb. Vahetasandite kadumine

võib vähendada kohtunike autonoomiat ja kaasatust töökorralduslikes otsustes ning mõjutada

kuuluvustunnet.

Suurem tsentraliseeritus ja esimehe otsustusõigus osakondade moodustamisel võib piirata

kohtunike spetsialiseerumist ja valikuvabadust. Spetsialiseerumisega võib kaasneda sagedasem

töö teistes kohtumajades, mis suurendab koormust ning halvendab töö- ja eraelu tasakaalu.

Samuti võib suurtes struktuurides väheneda kohtuniku individuaalse panuse märgatavus, mis

mõjutab ametialast rahulolu.

Lisaks võib kohtunike mõningane liikumine ja menetluste läbiviimine väljaspool alalist

teenistuskohta suurendada töökoormust ning logistilist keerukust, mis võib mõjutada nii

menetluskiirust kui ka töö kvaliteeti.

Kohtute ümberkorraldamine võib tekitada kohtute personalis segadust või vastuseisu, samuti

võib esialgne ümberkorraldamine nõuda lisakulutusi ja põhjustada tööseisakuid. Lõpuks tuleb

arvestada ka sellega, et süsteemi suur muutus võib ajutiselt vähendada töötajate motivatsiooni

või tekitada ebakindlust oma rolli ja vastutuse suhtes.

Arvestades maakohtute praegusi koosseise tekib muudatuse rakendumisel Maakohus, mille

koosseisus on hinnanguliselt 430 ametikohta, sh 164 kohtuniku kohta. Arvestades

halduskohtute praegusi koosseise, tekib muudatuse rakendumisel Halduskohus, mille

koosseisus on hinnanguliselt 50 ametikohta, sh 26 kohtuniku kohta. Arvestades

ringkonnakohtute praegusi koosseise, tekib muudatuse rakendumisel Ringkonnakohus, mille

koosseisus on hinnanguliselt 110 ametikohta, sh 46 kohtuniku kohta.

6.1.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele

Sihtrühmaks on kõik isikud, kes osalevad kohtumenetluses või puutuvad sellega kokku, kuna

ametis olevate kohtunike töökoormusest ning spetsialiseerumisest sõltub kohtuasjade

menetlemise kiirus ja kvaliteet. Statistikaameti andmetel115 elas 01.01.2025 Eestis 1 369 995

inimest, kellest kohtumenetlusega puutub iga-aastaselt kokku ligikaudu 7,2% ehk väga väike

osa.

Keskmine inimene puutub kohtumenetlusega kokku vajaduse korral ja pigem harva. Nende

inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, on muudatuse mõju positiivne, kuna

115 Statistikaamet.https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv.

valdkondliku spetsialiseerumise laiemaks eesmärgiks on tagada kõigis kohtutes mõistlik

menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suurendada ka menetlusosaliste rahulolu.

Ühe üle-eestilise tööjaotusplaani rakendamine aitab tagada, et kohtuasju menetlevad just selle

valdkonna parimad spetsialistid, sõltumata asukohast. See võib menetlusosaliste jaoks

tähendada läbimõeldumaid, asjatundlikumaid ja prognoositavamaid kohtuotsuseid.

Kohtute ümberkorraldamisega võib kaasneda menetlusosalistele ka teatud ebamugavusi,

näiteks olukordi, kus istungid toimuvad menetlusosalise elukohast kaugemal või videosilla

vahendusel. See võib vähendada vahetut kontakti kohtuga ja raskendada isiklikku osalemist

kohtumenetluses.

Kokkuvõttes muutub õigusemõistmine professionaalsemaks, läbipaistvamaks ja

paindlikumaks, tuues kasu nii kohtusüsteemile kui ka ühiskonnale laiemalt.

6.1.4. Mõju Registrite ja Infosüsteemide Keskusele

Muudatusega kaasneb vajadus kohtute infosüsteemi ja sellega seonduvate infosüsteemide

täiendavaks arendamiseks 2026. aasta jooksul. Muudatuse jõustumiseks peab olemas olema

paindlik kohtuasjade jagamissüsteem, mis peab muu hulgas arvestama, et:

1) kõik senised maa- ja halduskohtud ühendatakse üheks Maakohtuks ja üheks

Halduskohtuks, kuid säilivad senised kohtumajad, kuhu menetlusosalised kutsutakse

istungile;

2) teatud liiki kohtuasju jagatakse menetlusosalise elu- või asukoha järgi kohtumaja

põhiselt;

3) teatud liiki kohtuasju jagatakse üle-eestiliselt kõikide kohtunike vahel ja teatud liiki

kohtuasju jagatakse üle-eestiliselt spetsialiseerunud kohtunike vahel;

4) õigusvaldkonna siseselt on kohtunikele asjade jagamise koormus võrdne;

5) menetluses olevad kohtuasjad viiakse üle vastavalt kas Maakohtusse või

Halduskohtusse;

6) senised ringkonnakohtud ühendatakse üheks Ringkonnakohtuks ja tekivad üle-

eestilised valdkondlikud kolleegiumid;

7) kolleegiumide siseselt on kohtunike asjade jagamise koormus võrdne;

8) menetluses olevad kohtuasjad viiakse üle Ringkonnakohtusse.

Muudatusega kaasneb vajadus väga lühikese ajaga väljaspool tavapärast tööplaani analüüsida,

arendada ja rakendada infosüsteemides olulised muudatused, mis toob kaasa vajaduse täiendava

ressursi järele. Samuti võib muudatus kaasa tuua asutusesiseste prioriteetide ringi seadmise.

Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga, kuna ilma infosüsteemide arenduseta ei ole võimalik

kavandatud muudatust rakendada.

6.2. Kavandatav muudatus: kohtu eestseisuse moodustamine

Eelnõus kavandatud muudatusega luuakse kohtutesse uus juhtimisorgan – kohtu eestseisus.

