| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/25/18463-2 |
| Registreeritud | 14.11.2025 |
| Sünkroonitud | 17.11.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Töö nr DP-050-07
Tartu maakond Ülenurme vald Ülenurme alevik
Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering
Põhikaust
Planeeringust huvitatud isik: Rending OÜ
Projektijuht: Kärt Pill
Planeerija: Kärt Pill
Tartu 2011
Sisukord 1 Detailplaneeringu koostamise alus...............................................................................3 2 Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta....................................................................................................................3 3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid....................4 4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.................................................................4
4.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus.....................................................................4 4.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed.........................................6 4.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine..........................................................7 4.4 Krundi ehitusõigus................................................................................................8 4.5 Krundi hoonestusala piiritlemine........................................................................10 4.6 Tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine..........................................11 4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted......................................................................13 4.8 Ehitistevahelised kujad.......................................................................................13 4.9 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad..................................................................14
4.9.1 Vee – ja tuletõrjevarustus............................................................................14 4.9.2 Reoveekanalisatsioon ja sademevesi...........................................................14 4.9.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus.................................................................15 4.9.4 Sidevarustus................................................................................................15 4.9.5 Soojavarustus..............................................................................................15 4.9.6 Gaasivarustus..............................................................................................15
4.10 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga................................................16 4.11 Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maaalade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks.....................................................................17 4.12 Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine........................................................................17 4.13 Arhitektuurinõuded ehitistele............................................................................17 4.14 Servituutide vajaduse määramine.....................................................................18 4.15 Vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine.....................19 4.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus........................................................................................................19 4.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.................19 4.18 Planeeringu rakendamise võimalused...............................................................20
Kooskõlastuse kokkuvõte................................................................................................18 Joonised: Situatsiooniskeem (leht 1) Olemasolev olukord (leht 2) Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, planeeritud maakasutus ja kitsendused (leht 3) Põhijoonis – I etapp (leht 4-1) Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2) Tehnovõrkude planeering (leht 5) Illustreeriv joonis (leht 6)
Kärt Pill, planeerija / /19.04.11 /
1 Detailplaneeringu koostamise alus Ülenurme Vallavalitsuse 04. märtsi 2009.a. Määrus nr 10 „Detailplaneeringu
koostamise ning vormistamise nõuete, detailplaneeringu koostamise algatamise
ettepaneku vormi, lähteseisukohtade vormi ning detailplaneeringu koostamise
korraldamise ja rahastamise õiguse üleandmise lepingu vormi kinnitamine“.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija: Rending OÜ (ettepanek
registreeritud 12.03.2009 nr 7-8/571.
2 Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta Planeeritava maa-ala kruntideks jagamine äri – ja tootmisfunktsiooniga hoonete
ehitamiseks, hoonestustingimuste ja krundi kasutamise määramine, liiklusskeemi
väljatöötamine ning lisaks antakse lahendus kruntide haljastusele, heakorrale ja
tehnovõrkude varustamisele.
Planeeritava ala pindala on ca 8 ha ning lähialasse kaasatakse Vapra 1
(katastritunnusega 94901:007:1636) ning Vapra 1 ja Peetri kinnistu vahele jääv seni
reformimata riigimaa maa-ala perspektiivse juurdepääsu (Nirgi tee pikenduse) tee-maa
ulatuses.
Planeeringuala asub Ülenurme alevikus Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa põhimaantee
nr 2 ja Ülenurme – Külitse kõrvalmaantee nr 22132 ristmiku vahelisel alal. Käsitlev ala
on põllumaa, mille sihtotstarbeline kasutamine ei ole enam otstarbekas. Tartu linna
lähedus, tihe teedevõrgustik ning lähiümbruses asuvad kommunikatsioonid loovad
head eeldused ala arenguks tootmis – ja ärimaana.
Andmed planeeritava ala kohta:
Peetri mü (katastritunnus 94901:007:0301) – krundi pindala 6,7 ha; olemasolev
maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa.
3
3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid •Tartu maakonnaplaneering;
•Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelise
territoriaalsed seosed“;
•Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asutust ja maakasutust suunavad
territoriaalsed seosed“;
•Ülenurme valla üldplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 10. veebruari
2009.a otsusega nr 01);
•Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
•Tartu Lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne (töö nr 798/06, koostaja Hendrikson ja Ko);
•Reola küla, Nurme, Härtsi, Nirgi ja Uhti kinnistute detailplaneering (kehtestatud
Ülenurme Vallavolikogu 12. aprilli 2005. a. Otsusega nr 35);
•Ülenurme valla ehitusmäärus;
•Ülenurme Vallavalitsuse 04.märtsi 2009.a. Määrus nr 10 „Detailplaneeringu
koostamise ning vormistamise nõuete, detailplaneeringu koostamise algatamise
ettepaneku vormi, lähteseisukohtade vormi ning detailplaneeringu koostamise
korraldamise ja rahastamise õiguse üleandmise lepingu vormi kinnitamine“;
•Tartu ümbersõidu eelprojekt ja tehniline projekt;
•Ülenurme valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2006 – 2015;
•Planeeringute leppemärgid (Keskkonnaministeerium, 2002 a.)
Tartu maakonna Ülenurme valla Ülenurme aleviku Peetri mü geodeetilise mõõdistuse
(töö nr TMB-58/2006) M 1:500 on koostanud Tartumaa Maamõõdubüroo OÜ, litsentsi
nr. 444 MA 17.12.2003, mõõdistused on teostatud novembris 2006. a.
4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas Ülenurme alevikus, ca 4
kilomeetri kaugusel Tartu linnapiirist ja ca 8 km Tartu kesklinnast. Planeeringuala
hõlmab Peetri kinnistut.
Planeeringuala piirneb järgnevate kinnistutega:
•põhjas asub 22132 Ülenurme-Külitse tee (katastritunnus 94901:007:0698)
4
transpordimaa sihtotstarbega kinnistu ja elamumaa sihtotstarbega kinnistud: Lennu tn
8 (94901:007:0037), Lennu tn 6 (94901:007:1165), Lennu tn 4 (94901:007:1163) ja
Lennu tn 2 (94901:007:1161);
•idast piirneb Peetri kinnistu 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (94901:007:0686)
kinnistuga;
•lõunas asub reformimata riigimaa maatükk;
•läänes asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega Rätsepa (94901:007:0277) kinnistu,
elamumaa sihtotstarbega Lennu tn 10 (94901:007:1643) kinnistu ja Lennu tn 10a
(94901:007:1644) maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu.
Planeeringuala jääb T-2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kaitsevööndi (50m) ning
sanitaarkaitsevööndisse (300m). Samuti ulatub planeeringualale Ülenurme – Külitse
maantee teekaitsevöönd (50m) ja sanitaarkaitsevöönd (200m) ning Tartu - Petseri
raudtee elamu ehituskeelualapiir (150m). Ala põhjakülge läbib 0,4 kV õhuliin, millel on
2 meetrine kaitsevöönd mõlemale poole liini telge. Planeeringuala jääb Tartu
Lennujaama vahetuslähedusse, seega hoonete rajamisel peab arvestama, et hoonete
kõrgused ei takistaks lennuliiklust.
Planeeringuala on hoonestamata, seega puuduvad ühendused ka tehnovõrkudega.
Planeeringuala läbib gaasitoru ja Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee ääres
kulgeb sidekaabel. Maa-ala on ühtlase langusega põhjast lõunasse, maapinna
absoluutkõrguste vahemik on 55,50-50,00.
Geotehnilised tingimused on piirkonnas keskmised. Olukorda komplitseerib mõnevõrra
vundamentide rajamissügavusele jäävate erinevate tugevusomadustega pinnaste
ebakorrapärane ruumiline levik. Moreenpinnaste puhul peab vundamendi süvendi
kaevamisel arvestama, et see vee mõjul leondub ning seetõttu peab vältima vee
kogunemist ja pikemaajalist seismist vundamendisüvendis. Vahetult taldmike alla jääva
tsooni geotehniliste omaduste ühtlustamiseks ja parandamiseks ning süvendi põhja
kaitseks on soovitav koheselt rajada killustikust koosnev vajaliku paksuse ning
nõuetekohaselt tihendatud puhver-filtratsiooni kiht. Moreenpinnased on
külmakerkeohtlikud. Kaevetööde planeerimisel tuleks siiski täiendavalt arvestada
kevadeti ja sügistalvistel perioodidel ning lume sulamise järgselt territooriumil ülavee
olemasolu võimalusega.
Praktika on aga näidanud, et pikemaajaliste vihmaperioodide ja suurte lumekoguste
kiire sulamise järgselt võib taoliste geoloogilise ehitusega aladel moreenpinnaste
5
väikese veejuhtivuse tõttu reljeefi madalamates kohtades siiski tekkida ajutise
iseloomuga ülavett.
Planeeringuala hüdroloogilised ja geotehnilised omadused on määratud vastavalt alast
ca 100 m kaugusel tehtud ehitusegoloogilise uuringule (töö teostaja Reib OÜ, töö nr
GE – 0877). Antud uuring annab ülevaate maa põhilistest omadustest antud
piirkonnas. Hoonete projekteerimisel tuleb teha täiendavad geoloogilised uuringud.
Olemasolevat olukorda illustreerib joonis „Olemasolev olukord“ (leht 2) ja
planeeringuala paiknemine on toodud joonisel „Situatsiooniskeem“ (leht 1).
4.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala piirneb põhjast Ülenurme – Külitse maanteega ja idast Tallinn – Tartu –
Võru – Luhamaa maanteega. Planeeringualale juurdepääs hetkel puudub. Mahasõit
on kavandatud Ülenurme - Külitse kõrvalmaanteelt nr. 22132. Planeeringulahendus
näeb ette Ülenurme tehnopargist alguse saavat Tehnopargi tee pikendada üle Peetri
kinnistu. Planeeritud uus kogujatee kulgeb Nirgi teeni. Planeeringulahendus näeb ette
planeeritavate kruntidele juurdepääsu tagamise planeeritavalt kogujateelt. Kogujatee
äärde on planeeritud kergliiklustee, võimaldamaks jalakäijatel liigelda erinevate
tehnoparkide vahel.
Tihedast teedevõrgust, Tartu linna asendist ja Tartu Lennujaama asukohast tingituna on
kõik eeldused kujundada Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteeäärne ala
perspektiivseks äri – ja tootmispiirkonnaks. Juba hetkel on Ülenurme valla piires
Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee äärde rajatud tööstus – ja äriparke
(Ülenurme tehnopark, Reola tehnopark jt). Planeeringualal on kõik ühendusteed
Lõuna-Eesti suurematesse asulatesse ja maanteed Ida-Lääne suunas asuvad mõne
sõiduminuti kaugusel. Valdav enamus Tartu tootjafirmadest ja neid teenindavatest
ettevõtetest (toll, hulgilaod, tootmisettevõtted jne) asuvad planeeringuala lähiümbruses.
Planeeringuala äri – ja tootmisfunktsiooniga maaks määramise kasuks räägib ka
asjaolu, et maanteest tulenevast kahjulikust mõjust tingituna ei ole antud kinnistu
elamuehituseks sobilik.
Vastavalt Ülenurme valla üldplaneeringule on maa-ala määratud perspektiivseks äri –
ja tootmismaaks.
Planeeringulahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.
6
Lähim maaliini bussipeatus jääb ca 800 meetri kaugusele kirdesuunas Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa ja Tõrvandi alevikku suunduva tee ristmiku lähedusse. Tehnopargi teele
on planeeritud bussiliiklus, mis tulevikus hakkaks kulgema ka üle Peetri kinnistu.
Planeeringualast põhjas asuv Ülenurme tehnopargi I etapis (Kuuste maaüksuse
detailplaneering nr DP05 - 003) on välja ehitatud infrastruktuurid, enamustel kinnistutel
paiknevad äri – ja laohooned. Hooned on kahekorruselised ja lamekatusega.
Välisviimistluses on kasutatud põhiliselt plekki ja klaasi. Ülenurme tehnopargi II etapis
(Nurme maaüksuse detailplaneering, nr DP05 – 010) on samuti rajatud teed ja tagatud
on ka ühendused tehnovõrkudega. Hetkel käivad ehitustööd Ülenurme tehnopargi III
(Oskari, Tehnopargi tee maaüksuste ning lähiala detailplaneering, nr DP 1103 – 06)
infrastruktuuride väljaehitamiseks. Tulevikus, kui kõik arenduspiirkonnad on
väljaehitatud, tekib alast ühtne tervik. Kogu piirkonda teenindab ühtne teedevõrk ja
piirkonna arendamisel on lähtutud samadest põhimõtetest.
Planeeringualast idas asuvad väikeelamud. Olemasolevad hooned on suhteliselt
erineva arhitektuuriga - ühtne stiil puudub. Viimistlusmaterjalidest on kasutatud
põhiliselt nii puitu, kivi kui ka klaasi. Katusekalded jäävad 15-45° vahemikku. Läänes
asub talukompleks.
Kontaktvööndis haljastatus on suhteliselt kesine. Lähiümbruses kerkivas äripiirkonnas
hakkab haljastus alles välja kujunema.
Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid illustreerib joonis leht 3.
4.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeritaval alal moodustatakse 7 uut krunti:
•1 100% ärimaa (Ä) numbrikoodiga (planeeritud positsioon 1) 002 sihtotstarbega krunt;
•4 50% ärimaa (Ä) numbrikoodiga 002 ja 50% tootmismaa (T) numbrikoodiga 003
(planeeritavad positsioonid 2 kuni 5) sihtotstarbega krunti;
•2 transpordimaa (L) numbrikoodiga 007 (planeeritavad positsioon 6 ja 7)
sihtotstarbega krunti. Üks krunt on planeeritud Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa
maantee laiendamise ja perspektiivse viadukti tarbeks. Teine kinnistu on planeeritud
kogujatee tarbeks.
Detailplaneeringu algatamiseelsed ja planeeritavad (kehtestamisjärgsed) kruntide
7
pindalad ja maakasutuse sihtotstarbed on toodud tabelis „Maakasutuse koondtabel“
4.3.1.
Tabel 4.3.1 Maakasutuse koondtabel
Planeeringueelne olukord Planeeringujärgne olukord
Aadress Pindala Sihtotstarve Positsiooni number
Pindala Sihtotstarve Määratakse avalikku kasutusse
Tartu maakond Ülenurme vald
Ülenurme alevik Peetri
(katastritunnus 94901:007:0301)
6,70 ha 100% M Pos 1 7 932 100% Ä Ei
Pos 2 11 793 50%Ä/50%T Ei
Pos 3 9 070 50%Ä/50%T Ei
Pos 4 6 961 50%Ä/50%T Ei
Pos 5 6 601 50%Ä/50%T EI
Pos 6 19 259 100% L Jah
Pos 7 5 354 100% L Jah
Katastriüksuse sihtotstarbed:
M Maatulundusmaa
Ä Ärimaa
L Transpordimaa
T Tootmismaa
Kavandatavate katastriüksuse sihtotstarvete määramise aluseks on Vabariigi Valitsuse
23.oktoobri 2008.a määrus nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende
määramise kord”.
4.4 Krundi ehitusõigus Ärimaa sihtotstarbega krundile (Pos 1) on lubatud ehitada üks (1) põhihoone ja üks (1)
abihoone. Põhihoone võib olla kuni kahekorruseline, kõrgusega kuni 9 meetrit
planeeritavast maapinnast. Kõrvalhoone võib olla ühekorruseline, kõrgusega kuni 5
meetrit planeeritavast maapinnast. Äri – ja tootmisfunktsiooniga kruntidele (Pos 2 – Pos 5) on lubatud ehitada kuni kaks (2) põhihoonet ja kuni kaks (2) kõrvalhoonet.
Põhihoone võib olla kuni kahekorruseline, kõrgusega kuni 10 meetrit planeeritavast
maapinnast. Kõrvalhoone võib olla ühekorruseline, kõrgusega kuni 5 meetrit
planeeritavast maapinnast. Kruntide täisehitusprotsent ei tohi olla suurem kui 40%
krundi pindalast. Ühe põhihoone ehitusalune pind ei tohi ületada 5000 m2 ja
kõrvalhoone ehitusalune pind ei tohi olla üle 400 m2.
Kruntide ehitusõigused on toodud tabelis 4.4.1 „Kruntide ehitusõigus“.
Tabel 4.4.1 Kruntide ehitusõigus.
