| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/25-1805 |
| Registreeritud | 12.11.2025 |
| Sünkroonitud | 13.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Valdo Tohver |
| Originaal | Ava uues aknas |
X=6543500 X=6543500
X=6543700
X=6543800
Y =6
3 3 2 0 0
Y =6
3 3 2 0 0
Y =6
3 3 5 0 0
Y =6
3 3 5 0 0
111.08
111.63
116.09
118.53
110.35
111.41
117.06
116.68
109.33
112.30
114.83
108.10
112.64
114.44
116.78
112.93
113.03
116.86
106.69
108.46
113.62
118.55
117.07
107.78 110.27
114.28
119.37
109.37
110.83
114.60
120.57
110.51
111.06
115.16
120.23
110.90
110.22
115.54
119.67
109.35
111.17
105.04
109.05
108.50
109.89
107.76
108.80
107.12
109.74
109.05
110.83
113.61
112.83
113.19
112.99
113.72
103.28
103.93
111.70
111.05
113.63
109.71
110.00
109.01
103.69
105.16
114.57
113.13
114.19
108.38
113.47
112.81
115.34
113.62
114.50
117.53
118.45
119.89
116.17
119.51
120.14
117.15
117.67
116.51
116.41
118.72
120.58
120.28
119.29
119.79
116.80
116.01
115.68
111.92
112.26
112.92
112.72
110.98
109.69
111.22
112.14
109.00
109.11
107.49 109.02
109.13 109.77
108.53
107.37
118.07
119.35
118.26
117.45
115.53
112.67
112.30
113.91
115.14
117.23
118.65
119.26
106.84
108.92
110.84
110.38
109.43
106.36
108.62 109.88
107.80
109.11
109.14
107.34
105.14
110.57
112.14
113.65 113.07
113.24
109.01
108.21
107.83
103.26
103.42
104.51
105.07
105.37 104.48
105.71
110.50 111.56
109.65
113.89
120.83
115.42
111.24
109.57
106.45
116.65 115.27
116.25
116.24
107.46
107.88
109.73
114.28
113.10
106.88
107.68
108.52
114.09
107.75
107.50
107.10
115.15
115.08
115.05
115.39
115.25
115.30
115.30
115.52
115.42
116.81
116.20 115.86
116.86
117.44
116.85
117.56
117.07
117.02
118.45 117.95
117.66
117.81
118.21
119.62119.03
118.89
119.33
118.25
118.60
119.50
118.16
118.79
117.18
119.14
117.53
117.58
118.30
118.23
117.90
117.65
118.51
118.50
118.31 103.81103.81
103.50
103.33 103.65
106.58
1.0 kivi
0.7
0.5
111.98
111.10
110.99
110.39
109.43
108.56
106.94
106.63
I I’
10 4
10 7
108
10 8
10 9
10 9
10 9
105
105
10 6
106
10 7
107
107
10 7
10 8
10 8
10 8
10 8
10 9
10 9
10 9
10 9
10 9
10 9
110 110
10
11 0
11 0
110
110
110
111
111
111 111
111
11 1
11 1
11 1
112
112
112
112
112
12
12
11 2
11 2
113
113
13
11 3
113
113
113
113
113
114
14 14
11 4
114
11 4
114
114 114
114
115
15 15
11 5
15
115
115
115
115
116
16 116
11 6
116
116
116
11 7
11 7
117
11717
17
117
117
118
118
118
118
18
118
119
19
19
11 9
12 0
12 0
KLO9124329
Pıld
65.0
9 6 .0
9 7 .0
97 .0
9 7 .0
9 7 .0
97. 0
9 8 .0
9 8 .0
98.0
9 8 .0
9 8 .0
9 9 .0
99.0
9 9 .0
99.0
10 0 .0
10 0 .0
10 0.0
101 .0
10 1.0
10 2 .0
10 3 .0
13.0
100.0
101.0
102.0
102 .0
10 4 .0
9 5 .0
74
92801:001:0607
Väike-Tammiku karjäär
92801:001:0608
Kruusapıllu
92801:001:0607
Väike-Tammiku karjäär
66001:003:0590
Taavi
66001:003:0153
Mäepıllu
PLOKK 13 aT
PLOKK 26 aT
PLOKK 22 aT
PLOKK 25 aT
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
1
Tammiku IV liivakarjäär
1
1
9
8
7
6
5
4
3
2
108.92
PA-7
102.92
114.93
PA-76
98.93
106.87
PA-76
90.87 16.00
1.0
1.5
115.20
PA-4
101.20
110.84
PA-75
98.84
113.21
PA-48
96.71
112.30
PA-78
94.30
116.48
PA-79
96.98
118.21
PA-80
100.21
114.16
PA-122
98.16
119.1
PA-46
103.6
116.60
PA-85
103.10
13.0
0.0
0.5
112.44
PA-81
103.44
117.14
PA-45
96.14
114.93
PA-50
98.63
117.02
PA-63
97.52
119.28
PA-62
105.78
118.46
PA-42*
-
120.20
PA-5
102.20
5.8
0.2
9.0
3.0
13.0
3.5
14.50
1.5
14.00
4.0
12.0
4.0
19.0
0.5
17.50
0.5
14.5
1.0
8.0
1.0
13.3
3.0
20.5
0.5
17.8
0.2
12.5
1.0
19.3
0.2
17.8
0.2
120.4
PA-41
102.4
11.3
2.7
0.0
3.0
I
I
I’
I’
116.50
PA-11
102.8
120.70
PA-13
105.70
14.6
0.4
13.1
0.6
120.70
PA-13
105.70 14.6
0.4
118.80
PA-56*
116.30
119.92
PA-71*
113.925.5
0.5
1.0
1.5
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
Joonestas
Formaat A2
TAMMIKU V LIIVAKARJ˜˜R
Lääne-Viru maakond Väike-Maarja vald Gr lisa 1
Koostas
Tınis Kattel
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
06.09.2023
Mııdistatud:
Töö nr 23200
Väike-Maarja vald 46202
Pikk 7, Väike-Maarja alevik,
V˜IKE-MAARJA VALLAVALITSUS
M˜EERALDISE PLAAN
Priit Koppel
Priit Koppel
16.12.2024
Koostatud:
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
ASENDISKEEM M 1:50 000
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
nr
punkti
Piiri-
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Koordinaadid
X Y nr
punkti
Piiri- Koordinaadid
X Y
