Koostööleping

Lisa 1

Küberturvalisuse innovatsiooni ja arendustegevuse toetuse tingimused ja kord

Sisu tutvustus: Käesolev küberturvalisuse innovatsiooni ja arendustegevuse toetuse tingimused ja

kord (edaspidi nimetatud ka kord) sätestab toetuse andmise eesmärgid ning toetatavad tegevused ja

reguleerib korra raames Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi EIS) esitatavate taotluste

menetlemist ja finantseerimist.

Eesmärk: Kirjeldada taotlusele ja taotlejale esitatavaid nõudeid, taotluse menetlemist ja toetuse

maksmise tingimusi.

Seotud dokumendid:

Lisa 1 Taotlusvorm

Lisa 2 Vahe- ja lõpparuande vorm

Lisa 3 Hindamismetoodika

Lisa 4 Projektiplaani vorm

2

Sisukord

1. Üldsätted .......................................................................................................................................... 3

2. Mõisted ............................................................................................................................................ 3

3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus ................................................................................. 4

4. Riigiabi ............................................................................................................................................. 4

5. Toetatavad tegevused ....................................................................................................................... 4

6. Kulude abikõlblikkus ....................................................................................................................... 5

7. Projekti abikõlblikkuse periood ....................................................................................................... 5

8. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ning osakaal ............................................................. 6

9. Nõuded taotlejale ja partnerile ......................................................................................................... 6

10. Nõuded taotlusele ........................................................................................................................... 7

11. Toetuse taotlemine ......................................................................................................................... 8

12. Taotluse menetlemine .................................................................................................................... 8

13. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine .................................................................... 8

14. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja -metoodika ............................................................ 9

15. Taotluse rahuldamise tingimused ................................................................................................... 9

16. Taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepingu muutmine ............................................................. 10

17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuslepingu ülesütlemine .................. 10

18. Toetuse tagasinõudmine ............................................................................................................... 11

19. Otsuse kättetoimetamine .............................................................................................................. 11

20. Aruannete esitamine ..................................................................................................................... 11

21. Toetuse maksmise tingimused ..................................................................................................... 12

21. Toetuse saaja kohustused ja õigused ............................................................................................ 13

22. EIS kohustused ja õigused ........................................................................................................... 14

3

1. Üldsätted

1.1. Korras sätestatud toetusmeetme elluviimise (taotluste menetlemine, väljamaksete tegemine,

järelevalve teostamine) eest vastutab EIS.

1.2. Kord sätestab toetuse andmise tingimused Eestis registreeritud ettevõtjale.

1.3. Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja dokumentide edastamine taotleja või

toetuse saaja ja EIS-i vahel toimub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna

kaudu.

1.4. Korra koostamisel on aluseks võetud Euroopa Komisjoni poolt 15. septembril 2022 a. Digital

Europe programmi raames avaldatud riiklike koordinatsioonikeskuste loomise taotlusvooru

väljakuulutamise dokumendis “DIGITAL-ECCC-2024-DEPLOY-NCC-06 - Deploying the Network

of National Coordination Centres” toodud tingimused.

1.5. Korras reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel

riigiabina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

2. Mõisted

2.1. Taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks.

2.2. Taotleja on juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks.

2.3. Toetusleping on korrast eraldatud toetuse kasutamiseks toetuse saaja ja EIS vahel sõlmitud

leping.

2.4. Toetuse saaja on juriidiline isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kes

vastutab pärast toetuslepingu sõlmimist projekti rakendamise eest.

2.5. EMTAK on Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline

klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid

EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39)

tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”.

2.6. Küberturvalisuse all peetakse silmas tehnilisi, füüsilisi ja organisatoorseid turvameetmeid,

millega kaitstakse võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest.

2.7. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab üldise

grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele. Üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2

punktide 1 ja 2 kohaselt loetakse keskmiseks ettevõtjaks ettevõtja, milles töötab vähem kui 250

inimest ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit

eurot ning väikeseks ettevõtjaks ettevõtja, mis annab tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive

ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Nimetatud näitajate arvutamisel tuleb arvesse

võtta ka üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 3 toodud tingimusi.

2.8. Suurettevõtja on ettevõtja, millel on vastavalt üldise grupierandi määruse lisale I 250 või rohkem

töötajat ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit

eurot.

2.9. Partner on Eestis, Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas riigis positiivselt

evalveeritud, või vähemalt ühes Euroopa Horisont raamprogrammi rahastatud projektis partnerina

osalenud teadus- ja arendusasutus, ettevõtja või organisatsioon, kes viib taotlejaga ellu projekti

tegevusi, mis moodustavad projekti kogukuludest vähemalt 40%.

4

2.10. Projektiplaan on projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument, mis sisaldab projekti

probleemipüstitust, eesmärki, meeskonna kirjeldust, tegevuskava, eelarvet, finantseerimiskava,

riskianalüüsi, projekti eeldatavat tulemit ja selle rakendamist.

3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

3.1. Toetuse andmise eesmärk on küberturvalisusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime

suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamise kaudu.

Eesmärk saavutatakse koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutuste ja tehnoloogiaalase

küberturvalisuse toote- ja teenusearendusega tegelevate ettevõtjate või organisatsioonidega.

3.2. Toetus on suunatud projektidele, mille kaudu viiakse ellu innovatsiooni- ja arendustegevust

järgmistes valdkondades:

3.2.1. küberturbe automatiseerimine;

3.2.2. tehisintellekti kasutamine küberturvalisuse tagamisel;

3.2.3. tööriistad ja strateegiad kvantarvutikindlatele krüptograafilistele algoritmidele üleminekuks;

3.2.4. kosmosetehnoloogiate küberturvalisus.