8
Pos nr Krundi kasutamise sihtotstarbed
Kavandavate ehitiste otstarve
Hoonete suurim lubatud arv krundil
Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala (m2)
Hoonete suurim lubatud kõrgus (m)
Hoonete suurim lubatud korruselisus (tk)
Pos 1 BT,BM,BB 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330
1 põhihoonet 1 abihoone
1335 Põhihoonel 9 kõrvalhoonel 5
Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1
Pos 2 BT, TL, TH 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330 12510 ,12520 12518
2 põhihoonet 2 kõrvalhoonet
3365 Põhihoonel 10 kõrvalhoonel 5
Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1
Pos 3 BT, TL, TH 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330 12510 ,12520 12518
2 põhihoonet 2 kõrvalhoonet
3628 Põhihoonel 10 kõrvalhoonel 5
Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1
Pos 4 BT, TL, TH 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330 12510 ,12520 12518
2 põhihoonet 2 kõrvalhoonet
2784 Põhihoonel 10 kõrvalhoonel 5
Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1
Pos 5 BT, TL, TH 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330 12510 ,12520 12518
2 põhihoonet 2 kõrvalhoonet
2423 Põhihoonel 10 kõrvalhoonel 5
Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1
Pos 6 LT,LK,HP 21121, 21124 - - - -
Pos 7 LT,LK 21121, 21124 - - - -
Krundi kasutamise sihtotstarbed (Planeeringute leppemärgid [Keskkonnaministeerium,
2002 a.]):
•BT – kaubandus-, toitlustus – ja teenindushoone maa;
•BM – majutushoone maa;
•BB – kontori – ja büroohoone maa;
•TL – laohoonemaa;
•TH – tootmishoonemaa;
•LT – tänava ja tänava maa;
•LK – kergliiklusmaa.
Kavandavate ehitiste otstarbed:
•12201 - Büroohoone;
•12209 - Muu büroo- või administratiivhoone;
•12312 - Kauplus, mis ei ole toidukauplus;
•12319 - Muu kaubandushoone või kauplus;
•12320 - Hulgikaubandushooned;
9
•12330 - Teenindushooned;
•12510 - Tööstushooned, välja arvatud rajatisteks liigitatavad jõujaamad, laohooned
(12520) ja põllumajandushooned (12710) va 12511 maavarade kaevandamise ja
töötlemise hoone;
•12520 - Hoidlad ja laohooned, välja arvatud põllumajanduslikud laohooned (12710);
•12518 - Masina- ja seadmetööstuse hoone;
•21121 - Tänav;
•21124 - Jalgtee.
Kavandatavate ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on majandus- ja
kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a. määrus nr. 10 “Ehitise kasutamise
sihtotstarvete loetelu”.
Planeeringualal müra tekitavate tegevuste planeerimine ei ole lubatud. Arvestada
tuleb asjaoluga, et ka hetkeline maksimaalne müra ei ületaks elamualale sätestatud
piirmäärasid. Ärimaa sihtotstarbega krundi (Pos 1) hoonestamisel tuleb jälgida, et
rajatav hoone oleks sobilik elamute kõrvale (väiksemahuline, väikeste külaliste arvuga
hoone, elamuarendust toetav hoone jne).
Igale krundile on lubatud ehitada põhihoone funktsiooni toetavaid abihooneid nagu
näiteks prügihoone, prügipress, hoidla jms. Tootmishoonete rajamisel tuleb teha
koostööd naaberkinnistute omanikega.
4.5 Krundi hoonestusala piiritlemine Planeeringuga määratud hoonestusala seotus krundipiiridega [vt jooniseid „Põhijoonis
– I etapp“ (leht 4-1) ja „Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2). ]. Hoonestusala all on mõeldud
ala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Planeeritavate hoonete
põhimaht peab asuma hoonestusalal, lubatud on väiksemamahuliste hooneosade ja
rajatiste (varikatused jms) ulatumine väljapoole määratud hoonestusala. Hoonete
paigutamisel tuleb arvestada tuleohutuskujadega. Rajatisi võib püstitada ka väljapoole
hoonestusala. Hoonestusalale võib istutada haljastust ja rajada parklaid.
Hoonestusala peab olema vähemalt 12 meetrit kogujatee punasest joonest, 50 meetrit
riigimaantee ja kohaliku maantee äärmise sõiduraja teljest ja teise ehitusõigusega
krundi piirist vähemalt 7 meetrit, juhul, kui ei ole soov krunte liita.
Antud lahendusega on lubatud ärikruntide hoonestusalade kattumine, võimaldamaks
10
krunte liita. Liita on lubatud maksimaalselt 2 krunti (Pos2 ja Pos3 ning Pos4 ja Pos5).
Planeering näeb ette võimaluse lahenduses olevate kruntide liitmiseks tingimusel, et
liidetavate kruntide ehitusõigused moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue
krundi ehitusõiguse järgmiselt:
•lubatud hoonete arv krundil jääb samaks – 2 põhihoonet ja 2 kõrvalhoonet;
•lubatud ehitusalad ja hoonetealused pinnad liituvad;
•hoonete lubatud kõrgus ei muutu.
Liidetud kruntidel on lubatud ehitada üle liidetud kruntide vahelise piiri, kui kokkuliidetud
ehitusõigusi ei ületata ning tingimusel, et liidetud krundid kuuluvad samale omanikule.
Juhul, kui krunte ei soovita liita, on hoonestusalade minimaalne kaugus teise
hoonestusõigusega krundi piirist 7 meetrit. Krundil paiknevate hoonetevaheline kuja
määratakse vastavalt tuleohutusnõuetele. Kui hoone projekteerimise käigus
määratakse tulemüür, võib hoonetevahelist kuja vähendada.
4.6 Tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine Juurdepääs hoonestatavatele kruntidele on tagatud kogujateelt, mis saab alguse
Ülenurme tehnopargist. Planeeringulahenduse liikluskorraldus realiseeritakse
kaheetapiliselt. I etapi liikluskorralduse juures arvestatakse Grontmij/Carl Bro AS,
Tinter Projekt OÜ ja Eesti – Taani Kommunikatsiooni OÜ poolt koostatud Tartu
ümbersõidu tehnilise projekti lahendust ja II etapi juures on arvestatud Tartu
ümbersõidu eelprojektis toodud lahendust. Erinevad etapid on toodud joonistel
„Põhijoonis – I etapp“ (leht 4-1) ja „Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2).
I ETAPP Vastavalt Maanteeameti Peadirektori käskkirjaga nr 431 kinnitatud Riigimaantee nr 2
Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee Tartu ümbersõidu Kandiküla-Uhti lõigu (km
182,6 - 194,2) tehnilisele projektile (töö nr 80.4102.01) säilitatakse olemasolev
mahasõit Ülenurme - Külitse teelt Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteele. Kõik
pöörded on lubatud. Planeeringu lahendus näeb ette Ülenurme tehnopargist alguse
saavat kogujatee pikendamist kuni planeeringualani. Planeeritav kogujatee tagab
kõikidele kruntidele juurdepääsu. Ristumine Ülenurme – Külitse kõrvalmaanteega
lahendatakse ühetasandilise ristmikuga. Senimaani, kui läbisõitu kuni Nirgi teeni pole
välja ehitatud, tuleb ristumine Ülenurme – Külitse kõrvalmaanteega lahendada
lihtristmikuga. Hiljem, kui liikluskoormused on suuremad, tuleb ristumine lahendada
ringristmikuga. Nirgi tee kulgemine väljaspool Peetri detailplaneeringu ala pannakse
paika teiste kinnistute detailplaneeringuga. Takistamaks planeeritavast kogujateest
tulenevat kahjulikku mõju olemasolevale elamule, tuleb Lennu tn 10 kinnistu piirile
11
kogujatee äärde, rajada plankaed kõrgusega 2 meetrit.
I etapi liikluskorralduse lahendus ja plankaia paiknemine on toodud joonisel „Põhijoonis
– I etapp“, leht 4-1.
II ETAPP T-2 eelprojekti kohaselt on Ülenurme – Külitse kõrvalmaantee nr 22132 ja Ülenurme
tehnopargi tee ristumine lahendatud ringristmikuga, kust üks haru suundub üle Peetri
kinnistu T- 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteele. Kogujatee ristumine T-2
maanteega on lahendatud kahetasandiliselt, kõik pöörded on lubatud. T-2 projekti
kohaselt olemasolev Ülenurme – Külitse tee ristumine Tallinn – Tartu – Võru –
Luhamaa maanteega suletakse. Lennu tn 8, 6, 4 ja 2 kinnistu piirile, rajatava viadukti
äärde tuleb rajada plankaed. Juhul, kui teelt tulev müra ületab elamualale määratud
normatiivset mürataset, tuleb plankaia asemele rajada müratõke. Tehniline projekt tuleb täiendavalt kooskõlastada maaomanikuga ja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute omanikega. II etapi liikluskorralduse lahendus ja plankaia paiknemine on toodud joonisel
„Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2).
Planeeritav kogujatee teemaa laiuseks on arvestatud 17,0 m, millest 7,0 m jääb
sõidutee alla, 3,0 m on mõeldud kergliiklustee, 4,0 m kuivenduskraavi jaoks ja 3,0 m
haljasala tarbeks. Juurdepääsutee on ette nähtud tolmuvaba katte teena. Kõnnitee ja
sõidutee ristumised tuleb varustada ülekäigurajaga.
Parkimine tuleb lahendada omal krundil. Kuna planeeringu koostamise hetkel pole
teada täpsed hoone mahud ja tegevused, tuleb parkimine lahendada hoone
projekteerimise käigus. Liikluskorralduse parendamise eesmärgil tuleb parklasse
kavandada haljastusega saari, mis võimaldavad korrektsemat parkimist ning
korrigeerivad liiklemist. Parkla projekteerimise juures peab jälgima, et oleks tagatud
krundi kohustuslik haljastuse protsent. Juhul, kui viimast arvestades ei ole võimalik
krundil parkimist ära lahendada, tuleb parkimine lahendada hoone mahus.
Parkimiskohtade arvutamisel tuleb jälgida Eesti standardist „Linnatänavad“ (EVS
843:2003) tulevaid norme, mis ütleb, et parkimisnorm äärelinna uuel väikeste
külastajate arvuga asutusel on üks parkimiskoht 80 m2 brutopinna kohta ja laohoonetel
on parkimisnorm üks parkimiskoht 150 m2 brutopinna kohta.
Tehnovõrgud on planeeritud selliselt, et need ei vajaks ümberehitamist tee erinevate
etappide väljaehitamisel.
12
4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringualal puudub maastikuarhitektuurse väärtusega haljastus. Kõrghaljastust
võib rajada kraavide serva. Vähemalt 15% planeeritud kruntide pindalast tuleb
haljastada. Vähemalt 2/3 haljastatavast alast, 10% planeeritud kruntide pindalast tuleb
täis istutada kõrghaljastust. Haljastust võib istutada kogu planeeringuala ulatuses, va.
tehnovõrkude kaitsevööndisse. Juhul, kui vähendatakse ehitusalust pinda, tuleb
suurendada samas mahus haljasala.
Olemasolevate elamualade (Lennu tn 8, 6, 2 ja 4) ja planeeritava tehnopargi vahele
tuleb rajada kahe-realine kuusehekk takistamaks tehnopargist tuleneva kahjuliku mõju
(suits, müra, saaste) ulatumise elamualale. Kuuseheki paiknemine on toodud joonistel
„Põhijoonis – I etapp“ (leht 4-1) ja „Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2).
Haljastus rajatakse igale krundile individuaalselt, kus uusistutuse täpne asukoht,
liigiline koosseis, heitleheliste ja igihaljaste puude ja põõsaste osakaal tuleb määrata
hoone projekteerimise käigus hoonestaja kulul. Pos1 ja Pos6 kruntide haljastamisel
tuleb arvestada planeeringus määratud puhvertsooni paiknemisega. Haljastuse
projekteerimisel tuleb arvestada nähtavuse tagamise nõuetega ristmikel.
Välispiirded kruntide ümber on lubatud, maksimaalne kõrgus 2 meetrit. Keelatud on
läbipaistmatute lahenduste kasutamine (va olemasolevate elamute kaitseks mõeldud
piirded). Planeeritava kogujatee ja Lennu tn 10 ja Lennu 10a vahele tuleb rajada
elamute kaitseks 2 meetri kõrgune plankaed. Planeeringulahenduse II etapi
realiseerimisel tuleb rajada plankaed ka Lennu tn 8, 6, 4 ja 2 kinnistu piirile. Plankaia
paiknemine on toodud joonisel „Põhijoonis – I etapp“ (leht 4-1) ja „Põhijoonis – II etapp“
(leht 4-2).
Planeeringualalt kogutakse kruntidelt ja teelt tulev sajuvesi planeeritavate kraavidega
kokku ning suunatakse sajuveekanalisatsiooni kaudu Rätsepa mü (94901:007:0277)
olevasse kraavi.
4.8 Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusele
nr.315 „Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning Ülenurme valla
ehitusmäärusega. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8m. Planeeritud
13
hoonete vähimaks tuleohutusklassiks äri- ja tootmishoonetel on TP 2. Juhul, kui
ärihoone on kõrgem kui 9,0m, peab minimaalne tulepüsivusklass olema TP 1. Täpsem
tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Kui tuleohutusnõudeid ei ole
täidetud, tekib tulemüüri rajamise vajadus.
4.9 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Hoonetele on planeeritud vee-, reovee-, gaasi-, elektri- ja
telekommunikatsiooniühendus. Kõik tehnovõrkude trassid on planeeritud maa-alustena
ning graafiliselt näidatud joonisel „Tehnovõrkude planeering“ (leht 5).
4.9.1 Vee – ja tuletõrjevarustus Olemasolev olukord . Planeeringualal puudub ühendus ühisveevärgiga.
Planeeritud lahendus. Planeeringuala veetarbimine rahuldatakse Tehnopargi tee 3
(94901:007:1125) maaüksusel paiknevast puurkaevust. Veevõrguga liitumispunktiks on
planeeritud Tehnopargi tee all olev veetoru. Planeeritava kogujatee maa-alal, Pos 1
krundi ääres, on planeeritud Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tarbeks veevõrguga
liitumispunkt.
Detailplaneeringus on ette nähtud 2 hüdrandi rajamise nõue. Hüdrandid on planeeritud
Po6 ja Pos7 transpordimaale. Planeeritava hüdrandi kasutusraadius on 150 meetrit.
Hoonete projekteerimisel tuleb tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustatus.
4.9.2 Reoveekanalisatsioon ja sademevesi Olemasolev olukord. Planeeringualal puudub ühendus reoveekanalisatsioonivõrguga.
Planeeritud lahendus. Planeeringuala reovesi kogutakse isevoolselt kokku ning
suunatakse Pos5 krundile planeeritud reoveepumplasse. Reoveepumpla kuja on 20
meetrit ümber seadme. Reovesi suunatakse ülepumpamise teel Tehnopargi tee all
olevasse isevoolsesse kanalisatsioonitorusse. Enne reovee juhtimist isevoolsesse
kanalisatsioonitorusse, tuleb reovesi suunata läbi rahustuskaevu. Tehnopargi tee maa-
ala olevast kanalisatsioonitorust suunatakse reovesi Tööstuse tee 7 (94901:007:1132)
maaüksusel paiknevast reovee pumplasse, millest ülepumpamise teel suunatakse
reovesi ühissurvekanalisatsiooni võrku. Planeeritava kogujatee maa-alal, Pos 1 krundi
ääres, on planeeritud Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tarbeks
kanalisatsioonivõrguga liitumispunkt.
Planeeringualal olev sademevesi kogutakse isevoolselt kokku ja suunatakse
planeeritud kraavidesse, millest sademevesi suunatakse ca 100 m kaugusel lõunas
14
asuvasse kraavi. Kraavi juhitakse vesi, kas sajuveekanalisatsiooni kaudu [läbi Rätsepa
(94901:007:0277)] ja/või kraavide kaudu, mis hakkaks kulgema Nirgi tee ääres.
Olemasolev kraav suundub Porijõkke.
Kraavi juhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a. määrusega
nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ §7 lg-s 1 sätestatud
tingimustele.
4.9.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus Olemasolev olukord. Planeeringualal elektrivõrk ei ole välja ehitatud.
Planeeritud lahendus . Planeeritud kogujatee äärde (Pos 6) on planeeritud üks
alajaam, mille toide on planeeritud Ülenurme – Külitse maantee ja Tehnopargi tee
ristmiku teemaal olevast kõrgepingekaablist. Alajaamast on planeeritud
madalpingekaablid, mis kulgevad kuni planeeritud kaablikappideni. Tulevaste kinnistute
piiridele on ette nähtud 0,4 kV kaablikapid, arvestusega 1 kaablikapp kahe kinnistu
kohta. Maksimaalne elektrivõimsus kogu planeeritaval alal lahendatakse edasise
projekteerimise käigus.
Planeeritavatele teedele on planeeritud rajada välisvalgustus. Välisvalgustuse täpne
lahendus antakse projekteerimisstaadiumis koos koostatava elektrivõrgu projektiga.
4.9.4 Sidevarustus Olemasolev olukord. Telekommunikatsioonivõrk ei ole planeeritaval alal välja ehitatud.
Planeeritud olukord. Planeeritava kogujatee maa-alale on planeeritud sidekaabel, mis
tagab kruntidele ühenduse telekommunikatsioonivõrguga. Sidevarustuse liitumispunkt
asub Tehnopargi teemaal, Tehnopargi tee 1 kinnistu lääneküljel oleval sidekaabil.
4.9.5 Soojavarustus Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub küttevõrgustik.
Planeeritud lahendus. Planeeringualal lubatud lokaalkütteviisid on elektri-, gaasi- või
kombineeritud kütteviisid. Lubamatud on vedelkütustel, kivi-, pruunsöel baseeruvad
väikekatlamajad.
