Vastuskiri

JÕHVI VALLAVALITSUS

Terviseamet 12.11.2025 nr 7-1.3/1861-45

[email protected]

Vastus Terviseameti ettepanekutele

Täname kooskõlastuse eest! Võtame teadmiseks Teie seisukohad ja informeerime teid, järgnevalt:

 Arvestame ettepanekuga ärimaa-ala müratundlikkuse osas seal alas juba olemasolevatele

müratundlikele objektidele. Ärimaa juhtotstarbe juurde (pt 3.7.4) on seatud täiendav tingimus, mis

annab tingimusena kaalutlusruumi hindamaks äritegevuse sobilikkust olemasolevasse keskkonda.

„Ärimaa alal olemasolevate elamute, ühiskondlike hoonete ja puhkealade vahetusse lähedusse

lubada vaid selliseid äri- ja väiketootmistegevusi, millega ei kaasne keskkonnahäiringud inimeste

tervisele ja heaolule.”

Kui vähem tundlikuma mürakategooria alal esineb alaliselt kasutatavaid elamuid või muid

müratundlikke objekte, kohaldatakse nende müratundlike objektide juures ÜP-s määratud müra

normtasemeid. Arendaja/projekteerija peab mürauuringuga tõendama, et kavandatav tegevus ei

põhjusta normtasemete ületamist; KOV kui luba andev asutus ja Terviseamet kooskõlastajana

kontrollivad nõuete täitmist. Kui ÜP-ga ei ole sihtväärtust ette nähtud, lähtutakse piirväärtusest;

uutes hoonestamata müratundlikes alades rakendatakse ÜP kaudu sihtväärtust.

Müra ja välisõhu peatükki (pt.6.7) täiendatakse täpsustavate tingimustega, mis selgitavd, et

hoolimata maa juhtotstarbele määratud mürakategooriast tuleb arendustegevustega järgida alal

paiknevaid teisi müratundlikke objekte määruse nr 71 tähenduses.

“Määratud mürakategooria ei vabasta kohustust tagada, et lähima müratundliku hoone juures (sh

hoone välispiirde juures ja välisviibimisalal) ei ületataks alal kehtivaid müra normtasemeid (piir-

või sihtväärtus vastavalt ÜP-le). Kui vähem tundlikuma mürakategooria alal esineb alaliselt

kasutatavaid elamuid või muid müratundlikke objekte, kohaldatakse nende müratundlike objektide

juures ÜP-s määratud müra normtasemeid. Arendaja/projekteerija on kohustatud mürauuringuga

tõendama vastavuse;

“

Ja täiendav tingimus, mis on kooskõlas AKÕS’ga ja sellele antud riigikontrolöri 14.04.2023 nr 7-

4/230171/2302082 seisukohaga.

„Uutes hoonestamata müratundlikes alades (Keskkonnaministri määruse nr 71 § 5 tähenduses).

rakendatakse sihtväärtusi. Olemasoleva hoonestuse korral või kui ÜP-ga ei ole sihtväärtust ette

nähtud (k.a. hajaasustuses) lähtutakse piirväärtusest ning välditakse häiringu suurenemist

olemasolevate elamute juures.“

 Nõustume teie ettepanekuga, et elektrituulikute (sh väiketuulikute) kavandamisel on oluline hinnata

keskkonnahäiringute võimalikku mõju selle kõige rangemas mõistes. Küll aga ei ole

üldplaneeringuga antud momentil otseselt väiketuulikuid kavandatud ning lähtuvalt

Kaitseministeeriumi seisukohast ei ole võimalik Jõhvi valda kavandada ka tööstuslikke tuulikuid

(>30m). Arvestades üldplaneeringu orienteeruvat elukaare pikkust (10-15a) ei ole me nõus vahetuid

seadusest tulenevaid väärtuseid planeeringusse kandma kuivõrd on realistlik, et võimalikul tuuliku

kavandamise hetkel tulevikus võivad olla normväärtused omakorda muutunud, mis jätab

üldplaneeringu ja seadusandluse vahele jällegi lahknevuse ja tõlgendamisruumi võimalike

konfliktide tekkeks.

