Tagasiside eelnõule




Hr Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 096/13.11.2025
Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]

Eesti Toiduainetööstuse Liidu tagasiside elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Toiduainetööstuse Liit (edaspidi Toiduliit) on suurim katusorganisatsioon energiamahukatele toidutöötlejatele ja joogitööstustele. Toiduliitu kuulub kokku läbi erialaliitude ja otseliikmete ca 100 ettevõtet, kes annavad üle 85% toiduainete kogukäibest ja ekspordist. Toidu- ja joogitööstused ekspordivad üle 35% toodangust.
Oleme toetanud majanduskasvu kavas ja oodanud reaalseid samme elektri, kui olulise tootmissisendi hinna leevenduse osas sektorile ja peame positiivseks eelnõu eesmärki tugevdada suurtootjate konkurentsivõimet ja parandada Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust uute tööstusinvesteeringute jaoks ja vähendada süsinikulekke riski. Loomulikult on suurtootjatel oluline roll lisandväärtuse loomisel ja ekspordivõime suurendamisel. Ja nii peame ka positiivseks võimalust rajada salvestusseadmeid ilma, et see mõjutaks energiamahukate ettevõtete soodsamat gaasiaktsiisi määra.
Toiduliit, konsulteerinud oma ettevõtetega, toob aga välja seaduse eelnõu osas järgmist.
Eelnõu annab energiamahukatele ettevõtetele võimaluse taotleda toetust taastuvenergiatasu vähendamiseks, kui aastane elektritarbimine ületab vähemalt kahel kolmest eelnenud aastast 1 GWh. Ettevõtted on välja toonud, et hinnata tuleks täiendavalt aga seaduse rakendatavust ja tegelik kasu võimalikule kasusaajale ettevõttele - toetusskeemi tegelik mõju ja toetuse taotlemine ja haldamine ei tohiks elimineerida seaduse eesmärki läbi kulukate lisatingimuste ja haldamise kulu ja taotlemise bürokraatia.
Samuti loeme seletuskirjast, et Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest, mis seab meie ettevõtted ebasoodsamasse konkurentsiolukorda olukorda, mida oleme ka ise korduvalt välja toonud ja taastuvenergiatasude alandamine (või sootuks kaotamine) on vajalik. Aga juhime veelkord tähelepanu, et ettevõtted hindavad taotluse keerukust ja lisanõudeid ning saadavat võimalikku kasu/mõju/leevendust ning see vajaks täiendavat mõjuanalüüsi.
§ 1. Elektrituruseaduse muutmine
Juhime tähelepanu kahele põhimõttelisele probleemkohale, mis praegusel kujul võivad välistada reaalselt abikõlblikke ettevõtteid või muuta toetuse rakendamise ebaproportsionaalselt keeruliseks.
1. Paragrahvi 592 lõige 41 punkt 4 – nõue, et soodustust saab rakendada vaid ettevõtjatele, kelle põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniste alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022) lisa I loetellu.
Kommentaar ja ettepanek:
Peame oluliseks juhtida tähelepanu, et kehtivas eelnõu sõnastuses on rakendatud kitsam kriteerium, kui see, mida Euroopa Komisjoni riigiabi suunised tegelikult ette näevad. Eelnõu näeb ette, et soodustust saab taotleda üksnes ettevõte, kelle põhitegevusala kuulub nimetatud lisa I loetellu.
Samas viidatud Euroopa Komisjoni suunised ei sätesta, et abikõlblikkus peab sõltuma ettevõtte põhitegevusalast. Suunistes on kasutatud üldist sõnastust „ettevõtjatele, kes tegutsevad“ lisa I loetletud tegevusaladel. Sellest tulenevalt on riigiabi raamistikus võimalik käsitleda abikõlblikuna ka ettevõtjaid, kellel on vastav tegevusala registreeritud tegevus- või lisategevusalana, eeldusel et see tegevusala on seotud märkimisväärse elektritarbimisega ja vastab suuniste eesmärgile vältida süsinikulekke riski.
Selline tõlgendus oleks kooskõlas EL suuniste eesmärgiga tagada võrdsed konkurentsitingimused ja vältida olukorda, kus abikõlblikud ettevõtted jäetakse põhjendamatult toetusest välja üksnes seetõttu, et nende majandustegevus on mitmekesine või põhitegevusala ei kajasta täielikult energiakulude tegelikku jaotust.
Lisaks jääb eelnõus ebaselgeks, kuidas hinnatakse ettevõtte „põhitegevusala“ – kas seda tehakse äriregistri andmete, tegevusloa või tegeliku tootmise osakaalu alusel. Arvestades, et suurenergia tarbimine võib koonduda just lisategevusala alla, soovitame eelnõus täpsustada vastav hindamiskriteerium.
Ettepanek:
Muuta eelnõu sõnastust nii, et toetuse saamise kriteeriumiks ei oleks mitte „tegutsemine põhitegevusalal“, vaid „tegutsemine tegevusalal“. Viidatud EL suunised ei kasuta sõnastust, et tegutseda tuleb põhitegevusalal vaid, et „ettevõtjatele, kes tegutsevad: /nimetatud tegevusalad/“.
Ettevõttepõhine selgitus ja näide:
Toiduliidu liige ettevõte A. Le Coq AS kuulub elektri suurtarbijate hulka (Eestis kokku 79 ettevõtet). Kuid käesoleva seaduseelnõu abikõlbulikkust mõjutab toetuse saamisel ettevõtete põhitegevusala määratlemine.
A. Le Coq AS põhitegevusala on NACE 1105 – Õlletootmine, mis ei kuulu Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas loetletud abikõlblike sektorite hulka. Seetõttu ei vasta ettevõte elektri suurtarbijana praegu eelnõus sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumitele. See olukord asetab A. Le Coq AS-i ebasoodsamasse konkurentsipositsiooni võrreldes ettevõtetega, kelle põhitegevusalaks on näiteks NACE 1107 (alkoholivabade jookide ja villitud vee tootmine) või NACE 1032 (puu- ja köögiviljamahla tootmine) – tegevusalad, millega A. Le Coq AS samuti tegeleb. Samuti on abikõlbulik NACE 1104 (muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine).
Arvestades asjaolu, et põhitegevusala ümberklassifitseerimine (nt NACE 1107 – alkoholivabade jookide ja villitud vee tootmine) ei ole realistlikult teostatav ega muudaks energiatarbimise struktuuri, soovime juhtida tähelepanu abikõlblike tegevusalade määramise loogikale eelnõus.

