"Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE)"

Vabariigi Valitsus

.11.2025 nr 1-1/15-756/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu majanduskomisjoni k.a 12. novembril

algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Aller

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri viiel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu on välja töötatud lähtudes vajadusest

säilitada kaupade ja reisijate vedu merel. Merendus- ja logistikasektor tervikuna ei ole täielikult

taastunud COVID-19 pandeemia mõjudest, mis on alates 2020. aasta algusest põhjustanud

olulise reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Lisaks vähenesid

Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud oluliselt 2023. aastal, eelkõige seoses sõjaga

Ukrainas ja sellest tulenevalt ELi kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba suhtes.

Aastatel 2024-2025 on kaubamahud jätkuvalt vähenenud. Eelnõu eesmärk on jätkata

rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid

suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.

Eelnõuga vähendatakse 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti

sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 15 % võrra.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Riigikogu majanduskomisjon.

1.3. Märkused

Eelnõuga täiendatakse meresõiduohutuse seaduse RT I, 02.10.2025, 6 redaktsiooni.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga 737 SE.1

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) täiendamise eesmärk on veeteetasude langetamise abil

toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning motiveerida

kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 käsitleb MSOS-i täiendamist ja § 2 sätestab

seaduse jõustumisaja.

Paragrahviga 1 täiendatakse MSOS-i §-ga 9513.

MSOS-i §-s 9513 sätestatakse, et 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini

vähendatakse Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade eest makstavat veeteetasu

15 % võrra.

MSOS § 501 kohaselt on veeteetasu üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise,

jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks

paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu, mis laekub riigieelarvesse. Veeteetasu

peab maksma, kui laev siseneb Eesti sadamasse või sadama reidile. Veeteetasu makstaks kõigi

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cac6c58a-c884-423d-99b4-994b670b649a/2026.-aasta-

riigieelarve-seadus/

2

laevade eest sõltumata laeva lipuriigist, seda tasub reeder või laevaagent. Veeteetasu arvestab

ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet.

Sarnaselt eelnõus kavandatule on veeteetasu vähendatud ka eelmistel aastatel. 2021. a ja 2022.

a vähendati veeteetasu 50%, 2023. a 37,5%, 2024. a 15% ja 2025. a 14%.

Veeteetasu vähendamise määra arvutamisel 2026. aastaks on arvestatud 2025. a esimese kolme

kvartaliga laekunud veeteetasudega ning selle põhjal on tehtud 2026. a prognoos.

Tabel. 2025. a veeteetasud eurodes (arvestades veeteetasu vähendamist 14%)

I kvartal 5 831 572,81

II kvartal 1 488 328,09

III kvartal 1 298 838,72

IV kvartal (prognoos) 789 735,99

2025. a kokku (prognoos) 9 418 475,61

Ilma veeteetasu 14% vähendamiseta oleks 2025. a veeteetasu prognoos 10 951 715,83 eurot.

Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 kohaselt vähendatakse veeteetasu sel perioodil

hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot.2 2026. aastaks on ette nähtud veeteetasu vähendamise kulude

katmine riigieelarvest (Kliimaministeeriumi valitsemisala, mere ja vee programm,

meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine) 1,6 miljoni euro ulatuses.

Võttes 2026. aastaks aluseks 2025. a prognoosi, mille kohaselt on veeteetasu suurus ilma

vähendamiseta 10 951 715,83 eurot, moodustab veeteetasu vähendamine 15% võrra 1,6

miljonit eurot veeteetasude täismahust. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele

laevadele sõltumata laevatüübist ja lipust, mille all laev sõidab. Sellega koheldakse võrdselt

kõiki laevu, mis sel perioodil Eesti sadamat külastavad või sadama reidile sisenevad.

Paragrahvi 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on analüüsitud seoses võimaliku riigiabi andmisega. Otsest riigiabi definitsiooni

Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikkel 107 ei anna, lähtuda tuleb viidatud artiklis

nimetatud neljast tingimusest:

1) abi antakse riigi vahenditest;

2) abimeede annab valikulise eelise abi saajale;

3) abimeede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust;

4) abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi.

Kuna ELTL art 107 lg-s 1 loetletud tingimused on kumulatiivsed tingimused, siis peavad

meetme kvalifitseerimiseks riigiabina olema täidetud kõik tingimused samaaegselt. Kui üks

tingimustest ei ole täidetud, ei ole tegemist riigiabiga.