III kategooria kaitsealuse liigi leiupaik
1:1000
PIIRIANDMED M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
0 25 50 m
JOONMÕÕTKAVA:
PLOKK 13 aT
6543643.76
6543702.91
6543647.43
6543727.73
6543778.83
6543687.06
6543603.33
6543487.15
6543546.07
633543.25
633515.22
633345.89
633310.47
633198.14
633200.51
633231.10
633310.61
633493.99
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Mäeeraldise pindala 5.33 ha
Kaevandamisel jäetava nılva alumine kontuur
Maapinna samakırgusjoon
Lamami samakırgusjoon
Geoloogilise läbilıike joon
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
(varu arvutus seisuga 01.10.2017) (EGF 8852).
Mäger, T., Uri, U. Rakke vald, Väike-Tammiku küla, Tammiku II uuringuruumi geoloogiline uuring
(EGF 3563);
Lugantseva, V. Tammiku maardla kruusliiva eeluuringutööde aruanne. Geoloogia Valitsus, 1979
(EGF 3422);
Lugantseva, V. Kruusliiva otsingutööde aruanne Tammiku piirkonnas. Geoloogia Valitsus, 1976
Tammiku liivakarjääri topograafiline plaan, OÜ J. Viru Markeideribüroo 06.10.2023, töö nr. 23200;
6. Kasutatud:
5. Kogu ala kattub Pandivere ja Adavere-Pıltsamaa nitraaditundlik alaga;
4. Maardla plokkide piirid allalaetud Maa-ameti geoportaalist seisuga 16.12.2024. a (plaanil skemaatilised).
3. Katastriüksuse piirid allalaetud Maa-ameti geoportaalist seisuga 16.12.2024. a (plaanil skemaatiliselt)
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk.
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
Tammiku liivamaardla piir (Asendiskeemil)
6543643.76
6543731.46
6543715.70
6543687.79
6543647.43
6543727.73
6543769.15
6543803.54
6543777.52
6543686.22
6543592.17
6543477.73
6543487.15
6543546.07
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
633543.25
633535.98
633473.63
633469.07
633345.89
633310.47
633282.38
633199.57
633166.54
633170.37
633203.17
633281.30
633310.61
633493.99
Mäeeraldise teenindusmaa pindala 6.84 ha
Tammiku V liivakarjäär
Tammiku liivamaardla (159)
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr (1976)
Mäeeraldise lamami kırgus, abs m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr (2017)
Mäeeraldise lamami kırgus, abs m
* tärniga tähistatud puurauke pole arvestatud lamami moodustamisel
Kasuliku kihi paksus, m Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Katendi paksus, m
102.8 abs m
102.8 abs m
13.10.75
92801:001:0607
Väike-Tammiku karjäär
92801:001:0607
Väike-Tammiku karjäär
66001:003:0153
Mäepıllu
66001:003:0590
Taavi
PLOKK 26 aT
PLOKK 13 aT
PLOKK 13 aT
2.5
3.5
13.5
16.5
0.5
4.0
13.0
16.0
16.5
0.5
2.6
6.0
9.0
13.5
16.5
21.0
15.0
18.5
19.5
1.0
6.0
9.0
12.0
0.2
2.7
3.5
4.0
14.0
15.0
0.5
2.6
6.0
9.0
13.5
16.5
21.0
0.2
18.0
0.6
13.1
4.5
2.6 Kihi sügavus
PLOKK 13 aT
PLOKK 22 aT
Mııdistamise kuupäev
Veetaseme sügavus
T a
m m ik
u I
V l ii v a k a rj ä ä r
1 :2
1:2
1:4
1 :2
1 :4
1 :4
1 :2
1 :2
108.92
PA-7
102.92
5.8
0.2
113.21
PA-48
96.71 13.0
3.5
114.16
PA-122
98.1612.0
4.0
117.14
PA-45
96.14 20.5
0.5
117.02
PA-63
97.52 19.3
0.2
112.44
PA-81
103.44 8.0
1.0
115.20
PA-4
101.2011.3
2.7
117.14
PA-45
96.1420.5
0.5
116.50
PA-11
102.8 13.1
0.6
106.87
PA-76
90.87
16.00
1.5
120.20
PA-5
102.20
17.8
0.2
0.2
6.0
10.4
12.0
0.2
0.2
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
Joonestas
L˜BILÕIKED I-I’ ... II-II’
GEOLOOGILISED
Koostas Formaat A2
Tınis Kattel
TAMMIKU V LIIVAKARJ˜˜R
Lääne-Viru maakond Väike-Maarja vald Gr lisa 2
M vert 1:200 M hor 1:1000
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Töö nr 23200
Väike-Maarja vald 46202
Pikk 7, Väike-Maarja alevik,
V˜IKE-MAARJA VALLAVALITSUS
16.12.2024
Koostatud:Priit Koppel
Priit Koppel
94
96
98
100
102
104
106
108
110
112
114
116
118
120
94
96
98
100
102
104
106
108
110
112
114
116
118
120
94
96
98
100
102
104
106
108
110
112
114
116
118
120
122
94
96
98
100
102
104
106
108
110
112
114
116
118
120
122
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Geoloogiline läbilıige II-II’
Geoloogiline läbilıige I-I’
0 25 50 m
JOONMÕÕTKAVA:
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus66001:003:0084
Väike-Tammiku karjäär
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
PLOKK 13 aT
abs m
NW
abs m
S
abs m
W
abs m
E
Kattepinnas
Huumussegune peeneteraline liiv
Ülipeeneteraline liiv
Jämedateraline liiv
Kruus
Savi
Moreen
Liiva-kruusa segu
Eeldatava kaevandamisjärgne veetase 102.8 abs m
EGF 3563 ja EGF 3422 andmeid.
