Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kaja Makienko

Rapla Perearstikeskus OÜ

[email protected]

Teie 30.10.2025 Meie 14.11.2025 nr 2.2-9/25/3542-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses küsimusega last puudutavate

terviseandmete (sh kroonilised haigused, terviseriskid, epikriisid) väljastamisest vallavalitsusele

perearstikeskuse poolt.

Etteruttavalt selgitan, et Teie asutus saab välja anda vaid seda infot ja neid dokumente, mis on

koostatud Teie asutuses ja seoses Teie asutuse poolt osutatud tervishoiuteenusega.

Seadusest tulenev alus terviseandmete väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete

avaldamist lubav või selleks kohustav. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda

mõnest valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et avalik huvi on

olulisem patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatud andmed saladuses,

nt abivajavast lapsest teavitamise kohustus.

Teatud asutustel võib olla õigus Teilt kui andmete vastutavalt töötlejalt saada teavet. Kuid ka

õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib anda kogu teabe tervisliku seisundi osas ning

Teie kohustus on hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on põhjendatud (lihtsalt

päringule vastamine vrdl epikriisi väljastamine). Ühest vastust küsimusele, kui palju

isikuandmeid välja võib anda ei ole ning see sõltub nii konkreetse juhtumi asjaoludest kui ka

seaduses määratletud andmekoosseisust.

Mis puudutab andmete edastamise ulatust, siis selgitan, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lõike

1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud

hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks

saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et

tervishoiuteenuse osutamist kajastavates dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks

kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.

Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks on lapse abivajaduse väljaselgitamise eesmärgil nt

lastekaitsetöötajal õigus lapse terviseandmeid töödelda ja perearstilt vastavat infot saada.1

Käesoleval juhul ei selgu Teie pöördumisest, kas tegemist on lastekaitsetöötaja kahtlusega, et

laps võib abi vajada või mitte.

Olukorras, kus vallavalitsus on eestkostja (seaduslik esindaja) ja täidab eestkostja ülesandeid,

siis tasub silmas pidada ka, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 annab lapse

1 Lastekaitseseadus § 28. Vt ka Lasteombudsmani ja Andmekaitse Inspektsiooni juhend Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse

2 (2)

seaduslikule esindajale õiguse tutvuda lapse kohta käivate isikuandmetega.2 Kuid sellisel juhul

on oluline veenduda, et määratud eestkoste, ehk eestkostja ülesannete täitmine seda ka

võimaldab.

Igal juhul peab tervishoiuteenuse osutaja enne terviseandmete väljastamist veenduma, et andmete

küsimiseks on olemas õiguslik alus. Kuid ka õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib

anda kogu teabe tervisliku seisundi osas. Tervishoiuteenuse osutaja kohustus on hinnata, kas

andmete väljastamine küsitud ulatuses on põhjendatud. Kahtluse korral on kõigil alati õigus üle

küsida, milliseid andmeid vajatakse ja miks just sellises ulatuses andmed on vajalikud eesmärgi

täitmiseks.

Kokkuvõtvalt saab järeldada, et oluline on veenduda, et esitatud õiguslik alus ka tegelikult

võimaldab isikuandmeid saada ning et on järgitud minimaalsuspõhimõtet.

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Gunnar Gabriel Einlo

Jurist

peadirektori volitusel

2 Andmetega tutvumise õiguse kohta on võimalik lugeda ka siit: Andmetega tutvumine | Andmekaitse Inspektsioon.