Papsaare küla Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering

Terviseamet

Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L042. Akrediteeritud on mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemused kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest.

Terviseamet Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 Reg. nr 70008799 www.terviseamet.ee

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor Tel.: +372 794 3539, 794 3538, 794 3537

e-post: [email protected]

Audru ringraja tegevusest tuleneva müra

mõõtmine ja hinnang

Terviseamet

Kesklabori füüsikalabor

Tallinn 2020

TERVISEAMET KESKLABORI FÜÜSIKALABOR

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 2/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Töö number: 6/4-6-2/1894

Töö alus: Eelkalkulatsiooni 6/4-HP1122 08.06.2020 kinnitus

Terviseameti kesklabori füüsikalabori reg. 10.06.2020 FL3686

Töö nimetus: Audru ringraja tegevusest tuleneva müra mõõtmine ja hinnang

Töö tellija: Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa 16, Pärnu 80098

Tellija kontaktisik: Maire Nigul

Telefon: + 372 444 8333; 511 2132

e-post: [email protected]

Töö teostaja: Terviseameti Kesklabori füüsikalabor

Aadress: Paldiski mnt 81, Tallinn 10617

Vastutav täitja,

mõõtmiste teostaja ja

aruande koostaja:

Sergei Rušai, labori vanemspetsialist

Telefon: +372 794 3539

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Aruande kinnitaja: Jaan Mell, labori kvaliteedijuht

Telefon: +372 794 3538

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 3/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................................................... 3

1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

2. Uurimisobjekt ................................................................................................................................... 4

3. Müra allikad ...................................................................................................................................... 4

4. Mõisted, parameetrid ....................................................................................................................... 5

5. Müra hindamise kriteeriumid ........................................................................................................... 6

6. Müra mõõtepunktid ......................................................................................................................... 6

7. Müra mõõtmised ja metoodika ........................................................................................................ 8

8. Müra mõõtmistulemused ................................................................................................................. 9

9. Audru ringraja müra arvutustulemused .......................................................................................... 16

10. Mõõtemääramatus ..................................................................................................................... 17

11. Uurimistöö tulemused ja järeldused ........................................................................................... 17

Viited....................................................................................................................................................... 18

Lisad ........................................................................................................................................................ 18

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 4/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

1. Sissejuhatus Töö eesmärk on Pärnumaal Papsaare külas asuva Audru ringraja tegevusest põhjustatud müratasemete pikaajalised mõõtmised ja müra mõõtmistulemuste hindamine lähtuvalt olemasolevast olukorrast.

2. Uurimisobjekt Audru ringraja kinnistu (kat. tunnus 15904:003:1886) asub Pärnumaal Papsaare külas.

Audru ringraja maa-ala ja sellega piirnevad elamute maa-alade maapind on üldiselt tasane.

Lõunapoolsest küljest on ringraja territoorium piiratud vahetus läheduses kulgeva Pärnu-Lihula teega. Põhjaküljel külgneb Audru ringrada Kambi teega ja idaküljel on ringrada piiratud Nurme tee elamu-aladega.

Nurme teel lähimad eluhooned jäävad ca 130-150 m kaugusele Audru ringraja sõidurajast.

Audru ringraja tegevusest tuleneva müra eeldatava mõjuala on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Audru ringraja territoorium (markeeritud punasega) ja seda ümbritsevad elamualad.

Kaardi alus: Maainfo. Maa-ameti kaardirakendus

3. Müra allikad Müra mõõtmiste planeerimisel ja läbiviimisel lähtuti eeldusest, et peamiseks müra allikateks mõõtmispunktide suhtes oleksid erinevad üritused rakendatavad Audru ringraja territooriumil.

Võib eeldada, et Audru ringraja tegevusega seotud müra levikut mõjutavad järgmised tegurid:

 võistlussõidukite arv antud võistluspäeval / olukorras;

 võistlussõidukite rajal liikumise järjekord (liikumine rühmas või sõidukite liiklus üksteise

järel);

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 5/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

 üksikute autode ja mootorrataste tehniline seisukord - väljalaskesüsteemi seisukord ja

mootori võimsus;

 sõidurežiimi (kiirendus, pidurdamine) muutmine erinevatel sõiduraja lõikudel;

 erinevate sõitjate sõiduoskused ja harjumused.

Audru ringraja territooriumil kogu mõõtmiste aja jooksul toimunud ürituste loetelu on esitatud

tabelis 1.

Tabel 1. Audru ringrajal üritused ajavahemikus 20.-26.07.2020

Järk. nr

Kuupäev Võimalik müraallikas/üritus Audru ringrajal

1 20.07.2020 kl 18:00-20:00 - noorte rajaõhtu

2 21.07.2020 kl 14:00-19:00 - üksikud juhuslikud sündmused ringraja territooriumil

3 22.07.2020 kl 13:00-17:00 - rada avatud kõikidele soovijatele

kl 17:00-20:00 - mootorrataste rajaõhtu

4 23.07.2020 kl 10:00-17:00 - rada avatud kõikidele soovijatele

kl 17:00-20:00 - autode rajaõhtu

5 24.07.2020 kl 10:00-18:00 - Porsche Festival

6 25.07.2020 kl 10:00-18:00 - Porsche Festival

7 26.07.2020 kl 10:00-18:00 - rada avatud kõikidele soovijatele

Teisejärgulisteks müraallikateks uuritava piirkonna suhtes võib pidada autode liiklust läheduses asuval Pärnu-Lihula ja Lennuvälja teedel.

4. Mõisted, parameetrid Käesolevas aruandes kasutatakse standardile EVS-EN ISO 1996-1:2017* „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja hindamiskord“

vastavaid mõisteid, määratlusi ja arvutusi.

Müraparameetrite tähistamiseks kasutatud lühendid ja vastavad selgitused on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Mõisted

Lühend Parameeter

LAeq,T Mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase teatud ajavahemikul T, mille mõõtmisel kasutatakse A-korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB)

LpA,max Müra A-korrigeeritud helirõhutaseme maksimaalne väärtus teatud ajavahemikul (dB)

LAr,ti Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid (dB)

* Standard EVS-EN ISO 1996-1:2017 ei kuulu labori mõõteulatusse

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 6/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

5. Müra hindamise kriteeriumid Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete maa-alal kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest. Vastavalt eelpool nimetatud

määrusele jaotatakse hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel nelja

kategooriasse:

 I kategooria, virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

 II kategooria, haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa- alad;

 III kategooria, keskuse maa-alad;

 IV kategooria, ühiskondlike hoonete maa-alad.

Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–

23.00) ja öine (23.00–7.00) A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (dB), mis kirjeldab keskmist mürasituatsiooni.

Müra piirväärtust võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus. Müra

hinnatud tase ei tohi ületada tabelis 3 toodud piirväärtust.

Tabel 3.

Müra liik, ühik

Müra piirväärtus LpA,eq,T

Tööstusmüra [dBA]

Päev Öö

III kategooria – keskuse maa-alad 65 50

6. Müra mõõtepunktid Mõõtepunktide asukohad kooskõlastati enne mõõtetööde algust tellija esindajatega.

Mõõtmisteks valitud mõõtepunktide andmed on esitatud tabelis 4:

Mõõtepunkt Mõõtepunkti asukoht, tunnus

Mõõtepunktide geograafilised

koordinaadid L-Est 97 süsteemis

x (m) / y (m)

MP1 Papsaare küla, Nurme tee 25 kinnistu (15904:003:0999) 6473329.4 526803.7

MP2 Papsaare küla, Kambi tee 4 kinnistu (15904:003:1095) 6474124.5 526176.2

REF Papsaare küla, Audru ringrada (15904:003:1886) 6473642.7 526188.6

Mõõtemikrofonid kõikides mõõtepunktides paigaldati statiividele maapinnast 1,5 m kõrgusele.

Mõõtepunktide asendiskeem ja ülevaade on esitatud joonisel 2 ja lisatud fotol.

