| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-8/25/3604-2 |
| Registreeritud | 14.11.2025 |
| Sünkroonitud | 17.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
| Toimik | 2.3-8/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Võru Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Võru Vallavalitsus |
| Vastutaja | Hanna-Liina Jaani (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Helle Kauts
Võru Vallavalitsus
/*Teie 04.11.2025 Meie 14.11.2025 nr 2.3-8/25/3604-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Võru Vallavalitsuse pöördumise seoses avalikul arutelul ja kabinetis ametnikuga kohtumisel filmimise ja lindistamisega. Pöördumises kirjeldate, et omavalitsus korraldab tulenevalt planeerimisseadusest avalikke arutelusid detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste kohta. Arutelul osalejad filmivad ja lindistavad arutelu ilma teavitamata ning nõusolekut ära ootamata. Filmitakse nii arutelu korraldajaid kui ka kohalviibijaid. Salvestatu edasisel avaldamisel, sh kontekstist välja rebituna või sisu kombineerides, võib põhjustada kahju nii korraldajatele kui ka osalejatele. Küsite, kas avalikul arutelul saab keelata filmimist ja lindistamist. Samuti, kas saab keelata ametniku juurde vastuvõtule tulnud isikul kohtumist filmimast ja lindistamast. Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Seetõttu on järgnevalt toodud üldised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) selgitused. Isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse olemasolu (IKÜM art 5 lg 1 punkt a ja IKÜM art 6 lg 1). Seetõttu peab olema õiguslik alus nii ametnike kui ka osalejate tegevuse filmimiseks, kui ka salvestise avaldamiseks. Lõppastmes sõltub konkreetne alus andmetöötluse olukorrast ja eesmärgist. Igal juhul peab andmetöötleja selgelt teadma ja olema suuteline selgitama, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil ta isikuandmeid töötleb. Õiguslikke aluseid on AKI avanud oma kodulehel: Töötlemise õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon. Õigusliku aluse puudumisel on andmetöötlus (filmimine ja lindistamine) keelatud. Lisaks peab AKI vajalikuks rõhutada, et kuigi avalik arutelu on planeerimismenetluse osa ning planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1 järgi on planeerimismenetlus avalik, ei tähenda see automaatselt seda, et ametnike isikuandmeid võib ilma piiranguteta töödelda. Arvestada tuleb sellega, et kuigi isik töötab avalikus sektoris, on ka temal õigus isikuandmete kaitsele. Põhiseadus sätestab isiku õiguse oma isikuandmete kaitsele, mis kohaldub ka avalikus sektoris töötavatele inimestele. Samad õigused isikuandmete kaitsele kehtivad ka avalikust arutelust osa võtvatele inimestele. IKÜM art 15 lg 1 alusel on inimesel, kelle andmeid töödeldakse, õigus saada andmetöötlejalt kinnitus, kas tema isikuandmeid töödeldakse ja kui töödeldakse, siis sellisel juhul on tal õigus tutvuda oma isikuandmete ja IKÜM art 15 lg-s 1 loetletud teabega. Lisaks on inimesel IKÜM art 15 lg 3 alusel õigus saada koopia enda töödeldavatest isikuandmetest. Seda õigust on täpsemalt avatud AKI kodulehel: Teave isikuandmete kasutamise kohta | Andmekaitse Inspektsioon. Seega on IKÜM art 15 alusel võimalik välja küsida enda isikuandmetega seonduv, sh koopia neist. Oluline on silmas pidada, et inimene saab küsida koopiat üksnes enda töödeldavatest
2 (2)
isikuandmetest. Samuti on oluline silmas pidada, et see õigus kohaldub üksnes ametnikule kui füüsilisele isikule. Sellel alusel ei saa asutus ise küsida koopiat ega teavet oma ametniku või töötaja kohta. Juhul, kui andmetöötleja tugineb töötlemisel õigustatud huvi alusele, on sellel alusel toimuvale isikuandmete töötlemisele võimalik andmesubjektil esitada vastuväiteid tulenevalt IKÜM art 21 lg-st 1.
IKÜM art 17 annab andmesubjektile õiguse nõuda oma isikuandmete kustutamist vastavate
asjaolude kehtimisel (IKÜM art 17 lg 1 punktid a-f), nt IKÜM art 17 lg 1 punkti c järgi on
andmesubjektil õigus nõuda andmete kustutamist vastuväite esitamisel töötlemise suhtes, mis
toimub õigustatud huvi alusel (IKÜM art 21 lg 1) ja kui andmetöötlejal pole töötlemiseks
ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid. Seega ei töötle andmetöötleja andmeid edasi, v.a. juhul, kui
tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid,
õigused ja vabadused. Andmetöötlejal on õigus kustutamise taotlust mitte täita, juhul kui kehtib
üks IKÜM art 17 lõikes 3 toodud eeldustest, nt sõna- ja teabevabaduse teostamiseks; juriidilise
kohustuse täitmiseks; õigusnõuete täitmiseks jms.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Hanna-Liina Jaani
jurist
peadirektori volitusel
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|