4.9.6 Gaasivarustus Olemasolev olukord. Planeeringualal läbib gaasitoru.
15
Planeeritud lahendus. Gaasivõrguga liitumine tagatakse planeeringuala läbivast
gaasitorust. Pos1 krundil paiknev gaasitoru likvideeritakse. Planeeritava kogujatee
maa-alal Pos 1 krundi ääres, on planeeritud Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tarbeks
gaasivõrguga liitumispunkt.
Planeeringuga on ära näidatud tänavatel kulgevate tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mis täpsustatakse projektiga Majaühendused tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Tehnovõrkude hilisem projekteerimine ja ehitus tuleb võrguvaldajatega ja Lõuna RMA-ga täiendavalt kooskõlastada. Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus tänavavõrgus on toodud joonisel „Tehnovõrkude planeering“ (leht 5) ja tehnovõrkudega liitumispunktid on toodud joonisel „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, planeeritud maakasutus ja kitsendused“ (leht 3).
Kinnistutele, mida tehnovõrgud läbivad, tuleb seada servituudid. Eraomandisse jäävate
servituudid on toodud joonisel „Tehnovõrkude planeering“ (leht 5). Pos 1 krundile tuleb
seada tehnovõrgu servituudi ala Lennu tn 8, 6, 4 ja 2 kruntide kasuks.
Tehnovõrkude rajamise koondtabel on toodud joonisel „Tehnovõrkude planeering“
oleval tabelis.
4.10 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga Kruntidelt ja kõvakattega teedelt kokku kogutud sajuvesi tuleb enne kraavi juhtimist
puhastada õli – bensiinipüünise abil. Püüniste täpsed asukohad pannakse paika
edasise projekteerimise käigus. Kraavi suunatud sademevesi peab vastama Vabariigi
Valitsuse 31. juuli 2001.a määrusele nr 269 „Heitvee veekogusse ja pinnasesse
juhtimise kord“.
Kruntidel kavandatavad tegevused ei tohi ületada võimalikku ülenormatiivse kahjuliku
mõju (suits, gaas, aur, lõhn, tahm, soojus, müra, põrutused jms) levimist
naaberaladele. Kavandatavad tegevused peavad vastama keskkonnakaitse nõuetele.
Planeeringualale ulatub raudtee kaitsevöönd. Raudtee kaitsevööndis paikneva
kinnisasja omanik (valdaja) ei tohi oma tegevusega takistada raudtee sihtotstarbelist
kasutamist, halvendada raudtee korrashoidu ega ohustada liiklust.
Raudtee kaitsevööndis on lubatud raudteeinfrastruktuuri ettevõtja (omaniku või valdaja)
16
kirjalikul nõusolekul järgmised tegevused:
•maaparandussüsteemide rajamine;
•maavara kaevandamine;
•kaevamistööde teostamine;
•metsa lageraie;
•muud looduskeskkonda muutvad tööd;
•hoonete ja rajatiste ehitamine;
•kergestisüttivate ainete ja lõhkeainete tootmine ja ladustamine;
•seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse
•kaitsevööndis.
Kõikidele planeeritavatele kruntidele kehtib prügikonteineri(te) paigutamise nõue.
Täpsete asukohtade paika panemisel tuleb arvestada juurdepääsutee asukohaga.
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja
seadusandlusele. Sorteeritud jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse
prügikonteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Olmejäätmete äravedu korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Ehituste alla
jääv kasvupinnast on soovituslik kasutada haljastusobjektide tarbeks. Ülejääva
kasvupinnase kasutamine tuleb anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale
jäätmekäitlusettevõttele.
4.11 Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maaalade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Vajadus puudub
4.12 Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadus puudub
4.13 Arhitektuurinõuded ehitistele Kuna planeeringu koostamise ajal puudus planeeringuala arendajal täpne
arendusplaan (täpsed tegevused planeeritavatel kruntidel), siis on esitatud võimalikult
suured uushoonestusalad ja ehitusõigused. Korruselisuse ja hoone kõrguse
määramisel on arvestatud sellega, et tehnoruume on võimalik lahendada hoone
mahus. Lahtiste tehnosõlmede (ventilatsiooniseadmed jms) paiknemine hoone katusel
17
ei ole soovitatav.
Hoone(te) projekteerimisel on soovitav teha ehituskava, millega on määratud täpsed
tingimused ehitatavatele uushoonetele ning hoone(te) väljaehitamise etapid.
Hoonestuskava realiseerimise erinevates etappides lahendada ka iga etapi
nõuetekohane parkimine, haljastus ja heakord.
Planeeringuga piiritletud hoonestuse arhitektuurinõuded on toodud tabelis 4.13.1.
Tabel 4.13.1. Planeeringuga piiritletud hoonestuse arhitektuursed nõuded.
Lubatud korruselisus ja kõrgus (m)
Pos1 Pos2 -Pos5
Põhihoonetel kuni 2 korrust. Lubatud hoone harja/parapeti kõrgus kuni 9m planeeritavast maapinnast. Maksimaalne abs.kõrgus 64,10 m.
Põhihoonetel kuni 2 korrust. Lubatud hoone harja/parapeti kõrgus kuni 10m planeeritavast maapinnast. Maksimaalne abs.kõrgused: Pos2 on 64,2 m; Pos3 on 64,10;Pos4 on 63,50; Pos5 on 61,50 m.
Katusekatte materjalid plekk, erinevad rullmaterjalid ja katuseplaadid
Välisviimistlus materjalid plekk, kivi, klaas, betoon, krohv
Katusekalle, º 0º -25º. Harjajoon on lubatud paralleelselt või risti tee/tänava telgjoonega.
Piirete tüübid Piiretena kasutada traat-võrkaeda kõrgusega kuni 2 meetrit.
Kohustuslik ehitusjoon planeeringuga ei rakendata kohustusliku ehitusjoone nõuet. Maanteede ja juurdepääsuteede poolsed hoonete küljed (fassaadid) peavad olema esinduslikud.
Minimaalne tulepüsivusklass TP2
Hoonete värvilahendus lahendatakse ehitusprojektis. Projekteeritavad hooned peavad
sobima omavahel ja arhitektuurse lahenduse poolest esinevate hoonetega ning järgima
ümbritsevate hoonete arhitektuurseid suundumusi.
4.14 Servituutide vajaduse määramine Servituudid seatakse seaduses ettenähtud korras. Kogu planeeringualal on krunte
läbivatele planeeritud tehnovõrkudele ette nähtud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu
valdaja kasuks. Eravaldusesse jäävate kinnistuid koormavad servituudid on toodud
joonisel „Tehnovõrkude planeering“ (leht 5). Pos5 on koormatud reoveekanalisatsiooni
torude ja reoveepumpla paiknemisega kinnistul. Vee-ettevõtja kasuks tuleb seda isiklik
kasutusõigus torude ja pumpla ehitus – ja hooldustööde teostamiseks. Samuti tuleb
18
seda juurdepääsuservituut kuni reoveepumplani, võimaldamaks juurdepääsu rajatisele.
Pos 1 on koormatud vee -, kanalisatsiooni – ja gaasitoru paiknemisega. Lennu tn 8,6,4
ja 2 kinnistute kasuks tuleb seada isiklik kasutusõigus torude ehitus – ja
hooldustöödeks.
4.15 Vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine Vajadus puudub.
4.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritava ala juurdepääsuteed ja
kohaliku maantee laienduseks reserveeritud maa-alad (Pos6 ja Pos7) avalikku
kasutusse, lähtudes kehtivast seadusandlusest (Asjaõigusseadus §155, Teeseadus
§4).
Planeeringualale ulatub Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa riigimaantee T – 2
teekaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50m (Teeseadus
§13 lg2), kus kehtivad tegevuste piirangud vastavalt Teeseaduse §36 ja maanteeäärne
sanitaarkaitsevöönd, mille laius sõidutee servast on 300m (Tee projekteerimise normid
ja nõuded p.1.8.). Ülenurme – Külitse kohaliku maantee T-22132 teekaitsevöönd on
laiusega 50m (Teeseadus §13 lg3) ja maanteeäärne sanitaarkaitsevöönd 200m
sõidutee servast (Tee projekteerimise normid ja nõuded p.1.8.). Maanteeamet ei võta
endale kohustusi vähendada liiklusest tulenevaid inimestele ohtlikke ülenormatiivseid
mõjusid (müra, saasteained jms.) planeeritaval alal.
Kõikidel maa-alustel tehnovõrkudel on kaitsevöönd kuni 3 meetrit mõlemale poole liini
telge. Täpne kaitsevöönd selgub projekteerimise käigus (kaitsevöönd sõltub
projekteeritud torude läbimõõdust ja paigutussügavusest). Planeeritaval reoveepumplal
on kuja 20 meetrit.
Planeeritavad teemaad Pos6 ja Pos7 määratakse avalikku kasutusse.
4.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Planeeringu
kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitajaks on kinnistu igakordne omanik.
Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele,
19
kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.
4.18 Planeeringu rakendamise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Kõik
planeeritavad tehnovõrgud ehitab välja krundi omanik koostöös tehnovõrke
omava/valdava ettevõttega. Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 tarbeks planeeritud tehnovõrgud
ehitab välja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute omanikud koostöös piirkonna
arendajaga. Kuni Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tehnovõrkude liitumispunktini,
ehitab tehnovõrgud välja arendaja. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud
tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või
isikud.
Teede väljaehitamiseks koostada teeprojekt.
T-2 projekti tarbeks eraldatud maa-ala võõrandamine toimub vastavalt maaomaniku ja
asjast huvitatud isiku(te) sõlmitud kokkulepetele. Planeeritavat teed on lubatud rajada
kaheetapiliselt:
• esimeses etapis lahendatakse mahasõit Ülenurme – Külitse maanteelt
lihtristmikuga ning ehitatakse välja juurdepääsutee kuni hoonestatava
kinnistuni. Esimeses etapis planeeritud plankaia ja kuuseheki rajamise
kohustus on arendajal. Kuusehekk ja plankaed tuleb rajada enne ehitustööde
algust;
• teises etapis lahendatakse mahasõit Ülenurme – Külitse maanteelt
ringristmikuga ning üle Peetri kinnistu ehitatakse viadukt, tagamaks
juurdepääsu Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteele. Teise etapi rajamise
korraldab Maanteeamet koostöös kohaliku omavalitsusega. Teise etapis
planeeritud kaitsehaljastuse ja -piirete rajamise kohustus on viadukti ehitajal.
Kaitsehaljastus ja – piire tuleb rajada enne ehitustööde algust. Viadukti tehniline
projekt tuleb kooskõlastada maaomanikega ja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2
kinnistute omanikega. Kõrvalmaanteelt nr 22131 Ülenurme – Külitse km 0,29
planeeringualale I etapis juurdepääsutee lihtristmikuga mahasõidu ehitamiseks
on vajalik koostada teeprojekt, mis kooskõlastada Lõuna RMA-ga.
Teed nr 22132 puudutavate tehnovõrkude projektid tuleb koostada selliselt, et need ei
vajaks ümber ehitamist hilisemal tee väljaehitamisel Tinter – Projekt OÜ töö nr 80.4102
.01 järgi. Tehnovõrkude projektid kooskõlastada Lõuna RMA-ga.
20
Planeering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele
ehituslikele projektidele. Ehitusprojekt kooskõlastada vastavalt kohalikus omavalitsuses
väljastatud täpsustavatele projekteerimistingimustele. Kooskõlastatud projekti alusel
väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa.
Tootmisfunktsiooniga hoonete projektid tuleb täiendavalt kooskõlastada Lennu tn 10, 8,
6, 4 ja 2 kinnistu omanikega.
Kärt Pill, planeerija / /19.04.11 /
21
5 Kooskõlastuste kokkuvõte Asutus Kuupäev Märkused Kooskõlastaja Kooskõlastuse asukoht
detailplaneeringu dokumentides
Lõuna – Eesti Päästekeskus Vanemuise 64 Tartu 50410
26.07.2010.a. Margo Lempu juhtivinspektor
Lisade kasutas joonisel „Põhijoonis“, leht 4 ja „Tehnovõrkude planeering“ leht 5. Seletuskirjas lk 8 ja 11.
Lõuna Regionaalne Maanteeamet Veski 23 Tartu 51005
23.04.2010.a. 1 .Kõrvalmaanteelt nr 22131 Ülenurme – Külitse km 0,29 planeeringualale I etapis juurdepääsutee lihtristmikuga mahasõidu ehitamiseks on vajalik koostada teeprojekt, mis kooskõlastada Lõuna RMA-ga. 2. Teed nr 22132 puudutavate tehnovõrkude projektid tuleb koostada selliselt, et need ei vajaks ümber ehitamist hilisemal tee välja segitamisel Tinter – Projekt OÜ töö nr 80.4102 .01 järgi. Tehnovõrkude projektid kooskõlastada Lõuna RMA-ga. 3. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga.
Janar Taal Direktori asetäitja
Kooskõlastuse kiri nr 7.3/10- 00156/078 asub lisade kaustas
Maanteeamet Pärnu mnt 463a Tallinn 10916
01.06.2010.a. 1. Seletuskirja p.4.1 kolmandasse lõiku, teise lausse lisada: ... teekaitsevöönd (50m) ja sanitaarkaitsevöönd (200m) ning ... 2. Seletuskirja p.4.16 teise lõiku lisada: ... 50 meetrit riigimaantee ja kohaliku maantee äärmise sõiduraja teljest ... 3. Seletuskirja p.4.16 teise lõigu kaks esimest lauset sõnastada ümber järgmisel kujul: Planeeringualale ulatub Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa riigimaantee T – 2 teekaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50m (Teeseadus §13 lg2), kus kehtivad tegevuste piirangud vastavalt Teeseaduse §36 ja maanteeäärne sanitaarkaitsevöönd, mille laius sõidutee servast on 300m (Tee projekteerimise normid ja nõuded p.1.8.). Ülenurme – Külitse kohaliku maantee T-22132 teekaitsevöönd on laiusega 50m (Teeseadus §13 lg3) ja maanteeäärne sanitaarkaitsevöönd 200m sõidutee servast (Tee projekteerimise normid ja nõuded p.1.8.). Maanteeamet ei võta endale kohustusi vähendada liiklusest tulenevaid inimestele ohtlikke ülenormatiivseid mõjusid (müra, saasteained jms.) planeeritaval alal. 4. Seletuskirja p.4.18 teine lõik, kolmas lause sõnastada ümber: Teise etapi rajamise korraldab Maanteeamet. 5. Joonistel oleks korrektne nimetus tingmärkide seletuses „Teekaitsevööndi piir“.
Tõnis Tagger Planeeringute osakonna juhataja
Kooskõlastuse kiri nr 3.1-4/10- 00053/106 asub lisade kaustas
22
6. Kuna Tartu läänepoolse ümbersõidu eelprojekt näeb ette liikluse viimise Ülenurme – Külitse maanteelt rajatavale viaduktile ja praeguse ristmiku sulgemise, peab tulevikus rajatava viadukti pealesõidu teekaistevöönd olema samuti 50m ja sellisena tuleb ka detailplaneeringu joonistele peale kanda kruntidele Pos 1 ja Pos 2. 7. Krundi Pos 2 osas ei saa näha ette hoonestusala teekaitsevööndisse, sest seal on tee ette nähtud tõsta muldele. Kanda joonistele peale tee eelprojektist mullete piirid ja vajadusel korrigeerida krundipiire nii, et mulded jääksid teemaale.
Keskkonnaamet Jõgeva – Tartu regioon Aleksandri 14 Tartu 51004
14.05.2010.a. 1. Reoveepumpla kuja ulatust lugeda seadme välispinnast, mitte pumpla keskpunktist (alus: Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ §3 lg 2). 2. Pos 1 läbiv gaasitoru, mis seletuskirja kohaselt tõstetakse ümber, tuleks ka tehnovõrkude joonisel näidata likvideeritavana.
Rainis Uiga Juhataja
Kooskõlastuse kiri nr JT 6- 5/21477-2 asub lisade kaustas
Põllumajandusamet Tartu keskus Kooli 13 Tartu 50409
15.09.2010.a Planeeringu ala ei asu maaparandussüsteemi ehitise maa-alal. Hannes Puu juhataja
Kooskõlastuse kiri nr 14- 15/2719-1 asub lisade kaustas
Lennuamet Rävala pst 8 Tallinn 10143
01.09.2010.a. -Peetri kinnistuga piirnevatel nin kaitsevööndis asuvatel kinnistutel asuvad nii elu – kui ärihooned; -lennuvälja täppislähenemise seadmete paigaldamisega paraneb oluliselt lennuvälja sihtotstarbeline ja häireteta toimimine; -lennuvälja käitumisprotseduuridega on võimalik vähendada lennutegevusest tulenevaid kahjulikke mõjusid ümbritsevale töö – ja elukeskkonnale; -puudub vajadus ja õiguslik alus ( LS §35 lg 22) planeeringukohast ehitustegevust piirata, kuna Tartu lennuväljal kaitsevööndi parameetrid on Vabariigi Valitsuse määrusega seni kehtestamata. Hoonete ehitamise ja hilisema ekspluateerimise käigus ei minda vastuollu Lennuseaduse §352 p 3. Ühtlasi teeme ettepaneku planeerida ärihooned lennuraja telgjoonest võimalikult kaugele (Pos 1 ja 2) ning ärihoonete projekteerimisel kasutada müra leevendavaid lahendusi.
Koit Kaskel Peadirektor
Kooskõlastuse kiri nr 4.6- 8/10/2287-2 asub lisade kaustas.
Terviseamet Lõuna Talitus Põllu 1a Tartu 50303
16.09.2010.a. Lähtudes Rahvatervise seaduse § 4 9) ja 13), Sotsiaalministri 04.03.2002.a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu – ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetest ja Teede – ja siseministri 28.09.1999.a määruse nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ p-1.8.1 lg 15 tabel 1.25 ja tabel 1.26 selgus esitatud materjalide läbi vaatamisel järgnev: Planeeringualale kavandatavad
Andrei Smirnov Direktor
Kooskõlastuse kiri nr 67/9.3- 1/397-1 asub lisade kaustas.
23
krundid jäävad Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa põhimaantee sanitaarkaitsevööndisse, mistõttu võib esineda pidev kõrgenenud müratase. Tee sanitaarkaitsevööndis pikemaajaline viibimine on tervisele ohtlik tervist kahjustavate mõjude poolest (müra, vibratsioon ja õhusaaste). Arvestades, et vastavalt valla üldplaneeringule on maa-ala määratud äri – ja tootmismaaks ning planeerija poolt antud soovitusi müra normtasemete ületamise leevendamiseks nõustub Lõuna talitus antud detailplaneeringu lahendusega.
Rätsepa maaüksuse omanik (94901:007:0277) Tartumaa Ülenurme vald Ülenurme alevik.
06.04.2010.a. 11.06.2010.a
Lahendusega nõus! Kraavi paigutusega nõus.
Külliki Rätsep, 23.september 1930, 1/2kaasomandist; Merike Laugen, 03.november 1940, 1/2kaasomandist
Lisade kaustas joonisel „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, planeeritud maakasutus ja kitsendused“ leht 3
Emajõe Veevärk AS Sõbra 56 Tartu 51013
05.07.2010.a. Projektistaadiumi lahendus kooskõlastada täiendavalt Rajkov Rattur Projektijuht
Lisade kaustas joonisel „Tehnovõrkude planeering“ leht 5.
AS Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgu Tartu regioon Ilmatsalu 5 51014 TARTU Registrikood 10421629
02.08.2010.a. Tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Alo Ressaar Projektijuht
Lisade kaustas joonisel „Tehnovõrkude planeering“ leht 5.
Elion Ettevõtted Aktsiaselts Endla 16 15033 Tallinn
30.07.2010.a. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Jaak Ulmas Sideliiniinsener- grupijuht
Lisade kaustas joonisel „Tehnovõrkude planeering“ leht 5.
AS Varmata Tähe 135 Tartu 51013
16.08.2010.a. Rrein Kroon Juhataja
Lisade kaustas joonisel „Tehnovõrkude planeering“ leht 5.
J. Karpov Lennu 4 esindaja
30.05.11 Soovin plankaeda punktist A kuni punktini B-ni. Plankaed tuleb rajada enne igasuguse ehituse algust.
Lennu 2 kinnistu omanik
Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2
Heino Künnapuu Lennu 6 esindaja
13.06.11 Pooldan eelpool nimetatud tingimusi Lennu 6 kinnistu omanik
Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2
A. Suvorov 13.06.11 Olen nõus tingimustel: Lennu 6 kinnistu Joonisel "Põhijoonis - II etapp"
24
Lennu 6-3 esindaja 1. Arendaja ehitab välja vee, gaasi ja kanali liitumiskohad; 2. Tulevikus võimaldab tasuta liituda lennu 2-10-mü-stel
omanik leht 4-2
Gunnar Leht Lennu 8 esindaja
17.06.11 Ühinen ülalnimetatud tingimustega Lennu 8 kinnistu omanik
Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2
Marek Sangla Lennu 8 esindaja
20.06.11 Ühinen ülaltoodud tingimustel Lennu 8 kinnistu omanik
Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2
Karin Sangla Lennu 8 esindaja
20.06.11 Ühinen ülaltoodud tingimustel Lennu 8 kinnistu omanik
Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2
Maret Karpov Lennu 10 esindaja
03.07.11 Ühinen alltoodud tingimustega Lennu 10 kinnistu omanik
Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2
Riina Karpov Lennu 10 esindaja
Nõustun eelpool nimetatud tingimustega Lennu 10 kinnistu omanik
Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2
Ülo Karpov Lennu 10 esindaja
03.07.11 Toetan eelpool nimetatud tingimusi Lennu 10 kinnistu omanik
Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2
Sergei Susi Lennu 10a kinnistu omanik
Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2
25
6 Joonised
26
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
1 / 30
1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 3
1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................ 3
1.1.1 Töö nimetus ............................................................................................. 3
1.1.2 Ehitusprojekti tellija .................................................................................. 3
1.1.3 Projekteerijad ........................................................................................... 4
1.2 ALUSDOKUMENDID JA LÄHTEANDMED ................................................................ 5
1.2.1 Lähteandmed ........................................................................................... 5
1.2.2 Normdokumendid .................................................................................... 6
1.2.3 Üldised nõuded ........................................................................................ 7
2. ASENDIPLAAN............................................................................................................... 9
2.1 HOONETE PAIKNEMINE JA OLEMASOLEV OLUKORD .......................................... 10
2.2 LIIKLUSSKEEM ..................................................................................................... 10
2.3 PARKIMINE .......................................................................................................... 11
2.4 JUURDESÕIDUTEE JA TEEDEVÕRGUSTIK ............................................................. 11
2.5 LIKVIDEERITAV HALJASTUS JA ASENDUSISTUTUS ............................................... 11
2.6 PROJEKTEERITUD HALJASTUS ............................................................................. 11
2.7 VÄIKEVORMID JA PIIRDED ................................................................................... 17
2.8 VÄLISVALGUSTUS ................................................................................................ 18
2.9 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED........................................................................... 18
2.10 JÄÄTMEKÄITLUS .................................................................................................. 18
2.10.1 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine .............................................. 18
2.11 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED ......................................................................... 21
3. HEAKORRA JA HALJASTUSNÕUDED EHITAMISEL ........................................................... 21
4. ARHITEKTUUR ............................................................................................................. 21
4.1 HOONETE PAIKNEMINE JA PLANEERINGU PIIRANGUD ....................................... 21
4.2 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ....................................................................... 22
4.3 EHITUSETAPID JA LAIENDAMISVÕIMALUSED ..................................................... 24
4.4 ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA ....................................................................... 24
4.5 HOONE RUUMID ................................................................................................. 24
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
2 / 30
4.6 TÖÖOHUTUSE JA TERVISHOIU NÕUDED ............................................................. 25
4.7 LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED 26
4.8 EHITISE KASUTUSIGA .......................................................................................... 26
4.9 VÄLISVALGUSTUS ................................................................................................ 26
4.10 NIISKUSTURVALISUSE JA ÕHUPIDAVUSE TAGAMINE .......................................... 26
4.11 KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED .............................................................. 27
4.12 AVATÄITED .......................................................................................................... 27
4.13 LIFTID JA TÕSTUKID ............................................................................................ 28
4.14 FASSAADIPESUSÜSTEEM ..................................................................................... 28
4.15 HOOLDUSJUURDEPÄÄSU ÜLDPÕHIMÕTTED ...................................................... 28
4.16 HOONE TEHNILISED ANDMED ............................................................................ 28
4.17 PÄIKSEELEKTRIJAAM ........................................................................................... 29
5. TULEOHUTUS .............................................................................................................. 30
6. PROJEKTI TERVIKLIKKUS ............................................................................................... 30
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
3 / 30
1. ÜLDOSA
1.1 ÜLDANDMED
1.1.1 Töö nimetus
Peetri tee 2 kinnistu büroo- ja laohoone ehitusprojekt.
Projekteeritud hoone puhul on tegemist Stock-Office tüüpi hoonega, kus laoruumi osas tegeletakse
toodete ladustamisega, komplekteerimisega, pakkimisega ja kauba väljastamisega. Võimalik on ka
väikesemahuline tootmine, mille liik täpsustub järgmistes staadiumites vastavalt konkreetsete
rentnike vajadustele. Lisaks on igal pinnal oma büroo-osa (kontori osa), mõned on kahel korrusel.
Keskkonnalubade taotlemise vajadusega tegevusi hoones ei toimu.
Käesolev ehitusprojekt on koostatud Kambja valda, Peetri tee 2 kinnistule. Projekti koostamise aluseks
on Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (Ülenurme investeeringud OÜ, töö nr DP-050-07),
projekteerimistingimused nr 2411802/00010 ning tellijapoolne lähteülesanne ja olemasolev
ümbritsev keskkond.
Projekteeritava hoone kasutusviisid:
VI – (tööstus ja laohooned) laohoone
V - (kontorid) büroohoone
Kinnistu andmed:
Aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Katastritunnus: 94901:007:1782
Kinnistu sihtotstarve: Maa-ameti järgi ärimaa 50%, tootmismaa 50%
Pindala: 11 792 m²
1.1.2 Ehitusprojekti tellija
Projekti tellija: Agri Partner OÜ
Tellija esindaja: Argo Kukk
Reg. kood: 12187423
Aadress: Välja tn 3, Soinaste küla, 61709 Kambja vald, Tartu maakond
Telefon: (+372) +372 5053076
E-mail: [email protected]
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
4 / 30
1.1.3 Projekteerijad
Arhitektuur
Arhitektuuribüroo Korrus OÜ
Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn, Harjumaa
EEP000617 03.03.2006
Kontaktisik 1 vastutav isik (volitatud arhitekt 7) Indrek Kallas
E-mail [email protected]
Telefon +372 521 6998
Kontaktisik 2 arhitekt/tehnik Anna Maistruk
E-mail [email protected]
Telefon +372 555 55 610
Konstruktsioonid
Inseneribüroo Tandem / Töö nr P-372/24
Kontaktisik Paul Sõrmus
E-mail [email protected]
Telefon +372 528 9250
Teed ja platsid
TPK Projekt OÜ / Töö nr 5524
Kontaktisik Lauri Künnapuu
E-mail [email protected]
Telefon +372 52 28 311
Veevarustuse ja kanalisatsiooni sisevõrgud /
Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni välisvõrgud
BIM Projekt OÜ / 213152
Kontaktisik Liina Taits
E-mail [email protected]
Telefon +372 5686 5015
Kütte, ventilatsioon ja jahutus
Nullenergia OÜ / Töö nr 25034
Kontaktisik Taavi Lepp
E-mail [email protected]
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
5 / 30
Gaasivarustus
Aleks-Projekt OÜ / Töö nr
Kontaktisik Alar Loigu
E-mail [email protected]
Telefon +372 511 71 39
Elektripaigaldis, Elektripaigaldise välisosa, Nõrkvoolusüsteemid
Output Team OÜ / Töö nr EL-PR 07024, ELV-PR 07024, EN-PR 07024
Kontaktisik Paavo Prans
E-mail [email protected]
Telefon +372 555 36 111
Tuleohutus
FS Consult OÜ / Töö nr 2510
Kontaktisik Rait Pukk
E-mail [email protected]
Telefon +372 507 9854
Topo-geodeetilised uurimistööd
OÜ Elker RMT / Töö nr Tartu2353GA
Kontaktisik Jalmar Häelme
E-mail [email protected]
Telefon +372 50 363 11
Energiamärgis
Narva Ehitusprojekt OÜ
Kontaktisik Dmitri Sahharov
E-mail [email protected]
Telefon +372 3562 900
1.2 ALUSDOKUMENDID JA LÄHTEANDMED
1.2.1 Lähteandmed
Käesoleva projekti koostamise aluseks on:
- Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (Ülenurme investeeringud OÜ, töö nr DP-050-07),
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
6 / 30
Lisa 1
- Projekteerimistingimused nr 2411802/00010, Lisa 2
- Tellija lähteülesanne.
1.2.2 Normdokumendid
Aluseks on võetud järgmised õigusaktid ja normdokumendid:
- Ehitusseadustik
- Hea ehitustava (ET-1 0207-0068)
- Eesti ehitusteave õigusaktid ja normdokumendid (ET-2 0199-0357)
- Jäätmeseadus
- EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”
- EVS-EN 15251:2007 “Sisekliima”
- EVS 843:2016 “Linnatänavad”
- EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”
- EVS 840:2017 “Radooniohutu hoone projekteerimine”
- EVS 812-2:2014 “Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”
- EVS 812-6:2012 “Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”
- EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
- EVS-EN 1627:2011 “Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus.
Nõuded ja liigitus.”
- EVS-EN 12208:2003 “Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon”
- EVS-EN 62471:2008 Lampide ja lampseadmete fotobioloogiline ohutus
- EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded
- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”
- Siseministri määrus nr 17 30.03.2017 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele”
- Siseministri määrus vastu võetud 07.01.2013 nr 1 “Nõuded
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
7 / 30
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 11.12.2018 “Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded”
- Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 05.06.2015 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”
- Sotsiaalministri määrus nr 42 04.03.2002 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt vastu võetud 29.05.2018 määrus nr 28 “Puudega
inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”
- Keskkonnaministri määrus vastu võetud 16.01.2007 nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning
sorditud jäätmete liigitamise alused”
- Kehtiv Kambja valla jäätmehoolduseeskiri
- Kambja valla heakorraeeskiri
- Kaevetööde eeskiri
- Tarindi RYL-2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande ja piirdetarindid
- Maa RYL-2010 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid
- Sisetööde RYL-2013 - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd
- Maalritööde RYL-2012 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja
viimistluskombinatsioonid
1.2.3 Üldised nõuded
Käesolevas projektiosas on lahendatud hoone ehitusprojekti arhitektuurne osa. Projekt on koostatud
eelprojekti staadiumis. Projektis on seletuskiri ja joonised teineteist täiendavateks.
Võimalike vastuolude esinemisel projekti erinevate osade vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast,
seejärel joonistest ning seejärel muudest projektis sisalduvatest dokumentidest.
Projekti tuleb käsitleda koos kõikide tehniliste tingimuste ning erinevate projekteerijate poolt
koostatud projektidega.
Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus projektiga, tuleb ühendust võtta
projekteerijaga emaili teel ning arvestada eespool mainitud norme, alusdokumente ja nõudeid. Kui
projekti nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita projektis antud juhendi
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
8 / 30
nõudeid. Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi
lahendamisel, siis tuleb ühendust võtta projekteerijaga emaili teel ning esialgu juhinduda nõudest, mis
esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused. Lisaks eelpool loetletule on projekti
aluseks võetud ka asjakohased juhend- ja teabematerjalid; erialased käsiraamatud; tootekataloogid
ning hea ehitustava. Eelpool loetletud lähteandmetest, normdokumentidest, lisamaterjalidest ja
tavadest tuleb lähtuda ka projekti järgmiste etappide koostamisel, ehitustööde ajal ning käigus.
Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest
ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL ning
materjalide ja seadmete tarnija-ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest.
Kõigi õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade puhul tuleb kinni pidada käesoleval ajahetkel
kehtivatestõigusaktidest, normdokumentidest ja eeskirjadest.
Ehitusprojekti terviklikkus
Antud seletuskirjas ja kogu ehitusprojekti joonistel kirjeldatu lahknemisel tuleb lahenduse saamiseks
pöörduda projekteerija poole. Projekti tuleb käsitleda koos kõikide tehniliste tingimuste ning erinevate
projekteerijate poolt koostatud projektidega.
Joonistel näidatud mõõdud eelnevalt kontrollida ja täpsustada ehitusobjektil enne uue tööetapiga
alustamist.
Tervisekaitse ja tööohutusenõuded ehitustööde ajal:
- Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei
ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid.
- Ühisel ehitusplatsil vastutab peatöövõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid
ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kui peatöövõtjat ei ole määratud, sõlmivad tööandjad
kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta.
Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad solidaarselt selle eest, et töö ei ohustaks
ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid.
- Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks peab ehitusettevõtja järgima «Töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse « §-s 121 sätestatud töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ennetuspõhimõtteid ning
arvestama ehitustöö ettevalmistamisel ehitusprojektis esitatud ohutusalase informatsiooniga, tehes
vajaduse korral ettepanekuid nimetatud info muutmiseks või täiendamiseks.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
9 / 30
- Ehitusettevõtja arvestab ehitustööde etappide planeerimisel ja ehitustööde tähtaegade määramisel
ehitusprojektis esitatud abinõusid, mida on vajalik rakendada ehitustööde igas etapis töötajate
töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks.
- Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks ehitusplatsil peavad tööandjad, kelle töötajad
seal töötavad, ja FIE-d järgima 2. peatükis sätestatud nõudeid, tagama töövahendite ja
isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise, järgima kasutatavate materjalide käitlemise nõudeid
ning võtma arvesse koordinaatori korraldusi, kui ehitusplatsile on koordinaator määratud.
- Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute,
teisaldatavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad
tagama töötajate ohutuse.
- Ehitusplatsi välispiir peab olema piiratud või selgesti märgistatud. Rakendada tuleb abinõusid, et
ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud.
- Ehitusplats peab olema heas korras ja piisavalt puhas.
- Ehitusplatsil töötavad isikud peavad olema kaitstud müra, tolmu, kahjulike gaaside ja muude tervist
kahjustavate ohutegurite eest.
- Kui töötaja peab sisenema kõrge riskitasemega alale, nt kus õhk sisaldab ohtlikke kemikaale, on
ebapiisava hapnikusisaldusega või süttimisohtlik, peab olema korraldatud selle ala pidev jälgimine,
rakendatud sobivad meetmed töötaja kaitseks ning tagatud töötaja kiire abistamine õnnetusjuhtumi
korral.
- Kui ehitustöö kujutab endast ehitise või selle osa lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või
hooldust, tuleb enne ehitustöö alustamist veenduda, et ehitis ei sisalda asbesti. Kui asbestisisaldus
leiab kinnitust, tuleb ehitustööd viia läbi vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 224 "Asbestitööle
esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"
- Töötajaid ja nende esindajaid tuleb teavitada kõikidest meetmetest, mida ehitusplatsil nende
ohutuse tagamiseks rakendatakse. Nimetatud teave peab olema töötajatele arusaadav.
2. ASENDIPLAAN
Asendiplaani koostamise aluseks on detailplaneering, PT ning geodeetiline alusplaan. Krunt asub
Kambja vallas aadressiga Peetri tee 2.
Juurdepääs kinnistutele toimub asfaltkattega kahesuunalise liiklusega Peetri teelt.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
10 / 30
Antud projektiga käsitletav ala piirneb järgmiste kinnistutega:
• Lõunast piirneb ala Peetri tee 4 kinnistuga (katastritunnus 94901:007:1783, sihtotstarve 50%
ärimaa/ 50% tootmismaa)
• Läänest piirneb ala Peeti tee L1 kinnistuga (katastritunnus 94901:007:1787, sihtotstarve 100%
transpordimaa)
• Idast ja põhjast piirneb ala 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee J1 kinnistuga (katastritunnus
94901:007:1786, 100% transpordimaa)
Projekteeritav hoone asub kinnistu lõuna pool. Uushoonestuse projekteerimisel on arvestatud
ümbruskonna ehituslaadiga ning hoone sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Uushoonestus on
tänapäevase arhitektuuriga, sulandudes samaaegselt ümbritsevasse miljöösse.
2.1 HOONETE PAIKNEMINE JA OLEMASOLEV OLUKORD
Projekteeritud kahekorruseline büroo- ja laohoone on projekteeritud vastavalt kehtestatud
detailplaneeringule ja projkteerimistingimustele. Hoone on paigutatud hoonestusalasse ning
lahendusega on tagatud nõuetekohane tuleohutuskuja.
Uushoonestus on kavandatud kaasaegse ehituskehandina. Projekteeritud hoone vormi
väljatöötamisel on arvestatud detailplaneeringu-, PT-ga ning Tellijapoolsetest soovidest.
Ehitusprojektiga on projekteeritud kinnistule kahekorruseline büroo- ja laohoone. Kogu hoone katus
on lahendatud metallfermidega. Käesoleva ehitusprojektiga on lahendatud juurdepääs Peetri teelt,
detailplaneeringuga ettenähtud kohast (vt Asendiplaani joonist).
Jäätmekäitlus hakkab toimuma vastavalt kehtivale Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügiaediku
asukoht on kavandatud parkimisplatside vahetuslähedusse, krundi tahaossa (vt Asendiplaani joonist).
Sademeveed katuselt, teedelt ja platsidelt kogutakse kokku ja juhitakse sajuvee kanalisatsiooni.
Sademeveed haljasalalt immutatakse maapinda oma kinnistu piires.
2.2 LIIKLUSSKEEM
Liikluskorraldus ja liiklusskeem on antud teede ja katendite projektis vt. p 1.1.3.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
11 / 30
2.3 PARKIMINE
Autode parkimine on lahendatud maja ees ja külgedel olevatel parkimisplatsidel – kokku on
projekteeritud kinnistule 34 parkimiskohta. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud kehtivast
standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Parkimiskohtade ja manööverdusalade projekteerimisel
on lähtutud EVSist 843:2016 „Linnatänavad“. Parkimiskohtade kontrollarvutus on esitatud
Asendiplaani joonisel.
2.4 JUURDESÕIDUTEE JA TEEDEVÕRGUSTIK
Juurdesõidutee ja teede võrgustik on kirjeldatud eraldi projektiga teed ja katendid. Vt. p. 1.1.3.
Projekteeritud teega tagatakse juurdepääs nii kergliiklejatele kui ka autodele.
2.5 LIKVIDEERITAV HALJASTUS JA ASENDUSISTUTUS
Planeeringuala on reljeefilt valdavalt tasane. Planeeritav ala on kaetud valdavalt madalhaljastusega,
kõrghaljastus puudub. Likvideeritavad puud puuduvad.
2.6 PROJEKTEERITUD HALJASTUS
Kinnistul ei ole kõrghaljastust. Likvideeritavad puud puuduvad. Kinnistu haljastatakse - istutatakse
piirkonda sobivaid puid ja põõsaid vajalikul hulgal. Kinnistul on tagatud DPga nõutud haljastuse osakaal
15% – projekteeritud lahendus 22%; kõrghaljastuse osakaal 10%. Täpne lahendus antakse järgmise
projekteerimise etapis. Projekteeritud haljastus on näidatud ka graafiliselt asendiplaani joonisel.
Lähtuma peab istikute sobivust Eesti kliimavöötmes (V) istutamiseks, sarnases kliimavööndis
eelkasvatatud minimaalselt 2 aastat. Puuistikul peab olema võra ja jälgima peab juurestiku suurust.
Istikute kvaliteedinõuded (kehtivad kõikidele istutatavatele taimedele):
• Istikud peavad olema liigiehtsad;
• Istikutel ei tohi olla ohtlikke haigusi ega kahjureid;
• Istikutel ei tohi olla kuivanud oksatüükaid ega oksi;
• Istikutel ei tohi olla rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi;
• Ei tohi esineda kuivamistunnuseid;
• Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine
oleks tagatud;
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
12 / 30
• Istikud peavad olema liigiomaselt kujundatud ning vastavalt kvaliteedinõuetele
sorditud;
• Istiku juurepalli (kui on juurepalliga istik) suurus peab olema tasakaalus maapealse
osa mõõtmetega, vastama istiku vanusele ja liigi iseärasustele;
• Suure mullapalli sidumiseks võib kasutada tsinkimata traatvõrku
• Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või
vormi võratüübile;
• Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks
kasvada ilma toestuseta;
• Külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ning olema peenemad kui 1/3 tüve
läbimõõdust harunemiskoha juures;
• Okaspuu okkad peavad olema liigi- või vormiomase värvusega. Võra peab olema liigivõi
vormiomaselt arenenud või tellija soovi kohaselt kujundatud. Tüvi peab olema nii
sirge, et seda ei oleks vaja pärast istutamist tugede abil koolutada;
• Püstise kasvukujuga liikide (v.a vormide) istikud peavad olema selgelt eristatava
ladvaga;
• Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab
selle juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis
juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega istikule kompaktse juurestiku
kujundamine;
• Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal;
• Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse.
Kaeve- ja istutustööd ning puude kaitse, sh ehitusaegne
Tehnovõrkude kujasse ulatuvad kaevetööd tuleb teostada käsitsi. Kujast väljaspool olevad kaevetööd
võib sooritada masinatega, kui kooskõlastamisel ei ole sätestatud teisiti.
Kaitsevööndites teostatavate kaevetööde puhul tuleb kohale kutsuda tehnovõrgu valdaja esindaja, kui
kooskõlastamisel ei ole sätestatud teisiti. Kaevetööde tingimused sõltuvad iga tehnovõrgu valdajast
eraldi.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
13 / 30
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.
detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” Lõplik
istutussügavus sõltub koha kasvupinnase paksusest. Puule tuleb tagada istutusauk sügavusega 1,3m.
Haljasalale rajatav istutusauk serv tuleb rajada olemasoleva maapinnast kõrgemale tasapinnale, et
tagada pinnavee valgumine eemale. Istutatava puu juurekael jääb projekteeritud pinnase tasandile.
Puude ja põõsaste tüvede ümbruses jäetakse mullapind avatuks 10 cm raadiuses ja edasi kaetakse
maapind 7cm paksuse kooremultši kihiga. Peale seda moodustatakse istutusala ümbrusesse pinnasest
vall, et kastmisvesi saaks imbuda otse juurepalli kohale. Põõsaste istutusala kasvupinnas vahetada
välja vastavalt 0,5 m sügavuselt. Uue kasvupinnase kohal teostatakse taastav murukülv. Kui pinnas on
liiga õhuke siis istutatakse puud grupiti või üksikuna kõrgemasse peenrasse.
Kõrgemad põõsad ja puud toestada kahe toe ja lindiga. Nööridega ei ole toestamine lubatud! Toed
kinnitada nii, et kinnistused lubavad juurtel kasvada ning ei läbi olemasolevat juurepalli. Hiljem kui
taimed on juurdunud toed eemaldatakse. Kui paepinnas ei võimalda puude istutamist siis teostatakse
istutus peenrasse.
Kõvakatetest vabaks jäävad alad haljastatakse muruga, kasvumulla lisamisega. Muruseguna kasutada
koduaiamuru segu. Kasvupinnase väljavahetamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kulgemisega.
Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida (maapinnale anda õiged kalded vastavalt projekti
vertikaalplaneerimisele), vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega (ei sobi puude
istutusalasse), katta kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme. Aluspinnad peavad olema järelevalve
poolt heaks kiidetud ja vastu võetud. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5…7,0) huumuse
sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive killustiku jms. Muld
tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva
ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlblikuks.
Enne istutamist tuleb taimede juurepalli korralikult kasta ja istutusauku kallata vähemalt kuni 50 liitrit
vett. Istik asetada augu keskele tihendatud kasvumullale selliselt, et juurekael jääks tulevase
maapinnaga ühele tasandile või kuni 2 cm kõrgemale. Puude juurepalli traatvõrk ja pakkekangas avada
ning eemaldada, istutusauku paigaldatud taimel peab olema eemaldatud kogu pakkematerjal koos
selle sidumisvahenditega. Sealjuures jälgida, et juurepall ei laguneks ja kontrollida visuaalselt
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
14 / 30
juurestiku vastavust kvaliteedinõuetele. Samuti tuleb jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus
ega otsad ülespoole. Juured peavad olema suunaga taimest eemale. Kui on vigastatud juuri, siis tuleb
need tagasi lõigata.
Istutusaugu täitmisel kasvumullaga tuleb see kihtide haaval suruda juurestiku vastu. Istutatud taim
peab jääma vertikaalasendisse igast ilmakaarest vaadelduna. Suured puud toestada puittugedega, et
puud püsiksid paigal. Toestamine teostada laiade paelade abil, et puu pindmine toitaineid edastav
koorekiht ei oleks kahjustatud toestamise ajal. Kui see juhtub kuulub puu väljavahetamisele. Toed võib
eemaldada 4 aasta pärast või puude juurdumisel.
Projektiga on ette nähtud puukooremultšiga kaetud põõsaste istutusalad ja istutatavate puude lähiala
1m ulatuses. Põõsaste kasvupinnase kihi paksus vähemalt 40-50 cm ja puudel kuni 1,3m ning
multšikihi paksus 5-7 cm.
Esmane väetamine tehakse koos istutusega lisades puude ja põõsaste istutusaukudesse kasvukiirust
tõstvat väetissegu.
• Kevadine väetamine / esimene väetamine – tehakse peale lumesulamist, kui taimed ärkavad
talveunest ja alustavad kasvamist. Taimi, millede noored võrsed võivad rikkuda hilised öökülmad
väetatakse hiljem, et mitte ergutada neid varakult kasvama. Muru väetatakse alles siis kui murupind
on muutunud roheliseks.
• Suvine väetamine / lisaväetamine – tehakse vastavalt vajadusele.
• Sügisene väetamine – tehakse vastavalt vajadusele kui kogu hooaja jooksul pole taimedele antud
piisavalt fosforit ja kaaliumit, mis aitavad taimedel ettevalmistuda talvitumiseks ja järgmise aasta
õitsemiseks. Väetist antakse taimedele augusti keskpaigast kuni septembrini, mil taimed on veel
rohelised ja jõuavad omastada vajalikud toitained enne kasvuperioodi lõppemist.
• Talvine väetamine / lupjamine – tehakse vastavalt vajadusele, et vähendada mulla happesust tihti
just varakevadel viimasele lumele, et kiirendada ka selle sulamist. Konkreetne väetamise vajadust
selgub juba hiljem, kui istutused on tehtud. Väetiste valik ja väetamise ajaline valik jääb ala hilisema
hooldaja otsustada.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
15 / 30
Haljastuse kaitse
Üldised nõuded ehitusalal:
• kõrg- ja/või madalhaljastust, mis jääb ehitusalasse, tuleb kaitsta vigastuste, pinnase
tihenemise eest ja pinnase tõstmise või madaldamise korral;
• säilitatava kõrg- ja/või madalhaljastuse juurekaitsevööndi märgistus tuleb piiritleda kas (latt-
või plast) tara või mitmekordse märgistuskilega;
• hoiduda tuleb masinatega kõrghaljastuse võra alt läbisõitmisest;
• juurekaitsevööndis on keelatud sõidukite parkimine, ehitusmaterjali ja ehitusprahi
ladustamine ning soojaku või muude raskete esemete paigutamine;
• soojaku paigaldamisel ja ladustamist vajava materjali või ehitusmaterjali transportimisel ei
tohi kahjustada kõrg- ja/või madalhaljastuse tüvesid, oksi ega juurestikku;
• kui masinate liikumine kõrghaljastuse juurekaitsevööndis on vältimatu, tuleb ala katta puidust
laastude, liikumissildade või muu sobiliku vahendiga, et vältida mulla tihenemist juurestiku
ümber;
• kui kõrghaljastuse juurekaitsevööndis on muld liigselt tihenenud, tuleb seal sõltuvalt
kõrghaljastuse liigist pinnase 45 cm paksune kiht välja vahetada või seda õhustada
spetsiaalsete masinate ja/või võtetega;
• enne ehitustegevuse alustamist tuleb säilitatava haljastus nõuetekohaselt kaitsta;
• puude kaitsmiseks tuleb säilitatavad puud eraldada aiaga või ümber tüve asetada
laudvooderdis, mis tuleb kinni siduda ja märgistada erksavärvilise lindi või muu sarnase
materjaliga. Laudvooderdise ja tüve vahele tuleb panna spetsiaalne pehmendus, mis tuleb
kinnitada selliselt, et konstruktsioon ei laguneks tuule, vibratsiooni jms toimel. Laudvooderdis
peab ulatuma ülevalt võra alguseni ja alt katma juurekaela;
• laudvooderdis ja juurekaitsevööndi märgistus tuleb säilitada terve ehitustegevuse aja jooksul
kuni viimaste haljastustööde valmimiseni;
• ehitustegevuse käigus tuleb vältida okste vigastamist. Vajadusel tuleb kärpida kõrg- ja/või
madalhaljastuse alumisi oksi selliselt, et see ei tekitaks puule/põõsale jäävaid kahjustusi ja
säiliks liigi ja sordiomane võrakuju ja tuulepüsivus.
• ehitustegevuse käigus ei tohi kahjustada kõrg- ja/või madalhaljastuse võra;
• maapinnal olevate okste rebimise vältimiseks tuleb need ära lõigata arvestades vastava liigi
eripärasid ja vältides ühepoolse võra tekkimist.
Nõuded juurestiku kaitseks:
• juurekaitsevööndis tuleb võimalusel vältida kaevetöid;
• juurekaitsevööndis eelistada võimalusel töid kinnisel meetodil;
• kui juurekaitsevööndis on kaevetööde tegemine vältimatu, tuleb lähtuda käesoleva lõike
punktidest 4 -13;
• kaevetöödel tuleb kaitsta kõrg- ja/või madalhaljastuse juuri ja igal küljel tuleb säilitada üle 4
cm läbimõõduga juured. Ankurjuurte läbilõikamine on keelatud;
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
16 / 30
• üle 4 cm läbimõõduga juurte lõikamisse tuleb kaasata vastava ala spetsialist;
• üle 4 cm läbimõõduga juurte läheduses tuleb käsitsi labidaga kaevata ja üksnes ühelt küljelt;
• juurte läbilõikamine tuleb teha sirgelt terava lõikevahendiga, mitte kopaga rebides;
• kõik kaevetöödel vigastatud juured tuleb terve osani tagasi lõigata selliselt, et lõiked on
juurega risti, mis tagab minimaalse lõikepinna;
• kaevetöödel tuleb paljastunud juuri hoida kuivamise ja päikese eest, kattes need viivitamatult
multši või niiske turba ja liiva seguga;
• kaeviku sein tuleb toestada maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega ning
juurte ja kaeviku seina vahe tuleb täita liiva- ja turbasegust kihiga, et peale kaevetööde lõppu
saaksid sinna juured kasvada;
• juhul, kui kaevikut hoitakse lahti üle ühe nädala, tuleb kaeviku juurtepoolne serv katta kilega
ning kõrg- ja madalhaljastust tuleb kasta iga päev;
• kaeviku kinni ajamisel tuleb säilitada turba- ja liivasegu kinnihoidev kangas ja eemaldada kile;
• juhul, kui juured saavad pinnasetöödel siiski ulatuslikke kahjustusi, tuleb juurte hulga
vähenemise kompenseerimiseks proportsionaalselt harvendada kõrg- ja/või madalhaljastuse
võra, arvestades liigi eripära.
Nõuded maapinnale ja niisutusele:
• maapind olemasolevate säilitatavate kõrg- ja/või madalhaljastuse juurekaela ja aktiivse
juurestiku osa ümbruses tuleb säilitada samal tasemel;
• maapinna tõstmisel või langetamisel tuleb arvestada kõrg- ja/või madalhaljastuse liigilisi
eripärasid ja tundlikkust pinnase muutmisele;
• maapinna tõstmise või langetamise korral üle 20 cm tuleb rakendada kõrg- ja/või
madalhaljastuse kaitsmiseks sobivaid meetmeid;
• sademe- ja pinnasevesi tuleb kõrg- ja/või madalhaljastusest eemale juhtida maapinna kaldega
ja vajadusel paigaldada drenaaž tüve ümber koguneva sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks;
• enne kõrg– ja/või madalhaljastuse istutamist ning haljastuse rajamist peab olema tagatud
ehitusala sademe- ja pinnasevee äravool;
• maapinna tõstmisel üle 0,5 m tuleb projekteerida ja rajada kõrghaljastuse puhul juurtele
drenaaž, kastmise ja õhustussüsteemid.
Üldnõuded haljastuse taastamiseks:
• haljastuse taastamisel tuleb katta taastatav maa-ala vähemalt 10 cm paksuse sõelutud
kasvumulla kihiga, mis ei tohi sisaldada kive, killustikku, jäätmeid, taimedele kahjulikke aineid
jms;
• rohu muldkeha alune pind tuleb tasandada. Rohi tuleb külvamise ajal agrotehniliselt õigete
võtetega rullida;
• kaevetööde käigus planeeritust suurema ala kahjustamise korral tuleb haljastus kogu ulatuses
nõuetekohaselt taastada.
Nõuded teeäärse haljasala haljastuse taastamiseks:
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
17 / 30
• haljastuse taastamisel on keelatud kaevandi tagasitäitmisel ja tihendamisel maapinda tõsta
teekatendist kõrgemale ning tagada tuleb kõvakattega pinnalt sademevee äravool haljasalale
ja selle imbumine seal;
• haljastuse taastamisel tuleb nii tihe- kui hajaasustusalal asuv taastatav maa-ala katta vähemalt
15 cm paksuse sõelutud kasvumulla kihiga mis ei tohi sisaldada kive, killustikku, jäätmeid,
taimedele kahjulikke aineid jms ning mis peab olema tihendatud selliselt, et hiljem ei tekiks
vajumisi ega veelohkusid;
• rohu muldkeha alune pind tuleb tasandada. Rohi tuleb külvamise ajal agrotehniliselt õigete
võtetega rullida;
• taastamistöödel on keelatud külmunud pinnase kasutamine;
• olemasoleva ja taastatava haljastuse üleminek tuleb ühtlustada ja taastada niidukõlblikkus.
Haljastuse hooldus
Haljastuse hooldus määratakse kindlaks ehitaja ja tellija vahelise lepinguga. Pärast garantiiaja lõppu
läheb puude ja põõsaste hooldus üle maa haldajale. Haljastustööde teostaja kohustub tagama
taimestuse säilimise vastavalt kokkuleppele tellijaga garantiiaja jooksul. Arvestades ala paiknemist on
oluline kasta istutatud puid ja põõsaid 3 aasta jooksul peale istutamist suvekuudel ja ka vajadusel
kevadel, et puud ja põõsad ei kuivaks ära. Igale istutatud puule arvestada kastmisveeks 50l põõsale
10l. Kastmisvesi peab imbuma pikema aja jooksul pinnasesse nii, et istutatud taimede
juurepall/juurestik oleks igal ajahetkel niiske. Kiire kastmise korral ei jõua vesi imbuda sügavale vaid
jookseb lähialal laiali. Sellisel kastmisel ei ole istutatud puudele mõju ja nende juurepallid kuivavad
läbi. Ka lühiajaline vihm võib jätta pealmise pinnasekihi märjaks, kuid tegelikult on istutatud taimede
juurepall kuiv ja tegelikult vajavad taimed kastmist. Kastmisel on parim viis kasutada selleks otstarbeks
mõeldud plastkastmiskotte, mis on kinnitatud puude tugede külge. Kastmiskotid tagavad vee aeglase
valgumise pinnasesse ja seega parima vee jõudmise juurepallini. Korrektne hooldus tagab taimestiku
parima kasvama mineku
2.7 VÄIKEVORMID JA PIIRDED
Kinnistu piirid on olemasolevalt piiretega eraldamata. Ette on nähtud rajada paneelvõrk piire kinnistu
piiridele ning sissesõit piirata küljele avaneva tööstusliku liugväravaga. Piirete kõrguseks on 2,0m
maapinnast ning piirete postide sügavuseks 0,6m. Postid betoneeritakse maasse. Piirdeaia ja väravate
tooniks must, RAL 9004. Piirdeaia kohta on koostatud eraldi joonis ning on lisatud käesoleva
ehitusprojekti koosseisu.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
18 / 30
2.8 VÄLISVALGUSTUS
Kinnistu parkimisaladele ja sissesõidu teede valgustamiseks on kavandatud nõuetekohane valgustus,
mis on esitatud ehitusprojekti koosseisus eraldi osana.
Kõik valgustused vastavad fotobioloogilise ohutuse standardile EVS-EN 62471:200 ning kuulvad klassi
RG1. Projekteeritav valguslahendus ei häiri valgusreostusega ega häiri naaberkinnistute hoonestust ja
nende elanikke.
2.9 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED
Tehnovõrkude paiknemine on graafiliselt kujutatud Tehnovõrkude koondplaani joonisel ja kirjeldatud
vastavate eriosade projektides. Büroo- ja laohoonele on projekteeritud küte, ventilatsioon ja jahutus,
veevarustus ja kanalisatsioon, side- ja elektrivarustus, lisaks gaasivarustus. Vt.p.1.1.3.
2.10 JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmekäitlus hakkab toimuma vastavalt kehtivale Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale ja
Jäätmeseadusele. Prügiaediku asukoht on kavandatud parkimisplatside vahetuslähedusse, krundi
tahaossa, kergesti ligipääsetavasse kohta (vt Asendiplaani joonist). Eraldi tuleb koguda biojäätmeid,
paberit, pakendit ja olmejäätmeid.
2.10.1 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
EHITUSJÄÄTMETE KÄITLUS
Ehitusjäätmete käitlemise aluseks on Kambja vallavolikogu poolt vastu võetud määruse nr 12 Kambja
valla jäätmehoolduseeskirja 30. peatükk “Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord”, millega on
sätestatud ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, s.h saastunud maa-aladelt eemaldatud
pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Kambja valla haldusterritooriumil.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
19 / 30
JÄÄTMED - Jäätmete hinnanguline kogus ja koostis
Jäätmekood Jäätmeliik Hinnang uline kogus
Ühik Tegevuse lühikirjeldus
17 01 01 Betoon 1,0
m3 antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 01 02 Tellised - m3 Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil
17 02 01 Puit 2
m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 02 02 Klaas - - Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil
17 02 03 Plast - - Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil
17 03 02 Asfaldijäätmed 0,3
m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 04 07 Metallisegud 0,2
m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartongpake nd, jms)
10
m3
Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid 1,0
m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 09 04 Ehitus- ja lammutussegaprah t 8
m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 06 05* Eterniit või muu asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid -
- Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil
08 01 11*, 15 01 10*
Lahustite ja/või muu ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 0,5
m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale
17 09 03* Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht) -
-
Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil
20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed)
5
m3
Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitse poolt.
*- ohtlikud jäätmed
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
20 / 30
PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss
Pinnase liik Hinnanguline kogus
Ühik Tegevuse lühikirjeldus
Kasvupinnas (17 05 04) 80
m3
Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
Kivid ja pinnas (17 05 04) 100
m3 Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina
Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*) -
- Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil.
SELGITUSED
Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib
mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt
kooskõlastada Kambja vallaga. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab
omama jäätmeluba.
Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.
Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus-
või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete
taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeloa omavale
jäätmekäitlejale.
Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt
märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt
märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekib kahtlus, et pinnas võib olla saastunud õliga või
teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Keskkonnaametiga.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
21 / 30
2.11 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED
POS 1
PROJEKTEERITAV DP
Kinnistu aadress Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu
maakond
Kinnistu tunnus 94901:007:1782
Kinnistu suurus 11 792 m2 11 793 m2
Sihtotstarve Ä 50% | T 50% Ä 50% | T 50%
Täisehituse % 26,8 % 40 %
Ehitisealune pind 3 165,3 m2 3 365 m2
Hoonete arv krundil 1 4
Haljastuse % 22 % 15 %
Kõrghaljastuse % 10 % 10 %
Piirdeaia kõrgus 2m Kuni 2m
Ehitise nurgapunktide koordinaadid on esitatud asendiplaani joonisel.
3. HEAKORRA JA HALJASTUSNÕUDED EHITAMISEL
Vastavalt Kambja Vallavolikogu 25.05.2007 määruse nr 13 „Ülenurme valla heakorraeeskiri“ §
5 Ehitus- ja remonditöö tegija on kohustatud:
1) tagama heakorratööde tegemise puhastusalal;
2) vältima objektilt pori ja prahi ning tolmu kandmist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule;
3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee. Ehitusmaterjali mahalaadimine ja
ladustamine üldkasutatavale territooriumile on lubatud erandkorras vallavalitsuse loa alusel;
4) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse
ja tööde käigus rikutud haljastuse objekti lähiümbruses ning vedama ära ehitusjäätmed.
4. ARHITEKTUUR
4.1 HOONETE PAIKNEMINE JA PLANEERINGU PIIRANGUD
Käesoleva ehitusprojektiga on kavandatud 1 büroo- ja laohoone kinnistule Peetri tee 2. Projekteeritud
kahekorruseline büroo- ja laohoone on projekteeritud vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.
Hoone on paigutatud DP ja PTga ettenähtud hoonestusalasse ning naaberhoonetest rohkem, kui 8m
kaugusel, ehk tagatud on nõuetekohane tuleohutuskuja.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
22 / 30
4.2 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS
Projekteeritava hoone kasutusviisid:
VI – (tööstus ja laohooned) laohoone
V - (kontorid) büroohoone
Projekteeritava hoone kasutusotstarbed:
12529 - Muu laohoone
12201 – Büroohoone
Projekteeritud büroo- ja laopindade arv:
• 13 tk
Käesoleva projekti näol on tegemist uushoone püstitamisega. Kinnistule on projekteeritud üks büroo-
ja laohoone, mis on osaliselt 2-korruseline.
Projekteeritud hoone puhul on tegemist Stock-Office tüüpi hoonega, kus laoruumi osas tegeletakse
toodete ladustamisega, komplekteerimisega, pakkimisega ja kauba väljastamisega. Võimalik on ka
väikesemahuline tootmine, mille liik täpsustub järgmistes staadiumites vastavalt konkreetsete
rentnike vajadustele. Lisaks on igal pinnal oma büroo-osa (kontori osa), mis on kahel korrusel.
Keskkonnalubade taotlemise vajadusega tegevusi hoones ei toimu.
Projekteeritud hoone arhitektuurne lahendus on terviklikult projekteeritud, nüüdisaegsetele
linnaruumilistele nõuetele vastav ning kvaliteetset linnaruumi loov. Projekteerimisel on arvestatud
detailplaneeringu, PT-ga ning Tellijapoolsete soovidega.
Krundile oli detailplaneeringuga juurdepääs planeeritud Peetri teelt.
Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud kehtivast standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
Hoone välisviimistluse materjali valikul on lähtutud kehtestatud detailplaneeringust ja
Tellijapoolsetest soovidest - sellest tulenevalt on lahendatud ka fassaadid. Hoone välisilme on
kujundatud kaasaegse büroo- ja laohoonena. Hoone välisviimistlus on kombineeritud lao osas
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
23 / 30
sandwich paneelidest ning kontoriblokid lahendatud osaliselt klaasfassaadiga. Hoone avatäideteks on
kasutatud tumehall raamiga aknaid ning musta raamiga välisuksi.
Märkus:
Varikatused on kavandatud kergkonstruktsioonist, mille kohta koostatakse eraldi konstruktiivsed ja
arhitektuursed joonised edasise projekteerimise käigus. Ettevõtete valgustatud reklaamid, nende
kinnitused ja tüübid lahendatakse koostöös tootjaga ja tellijaga. NB! Kõik fassaadivalgustused peavad
vastama fotobioloogilise ohutuse standardile EVS-EN 62471:200 ning kuulvad klassi RG1.
Projekteeritav valguslahendus ei häiri valgusreostusega ega häiri naaberkinnistute hoonestust ja
nende elanikke.
Viimistlusmaterjalid ja värvikoodid on markeeritud ka hoonete vaadetel. Ehitustööde käigus teha
eelnevalt 1 m2 pinnal proovivärvimine ning toonide sobivus kooskõlastada arhitektiga.
VÄLISVIIMISTLUSE EKSPLIKATSIOON
1. FASSAAD - sile SW paneel, toon valge, nt. RAL9010 või analoog
- sile SW paneel, toon tumehall, nt. RAL7021 või analoog
- sile SW paneel, toon helehall, nt RAL7040 või analoog
- fassaadiplaat, toon valge, näiteks EQUITONE PW141 või analoog
/ detailid täpsustatakse PP staadiumis
2. KLAASUKSED - raam toon tumehall, nt. RAL7021
3. METALLUKSED - toon tumehall, nt. RAL7021
4. TÕSTEUKS - toon tumehall, nt. RAL7021
5. AKENDE RAAMID - toon tumehall, nt. RAL7021
6. VARIKATUSED / KARNIIS - fassaadiplaat, toon tumehall
- fassaadiplaat, toon pruunikas puiduimitatsiooniga, näiteks
EQUITONE inspiria / wood, või analoog
7. PLEKKDETAILID - toon tumehall, nt. RAL7021
8. SOKKEL - betoonelement, toon tumehall
9. TEKSTID - Teras, tsingitud ja värvitud, toon tumehall, valgustatud
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
24 / 30
Kõik betoonpinnad (nii sise-, kui välisosas) tuleb impregneerida, sisepindadel kasutada toodet Wetrok
Porosol. Kõik puitdetailed tuleb lõplikult valmis töödelda tehases, tagades maksimaalselt kõik alus-,
krundi- ja kattekihid. Kohepeal on lubatud läbi viia ainult pärast lõplikku paigaldust vajalikud
viimistlustoiminguid (näiteks kinnituskohtade ülekatmine). Sama tingimus kehtib ka metall- ja
muudele viimistletud hoonedetailidele, tagamaks kvaliteetset tulemust.
Projekteeritavate tehnoseadmete (nt ventilatsiooni-, kliimaseadmed jm.) tekitatav müra ei ületa
kinnistu piiril normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatu
kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust.
Kõik fassaadidele jäävad ventilatsiooni õhuvõtu- ja väljaviskerestid värvitakse fassaadipinnaga samat
tooni.
4.3 EHITUSETAPID JA LAIENDAMISVÕIMALUSED
Ehitus teostatakse kolmeetapilisena:
I etapp – ÄP1, ÄP2 ja tehnoruumid;
II etapp – ÄP3, ÄP4, ÄP5, ÄP6, ÄP11, ÄP12
III etapp – ÄP7, ÄP8, ÄP9, ÄP10
4.4 ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA
Energiatõhusus tagatakse tõhusate tehnosüsteemide kasutamisega nagu ventilatsiooni
soojustagastus. Sisekliima on projekteeritud nõuetekohaselt optimaalse sisetemperatuuri ja
õhuvahetusega. Koostatud on eraldi hoone energiatõhususe arvutus ja energiamärgis. Vt.p1.1.3.
Märgise arvutuse aluseks on võetud „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus 25. august
2019.a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; Majandus- ja taristuministri
määrus 25. august 2019 määrus nr. 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“.
4.5 HOONE RUUMID
Esimesel korrusel paiknevad tehnilised ruumid, müügisaalid koos san ruumidega ja suured laopinnad.
Teisel korrusel paiknevad iga bürooboksi avatud kontoripinnad.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
25 / 30
Ratsionaalne konstruktiivne lahendus annab hoone plaanilahenduse lihtsuse ja soovi korral
ümbermängimise võimaluse (näiteks osade büroo- ja laopindade liitmise). Projekti muudatused
kooskõlastada Kambja Vallavalitsusega.
4.6 TÖÖOHUTUSE JA TERVISHOIU NÕUDED
Kasutatud normdokumendid:
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna
lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu
kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6
• EVS-EN 12464-1:2021 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“;
• EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“;
Müratase ruumides tagatakse vastavalt:
• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
• Sotsiaalministri määrusega nr. 42, 4.03.2002 a. (Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid).
Kuna välismüratase jääb alla 55 dB, siis bürooruumide puhul ja nendega võrdsustatud tööruumide
puhul välispiiretele nõudeid ei kehtestata, sest välismüratase ei ole märkimisväärselt suurem kui tööst
põhjustatud müratase ruumi sees.
Valgus
Ruumides tagatakse normidekohane kunstlik valgus. Üldvalgustus ruumides tagatakse lakke
paigaldatud valgustitega. Kunstlik valgus tagatakse vastavalt:
• EVS-EN 12464-1:2021 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“;
Muud
Siseviimistluses kasutatavad materjalid peavad vastama tervisekaitsenõuetele. Hoones on piisaval
arvul tualettruume ja pesemisruume.
Tagatud on hea ehituskvaliteet. Pinnasega kokkupuutes oleva põranda liitekohtade, pragude ja
läbiviikude hermetiseerimine koos põrandaaluse tuulutusega ja/või radoonitõkkekilega tagavad
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
26 / 30
normidele vastava radooni taseme hoones. Hoone varustatakse nõuetele vastava ventilatsiooni
süsteemiga.
4.7 LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED
Büroo- ja laohoone sissepääsude juures olevad äärekivid ees on madaldatud, allalastud äärekivid.
Sissepääsu uste lävepakud on madaldatud (läve kõrgus 0-15 mm).
Kinnistutele on projekteeritud 1 inva parkimiskoht. Parkimiskoha kattemärgistuseks 911 tehakse valge
pritsplastikuga. Invaparkimiskoha tähistamiseks on ettenähtud parkimiskoht värvida siniseks ning
kanda kattele kattemärgistus 976a valge värviga. Lisaks paigaldatakse invaparkimiskoha ette
liiklusmärgi nr 874. Märk 874 paigaldatakse 1-1,2 meetri kõrgusele.
Hoone täisklaasuksed ja suured klaasipinnad liikumisteedel markeeritakse silmapaistvalt, et vältida
õnnetusi kokkupõrkel klaaspindadega.
Kõik hoone trepid varustatakse nõuetekohaste käsipuude ja trepipiiretega.
Käidavate treppide esimesed ja viimased astmed tähistatakse kontrastselt nii, et nad oleksid nähtavad
mõlemas liikumissuunas.
4.8 EHITISE KASUTUSIGA
Ehitise kui terviku projekteeritud kasutusiga on 50 aastat.
Fassaadi tööiga on 50 aastat. Väliste avatäidete tööiga on 20 aastat. Katusekatte tööiga on 20 aastat.
4.9 VÄLISVALGUSTUS
Hoone valgustuse kavandamisel ei tohi tekitada valgusreostust ning välivalgustuse temperatuur ei tohi
ületada 3000K. Valitud valgusallikad peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardile.
Kinnistu parkimisaladele ja sissesõidu teede valgustamiseks on kavandatud nõuetekohane valgustus,
mis on esitatud ehitusprojekti koosseisus eraldi osana. Hoonele on kavandatud seina peale tõstuste
kohale fassaadivalgustus, lisaks on ette nähtud spot-valgustid iga varikatuse alla, valgustamaks
bürooruumidesse sissepääse. Täpsemalt lahendatakse fassaadivalgustus edasise projekteerimise
käigus.
4.10 NIISKUSTURVALISUSE JA ÕHUPIDAVUSE TAGAMINE
Hoone tarindid ning nende liitumised kavandatakse vastavalt kasutatud normdokumentide nõuetele.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
27 / 30
Projekteerimisel ning ehitamisel pööratakse tähelepanu materjalide sobivusele keskkonda ning nende
omavahelisele sobivusele liidetes. Hoone soklitsoon hüdroisoleeritakse tagamaks konstruktsioonide
kaitse niiskuse vastu ning niiskuse vältimiseks siseruumides. Hoone välispiirded on projekteeritud
niiskus- ja õhutihedalt.
Sisekliima tagamisel arvestatakse niiskusriske.
4.11 KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED
Hoone konstruktiivne osa on esitatud eraldi ehitusprojekti koosseisus. Vt.p1.1.3.
4.12 AVATÄITED
AKNAD
Seletuskirjas on käsitletud akende üldpõhimõtteid.
• Hoone büroobloki akendena kasutatakse klaaspaketiga PVC raamis aknaid. Akende toon
väljast RAL9005 ning seest samuti must. Akna maksimaalne soojajuhtivus 0,9 W/m2K.
Akende helipidavus Rw 34dB.
• Hoone ladude osas kasutatakse PVC raamis aknaid. Akende toon väljast must RAL9005, seest
valged. Akende Rw ≤29dB. Akna maksimaalne soojajuhtivus 1,0 W/m2K
• Akende projekteerimisel on arvestatud, et igas kontoribloki ruumis peab olema vähemalt
üks aken avatav ruumi tuulutamiseks. Samuti on avatavad aknad kasutatavad ka
hädaväljapääsuna.
• Akende paigaldamisel vormistada siseservad plekkidega. Väliservadel kasutada tuuletõkke
teipi (nt Wigluv).
UKSED
Seletuskirjas on käsitletud uste üldpõhimõtteid.
• Hoone sisesed mitte tulepüsivad uksed on projekteeritud siledate kergustena, uste täpne
toon täpsustatakse üle sisekujunduse projektiga edasise projekteerimise käigus. Nõuded
uste lukustusele määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, olenevalt ukse funktsioonist.
• Hoone sisesed tulepüsivad vaheuksed on projekteeritud siledate metallustena, uste toon
täpsustatakse üle sisekujundus projektiga edasise projekteerimise käigus. Nõuded uste
lukustusele määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, olenevalt ukse funktsioonist.
• Hoone büroopindade peasissepääsu uksed on lahendatud alumiiniumraamis klaasistatud
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
28 / 30
ustena. Ukse toon väljast must RAL9005, seest must RAL9005. Lävepakk roostevaba.
Lukusüdamik varustada turvaplekiga. Ukse maksimaalne soojajuhtivus 1,2 W/m2K.
• Tuletõkkesektsioonide vahelised uksed peavad vastama Siseministri määrusele nr 17
“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtestatud nõuetele. Nõuded uste lukustusele
määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, olenevalt ruumi funktsioonist. Üldjuhul peavad
ustel olema lukud, avatavad võtmega. Erandjuhul peavad ustel ka olema mootorlukud,
avatavad nii võtmega kui ka läbipääsusüsteemi magnetkaardiga.
• Hoone tehniliste ruumide välisuksed on niiskuskindlad ja soojustatud metallraamis. Ukse
toon väljast must RAL9005 ning seest samuti must, RAL9005. Ukse maksimaalne
soojajuhtivus 1,4 W/m2K.
• Laoustena on projekteeritud tööstulikud tõstuksed. Laouste toonid väljast must RAL9005 ja
pruun RAL8014 ning seest valged. Ukse maksimaalne soojajuhtivus 1,4 W/m2K.
4.13 LIFTID JA TÕSTUKID
Hoonesse ei ole ette nähtud lifti.
4.14 FASSAADIPESUSÜSTEEM
Välist fassaadipesusüsteemi projekteeritud ei ole. Avatäidete pesu toimub kas siseruumist või
maapinnalt.
4.15 HOOLDUSJUURDEPÄÄSU ÜLDPÕHIMÕTTED
Hoone kilbi- ja tehnoruum ning päästemeeskonna infopunkt asuvad esimesel korrusel, tehniliste
ruumide blokis. Nendesse pääseb läbi välisuste.
Hoone katusele pääsuks on projekteeritud 3 seljakaitsega seinaredelit.
4.16 HOONE TEHNILISED ANDMED
Projekteeritav DP
Pos nr POS 1
Ehitisealune pind 3 165,3 m2 3 365 m2
Maapealse osa alune pind 3 165,3 m2 3 365 m2
Maa-aluse osa alune pind - -
Maapealsete korruste arv 2 2
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
29 / 30
Maa-aluste korruste arv - -
Absoluutne kõrgus +64.1 m +64.2 m
Absoluutne sügavus - -
Kõrgus 9,2 m 10,0 m / 5,0 m*
Pikkus 102,6 m -
Laius 42,4 m -
Sügavus - -
Maapealne suletud brutopind 2 790 m2 -
Maa-alune suletud brutopind - -
Köetav pind 3 602,5 m2 -
Maht 28 490 m3 -
Maapealse osa maht 28 490 m3 -
Suletud netopind 3 602,5 m2 -
Eluruumide pind - -
Mitteeluruumide pind 3 569,5 m2 -
Üldkasutatav pind - -
Tehnopind 33,0 m2 -
Hoone kasutusotstarbed 12529 - Muu laohoone, 12529 - Muu laohoone,
12201 – Büroohoone 12201 – Büroohoone
4.17 PÄIKSEELEKTRIJAAM
Hoone katusele on ette nähtud päikesepaneelid. Paneelide paigutamisel on lähtutud tootjapoolsetest
juhenditest ning EVSist 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.
Päikeseelektrijaam toodab võrku elektrit vaid võrgupoolse toite olemasolul. Liitumiskilbi pealülitist
elektri väljalülitamisel inverteri tegevus peatub. Samuti saab inverteri eraldi välja lülitada. Päikesepargi
alalisvoolu osa kaabeldus märgistatakse kahepoolse toite märgistusega. Vajadusel on võimalik
alalisvoolu kaablid läbi lõigata. Kaableid tohib läbi lõigata isoleeritud käepidemetega lõikuriga
ükshaaval ja tagades, et läbilõigatud kaabliotsad omavahel kokku ei puutu. Kõige lõplikum
päikesepargi täielikult pingevabaks muutmine toimub paneele omavahel lahti ühendades.
Hoone sissepääsu juurde on projekteeritud PV inverteri avariiseiskamiseks avarii-stopp lüliti.
Projekteeritud nupp juhib kilbis PJK olevat kontaktorit, mis katkestab PV ühenduse kilbiga.
Töö nr: PR 070/24
Staadium: Eelprojekt
Töö nimetus: Büroo- ja laohoone ehitusprojekt
Ehitise aadress: Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Kuupäev: 25.08.2025
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. nr: 11151966
MTR reg. nr: EEP000617
Aadress: Järvevana tee 7b, 10132 Tallinn
Projekti autorid: arh. Indrek Kallas / vastutav isik
arh. Anna Maistruk
30 / 30
Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvestada teiste tehnosüsteemide toimimiseks vajaliku ruumiga
ning vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks. Päikesepaneelide minimaalsed kaugused
suitsuluukidest on 1 m. Katusel ja hoone seintel on lubatud moodustada maksimaalselt 300 m2
suuruseid tsoone. Tsoonide vahel peab olema vähemalt 1 m vaba ruumi. Juurdepääsuteed tsoonis,
mis viivad teiste seadmeteni, peavad olema vähemalt 0,8 m laiused. Päikeseelektri paigaldise projekti
dokumentatsioon (sh päikeseelektri paigaldise skeem koos lahutuspunktidega) peab asuma
päästemeeskonna infopunktis
5. TULEOHUTUS
Tuleohutuse osa on esitatud eraldi projektiga. Vt. P.1.1.3.
6. PROJEKTI TERVIKLIKKUS
Peetri tee 2 kinnistu büroo- ja laohoone arhitektuurne ehitusprojekt on koostatud Arhitektuuribüroo
Korrus Osaühing poolt, millele on Eesti Vabariigi seadustega tagatud autoriõigus. Projekti muutmine,
ehitamine või edasiarendamine ilma autori loata on seadusega välistatud.
Koostasid: Arhitekt / vastutav spetsialist Indrek Kallas
Arhitekt Anna Maistruk
GSPublisherVersion 1352.1.51.100
Staadium
Aadress
Tellija
Arhitekt
Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Agri Partner OÜ
Joonis
Objekt
AR AS-4-02
PR 070/24
Indrek Kallas / vastutav isik
EELPROJEKT
26.08.2025Kuupäev
Λ R H I T E K T U U R I B U R O O Projekti osa
Joonise nr.
Töö numberBüroo ja laohoone ehitusprojekt
Asendiplaan
Anna Maistruk
Järvevana tee 7b
ISO A2 E-mail:
EEP000617
Telefon:
MTR reg. nr: [email protected]
6 070 808 10132 Tallinn
1:1,04, 1:1,03Mõõtkava
MÄRKUSED: - PROJEKT ON KOOSTATUD VASTAVALTPROJETKEERIMISE LÄHTEÜLESANDELE / TEHNILISELE KIRJELDUSELE NING KEHTIVATELE NORMIDELE JA NÕUETELE. - KÕIKIDE MATERJALIDE JA EHITUSTÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMAEV-S KEHTIVATE SEADUSANDLIKE AKTIDE JÄRGI KEHTESTATUDNÕUETELE JA OLEMA KOOSKÕLAS HEA EHITUSTAVAGA. - EHITUSTÖÖD TULEB TEOSTADA JÄRGIDES KOGUMIKE MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 JA ViimistlusRYL 2000 NÕUETE TEISE KLASSI TASET. - EHITUSTÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 NÕUETELE. - MAALRITÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2012 NÕUETELE - KONSTRUKTSIOONID VT. KONSTRUKTIIVSEST OSAST. - KÕIK SARNASED SÕLMED LAHENDADA ANALOOGSELT NÄITEGA. - KÕIK MÕÕDUD PEAB ÜLEKONTROLLIMA ENNE TOOTE VALMISTAMIST. - KÕIK MÕÕDUD MÄRGIGA TÄPSUSTADA KOHAPEAL.
NB! JOONISEID LUGEDA KOOS KONSTRUKTIIVSE PROJEKTIGA!
PE ET
RI T
EE
55.08
55.08
55.08
55 .0 8
55.08
55.08
55.08
55.00
54.9054.80
54.70
55.00
54.90
54.80
54.70
54.90
54.80
54.80
54.90
55.00
54.90
54.80
54.80
54.90
54.80
54.90
55.00
54.80
54.90
54 .70
54 .80
54.9 0
54 .7 0
54 .8 0
54 .9 0
55.00
54.90
54.90
54.90SJ
POS 1
De250 L=45,3 i=0,010
De250 L=32,9 i=0,010
SK-10 Ø560 55,30
1) 53,80 2) 53,80
1,50
SK-9 Ø630 54,85
1) 52,25 2) 53,35 3) 53,34 4) 52,65
2,60
SK-8 Ø630 54,70
1) 51,92 2) 53,20 3) 51,92
2,78
6,0 1,0
102,6
37,3
14,9
42,4 7,0
1 2 3 4
5
6
7 8 9 10
11
12
13 14
15 16
17
18
19
20
2122
23 24
P7
1
1
B
BD
G
GI
I
2
2
3
3
4
4
5
5
6
6
7
7
8
8
9
9
10
10
11
11
12
12
13
13
14
14
15
15
16
16
17
17
18
18
A
AC
C
F
F
E
EH
H
SJ
PEETRI TEE 2 ±0,00 =55.10
P4
P10
P3
P10
SJ
TINGMÄRGID (AB Korrus)
KINNISTU PIIR
NAABERKINNISTUTE PIIRID
PROJEKTEERITUD HOONE (POS 1)
HOONESTUSALA
PROJEKTEERITUD SORTEERITUD JÄÄTMETE KOGUMISKOHT PARKIMISKOHTADE ARVP4
PROJEKTEERITUD PIIRDEAED ja VÄRAVAD
PROJEKTEERITUD SISSESÕIT / SISSEPÄÄS
PROJEKTEERITUD KRUNTIDE VAHELINE AED, h=2m
PROJEKTEERITUD PRÜGIMAJA
PROJEKTEERITUD KÕRGHALJASTUS (KIRJELDATAKSE TÄPSEMALT JÄRGMISES PROJ. ETAPIS)
KINNISTU SUURUS
SIHTOTSTARVE
KINNISTU AADRESS Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
POS 1
11 792 m2
TÄISEHITUSE %
EHITISEALUNE PIND
HOONETE ARV KRUNDIL
MAA-ALA TEHNILISED ANDMED
SULETUD BRUTOPIND
EHITISE SÜGAVUS
EHITISE PIKKUS
KORRUSTE ARV (MAAPEALNE)
TULEPÜSIVUSKLASS
PROJEKTEERITAV HOONE POS 1
2 790 m2
0 m
102,6 m
2
TP3 KATUSE KALLE 1,6o
SULETUD NETOPIND 3 602,5 m2
ELURUUMIDE PIND
TEHNOPIND
KÖETAV PIND
EHITISE MAHT (MAAPEALNE)
EHITISE LAIUS 42,4 m
EHITISE KÕRGUS (ABSOLUUTNE) +64,2 m
MITTEELURUUMIDE PIND
KORRUSTE ARV (MAA-ALUNE) 0
ÜLDKASUTATAV PIND
EHITISE MAHT (MAA-ALUNE)
EHITISE MAHT (KOKKU)
PÕHIHOONETE ARV 1 KÕRVALHOONETE ARV 0
EHITISE KÕRGUS 9,2 m
põhihoonel 2
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
33,0 m2
0 m3
28 490 m3
HOONE TEHNILISED ANDMED
KINNISTU TUNNUS 94901:007:1782
Ä 50% | T 50%
1
3 365 m2
-
-
10,0 m / 5,0 m*
0-25o
3 569,5 m2
3 602,5 m2
28 490 m3
2
DP
11 793 m2
-
Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
DP
40%
4 3 165,3 m2
Ä 50% | T 50%
HALJASTUSE % 15% KÕRGHALJASTUSE % 10% PIIRDEAIA KÕRGUS kuni 2m2m
26,8%
22%
10%
+64,1 m
*Põhihoone 10,0m, kõrvalhoone 5,0m
2
TP3
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
HOONE VÄLISNURKADE KOORDINAADID
YX NURGA TÄHIS
POS 1
AADRESS
HOONE (POS 1) ±0.00= +55.10m NB! ÜLE KONTROLLIDA HOONE MAHA MÄRKIMISEL
PE ET
R I T
EE 2
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
15
16
1 6466688.8718
6466690.0571
6466690.2065
6466690.3699
6466690.2205
6466691.0952
6466681.4352
6466682.3889
6466682.5383
6466682.7653
6466682.6159
6466683.8865
6466676.1187
6466679.7188
6466679.8682
6466680.1405
6466679.9912
6466680.7465
6466656.2082
6466646.9058
6466661.7891
6466661.7755
6466663.3938
6466663.4074
659166.8855
659179.8876
659179.8740
659181.6665
659181.6802
659191.2744
659192.1550
659202.6166
659202.6030
659205.0927
659205.1063
659219.0435
659219.7516
659259.2429
659259.2292
659262.2169
659262.2305
659270.5161
659272.7531
659170.7112
659169.3544
659169.2051
659169.0575
659169.2069
17
18
19
20
21
22
23
24
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
Staadium
Aadress
Tellija
Arhitekt
Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Agri Partner OÜ
Joonis
Objekt
1:500
AS AS-4-02
070/24
Indrek Kallas / vastutav isik
EELPROJEKT
26.08.2025Kuupäev
Λ R H I T E K T U U R I B U R O O Projekti osa
Mõõtkava
Joonise nr.
