Eelnõu tagasiside
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/3795-2 |
| Registreeritud | 13.11.2025 |
| Sünkroonitud | 14.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Vastutaja | Maris Ots (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule.
Lugupidamisega
Meeli Lindsaar
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Toiduvaldkonna juht
Tel 600 9349 / Mob 5087796
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2025-11-13 13:57:19
Hr Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 13.11.2025 nr 1-3/126
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koos oma liikmesorganisatsioonidega esindab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, annab tagasisidet elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EPKK toetab eelnõu eesmärki tugevdada suurtootjate konkurentsivõimet ja parandada Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust uute tööstusinvesteeringute jaoks. Nõustume, et suurtootjatel on oluline roll lisandväärtuse loomisel ja ekspordivõime suurendamisel. Samuti tervitame muudatusi, millega luuakse biometaani, vesiniku ja elektri päritolutunnistuste elektrooniline süsteem, mis lihtsustab taastuvenergia arvestust ja kasutuse tõendamist. Positiivsena toome esile ka võimaluse rajada salvestusseadmeid ilma, et see mõjutaks energiamahukate ettevõtete soodsamat gaasiaktsiisi määra. Samuti leiame, et on äärmiselt oluline pakkuda suutootjatele, kelle tootmissisendina on energial suur osakaal, teatavaid soodustusi.
Elektri hind, taastuvenergiatasu ja toetusskeemi rakendatavus
Eelnõu annab energiamahukatele ettevõtetele võimaluse taotleda toetust taastuvenergiatasu vähendamiseks, kui aastane elektritarbimine ületab vähemalt kahel kolmest eelnenud aastast 1 GWh. EPKK hinnangul on selline toetus mehhanism põhimõtteliselt vajalik, kuid selle rakendatavus ja tegelik kasu ettevõtja vaatest vajab täiendavat analüüsi.
Seletuskirjast selgub, et Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest, mis seab need konkurentsis ebasoodsasse olukorda. Samas jäetakse mainimata, et taastuvenergiatasu moodustab elektri koguhinnast vaid ligikaudu 1–5%, mistõttu on taastuvenergiatasu vähendamise mõju ettevõtja energiakuludele kokku pigem marginaalne. Toetusskeemi tegelik mõju sõltub sellest, kas toetuse taotlemine ja haldamine ei muutu liiga kulukaks ja bürokraatlikuks.
Kuivõrd eelnõu kooskõlastamiseks esitamise aeg oli väga lühike, ei jõudnud me koguda täpset tagasisidet oma liikmetelt, kes liigituvad käesoleva eelnõu järgi energiaintensiivsetele ettevõtteks, et kui suur on nende poolt makstav taastuvenergiatasu ning seeläbi hinnata, kas lisanduv toetuse tõendamine, kulu energiaauditite tellimisele ning oodatavad tegevused energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärgi täitmiseks, lõppkokkuvõttes ettevõtjale energiahinda alandab ja seeläbi meetme ettevõtjale atraktiivseks teeb.
Bürokraatia ja võrdlus teiste liikmesriikidega
Seletuskirjas välja toodud joonise puhul on näha, et mitmetes teistes riikides taastuvenergia tasu on väike või praktiliselt olematu. Seetõttu on Eesti ettevõtted seatud turul ainuüksi taastuvenergia tasu rakendamisest lähtuvalt, ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Paratamatult tekib küsimus, kas teistes riikides on taastuvenergiatasu kõigile tarbijatele juba eos väiksem või kasutatakse riikides sarnast tasu vähendamise skeemi. Mistõttu tekib põhimõtteline küsimus - kas teistes riikides peavad ettevõtjad samuti täitma käesoleva eelnõuga kehtestatavaid sarnaseid nõudeid ehk teisisõnu kas skeemi rakendamine toob Eesti ettevõtetele lisa bürokraatiat, mida mujal riikides ei ole?
Mõõtepunktipõhine lähenemine
Eelnõuga tehakse muudatus elektrituruseaduse §-s 592, mille kohaselt täiendades seda mh lõikega 41 ja punktiga 1. Säte sõnastab, et taastuvenergia tasu vähendamismäära saab taotleda ettevõtja, kelle aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh.