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 7/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Joonis 2. Ülevaade müra mõõtmiste asukohast ja mõõtmispunktide paigaldusskeem

MP1

MP1

MP2

MP2

REF

REF

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 8/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

7. Müra mõõtmised ja metoodika Audru ringraja müra mõõtmisel võeti arvesse põhistandardi EVS-ISO 1996-2:2017 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine“

nõudeid.

Standard EVS-ISO 1996-2:2017 kirjeldab, kuidas on võimalik määrata helirõhu tasemeid, mis on

mõeldud alusena keskkonnamüra piirmäärade hindamisel. Seda dokumenti saab kasutada eri

keskkonnamüra allikate korral, nagu maantee- ja raudteeliiklus, õhuliikluse müra ja tööstusmüra.

Mõõtmiseks kasutati standardile IEC 61672-1 ja ISO 8041 vastavaid 1. täppisklassi

mõõteseadmeid. Kõigil mõõtevahenditel on kehtivad kalibreerimistunnistused. Andmed

mõõtevahendite kalibreerimise kohta on esitatud käesoleva aruande lisas.

Audru ringraja tegevuse poolt tekitatud müraolukorra selgitamiseks teostati ajavahemikus alates

20.07.2020 kl 11:00 kuni 26.07.2020 päeva lõpuni kahes mõõtepunktides uurimisobjektiga

külgnevates lähimates elamu-aladel (MP1 ja MP2). Lisaks sellele alates 23. juulist tehti mõõtmisi

referentsmõõtepunktis (REF) ringraja territooriumil.

Müra mõõdeti katkematute üksikmõõtmiste jadadena iga päeva jooksul ajavahemikus kl 7:00- 23:00. Müra mõõtetulemuste salvestamise ajaliseks sammuks mõõtepunktides valiti 5 minutit.

Müra mõõtmiste käigus fikseeriti A-korrigeeritud ekvivalentsed (LpA,eq,T) ja maksimaalsed (LpAmax)

helirõhutasemed samuti helirõhutasemed 1/3-oktaavribades, mida kasutati andmete analüüsimisel müraallika identifitseerimiseks helispektri alusel ning müra tonaalsuse

määramiseks.

Mürasündmuste hilisemaks identifitseerimiseks mõõtepunktides MP1 ja MP2 rakendati müramõõdikute audiosalvestuse võimalusi.

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 9/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

8. Müra mõõtmistulemused Audru ringraja tegevuse seotud müra mõõtmiste tulemused on esitatud diagrammil joonisel 3, mis iseloomustab müra väärtuste suhet ning nende ajast sõltuvust.

Müra mõõtmise tulemused on esitatud diagrammide kujul, mis näitavad müra varieeruvust mõõtmispunktides, samuti tabelites, kus on näidatud arvutatud müratasemed seoses uuritud

objekti tegevusega.

Muudest müraallikatest tulenevat mürataset ei võetud arvesse ja neid ei lisatud tabelitesse.

Joonis 3. Müra mõõtmiste tulemused 20.07.2020

Tabel 5. Audru ringraja müra 20.07.2020

Järk.

nr Kuupäev

Mõõtmise

kellaeg

MP1, Nurme 25 MP2, Kambi 4 REF,

Ringrada

LAeq [dB] LAFmax

[dB] LAeq [dB]

LAFmax [dB]

LAeq [dB]

1 20.07.2020 11:00 - 12:00

2 20.07.2020 12:00 - 13:00

3 20.07.2020 13:00 - 14:00

4 20.07.2020 14:00 - 15:00 48,7 61,5 50,1 66,6

5 20.07.2020 15:00 - 16:00

6 20.07.2020 16:00 - 17:00

7 20.07.2020 17:00 - 18:00

8 20.07.2020 18:00 - 19:00 47,8 65,1 41,0 60,9

9 20.07.2020 19:00 - 20:00

10 20.07.2020 20:00 - 21:00

11 20.07.2020 21:00 - 22:00

12 20.07.2020 22:00 - 23:00

Müra hinnatud tasemed:

T1 = päevane ajavahemik kl 7:00–19:00 48 65 48 67

T2 = õhtune ajavahemik kl 19:00–23:00

LAr,7-23 = T1+T2 = kogu päev 48 65 48 67

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 10/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Joonis 4. Müra mõõtmiste tulemused 21.07.2020

Tabel 6. Audru ringraja müra 21.07.2020

Järk.

nr Kuupäev

Mõõtmise

kellaeg

MP1, Nurme 25 MP2, Kambi 4 REF,

Ringrada

LAeq [dB] LAFmax

[dB] LAeq [dB]

LAFmax [dB]

LAeq [dB]

1 21.07.2020 7:00 - 8:00

2 21.07.2020 8:00 - 9:00

3 21.07.2020 9:00 - 10:00

4 21.07.2020 10:00 - 11:00

5 21.07.2020 11:00 - 12:00

6 21.07.2020 12:00 - 13:00

7 21.07.2020 13:00 - 14:00

8 21.07.2020 14:00 - 15:00 54,6 69,4 48,6 67,1

9 21.07.2020 15:00 - 16:00 53,6 72,4 50,3 75,1

10 21.07.2020 16:00 - 17:00 56,0 72,5 53,4 75,5

11 21.07.2020 17:00 - 18:00 55,4 73,3 53,3 74,4

12 21.07.2020 18:00 - 19:00 55,3 70,8 49,2 65,4

13 21.07.2020 19:00 - 20:00

14 21.07.2020 20:00 - 21:00

15 21.07.2020 21:00 - 22:00

16 21.07.2020 22:00 - 23:00

Müra hinnatud tasemed:

T1 = päevane ajavahemik kl 7:00–19:00 55 73 51 76

T2 = õhtune ajavahemik kl 19:00–23:00 - - - -

LAr,7-23 = T1+T2 = kogu päev 55 73 51 76

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 11/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Joonis 5. Müra mõõtmiste tulemused 22.07.2020

Tabel 7. Audru ringraja müra 22.07.2020

Järk.

nr Kuupäev

Mõõtmise

kellaeg

MP1, Nurme 25 MP2, Kambi 4 REF,

Ringrada

LAeq [dB] LAFmax

[dB] LAeq [dB]

LAFmax [dB]

LAeq [dB]

1 22.07.2020 7:00 - 8:00

2 22.07.2020 8:00 - 9:00

3 22.07.2020 9:00 - 10:00

4 22.07.2020 10:00 - 11:00

5 22.07.2020 11:00 - 12:00

6 22.07.2020 12:00 - 13:00

7 22.07.2020 13:00 - 14:00 53,5 73,6 51,1 65,2

8 22.07.2020 14:00 - 15:00 53,1 65,5 47,9 61,7

9 22.07.2020 15:00 - 16:00 55,2 68,7 51,3 70,5

10 22.07.2020 16:00 - 17:00 55,8 70,6 51,1 73,8

11 22.07.2020 17:00 - 18:00 61,6 74,0 54,4 68,8

12 22.07.2020 18:00 - 19:00 62,2 73,0 54,6 68,1

13 22.07.2020 19:00 - 20:00 62,0 74,4 54,0 69,8

14 22.07.2020 20:00 - 21:00 54,1 64,0 49,7 65,4

15 22.07.2020 21:00 - 22:00

16 22.07.2020 22:00 - 23:00

Müra hinnatud tasemed:

T1 = päevane ajavahemik kl 7:00–19:00 59 74 52 74

T2 = õhtune ajavahemik kl 19:00–23:00 60 74 52 70

LAr,7-23 = T1+T2 = kogu päev 61 74 54 74

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 12/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Joonis 6. Müra mõõtmiste tulemused 23.07.2020

Tabel 8. Audru ringraja müra 23.07.2020

Järk.

nr Kuupäev

Mõõtmise

kellaeg

MP1, Nurme 25 MP2, Kambi 4 REF,

Ringrada

LAeq [dB] LAFmax

[dB] LAeq [dB]

LAFmax [dB]

LAeq [dB]