Kavandatav meede on omistatav riigile, kuna riik loobub osaliselt riigieelarvesse laekuvast

riigitulust. Teiseks, meetmega vähendatakse ettevõtja kulusid, mis on seotud Eesti sadamate

2 Riigi eelarvestrateegia 2024–2027, lk 90. https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/Riigi%20eelarvestrateegia%202024-2027.pdf

3

külastamisega. Käesoleval juhul on abi saajaks ettevõtjad ehk Eesti sadamasse või sadama

reidile sisenevate laevade reederid. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele

reederitele, kelle laevad sisenevad ükskõik millisesse Eesti sadamasse või sadama reidile,

olenemata laeva lipuriigist. Kõik reederid, kelle laevad sisenevad Eesti sadamatesse või sadama

reidile, on võrdses olukorras. Seega, kuna kõiki sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras

olevaid ettevõtjaid koheldakse samamoodi, ei saa ükski ettevõtja teistega võrreldes eelist. Kuna

muudatuste eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti

sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate, siis

võib meede mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ja avaldada mõju konkurentsile.

Kokkuvõttes, kuna eelnõuga kavandatava meetmega ei anta valikulist eelist, mistõttu on

täitmata üks riigiabi element, siis ei ole tegemist riigiabiga.

Eelnõu ei ole seotud muu Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Seadusega kaasneb otsene mõju majandusele. Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuse

töökorraldusele. Muud mõjud puuduvad.

Majanduslik mõju

Merendussektori mõju Eesti majandusele on analüüsitud Transpordiameti tellitud ja Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbiviidud uuringus „Eesti

meremajanduse kaardistuse 1. osa“, mis valmis 2023. a märtsis.3 Uuringu tulemusena valmis

Eesti merendussektori valdkondade ja seal tegutsevate ettevõtete ülevaade koos Eesti

merendussektori mõju analüüsiga perioodil 2019–2021.

Aastatel 2019–2021 tegutses Eesti merendussektoris keskmiselt 1850 ettevõtet, kus oli hõivatud

keskmiselt 19 500 töötajat. Merendussektoris tegutsevad ettevõtjad teenisid sel perioodil

keskmiselt 6,8 miljardit eurot müügitulu, seejuures merenduse müügitulu oli keskmiselt 3,8

miljardit eurot. Uuringust selgub, et merendussektori ettevõtete müügitulu moodustas

vaadeldaval perioodil kogumajanduse müügitulust keskmiselt 7%.4 Merendussektori osakaal

lisandväärtuse alusel moodustas 5% kogumajandusest. Merendussektor moodustas aastatel

SKP-st keskmiselt 1,69-3,63%. Kui analüüsida merendussektorit kogu lisandväärtuse alusel

(kaasates nii ettevõtete põhi- kui ka lisategevusalad), panustab merendussektorist SKP-sse enim

transport, millest suurema osakaalu moodustavad sadamad ja teenindustegevused maal.

Arvestatav osa merendussektorist on transpordivaldkond – peamiselt laevandusega tegelevad

ettevõtjad, kelle tegevusalad on lasti- või reisijatevedu. Laevanduse osakaal meremajanduses

on 13% müügitulust (laevandusettevõtjate müügitulu 2021. a u 800 miljonit eurot, seejuures

merendusest 337,5 miljonit eurot).

Laevanduse valdkonna suurimat müügitulu toob meritsi toimuv lastivedu (2021. a müügitulu

230 miljonit eurot), umbes kolmandik tuludest laekub reisijate meritsi veost (2021. a merenduse

müügitulu 107 miljonit eurot).

Uuringus vaadeldud perioodil langes reisijateveo müügitulu 2021. a võrreldes 2019. aastaga

neli korda. Ka praeguseks ei ole reisilaevandus saavutanud täielikult kriisieelset taset –

taastumine on küll jätkumas ning reisijate arv on Läänemerel kasvamas, jäädes sadamate vaates

3 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023-03/Meremajanduse%20aruanne_2023.pdf 4 Samas, lk 96

4

veel siiski 65–75% tasemele pandeemia eelse ajaga võrreldes.5 See mõjutas ka veeteetasude

laekumist, 2019. a maksti reisiparvlaevade eest veeteetasu u 7,1 miljonit eurot, 2024. a 5,1

miljonit.