2. Paragrahvi 592 lõige 41 punkt 2 – on taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu § 3 punktis 11 või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti;
Kommentaar ja ettepanek:
Eelnõu näeb ette, et toetuse saaja peab olema taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu ning tõendama taastuvelektri tarbimist päritolutunnistuste kustutamise kaudu.
Praktikas ei ole selliste lepingute sõlmimine tänases turuolukorras võimalik, kuna enamik taastuvelektri tootjaid ei paku bilansihalduse teenust, mis on eeltingimus otselepingute sõlmimiseks. Seetõttu ei ole ettevõtetel realistlikku võimalust seda kriteeriumi täita, kuigi nad võivad samal ajal osta 100% taastuvelektrit turupõhiselt läbi oma elektrimüüja.
Etteantud nõue erineb oluliselt tavapärasest turupraktikast ning ei vasta täielikult taastuvelektri kasutuse eesmärgile, kuna välistab ettevõtted, kes kasutavad taastuvelektrit läbi vahendajate, kuid ei saa seda otse tootjalt osta.
Paragrahvi 592 lõige 41 ja punkt 1- taastuvenergia tasu vähendamismäära saab taotleda ettevõtja, kelle aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh.
Juhime tähelepanu, et kontsernidel on mitmeid tootmisüksusi üle Eesti, millel igal ühel oma liitumispunkt, kuid need erinevad ettevõtted kuuluvad ühte kontserni. Sel juhul võib tekkida olukord, kus ettevõte jääbki toetusest ilma, kuigi tema kogutarbimine ületab eelnõus kehtestatud piirmäära. Minu andmetel enamuste EL-i toetusskeemide puhul ja vastavalt riigiabireeglitele loetakse selliseid ettevõtteid koos ühe ettevõttena – kontsernina ja peame mõistlikuks ka selle toetuse puhul arvestada kontsernipõhist lähenemist ja arvutust.
Ettepanek:
Täpsustada eelnõus, et taastuvelektri tarbimist võib tõendada ka elektrimüüja kaudu ostetud ja päritolutunnistuste alusel kinnitatud taastuvelektri osakaalu põhjal, mitte üksnes otselepinguga tootjaga. Toetuse puhul arvestada kontsernipõhist lähenemist ja arvutust.