1. Kasutatud:
M˜RKUSED:
Keskmiseteraline liiv, kohati vähese kruusaga
Peeneteraline liiv, kohati kruusa ja veeriste vahekihtidega
1:4 - vastab kaldele 14° (veealune) 1:2 - vastab kaldele 25...26° (veepealne) Kaevandamise käigus kujundatav külje nılvus
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
v.t. 9.0 m
v.t. 9.0 m
02.10.75
02.10.77
13.10.75
15.10.75
15.10.75 v.t. 8.0 m
2.10.75
13.10.75
v.t. 13.0 m
v.t. 13.0 m
v.t. 16.5 m
v.t. 17.0 m
v.t. 16.5 m
v.t. 13.6 m
03.10.75
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Mäeeraldise lamami kırgus, abs m
Kasuliku kihi paksus, m Katendi paksus, m
Z= 102.8 abs m
X=6543500 X=6543500
X=6543700
X=6543800
Y =6
3 3 2 0 0
Y =6
3 3 2 0 0
Y =6
3 3 5 0 0
Y =6
3 3 5 0 0
118.53
111.41
116.68
109.33
112.30
108.10
112.64
112.93
116.86
106.69
108.46
113.62
117.07
107.78
114.28
109.37
110.51
110.22
111.17
105.04
109.05
108.50
109.89
107.76
108.80
107.12
109.74
109.05
103.28
103.93
103.69
105.16
114.57
113.13
114.19
108.38
117.67
116.51
120.28
116.01
115.68
111.92
112.26
112.92
112.72
110.98
109.69
111.22
112.14
109.00
109.11
107.49 109.02
109.13 109.77
107.37
113.91
115.14
117.23
118.65
119.26
106.84
108.92
110.84
110.38
106.36
108.62 109.88
107.80
109.11
109.14
107.34
105.14
109.01
108.21
107.83
103.26
103.42
104.51
105.07
105.37 104.48
105.71
110.50 111.56
109.65
113.89
111.24
109.57
106.45
115.27
116.25
107.46
107.88
109.73
106.88
107.68
108.52
114.09
107.75
107.50
107.10
115.15
115.08
115.05
115.30
115.30
116.81
116.20
116.86
116.85
117.56
117.07
117.02
118.30
118.51
118.50
118.31 103.81103.81
103.50
103.33 103.65
106.58
111.98
111.10
110.99
110.39
109.43
108.56
106.94
106.63
10 4
10 7
108
10 8
10 9
10 9
10 9
105
105
10 6
106
10 7
107
107
10 7
10 8
10 8
10 8
10 8
10 9
10 9
10 9
10 9
10 9
10 9
110 110
11 0
11 0
110
110
110
111
111 111
11 1
112
112
112
112
11 2
11 2
113
113
113
113
114
11 4
11 4
114
115
11 5
115
116
11 6
11 7
11 7
117
17
117
118
118
103
103
10 3
103
10 3
10 3
10 3
103
103
103
103
10 4
10 4
10 4
10 4
104
104
10 4
10 4
10 4
104
104
104
105
105
105
10 5
10 5
10 5
105
10 5
105
105
105
10 5
106
106
106
10 6
10 6
10 6
106
10 6
10 6
106
10 6
10 6
107
10 7
10 7
10 7
10 7
107
107
10 7
10 7
107
107
107
10 7
108
10 8
10 8
10 8
10 8
108
108
108
10 8
108
10 8
10 8
109
109
109
109
109
10 9
10 9
10 9
10 9
109
109
110
110
10
10
10
10
10
11 0
11 0
11 0
111
11
111
111
11
11
11
11 1
11 1
112
11 2
11 2
12
12 11 2
112
12
11 3
13
13
11 3
113
13
113
14
14
14
114
14
15
15
11 5
115
15
116
16
16
17
17
18
11 8
19
99.97
100.24
100.10
97.77 97.27
97.10
96.98
99.52
97.12
97.00 98.54
101.20
102.67
102.41
100.84
98.55
97.08
96.01
97.00
KLO9124329
Tammiku V liivakarjäär
Tammiku liivamaardla (159)
74
92801:001:0607
Väike-Tammiku karjäär
92801:001:0608
Kruusapıllu
92801:001:0607
Väike-Tammiku karjäär
66001:003:0590
Taavi
66001:003:0153
Mäepıllu
Z= 102.8 abs m
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14 1
Tammiku IV liivakarjäär
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
Joonestas
Formaat A2
TAMMIKU V LIIVAKARJ˜˜R
Lääne-Viru maakond Väike-Maarja vald Gr lisa 3
Koostas
Tınis Kattel
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
06.09.2023
Mııdistatud:
Töö nr 23200
Väike-Maarja vald 46202
Pikk 7, Väike-Maarja alevik,
V˜IKE-MAARJA VALLAVALITSUS
16.12.2024
Koostatud:Priit Koppel
Priit Koppel
PLAAN
KORRASTATUD MAA E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
ASENDISKEEM M 1:50 000
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
III kategooria kaitsealuse liigi leiupaik
0 25 50 m
JOONMÕÕTKAVA:
PLOKK 13 aT
Mäeeraldise piir
1:1000
Rohumaaks korrastatav ala, pindala 3.91 ha
Tekkiva veekogu pıhjakırgus
Tekkiva veekogu pinnakırgus
PLOKK 13 aT