Lastiveoga tegelevatele ettevõtjatele avaldasid väga tugevat mõju alates 2022. a ELi

kehtestatud sanktsioonid Venemaalt pärit kauba veole. See on avaldanud olulist negatiivset

mõju ka Eesti sadamatele. Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aastal kaubaveo maht

sadamates 31% võrreldes 2022. aastaga. Eesti sadamate kaudu veeti kokku 23 miljonit tonni

veoseid, mis on 10 miljonit tonni vähem kui 2022. a ning 16 miljonit tonni vähem kui 2021.

aastal. 2024. a vähenes kauba vedu veelgi, Statistikaameti andmetel veeti Eesti sadamate kaudu

kokku u 21,7 miljonit tonni. 2025. a on see oktoobrikuu seisuga jäänud samale tasemele.

Veeteetasu vähendamata jätmisel väheneks kaubamaht Eesti sadamates ilmselt veelgi. Samuti

halvenevad Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimused

võrreldes teiste lähiriikide sadamatega. Selle tulemusel väheneb sadamakülastuste arv, mille

tulemusel väheneb veetee- ja sadamatasude laekumine, samuti tõusevad sektori kulutused

taristu ülalpidamisele.

Viimastel aastatel tekkinud olukorras, kus töötlev tööstus ja logistikasektor on sattunud

madalseisu, on põhjendatud jätkata veeteetasu vähendamisega ka 2026. aastaks. Suur osa

töötlevast tööstusest ekspordib oma tooteid ja teenuseid laevadega, mis omakorda tähendab, et

veeteetasud on oluline komponent eksporditavate toodete lõpphinnas. Arvestades, et

tööjõukulud ei ole enam konkurentsieelis ja Eestis on palgatõus ja inflatsioon jätkuvas

kasvutrendis, siis on vajalik veeteetasude vähendamise kaudu ka eksporti toetada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on sektorile oluline mõju.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Veeteetasu arvestab ja makseteatisi väljastab Transpordiamet. Veeteetasu vähendatud määra

muutumisega 2025. aastal kehtivalt 14 %-lt 2026. aasta jaanuarist alates 15 %-le ei muutu

Transpordiameti töökorraldus ega töömaht. Eelnõuga plaanitav muudatus rakendada veeteetasu

määradele 15 % vähendamist eeldab ühekordset toimingut veeteetasude arvestussüsteemis ega

too kaasa märkimisväärset lisatööd.

Järeldus mõju olulisuse kohta: puudub oluline mõju Transpordiameti töökorraldusele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tegevusi.

Veeteetasude prognoositav laekumine 15 % võrra vähendatud määras 2026. aastaks on u 9,35

miljonit eurot. Ilma veeteetasu määra vähendamata oleks 2026. aastal prognoositav laekumine

10,95 miljonit eurot. Tekkinud vahe kaetakse Kliimaministeeriumi eelarvest 1,6 miljoni euro

ulatuses.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

5 AS Tallinna Sadam 2024. a majandusaasta aruanne. https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2025/04/Tallinna_Sadam_majandusaasta_aruanne_2024.pdf

5

Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuna seadust menetletakse

paralleelselt 2026. aasta riigieelarve seadusega ning seadusega ette nähtud muudatus peab

hakkama kehtima alates 1. jaanuarist 2026. a.

Algatab majanduskomisjon 12.11.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

Majanduskomisjoni esimees

EELNÕU

Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus

§ 1. Meresõiduohutuse seadust täiendatakse §-ga 9513 järgmises sõnastuses:

㤠9513. Veeteetasu arvestamise erisused 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

Käesoleva seaduse alusel 2026. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat

veeteetasu vähendatakse 15 protsendi võrra.“.

§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab majanduskomisjon 12.11.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

Majanduskomisjoni esimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 14.11.2025 / 1-1/15-756; Riigikantselei / 14.11.2025 / 2-5/25-02107

Resolutsiooni teema: Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE) Prioriteet: Kiire

Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 20.11.2025

Lisainfo: Algataja ettepanekul käsitletakse eelnõu kiireloomulisena ja seda on kavas arutada valitsuse 27.11.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-1260). Kontroll: Hendrick Rang

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 14.11.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.