1 23.07.2020 7:00 - 8:00

2 23.07.2020 8:00 - 9:00

3 23.07.2020 9:00 - 10:00

4 23.07.2020 10:00 - 11:00 58,6 73,0 55,5 71,9

5 23.07.2020 11:00 - 12:00 58,1 71,1 50,8 70,4

6 23.07.2020 12:00 - 13:00 55,0 70,5 52,6 77,5 71,9

7 23.07.2020 13:00 - 14:00 56,9 73,5 51,3 67,8 77,5

8 23.07.2020 14:00 - 15:00 56,1 76,4 51,7 71,2 77,6

9 23.07.2020 15:00 - 16:00 55,6 70,8 51,4 65,9 74,9

10 23.07.2020 16:00 - 17:00 57,3 70,5 51,6 64,4 74,3

11 23.07.2020 17:00 - 18:00 57,8 72,8 52,4 69,5 77,4

12 23.07.2020 18:00 - 19:00 57,5 74,2 52,2 72,0 77,7

13 23.07.2020 19:00 - 20:00 55,7 68,2 51,0 73,7 76,6

14 23.07.2020 20:00 - 21:00 50,8

15 23.07.2020 21:00 - 22:00 48,3

16 23.07.2020 22:00 - 23:00 49,7

Müra hinnatud tasemed:

T1 = päevane ajavahemik kl 7:00–19:00 57 76 52 78 77

T2 = õhtune ajavahemik kl 19:00–23:00 56 68 51 74 71

LAr,7-23 = T1+T2 = kogu päev 58 76 53 78 77

Märkus: alates 23.07.2020 kl 13:00 on Audru ringraja territooriumile paigaldatud täiendav müra mõõtmiste referentspunkt (REF)

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 13/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Joonis 7. Müra mõõtmiste tulemused 24.07.2020

Tabel 9. Audru ringraja müra 24.07.2020

Järk.

nr Kuupäev

Mõõtmise

kellaeg

MP1, Nurme 25 MP2, Kambi 4 REF,

Ringrada

LAeq [dB] LAFmax

[dB] LAeq [dB]

LAFmax [dB]

LAeq [dB]

1 24.07.2020 7:00 - 8:00 52,8

2 24.07.2020 8:00 - 9:00 54,2

3 24.07.2020 9:00 - 10:00 63,4

4 24.07.2020 10:00 - 11:00 57,3 71,2 54,3 68,5 83,3

5 24.07.2020 11:00 - 12:00 57,3 71,5 53,9 70,4 84,9

6 24.07.2020 12:00 - 13:00 55,6 71,8 52,1 69,3 82,7

7 24.07.2020 13:00 - 14:00 52,5 60,1 47,2 65,8 63,8

8 24.07.2020 14:00 - 15:00 52,2 62,4 49,4 60,9 74,2

9 24.07.2020 15:00 - 16:00 53,2 71,5 49,9 67,7 77,9

10 24.07.2020 16:00 - 17:00 52,0 65,1 49,1 63,6 84,1

11 24.07.2020 17:00 - 18:00 57,9 77,7 54,0 77,4 82,5

12 24.07.2020 18:00 - 19:00 57,0

13 24.07.2020 19:00 - 20:00 55,5

14 24.07.2020 20:00 - 21:00 54,0

15 24.07.2020 21:00 - 22:00 52,8

16 24.07.2020 22:00 - 23:00 56,5

Müra hinnatud tasemed:

T1 = päevane ajavahemik kl 7:00–19:00 54 78 51 77 78

T2 = õhtune ajavahemik kl 19:00–23:00 - - - - 55

LAr,7-23 = T1+T2 = kogu päev 54 78 51 77 77

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 14/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Joonis 8. Müra mõõtmiste tulemused 25.07.2020

Tabel 10. Audru ringraja müra 25.07.2020

Järk.

nr Kuupäev

Mõõtmise

kellaeg

MP1, Nurme 25 MP2, Kambi 4 REF,

Ringrada

LAeq [dB] LAFmax

[dB] LAeq [dB]

LAFmax [dB]

LAeq [dB]

1 25.07.2020 7:00 - 8:00 50,6

2 25.07.2020 8:00 - 9:00 55,0

3 25.07.2020 9:00 - 10:00 59,6

4 25.07.2020 10:00 - 11:00 54,8 67,9 50,8 63,5 79,7

5 25.07.2020 11:00 - 12:00 57,5 69,1 53,0 63,2 85,7

6 25.07.2020 12:00 - 13:00 56,4 70,5 52,7 71,3 84,0

7 25.07.2020 13:00 - 14:00 52,2 72,1 48,2 73,8 80,9

8 25.07.2020 14:00 - 15:00 48,7 64,5 45,7 63,1 77,3

9 25.07.2020 15:00 - 16:00 55,7 69,1 51,1 66,0 85,8

10 25.07.2020 16:00 - 17:00 58,5 74,4 54,1 74,5 84,3

11 25.07.2020 17:00 - 18:00 57,9 71,8 53,9 64,5 86,5

12 25.07.2020 18:00 - 19:00 51,4 72,8 45,8 67,9 70,8

13 25.07.2020 19:00 - 20:00 49,6

14 25.07.2020 20:00 - 21:00 46,7

15 25.07.2020 21:00 - 22:00 47,6

16 25.07.2020 22:00 - 23:00 46,8

Müra hinnatud tasemed:

T1 = päevane ajavahemik kl 7:00–19:00 55 74 51 75 82

T2 = õhtune ajavahemik kl 19:00–23:00 - - - - 48

LAr,7-23 = T1+T2 = kogu päev 55 74 51 75 80

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 15/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Joonis 9. Müra mõõtmiste tulemused 26.07.2020

Tabel 11. Audru ringraja müra 26.07.2020

Järk.

nr Kuupäev

Mõõtmise

kellaeg

MP1, Nurme 25 MP2, Kambi 4 REF,

Ringrada

LAeq [dB] LAFmax

[dB] LAeq [dB]

LAFmax [dB]

LAeq [dB]

1 26.07.2020 7:00 - 8:00 44,2

2 26.07.2020 8:00 - 9:00 44,8

3 26.07.2020 9:00 - 10:00 48,0

4 26.07.2020 10:00 - 11:00 50,4 57,4 47,3 57,2 69,4

5 26.07.2020 11:00 - 12:00 55,7 59,2 51,4 55,0 75,6

6 26.07.2020 12:00 - 13:00 57,9 56,8 54,5 55,0 77,7

7 26.07.2020 13:00 - 14:00 57,3 59,4 54,1 53,7 73,7

8 26.07.2020 14:00 - 15:00 59,5 64,8 56,1 55,6 79,1

9 26.07.2020 15:00 - 16:00 55,2 62,1 51,0 59,1 75,5

10 26.07.2020 16:00 - 17:00 58,7 57,5 56,0 52,8 79,0

11 26.07.2020 17:00 - 18:00 55,1 69,2 51,5 64,3 72,5

12 26.07.2020 18:00 - 19:00 49,7

13 26.07.2020 19:00 - 20:00 46,6

14 26.07.2020 20:00 - 21:00 45,0

15 26.07.2020 21:00 - 22:00 44,7

16 26.07.2020 22:00 - 23:00 43,7

Müra hinnatud tasemed:

T1 = päevane ajavahemik kl 7:00–19:00 58 69 54 64 75

T2 = õhtune ajavahemik kl 19:00–23:00 - - - - 45

LAr,7-23 = T1+T2 = kogu päev 58 69 54 64 73

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 16/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

9. Audru ringraja müra arvutustulemused Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõuetele (§12, (7)) arvutati Audru ringraja müra A-korrigeeritud hinnatud tasemed mõõtmispunktides MP1 ja MP2 – Nurme tee 25 ja Kambi tee 4 maa-aladel arvestades müra mõjuaega kogupäevase hindamisperioodide jaoks (kl 7:00 – 23:00), mis on toodud tabelis 12.

Müra hinnatud tase (LAr,ti) tähendab, et mõõdetud või arvutatud müra ekvivalentsele tasemele (LA,eq;T) lisatakse vajadusel parandus sõltuvalt müra häirivusest. Impulss- või tonaalse müra puhul mõõtmis- või arvutustulemustele lisatakse vastav parandus enne selle võrdlemist normtasemetega.

Müra hinnatud tase kogu päeva vältel leitakse valemi järgi:

Ld=10lg((12*100,1Lr, T1 + 4*100,1(Lr, T2 + 5))/16), kus

Lr,T1 ja Lr,T2 - müra hinnatud tasemed vastavalt ajavahemikus T1 ja T2. Päevane ajavahemik

sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19:00–23:00), millele lisandub +5 dB.

Tabel 12. Audru ringraja tegevuse poolt tekitatud müra hinnatud ja maksimaalsed tasemed

Järk. nr

Kuupäev Võimalik müraallikas/üritus

Audru ringrajal

Müraallikate kokkupuute

aeg kogu päeva

vältel kl 7-23

Audru ringraja tegevusega seotud müra hinnatud tasemed

Mõõtmispunk MP1, Nurme 25

Mõõtmispunkt MP2, Kambi 4

LAr,ti [dB]

LAFmax

[dB]

LAr,ti

[dB]

LAFmax

[dB]

1 20.07.2020 kl 18:00-20:00 - noorte rajaõhtu 1050 sekundit,

17 minutit 48 65 48 67

2 21.07.2020

kl 14:00-19:00 - üksikud

juhuslikud sündmused ringraja

territooriumil

9009 sekundit, 2 tundi ja 30 minutit

55 73 51 76

3 22.07.2020

kl 13:00-17:00 - rada avatud

kõikidele soovijatele

kl 17:00-20:00 - mootorrataste

rajaõhtu

17160 sekundit, 4 tundi ja

46 minutit 61 74 54 74

4 23.07.2020

kl 10:00-17:00 - rada avatud

kõikidele soovijatele

kl 17:00-20:00 - autode rajaõhtu

25890 sekundit, 7 tundi ja

11 minutit 58 76 53 78

5 24.07.2020 kl 10:00-18:00 - Porsche Festival 23700 sekundit,

6 tundi ja 35 minutit

54 78 51 77

6 25.07.2020 kl 10:00-18:00 - Porsche Festival 29100 sekundit,

8 tundi ja 5 minutit

55 74 51 75

7 26.07.2020 kl 10:00-18:00 - rada avatud

kõikidele soovijatele

24300 sekundit, 6 tundi ja

45 minutit 58 69 54 64

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 17/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

10. Mõõtemääramatus Müra mõõtmistulemuste laiendmääramatuse väärtused on arvutatud juhindudes standardi EVS- ISO 1996-2:2017 metoodikast (punkt 10.5 Determination of standard uncertainty). Liitmõõtemääramatuse komponentideks on mõõteriista tehnilistest parameetritest ja mõõtemetoodikast tulenev hinnanguline hälve (B-tüüpi mõõtemääramatus).

Etteantud tingimustes on müra mõõtmiste standardhälve σ=1,8 dB. Mõõtmistulemuste laiendmäärmatus δ tõenäosustasemel 90 % (k = 1,65) on hinnanguliselt δ = 1,65*σ = ± 3 dBA.

11. Uurimistöö tulemused ja järeldused Tabelist 12 müra hinnatud tasemete arvutuste kohaselt on näha, et Nurme tee 25 elamu-alal (mõõtepunktis MP1) võib esineda päevasel ajal Audru ringraja tegevusega seotud müra tase vahemikus 48-61 dBA.

Suurim müra hinnatud tase 61 dBA registreeriti 22.07.2020 mootorrattavõistlustel.

Ringrajast tingitud müratasemed seoses 24.–25. juulil toimunud võistluste Porsche Festival´i ajal ei ületanud 55 dBA.

Sellegipoolest tuleb märkida, et lühiajaliselt võib ringrajast tulenev müra ulatuda 63-65 dBA-ni.

Labori hinnangul ja võttes arvesse kõiki ebasoodsaid tingimusi, on Audru ringrajast tekitatav müra Kambi tee 4 kinnistul (mõõtmispunkt 2) päeval vahemikus 48-54 dBA, mis on keskmiselt 3- 4 dBA madalam kui Nurme tee 25 kinnistul.

Mõõtmiste ajal registreeritud maksimaalsed müratasemed (LAFmax) on juhusliku iseloomuga ning nende väärtus ei ületa 79 dBA.

Eelnevale tuginedes võib järeldada, et ajavahemikus 20.–26.07.2020 müra mõõtmiste käigus ei

ületa müratase Audru ringraja territooriumiga piirnevates elamute maa-aladel kehtivaid müra

piirväärtusi.

Märkus: käesoleva müra mõõtmiste ajal kehtisid Audru ringraja müra osas Audru Vallavolikogu 12.03.2009 otsusega

nr 20 kehtestatud müra piirväärtuseks 55 dBA, kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ürituse korral +10 dBA võrra

suurem müratase, ehk müra hinnatud tase kuni 65dBA tasemed.

Arvutas ja koostas:

Sergei Rušai

Terviseameti Kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 18/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Viited 1. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (RT I, 21.12.2016, 27)

2. EVS-ISO 1996-2:2017 „Acoustics – Description, measurement and assessment of

environmental noise – Part 2: Determination of sound pressure levels (ISO 1996-2:2017, identical)“

Lisad 1. Müra mõõtmiseks kasutatavad mõõteriistad:

Nimetus Number Kalibreeritud

Müra analüsaator SVAN 977 45717 09.07.2019 KL-144-19-226

Müra analüsaator SVAN 958A 69081 26.09.2018 Tehase kalibr

Müra analüsaator SVAN 948 9379 06.01.2020 KL144-20-003

Akustiline kalibraator Brüel & Kjær 4231 2253431 06.01.2020 KL144-20-004

Terviseameti Kesklabori füüsikalabor lk. 19/19

Aruanne 6/4-6-2/1894 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

2. Pärnu Linnavalitsuse avaliku ürituse korraldamise luba nr 114/2020 17.07.2020

Artestplan OÜ , Tuleviku tn 30,

Kehra linn, Anija vald, Harjumaa.

74305

Reg: 16836731 tel: 55993445,

e-mail: [email protected]

F: A-3

AS-04

Arhitekt: Anu Kuningas

Töö nr: 08/ 2025 DP

Mõõt: 1 : 500

Joonis nr:

3D ILLUSTRATSIOON

Joonis:

PAPSAARE KÜLA KALDATAMME TEE 1 KINNISTU DETAILPLANEERING

Objekt:

Kuup: 06/06/2025

Projektijuht : Ove Rae

Tellija: Pärnu Linnavalitsus

Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731

Papsaare küla Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 08/2025

Aadress: Kaldatamme tee-1, Papsaare küla, Pärnu linn, Pärnu maakond.

Planeeringu ID 128013

Katastriüksuse nr: 16001:001:0230

Planeeringu koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus

Huvitatud isik: Janno Tarvis

Projektijuht: Ove Rae

Arhitekt: Anu Kuningas

Kutsetunnistus 177579 - Volitatud arhitekt, tase 7.

Versioon: v02

Tallinn 2025

___________________________________________________________________________

Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Lk/lehti 1/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

SISUKORD A SELETUSKIRI 1 Detailplaneeringu koostamise alused..............................................................................................2 2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded .......................................................................................2 3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ...............................................................................................3 3.1 Planeeritava ala asukoht ..............................................................................................................3 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid ........................................................................................................................................3 3.3 Maakasutus ja hoonestus .............................................................................................................3 3.4 Haljastus, liiklus ............................................................................................................................3 4 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng .........................................................................................4 5 Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng ..............................................................................4 6 Planeeringuga kaasnevad mõjud .....................................................................................................4 7 Detailplaneeringuga kavandatav .....................................................................................................5 7.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine .........................................................................................5 7.2 Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused ................................................................5 7.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine ...................................................................7 7.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ..........................................................................7 7.5 Tehnovõrgud- ja rajatised ........................................................................................................... .8 7.5.1 Vee- ja tuletõrjeveevarustus ......................................................................................................8 7.5.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ....................................................................................................8 7.5.3 Elektrivarustus ...........................................................................................................................8 7.5.4 Soojavarustus ............................................................................................................................9 7.5.5 Sidevarustus ..............................................................................................................................9 7.6 Tuleohutuse tagamine .................................................................................................................9 7.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ..............................................................10 7.8 Keskkonnatingimused, kliimamuutused......................................................................................10 7.8.1 Piirangud, servituudid………………..............................................................................................10 7.8.2 Jäätmekäitlus ...........................................................................................................................11 7.8.3 Müra- ja vibratsioon .................................................................................................................11 7.8.4 Muinsuskaitse...........................................................................................................................12 7.9 Detailplaneeringu rakendamise nõuded .....................................................................................12

. B JOONISED 1. Situatsiooniskeem 2. Tugiplaan 3. Põhijoonis tehnovõrkudega 4. 3D Illustratsioon

Lk/lehti 2/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

A SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused Pärnu Linnavalitsuse 05.05.2025 korraldusega nr 292 algatati Papsaare külas, Kaldatamme tee 1 kinnistu (kü tunnus 16001:001:0230) detailplaneeringu koostamine. Planeeringu algatamisel oli kavandatava tegevuse eesmärgiks jagada planeeringuala kaheks elamumaa katastriüksuseks. Planeeringuala hõlmab ühte, Kaldatamme 1 kinnistut (kü 16001:001:0230 pindalaga 6155 m2 100% ärimaa), mis planeeritakse jagada kaheks elamumaa kinnistuks. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1). Detailplaneeringu koostamise alusplaanideks on OÜ TIPPGEO (majandustegevuse teate number EEG000210) poolt 2022. aasta detsembris mõõdistatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, töö nr 2025TG111(v.a. 15/042025) ja Maa-ja ruumiameti digitaalne katastrikaart seisuga 29.05.2025. Planeeringu koostamisel on arvestatud järgmiste kehtestatud planeeringute ja dokumentidega:

• Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneering;

• Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;

• Kaldatamme kinnistu detailplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 30.12.2015 otsusega nr 469).

• Pärnu linnavalitsuse 05.05.2025 korraldus nr 292 „Papsaare küla Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneeringu algatamine`“.

• Eesti standard EVS 843:2016 “Linnatänavad”;

• Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” Osa 1. Linnaplaneerimine;

• Planeerimisseadus. 2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on jagada planeeringuala kaheks elamumaa katastriüksuseks ja ehitada saadud üksustele üksikelamud ja abihooned. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeeringuala krundistruktuuri muutmine, kinnistutele sobivaima ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine. Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeritav kinnistu reserveeritud elamumaale. Pärnu maakonna planeeringu kohast arengut käsitletakse planeeringu peatükis 5.

Lk/lehti 3/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus 3.1 Planeeritava ala asukoht Planeeringuala asub Pärnu linnas, Papsaare külas. Tegemist on 6155 m2 suuruse maa-alaga, mis on üks kinnistu (katastriüksuse tunnus 16001:001:0230). Pärnu kesklinn jääb planeeringualast ca 4 km. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1). 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid Planeeringuala on hoonestamata. Alal kehtib Kaldatamme kinnistu detailplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 30.12.2015 otsusega nr 469). Detailplaneering on ette näinud alale ärimaa sihtotstarbe, kuid Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19) kohaselt asub planeeringuala reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab kinnistu minimaalse pindalaga 2500 m. Seega koostatakse detailplaneering kehtiva üldplaneeringu põhilahendust järgivana. Üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ehitusloakohustuslike hoonete püstitamisel nõutud detailplaneeringu koostamine. Katastriüksuste sihtotstarve on 100% ärimaa, pindala 6155 m.Kinnistul ei ole toimunud äritegevust. Kinnistu on kasutuses loodusliku rohumaana, millel ei ole hooneid ega kõrghaljastust. Kinnistu piirneb lõunapoolsest küljest munitsipaalomandis oleva Kambimõisa teega, põhjaküljest Kaldatamme teega. Planeeringuala lähialal asuvad üksikelamutega majapidamised. Planeeringualast ca 350 m põhja poole jääb Audru ringrada, mis võib põhjustada mürahäiringut. Piirkonnas tehtud mõõtmistulemuste (OÜ AKUKON poolt 2013 a koostatud uuring (töö nr 134091-1 „Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine, võistlused 14-15.6.2013) alusel saab väita, et ringrajal on rakendatud müratõkke ja mürapiirangu meetmetega saavutatud olukord, et planeeringu alal ringrajast põhjustatud müra kehtivaid piirnorme ei ületa. Mürahinnangute kohaselt jääb planeeritavate elamukruntide liiklusmüra tase normide piiridesse. 3.3 Maakasutus ja hoonestus Planeeringuala on aktiivse kasutuseta. Kinnistu on kasutuses loodusliku rohumaana, millel ei ole hooneid ega olulist kõrghaljastust. Katastriüksusel asuvad Kaldatamme kinnistu detailplaneeringu alusel paigaldatud rajatised: tuletõrjevee mahuti ja hüdrant. Samuti asub Kaldatamme 1 kinnistul puurkaev: vid PRK0063430 3.4 Haljastus, liiklus Valdavalt on planeeringuala kaetud rohttaimestikuga. Alal on mõned põõsad ja vähene kõrghaljastus Kambimõisa tee poolsel küljel. Planeeringuala piirneb lõunapoolsest küljest munitsipaalomandis oleva Kambimõisa teega, põhjaküljest Kaldatamme teega. Juurdepääs kinnistule on Kaldatamme teelt.

Lk/lehti 4/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

4. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Kehtiv Audru valla üldplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19) kohaselt asub planeeringuala reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab kinnistu minimaalse pindalaga 2500 m2. Planeeritav ala on 6155 m2 , mis annab võimaluse selle kaheks jagada. Üldplaneeringus seatud eesmärkide kohaselt soovitakse vallale tagada ruumiline areng, mis säilitaks ja tugevdaks põhilisi väljakujunenud ruumilisi ja elukeskkondlikke väärtusi. Peamiseks väärtuseks loetakse ajalooliselt kujunenud kultuurmaastikku ja suhteliselt kvaliteetset elukeskkonda. Arvestataval kohal on maade põllumajanduslikus ja metsamajanduslikus käibes hoidmine. Olulisemateks ohuteguriteks loetakse Pärnu lähedusest tulenevat ehitussurvet ja põllumajanduslikust- ja võimalikust muust tootmistegevusest tulenevaid keskkonnariske. Kuivõrd valla elanike arvu mõõdukas ja kontrollitud kasv on soovitav ja hajaasustuses veel tihendamiseks ruumi on, siis kehtivatele regulatsioonidele vastav mõõdukas elamuehitus on läbi detailplaneerimise protsessi soositud. Kaldatamme tee 1 kinnistu lähinaabruses jätkatakse Audru ringraja välja arendamist. Piirkonnas tehtud mõõtmistulemuste alusel saab väita, et ringrajal on rakendatud müratõkke ja mürapiirangu meetmetega saavutatud olukord, et planeeringu alal ringrajast põhjustatud müra kehtivaid piirnorme ei ületa. ( OÜ AKUKON poolt 2013 a koostatud uuringus (töö nr 200120-A „Keskkonnamüra uuring , v.a. 11,03,2021). Lisaks on teinud uuringu ka Terviseamet(Audru ringraja tegevusest tuleneva müra mõõtmine ja hinnang, v.a 2020 a.) Uuringud on lisatud planeeringu kausta. 5. Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng Pärnu maakonna planeeringu kohaselt on planeeritav ala tähistatud elamumaa reservmaana. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei asu Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu linnalise asustusega alal, vaid maalise asustusega aladel, kus moodustatakse linna keskkonnast oluliselt suuremad elamumaa krundid. Papsaare küla on Audru valla üldplaneeringuga määratud kompaktse hoonestusega alaks, kus on loodud eeldused rahvastiku kasvuks. Rahvastiku registri andmete alusel Papsaare küla elanikkond kasvab. Samas on piirkonnast kujunemas atraktiivne elamurajoon, mis on sidusaks üleminekuks linnaliselt keskkonnalt maalisele. Lisaks paikneb Kaldatamme 1 kinnistu olemasoleva asustuse, teede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses. Kaldatamme 1 kinnistu detailplaneeringu lahendus arvestab ümberkaudsete kruntide ning hoonestuse struktuuri, sihtotstarvete, suuruse ja paiknemisega. Eeltoodust võib järeldada, et planeeritav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga. 6. Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Lk/lehti 5/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Kultuurilised mõjud Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised, või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7. Detailplaneeringuga kavandatav 7.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuga jagatakse Kaldatamme tee 1 kinnistu kaheks ühepereelamu krundiks. Planeeritava ala kruntideks jaotamine on toodud tabelis 1. Planeeringus on arvestatud ümberkaudsete planeeringute kruntide suuruse, struktuuri ja sihtotstarvetega. Tabel 1

Pos nr

Krundi plan otstarve Krundi plan suurus

Moodustatakse kinnistust

Jagatava krundi senine otstarve

1 EP – Üksikelamu maa 100% 3068 Kaldatamme tee 1 16001:001:0230

Ärimaa 100%

2 EP – Üksikelamu maa 100% 3087 Kaldatamme tee 1 16001:001:0230

Ärimaa 100%

7.2 Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused Kruntide kavandatud ehitusõigus on toodud põhijoonisel (joonis 3). Üksikelamu kruntidele Pos 1 ja Pos 2 on mõlemale lubatud ehitada üks põhihoone ja kuni kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga ühel krundil kokku kuni 250 m2. Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, so ala, mille piires võib rajada

Lk/lehti 6/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusala on määratud ka alale, mis jääb tuletõrje veevõtukohast alla 30 m. kaugusele ja kuhu hoonet ehitada ei tohi, kuid perspektiivselt on arvestatud võimalusega, et veevõtukoht asendatakse veetrassil hüdrandiga. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala piirides ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna (täisehituse %) sisse. Tagatud peavad olema tuleohutuskujad. Põhijoonisel (joonis 3) on näidatud hoonestusala piirid ning võimalik põhihoone paiknemine. Kaldatamme tee 1 kinnistule planeeritud kruntidele on hoonestusalad kavandatud 4 m kaugusele Kaldatamme teemaa ja 8 m kaugusele Kambimõisa teemaa piirist. Hoonete ja abihoonete täpsed asukohad antakse kavandatavates ehitusprojektides. Abihoonete kavandamisel leida võimalus abihoonete kavandamiseks hoonestusalas kohakuti, mis ei tooks kummalegi kinnistu osapoolele kaasa suuri häiringuid. Abihooned ei tohi plokistada kinnistupiire. Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole. Ühe tänavalõigu ulatuses tuleb arvestada tabelis 2 toodud ühtseid üldnõudeid katuse tüüpide, kallete ja fassaadi materjalide osas. Katuse harjajoone suund on piki teepoolse krundipiiriga. Planeeritud hoonete täpne ehitisalune pindala ning paiknemine selgub lõpliku hooneprojektiga. Enne ehitustööde algust esitada eskiis- ja ehitusprojektid soovituslikult Pärnu linnavalitsuse arhitektile arvamuse avaldamiseks. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omaseid välja kujunenud arhitektuurilisi omadusi. Imiteerivate materjalide kasutamine (plastvooder jt) välisviimistlusena on keelatud. Samuti pole välisviimistluses lubatud domineeriva osana kasutada ümarpalki või ristseotisega freeskantpalki. Olulisemad arhitektuursed tingimused planeeritavatele hoonetele on antud tabelis 2. Tabel 2. Arhitektuursed tingimused planeeritud hoonetele.

Suurim lubatud hoonete suhteline kõrgus Põhihoonel kuni 8,5 m, abihoonetel kuni 5 m.

Hoonete maapealne korruselisus Põhihoonel kuni 2, abihoonetel 1.

Hoonete maa-alune korruselisus Lubatud 1 üks keldrikorrus

Katusetüübid, katusekallete vahemik, katuseharja suund, materjal

Lubatud katusekalle: 0⁰ - 35⁰, 2-korruselisel põhihoonel 0⁰ - 35⁰ ning 1-korruselisel põhihoonel ja abihoonetel 0⁰ - 35⁰, Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk, sindel, rullmaterjal. Harja suund: paralleelne kohustusliku ehitusjoonega, või risti tänavapoolse krundipiiriga.

Välisviimistlusmaterjalid Lubatud välisviimistlusmaterjalid: krohv, kivi, puit, klaas, metall, betoon. Fassaadi värvitoonidena kasutada looduslähedasi ümbruskonda sobituvaid toone.

Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP3

Hoonete fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid. Hoone välised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud. Vajadusel leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Tehnilistele seadmetele tagatakse müranõuetele vastav lahendus, vajadusel tagatakse müra leevendavate meetmete rakendamine.

Lk/lehti 7/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada keskkonnaministri määrusega nr 71 Lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Müra häirivuse vähendamiseks elamute välisterritooriumi ette mürakaitseekraanide paigaldamine ei ole sobilik, tuleb kasutada teisi ehitustehnilisi võtteid.

7.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine Haljastus, heakord ja piirded. Põhimõtteline planeeritud kõrghaljastus kruntidel on näidatud põhijoonisel (joonis 3). Kõrghaljastust on planeeritud rajada rohkem ala edelaküljele, et leevendada müra, mis võib tulla Kambimõisa teelt ning Audru ringrajalt. Haljastus tuleb rajada kindlasti mitmerindeliselt, (kõrgemad ja madalamad puud, põõsad). Kõrghaljastus rajatakse ka krundi piiridele eesmärgiga vähendada tuulte mõju ja anda kruntidele rohkem privaatsust. Täpne puude ja põõsaste paigutus ning liikide valik määratakse hilisema haljastusprojektiga krundisiseselt. Kruntide ehitusest ja teedest vaba pind kujundatakse murukattega või niidetud rohumaana. Vähemalt ¼ krundi suurusest peab jääma haljasalaks, millel ei ole maapealseid rajatisi, ega tehnovõrke. Vastavalt Audru valla üldplaneeringule ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad ühepereelamu puhul olla kõrgemad kui 1,6 m. Keelatud on üle 1,2 m kõrguste kivi- ja puitaedade rajamine ning läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va juhul, kui see on vajalik müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks). Piirdeid võib rajada mööda krundipiire, kuid ei tohi mitte mingil juhul rajada väljapoole neid. Piirded peavad jääma teekattest minimaalselt 2 m kaugusele. Ühes tänavalõigus tuleb kasutada sama tüüpi tänavaäärset piiret. Kinnistu heakorra tagamisel tuleb järgida Pärnu linna heakorra eeskirja. Vertikaalplaneerimine Maapinna kõrgused alal on tasased, 5.20…5.30 abs. Rajatavate hoonete esimese korruse põranda lubatud keskmine ehituskõrgus +5.40 m abs, Hoonete ümbruse maa-ala ning juurdepääsuteed, platsid, parklad, ja kõik hoonestusalad võib tõsta kõrguseni max 5.30 abs. Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime. Planeeritava ala kõrguslik planeerimine, kuivendusvõrk ja ning kommunikatsioonid antakse hoonete ehitusprojektides. 7.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Kambimõisa teelt. Planeeringualal on väljahehitatud Kaldatamme tee. Planeeritavate kruntide jaoks on välja ehitatud mahapööre Kaldatamme teelt. Üksikelamu kruntide parkimine lahendatakse kruntide siseselt vastavalt Eesti Standardi