Eestseisuse eesmärk on toetada kohtu esimeest kohtuasutuse juhtimisel, osaleda tööjaotusplaani

koostamisel ja kinnitamisel ning anda arvamusi olulistes juhtimisotsustes.

Kuigi muudatus on suunatud juhtimise kaasavamaks ja süsteemsemaks muutmisele, kaasneb

sellega riske kohtunike sõltumatusele ja juhtimise tasakaalule. Eestseisuse loomine loob

õigusliku aluse kollegiaalse juhtimisorgani tekkimiseks kohtus. Juhtimisotsuste tegemine

kollektiivselt võib vähendada ainuisikulise juhtimise riski ja suurendada nende läbipaistvust.

Kui eestseisusesse kuuluvad nii juhid kui ka valitud kohtunikud, on tagatud demokraatlikum

juhtimisstruktuur.

Eestseisuse roll on täidesaatev ja strateegiline, keskendudes kohtuasutuse juhtimisele. Üldkogu

roll on kollegiaalne ja põhimõtteline, väljendades kogu kohtunikkonna seisukohti. Kui

eestseisuse pädevus laieneb liigselt töökorralduse või põhimõtteliste otsuste suunas, võib see

de facto vähendada üldkogu rolli kohtusüsteemi sisemises demokraatias. Reformi mõju sõltub

sellest, kuidas reguleeritakse eestseisuse ja üldkogu omavaheline hierarhia ja koostöö: kas

eestseisus allub üldkogu strateegilistele suunistele või tegutseb sellest sõltumatult.

6.3. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusmudeli muutmine

6.3.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile

Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusega seotud ülesannetest Justiits- ja

Digiministeeriumilt üle kohtutele. Sellised ülesanded on muu hulgas näiteks õigus määrata

kohtumajade asukohad, rahvakohtunike ja kohtunikuabide arv, nimetada ametisse ja vabastada

ametist esimese ja teise astme kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada

esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel.

Seega kaasneb muudatusega mõju ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja töö

ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud juhul täidab Justiits- ja Digiministeerium

kohtuhaldusülesandeid ka edaspidi. Selliseks ülesandeks on näiteks kohtute infosüsteemi

vastutava kasutaja ülesanded. Suuri kohanemisraskusi ministeeriumi töötajatele eeldatavasti ei

kaasne.

Ajutiselt võib Justiits- ja Digiministeeriumile kaasneda teatud ümberkohanemise vajadus ja

koormus seoses ülesannete üle andmisega. Tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna

kohtuhaldusülesannete killustatuse vähendamine tagab eesmärkide selguse ja ministeeriumi

töökoormuse vähenemise.

6.3.2. Mõju kohtutele

Kohtute jaoks on tegemist on põhimõttelise muudatusega, sest valdav osa kohtuhaldusega

seotud pädevustest antakse üle kohtutele, st kohtusüsteem võtab endale teadlikult suurema

vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob esimese ja teise astme

kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma, sõltumatuma ja

efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks.

Muudatuse tulemusel luuakse kohtute halduse ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis

senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja

arendusnõukogu (KHAN). KHAN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab

kohtute arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused.

Lisaks luuakse uus kohtuasutus, KHT, mis hakkab Justiits- ja Digiministeeriumi asemel

korraldama õigusemõistmiseks vajalikke tugiteenuseid ja pakkuma KHANile tuge kohtute

arendamisel. KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab KHAN, KHT struktuuris on

näiteks IKT, turvalisus, kantselei, finants- ja varahaldus, personal jms. Võimalike uute inimeste

värbamine sõltub konkreetsest väljaselgitatud vajadusest ja eelarvest.

Kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab

kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist ja iseseisvust. Arvestades, et mingi hulk

haldusülesandeid on juba Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele üle antud, samuti on osa

teenuseid kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused oma

ülesannete ümberkorraldamisel. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete ülesannete

ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute kohtusiseste

organite loomisel. KHANi loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline otsustusorgan, kelle

ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda kaasa tugiteenuste

koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus

muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist.

Kohtuhalduse ja teenuste konsolideerimine KHTsse tagab kohtusüsteemi üleselt

õigusemõistmise tugiteenuste ühetaolisuse ja loob paremad eeldused nende kvaliteedi

parandamiseks ning kohtute eripäraga arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse tulemusena ei

osale Justiits- ja Digiministeerium mitmel juhul enam protsessides, on tõenäoline, et

haldustegevus muutub seetõttu optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks. Kohtusüsteemil

tekib endal võimalus tegevuste arendamiseks ressursside planeerimiseks ja

ümberpaigutamiseks enda seatud prioriteetide järgi.

Eelnõu koostamisel on hinnatud ka ümberkorralduse võimalikku rahalist mõju ja leitud, et

muudatus on võimalik planeeritud kujul ellu viia selliselt, et kohtutele osutatavate tugiteenuste

maht ei vähene ja kvaliteet ei kannata ning KHANi teenindamisega seotud ülesanded

täidetakse:

1) KHT direktori ja valdkondade juhtide palgakulud on kaetud olemasolevate teenistuste

juhtide ja seniste kohtudirektorite palgakuludega kohtute eelarvetes ning Justiits- ja

Digiministeeriumi eelarvest üle antava eelarvega eelnevatest puudujäävas osas;

2) uute ametikohtade loomise ja KHANi teenindamisega seotud kulude allikas on Justiits-

ja Digiministeeriumi eelarvest üle antav eelarve;

3) vahejuhtide palgakulude katteallikaks on senised tööjõukulud ja töökorralduse

muutmisest vabanev ressurss.

