| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/2627-2 |
| Registreeritud | 13.11.2025 |
| Sünkroonitud | 17.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik |
| Saabumis/saatmisviis | Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik |
| Vastutaja | Maarika Tarum (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Raine Pilli Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik [email protected]
Teie 17.10.2025 /
Meie 13.11.2025 nr 5.2-2/2627-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Kaire Aadamsoo, Raine Pilli, Madis Parksepp ja Sven Janno Tänan teid pöördumise ja probleemide väljatoomise eest. Mõistame igati probleemi tõsidust. Kuigi hetkel on tekkinud kohtumääruse alusel ööpäevasele (ÖK) teenusele suunatud klientide jaoks kohtadest puudus mõni aeg tagasi aset leidnud tulekahju tagajärgede likvideerimise venimise tõttu, siis kinnitan, et koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (SKA) otsime aktiivselt lahendusi keerulisemate psüühilise erivajadustega inimestele õigeaegse ja asjakohase toe pakkumiseks. Ja see tugi võib olla – tulenevalt inimese tervise seisundist - nii viibimine hoolekandeasutuses, haiglas kui ka kodus. Igal juhul on SKA esmane eesmärk tagada, et inimene, kes ei pääse kohe teenusele, oleks ajutiselt turvalises kohas järelevalve all. Ka on kohalikul omavalitsusel roll ja vastutus kui riiklik teenus ei ole kättesaadav, kuid isik vajab vältimatut abi ja on endale ja teistele ohtlik. Kohalikel omavalitsustel on kohustus ennekõike sotsiaalhoolekande seaduses toodud 13 sotsiaalteenuse ja vältimatu sotsiaalabi tagamisel. Esmatasandi sotsiaalteenused kinnist teenust asendada ei saa, kuid – sõltuvalt konkreetse inimese abivajadusest – võib olla on võimalik kombineerida üldhooldusteenuse ja tugiisikuteenuse ning vaimse tervise teenuste tagamiseks. Seda enam, et ÖK teenusele suunatakse inimene ajutiselt, mistap võib peale teenuse lõppemist olla igal juhul vajadus toetada inimest erinevate sotsiaalhoolekandeteenuste kaudu. Samuti on oluline roll tervishoiuteenustel, mistõttu on vajalik koostöö nii perearstide kui ka haiglatega. Tänu sellele koostööle on õnnestunud tagada abi ja järelevalve ka nendele inimestele, kes ootavad ÖK teenuse kohta, kuid vajavad tuge mõne muu, sh tervishoiuteenuse kaudu. Ja kuigi 2026.a eelarves oleme saanud keerulisemate psüühikahäiretega inimeste teenusekohtadele pisut suurema rahastuse, plaanime poliitikakujundajatena analüüsida ÖK teenusele suunamise praktikaid. Sest kahjuks on ka täna olukordi, kus teenusele suunatakse inimesed, kes saaksid asjakohase abiga teistel teenustel hakkama ega kulutaks väärtuslikku kohta neile, kes on tegelikult sihtrühm.
2
Tänan veelkord kaasamõtlemise ja probleemidest märgutamise eest. Loodame teiega koos jätkab tööd selle nimel, et tagada abivajajatele õigeaegne, kvaliteetne ja vajaduspõhine tugi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa kantsler Maarika Tarum [email protected] Mariken Ross [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|