Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Annika Aun

Väike-Maarja Vallavalitsus

[email protected]

Teie 29.10.2025 Meie 13.11.2025 nr 2.3-8/25/3526-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses kaamerate paigaldamisega

kortermajas, millel teile teada olevalt puudub korteriühistu.

Esmalt selgitan, et 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega (KrtS)

moodustati seaduse alusel korteriühistud kõigisse kortermajadesse, mis olid varasemalt jagatud

korteriomanditeks - määravaks oli maja jagamine korteriteks. Küll aga nägi seadus ette, et kuni

kümne korteriga majade tegutsemisel ei pea olema juhatust.

Kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kahel erineval viisil.

Esiteks on võimalik sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui üksmeelele ei jõuta, siis saab seda

teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.

Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud

videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.

Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide

korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike

kokkuleppes. Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamise osas kokkulepet

sõlminud, saavad korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada seda korteriomanike

üldkoosolekul häälteenamusega. Igal juhul peab kaamera paigaldaja, ehk andmetöötleja

tuginema lisaks ka isikuandmete töötlemise õiguslikule alusele – kaamerate puhul ongi see

üldjuhul õigustatud huvi. Üldkoosolekul on võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse

omavoliliselt korteriomanike poolt kaameraid ei ole lubatud paigaldada.

Seoses isikliku või koduse otstarbega, selgitan et statsionaarse kaamera kasutamisel saab isiklikul

otstarbel filmida vaid juhul, kui filmitakse üksnes enda valduses olevat ala, seega statsionaarse

kaamera kasutamisel ei ole isiklik otstarve kasutatav avalikul ega ühiskasutuses oleval alal, sh

näiteks tänaval, kortermaja trepikojas jne. Avalikul ja ühiskasutuses oleval alal ei ole välistatud,

et töödeldakse ka juhuslike inimeste isikuandmeid, seetõttu tuleb huvid riskide ja töödeldavate

isikuandmete valguses kaaluda õigustatud huvi analüüsiga.

Seega saab Teie poolt esitatud seisukohaga nõustuda. Lisan juurde, et õigustatud huvi analüüs ei

ole mitte ainult isikuandmete töötlemisega seotud riske minimeeriv, vaid annab ka

korteriomanikule võimaluse veenduda, kas kaamerate paigaldamine on kooskõlas isikuandmete

kaitse reeglitega.

Täpsemalt leiate Kaamerate kasutamine elamualadel | Andmekaitse Inspektsioon

2 (2)

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Gunnar Gabriel Einlo

Jurist

peadirektori volitusel