3.3. Väljundnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on küberturvalisuse innovatsiooni- ja

arendustegevuse toetust saanud ettevõtjate arv.

3.4 Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on teadus- ja arendustegevusega

tegelevate küberturvalisuse valdkonna ettevõtjate arv.

4. Riigiabi

4.1. Korra alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus), tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud määrust ja konkurentsiseaduse § 33.

4.2. Korda ei kohaldata abi saajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega

abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise

otsus, mis on täitmata.

4.3. Korda ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

5. Toetatavad tegevused

5.1. Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab punktides 3.1. ja 3.2. sätestatud eesmärkide

saavutamisse ning on suunatud taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele või olemasoleva

lahenduse edasiarendamisele koostöös partneriga.

5.2. Toetatavad tegevused on:

5.2.1. kontseptsiooni tõendamine (proof of concept) või prototüübi valmistamine ja testimine;

5.2.2. tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine;

5.2.3. tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine või teostatavusuuringu läbiviimine.

5.3. Punktis 5.2. nimetatud tegevuste elluviimisel on muuhulgas abikõlblikud järgmised tegevused:

5.3.1. akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine ja vastavushindamine;

5.3.2. metroloogiateenus;

5

5.3.3. patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse õiguskaitsealane nõustamine või

registreerimise kaitse taotlemine;

5.3.4. toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine.

5.3.5. doktorandi või doktorikraadiga isiku palkamine projektis plaanitud tegevuste elluviimiseks.

6. Kulude abikõlblikkus

6.1 Kulu on abikõlblik, kui see on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

taotleja poolt abikõlblikkuse perioodil tehtud vajalik ja põhjendatud kulu, mis on kooskõlas Korras

sätestatud tingimustega ja toetuslepinguga.

6.2 Abikõlblikud on punktis 5.2. nimetatud tegevuste elluviimisega seotud järgmised kulud:

6.2.1. projektimeeskonna liikmete töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed,

võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult

makstavad riiklikud maksud;

6.2.2 toetuse saaja ja partneri lähetuskulud ja päevaraha tulumaksuseadusega kehtestatud

maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses, transpordi- ja majutuskulud ning

reisikindlustuskulu;

6.2.3. kulud materjalidele ja tarvikutele, tingimusel et need on eristatavad ja projektile eraldatud ega

ole materiaalne vara;

6.2.4. kulud turutingimustel ostetud uuringutele, analüüsidele, tehnilistele teadmistele,

tarkvaralitsentsidele ning kulud arendusprojekti elluviimisega otseselt seotud nõustamisteenusele,

ekspertiisitasud ja muu samaväärse teenuse kulu;

6.2.5. nõustamisteenuse ostmise kulu;

6.3. Partneri kulud peavad moodustama vähemalt 40% projekti abikõlblikest kogukuludest.

6.4. Toetatav on ainult pangaülekandega tasutud kulu.

6.5. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva

jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

6.6. Abikõlbmatud on järgmised kulud:

6.6.1. pangagarantii;

6.6.2. finants- ja pangakulud;

6.6.3. riigilõiv;

6.6.4. puhkusetasud ja haigushüvitised;

6.6.5. isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;

6.6.6. käibemaks;

6.6.7. sularahas tasutud kulud;

6.6.8. tehingud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 sätestatud seotud isikud;

6.6.9. muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast

põhjendamatu ja ebaoluline.

7. Projekti abikõlblikkuse periood

7.1. Projekti abikõlblikkuse periood on toetuslepingus ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud

tekivad. Kulud loetakse tekkinuks, kui töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti

abikõlblikkuse perioodil.

6

7.2. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse

rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast.

7.3. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud.

7.4. Toetuse taotlemisel ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi

nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist EIS-ile.

7.5. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid

mitte hiljem kui 31. jaanuar 2029. a.

7.5. Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist EIS-i poolt ja toetuse saajale

lõppmakse tegemist.

7.6. Projekti rakendamise käigus tekkinud takistuste või muude ettenägematute asjaolude korral võib

toetuse saaja taotleda EIS-ilt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra

tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projekti tegevused

viiakse ellu hiljemalt 31. jaanuariks 2029. a. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada korra

punktis 7.3. sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

8. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ning osakaal

8.1. Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 60 000 eurot ja maksimaalne summa on

100 000 eurot.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on väikeettevõtjale 70 protsenti,

keskmise suurusega ettevõtjale 60 protsenti ning suurettevõtjale 50 protsenti.

8.3. Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi.

8.4. Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust

riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama

taotluses sellekohase teabe.

9. Nõuded taotlejale ja partnerile

9.1. Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kelle äritegevus seondub küberturvalisuse

alaste toodete ja teenustega ning põhitegevusala vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse

nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK 2025)” sätestatud jaole K (elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid,

andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus).

9.2. Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

9.2.1. taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-

ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

9.2.2. taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või

peab selle tasumine olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt;

7

9.2.3. taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses

sätestatud maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse, mille

esitamise tähtaeg on saabunud;

9.2.4. kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad

tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tasutud;

9.2.5. taotleja tegevus ei ole otseselt ega kaudselt mõjutatud ega kontrollitud riigist, mis asub

väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna riike (Norra, Island,

Liechtenstein).

9.3. Vähese tähtsusega abi koos korra alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi mistahes kolme

aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära.

9.4. Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreeglitest.

9.5. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid.