Loodavad organid hakkavad kohtute toimimist iga päev mõjutama. Eriti oluline igapäevane

mõju on KHTl, kelle kätte koonduvad lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi teatud ülesannetele

ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus) ja juba tsentraliseeritud teenused

(näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk oluline mõju kohtute igapäevasele tegevusele

on tugiteenuste ühtlustamine kogu kohtusüsteemis. Samas positiivse mõjuna võib väheneda

kohtute esimeeste töökoormus kohtute tegevuse korraldamisel, kuna KHANil on võimalik

tugiteenused esimeestelt KHTsse üle anda.

Muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o u 1000 inimest, sh ka neid, keda vahetult KHTsse

üle ei viida, kuid kelle igapäevane harjumuspärane töökorraldus muutub. Arvestades praegusi

maa-, haldus- ja ringkonnakohtute koosseise, tekib muudatuse rakendumisel uus kohtuasutus,

KHT, mille koosseisus on hinnanguliselt 400 senist kohtudirektori juhtimisvaldkonnas

paiknevat kohtuteenistujate ameti- või töökohta.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele ümberkohanemise vajadus, muu hulgas praktiline

vajadus asendada mitmeid kohtute seaduse alusel antud justiits- ja digiministri määruseid

KHANi otsuste või juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga.

Kohtusüsteemipoolse riskina on välja toodud seda, kas kohtuhaldusest huvitatud kohtunikke on

piisavalt (näiteks KHANi liikmeks kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist toetust uuele

kohtuhaldusmudelile, on vähese huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud küsimus, kas

kohtute suurem omavalitsus aitab saada ka rohkem ressursse või mõjub sellele hoopis

negatiivselt. Tõenäoliselt võib mõju olla siiski positiivne, kuna kohtusüsteemil on võimalik

ennast näidata varasemast strateegilisema planeerija ja arengueesmärkide seadjana.

Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on KHANi korraldada. Seega

kaasneb ebasoovitava mõjuna ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on muudatusel

positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus tagavad

kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema arendamise ja haldamise.

6.4. Kavandatav muudatus: esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku

institutsioonina

6.4.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile

Muudatuse tulemusel jäetakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalast välja esimese ja

teise astme kohtute tegevuse korraldamine.

Justiits- ja Digiministeeriumi kohtuhaldusega seotud inimeste töökorralduses kaasnevad

muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju on sarnane seletuskirja

punktis 6.3.1. käsitatud mõjule.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb Justiits- ja Digiministeeriumile teatud ümberkohanemise

vajadus, kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna kohtuhaldusülesannete

killustatuse vähendamine tagab eesmärkide selguse ja ministeeriumi töökoormuse vähenemise.

6.4.2. Mõju kohtutele

Muudatusega viiakse õigusaktid vastavusse põhiseadusega, st käsitatakse esimese ja teise astme

kohtuid põhiseadusliku institutsioonina, milleks on vaja luua eraldi asutusena KHT.

Esimese ja teise astme kohtute käsitamine Riigikohtu kõrval põhiseadusliku institutsioonina

mõjutab praktikas eelkõige kohtute eelarve protsessi. Iseseisva eelarve kujundamine ja

kaitsmine Riigikogus tagab kohtusüsteemi rahastuse parema läbipaistvuse. Muudatuse

elluviimisega on võimalik kohtutel endal paindlikumalt arvestada kohtusüsteemi vajadusi,

seada eesmärke ja prioriteete ning tagada nende täitmine. Samuti on muudatuse tulemusel

kõikide kohtusüsteemi puudutavate otsuste tegemise pädevus edaspidi KHANil, st Justiits- ja

Digiministeerium ei osale edaspidi senisel kujul kohtute tegevust korraldavas protsessis, mis

võimaldab muuta senist haldustegevust optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks.

Vähesel määral avaldab muudatus mõju teistes valdkondades, nt riigivaraseaduses on sätestatud

konkreetselt põhiseaduslike institutsioonide jaoks teatud erisused, kuid asjakohaste

muudatusega kaasnev mõju on vähene või marginaalne.

Muudatus mõjutab peamiselt eelarve esitamist ja kaitsmist Riigikogu rahanduskomisjonis, st

mõju avaldub iga-aastase eelarveprotsessi käigus.

Tegemist on käsituse põhimõttelise muutusega, mis puudutab kogu kohtupersonali, s.o u 1000

inimest.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele teatud ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on

muudatusel positiivne mõju, kuna esimese ja teise astme kohtud saavad oluliselt suurema

otsustusõiguse kohtusüsteemi puuduvate valikute tegemisel ning eelarve kujundamisel.

6.5. Kavandatav muudatus: kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine

6.5.1. Mõju kohtutele

Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja töökoormust kohtuniku taotluse

läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute

kohtunikukandidaatide seas.

Kohtuniku osakoormusega töötamise muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest

paindlikumalt arvestada kohtunike vajadustega, muutes töökeskkonna ajakohasemaks.

Kohtunikuamet on eluaegne ja kohtusüsteemisisesed karjäärivõimalused on piiratud ning

kohtuniku ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, seepärast on mõistlik pakkuda

töötamiseks paindlikke võimalusi.

Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine ajakohastab kaasajastab PSi

§ 147 lõikes 1 sätestatud kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, kuna ei ole põhjendatud seada

piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga kõrgeid nõudmisi.

Muudatus toetab kohtute haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada ülereguleerimist ja

liigset töökoormust, kuna staažikas ja väljakujunenud praktikaga kohtunik saab kohtusüsteemis

töötada kauem. Arvestades praegust põlvkondade vahetust kohtusüsteemis, avaldab muudatus

positiivset mõju lõppastmes ka menetluste kiirusele ja kvaliteedile.

Kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlusi või kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära

tõstmise taotluste menetlemine ei ole sage ning toimub vastavalt vajadusele.