PLOKK 26 aT
PLOKK 13 aT
Tekkiv tehisveekogu, pindala 2.93 ha
Maapinna samakırgusjoon
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Tammiku liivamaardla piir (Asendiskeemil)
nr
punkti
Piiri- Koordinaadid
X Y
6543643.76
6543731.46
6543715.70
6543687.79
6543647.43
6543727.73
6543769.15
6543803.54
6543777.52
6543686.22
6543592.17
6543477.73
6543487.15
6543546.07
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
633543.25
633535.98
633473.63
633469.07
633345.89
633310.47
633282.38
633199.57
633166.54
633170.37
633203.17
633281.30
633310.61
633493.99
PIIRIANDMED KORRASTATUD ALA
Korrastatud ala pindala 6.84 ha
piiripunkt ja number Mäeeraldise teenidusmaa ja korrastatud ala piir,
4. Kogu ala kattub Pandivere ja Adavere-Pıltsamaa nitraaditundlik alaga;
3. Maardla plokkide piirid allalaetud Maa-ameti geoportaalist seisuga 16.12.2024. a (plaanil skemaatilised).
2. Katastriüksuse piirid allalaetud Maa-ameti geoportaalist seisuga 16.12.2024. a (plaanil skemaatiliselt)
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL
Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele
Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel
Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele
Eesti Ornitoloogiaühing 2018
Koostanud: Liis Keerberg Toimetanud: Veljo Volke Pildid: Liis Keerberg, Mike Langman (rspb-images.com), Josh Mc Gowan, Sveta Bogomolova, Raigo Rückenberg Kujundanud: Sveta Bogomolova
MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing Veski 4, 51005, Tartu www.eoy.ee, [email protected]
Juhend on koostatud projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" raa- mes. Projekti rahastasid BirdLife International, Heidelberg Cement Grupp, AS Kunda Nordic Tsement ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Sisukord
Eessõna …………………………………………… 7 1.1. Kaldapääsukese välimus ja sarnased liigid 8 1.2. Elupaigad …………………………………… 9 1.3. Kaitse ja arvukus …………………………… 11 1.4. Saabumine ja pesitsus …………………… 12 1.5. Millisel juhul lindude pesitsemist vältida … 13 1.6. Kuidas kaldapääsukestele elupaika luua … 14 1.7. Milliseid reegleid järgida pesitsuse ajal … 17 1.8. Tegevus pärast pesitsusaega …………… 18 1.9. Kas karjääri lõplikul korrastamisel tasub kaldapääsukesele elupaika luua ……………… 20 2. Kunstlikult rajatud pesitsuspaigad ………… 21 Kirjandus ………………………………………… 22
7
Eessõna
Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pää- suke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes.
Mitmetes Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides on kal- dapääsuke tänapäeval valdavalt kolinud karjääridesse, sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgven- damise, tammide või kaldakindlustuste rajamise tõttu järjest vähemaks.
Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad.
Karjäärides ja ehitusplatsidel satuvad linnud paraku sageli pesitsema aktiivsesse töötsooni, kuna parasii- tide ja röövloomade vältimiseks eelistavad nad värs- keid püstloodis nõlvu, mida pakub enamasti esi või ka värskelt rajatud vundamendiauk.
Paljud ettevõtjad on pakkunud kaldapääsukestele oma karjäärides eluaset aastaid, ilma suuremate prob- leemideta. Aga leidub ka vastupidiseid näiteid, kus lin- dude ja inimeste huvid ootamatult ristuvad ning häid lahendusi ei tundu olevat. Selliste olukordade ennetami- seks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanud juhendi, kust tarvidusel leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise või loomise ja pesitsuse ennetamise võimaluste kohta.
Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevan- dusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates 2018. aasta märtsis läbi viidud kaldapääsukese teemalisele küsitlusele.