10. Nõuded taotlusele

10.1. Taotlusvorm peab sisaldama järgmist teavet ulatuses, mis võimaldab hinnata taotleja ja taotluse

nõuetele vastavust:

10.1.1. taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress,

telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi

ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;

10.1.2. projekti nimetus, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad

tulemused, projekti maksumus ja taotletava toetuse summa;

10.1.3. projekti tegevuste panus vähemalt ühte punktis 3.2. nimetatud valdkonda;

10.1.4. projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust

riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahendist toetuse taotlemise korral

sellekohane teave;

10.1.5. kinnitus, et projekti tegevused toimuvad Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa

Majanduspiirkonna riikides (Norra, Island, Liechtenstein);

10.1.6. kinnitus, et taotleja tegevus ei ole otseselt ega kaudselt mõjutatud ega kontrollitud

riigist, mis asub väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna riike

(Norra, Island, Liechtenstein);

10.1.7. kinnitus taotluses esitatud andmete õigsuse kohta.

10.2. Taotluse osaks on järgmised kohustuslikud lisadokumendid:

10.2.1. taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali lõpu seisuga;

10.2.2. partneri esitatud kulude kalkulatsioon projekti realiseerimiseks koos tegevuste

lühikirjeldusega;

10.2.3. projektiplaan EIS-i vormil;

10.2.4. projektimeeskonna liikmete, sh partneri elulookirjeldused;

10.2.5. punktis 5.3.5 isiku kaasamisel tema elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni

tõendava dokumendi koopia või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist;

10.2.6. taotleja kontserni liikmete skeem EIS-i vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja andmed

ei ole avalikult kättesaadavad;

10.2.7. volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

8

11. Toetuse taotlemine

11.1. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt.

11.2. Taotlus esitatakse struktuuritoetuste iseteeninduskeskkonnas "E-toetus".

11.3. Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole veel rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga,

peatab EIS taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise

järjekorras.

11.4. Taotluste vastuvõtu alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest

annab EIS teada oma veebilehel.

12. Taotluse menetlemine

12.1. Taotluse menetlemine koosneb:

12.1.1. taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;

12.1.2. taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;

12.1.3. vajadusel selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste

küsimisest;

12.1.4. nõuetele vastava taotluse hindamisest;

12.1.5. hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta;

12.1.6. taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, sealhulgas taotluse

osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest ja toetuslepingu sõlmimisest.

12.2. Taotluse menetlemise tähtaeg on 35 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

12.3. Kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta

sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. Taotluse

menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

12.4. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt

selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist.

Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte

rohkem kui kümne tööpäeva võrra.

12.5. EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole

punkti 12.3. alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

13. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

13.1. Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab EIS.

13.2. Taotleja ja partner tunnistatakse nõuetele vastavateks, kui on täidetud kõik korra punktis 9

taotlejale ja partnerile esitatud nõuded.

13.3. EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ja partner

ning taotlus ei vasta korras sätestatud nõutele.

9

14. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja -metoodika

14.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

14.1.1. projekti mõju punktides 3.1 ja 3.2 toodud toetuse eesmärkide saavutamisele, mille

raames hinnatakse muuhulgas planeeritud tegevuste panust punktis 3.2 nimetatud

küberturvalisuse valdkondade arendamisse, projekti uuenduslikkust ning potentsiaali

küberturvalisuse valdkonnas ning koostöö ulatust projekti kaasatud partneriga – 50 protsenti

koondhindest;

14.1.2. projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste

mõõdetavust – 25 protsenti koondhindest;

14.1.3. taotleja ja partneri võimekus projekti ellu viia – 25 protsenti koondhindest.

14.2 Taotlust hinnatakse hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 0–4 ning taotluse koondhinne kujuneb

hinnete kaalutud keskmisest.

14.3. Hindamise läbiviimise protsess ja hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse

hindamismetoodikas, mis avalikustatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval EIS-i

veebilehel.

14.4. EIS kaasab hindamiskriteeriumide 14.1.1 ja 14.1.3 hindamisse Riigi Infosüsteemi Ameti.

15. Taotluse rahuldamise tingimused

15.1. Taotluse rahuldamise kohta teeb EIS taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada

täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

15.2. Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis on saanud punktis 14.1. sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,5, ei ole üheski hindamiskriteeriumis saanud

hindeks vähem kui 2,0 ning ei ületa taotlusvoorule eraldatud eelarvet.

15.3. Taotluse võib taotleja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole

võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, tingimusel, et

projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral.

15.4. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on

kõrvaltingimuse seadmisega nõus.

15.5. Korra punktis 15.1. nimetatud otsuses sätestatakse:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus;

5) toetuse summa ja selle osakaal toetatavatest kuludest;

6) teave vähese tähtsusega abi kohta;

7) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;

8) projekti eesmärk;

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) toetuse saaja kohustused;

11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;

10

12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise alused;

13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;

14) otsuse tegija andmed;

15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega

rahuldamise otsusega;

16) toetuse maksmise tingimused.

15.6. Taotluse rahuldamise otsuse alusel sõlmib EIS toetuse saajaga toetuslepingu, milles

täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, millest teavitatakse

taotlejat kirjalikult.

15.7. Kui toetuslepingut ei ole võimalik toetuse saaja poolsetel põhjustel 10 tööpäeva jooksul

sõlmida, tunnistab EIS taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

16. Taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepingu muutmine

16.1. Taotluse rahuldamise otsust ja toetuslepingut muudetakse EIS-i algatusel või toetuse saaja

esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

projekti eesmärk ja väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu.

16.2. Muudatused, mille tegemine on lubatud vaid EIS-i taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepingu

muudatuse alusel:

16.2.1. toetatav tegevus või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;

16.2.2. projekti abikõlblikkuse periood.

16.3. Kui projekti tulemus- ja väljundnäitajad ei muutu, võib toetuse saaja teha projektis korra punktis

16.2. nimetamata muudatusi, kooskõlastades muudatuse eelnevalt EIS-iga kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

16.4. EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepingu muutmisest, kui muudatus

seab kahtluse alla korra punktis 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

16.5. Taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepingu muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul

vastavasisulise taotluse saamisest alates.

