Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks

esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise kord” muutmine

Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel.

Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määrust nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse

saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” muudetakse

järgmiselt:

1) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõigete 4–7“ tekstiosaga „lõigete 4–8“;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise hüvitamiseks

taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse riigiabi saaja peetavaid

individuaalse jõudluskontrolli all olevaid eesti vutte, kelle arv moodustab kuni 30 protsenti

tema peetavate jõudluskontrolli all olevate eesti vuttide arvust. Nimetatud toetuse maksimaalse

suuruse arvutamisel võetakse arvesse kuni 3300 individuaalse jõudluskontrolli all olevat eesti

vutti. Mitme taotleja puhul jagatakse see arv võrdselt nende vahel.“;

3) lisa 1 punktis 3.2 asendatakse tekstiosa „§ 5 lõigete 3−7 kohaselt” tekstiosaga „§ 5

lõigete 3−8 kohaselt“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

EELNÕU

13.11.2025

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/823

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Lugupeetav minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. EN_M69_muutmine2025.pdf

2. SK_M69_muutmine2025.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Eesti Linnukasvatajate Selts, MTÜ Eesti Vutt, Eesti Tõuloomakasvatajate Liit

Sirje Jalakas

625 6578 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 15. detsembri 2016. a

määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõus kavandatakse maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruses nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord“ (edaspidi määrus nr 69) eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimise või

geneetilise väärtuse (edaspidi jõudluskontrolli läbiviimine) hindamise kulude hüvitamiseks

aretusühingule makstava toetuse arvestamise aluste täpsustamine.

Eelnõus kavandatavad erandid on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030“ tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgiga

„Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus“ ja programmi

„Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024–

2030“ tegevuste rakendamisega.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna nõunik Sirje Jalakas (625 6578, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule

on teinud sama ministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt muudetakse määruse nr 69 § 5 ja lisa 1.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse ülempiir lindude arvule (kuni 3300 lindu), mis on aluseks toetuse

maksimaalse suuruse arvutamisel ja mille ulatuses on võimalik aretusühingutel jõudluskontrolli

kulutuste hüvitamiseks aretustoetuse taotlust esitada. Mainitud ülempiir lähtub asjaolust, et eesti

vuti tõu puhul on tegemist ohustatud tõugude loetelusse kantud tõuga. PÕLASe kohaselt loetakse

ohustatuks tõug, mille puhul on emaslindude arv alla 10 000 linnu või isaslindude arv alla 1000

linnu. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et individuaaljõudlust tuleb aretusprogrammide kohaselt

viia läbi aretusfarmis peetavate 4-30% jõudluskontrolli aluste lindude kohta, on võimalik

aretustoetusena toetada maksimaalselt 3300 linnu osas individuaaljõudluskontrolli läbiviimist.

See tähendab, et eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks antava toetuse

maksimaalse suuruse arvutamisel saab arvesse võtta kogu eesti vuti populatsiooni kohta kuni

3300 lindu, mis on 30% 11 000 linnuga populatsioonist.

Kui mainitud kulude hüvitamiseks taotleb toetust mitu aretusühingut, siis jagatakse nimetatud

maksimaalne arv ühingute vahel võrdselt. Selliselt on võimalik tagada mõlema populatsiooniosa

tõhus aretus, mis tagab ühtlasi ohustatud tõu säilimise.

Eesti vuti aretusega tegelevad 2 tegevusloaga aretusühingut, kellel on ka heakskiidetud

aretusprogrammid ning jõudluskontrollikorrad. Selleks, et mõlemal aretusühingul oleks võimalik

oma tegevust jätkata ning ohustatud tõu jõudluskontrolli läbi viia, jagatakse maksimaalne lindude

arv võrdselt kaheks osaks ning sellest tulenevalt on mõlemal aretusühingul võimalik toetust

jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks taotleda kuni 1650 linnu kohta.

KAVAND

13.11.2025

2

Lisaks kehtestatakse eelnõuga selged reeglid selle kohta, millises mahus on aretusfarmi linde

võimalik esitada toetuse taotluses. Taotluses esitatud lindude arvu alusel arvestatakse

aretusühingule maksimaalne aretustoetuse summa, mida on võimalik maksta jõudluskontrolli

läbiviimise kulude hüvitamiseks.

Toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel ühele taotlejale võetakse arvesse aretusfarmis

jõudluskontrolli all olevad linnud. Kuna mõlema aretusühingu jõudluskontrolli kordade kohaselt

nähakse ette aretusfarmis nii individuaaljõudluse kui ka rühmajõudluse läbiviimine, siis võetakse

toetuse taotlemisel arvesse üksnes nende aretusfarmide individuaaljõudluskontrollis osalevate

lindude arvu, kus viiakse läbi nii individuaal- kui ka rühmajõudluskontrolli. Seejuures on

jõudluskontrolli kordades kehtestatud individuaaljõudluskontrolli osakaal kogu jõudluskontrolli

alla olevatest lindudest. Eesti Vutt MTÜ kvalifitseerib aretusfarmina farmi, kus

individuaaljõudluskontrolli osakaal kogu jõudluskontrolli all olevatesse lindudesse on vähemalt

4% ja maksimaalselt 30%. Eesti Linnukasvatajate Seltsi aretuse ja säilituse eeskiri näeb ette, et

„Kõigi farmis peetavate emasvuttide individuaalse jõudluskontrolli tegemiseks peaks farmis

individuaalpuuride arv olema 10-20% farmis peetavate emasvuttide arvust (1000 emasvutiga

farmis 100-200 individuaalpuuri)“. Eeltoodust tulenevalt saab eelnõu kohaselt toetuse taotluses

sama aretusfarmi lindudest arvesse võtta üksnes need individuaaljõudluskontrolli linnud, kes

moodustavad kuni 30% kogu aretusfarmi jõudluskontrolli alustest lindudest.

Aretustoetust saab taotleda aretusühing, kellel on tegevusluba ning kelle aretusprogramm on

asjaomase tõu aretamiseks heaks kiidetud kolm aastat enne toetuse taotlemise perioodi algust.

Seetõttu saavad lähima kolme aasta jooksul taotleda toetust vaid hetkel tegevusluba omavad kaks

vuti aretusega tegelevat aretusühingut ning maksimaalne lindude arv jagatakse võrdselt nende

kahe taotleja vahel.

Jõudluskontrolli läbiviimise kuludest on riigiabi reeglite kohaselt lubatud hüvitada kuni 70%

loomapidajale osutatava teenuse maksumusest. Samas ei ole see riigile kohustus ning juhul, kui

riigieelarve vahendid ei ole piisavad kogu kulu hüvitamiseks, tuleb aretusühingutel leida

ülejäänud vahendid oma tuludest.

Kuna viimaste aastate jooksul on just eesti vuttide jõudluskontrolli läbiviimise kulude

hüvitamiseks antava toetuse taotlemise kohta olnud erinevaid tõlgendusi ja arusaamu toetusaluste

lindude määratlemisega, siis käesolevas eelnõus täpsustataksegi milliseid linde saab võtta arvesse

nimetatud toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel. Toetuse tingimuste täpsustamisel on võetud

arvesse riigi kohustusi loomageneetiliste ressursside säilitamisel (Rio konventsioon ja

Loomageneetiliste ressursside säilitamise programm aastateks 2024-2030) ning eesti vuti aretus-

ja säilitusprogrammides ning jõudluskontrolli kordades ette nähtud tegevusi.

Kuna jõudluskontroll hõlmab nii rühma- kui ka individuaaljõudluskontrolli läbiviimist, siis tuleb

seda ka toetuse maksmisel arvesse võtta. See tähendab, et aretusfarmis, kus teostatakse

individuaalset jõudluskontrolli, tuleb läbi viia ka rühmajõudluskontrolli, kuna need mõlemad

tegevused on ettenähtud jõudluskontrolli korras. Viimastel aastatel on hüppeliselt suurenenud

aretustoetuse taotlustes esitatud individuaaljõudluse lindude arv (aga mitte kogu jõudluskontrolli

aluste lindude arv), mis pole kooskõlas jõudluskontrolli korras toodud määratlusega, mille

kohaselt individuaaljõudlust tuleks rakendada 30% jõudluskontrollis olevate lindude kohta.