8
1.1. Kaldapääsukese välimus ja sarnased liigid Kaldapääsuke on meie kõige väiksem, hallikaspruuni pealissulestiku, valkja kõhu- ja kurgualusega pääsuke, kellel on üle pugu kulgev pruun kaelus. Teda võib segi ajada räästapääsukese ja suitsupääsukesega, kuid vii- maste pealissulestik on sinakasmust ja nad on kogult suuremad. Pääsukesteks peetakse sageli ka piiritajaid, kuid nende sulestik on üleni tumehall ja pääsukestele omane valge kõhualune puudub. Kirjeldatud liikidest uuristab pesakoopa pinnasesse ainult kaldapääsuke. Suitsu- ja räästapääsuke ehitavad pesa savist, mudast ja kõrtest. Piiritaja pesitseb katusealustes tühemikes, pesakastides või müüripragudes.
Sarnased liigid: kaldapääsuke (vasakul),
piiritaja (paremal).
9
1.2. Elupaigad
Kaldapääsukese looduslikud elupaigad on peamiselt veekogude kaldajärsakutes ning liivakivipaljandites. Liiva või muu sobiliku materjali sisse kraabivad pääsu- kesed umbes 70 cm pikkused pesakoopad ning nende lõppu pesakambri. Linnud pesitsevad seltsinguliselt ehk kolooniatena ja paaride arv koloonias võib ulatuda mõnest kuni sadadeni.
Inimtekkelistest elupaikadest pesitseb kaldapääsuke kõige sagedamini liiva- ja kruusakarjääride järskudes nõlvades, puistangutes ja katendikuhjades.
Kolooniaid on Eestis pesitsemas leitud ka paesõel- metes, graniidisõelmetes, põlevkivi avakaevanduse tranšee seinas või turbatootmisalade kuivenduskraa- vide pervedes. Karjääride kõrval võivad kaldapääsu- kesed hõivata ka näiteks ehitusplatsil asuva järsema nõlvaga liivakuhja, rajatava teetammi või hoone vun- damendiaugu.
Sarnased liigid: räästapääsuke (vasakul), suitsupääsuke (paremal).
10
Tavaliselt eelistab kaldapääsuke pesitsemiseks ak- tiivselt kaevandatavat karjääriosa, kus leidub värskeid ja järske, 90-kraadiseid nõlvu. Sellise pesapaigavali- kuga püüavad linnud vältida parasiite ja röövloomi. Kui leidub sobivaid tingimusi, võivad linnud samas paigas pesitseda järjepidevalt aastaid või ka aastakümneid.
Elupaik kruusakarjääris.
Elupaik liivakivipaljandis.
11
1.3. Kaitse ja arvukus
Kaldapääsuke on Eestis III kaitsekategooria linnuliik. Kolmandasse kategooriasse arvatakse looduskaitse- seaduse kohaselt liigid, mille arvukust ohustab elupai- kade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on sel määral vähenenud, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.
Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu ko- haselt 5000–10 000 paari, mis on ligi viis korda vähem kui 20 aasta eest. Liigi aastane suremus on kirjanduse andmetel üldiselt väga suur – keskmiselt hukkub aastas 70% kõigist lindudest. Hukkumise põhjuseid võib olla mitmeid: pesitsusnõlvade varingud, pesade rüüstamine röövloomade poolt, jahedad putukatevaesed suved, pesaparasiitide rohkus, samuti ebasoodsad tingimused rändeteedel ja Aafrika talvitusaladel. Suurt suremust ja arvukuse langust arvestades on tähtis iga õnnestunud pesitsus.
Looduskaitseseaduse järgi kohaldub väljaspool kaitsealasid III kaitsekategooria liikidele isendi kaitse ehk linde, nende pesi ja mune tahtlikult hävitada, kah- justada või kõrvaldada ei tohi. Samas ei tähenda kal- dapääsukese pesitsema tulek seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Lahendused, mis võimaldavad nii plaanitud kaevandamistöid teha kui ka lindudel edukalt pesitseda, on võimalik leida tööde korralduses.
Kaldapääsuke on kahaneva arvukusega kaitsealune liik.
Kaldapääsukese koloo- niat hävitada ei tohi. Vajadusel kasutage meetmeid pesitsemise vältimiseks.
12
1.4. Saabumine ja pesitsus
Enamik kaldapääsukesi saabub Aafrika talvitusaladelt mai keskel, jahedamal kevadel võib ränne ka nädala jagu hilineda. Kui ilmad on soojad ja toitumiseks vajalikke putukaid juba leidub, alustatakse pesakoobaste kaeva- misega umbes nädal pärast rändelt saabumist.
Kaldapääsukesed pesitsevad eelistatult samas nõl- vas, kus nad on varem juba pesitsenud või ise koorunud. Kui seal on tingimused muutunud ebasobivaks (nt nõlv tasandatud või varisenud), siis otsivad linnud sobiva pesitsuspaiga lähikonnast.
Isane hakkab alguses kraapima mitut pesakoobast. Emane valib nende seast sobivaima, millega võetakse ette tõsisem töö. Seetõttu on nõlvas alati ka kasutu- seta ja lõpuni kaevamata pesakoopaid. Sõltuvalt pinnase struktuurist, kivide või juurte rohkusest kraabitakse urg valmis 2-15 päevaga. Linnud kaevavad pesakoopaid jal- gadega, mille küljes on liiva väljapühkimist hõlbustavad harjakeste moodi suled.
Kui pesaurg on valmis kraabitud, rajatakse selle lõppu pesakamber ning kantakse sisse pesamaterjal, enamasti heinakõrrekesed. Pesa vooderdatakse tavaliselt hele- date sulgedega. Mune on tavaliselt 3-5, neid hautakse ca 14 päeva. Poegi toidetakse kuni lennuvõimestumiseni 21 päeva. Ka pärast lennuvõimestumist püsivad pojad tihti veel nädala jagu pesas ja lunivad vanematelt toitu.
Sõltuvalt oludest (ilm, toidu kättesaadavus, elupaiga ja partneri leidmine, pesakoopa kraapimise keerukus jm) võib kaldapääsukese pesitsustsükkel väldata kokku ca 60 – 80 päeva. Eesti ilmastikutingimustes jõuavad kaldapääsukesed suve jooksul üles kasvatada üldjuhul ainult ühe pesakonna poegi.
Kaldapääsukese vanalind pesakoopas
• Pesitsushooaeg vältab maksimaalselt
maist septembrini.
• Pesakoopad kraabitakse 2-15
päevaga.
• Pesitsustsükkel kestab 60-80 päeva.
13
1.5. Millisel juhul lindude pesitsemist vältida?
Lindude pesitsemist karjääris või ehitusplatsil tuleks vältida juhul, kui kõik nõlvad, puistangud ja pinnasekuh- jad on eeloleval pesitsushooajal (1. mai – 30. august) kaevandamiseks või tootmiseks vajalikud ja kasutuses. Siis tuleb enne pesitsushooaega, soovitavalt enne 1. maid, mil saabuvad kõige varasemad kaldapääsuke- sed, tasandada vertikaalsed nõlvad 45 – 60 kraadini, et linnud neisse pesitsema ei tuleks.
Kui nõlva ei ole võimalik tasandada, siis võib proo- vida selle katta näiteks geotekstiili või muu sarnase materjaliga, millest linnud läbi ei pääse.
Kui kaevandamis- või tootmistegevuses aktiivselt kasutatavad nõlvad või puistangud ei ole tasandatud ja linnud on karjääri ootamatult pesitsema asunud, kon- sulteerige Keskkonnaametiga (www.keskkonnaamet.ee). Vajadusel saab nõu küsida Eesti Ornitoloogiaühingust (www.eoy.ee) .
NB! Enne iga pesitsushooaega tasub juba varakult selle aasta plaanid läbi mõelda ja otsustada, millised nõlvad tasandatakse ja millised jäetakse pääsukestele. Ettevõtte töötajatele ja alltöövõtjatele on otstarbekas saata iga-aastaselt aprilli algul teemakohane märgukiri.
Maist septembrini kasutuses oleva materjali nõlvadele andke soovitavalt enne 1. maid 45-60 kraadine kalle.
Küsimuste korral konsulteerige Keskkonnaameti ja Eesti Ornitoloogiaühinguga.
14
1.6. Kuidas kaldapääsukestele elupaika luua Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid, kust perioodil 1. mai – 30. august (varaseim ja hiliseim pesitsusaeg) ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga. Sobilikum on pesitsusnõlv luua alale, kus parajasti väga aktiivset tegevust ei toimu. Näiteks ammendatud või hetkel mitte kasutuses oleva karjääriosa serva (vt joo- nis 1). Nõlv on soovitavalt lõunakaartesse avatud, järsk ja kõrgusega vähemalt 2,5 meetrit. Nõlvaesine peaks olema lage, kuid nõlva lagi pigem taimestunud.
Joonis 1. Järsk taimestunud laega nõlv karjääri servas.
15
Kui elupaik luuakse puistangusse, peab andma selle tagaküljele piisava kalde, mis võimaldaks sademevee äravoolu. Vastasel juhul võib nõlv erosiooni toimel vari- seda (vt joonis 2). Samas peaksid puistangu ülejäänud nõlvad olema siiski piisavalt järsud, et röövloomad neid mööda üles laele pesi lahti kaevama ei pääseks. Puistangus olevat materjali on soovitav veidi ka kokku pressida, et see oleks tihedam. Nii on varisemise oht väiksem.
Joonis 2. Vertikaalse nõlvaga puistang karjääris või ehitus- platsil.
16
Olulised tingimused elupaigale: • Järsk 90 kraadine värskelt „lõigatud“ liiva-, mulla- või
kokkupressitud sõelmete nõlv, mis on avatud lõunakaar- tesse ja püsib stabiilsena, kuid on pesakoobaste uuris- tamiseks siiski piisavalt pehme.
• Nõlva kõrgus peaks olema vähemalt 2,5 meetrit. Vahetult veekoguga külgnev nõlv võib olla madalam, kuid pesit- susperioodil tuleb tagada, et vesi ei ulatuks pesakoo- basteni.
• Nõlva laius minimaalselt 3 meetrit, ideaalis 50 – 100 meet- rit.
• Võimalusel tuleks kujundada nõlva ülemine kolmandik pisut eenduvana, kuna sellisel juhul on röövloomadel altpoolt nõlvale keerulisem ligi pääseda.
• Nõlvaesine peab olema lage ja avatud – ilma rohttaimede, puude ja põõsasteta;
• Nõlva all ja ees ei tohi olla varisenud materjali, mida mööda röövloomad pesi rüüstama pääsevad.
• Kui nõlv paikneb karjääri servas, tuleks jätta selle laele soovitavalt kasvama taimed, kuna paljandunud nõlvalae kraabivad rebased üsna hõlpsasti lahti ja rüüstavad pe- sad ära, aga taimejuurte vahelt kaevamine on keerulisem.
• Nõlva lael ei tohiks aga olla rippuvaid ronitaimi, mis kas- vades pesaavad ära katavad ja lindude ligipääsu takis- tavad.
17
1.7. Milliseid reegleid järgida pesitsuse ajal?
Pesitsuse ajal on oluline, et nõlv, selle alune või lähe- dane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua nõlva varingu ja lindude hukkumise. Seega tuleb ko- looniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, mis võivad põhjustada nõlva varingut – näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, lõhkamine, ta- sandamine.
Muud majandustegevust karjääris peatama ei pea. Inimeste ajutine liikumine ja kaevandusmüra linde ei häiri.
Tähtis on, et karjääris töötavad inimesed oleksid pää- sukeste pesitsemisest informeeritud ja teaksid, kuidas on töö sel perioodil korraldatud.
Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, on soovitatav see võimalusel eemaldada, et röövloomad pesadele ligi ei pääseks.
Vältige linde ohus- tavaid tegevusi vähemalt 10 meetri raadiuses kolooniast.
Joonis 3. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, tuleb see võimalusel eemaldada, et röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Pesi rüüstatakse ka nõlva paljandunud lae kaudu.
18
1.8. Tegevus pärast pesitsusaega
Kui nõlv, milles pääsukesed pesitsesid, oli kaevandami- seks või tootmiseks vajalik, jälgige, millal pääsukesed poegade toitmise on lõpetanud ja pesadest lahkunud.
Osades kolooniates toimub lindude pesitsemine um- bes samal ajal, teistes on aga pesitsus väga erinevalt ajastatud. Kui üks pesakond on juba lennuvõimeline, siis teistel võivad olla pesas alles haudumisel munad või äsja koorunud pojad. Seetõttu tuleb enne pesitsusnõlva kaevandamist või tasandamist lindude tegevust vaa- delda ja veenduda, et kõik pääsukesed on pesitsemise lõpetanud. Vajadusel võib kutsuda appi eksperdi Eesti Ornitoloogiaühingust, kes aitab pesi endoskoopkaa- meraga kontrollida.
Kui teil pole vaja materjali, milles linnud eeldatavasti edukalt pesitsesid, majandustegevuses kasutada ja see võib jääda kaldapääsukestele pesitsemiseks ka järgmistel aastatel, siis on soovitatav nõlva kevadel enne pesitsusperioodi umbes meetri jagu tagasi lõi-
Enne kaevandamist veenduge, et kõik
linnud on pesadest lahkunud.
Pesade kontrollimine endoskoop-kaameraga.
19
gata. Seda võiks teha kas iga-aastaselt või paari-kolme aasta tagant. Nii püsib elupaik lindudele sobivana ja ei kasva kinni. Juhul, kui pesi rüüstas rebane, tuleks nõlv kujundada nii, et röövloomad sellele ligi ei pääseks. Kui rüüstamise riski pole võimalik vähendada, siis tasub nõlv pääsukeste säästmiseks tasandada.
Taimestunud nõlv.
Rebase rüüstatud nõlv.
20
1.9. Kas karjääri lõplikul korrastamisel tasub kaldapääsukesele elupaika luua? See sõltub kaevandatava materjali koostisest ja struk- tuurist. Võimalust pesituspaiga rajamiseks või säilita- miseks tuleks kindlasti kaaluda karjäärides, kus kae- vandatava liiva koostis tagab stabiilsemad nõlvad (nn klaasliiv). Järsu nõlva ohutumaks muutmiseks saab selle laele istutada piirava heki ja püstitada hästi nähtavad infotahvlid.
Kuna stabiilsete nõlvadega karjääre leidub vähe, on pesitsusnõlvade säilitamine karjääri korrastamisel, kui kaevandamine on juba lõppenud, üldjuhul siiski proble- maatiline. Tasandamata jäetuna võivad nõlvad erosiooni mõjul ajapikku variseda ja tekkivat kallet pidi saavad pesadele hõlpsasti ligi röövloomad. Samuti hakkab rusukaldele üsna pea kasvama taimestik ja hiljem ka võsa, mis takistab lindude liikumist pesakoobastesse. Ilma järelhoolduseta säilivad sobivad tingimused ca 2-3 aastat.
Seega, kui tegeletakse lõplike korrastamistöödega, pole üldjuhul mõistlik kaldapääsukesele pesitsuseks tingimusi luua. Pigem tuleks turvalised pesitsusvõima- lused tagada aktiivses kasutuses olevate karjääride nendes osades, mida kas ajutiselt ei kaevandata või mis on ammendatud.
Elupaiga loomist karjääri lõplikul korras- tamisel tasub kaaluda
järskude stabiilsete nõlvadega karjäärides.
21
2. Kunstlikult rajatud pesitsuspaigad
Lääne-Euroopas on kaldapääsukestele rajatud ka kunstlikke pesitsuspaiku, alates lihtsamast puitkonst- ruktrsioonidega toestatud liivanõlvast kuni ehitus- plokkidest rajatud “majadeni“, millesse paigutatakse spetsiaalsed betoonist pesakoopad. Näiteid kunstlikest elupaikadest leiab Internetist märksõnade „Artificial sand martin nest site“ kaudu.