Lk/lehti 8/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

“Linnatänavad“ EVS 843:2016 tabelile 9.2, mille kohaselt on igale üksikelamu krundile planeeritud 3 parkimiskohta. Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime. Sademevett ja lund kinnistutelt ega hoone katustelt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele ega linnatänava maale. Sõiduteed tuleb rajada tolmuvaba katendiga. 7.5 Tehnovõrgud- ja rajatised Kaldatamme detailplaneeringu raames on rajatud elektrimaakaabelliinid koos liitumiskilpidega, puurkaev ja reovee biopuhasti. Seega pole Kaldatamme tee 1 planeeringuala ühendusteks suuremahulisi töid vaja ette võtta. 7.5.1 Vee- ja tuletõrjeveevarustus Veevarustus lahendatakse krundil asuvast puurkaevust. Planeeringuala ühendustorustik De63 PE on välja toodud Kaldatamme teele. Planeeritud kahe krundi veevarustuseks paigutatakse piki Kaldatamme tee äärt uus torustik. Tuletõrjeveega varustamiseks on krundil tuletõrjevee mahuti, millel on üks hüdrant. Hüdrandi ots viiakse teemaale. Hoonestusala on määratud ka alale, mis jääb tuletõrje veevõtukohast alla 30 m. kaugusele ja kuhu hoonet ehitada ei tohi, kuid perspektiivselt on arvestatud võimalusega, et veevõtukoht asendatakse veetrassil hüdrandiga. Vastavalt Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ peavad tuletõrjeveega varustatavad kuni kahekorruselised elamupiirkonna eluhooned paiknema kuni 150 m kaugusel kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Seega piisab Kaldatamme tee 1 planeeringualal ühest olemasolevast hüdrandist. 7.5.2 Kanalisatsioon ja sademevesi Reovee kanalisatsioon ühendatakse olemasoleva biopuhastiga, mis asub Kaldatamme tee 2 kinnistul.

Lk/lehti 9/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Kõikidele kinnistutele planeerida eraldi liitumispunkt. Planeeritud kinnistute ühendustorustikude asukohad täpsustatakse ehitusprojektiga. Kinnistute sajuveed juhitakse pinnasekalletega rajatavatest hoonetest ja õuealast eemale ning immutatakse pinnasesse ja sealt Sauga jõkke. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. 7.5.3 Elektrivarustus Elektrivarustuse aluseks on toiteliin Kambi alajaamast, mis on paigaldatud Kaldatamme detailplaneeringu raames. Kaldatamme 1 kinnistul on olemasolev liitumiskilp. Objektide elektrivarustuseks planeerida lisaks tekkiva kinnistu piirile lisaliitumiskilp. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Tänavavalgustus on olemasolev. Kaldatamme teele on paigaldatud tänavavalgustuse postid, mis tagab valgustuse kõigis suundades. Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 7.5.4 Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse projekteerimise käigus lokaalsena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Lubatud on ka päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. 7.5.5 Sidevarustus Käesoleva planeeringuga sidevarustust ei käsitleta. Planeeringualal puuduvad sidevõrgud. 7.6 Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:

• Tuleohutusseadusest

• siseministri poolt 01.03.2021 välja antud määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ”

• Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

• Eesti Vabariigi standardist EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

• Eesti Vabariigi standardist EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

Kujad Hoonetevaheliste kujade määramisel on aluseks võetud, et lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP3; samas tohib ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Täpsed tuleohutuskujad hoonestusalal ning ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus. Tagatud peab olema siseministri poolt 01.03.2021 välja antud määrusega nr 17

Lk/lehti 10/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtestatud nõue, mille kohaselt ehitiste vaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 4 m on tuleohutuse tagamiseks vajalik rajada tulemüür või tagada tule leviku piiramine muude abinõudega kooskõlas Päästeametiga. Tuletõrje veevarustus Kustutusvee tagamiseks on kinnistule paigaldatud soojustatud tuletõrjevee mahuti min 36m3 ja kuivhüdrant arvestusliku tööraadiusega 100m. Ühendustorustik D200mm. Mahuti täitmine on planeeritud veetrassi kaudu olemasolevast puurkaevust. Tuletõrjeveega varustamiseks on planeeritud ühisveevärgi torustikule üks hüdrant. Vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ peavad tuletõrjeveega varustatavad kuni kahekorruselised elamupiirkonna eluhooned paiknema kuni 150 m kaugusel kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Seega piisab Kaldatamme tee 1 planeeringualale ühest hüdrandist. Ühe tulekahju normvooluhulgaks on kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3 tundi. Hoonete projekteerimisel järgida tuleohutusnõuet, et tehisliku veevõtukoha kaugus hoonest jääb ≥ 30 m. Hoonestusala on määratud ka alale, mis jääb tuletõrje veevõtukohast alla 30 m. kaugusele ja kuhu hoonet ehitada ei tohi, kuid perspektiivselt on arvestatud võimalusega, et veevõtukoht asendatakse veetrassil hüdrandiga. Päästetehnika ligipääs Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Kaldatamme teelt, millele pääseb Kambimõisa teelt. Juurdepääsutee teemaa laius on 12 m, millest sõidutee laius on 6m, mis on piisav päästetehnika ligipääsuks. Juurdepääsutee projekteerimisel on arvestatud, et tagatud peab olema kandevõime päästetehnika liiklemiseks. 7.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist EVS 809-1:2002. Detailplaneeringu rakendamisel tuleb jälgida järgmisi meetmeid:

• tagada rajatavate hoonete ning ümbritsevate elamute vaheline hea nähtavus;

• eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

• vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

• tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve;

• selgelt eristatav juurdepääs;

• tagumiste juurdepääsude jmt murdvaraste jaoks kergesti ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine. 7.8 Keskkonnatingimused.Looduskaitse. Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse elluviimisel tuleb arvestada kliimamuutustega ja näha ette kliimamõju leevendavad meetmed.

Lk/lehti 11/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Praktilised sammud, mida kliimamuutustega kohanemiseks on rakendatakse, hõlmavad teiste seas meretaseme tõusu tõttu rannaalade kaitsmise üleujutuse eest. Sellele vastavalt tuleb arvestada vertikaalplaneerimisel. Samuti on kliimamuutustega kohanemiseks tähtis siduda kasvuhoonegaase, milleks on vajalik võimalikult suuri haljaspindu. Maapinna täitmise eel tuleb viljakas muld koorida ja kasutada sihtotstarbeliselt. Põhjaveekaitstuse kaardi järgi on põhjavesi planeeringualal kaitstud ning pole põhjust eeldada, et planeeritava tegevusega viiakse ellu tegevusi, mis võiks oluliselt põhjavett mõjutada. Ehitustegevusel tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks järgida veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid, keskkonnakaitse abinõusid ning pidada kinni tavapärastest ohutusnõuetest. Järgida tuleb ehitamise head tava. 7.8.1 Piirangud. Servituudid. Planeeritavate kruntide juurdepääs toimub olemasolevalt transpordimaa kinnistult(Kaldatamme tee). Planeeritavatele kruntidele jäävad olemasolevad rajatised: puurkaev ja tuletõrjevee mahuti. Kallasrajani pääsuks jääb krundile Pos 2 jalgtee. Kaldatamme teele, rajatistele ja jalgteele seatakse servituudid. Krundi Pos.2 jalgteele seatav servituut suurendatakse ka tänavavalgustuse kaabli kaiitsevööndile. Loodavate kruntide Pos 1 ja Pos 2 vahele rajatakse ühine sissesõidutee, laiusega 4,8m.Ka sellele teele seatakse vastastikune juurdepääsuservituut. Tehnovõrkude kaitsevööndid. Trasside kaitsevööndid on planeeritud vastavalt tehnilistele normidele. Madalpinge maakaabli kaitsevöönd – 2x1m. Madalpinge õhuliini kaitsevöönd – 2x2m. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd – 2x10m. Puurkaev tarbimisega alla 5m3 ööpäevas – 10m. 7.8.2 Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmekäitlus nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel peab vastama Pärnu linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse ning olmejäätme äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu ning sõlmitakse leping piirkonda teenindava firmaga. 7.8.3 Müra- ja vibratsioon Piirkonna suurimaks müra allikaks on Audru ringrada. Vastavalt Akukon OÜ poolt 2013 aastal koostatud uuringule „Keskkonna mürast põhjustatud müratasemete hindamine, võistlused 14.-15.6.2013“ võib müratase planeeritaval alal olla vahemikus 55 – 70dB. Konkreetne müratase sõltub ilmastikutingimustest, võistluste korraldusest ja iseloomust ning võistlustel osalevate masinate tehnilisest seisundist. Mürauuringu kokkuvõte seab edaspidiseks lubatavaks mürataseme ülempiiriks 65dB. Audru ringrajalt tuleneva müra tõkestamiseks on Audru ringrada, Nurme tee L2, Nurme tee 37a, Nurme tee 43 ja Nurme tee L3 kinnistutele rajatud müratõkked, mille kasutusteatis on kantud ehitisregistrisse (Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 07.04.2021 otsus nr 3- 5.4/236). Terviseameti Kesklabori füüsikalabor on teostatud Audru ringraja tegevusest tuleneva müra mõõtmise ajavahemikus 20.-26.07.2020 tavakasutuse ning omavalitsuse loaga ürituste ajal. Müra piirväärtuseks on Audru Vallavolikogu 12.03.2009 otsusega nr 20