Täpsustame tuuleenergeetika väiketuulikute kavandamise tingimusi järgmiselt: „Elektrituuliku

kavandamisel tuleb arvestada piirkonna müra normtasemetega ning hinnata kavandatava tegevuse

vastavust infraheli ja välisõhus leviva müra normidele võttes elamualadel ja hajaasustuse

elamumaal ning maatulundusmaa õuealal aluseks sihtväärtused. “

 Nõustume Teie tähelepanekuga, et kõnealuses keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ on seatud täpsustused ka tehnoseadmetele, äri- ja kaubandustegevusele, ehitusmürale ning

impulssmürale.

Selgitame omavalitsuse seisukohta, et keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 („Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“) kehtib

sõltumata sellest, kas üldplaneeringu seletuskiri kõik numbrilised piirväärtused üles loeb või mitte.

ÜP ei loo ega tühista riiklikke normtasemeid vaid need on siduvad detailplaneeringu, projekteerimise

ja lubade menetlustes niikuinii ning ei vabasta arendajaid (ega omavalitsust) nende järgimisest.

Täpsustame seletuskirja peatükki 6.7 Müra ja välisõhk järgmiste tingimustega:

- Müraallikad tuleb kavandada ja dimensioneerida nii, et määruse nr 71 normtasemeid ei ületataks

lähimas müra suhtes tundlikus punktis; ehitusmüra korral järgitakse sama määruse eritingimusi“).

- Olemasolevate müratundlike alade lähistel tuleb määruse nr 71 mõistes eritingimustena loetletud

müraallikad (tehnoseadmed, laadimisalad, autopesulad, impulssmüra) kavandamise etapi

(detailplaneeringu või projekteerimisetapi) korral teostada mürauuring ning vajadusel rakendada

leevendusmeetmeid (asetus, varjestus, tööajad, seadmete müraklassid)

 Täname tähelepanu juhtimast värskelt kehtestatud määrusele (Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr

54). Korrigeerime planeeringulahendust mainitud uuema määruse viidetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

Planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

JÕHVI VALLAVALITSUS

Terviseamet 12.11.2025 nr 7-1.3/1861-45

[email protected]

Vastus Terviseameti ettepanekutele

Täname kooskõlastuse eest! Võtame teadmiseks Teie seisukohad ja informeerime teid, järgnevalt:

 Arvestame ettepanekuga ärimaa-ala müratundlikkuse osas seal alas juba olemasolevatele

müratundlikele objektidele. Ärimaa juhtotstarbe juurde (pt 3.7.4) on seatud täiendav tingimus, mis

annab tingimusena kaalutlusruumi hindamaks äritegevuse sobilikkust olemasolevasse keskkonda.

„Ärimaa alal olemasolevate elamute, ühiskondlike hoonete ja puhkealade vahetusse lähedusse

lubada vaid selliseid äri- ja väiketootmistegevusi, millega ei kaasne keskkonnahäiringud inimeste

tervisele ja heaolule.”

Kui vähem tundlikuma mürakategooria alal esineb alaliselt kasutatavaid elamuid või muid

müratundlikke objekte, kohaldatakse nende müratundlike objektide juures ÜP-s määratud müra

normtasemeid. Arendaja/projekteerija peab mürauuringuga tõendama, et kavandatav tegevus ei

põhjusta normtasemete ületamist; KOV kui luba andev asutus ja Terviseamet kooskõlastajana

kontrollivad nõuete täitmist. Kui ÜP-ga ei ole sihtväärtust ette nähtud, lähtutakse piirväärtusest;

uutes hoonestamata müratundlikes alades rakendatakse ÜP kaudu sihtväärtust.

Müra ja välisõhu peatükki (pt.6.7) täiendatakse täpsustavate tingimustega, mis selgitavd, et

hoolimata maa juhtotstarbele määratud mürakategooriast tuleb arendustegevustega järgida alal

paiknevaid teisi müratundlikke objekte määruse nr 71 tähenduses.

“Määratud mürakategooria ei vabasta kohustust tagada, et lähima müratundliku hoone juures (sh

hoone välispiirde juures ja välisviibimisalal) ei ületataks alal kehtivaid müra normtasemeid (piir-

või sihtväärtus vastavalt ÜP-le). Kui vähem tundlikuma mürakategooria alal esineb alaliselt

kasutatavaid elamuid või muid müratundlikke objekte, kohaldatakse nende müratundlike objektide

juures ÜP-s määratud müra normtasemeid. Arendaja/projekteerija on kohustatud mürauuringuga

tõendama vastavuse;

“

Ja täiendav tingimus, mis on kooskõlas AKÕS’ga ja sellele antud riigikontrolöri 14.04.2023 nr 7-

4/230171/2302082 seisukohaga.

„Uutes hoonestamata müratundlikes alades (Keskkonnaministri määruse nr 71 § 5 tähenduses).

rakendatakse sihtväärtusi. Olemasoleva hoonestuse korral või kui ÜP-ga ei ole sihtväärtust ette

nähtud (k.a. hajaasustuses) lähtutakse piirväärtusest ning välditakse häiringu suurenemist

olemasolevate elamute juures.“

 Nõustume teie ettepanekuga, et elektrituulikute (sh väiketuulikute) kavandamisel on oluline hinnata

keskkonnahäiringute võimalikku mõju selle kõige rangemas mõistes. Küll aga ei ole

üldplaneeringuga antud momentil otseselt väiketuulikuid kavandatud ning lähtuvalt

Kaitseministeeriumi seisukohast ei ole võimalik Jõhvi valda kavandada ka tööstuslikke tuulikuid

(>30m). Arvestades üldplaneeringu orienteeruvat elukaare pikkust (10-15a) ei ole me nõus vahetuid

seadusest tulenevaid väärtuseid planeeringusse kandma kuivõrd on realistlik, et võimalikul tuuliku

kavandamise hetkel tulevikus võivad olla normväärtused omakorda muutunud, mis jätab

üldplaneeringu ja seadusandluse vahele jällegi lahknevuse ja tõlgendamisruumi võimalike

konfliktide tekkeks.

Täpsustame tuuleenergeetika väiketuulikute kavandamise tingimusi järgmiselt: „Elektrituuliku

kavandamisel tuleb arvestada piirkonna müra normtasemetega ning hinnata kavandatava tegevuse

vastavust infraheli ja välisõhus leviva müra normidele võttes elamualadel ja hajaasustuse

elamumaal ning maatulundusmaa õuealal aluseks sihtväärtused. “

 Nõustume Teie tähelepanekuga, et kõnealuses keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ on seatud täpsustused ka tehnoseadmetele, äri- ja kaubandustegevusele, ehitusmürale ning

impulssmürale.

Selgitame omavalitsuse seisukohta, et keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 („Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“) kehtib

sõltumata sellest, kas üldplaneeringu seletuskiri kõik numbrilised piirväärtused üles loeb või mitte.

ÜP ei loo ega tühista riiklikke normtasemeid vaid need on siduvad detailplaneeringu, projekteerimise

ja lubade menetlustes niikuinii ning ei vabasta arendajaid (ega omavalitsust) nende järgimisest.

Täpsustame seletuskirja peatükki 6.7 Müra ja välisõhk järgmiste tingimustega:

- Müraallikad tuleb kavandada ja dimensioneerida nii, et määruse nr 71 normtasemeid ei ületataks

lähimas müra suhtes tundlikus punktis; ehitusmüra korral järgitakse sama määruse eritingimusi“).

- Olemasolevate müratundlike alade lähistel tuleb määruse nr 71 mõistes eritingimustena loetletud

müraallikad (tehnoseadmed, laadimisalad, autopesulad, impulssmüra) kavandamise etapi

(detailplaneeringu või projekteerimisetapi) korral teostada mürauuring ning vajadusel rakendada

leevendusmeetmeid (asetus, varjestus, tööajad, seadmete müraklassid)

 Täname tähelepanu juhtimast värskelt kehtestatud määrusele (Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr

54). Korrigeerime planeeringulahendust mainitud uuema määruse viidetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

Planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]