Kunstlike pesitsuspaikade rajamise praktikat on täna- seks analüüsitud ja leitud, et nende rajamine ja hooldus on kulukas. Seniste tulemuste põhjal ei saa ka öelda, et need suures plaanis lindude seisundi paranemisse panustaksid. Kunstlikke pesitsuspaiku võib kindlasti luua eksperimendi või teadusprojekti korras, kuid need ei saa mingil juhul asendada kaldapääsukese tüüpiliste karjäärielupaikade asjakohast majandamist.
Pigem näitavad tulemused, et parim ja kuluefek- tiivseim viis on kaldapääsukesele elupaikade loomine karjäärides olemas olevast materjalist, kohandades kae-
vandustegevust lindude pesitsustsükliga. See nõuab mõningat planee- rimist, tööde korralda- mist ja hooldust, kuid on täiesti teostatav.
Kaldapääsukestele rajatud pesitsusnõlv Inglismaal.
22
Kirjandus Bachmann, S., B. Haller, R. Lötscher, U. Rehsteiner, R. Spaar & C. Vogel (2008): Leit- faden zur Förderung der Uferschwalbe in der Schweiz. Praktische Tipps zum Umgang mit Kolonien in Abbaustellen und zum Bau von Brutwänden. Stiftung Landschaft und Kies, Uttigen, Fachverband der Schweizerischen Kies- und Betonindustrie, Bern, Schweizer Vogelschutz SVS/BirdLife Schweiz, Zürich, Schweizerische Vogelwarte, Sempach. Link: http://www.artenfoerderung-voegel.ch/assets/files/merkblaetter/LF_ Uferschwalbe.pdf
Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M. & Pehlak, H. (2013) Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008.-2012. a. Hirundo, 26, 80-112.
Heneberg, P. (2009) Soil penetrability as a key factor affecting the nesting of bur- rowing birds. Ecological Research, 24:453 – 459.
Hopkins, L. (2001). Best Practice Guidelines. Artificial Bank Creation for Sand Mar- tins and Kingfishers. The Environment Agency. Link: http://downloads.gigl.org.uk/ website/artificial_bank_creation.pdf
Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004, muudetud, täiendatud, vii- mati jõustunud 05.02.2018). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/ akt/126012018010?leiaKehtiv (05.04.2018).
Pannach, G. (2006) Die Uferschwalbe Riparia riparia. Die neue Brehm-Bücherei 655. Westarp-Wissenschaften, Hohenwarsleben.
Veromann, H. (1978) Pääsukesed. Tallinn.
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-520632
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi osaühing MOREEN
Registrikood / Isikukood 10353946
Tegevuskoha andmed
Nimetus Tammiku V liivakarjäär
Aadress Väike-Tammiku karjäär, Väike-Tammiku küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond
Katastritunnus(ed) 92801:001:0607
Territoriaalkood EHAK 9648
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kruusapõllu (92801:001:0608), Väike-Tammiku karjäär (92801:001:0607).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused
Maavara kaevandamine;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
12.11.2025
Lõppemise kuupäev 17.02.2040
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Maapõu M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik ümberregistreerimine
Registrikaardi nr 159
Maardla nimetus Tammiku
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Tammiku V liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 5.33
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.84
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 96
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus ja hooldus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 36
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
13 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 657 tuh m³ 30.10.2025
26 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 86.30 tuh m³ 30.10.2025
Tegevusala andmed
2/4
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne kruusliiva otsingutulemustest Tammiku piirkonnas
Geoloogiafondi number 3422
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 0035
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.09.1997
Geoloogilise uuringu aruande nimetus TAMMIKU II UURINGURUUMIGEOLOOGILINE UURING(varu arvutus seisuga 01.10.2017)
Geoloogiafondi number 8852
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/17/1273
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 27.12.2017
1. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub kaevandamistegevus (MaaPS § 6), on keskkonnaloa omajal kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ning mobiilset töötlemissõlme (nt purustus- ja sorteerimissõlm, sõelumiskompleks) ajal, mil toimub kivimi purustamine killustikuks, väljatud materjali sorteerimine vms tegevus, et vältida tahkete osakeste (PM) levikut välisõhus.
2. Karjääri sisesed teed ja liiva/kruusa ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liiva/kruusa veoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi.
3. Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
4. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel. 5. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud
reostuse kokku korjata. 6. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. 7. Võimalusel mitte teostada metsa raadamist mäeeraldise teenindusmaal. 8. Täiendava müratõkkemeetmena rajada Tammiku V liivakarjääris mäeeraldise teenindusmaa piirile müratõkkevallid. 9. Loa omaja peab tagama karjääri nõlvade ohutuse metsloomadele ja inimestele.
10. Tegevuse käigus lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“ (keskkonnaloa lisa nr 4)
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Liiv, ehitusliiv 2025 2040 tuh m³ 535.60 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, ehitusliiv 2025 2040 0928 Väike-Maarja vald
Kõrvaltingimused
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Rohumaa, tehisveekogu
Loa lisad 3/4
Loa lisad Nimetus Manus Lisa 1 - Mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr. lisa 1 Maeeraldise plaan uus.pdf
Lisa 2 - Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr. lisa 2 Geoloogilised labiloiked uus.pdf
Lisa 3 - Korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr. lisa 3 Korrastatud ala plaan uus.pdf
Lisa 4 - Kaldapääsukese juhed Lisa 4: Kaldapaasuke_juhend.pdf
4/4