Selline liitumispunkti põhine tarbimise nõue ei pruugi põllumajanduse ja toidutööstuse eripäraga arvestada. Paljudel põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevatel ettevõtetel on mitmeid tootmisüksusi üle Eesti, millel igal ühel oma liitumispunkt, kuid need kuuluvad ühte kontserni. Sellisel juhul võib ettevõte jääda toetusest ilma, kuigi tema kogutarbimine ületab selgelt kehtestatud piirmäära. Tahame tähelepanu pöörata, et enamus EL-i toetusskeemid puhul ja johtuvalt riigiabireeglitest, loetakse selliseid ettevõtteid koos ühe ettevõttena, oleks mõistlik arvestada käesoleva toetusmudeli puhul samuti kontsernipõhist arvutust.
Seepärast teeme ettepaneku arvestada elektritarbimist kontsernipõhiselt, sarnaselt mitmete teiste ELi toetusskeemide loogikale.
Eelnõu § 3 käsitleb seaduse jõustumist, sõnastades sätte järgmiselt: Käesoleva seaduse § 592 lõikes 43 nimetatud määra rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Pöörame tähelepanu, et jõustamine puudutab elektrituruseadust, mitte elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust, mistõttu ei ole asjakohane kasutada sõnastust „käesoleva seaduse“.
Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse seadusemuudatuste menetlemisel. Oleme valmis oma seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt põhjendama ning vajadusel neid selgitama nii kirjalikult kui ka suuliselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Hr Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 13.11.2025 nr 1-3/126
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koos oma liikmesorganisatsioonidega esindab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, annab tagasisidet elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EPKK toetab eelnõu eesmärki tugevdada suurtootjate konkurentsivõimet ja parandada Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust uute tööstusinvesteeringute jaoks. Nõustume, et suurtootjatel on oluline roll lisandväärtuse loomisel ja ekspordivõime suurendamisel. Samuti tervitame muudatusi, millega luuakse biometaani, vesiniku ja elektri päritolutunnistuste elektrooniline süsteem, mis lihtsustab taastuvenergia arvestust ja kasutuse tõendamist. Positiivsena toome esile ka võimaluse rajada salvestusseadmeid ilma, et see mõjutaks energiamahukate ettevõtete soodsamat gaasiaktsiisi määra. Samuti leiame, et on äärmiselt oluline pakkuda suutootjatele, kelle tootmissisendina on energial suur osakaal, teatavaid soodustusi.
Elektri hind, taastuvenergiatasu ja toetusskeemi rakendatavus
Eelnõu annab energiamahukatele ettevõtetele võimaluse taotleda toetust taastuvenergiatasu vähendamiseks, kui aastane elektritarbimine ületab vähemalt kahel kolmest eelnenud aastast 1 GWh. EPKK hinnangul on selline toetus mehhanism põhimõtteliselt vajalik, kuid selle rakendatavus ja tegelik kasu ettevõtja vaatest vajab täiendavat analüüsi.
Seletuskirjast selgub, et Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest, mis seab need konkurentsis ebasoodsasse olukorda. Samas jäetakse mainimata, et taastuvenergiatasu moodustab elektri koguhinnast vaid ligikaudu 1–5%, mistõttu on taastuvenergiatasu vähendamise mõju ettevõtja energiakuludele kokku pigem marginaalne. Toetusskeemi tegelik mõju sõltub sellest, kas toetuse taotlemine ja haldamine ei muutu liiga kulukaks ja bürokraatlikuks.
Kuivõrd eelnõu kooskõlastamiseks esitamise aeg oli väga lühike, ei jõudnud me koguda täpset tagasisidet oma liikmetelt, kes liigituvad käesoleva eelnõu järgi energiaintensiivsetele ettevõtteks, et kui suur on nende poolt makstav taastuvenergiatasu ning seeläbi hinnata, kas lisanduv toetuse tõendamine, kulu energiaauditite tellimisele ning oodatavad tegevused energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärgi täitmiseks, lõppkokkuvõttes ettevõtjale energiahinda alandab ja seeläbi meetme ettevõtjale atraktiivseks teeb.
Bürokraatia ja võrdlus teiste liikmesriikidega
Seletuskirjas välja toodud joonise puhul on näha, et mitmetes teistes riikides taastuvenergia tasu on väike või praktiliselt olematu. Seetõttu on Eesti ettevõtted seatud turul ainuüksi taastuvenergia tasu rakendamisest lähtuvalt, ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Paratamatult tekib küsimus, kas teistes riikides on taastuvenergiatasu kõigile tarbijatele juba eos väiksem või kasutatakse riikides sarnast tasu vähendamise skeemi. Mistõttu tekib põhimõtteline küsimus - kas teistes riikides peavad ettevõtjad samuti täitma käesoleva eelnõuga kehtestatavaid sarnaseid nõudeid ehk teisisõnu kas skeemi rakendamine toob Eesti ettevõtetele lisa bürokraatiat, mida mujal riikides ei ole?
Mõõtepunktipõhine lähenemine
Eelnõuga tehakse muudatus elektrituruseaduse §-s 592, mille kohaselt täiendades seda mh lõikega 41 ja punktiga 1. Säte sõnastab, et taastuvenergia tasu vähendamismäära saab taotleda ettevõtja, kelle aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh.
Selline liitumispunkti põhine tarbimise nõue ei pruugi põllumajanduse ja toidutööstuse eripäraga arvestada. Paljudel põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevatel ettevõtetel on mitmeid tootmisüksusi üle Eesti, millel igal ühel oma liitumispunkt, kuid need kuuluvad ühte kontserni. Sellisel juhul võib ettevõte jääda toetusest ilma, kuigi tema kogutarbimine ületab selgelt kehtestatud piirmäära. Tahame tähelepanu pöörata, et enamus EL-i toetusskeemid puhul ja johtuvalt riigiabireeglitest, loetakse selliseid ettevõtteid koos ühe ettevõttena, oleks mõistlik arvestada käesoleva toetusmudeli puhul samuti kontsernipõhist arvutust.
Seepärast teeme ettepaneku arvestada elektritarbimist kontsernipõhiselt, sarnaselt mitmete teiste ELi toetusskeemide loogikale.
Eelnõu § 3 käsitleb seaduse jõustumist, sõnastades sätte järgmiselt: Käesoleva seaduse § 592 lõikes 43 nimetatud määra rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Pöörame tähelepanu, et jõustamine puudutab elektrituruseadust, mitte elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust, mistõttu ei ole asjakohane kasutada sõnastust „käesoleva seaduse“.
Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse seadusemuudatuste menetlemisel. Oleme valmis oma seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt põhjendama ning vajadusel neid selgitama nii kirjalikult kui ka suuliselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2025-11-13 13:57:19
Hr Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 13.11.2025 nr 1-3/126
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koos oma liikmesorganisatsioonidega esindab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, annab tagasisidet elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EPKK toetab eelnõu eesmärki tugevdada suurtootjate konkurentsivõimet ja parandada Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust uute tööstusinvesteeringute jaoks. Nõustume, et suurtootjatel on oluline roll lisandväärtuse loomisel ja ekspordivõime suurendamisel. Samuti tervitame muudatusi, millega luuakse biometaani, vesiniku ja elektri päritolutunnistuste elektrooniline süsteem, mis lihtsustab taastuvenergia arvestust ja kasutuse tõendamist. Positiivsena toome esile ka võimaluse rajada salvestusseadmeid ilma, et see mõjutaks energiamahukate ettevõtete soodsamat gaasiaktsiisi määra. Samuti leiame, et on äärmiselt oluline pakkuda suutootjatele, kelle tootmissisendina on energial suur osakaal, teatavaid soodustusi.
Elektri hind, taastuvenergiatasu ja toetusskeemi rakendatavus
Eelnõu annab energiamahukatele ettevõtetele võimaluse taotleda toetust taastuvenergiatasu vähendamiseks, kui aastane elektritarbimine ületab vähemalt kahel kolmest eelnenud aastast 1 GWh. EPKK hinnangul on selline toetus mehhanism põhimõtteliselt vajalik, kuid selle rakendatavus ja tegelik kasu ettevõtja vaatest vajab täiendavat analüüsi.
Seletuskirjast selgub, et Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest, mis seab need konkurentsis ebasoodsasse olukorda. Samas jäetakse mainimata, et taastuvenergiatasu moodustab elektri koguhinnast vaid ligikaudu 1–5%, mistõttu on taastuvenergiatasu vähendamise mõju ettevõtja energiakuludele kokku pigem marginaalne. Toetusskeemi tegelik mõju sõltub sellest, kas toetuse taotlemine ja haldamine ei muutu liiga kulukaks ja bürokraatlikuks.