Individuaaljõudluses olevate lindude arv peab olemas otseses seoses aretusvajadustega ega saa

olla üksnes toetuse saamise eesmärgil suurendatud. Individuaaljõudluses peetakse puuris ühte

emas- ja isaslindu ning jälgitakse nende toodangunäitajaid ning tehakse järeldusi aretustöö kohta,

samuti saadakse sealt aretusmaterjali. Farmiomanik võib loomulikult pidada farmis ka ainult

individuaaljõudluskontrolli aluseid linde, kuid sellisel juhul neid toetuse taotluses toetuse

maksimaalse suuruse arvutamisel arvesse ei võeta.

3

Eelnõu kohaselt kehtestatakse eesti vuti populatsiooni kohta maksimaalne lindude arv, keda

võetakse arvesse aretusühingule maksimaalse aretustoetuse summa arvutamisel. Selle summa

arvutamisel on võetud arvesse ohustatud tõu määratlemise kriteeriume (10 000 emaslindu või 1

1000 isaslindu) ning individuaaljõudluse osakaalu kogu jõudluskontrollis olevatest lindudest

samas aretusfarmis.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki

abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81),

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1012 (tõuaretuse määrus) (ELT

L 171, 29.06.2016, lk 66–143).

4. Määruse mõjud

Määrusel on mõjud eesti vuti aretusega tegelevatele põllumajandustootjatele ja aretusühingutele.

Eesti vuti aretusega tegeleb kaks aretusühingut, milleks on Eesti Linnukasvatajate Selts ning

MTÜ Eesti Vutt. Mõlemal aretusühingul on aretuse tegevusluba ning PTA poolt heakskiidetud

aretusprogramm eesti vuti aretuseks. Mõlemal aretusühingul on liikmed, kes tegelevad eesti vuti

aretusega, kus teostatakse eesti vuti jõudluskontrolli. Jõudluskontrolli raames teostatakse rühma-

ja individuaaljõudluskontrolli.

Määrusel, mille alusel makstakse toetust vuti aretusega tegelevatele aretusühingutele, on

positiivne mõju nii riigiabi saajatele, kelleks on loomapidajad, kui ka aretusühingutele, kes on

loomapidajatele teenuste osutajad. Aretustoetuse abil hüvitatakse aretajatele aretusühingute poolt

osutatava teenuse kulud osaliselt või tervikuna. Eesti vuti aretusühingutel on võimalus taotleda

aretustoetust jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks.

Käesoleva eelnõuga kehtestatud maksimaalne toetusaluste lindude arv kogu eesti vuti

populatsiooni kohta võib mõjutada aretusühingu maksimaalse aretustoetuse summa suurust, mille

ulatuses on aretusühingul esitada kuludokumente. Seda juhul, kui varasematel aastatel on

taotluses esitatud ka selliste individuaaljõudluses olevate lindude arvud, keda peetakse

aretusfarmis, kus ei teostata individuaaljõudluskontrolli vastavas proportsioonis nagu seda

nähakse ette jõudluskontrolli korras. Varasem määruse tekst ei täpsustanud asjakohast

proportsiooni ega ka teinud otsest viidet jõudluskontrolli korra vastavale reeglile.

Käesoleva muudatusega ei halvene eesti vuti tõu aretuslik olukord ning ka toetuse abil toetatud

jõudluskontrolli tegevuste abil on võimalik jätkata eesti vuti tõu aretuseks ja säilituseks vajalikku

jõudluskontrolli teenuse osutamist aretajatele aretusühingu poolt nii nagu see on toetusskeemi

puhul ette nähtud.

Loomapidajatel on võimalus ka edaspidi samas mahus tootmist jätkata ning aretusfarmidel jätkata

aretusmaterjali tootmist, aga seda reaalses mahus, mida vajatakse konkreetse tõu aretuseks ning

viisil mida näevad ette vastava tõu aretusprogrammid ja jõudluskontrolli korrad.

Määrusel ei ole muid mõjusid. Puuduvad mõjud elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule

ning majandusele laiemalt. Samuti puudub määrusel mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ja

kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga ei kaasne muid otseseid või kaudseid mõjusid.

4

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.

a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi

ega esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest,

samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Linnukasvatajate Seltsile ning MTÜ-le

Eesti Vutt ning Eesti Tõuloomakasvatajate Liidule.