Lk/lehti 12/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

kehtestatud Audru ringraja kinnistu detailplaneeringuga määratud 55 dB ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ürituse korral on lubatud 10 dB võrra kõrgem müratase ehk kuni 65 dB. Ringrajast tulenevad müratasemed 24.07-25.07 toimunud omavalitsuse loaga toimunud ürituse ajal ei ületanud 55 dB. Terviseameti Kesklabori füüsikalabor järeldas müra mõõtmise tulemustest, et mõõdetud ajavahemikus ei ületatud kehtivad piirnorme. Akukon Eesti OÜ poolt on koostatud 11.03.2021 modelleeritud müra leviku kaart (200120-A), mille kohaselt on rajatud müratõkked piisavad ringrajalt leviva müra tõkestamiseks ning täidavad detailplaneeringujärgseid nõudeid. Planeeritavate elamute müratundlikkuse vähendamiseks tõhustada hoonete välispiiride (välisseinad, uksed, aknad) heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust nõudvates ruumides. Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Mürahäiringu leevendamiseks on ette nähtud rajada haljastust Kambimõisa tee äärde. 7.8.4 Muinsuskaitse Lähtuvalt Muinsuskaitseameti kirjast (arheoloogiliste leidude kohta Audru Ringraja kinnistult Sauga jõe ääres planeeringuala naabruses) Audru Vallavalitsusele (28.11.2013 nr 1.1-7/2471) on teada, et planeeringualalt võidakse avastada seni teadmata kultuuriväärtusega leid. Muinsuskaitseseaduse § 40 lg 5 kohaselt tuleb enne ehitustöödega alustamist kavandataval hoonestus- ja rajatiste alal läbi viia arheoloogilised uuringud. Kui ehitustööde käigus tehakse leid, millel võib olla kultuuriväärtus, siis leidja on kohustatud leidu mitte teisaldama ja teavitama leiust Muinsuskaitseametit või kohalikku omavalitsust. Muinsuskaitseseadus (MKS) § 32. Leidja kohustused (1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele. [RT I, 21.03.2011, 4 - jõust. 01.06.2011] (2) Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leitud asja võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht asja säilimisele. Seda ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.

7.9 Detailplaneeringu rakendamise nõuded Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku 2. peatüki täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Krundile viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi valdajal. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele tuginedes. Enne hoonetele ehitusloa väljastamist tuleb teostada terviklikult ala kõrguslik planeerimine, haljastus, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid.

Lk/lehti 13/13 Papsaare külas Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 08/2025 DP

_________________________________________________________________________________ Artestplan OÜ Reg.nr: 16836731 Tuleviku tn 30, Anija vald, MTR-EEP005257 Kehra linn, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord: 1. Kinnisasja siht- ja kasutusotstarbe muutmine tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga (alus: MaaParS § 48). 2. Enne detailplaneeringu kehtestamist on detailplaneeringust huvitatud isikul kohustus sõlmida Pärnu Linnavalitsusega kokkulepe, mille kohaselt ehitab arendaja välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vastavad kraavistiku, ühisveevärgi ja ühisreoveekanalisatsiooni ja krunte teenindava elektrivõrgustiku. Kaldatamme tee 1 kinnistule tuleb seada müra servituut. 3. Edasise planeerimise käigus jagatakse ala arendusetappideks. Arendusetappide välja ehitamine toimub vastavalt eelmisele punktile (p 2). Igale arendusetapile tuleb enne arendustegevuse algust välja ehitada juurdepääsutee lähimalt avalikult teelt vastavalt detailplaneeringule. Arendusetapi taristu (tehnovõrgud ja teed) toimimine tuleb tagada sõltumatult teiste arendusetappide väljaehitamisest. 4. Planeeringuga hõlmatud kinnistu jagatakse 2 elamumaa krundiks (pos 1-2 ). 5. Moodustatud krundid kinnistatakse maaomaniku avalduse alusel. Kinnistute moodustamisel tehakse kinnistusraamatusse kanded planeeritud servituutide ja tehnovõrkude talumise kohustuse kohta ning märge võimaliku üleujutusohu kohta. Kinnistute jagamisel tuleb müra servituut üle kanda moodustatavatele elamumaa kinnistutele. 6. 7. Arendaja korraldab kõikide veega varustatavate kruntide vajaliku ühisveevärgi tänavatorustiku ja reoveekanalisatsiooni tänavatorustiku ja pumplate projekteerimise ja väljaarenduse vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kuni kruntide liitumispunktideni. 8. Arendaja korraldab elektriga varustatavate kruntide elektriga varustamiseks vajaliku taristu väljaehituse vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kuni kruntide liitumispunktideni. 9. Arendaja ehitab välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vajaliku kraavistiku sademevee ärajuhtimiseks. 10. 11. Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi: haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn detailplaneeringukohased rajatised välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas. Pärnu linnavalitsus teeb järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja kasutuslubade menetluse käigus. Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Projektijuht: Ove Rae

Planeerija: Anu Kuningas

Kutsetunnistus 177579 - Volitatud arhitekt, tase 7.

Tallinn 2025

AS-01

SITUATSIOONISKEEM

märkused 1. Situatsiooniskeemi aluseks maaameti maainfo kaardirakenduse põhikaart. www.maaamet.ee

F: A-3

Arhitekt: Anu Kuningas

Töö nr: 08/2025 DP

Mõõt: 1 : 10000

Joonis nr:

Joonis:

PAPSAARE KÜLA KALDATAMME TEE 1 KINNISTU DETAILPLANEERING

Objekt:

Projektijuht : Ove Rae

Tellija: Pärnu Linnavalitsus

Kuup: 25/08/2025

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV KINNISTU JA PLAN. ALA PIIR

Artestplan OÜ,

Tuleviku tn 30, Kehra linn, Anija vald,

Harjumaa. 74305

Reg: 16836731 MTR-EEP005257 tel: 55993445,

e-mail: [email protected]

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Käesolevaga esitab Pärnu Linnavalitsus Teile planeerimisseaduse §133 lg 1 alusel Papsaare küla

Kaldatamme tee 1 kinnistu materjalid kooskõlastamiseks.

Detailplaneeringu alusel moodustatakse planeeringualast kaks väikeelamumaa krunti ja antakse

mõlemale ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete ehitamiseks. Detailplaneering koostatakse Audru

valla üldplaneeringu kohasena. Täpne planeeringulahendus on lisatud käesolevale kirjale.

Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule

õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisa: Papsaare küla Kaldatamme tee 1 kinnistu detailplaneeringu materjalid.asice

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Koostöötegijad

13.11.2025 nr 8-4/2818-4

Papsaare küla Kaldatamme tee 1 kinnistu

detailplaneeringust