17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuslepingu ülesütlemine

17.1. Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks ning toetuslepingu

võib üles öelda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

17.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud

osaliselt;

17.1.2. taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku

teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;

17.1.3. kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei täideta;

17.1.4. toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepingu muutmise kohta ei

rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

17.1.5. toetuse saaja ei täida toetuslepingus või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust

ettenähtud tingimustel;

11

17.1.6. toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

17.2. Toetuslepingu ülesütlemise avalduse saamisel otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul toetuslepingu

lõpetamise ja toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise.

18. Toetuse tagasinõudmine

18.1. Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse

tagastamisele kuuluv toetuse summa.

18.2. Toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise alused on:

18.2.1. kulu, mille alusel on toetuse makse tehtud, ei ole abikõlblik;

18.2.2. taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet;

18.2.3. toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas korras või taotluse

rahuldamise otsuses ja toetuslepingus nimetatud kohustuse;

18.2.4. ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.

18.3. Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõude otsuses nimetatud summa 60 kalendripäeva

jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib

tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega.

18.4. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist

0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui

viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.

18.5. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse

§-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

18.6. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates. Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi,

sealhulgas vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta

jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

19. Otsuse kättetoimetamine

19.1. Korra punktides 15-18 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse

allkirjastamisest arvates haldusmenetluse seaduse paragrahvides 25–28 sätestatud viisil.

20. Aruannete esitamine

20.1. Toetuse saaja esitab EIS-ile vahe- ja lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja

toetuslepingus sätestatud tähtaegadel.

20.2. Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb kättesaadavaks EIS kodulehe kaudu.

20.3. Aruandlusperioodi pikkus on neli kuni kuus kuud.

20.4. Projekti vahearuandes peavad olema kajastatud senised tulemused ja hinnang projekti

edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ning eesseisvad tegevused.

12

20.5. Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste, sealhulgas tehtud töid

ja toetuse andmise eesmärkidesse panustamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja

elluviimisele. Projekti lõpparuanne sisaldab muuhulgas lühikokkuvõtet projekti tulemuste kohta, mis

läheb avalikustamisele Euroopa küberpädevuskogukonnale (võimalusel FAIR andmete jagamise

põhimõtteid jälgides). Projekti lõpparuanne koos viimase maksetaotlusega esitatakse 30 päeva

jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

20.6. EIS kinnitab vahe- ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle

infosüsteemis esitamist.

20.7. Vahe- või lõpparuande tulemuste saavutamise hindamiseks on EIS-il õigus kaasata RIA

eksperte. Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks

kuluva aja võrra.

21. Toetuse maksmise tingimused

21.1. Toetuse saaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega e-toetuse keskkonna kaudu

taotluse rahuldamise otsuses ja toetuslepingus sätestatud tähtaegadel.

21.2. Toetus makstakse toetuse saajale projekti tegevuste elluviimisel tekkinud ja tasutud kulude

alusel, mille eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tegemine ja maksmine

ning vahe- või lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine.

21.3. Kuludokumendi abikõlbliku kulu summa on ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot.

21.4. Toetuse makse tegemise eelduseks on:

21.4.1. kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja

kulude tasumine;

21.4.2. projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist

tõendava dokumendi või selle koopia esitamine EIS-ile;

21.4.3. projekti aruande kinnitamine.

21.5. EIS menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva selle esitamisest alates.

21.6. Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule

abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa.

21.7. EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:

21.7.1. esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja

eesmärkidele;

21.7.2. läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole

tõendatud;

21.7.3. EIS jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;

21.7.4. toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;

21.7.5. toetuse saaja rikub toetuse andmise tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses

või toetuse rahuldamise otsuses sätestatust.

20.8. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, abikõlblike kulude kontrollimist ja

tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist EIS poolt.

13

21. Toetuse saaja kohustused ja õigused

21.1. Toetuse saaja on kohustatud:

21.1.1. tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;

21.1.2. kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega ja toetuslepinguga;

21.1.3. saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtpäevaks;

21.1.4. tagastama toetuse EIS toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

21.1.5. esitama EIS poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud

informatsiooni;

21.1.6. pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise

kohta ning tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad

kulu- ja maksedokumendid muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt

eristatavad;

21.1.7. kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse

rahuldamise otsuses kajastatud summaga;

21.1.8. võimaldama EIS-il ja järelevalvet või auditit teostaval asutusel teha kohapealset

kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide,

soetatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal

juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes

muul moel kasutab;

21.1.9. maksma kõik projekti raames tehtud kulud välja talle kuuluvalt pangakontolt;

21.1.10. andma punktis 21.1.8 nimetatud kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja

dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;

21.1.11. osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

21.1.12. teavitama avalikkust toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või

tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu vahenditest ning kasutades objektide ja

avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos

märkega „Kaasrahastanud Euroopa Liit” koos Euroopa Küberpädevuskeskuse embleemiga,

mille juurde lisatakse tekst “Projekti toetab Euroopa Küberpädevuskeskus oma liikmetega”;

21.1.13. säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja

materjale kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

21.1.14. informeerima viivitamata kirjalikult EIS-i kõigist toetuse taotlemisel esitatud

andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse

saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja

ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse

lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris

või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

21.1.15. viivitamata kirjalikult teavitama EIS-i asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist või seavad selle kahtluse

alla;

21.1.16. riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses

kehtestatud nõudeid;

21.1.17. kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja

maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama

lähteülesande ja küsima vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult

pakkujalt. Juhul kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei

valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus.

21.2. Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud korras

nimetatud kohustuste täitmisega.

14

22. EIS kohustused ja õigused

22.1. EIS on kohustatud:

22.1.1. tegema korra, taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid

kättesaadavaks oma kodulehel;

22.1.2. teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates

dokumentides tehtud muudatustest;

22.1.3. kontrollima projekti elluviimist;

22.1.4. kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

22.1.5.koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaateid ja aruandeid;

22.1.6. säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat

viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates;

22.1.7. pärast toetuslepingu sõlmimist tegema oma koduleheküljel kättesaadavaks järgmise

informatsiooni:

22.1.7.1.toetuse saaja nimi;

22.1.7.2.toetuse summa;

22.1.7.3. projekti nimetus;

22.1.8. kandma vähese tähtsusega abi vastavasse registrisse;

22.1.9. hoidma konfidentsiaalsena informatsiooni, mis on teatavaks saanud taotluse

menetlemise käigus, välja arvatud korra punktis 22.1.7. nimetatud informatsioon ja

õigusaktides sätestatud juhud.

22.2. EIS-il on õigus:

22.1. teha kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;

22.2. kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;

22.3. nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;

22.4. edastada taotluse materjale Riigi Infosüsteemi Ametile eksperthinnangu saamiseks;

22.5. teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

KOOSTÖÖLEPE (NCCEE2) nr 1.1-13/25/44-1

Riigi Infosüsteemi Amet, registrikood 70006317, aadress Pärnu mnt 139a, Tallinn 15069

(edaspidi RIA), mida esindab peadirektor Joonas Heiter põhimääruse alusel,

ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikoodiga 90006012, aadressiga Sepise tn 7,

11415 Tallinn (edaspidi EIS), mida esindab juhatuse liige Sigrid Harjo põhikirja alusel,

keda edaspidi nimetatakse eraldi pool ja mõlemad koos pooled, sõlmivad koostööleppe

(edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust ja koos Lepinguga allkirjastatud lisadest

(edaspidi Lisad) ning Lisadest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu sõlmimist.

Lisaks juhinduvad pooled Euroopa Liidu, Projekti koordinaatori ja Projekti tegevustes

osalejate vahel sõlmitud Digital Europe Programme (DIGITAL) Grant Agreementist

nr 101226928 (edaspidi Toetusleping, DIGITAL taotlusvooru „Deploying the

Network of National coordination centers (DIGITAL-ECCC-2024-DEPLOY-NCC-

06)“ dokumentidest ja projektitaotlusest.

1.2. Lepingu ja Toetuslepingu punktide vastuolude tekkimise korral kohaldavad pooled

Toetuslepingus sätestatut. Kahju, mis tekib vastuolu tõttu Lepingu ja Toetuslepingu

punktide vahel olukorras, kus Lepingus kokkulepitut usaldades on EIS enne

toetuslepingu allkirjastamist võtnud kohustused kolmandate osapoolte ees, jääb RIA

kanda.

1.3. Ükski Lepingust tuleneva õiguse realiseerimisel või kohustuse täitmisel esinev viivitus

ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist ning ühegi õiguse eraldi või

osaline täitmine ei välista selle õiguse täies mahus teostamist.

1.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus selle vastuolu tõttu seadusega ei too kaasa kogu Lepingu

või selle teiste sätete kehtetust. Seadusega vastuolus oleva sätte ilmnemisel teevad

pooled oma parimad jõupingutused selle sätte asendamiseks seadusega kooskõlas

oleva sättega.

1.5. Pooled juhinduvad Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast Lepingust.

2. Lepingu eesmärk ja ese

2.1. Käesoleva Lepingu eesmärgiks on sätestada poolte vahelised kokkulepped seoses

Euroopa Komisjoni taotlusvooru „DIGITAL-ECCC-2024-DEPLOY-NCC-06-MS-

COORDINATION“ raames esitatud projekti „Cybersecurity Community Building

and Continuation of the Estonian Coordination Centre Activities (NCCEE2)“

(edaspidi Projekt) elluviimisega.

2.2. Projekti abikõlblikkuse periood on 4 aastat alates Projekti algusest, milleks on 1. aprill

2025.

2.3. Projekti eesmärk on suurendada küberjulgeoleku valdkonna võimekust läbi teadmiste

jagamise, innovatsiooni ja koostöö edendamise, täites seda eesmärki peamiselt

ettevõtetele suunatud toetuste andmise kaudu. Samuti on eesmärgiks toetada ja

edendada küberjulgeoleku innovatsioonikultuuri, sh suurendada teadustöö tulemuste

praktilist rakendamist, soodustada osalemist piiriülestes projektides ning edendada

ettevõtlust valdkonnas.

3. Tegevuste alused

3.1. RIA on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 24.11.2022 määruse nr 94 „Eesti

küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute

koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete täitmise kord“ alusel Projekti

tähenduses Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute

koordineerimisüksus (Estonia NCC (National Coordination Centre)).

3.1.1. Toetuslepingu tähenduses täidab RIA Projekti koordinaatori (coordinator) ja osaleja

(beneficiary) rolle ning vastutab projektitaotluse esitamise ja Projekti rahastamisel

Projektiga võetud kohustuste täitmise eest oma ülesannete piires.

3.2. Toetuslepingu tähenduses täidab EIS Projekti tegevustes osaleja (beneficiary) rolli

ning vastutab Toetusmeetme elluviimise eest, arvestades punktis 1.2 nimetatut.

3.3 EIS on Projekti tähenduses kolmandatele osapooltele punktis 4.5 nimetatud Toetuse

andja.

3.4. Iga projekti tegevuses osaleja (beneficiary) vastutab oma tegevuse eest vastavalt

toetuslepingus ja käesolevas Lepingus kokkulepitule.

3.5. Lepingu muudatused vormistatakse poolte kokkuleppel Lepingu lisana.

3.5.1. Lepingu lisaks oleva „Küberturvalisuse innovatsiooni ja arendustegevuse toetamise

tingimused ja kord“ ning selle lisade muutmises lepivad pooled kokku kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

4. Tegevused ja juhtimine

4.1. Projektiga seotud tegevuste elluviimist koordineerib RIA, sh läbirääkimised

Toetuslepingu sõlmimiseks, osapooltevahelise suhtluse ja aruandluse korraldamine

ning vajaliku teabe esitamine Euroopa Komisjonile. 4.2. Projekti juhib

Projekti juhtrühm (edaspidi Juhtrühm). Juhtrühma kaasatakse RIA ja Projekti

osalejate esindajad, Juhtrühma esimeheks määratakse RIA esindaja.

4.3. Juhtrühm koguneb kord kuus, välja arvatud juhul, kui Juhtrühma koosolekul lepitakse

kokku teisiti, kas füüsilisele või virtuaalselt, et kontrollida Projekti edenemist ja

arutada edasisi samme.

4.4. Kõik Projekti edukakas elluviimiseks vajalikud muudatused või muul moel olulised

otsused tehakse Juhtrühma poolt kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.5. EISi rolliks Projektis on toetuse andmise korraldamine Eesti küberturvalisusega

tegelevatele ettevõtetele (edaspidi kolmandad osapooled) arendus- ja

innovatsioonitegevuste elluviimiseks koostöös teadusasutuste või katselaboritega

(edaspidi Toetus või Toetusmeede) vastavalt punktis 1.1 toodud dokumentidele ning

RIA juhistele.

4.6. Toetuse andmise tingimused ja kord esitatakse kooskõlastamiseks RIA-le. Kui RIA ei

anna esitatud dokumendile kooskõlastust ja osutab selle puudustele, siis täiendab või

parandab EIS toetuse andmise tingimust ja korda ning esitab 10 (kümne) tööpäeva

jooksul pärast puudustest teada saamist RIA-le parandatud dokumendi. RIA annab

parandatud toetuse andmise tingimustele ja korrale hinnangu 10 (kümne) tööpäeva

jooksul selle saamisest. Kui RIA ei anna EISi parandatud toetuse andmise tingimustele

ja korrale hinnangut 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates dokumendi esitamisest, ega

palu tähtaja pikendamist, loetakse toetuse andmise tingimused ja kord RIA poolt

heakskiidetuks.

5. Kulud ja arveldus

5.1. Projekti raames Toetuseks ette nähtud eelarve on kuni 1 500 000 (üks miljon viissada

tuhat) eurot, mida kasutatakse ettevõtjate toetamiseks küberturvalisuse valdkonna

innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimisel.

5.2. EISile rakenduskulu Toetuse andmiseks on projekti kogu abikõlblikkuse perioodiks

ette nähtud summas kuni 90 000 (üheksakümmend tuhat) eurot.

5.2.1. Täpne rakenduskulu summa sõltub Lepingu kohaselt positiivse otsuse saanud

projektide toetuste summast ja moodustab sellest kuus (6) protsenti (%).

Rakenduskulu summa ei ole väiksem kui EISil tekkinud või tekkivad kulud

toetusmeetme rakendamiseks.

5.2.2. Rakenduskulu suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse EISi poolt esitatud ja RIA poolt

kinnitatud tegevusaruandes deklareeritud rahuldamisotsuse saanud projektide toetuste

summast, väljaarvatud juhul, kui tegelikult väljamakstav toetuste summa osutub

rohkem kui kümme (10) protsenti (%) väiksemaks võrreldes tegevusaruandes

deklareeritud summaga. Sellisel juhul vähendatakse rakenduskulu summat

proportsionaalselt vastavalt tegelikult väljamakstud toetuste summale.

5.3. RIA kannab rakenduskulu EISile, kasutades viitenumbrit 3500082253, järgmiselt:

5.3.1. 80 % ehk 72 000 (seitsekümmend kaks tuhat) eurot kümne (10) tööpäeva jooksul

pärast Lepingu jõustumist;

5.3.2. ülejäänud osa rakenduskulust kümne (10) tööpäeva jooksul pärast viimase

tegevusaruande RIA poolt kinnitamist või heakskiidetuks lugemist;

5.3.3. juhul, kui lõplik rakenduskulu summa on väiksem punktis 5.3.1 nimetatud summast,

maksab EIS enam saadud osa RIAle tagasi kümne (10) tööpäeva jooksul pärast

viimase tegevusaruande RIA poolt kinnitamist.

5.4. Toetuse maksmine kolmandatele osapooltele toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse

vahendusel Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 “Struktuuritoetuse

registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse

keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. RIA garanteerib vahendite olemasolu

toetuse ülekanneteks kolmandatele osapooltele Justiitsministeeriumi valitsemisala

konto „SFOS toetused“ nr 2800083021 kaudu.

6. EIS kohustub:

6.1. korraldama Lepingus sätestatud tegevused kooskõlas käesoleva Lepingu eesmärgi ja

punktis 1.1 sätestatud dokumentidega ning tagama tegevuste elluviimiseks tehtud

kulude abikõlblikkuse;

6.2. hoidma Toetusmeetme avatuna vähemalt 2 kuud;

6.3. korraldama ettevõtjate nõustamise;

6.4. seadistama e-toetuse keskkonnas võimalused Toetuse taotluste, andmete ja

dokumentide esitamiseks, menetlema ja hindama toetuse taotluseid lähtudes poolte

vahel kokkulepitud hindamismetoodikast, teostama tingimuste vastavuskontrolli;

6.5. avama ja hoidma ajakohasena avaliku veebilehe infoga Toetusmeetme kohta;

6.6. korraldama Toetusmeetme avaliku kommunikatsiooni ja päringutele vastamise;

6.7. tagama nõuetekohase teavituse Euroopa Liidu toetuse kasutamise kohta vastavalt

Toetuslepingu sõnastusele ja vormidele oma kommunikatsioonimaterjalides1;

6.8. avalikustama toetuse saajate nimed, projektide nimed, toetuse summa ja toetuse

andmise kuupäevad;

6.9. kandma antud abi ja väljamaksed Riigiabi registrisse;

6.10. teostama kuludokumentide ja aruannete valimipõhist kontrolli vastavalt asutuses

kehtivale metoodikale tagamaks piisav kindlus kulude abikõlblikkuse osas;

6.11. hindama Toetuse saamiseks esitatud taotlusi lähtudes poolte vahel kokkulepitud

hindamismetoodikast;

6.12. teostama Toetuste väljamaksmise ja vajadusel tagasinõudmise;

6.13. lahendama ettevõtjate võimalikud vaided ja kaebused seoses küberturvalisuse

innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimisel antava Toetusega, sh Toetuse taotluse

rahuldamata jätmise peale esitatud vaided ja kaebused;

6.14. esitama RIA kehtestatud vormis projekti tegevusaruande koos projektiga seotud

kulude väljavõttega SAP BO süsteemist vastavalt toetuslepingule ja projekti

juhtrühmas kokkulepitule;

6.15. esitama RIA nõudmisel RIA-le väljavõtteid kolmandatele osapooltele tehtud maksete

kohta;

6.16. tagama oma tegevuse ja selle mistahes viisil või vormis ilmnevate tulemuste

seaduslikkuse;

6.17. tagama, et toetuse saajad vastavad projekti tingimusele, mis nõuab, et nende tegevus

ei ole otseselt ega kaudselt mõjutatud ega kontrollitud isikute poolt, mis asub

väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna riike (Norra,

Island, Liechtenstein);

6.18. vastama RIA poolt Projekti elluviimise kohta esitatud küsimustele ning esitama RIAle

hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul nõutud informatsiooni, kui ei ole kokkulepitud

muus tähtajas;

6.19. pidama Projektiga seotud raamatupidamisarvestust kolmandatele osapooltele

makstava toetuse kohta selliselt, et Projektiga seotud kulud on muudest kuludest

selgelt eristatud;

6.20. tagama auditeerivatele ja kontrollivatele RIA ametnikele ja teistele RIA poolt

volitatud isikutele juurdepääsu tööks vajalikule informatsioonile ning dokumentidele,

arvestades asjaolu, et ametnikud on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma

isikuandmete kaitse seadusest ja andmekaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid.

Käesolevas punktis nimetatud rikkumisel ametnike poolt vastutab EISile tekkivate

kahjude eest RIA;

6.21. säilitama Lepingu täitmisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt kohalduvate

õigusaktide nõuetele, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud

dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates;

6.22. esitama RIA palvel ja vastavalt RIA suunistele Projekti aruandluse jaoks vajaliku info

sh sisestama vajadusel EU Funding & Tenders portaali;

6.23. viitama Toetuse päritolule nii kõnes kui tekstis, märkides, et projekt on kaasrahastatud

Euroopa Liidu vahenditest, ning kasutades Euroopa Liidu embleemi koos märkega

„Kaasrahastanud Euroopa Liit“ kõikidel objektidel ja avalikkusele suunatud

1 Enne vastava toetuslepingu sõlmimist juhinduvad pooled tulevase Toetuslepingu aluseks oleva DIGITAL

üldise näidistoetuslepingu sõnastustest (versioon 1.0, 01.11.2024).

materjalidel. Samuti tuleb kasutada Euroopa küberpädevuskeskuse (ECCC) embleemi

koos viitega „Projekti toetab Euroopa küberpädevuskeskus koos oma liikmetega;

6.24. osalema juhtrühma kohtumistel.

7. EIS on õigustatud:

7.1. saama RIA-lt lepingu täitmiseks vajalikku informatsiooni;

7.2. saama RIA-lt eelarvelised vahendid rakenduskulude katmiseks;

7.3. mitte avama taotlusvooru enne, kui RIA on garanteerinud vajalikud vahendid vastavalt

punktile 5.4.

8. RIA on õigustatud:

8.1. teostama jooksvat kontrolli ja nõudma igal ajal informatsiooni Projekti (sh Toetuse)

tegevuste kohta;

8.2. teostama Projekti (sh Toetuse) tegevuste osas auditit, kuludokumentide ja

raamatupidamise kontrolli;

8.3. vähendama punktis 5.1 Toetuste andmiseks ettenähtud eelarvet, välja arvatud ulatuses,

milles EIS on võtnud siduvad kohustused kolmandate osapoolte ees;

8.4. väljamakstud Toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudma kui EIS vaatamata RIA

poolsele tähelepanu juhtimisele rikub oluliselt Lepingut või ei kasuta eraldatud

vahendeid sihtotstarbeliselt;

8.5. vähendama punktis 5.2 ettenähtud rakenduskulu eelarvet vastavalt punktis 5.2.2

sätestatule juhul kui seoses punktis 5.1 ettenähtud eelarve vähendamisega lüheneb

Toetuse andmise periood või Toetuse andmine peatatakse RIA algatusel

ennetähtaegselt.

9. RIA kohustub:

9.1. andma EISile kõikvõimalikku informatsiooni, mis on vajalik Lepingu täitmiseks, sh

andma juhiseid EU Funding & Tenders portaalis tegevuste tegemiseks;

9.2. tagama eelarvelised vahendid toetuste kolmandatele osapooltele maksmiseks;

9.3. maksma EISile rakenduskulu vastavalt punktile 5.3;

9.4. esindama Lepingu pooli ja Juhtrühma Euroopa Komisjoni ees ning tagama Projekti

tegevuste koordineerituse ja sujuva elluviimise;

9.5. esitama Projekti aruandluse Euroopa Komisjonile vastavalt Toetuslepingus sätestatud

tingimustele;

9.6. tagama Projekti osaliste omavahelise õigeaegse suhtluse ja tegevuste planeerimise;

9.7 teostama ettevõtjate poolt esitatud innovatsiooni- ja arendustegevuse projektide

sisulist hindamist ning edastama hinnangud EISile hiljemalt 20 tööpäeva jooksul

nende hindamiseks esitamisest arvates;

9.7. andma juhiseid punktis 1.1 nimetatud dokumentidest tulenevate nõuete täitmiseks;

9.8. kandma Lepingu ja Toetuslepingu punktide vahelisest vastuolust tekkinud kahjud

olukorras, kui EIS on enne Toetuslepingu sõlmimist Lepingus kokkulepitut usaldades

võtnud kohustused kolmandate osapoolte ees;

9.9. andma punktis 6.14 nimetatud EISi aruandele hinnangu hiljemalt 20 tööpäeva jooksul

arvates aruande esitamisest. Kui RIA ei anna aruandele heakskiitvat hinnangut ja

osutab selle puudustele, siis täiendab või parandab EIS aruannet ning esitab kahe

nädala jooksul pärast puudustega hinnangu saamist RIAle parandatud aruande. RIA

annab parandatud aruandele hinnangu kahe nädala jooksul selle saamisest. Kui RIA

ei anna EISi aruandele hinnangut 20 tööpäeva jooksul arvates aruande esitamisest,

loetakse aruanne RIA poolt heakskiidetuks;

9.10. teavitama viivitamatult EISi asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt

Lepingu täitmist.

10. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud

10.1. Pooled edastavad kõik Lepinguga seotud teated ja ettepanekud teisele poolele

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirja teel) Lepingus märgitud

aadressil, v.a informatiivse iseloomuga teated, millel ei ole õiguslikke tagajärgi.

10.2. Lepinguga seotud informatiivseid teateid võivad pooled edastada telefoni teel.

10.3. RIA esindaja kõigis Lepingu täitmisega seotud küsimustes vajaliku informatsiooni

andmisel ja teostatud tegevuste Lepingu tingimustele vastavuse kontrollimisel on Anni

Aleksandrov, e-post: [email protected], tel 5787 0120.

10.4. EISi esindaja kõigis Lepingu täitmisega seotud küsimustes Lepingus sätestatud

kohustuste täitmisel, sh RIA-le esitatava teabe esitamisel on Monica Hankov, e-post:

[email protected], tel 520 4732.

10.5. Poolte esindajate muutumisel teavitatakse sellest teist poolt e-posti teel.

11. Poolte muud õigused ja kohustused ning vastutus

11.1. Pooled kohustuvad teavitama üksteist viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või

võivad mõjutada Lepingu täitmist ning takistada Lepingus sätestatud eesmärkide

saavutamist.

11.2. Pooled on teadlikud, et Lepingu eesmärgi täielik täitmine sõltub Projekti

rakendamiseks vajaliku välisrahastuse eraldamisest vastavalt RIA poolt esitatavale

taotlusele.

11.3. Pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes lugupidavalt, mõistlikult ja heas usus

ning Lepingu täitmisel hoiduma tegudest, mis võiksid kahjustada teise poole huve või

mainet.

11.4. Pool kannab täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata jätmise või

mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest.

12. Vääramatu jõud

12.1. Pooled on vabastatud vastutusest Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega

tekitatud kahju eest, kui Lepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine on tingitud

sellistest asjaoludest nagu üleujutus, tulekahju, maavärin või muu loodusõnnetus, sõda

või sõjalised operatsioonid.

12.2. Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele

kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega

seotud kohustuste täitmine.

12.3. Pooled on kohustatud teineteisele viivitamatult teatama vääramatu jõuna

kvalifitseeritavatest asjaoludest.

13. Lõppsätted

13.1. Käesolev Leping jõustub tagasiulatuvalt alates 01.04.2025 ja kehtib, kuni pooled on

oma vastastikused Lepingust tulenevad kohustused täitnud.

13.2. Poolel on õigus käesolev Leping ilma etteteatamistähtajata üles öelda, juhul kui teine

pool rikub oluliselt käesolevast Lepingust tulenevat kohustust.

13.3. Pool võib lepingu ennetähtaegselt üles öelda, juhul kui Lepinguga jätkamise

võimalikkus või otstarbekus on seatud kahtluse alla, teavitades sellest teist lepingu

poolt ette kuuskümmend (60) kalendripäeva. Lepinguga jätkamist ei peeta

võimalikuks eelkõige siis kui Lepinguks ettenähtud rahalistest vahenditest ei jätku

kõikide planeeritud tegevuste elluviimiseks või kui esinevad muud kaalukad põhjused.

13.4. Lepingut võib muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus vormis

ei ole pooltele täitmiseks siduvad.

13.5. Lepingu juurde kuulub sõlmimisel Lisa 1:

13.5.1. Lisa 1 "Küberturvalisuse innovatsiooni ja arendustegevuse toetuse tingimused ja

kord”.

14. Vaidluste lahendamise kord

14.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendavad Pooled kokkuleppel. Mõlemat poolt

rahuldavale kokkuleppele mittejõudmisel kuulub vaidlus rahuldamisele Harju

Maakohtus.

Poolte allkirjad

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt _______________________ _______________________

Joonas Heiter Sigrid Harjo

Peadirektor Juhatuse liige