Muudatus puudutab kõiki kohtunikke, keda kohtusüsteemis on kokku 255.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda näiteks kohtuniku osalise töökoormusega töötamise

taotluste mõningane kasv, mis võib mõnevõrra suurendada teiste sama valdkonna kohtunike

töökoormust. Mõju avaldumist on võimalik vältida, kuna kohtu esimehel on korrakohase

õigusemõistmise tagamise kohustus.

6.6. Kavandatav muudatus: rahvakohtunike kasutamise piiramine kriminaalasjade

kohtumenetluses.

Eelnõukohase muudatusega väheneb nende kohtuasjade arv, mille arutamisel osalevad

rahvakohtunikud. Justiits- ja Digiministeeriumi käsutuses ei ole usaldusväärseid andmeid, mis

võimaldaksid mingi täpsusega ennustada, millise osa esimese astme kuritegude kohtumenetlusi

saab edaspidi lahendada ainuisikulises koosseisus. Seadusemuudatus ei mõjuta süüdistatava

õigust ausale õigusemõistmisele erapooletu kohtu poolt – süüdistatava soovil on talle jätkuvalt

tagatud õigusemõistmine kollegiaalse kohtukoosseisu poolt rahvakohtunike osalusel.

Kuna mingil määral rahvakohtunikega kohtukoosseisude kasutamine ilmselt väheneb, tekib

sellest riigil mõningane rahaline kokkuhoid ja neis asjades väheneb risk protsessi nurjumiseks

rahvakohtunikest tuleneval põhjusel. Neis asjades väheneb ka kohtu halduskoormus, kuna

rahvakohtunike kaasamisega seotud toiminguid (sobivate rahvakohtunike valimine ja nendega

suhtlemine) ei ole tarvis. Üldkokkuvõttes on muudatuse mõju pigem vähene.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kohtuhaldusmudeli muudatusega kaasnevad peamised tegevused puudutavad muudatusi

kohtute sisemises töökorralduses ja muudatused on planeeritud kuluneutraalselt. Kulud, mis on

seotud Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega,

antakse üle kohtute ja KHT eelarvesse. Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise

kujundada ja jagada ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks esmatähtsatesse

valdkondadesse.

Samaliigiliste kohtute ühendamisega kaasneva juhtimismudeli muudatused kaetakse praegusest

kohtute eelarvest ja sellega täiendavaid eelarvekulusid ei kaasne. Alljärgnevas tabelis on

kajastatud juhtimismudeli muudatusega seotud kohtunike lisatasud.

Tabel 11. Juhtimismudeli muutmisega seotud lisatasude eelarvekulud (aastas)

Juhtimisega seotud

lisatasud

kehtiv KS kavandatud muudatus

Ametikohtade

arv Tööjõukulu

Ametikohtade

arv Tööjõukulu

Kohtu esimees/ kohtunik 8 256 410 3 132 700

Osakonnajuhataja/kohtunik 10 140 252 4 56 101

Kolleegiumi esimees/

kohtunik 6 97 098 3 48 549

Halduskohtu aseesimees/

kohtunik 1 14 025

Eestseisuse liige/ kohtunik 3 14 025

Eestkoste järelevalve

osakonna

juhataja/kohtunikuabi

1 21 399

Kokku 24 493 759 15 286 800

Samaliigiliste kohtute ühendamisega seotud infosüsteemide arendamiseks vajalik täiendav

eelarvekulu on hinnanguliselt 500 000 eurot.116 Tegemist on ühekordse täiendava

ressursivajadusega, millega on 2026. aasta eelarves arvestatud.

Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei mõjuta.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse

tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeid kehtivaid rakendusakte. Nende muutmise vajadus

ja täpne ulatus täpsustuvad eelnõu menetlemise käigus ning pärast lõplike sisuliste lahenduste

kujunemist.

116 Kohtute struktuurimuudatuste finantsanalüüs. Lõpparuanne. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/PwCA_Kohtus%C3%BCsteemi%20struktuurimuudatuse%20finantsanal%C3%BC%C3%BCs_l%C3%B5pparuanne.pdf, lk 22

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse

tõttu tuleb muuta:

1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“;117

2) justiitsministri 15.02.2006. a määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;118

3) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;119

4) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“.120

Kehtetuks muutuvad:

1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“;121

2) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise

kord“;122

3) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;123

4) justiitsministri 14.04.2015.a määrus nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“;124

5) justiitsministri 08.02.2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“;125

6) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.126

7) justiitsministri 27.10.2005. a määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;127

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. a 1. jaanuaril, eelnõu § 1 punkt 130 jõustub 2026 .a 1. mail. Nimetatud

sätete selline jõustumine on vajalik, et tagada kohtute ühendamine ja uuele haldus-ja

arendusmudelile üleminek ning selleks vajalike toimingute tegemiseks vajaminev aeg.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide Keskusele

ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale.

117 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017055?leiaKehtiv 118 https://www.riigiteataja.ee/akt/995360?leiaKehtiv 119 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122012047?leiaKehtiv 120 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012010?leiaKehtiv 121 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024015?leiaKehtiv 122 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018017?leiaKehtiv 123 https://www.riigiteataja.ee/akt/122012020004?leiaKehtiv 124 https://www.riigiteataja.ee/akt/12766426 125 https://www.riigiteataja.ee/akt/113022018009?leiaKehtiv 126 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122019015?leiaKehtiv 127 https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024007?leiaKehtiv

06.11.SE Kohtukorralduse muudatused.pdf

EELNÕU

06.11.2025

Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise seadus

(kohtukorralduse muudatused)

§ 1. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuasutused on Maakohus, Halduskohus, Ringkonnakohus, Riigikohus ja

Kohtuhaldusteenistus.“;

2) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 9 lõiked 21 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas,

Paides, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

(3) Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Iga kohtumaja

asukoht on ka Maakohtu asukoht.“;

4) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus on süüteoasjade osakond, tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade

osakond ning maksejõuetuse ja ühinguõiguse asjade osakond. Kohtunike arvulise jaotuse

osakondade vahel otsustab kohtu eestseisus.;

6) paragrahvi 91 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 91 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik

kuulub.“;

8) paragrahvi 91 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses:

„§ 92. Kohtuniku üleviimine teise valdkonda

(1) Maakohtu esimees võib kohtuniku tema nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks.