Loodame, et saame eelnõu menetlemise protsessis oma küsimustele vastused ning arvestate ka meie ettepanekutega, mida oleme valmis täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja




Hr Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 096/13.11.2025
Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]

Eesti Toiduainetööstuse Liidu tagasiside elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Toiduainetööstuse Liit (edaspidi Toiduliit) on suurim katusorganisatsioon energiamahukatele toidutöötlejatele ja joogitööstustele. Toiduliitu kuulub kokku läbi erialaliitude ja otseliikmete ca 100 ettevõtet, kes annavad üle 85% toiduainete kogukäibest ja ekspordist. Toidu- ja joogitööstused ekspordivad üle 35% toodangust.
Oleme toetanud majanduskasvu kavas ja oodanud reaalseid samme elektri, kui olulise tootmissisendi hinna leevenduse osas sektorile ja peame positiivseks eelnõu eesmärki tugevdada suurtootjate konkurentsivõimet ja parandada Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust uute tööstusinvesteeringute jaoks ja vähendada süsinikulekke riski. Loomulikult on suurtootjatel oluline roll lisandväärtuse loomisel ja ekspordivõime suurendamisel. Ja nii peame ka positiivseks võimalust rajada salvestusseadmeid ilma, et see mõjutaks energiamahukate ettevõtete soodsamat gaasiaktsiisi määra.
Toiduliit, konsulteerinud oma ettevõtetega, toob aga välja seaduse eelnõu osas järgmist.
Eelnõu annab energiamahukatele ettevõtetele võimaluse taotleda toetust taastuvenergiatasu vähendamiseks, kui aastane elektritarbimine ületab vähemalt kahel kolmest eelnenud aastast 1 GWh. Ettevõtted on välja toonud, et hinnata tuleks täiendavalt aga seaduse rakendatavust ja tegelik kasu võimalikule kasusaajale ettevõttele - toetusskeemi tegelik mõju ja toetuse taotlemine ja haldamine ei tohiks elimineerida seaduse eesmärki läbi kulukate lisatingimuste ja haldamise kulu ja taotlemise bürokraatia.
Samuti loeme seletuskirjast, et Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest, mis seab meie ettevõtted ebasoodsamasse konkurentsiolukorda olukorda, mida oleme ka ise korduvalt välja toonud ja taastuvenergiatasude alandamine (või sootuks kaotamine) on vajalik. Aga juhime veelkord tähelepanu, et ettevõtted hindavad taotluse keerukust ja lisanõudeid ning saadavat võimalikku kasu/mõju/leevendust ning see vajaks täiendavat mõjuanalüüsi.
§ 1. Elektrituruseaduse muutmine
Juhime tähelepanu kahele põhimõttelisele probleemkohale, mis praegusel kujul võivad välistada reaalselt abikõlblikke ettevõtteid või muuta toetuse rakendamise ebaproportsionaalselt keeruliseks.
1. Paragrahvi 592 lõige 41 punkt 4 – nõue, et soodustust saab rakendada vaid ettevõtjatele, kelle põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniste alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022) lisa I loetellu.
Kommentaar ja ettepanek:
Peame oluliseks juhtida tähelepanu, et kehtivas eelnõu sõnastuses on rakendatud kitsam kriteerium, kui see, mida Euroopa Komisjoni riigiabi suunised tegelikult ette näevad. Eelnõu näeb ette, et soodustust saab taotleda üksnes ettevõte, kelle põhitegevusala kuulub nimetatud lisa I loetellu.
Samas viidatud Euroopa Komisjoni suunised ei sätesta, et abikõlblikkus peab sõltuma ettevõtte põhitegevusalast. Suunistes on kasutatud üldist sõnastust „ettevõtjatele, kes tegutsevad“ lisa I loetletud tegevusaladel. Sellest tulenevalt on riigiabi raamistikus võimalik käsitleda abikõlblikuna ka ettevõtjaid, kellel on vastav tegevusala registreeritud tegevus- või lisategevusalana, eeldusel et see tegevusala on seotud märkimisväärse elektritarbimisega ja vastab suuniste eesmärgile vältida süsinikulekke riski.
Selline tõlgendus oleks kooskõlas EL suuniste eesmärgiga tagada võrdsed konkurentsitingimused ja vältida olukorda, kus abikõlblikud ettevõtted jäetakse põhjendamatult toetusest välja üksnes seetõttu, et nende majandustegevus on mitmekesine või põhitegevusala ei kajasta täielikult energiakulude tegelikku jaotust.
Lisaks jääb eelnõus ebaselgeks, kuidas hinnatakse ettevõtte „põhitegevusala“ – kas seda tehakse äriregistri andmete, tegevusloa või tegeliku tootmise osakaalu alusel. Arvestades, et suurenergia tarbimine võib koonduda just lisategevusala alla, soovitame eelnõus täpsustada vastav hindamiskriteerium.
Ettepanek:
Muuta eelnõu sõnastust nii, et toetuse saamise kriteeriumiks ei oleks mitte „tegutsemine põhitegevusalal“, vaid „tegutsemine tegevusalal“. Viidatud EL suunised ei kasuta sõnastust, et tegutseda tuleb põhitegevusalal vaid, et „ettevõtjatele, kes tegutsevad: /nimetatud tegevusalad/“.
Ettevõttepõhine selgitus ja näide:
Toiduliidu liige ettevõte A. Le Coq AS kuulub elektri suurtarbijate hulka (Eestis kokku 79 ettevõtet). Kuid käesoleva seaduseelnõu abikõlbulikkust mõjutab toetuse saamisel ettevõtete põhitegevusala määratlemine.
A. Le Coq AS põhitegevusala on NACE 1105 – Õlletootmine, mis ei kuulu Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas loetletud abikõlblike sektorite hulka. Seetõttu ei vasta ettevõte elektri suurtarbijana praegu eelnõus sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumitele. See olukord asetab A. Le Coq AS-i ebasoodsamasse konkurentsipositsiooni võrreldes ettevõtetega, kelle põhitegevusalaks on näiteks NACE 1107 (alkoholivabade jookide ja villitud vee tootmine) või NACE 1032 (puu- ja köögiviljamahla tootmine) – tegevusalad, millega A. Le Coq AS samuti tegeleb. Samuti on abikõlbulik NACE 1104 (muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine).
Arvestades asjaolu, et põhitegevusala ümberklassifitseerimine (nt NACE 1107 – alkoholivabade jookide ja villitud vee tootmine) ei ole realistlikult teostatav ega muudaks energiatarbimise struktuuri, soovime juhtida tähelepanu abikõlblike tegevusalade määramise loogikale eelnõus.