Kuivõrd eelnõu kooskõlastamiseks esitamise aeg oli väga lühike, ei jõudnud me koguda täpset tagasisidet oma liikmetelt, kes liigituvad käesoleva eelnõu järgi energiaintensiivsetele ettevõtteks, et kui suur on nende poolt makstav taastuvenergiatasu ning seeläbi hinnata, kas lisanduv toetuse tõendamine, kulu energiaauditite tellimisele ning oodatavad tegevused energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärgi täitmiseks, lõppkokkuvõttes ettevõtjale energiahinda alandab ja seeläbi meetme ettevõtjale atraktiivseks teeb.
Bürokraatia ja võrdlus teiste liikmesriikidega
Seletuskirjas välja toodud joonise puhul on näha, et mitmetes teistes riikides taastuvenergia tasu on väike või praktiliselt olematu. Seetõttu on Eesti ettevõtted seatud turul ainuüksi taastuvenergia tasu rakendamisest lähtuvalt, ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Paratamatult tekib küsimus, kas teistes riikides on taastuvenergiatasu kõigile tarbijatele juba eos väiksem või kasutatakse riikides sarnast tasu vähendamise skeemi. Mistõttu tekib põhimõtteline küsimus - kas teistes riikides peavad ettevõtjad samuti täitma käesoleva eelnõuga kehtestatavaid sarnaseid nõudeid ehk teisisõnu kas skeemi rakendamine toob Eesti ettevõtetele lisa bürokraatiat, mida mujal riikides ei ole?
Mõõtepunktipõhine lähenemine
Eelnõuga tehakse muudatus elektrituruseaduse §-s 592, mille kohaselt täiendades seda mh lõikega 41 ja punktiga 1. Säte sõnastab, et taastuvenergia tasu vähendamismäära saab taotleda ettevõtja, kelle aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh.
Selline liitumispunkti põhine tarbimise nõue ei pruugi põllumajanduse ja toidutööstuse eripäraga arvestada. Paljudel põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevatel ettevõtetel on mitmeid tootmisüksusi üle Eesti, millel igal ühel oma liitumispunkt, kuid need kuuluvad ühte kontserni. Sellisel juhul võib ettevõte jääda toetusest ilma, kuigi tema kogutarbimine ületab selgelt kehtestatud piirmäära. Tahame tähelepanu pöörata, et enamus EL-i toetusskeemid puhul ja johtuvalt riigiabireeglitest, loetakse selliseid ettevõtteid koos ühe ettevõttena, oleks mõistlik arvestada käesoleva toetusmudeli puhul samuti kontsernipõhist arvutust.
Seepärast teeme ettepaneku arvestada elektritarbimist kontsernipõhiselt, sarnaselt mitmete teiste ELi toetusskeemide loogikale.
Eelnõu § 3 käsitleb seaduse jõustumist, sõnastades sätte järgmiselt: Käesoleva seaduse § 592 lõikes 43 nimetatud määra rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Pöörame tähelepanu, et jõustamine puudutab elektrituruseadust, mitte elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust, mistõttu ei ole asjakohane kasutada sõnastust „käesoleva seaduse“.
Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse seadusemuudatuste menetlemisel. Oleme valmis oma seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt põhjendama ning vajadusel neid selgitama nii kirjalikult kui ka suuliselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Hr Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 13.11.2025 nr 1-3/126
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koos oma liikmesorganisatsioonidega esindab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, annab tagasisidet elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EPKK toetab eelnõu eesmärki tugevdada suurtootjate konkurentsivõimet ja parandada Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust uute tööstusinvesteeringute jaoks. Nõustume, et suurtootjatel on oluline roll lisandväärtuse loomisel ja ekspordivõime suurendamisel. Samuti tervitame muudatusi, millega luuakse biometaani, vesiniku ja elektri päritolutunnistuste elektrooniline süsteem, mis lihtsustab taastuvenergia arvestust ja kasutuse tõendamist. Positiivsena toome esile ka võimaluse rajada salvestusseadmeid ilma, et see mõjutaks energiamahukate ettevõtete soodsamat gaasiaktsiisi määra. Samuti leiame, et on äärmiselt oluline pakkuda suutootjatele, kelle tootmissisendina on energial suur osakaal, teatavaid soodustusi.
Elektri hind, taastuvenergiatasu ja toetusskeemi rakendatavus
Eelnõu annab energiamahukatele ettevõtetele võimaluse taotleda toetust taastuvenergiatasu vähendamiseks, kui aastane elektritarbimine ületab vähemalt kahel kolmest eelnenud aastast 1 GWh. EPKK hinnangul on selline toetus mehhanism põhimõtteliselt vajalik, kuid selle rakendatavus ja tegelik kasu ettevõtja vaatest vajab täiendavat analüüsi.
Seletuskirjast selgub, et Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest, mis seab need konkurentsis ebasoodsasse olukorda. Samas jäetakse mainimata, et taastuvenergiatasu moodustab elektri koguhinnast vaid ligikaudu 1–5%, mistõttu on taastuvenergiatasu vähendamise mõju ettevõtja energiakuludele kokku pigem marginaalne. Toetusskeemi tegelik mõju sõltub sellest, kas toetuse taotlemine ja haldamine ei muutu liiga kulukaks ja bürokraatlikuks.
Kuivõrd eelnõu kooskõlastamiseks esitamise aeg oli väga lühike, ei jõudnud me koguda täpset tagasisidet oma liikmetelt, kes liigituvad käesoleva eelnõu järgi energiaintensiivsetele ettevõtteks, et kui suur on nende poolt makstav taastuvenergiatasu ning seeläbi hinnata, kas lisanduv toetuse tõendamine, kulu energiaauditite tellimisele ning oodatavad tegevused energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärgi täitmiseks, lõppkokkuvõttes ettevõtjale energiahinda alandab ja seeläbi meetme ettevõtjale atraktiivseks teeb.
Bürokraatia ja võrdlus teiste liikmesriikidega
Seletuskirjas välja toodud joonise puhul on näha, et mitmetes teistes riikides taastuvenergia tasu on väike või praktiliselt olematu. Seetõttu on Eesti ettevõtted seatud turul ainuüksi taastuvenergia tasu rakendamisest lähtuvalt, ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Paratamatult tekib küsimus, kas teistes riikides on taastuvenergiatasu kõigile tarbijatele juba eos väiksem või kasutatakse riikides sarnast tasu vähendamise skeemi. Mistõttu tekib põhimõtteline küsimus - kas teistes riikides peavad ettevõtjad samuti täitma käesoleva eelnõuga kehtestatavaid sarnaseid nõudeid ehk teisisõnu kas skeemi rakendamine toob Eesti ettevõtetele lisa bürokraatiat, mida mujal riikides ei ole?
Mõõtepunktipõhine lähenemine
Eelnõuga tehakse muudatus elektrituruseaduse §-s 592, mille kohaselt täiendades seda mh lõikega 41 ja punktiga 1. Säte sõnastab, et taastuvenergia tasu vähendamismäära saab taotleda ettevõtja, kelle aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh.
Selline liitumispunkti põhine tarbimise nõue ei pruugi põllumajanduse ja toidutööstuse eripäraga arvestada. Paljudel põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevatel ettevõtetel on mitmeid tootmisüksusi üle Eesti, millel igal ühel oma liitumispunkt, kuid need kuuluvad ühte kontserni. Sellisel juhul võib ettevõte jääda toetusest ilma, kuigi tema kogutarbimine ületab selgelt kehtestatud piirmäära. Tahame tähelepanu pöörata, et enamus EL-i toetusskeemid puhul ja johtuvalt riigiabireeglitest, loetakse selliseid ettevõtteid koos ühe ettevõttena, oleks mõistlik arvestada käesoleva toetusmudeli puhul samuti kontsernipõhist arvutust.
Seepärast teeme ettepaneku arvestada elektritarbimist kontsernipõhiselt, sarnaselt mitmete teiste ELi toetusskeemide loogikale.
Eelnõu § 3 käsitleb seaduse jõustumist, sõnastades sätte järgmiselt: Käesoleva seaduse § 592 lõikes 43 nimetatud määra rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Pöörame tähelepanu, et jõustamine puudutab elektrituruseadust, mitte elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust, mistõttu ei ole asjakohane kasutada sõnastust „käesoleva seaduse“.
Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse seadusemuudatuste menetlemisel. Oleme valmis oma seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt põhjendama ning vajadusel neid selgitama nii kirjalikult kui ka suuliselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|