(2) Kui kohtunik viiakse üle teise valdkonna kohtunikuks, menetleb ta lõpuni kohtuasjad, mille

lõpuni menetlemise määrab Maakohtu esimees.“;

8) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus on kuni 164 kohtunikku.

(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele

õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära Maakohtu esimehe arvamuse.“;

10) paragrahvi 111 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Maakohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

11) paragrahvi 111 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „sama“;

12) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.

Kohtu esimehe nimetab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära Maakohtu üldkogu

arvamuse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu

konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsed nõuded ja konkursi korraldamise korra

kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

(11) Kui Maakohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib kohtunike arv Maakohtus

olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud arvust.“;

13) paragrahvi 12 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „oma pädevuse piires“;

14) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös Kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole

kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;

15) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kooskõlastab Kohtuhaldusteenistuse direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu;“;

16) paragrahvi 12 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtu esimehe võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu enne tähtaja lõppemist vabastada:“;

17) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu ära kohtu üldkogu ja Ringkonnakohtu esimehe arvamuse.“;

18) paragrahvi 12 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kedagi ei tohi nimetada Maakohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.“;

19) paragrahvi 12 lõiked 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Kui Maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda

tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne Maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata

kohtunikuna teenistust Maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees

kirjalikult kohtute haldus- ja arendusnõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.

(13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike arv Halduskohtus ja

Ringkonnakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 nimetatud arvust.“;

20) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

Maakohtu üldkogu arvamuse.“;

21) paragrahvi 15 lõikest 1, § 16 lõikest 1 ja lõike 21 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa

„Tartu“;

22) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud

kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.“;

23) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud

kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.“;

24) paragrahvi 161 lõikest 1 ja § 162 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Pärnu“;

25) paragrahvi 161 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu

esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.“;

26) paragrahvi 162 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtu esimees nimetab kohtunikuabide seast eestkoste järelevalve osakonna juhataja.“;

27) paragrahvi 162 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 18 lõiked 21 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Tallinnas ja Tartus.

(3) Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Iga kohtumaja

asukoht on ka Halduskohtu asukoht.“;

30) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Halduskohtus on kuni 26 kohtunikku.

(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele

õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära Halduskohtu esimehe arvamuse.“;

32) paragrahvi 191 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Halduskohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

33) paragrahvi 191 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „sama“;

34) paragrahvi 20 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Halduskohtu esimees“ tekstiosaga „ja

aseesimees“;

35) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui Halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib kohtunike arv

Halduskohtus olla suurem käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud arvust.

(12) Kohtu esimees määrab Halduskohtu kohtunike seast neljaks aastaks aseesimehe.

(13) Aseesimees toetab kohtus õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kohtu

teenistujate tööd. Aseesimees täidab ka kohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud

ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega.

(14) Halduskohtu esimees võib vähendada aseesimehe töökoormust õigusemõistmisel aseesimehe

ülesannete täitmiseks vajalikus määras.

(15) Halduskohtu esimees võib aseesimehe enne tähtaja lõppemist aseesimehe ülesannetest

vabastada:

1) tema enda soovil;

2) Halduskohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.“;

36) paragrahvi 22 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 22 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ringkonnakohtu kohtumajad asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad

kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

38) paragrahvi 22 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ringkonnakohtus on kuni 46 kohtunikku.

(2) Ringkonnakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele

õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära Ringkonnakohtu esimehe arvamuse.“;

40) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Ringkonnakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht

(1) Ringkonnakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu või

kohtu esimees on ta määranud.

(2) Ringkonnakohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

(3) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht.

(4) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle

sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel

kehtestatud tingimustel ja korras.“;

41) paragrahvi 24 lõikest 31 jäetakse välja tekstiosa „Tallinna“;

42) paragrahvi 24 lõiked 32 ja 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(32) Ringkonnakohtu esimees otsustab Maakohtu ja Ringkonnakohtu kohtuniku Halduskohtu

koosseisu ajutise kaasamise §-s 452 sätestatud korras.

(33) Ringkonnakohtu esimees korraldab kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu kavas.“;

43) paragrahvi 24 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ringkonnakohtu esimehe võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu kooskõlastatult Riigikohtu

üldkoguga teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada:“;

44) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse.“;

45) paragrahvi 241 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab Ringkonnakohtu eestseisus.“;

46) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) korraldab tagasiside andmise esimese astme kohtu kohtuniku tööle.“;

47) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise Ringkonnakohtu kohtuniku tööle.“;

48) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Registriandmete koosseisu, andmete esitamise korra ja andmetele juurdepääsu õiguse

taotlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

49) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(3)1 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kord kooskõlastatakse kohtute haldus- ja

arendusnõukoguga.“;

50) paragrahvi 36 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) valib Maakohtu ja Halduskohtu eestseisuse valitava liikme;“;

52) paragrahvi 36 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) annab kohtute haldus- ja arendusnõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja

seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;“;

53) seadust täiendatakse §-dega 361 ja 362 järgmises sõnastuses:

„§ 361. Kohtu eestseisus

(1) Maakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 nimetatud

osakondade juhatajad ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kaks liiget.

(2) Halduskohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu aseesimees ja kohtu üldkogu poolt

neljaks aastaks valitud liige.

(3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja kolleegiumide esimehed.

(4) Eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees.

Eestseisus tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel.

§ 362. Kohtu eestseisuse pädevus

(1) Kohtu eestseisus:

1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;

2) kehtestab kohtu kodukorra;

3) otsustab ajutiste menetlusgruppide moodustamise;

4) täidab muid seaduses või kohtu kodukorras ette nähtud ülesandeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest

kohtunikust ja moodustatakse osakonna või kolleegiumi siseselt teatud liiki kohtuasjade

läbivaatamiseks. Kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi“;

54) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Maakohtu tööjaotusplaaniga määratakse kohtunike kuulumine osakonda spetsialiseerumise

järgi.“;

55) paragrahvi 37 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalikus määras“ tekstiosaga „ning

kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või

Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral“;

56) paragrahvi 37 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul“ tekstiosaga „mitte rohkem

kui“;

57) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) asjade jaotamisel arvestatakse vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isiku

ärakuulamisi ning välditakse kohtu ja menetlusosaliste tarbetut sõidukulu;“;

58) paragrahvi 37 lõike 2 punktist 41 jäetakse välja tekstiosa „kohtu esimehele, kolleegiumi

esimehele ja osakonnajuhatajale“;

59) paragrahvi 37 lõiked 4 ja 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Eestseisus võib tööaasta kestel

tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

(41) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad

alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada

kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani

kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute haldamise nõukoja kehtestatud alustest.“;

60) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.“;

61) paragrahvi 371 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 38 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister

või“;

63) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valib kohtute haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas

käesoleva seaduse § 401 lõigetega 1–5;“;

64) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 383. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele

Kui kohtute haldus- ja arendusnõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib

edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesandeid Riigikohtu

esimees.“;

65) paragrahvi 384 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle

sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel

kehtestatud tingimustel ja korras.“;

66) paragrahvi 387 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib kohtute haldus- ja

arendusnõukogu kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada.

Kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest

arvates.“;

67) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.

Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle

kohtute haldus- ja arendusnõukogule.“;

68) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutaval ministril“ tekstiosaga „ja

kohtute haldus- ja arendusnõukogul“;

69) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

70) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis ning töökorraldus

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad:

1) Riigikohtu esimees;

2) kaks ringkonnakohtunikku;

3) kolm esimese astme kohtunikku;

4) kaks Riigikogu liiget;

5) Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;

6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja;

7) justiits- ja digiminister või tema nimetatud esindaja.

(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimees, valib kohtunike täiskogu

kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks

süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.

(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, kui ta

nimetatakse kohtu esimeheks või kui tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse

§ 584 lõike 3 alusel.

(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige.

Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.

(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu.

(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise

kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.

(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid

vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille

nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe

töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras. Nõukogu

liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.

(10) Nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse eelarves.“;

71) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

72) seadust täiendatakse §-dega 411 ja 412 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;

2) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava ning käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud

aruannete vormid ja esitamise tähtajad;

3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude

väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;

4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, Kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud

kohtute grupi eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese

ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse vahel;

5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;

6) kehtestab Maakohtu, Halduskohtu ja Ringkonnakohtu kohtumajade täpsed asukohad ja

kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel;

7) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;

8) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;

9) kehtestab Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse ja struktuuri;

10) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori;

11) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted;

12) arutab Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse, õigusemõistmise

ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta;

13) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle Kohtuhaldusteenistusele.

(3) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.

§ 412. Kohtuhaldusteenistus

(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks vajalike

tingimuse loomine ja kohtute ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu teenindamine.

(2) Kohtuhaldusteenistuse põhiülesanded on:

1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei, istungiteenistuse,

tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine;

2) kohtute personalijuhtimise ja arendamise korraldamine;

3) kohtute grupi ja Kohtuhaldusteenistuse eelarve projekti koostamine;

4) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine;

5) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine;

6) kohtute arhiivitöö korraldamine;

7) kohtute haldus- ja arendusnõukogu asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine;

8) muude seadustes sätestatud ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu antud ülesannete täitmine.

(3) Ülesannete täitmiseks on Kohtuhaldusteenistusel õigus saada teistelt riigi ja kohaliku

omavalituse ametiasutuselt asjaomaseid dokumente ja teavet.

(4) Kohtuhaldusteenistus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris

Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud registri põhimääruses sätestatud korras.

(5) Kohtuhaldusteenistust juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtute

haldus- ja arendusnõukogu.

(6) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui

kaheks ametiajaks järjest.

(7) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded, struktuur, tema juhtimiskorraldus ning struktuuriüksuste

pädevus ning kohtu kantselei kodukord sätestatakse Kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille

kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

73) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse ette

kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu

arvamuse.

74) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kohtu esimehe,“ tekstiosaga

„aseesimehe,“;

75) paragrahvi 42 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

76) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

„§ 421. Kohtu arengukava

(1) Kohtu arengukava on tegevuskava, milles määratakse kindlaks kohtute grupi arengueesmärgid,

nende saavutamiseks kavandatavad tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted.

(2) Kohtu arengukava peab arvestama Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalist arengustrateegiat.

(3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.“;

77) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

78) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

„§ 431. Kohtu eelarve

(1) Kohtute grupi eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud

korras. Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid grupina esimese ja teise astme

kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele.

(2) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös Justiits-

ja Digiministeeriumiga ning kohtute esimeestega. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu kinnitab

kohtute grupi eelarve projekti.

(3) Kohtute grupi eelarvele lisatakse konkreetse eelarveaasta oodatavad tulemused kohtuasjade

keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta.

(4) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme

kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust kohtute haldus- ja arendusnõukogu esimees. Valdkonna eest

vastutav minister osaleb Riigikogus sõnaõigusega.

(5) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid

administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ning

Kohtuhaldusteenistuse vahel. Nimetatud liigenduse valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor

koostöös kohtute esimeestega.

(6) Esimese ja teise astme kohtud ning Kohtuhaldusteenistus koostavad käesoleva paragrahvi

lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.

(7) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu liigendatud kohtute grupi eelarve avaldatakse

Kohtuhaldusteenistuse veebilehel. Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute

veebilehel ja Kohtuhaldusteenistuse eelarve avaldatakse Kohtuhaldusteenistuse kodulehel.

(8) Eelarveaasta jooksul võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu muuta kohtute grupi liigendust,

esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse eelarvet riigieelarve muutmisest

tulenevalt, kohtu esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse direktori ettepanekul või mõjuval põhjusel

enda algatusel, kuulanud ära kohtu esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse direktori arvamuse“;

79) paragrahvi 45 lõike 1 teistest lausest jäetakse välja tekstiosa „lahendab §-s 451 sätestatud korras

teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja,“;

80) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute

haldus- ja arendusnõukogu. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib nõuda kohtu esimehelt

seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise ning eelarve täitmise kohta kohtus.“;

81) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahv 451 tunnistatakse kehtetuks;

83) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4

kohaselt laekunud teabe alusel võib Ringkonnakohtu esimees saata Maakohtu või Ringkonnakohtu

kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama

Halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu

koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki massilisest sisserändest tingitud

hädaolukorra algusest alates Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse

taotlejate, kinnipidamise loa või selle pikendamise taotlusi.“;

84) paragrahvi 452 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik menetleb kohtuasja kohtumajas, mis

ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud

lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.“;

85) paragrahvi 452 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu kehtestab Maakohtu ja Ringkonnakohtu kohtuniku

Halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.“;

86) paragrahvi 453 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kohtunik viiakse üle Maa- või Halduskohtu või Ringkonnakohtu kohtunikuks, menetleb

ta lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kuhu kohtunik

üle viidi. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kust kohtunik üle

viidi. Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht ei muutu.“;

87) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtud esitavad kohtute haldus- ja arendusnõukogule aruande

õigusemõistmise korrakohasest toimimisest kohtus.

(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja tulemusnäitajate täitmise

aruande.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ja esitamise tähtajad kinnitab

kohtute haldamis- ja arendusnõukogu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded

avaldatakse kohtute veebilehel.“;

88) paragrahvi 49 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud ülesandeid“

tekstiosaga „, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja

muu loomingulise tegevusega“;

89) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse

kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist,

ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;“;

90) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaliku konkursi Halduskohtu, Maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning Ringkonnakohtu

haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja kohtute

haldus- ja arendusnõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja

Riigikohtu esimees.“;

91) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“;

92) paragrahvi 54 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „sobivuse selgitamine“ tekstiosaga „ja

julgeolekukontroll“;

93) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Julgeolekukontrolli läbib kohtunikukandidaat pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu on

otsustanud teha Vabariigi Presidendile esialgse ettepaneku ta kohtunikuna ametisse nimetamiseks.

Sel juhul ei esitata kandidaati Vabariigi Presidendile enne julgeolekukontrolli tulemuste saamist

ning Riigikohtu üldkogu võib julgeolekukontrolli tulemuste põhjal kandidaadi esitamisest ka

loobuda või kandidaadi asendada.“;

94) paragrahvi 54 lõiget 7 täiendatakse pärast tekstiosa „oma otsuse“ tekstiosaga „kandidaadi

isiksuseomaduste sobivuse kohta“;

95) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu

teenistusse Riigikohtu üldkogu. Kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu

kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.“;

96) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu

esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldus- ja arendusnõukogu arvamuse

kandideerija kohta.“;

97) paragrahvi 57 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja kohtute haldus- ja arendusnõukogu

ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Kohtuniku

võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära

kohtu eestseisuse arvamuse.

(11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud

korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise otsustab kohtute haldus-

ja arendusnõukogu.“;

98) paragrahvi 583 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtu esimees võib lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel

arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik korrakohase

õigusemõistmise tagamiseks. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka

kohtus, kus asub tema alaline teenistuskoht.

(2) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, kus ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle

sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel

kehtestatud tingimustel ja korras.“,

99) paragrahvi 584 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia

Kohtuhaldusteenistusse või juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli

õigusteaduse õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks,

riigikontrolöriks või Kohtuhaldusteenistuse direktoriks.

(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises

organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna.

Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis,

Euroopa prokuröri või delegaatprokuröri ametikohale.“;

100) paragrahvi 584 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi

Maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonda, Halduskohtusse või Ringkonnakohtu või Riigikohtu

kolleegiumi, teatades sellest asjaomase kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.

(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv asjaomases kohtus olla ajutiselt, kuni

halduskohtus või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkonnas või kolleegiumis

kohtunikukoha vabanemiseni suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1, § 23 lõikes 1

ning § 25 lõikes 3 nimetatud arvust.“;

101) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;“;

101) paragrahvi 73 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi

ettevalmistuskava täitjaid“;

102) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:

„§ 741. Tagasisidevestlus

(1) Kohtunikule tagasiside andmine toimub kohtuniku vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunikuga,

et toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib

esitada:

1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;

2) Ringkonnakohtu esimees esimese astme kohtuniku suhtes;

3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.

(3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kohtunikuga pidada tagasisidevestluse ka enda

algatusel.

(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.

(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti,

esitada arvamuse.

(6) Kohtute haldus -ja arendusnõukogu kehtestab kohtuniku tagasiside andmise täpsemad

põhimõtted.“;

103) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu

esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja Kohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.“;

104) paragrahvi 76 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Halduskohtu esimehele 25 protsenti tema ametipalgast;

2) Ringkonnakohtu esimehele 45 protsenti tema ametipalgast;

3) Maakohtu esimehele 65 protsenti tema ametipalgast.“;

105) paragrahvi 76 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

106) paragrahvi 76 lõige 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(32) Kohtu esimees määrab Maakohtu tsiviilosakonna ning süüteoosakonna juhatajale ja

Halduskohtu aseesimehele lisatasu 15 protsenti tema ametipalgast.“;

107) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Kohtu üldkogu poolt valitud eestseisuse liikmele määrab kohtu esimees lisatasu 5 protsenti

tema ametipalgast.“;

108) paragrahvi 76 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks

ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

109) paragrahvi 84 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle

kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.“;

110) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Talaari kirjelduse kinnitab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

111) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul pärast

distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.“;

112) paragrahvi 91 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „oma tööpiirkonna“;

113) paragrahvi 991 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu ning kohtuniku nõusolekul ja

kohtu esimehe ettepanekul tõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat.

Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu salajasel hääletamisel.“;

114) paragrahvi 991 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

115) paragrahvi 991 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral loetakse kohtunik ametist vabastatuks

tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.“;

116) paragrahvi 106 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Omavalitsusüksuste esitavate rahvakohtunikukandidaatide arvu määrab Maakohtu esimees.“;

117) paragrahvi 111 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Rahvakohtunikule võib ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Maakohtu

esimehe nõusolekul.“,

118) paragrahvi 112 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.“;

119) paragrahvi 1141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunikuabide arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära Maakohtu

esimehe arvamuse.“;

120) paragrahvi 119 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „vastava“;

121) paragrahvi 119 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

122) paragrahvi 121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunikuabi annab ametisse astudes maakohtu esimehe ees järgmise vande: „Tõotan olla ustav

Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid

südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.“”;

123) paragrahvi 122 lõiget 31 täiendatakse pärast tekstiosa „Maakohtu“ tekstiosaga „eestkoste

järelevalve osakonna,“;

124) paragrahvi 1221 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

125) paragrahvi 124 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 58“ tekstiosaga „§-s 584“;

126) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;

127) paragrahvi 1252 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Järelkasvukavasse valitakse kohtusüsteemisisese konkursiga kuni kümme kohtujuristi.

Ringkonnakohtu esimees korraldab vähemalt üks kord aastas järelkasvukavasse valimiseks

konkursi ja kinnitab järelkasvukava iga konkursil valituks osutunud kohtujuristi jaoks.“;

128) paragrahvi 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

129) paragrahvi 1271 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse

ning kandmise korra. Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus

kohtuteenistujale tasuta.“;

130) seadust täiendatakse §-dega 1303–13013

„§ 1303. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu alustab tööd 2026.

aasta 1. juulil.

(2) Enne 2026. aasta 30. juunit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute

haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute

haldamise nõukoda.

§ 1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2027. aasta 1. jaanuaril.

§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine

Käesoleva seaduse § 412 lõike 5 alusel nimetatakse Kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse

hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.

§ 1306. Kohtu esimehe ametisse nimetamine

Kohtute haldus- ja arendusnõukogu nimetab Maakohtu, Halduskohtu ja Ringkonnakohtu esimees

ametisse hiljemalt 2026. aasta 1.oktoobriks, kuulanud enne ära maakohtute, halduskohtute ja

ringkonnakohtute üldkogude arvamuse.

§ 1307 . Kohtu eestseisuse liikme valimine

Kohtunike täiskogu valib Maakohtu kaks eestseisuse liiget ja Halduskohtu ühe eestseisuse liikme.

§ 1308 Kohtu aseesimehe ja osakonna juhatajate nimetamine

(1) Halduskohtu esimees nimetab aseesimehe hiljemalt 2026. aasta 1 novembriks.

(2) Maakohtu esimees nimetab osakondade juhatajad hiljemalt 2026. aasta 1. novembriks.

§ 1309. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe nimetamine

Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehed nimetatakse hiljemalt 2026. aasta 1. novembril.

§ 13010. Kohtumajade asukohad ja jagunemine kohtumajade vahel

Kuni 2026. aasta 31. detsembrini määratud kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike ja

kohtunikuabide jagunemine kohtumajade vahel kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel uute

asukohtade ja jagunemise määramiseni.

§ 13011. Kohtunike teenistuskoht

(1) Käesoleva seaduse alusel maakohtute ühendamisel loetakse ühendatavate kohtute kohtunikud

ühendatud Maakohtu, Halduskohtu või Ringkonnakohtu kohtunikeks ning nende teenistussuhe

jätkub katkematult.

(2) Seoses maakohtute ühendamisega ei kohaldata kohtunike suhtes käesoleva seaduse § 86 lõikes

1 sätestatud hüvitise maksmise korda.

§ 13112. Kohtudirektori volituste lõppemine

Enne käesoleva seaduse jõustumist ametisse nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad 2026.

aasta 31. detsembrini.

§ 13113. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

Kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad 2026. aasta 30. juunini.“.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus arutab kõiki kriminaalasju kohtunik ainuisikuliselt. Kui seda taotleb enne kohtu

alla andmist vähemalt üks süüdistatavatest, arutab üldmenetluses esimese astme kuriteo

kriminaalasja eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on

kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.“;

2) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 263 teksti täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) kas esimese astme kuriteo kriminaalasja arutamisele kaasatakse rahvakohtunikud;“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 130 jõustub 2026. aasta 1. mail.

KS muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused).pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid KS ja KrMS muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused) Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide Keskusele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu SK 2. Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu SE

Lisaadresaadid: Viru Maakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Riigikohus Tartu Ülikool Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tallinna Halduskohus Marilin Reintamm 680 3116,[email protected]

Meie 07.11.2025 nr 8-1/8971-1

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Õigusakti eelnõu

Failid

Digiallkirjad

Seosed