2. Paragrahvi 592 lõige 41 punkt 2 – on taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu § 3 punktis 11 või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti;
Kommentaar ja ettepanek:
Eelnõu näeb ette, et toetuse saaja peab olema taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu ning tõendama taastuvelektri tarbimist päritolutunnistuste kustutamise kaudu.
Praktikas ei ole selliste lepingute sõlmimine tänases turuolukorras võimalik, kuna enamik taastuvelektri tootjaid ei paku bilansihalduse teenust, mis on eeltingimus otselepingute sõlmimiseks. Seetõttu ei ole ettevõtetel realistlikku võimalust seda kriteeriumi täita, kuigi nad võivad samal ajal osta 100% taastuvelektrit turupõhiselt läbi oma elektrimüüja.
Etteantud nõue erineb oluliselt tavapärasest turupraktikast ning ei vasta täielikult taastuvelektri kasutuse eesmärgile, kuna välistab ettevõtted, kes kasutavad taastuvelektrit läbi vahendajate, kuid ei saa seda otse tootjalt osta.
Paragrahvi 592 lõige 41 ja punkt 1- taastuvenergia tasu vähendamismäära saab taotleda ettevõtja, kelle aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh.
Juhime tähelepanu, et kontsernidel on mitmeid tootmisüksusi üle Eesti, millel igal ühel oma liitumispunkt, kuid need erinevad ettevõtted kuuluvad ühte kontserni. Sel juhul võib tekkida olukord, kus ettevõte jääbki toetusest ilma, kuigi tema kogutarbimine ületab eelnõus kehtestatud piirmäära. Minu andmetel enamuste EL-i toetusskeemide puhul ja vastavalt riigiabireeglitele loetakse selliseid ettevõtteid koos ühe ettevõttena – kontsernina ja peame mõistlikuks ka selle toetuse puhul arvestada kontsernipõhist lähenemist ja arvutust.
Ettepanek:
Täpsustada eelnõus, et taastuvelektri tarbimist võib tõendada ka elektrimüüja kaudu ostetud ja päritolutunnistuste alusel kinnitatud taastuvelektri osakaalu põhjal, mitte üksnes otselepinguga tootjaga. Toetuse puhul arvestada kontsernipõhist lähenemist ja arvutust.

Loodame, et saame eelnõu menetlemise protsessis oma küsimustele vastused ning arvestate ka meie ettepanekutega, mida oleme valmis täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja