| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/25/9011-2 |
| Registreeritud | 14.11.2025 |
| Sünkroonitud | 17.11.2025 |
| Liik | Haridus- ja sotsiaalteenused |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kristina Libert (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Narva esindus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Narva Linnakantselei
14.11.2025 nr 9.3-1/25/9011-2
Arvamus ehitusprojekti kohta Narva
Kreenholmi linnaosa lasteaia
projekteerimine
Narva Linnakantselei pöördus Terviseameti poole taotlusega saada arvamus esitatud
ehitusprojekti kohta.
Projekti nimetus: Narva Kreenholmi linnaosa lasteaia projekteerimine
Ehitise aadress: V. Gerassimovi tn 18a, Kreenholmi tn 35a, Kreenholmi tn 31a, V.
Gerassimovi tänav J1, Narva linn, Ida- Virumaa
Projekti staadium: Eelprojekt
Tellija andmed: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, Peetri plats 3-23, Narva
linn, 20308 Ida-Virumaa
Projekteerija nimi: Projektibüroo OÜ (registrikood 14426010)
Terviseohutuse hindamine toimus vastavalt järgmistele õigusaktidele ja standarditele:
☒ rahvatervishoiu seadus;
☒ tarbijakaitseseadus;
☒ Vabariigi Valitsus 26.06.2025 määrus nr 47 „Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna
nõuded“ (edaspidi määrus nr 47);
☒ sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja
veekeskustele“;
☒ ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivaja-
dustest tulenevad nõuded ehitisele“;
☒ keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
☒ sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi määrus nr 61);
☒ EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad;
☒ EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu
konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017;
☒ EVS 894:2008+A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides;
☒ EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine;
☒ EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
☐ EVS 843:2016 Linnatänavad;
☒ EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes.
2(4)
Terviseohutuse hinnang:
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 2 alusel arvamuse
avaldamiseks Narva Kreenholmi linnaosa lasteaia rekonstrueerimise ehitusloa taotluse
(ehitisregistri menetlus nr 504313) eelnõu.
Eelprojekt käsitleb Narvas, V.Gerassimovi tn 18a asetseva lasteaed „Põngerjate küla“ hoone
tüüpprojekti, mis käsitleb hoone arhitektuurset, konstruktiivset ning insenertehnilist lahendust.
Kinnistule on projekteeritud lasteaia kahekorruseline hoone ja basseinikompleks.
Amet on tutvunud Narva Kreenholmi linnaosa lasteaia rekonstrueerimise ehitusprojekti
dokumentidega ning juhib tähelepanu järgnevale:
1. Projektist ei selgu, kas ja kuidas rakendatakse radoonikaitsemeetmeid või on tehtud
uuringuid, mis kinnitavad, et antud kohas puudub radoonirisk. Rühmaruumide ja
tööruumide planeerimisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga. Siseruumides on
soovitav tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Kõrge
radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete
siseõhus. Selleks, et radoonisisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL riikides
tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³, peaks pinnaseõhu radoonisisaldus olema madalam kui
50 kBq/m³. WHO hinnangul näitab statistika, et kopsuvähki haigestumiste sagenemine
on täheldatav juba väiksema kui 200 Bq/m³ radoonisisalduse juures eluruumide õhus
(WHO 2009, lk. 4, 10, 12, 90).
Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel1” Lisa (kliimaministri 22.07.2024 määruse nr 50 sõnastuses)
järgi on paikneb Narva linn kõrgendatud radooniriskiga alade loetelus. Ettevõtlus-ja
infotehnoloogiaministri 28.02.2019 nr 19 määruse ,,Hoone ruumiõhu radoonisisalduse
ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest
saadava efektiivdoosi viitetase1“ § 2 järgi hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on
300 bekerelli kuupmeetris, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud
teisiti.
Eelprojekti seletuskirjade normdokumentide loetelus on viidatud Vabariigi Valitsuse
06.10.2011 määrusele nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale,
hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“. Alates 01.09.2025
kehtib Vabariigi Valitsuse 26.06.2025 määrus nr 47 „Lastehoiu- ja lasteaia õpi- ja
kasvusekkonna nõuded“.
Eelprojekti seletuskirja „Arhitektuur“ normdokumentide loetelus on viidatud Vabariigi
Valitsuse 15.03.2007 määrusele nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja
veekeskustele“. Alates 01.09.2025 kehtib sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38
„Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“.
Eelprojekti seletuskirja „Küte, ventilatsioon ja jahutus“ ptk. 1.7.4.6 ja „Arhitektuur“
normdokumentide loetelus on viidatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“. Juhime tähelepanu, et alates 01.09.2025 on määrus nr
42 kehtetu. Uue määruse jõustumiseni soovitame kasutada standardis EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ sätestatud nõudeid.
Eelprojekti seletuskirja „Küte, ventilatsioon ja jahutus“ p 1.7.1 tabelis puuduvad andmed
ventilatsiooni õhuhulkade arvu kohta haige lapse toas. Juhime tähelepanu, et standardi
EVS 906:2018 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu
konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017“
lisa A kohaselt õhuvahetus normatiivarv haige lapse toale on 8 l/s*in.
Eelprojekti seletuskirja „Sisearhitektuur“ normdokumentide loetelus on viidatud
Rahvatervise seadusele. Juhime tähelepanu, alates 01.09.2025 kehtib seadus uue
nimetusega Rahvatervishoiu seadus. Samuti juhime tähelepanu, et alates 01.09.2025
reguleerib lastehoiu- ja lasteaia õpi- ning kasvukeskkonda Alusharidusseadus.
3(4)
Eelprojekti seletuskirjas „Veevarustuse ja kanalisatsiooni sisevõrk“ puudub viide
määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning
tarbijale teabe esitamise nõuded1“.
Eelprojekti seletuskirja „Veevarustuse ja kanalisatsiooni sisevõrk“ ptk. 8.1 on toodud
sotsiaalministri 31.07.2001 a. määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“, mis on kehtetu alates 17.03.2023. Juhime tähelepanu, et alates
18.03.2023 kehtib sotsiaalministri määrus nr 61. Samuti juhime tähelepanu, et määruse
nr 47 § 3 lg 5 kohaselt peab õppeasutuse ruumides olema piisav õhuvahetus, küllaldane
loomulik ja tehisvalgustus, külma- ja soojaveevarustus, reovee kanalisatsioon, nõuetele
vastav joogivesi ning tingimused nõuetekohaseks toitlustamiseks ja pesemiseks ning
hügieeniliseks tualeti kasutamiseks.
Eelprojekti arhitektuuri osa seletuskirja ptk 5.2.4 kohaselt „Projekteeritud
päikesepaneelide koguvõimsus 60 kW. Inverterite koguvõimus 40 kW.“ Juhime
tähelepanu, et vastavalt Narva linna üldplaneeringu seletuskirjale ptk 4.3.15.8
"Tulenevalt päikeseparkide ja pisituulikute poolt tekitatava kiirgusmüra negatiivsest
mõjust riigikaitseliste objektide töövõimele tuleb alates 50 kW võimusega
päikeseelektrijaamade või pisituulikute püstitamise või ümberehitamise (nii et pärast
laiendamist kavandatav võimsus 50 kW või enam) projekteerimistingimuste või
ehitusloa eelnõud kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Takistusteta on lubatud
elektrienergiat kodumajapidamiste omatarbeks toota kuni 25 kW ja väiketootmise
ettevõtetel ning korteriühistutel kuni 50 kW. Päikesepaneelid ja pisituulikud peavad
olema ühendatud üldjuhul kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga".
Eelprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni sisevõrgu osa seletuskirja ptk 3.6 kohaselt on
märgitud, et „Sooja vee temperatuur segistites peab olema eelseadistatud lastele ohutule
temperatuurile“. Juhime tähelepanu, et vastavalt standardile EVS 835:2022 „Hoone
veevärk“ tuleb sooja vee temperatuuri hoida vahemikus 50 °C kuni 55 °C, kui puuduvad
erivajadused. Minimaalne sooja vee temperatuur tarbijani jõudmisel ei tohi kestvalt olla
alla 50 °C. Isikliku hügieeni seadmetest tuleva vee temperatuur ei tohi ületada 65 °C“.
Juhime tähelepanu, et määruse nr 47 § 8 lg 4 kohaselt peavad elektripistikupesad olema
lapsekindlad või asuma lapsele kättesaamatul kõrgusel.
Eelprojekti seletuskirjast ega joonistelt ei selgu, kui palju lapsi ja täiskasvanuid on
planeeritud rühmaruumidesse. Juhime tähelepanu, et määruse nr 47 § 7 lg 4 kohaselt
peab mängu- ja magamisruumis põranda pindala olema iga lapse ja täiskasvanu kohta
vähemalt kaks ruutmeetrit. Mängu- ja magamisruum võivad olla ühendatud, kui põranda
pindala lapse kohta on vähemalt neli ruutmeetrit ja täiskasvanu kohta vähemalt kaks
ruutmeetrit, õuelastehoiu ja -lasteaia puhul vähemalt kaks ruutmeetrit iga lapse ja
täiskasvanu kohta. Põhjendatud juhul võib lapse ja täiskasvanu kohta arvestatav pindala
olla eeltoodust kuni 10% väiksem, kui see on riskianalüüsist tulenevalt sobiv ning
turvaline.
Vastavalt eelprojekti sisearhitektuuri osa seletuskirjale lk 31 ptk 7.5 „Basseiniala sauna
ja soolaruumi lahendus, seadmed ja varustus antakse Põhiprojektis.“ Seega palume
kaasata Terviseamet põhiprojekti menetluse etapis, et amet saaks hinnata projekteeritud
basseiniala ruumide vastavust määruse nr 47 nõuetele.
Eelprojekti materjalidest ei selgu, mis paikneb basseinitehnika ruumis, mis asub -1
korrusel. Kui ruumis hoitakse basseinivee puhastus ja desinfitseerimisained, siis tuleb
arvestada basseinikeemia ohutuskaartides välja toodud ohutu ladustamise tingimused sh
temperatuur ja ventilatsioon. Amet soovitab basseinkeemia hoiuruumi paigaldada eraldi
ventilatsioon, et vältida potentsiaalse ohu tekkimist, kui kemikaalide aurud levivad
õppeasutuse ruumidesse.
Lisaks eelnevale juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele:
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika
territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Lähtudes asjaolust, et ehitusala
mõjualasse jäävad elamumaad, siis edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et hoonete
tehnoseadmete tööst tekkiv müra ei tohi elamu maa-aladel ületada keskkonnaministri
4(4)
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud
mürataseme normatiive. Sellest tulenevalt on eelkõige oluline müraallikate (mürarikkad
seadmed, mürarikkad tegevused jm) paigutamine müratundlike hoonetega aladest
võimalikult kaugele;
Ehitusmüratasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.
Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase
ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71
sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset. Liiklusmüra maksimaalne
helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada sätestatud määruses nr 71 §
6 lg 3 päeval 85 dB ja öösel 75 dB.
Ehitusperioodil lammutus- ja ehitustegevusest tekkiv müra ja vibratsioon ning selle mõju
vähendamise meetmeid ei ole seletuskirjas välja toodud. Ehitusmüra tasemed ei tohi
lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1
toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella
07.00-19.00. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad
vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ alusel kehtestatud
nõuetele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Libert
inspektor (keskkonnatervis)
Ida regionaalosakond
Kristina Libert 51927337
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|