Töö numberBüroo- ja laohoone ehitusprojekt
Tehnovõrkude koondplaan
Anna Maistruk
Järvevana tee 7b
ISO A2 E-mail:
EEP000617
Telefon:
MTR reg. nr: [email protected]
6 070 808 10132 Tallinn
20.04.2023Mõõdistusaeg:
Kõrgused EH2000 süsteemisKoordinaadid L-Est97 süsteemis
www.elker.ee RMTELKER
Mõõtkava 1:500
Leht
Lehti 25.04.2023
Jalmar Häelme
Töö nr.
Koostaja:
tel: +372 50 363 11 Turu tn 34b, Tartu
e-mail: [email protected] Tartu2353GA
Geodeetiline alusplaan
1
1
Peetri tee 2 Ülenurme alevik Kambja vald Tartu maakond
Kontrollis: Kristi Ilves
Märkused: Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad. Mõõdistusalasse võib jääda tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse ajal informatsioon puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Kambja valla geoarhiivis registreeritud teostusjooniseid, tehnovõrgu valdajatelt ja EHR.ee-st saadud andmeid. Sidetrass kantud joonisele, NVA lahendused OÜ töö nr: 2304, koostatud projekti asendiplaanilt. Katastriüksuse piirid Maaamet 20.04.2023 a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed.
Tingmärgid Altren Projekt OÜ | Töö nr 24009
Projekteeritud kommunikatsioonid :
- siseneva toru põhja kõrgusmärk - kaevu sügavus
- proj. maapind - kaevu läbimõõt
SK-3 Ø800 47.60 44.40 45.36 1.89
- väljuva toru põhja kõrgusmärk
- proj. sademeveekaevu tähis
De160 i=0.010 L=24.5m - Projekteeritud sademeveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus
- proj. sademeveekanalisatsioonikaev - proj. sademeveekanalisatsioonitorustik
- Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus
75.63*
- toru põhja kõrgusmärk
33.30 30.50
- olemasolev/projekteeritud maapind
- perspektiivne sademeveekanalisatsioonitorustik - perspektiivne sademeveekanalisatsioonikaev - perspektiivne restkaev (külgsissevooluga)
- Teedeprojekt OÜ poolt koostatud "Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt", töö nr T04921.
1:5 0Parkimiskohtade arvutus:
1 376,9 / 80 + 2 412,9 / 150 = 33,4 ≈ 34 Parkimiskohta Projekteeritud 34 parkimiskohta
BRUTOPIND
Büroo 1 376,9 m2
Ladu 2 412,9 m2
PE ET
RI T
EE
1
1
B
BD
G
GI
I
2
2
3
3
4
4
5
5
6
6
7
7
8
8
9
9
10
10
11
11
12
12
13
13
14
14
15
15
16
16
17
17
18
18
A
AC
C
F
F
E
EH
H
PEETRI TEE 2 ±0,00 =55.10
55.08
55.08
55.08
55 .0 8
55.08
55.08
55.08
55.00
54.9054.80
54.70
55.00
54.90
54.80
54.70
54.90
54.80
54.80
54.90
55.00
54.90
54.80
54.80
54.90
54.80
54.90
55.00
54.80
54.90
54 .70
54 .80
54.9 0
54 .7 0
54 .8 0
54 .9 0
55.00
54.90
54.90
54.90SJ
POS 1
De250 L=45,3 i=0,010
De250 L=32,9 i=0,010
SK-10 Ø560 55,30
1) 53,80 2) 53,80
1,50
SK-9 Ø630 54,85
1) 52,25 2) 53,35 3) 53,34 4) 52,65
2,60
SK-8 Ø630 54,70
1) 51,92 2) 53,20 3) 51,92
2,78
6,0 1,0
102,6
37,3
14,9
42,4 7,0
1 2 3 4
5
6
7 8 9 10
11
12
13 14
15 16
17
18
19
20
2122
23 24
P10
P7
P4
P10
P3
SJ
TINGMÄRGID (AB Korrus)
KINNISTU PIIR
NAABERKINNISTUTE PIIRID
PROJ KTEERITUD HOONE (POS 1)
HOONESTUSALA
PROJEKTEERITUD SORTEERITUD JÄÄTMETE KOGUMISKOHT PARKIMISKOHTADE ARVP4
PROJEKTEERITUD PIIRDEAED ja VÄRAVAD
PROJEKTEERITUD SISSESÕIT / SISSEPÄÄS
PROJEKTEERITUD KRUNTIDE VAHELINE AED, h=2m
PROJ KTEERITUD PRÜGIMAJA
PROJEKTEERITUD KÕRGHALJASTUS (KIRJELDATAKSE TÄPSEMALT JÄRGMISES PROJ. ETAPIS)
KINNISTU SUURUS
SIHTOTSTARVE
KINNISTU AADRESS Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
POS 1
11 792 m2
TÄIS HITUSE %
EHI ISEALUNE PIND
HOONETE ARV KRUNDIL
MAA-ALA TEHNILISED ANDMED
SU ETUD BRUTOPIND
EHITISE ÜGAVUS
EHITISE PIKKUS
KORRUSTE ARV (MAAPEALNE)
TULEPÜSIVUSKLASS
PROJEKTEERITAV HOONE POS 1
2 790 m2
0 m
102,6 m
2
TP2 KATUSE KALLE 1,6o
S LETUD NETOPIND 3 603,9 m2
ELURUUMIDE PIND
EHNOPIND
KÖE AV PIND
EHITISE MAHT (MAAPEALNE)
EHITISE LAIUS 42,4 m
EHITISE KÕRGUS (ABSOLUUTNE) +64,2 m
MITTEELURUUMIDE PIND
KORRUSTE ARV (MAA-ALUNE) 0
ÜLDKASUTAT V PIND
EHITISE MAHT (MAA-ALUNE)
EHITISE MAHT (KOKKU)
PÕHIHOONETE ARV 1 KÕRVALHOONETE ARV 0
EHITISE KÕRGUS 9,2 m
põhihoonel 2
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
33,0 m2
0 m3
28 490 m3
HOONE TEHNILISED ANDMED
KINNISTU TUNNUS 94901:007:1782
Ä 50% | T 50%
1
3 365 m2
-
-
10,0 m / 5,0 m*
0-25o
3 570,9 m2
3 603,9 m2
28 490 m3
2
DP
11 793 m2
-
Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
DP
40%
4 3 165,3 m2
Ä 50% | T 50%
HALJASTUSE % 15% KÕRGHALJASTUSE % 10% PIIRDEAIA KÕRGUS kuni 2m2m
26,8%
22%
10%
+64,1 m
*Põhihoone 10,0m, kõrvalhoone 5,0m
2
TP2
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
HOONE VÄLISNURKADE KOORDINAADID
YX NURGA TÄHIS
POS 1
AADRESS
HOONE (POS 1) ±0.00= +55.10m NB! ÜLE KONTROLLIDA HOONE MAHA MÄRKIMISEL
PE ET
R I T
EE 2
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS
POS
POS
POS
POS
POS
POS
POS
POS
15
16
1 466688.8718
466690.0571
466690.2065
466690.3699
466690.2205
466691.0952
466681.4352
466682.3889
466682.5383
466682.7653
4 6682.6159
466683.8865
466676.1187
466679.7188
466679.8682
466680.1405
4 6679.9912
6680.7465
466656.2082
466646.9058
466661.7891
466661.7755
6466663.3938
6466663.4074
659166.8855
659179.8876
659179.8740
659181.6665
659181.6802
659191.2744
659192.1550
6 9202.6166
6 9202.6030
659205.0927
659205.1063
659219.0435
659219.7516
59259.2429
59259.2292
659262.2169
659262.2305
659270.5161
59272.7531
59170.7112
59169.3544
59169.2051
659169.0575
659169.2069
17
18
19
20
21
22
23
24
POS
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
POS 1
Staadium
Aadress
Tellija
Arhitekt
Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Agri Partner OÜ
Joonis
Objekt
1:500
AS S-4-02
PR 070/24
Indrek Kallas / vastutav isik
EELPROJEKT
17.06.2025Kuupäev
Λ R H I T E K T U U R I B U R O O Projekti osa
Mõõtkava
Joonise nr.
Töö numberBüroo- ja l ohoone ehitusprojekt
Tehnovõrkude koondplaan
Anna Maistruk
Järvevana tee 7b
ISO A2 E-mail:
EEP000617
Telefon:
MTR reg. nr: [email protected]
6 070 808 10132 Tallinn
20.04.2023Mõõdistusaeg:
Kõrgused EH2000 süsteemisKoordinaadid L-Est97 süsteemis
www.elker.ee RMTLKER
Mõõtkava 1:500
Leht
Lehti 25.04.2023
Jalmar Häelme
Töö nr.
Koostaja:
tel: +372 50 363 11 Turu tn 34b, Tartu
e-mail: [email protected] Tartu2353GA
Geode tiline luspla n
1
1
Peetri tee 2 Ülenurme alevik Kambja vald Tartu maakond
Kontrollis: Kristi Ilves
Märkused: Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad. Mõõdistusalasse võib jääda tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse ajal informatsioon puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Kambja valla geoarhiivis registreeritud teostusjooniseid, tehnovõrgu valdajatelt ja EHR.ee-st saadu andmeid. Sidetrass kantud joonisele, NVA lahendused OÜ töö nr: 2304, koostatud projekti asendiplaanilt. Katastriüksuse piirid Maaamet 20.04.2023 a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed.
Tingmärgid Altren Projekt OÜ | Töö nr 24009
Projekteeritud kommunikatsioonid :
- siseneva toru põhja kõrgusmärk - kaevu sügavus
- proj. maapind - kaevu läbimõõt
SK-3 Ø800 47.60 44.40 45.36 1.89
- väljuva toru põhja kõrgusmärk
- proj. sademeveekaevu tähis
De160 i=0.010 L=24.5 - Projekt ritud sademeveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus
- proj. sademeveekanalisatsioonikaev - proj. sademeveekanalisatsioonitorustik
- Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus
75.63*
- toru põhja kõrgusmärk
33.30 30.50
- olemasolev/projekteeritud maapind
- perspektiivne sademeveekanalisatsioonitorustik - perspektiivne sademeveekanalisatsioonikaev - perspektiivne restkaev (külgsissevooluga)
- Teedeprojekt OÜ poolt koostatud "Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekt", töö nr T04921.
1
1
B
BD
G
GI
I
2
2
3
3
4
4
5
5
6
6
7
7
8
8
9
9
10
10
11
11
12
12
13
13
14
14
15
15
16
16
17
17
18
18
A
AC
C
F
F
E
EH
H
SJ
PEETRI TEE 2 ±0,00 =55.10
2.85
5.00 1.50
2.50 3.05
2.70
5.00 2.00
2.70
5.00 1.50 2.70
5.00
3.60
12.00 2.00
6.43
6.50
2.50
8.00
R6.00
R6 .00
R5.00
2.00
1 1
Koordinaadid L-EST97 süsteemis, Kõrgused EH2000 (Amsterdami null) süsteemis.
5524_PP_TL-4_asendiplaan.dwg
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:
Koostatud / trükitud:
Faili nimi: Staadium:Joonise tähis [nr - leht (lehti)]:
/
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostaja:
TPK Projekt OÜ
15.08.202515.08.2025
TPK Projekt OÜ Narva mnt 32-5 Tallinn 10120 Eesti tel +372 5228311 [email protected] reg: 16418999 MTR EEP004706 EPE001531, 11.01.2022
Töö nr: Mõõdistatud:
5524
Büroo- ja laohoone Teed ja platsid
Peetri tee 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartumaa
Eelprojekt
Asendiplaan
TL-4-01 1:500
Projektijuht Lauri Künnapuu
Projekteerija Lauri Künnapuu
ELKERRMT Tartu2353GA aprill 2023
TINGMÄRGID Kinnistu piir
Projekteeritud murukivi (tüüp 3)
Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 1)
Projekteeritud katte serv
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (h=8,0cm)
Projekteeritud sõidutee allalastud äärekivi (h=0cm)
Projekteeritud jalgtee betoonkivikate (tüüp 2)
Projekteeritud dekoratiivne graniitkillustik (tüüp 4)
Olemasolev horisontaal22.50
Projekteeritud horisontaal22.50
Likvideeritav objekt
Projekteeritud kõnnitee äärekivi (h=0cm)
Projekteeritud haljasala
Projekteeritud aed
Projekteeritud hoone
Projekteeritud liiklusmärgi post
Projekteeritud liiklusmärk
221 (I)
PE ET
RI T
EE
55.08
55.08
55.08
55 .0 8
55.08
55.08
55.08
55.00
54.9054.80
54.70
55.00
54.90
54.80
54.70
54.90
54.80
54.80
54.90
55.00
54.90
54.80
54.80
54.90
54.80
54.90
55.00
54.80
54.90
54 .70
54 .80
54.9 0
54 .7 0
54 .8 0
54 .9 0
55.00
54.90
54.90
54.90
PEETRI TEE 2 ±0,00 =55.10
SJ
POS 1
De315 L=58,0 i=0,030
1
3 2
De250 L=45,3 i=0,010
De315 L=43,0 i=0,010
De250 L=32,9 i=0,010
SK-6 Ø630 52,25 1) 48,77
SK-10 Ø560 55,30
1) 53,80 2) 53,80
1,50
SK-9 Ø630 54,85
1) 52,25 2) 53,35 3) 53,34 4) 52,65
2,60
SK-8 Ø630 54,70
1) 51,92 2) 53,20 3) 51,92
2,78
SK-7 Ø630 54,05
1) 51,49 2) 52,25 3) 51,49 4) 51,69
2,56
8,0 1,0
102,6
37,3
14,9
42,4 7,0
P10
P7
P4
P10
P4
1
1
B
BD
G
GI
I
2
2
3
3
4
4
5
5
6
6
7
7
8
8
9
9
10
10
11
11
12
12
13
13
14
14
15
15
16
16
17
17
18
18
A
AC
C
F
F
E
EH
H
PEETRI TEE 2 ± ,00 =55.10
De63L=1.4 m
G-1 0.00 (0.00) -1.00
De63 L=23.0 m
G-2 0.00 (0.00) -1.00
D e63 L=45.8 m
G-3 0.00 (0.00) -1.00
De63 L=53.6 m
G-4 0.00 (0.00) -1.00
D e63
L=2.1 m
G-5 0.00 (0.00) -1.00
G-6 0.00 (0.00) -1.00
/ /
/ /
/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /
/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /
/ / / / / / / / / / / / / / / / /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/
Projekteeritud 0,4kV maakaabelliin
Kogu pikkuses torus D-110 750N 1 x AXPK 4G240; L=~96m (trass_90m)
L=~100m, torus D50/750N (kollane) Kilbiruumist MCMO 7x2,5 T500 Eca ÕLI ja liivapüüdur PÜÜDUR
L=~30m, torus D50/750N (kollane) Kilbiruumist MCMO 7x2,5 T500 Eca ÕLI ja liivapüüdur PÜÜDUR
← De 160 PVC L=14,5 i=7
← De 160 PVC L=27,0 i=7
1 2
1 2
1 3
1 3
← De 160 PVC L=23,6 i=7
1 3
→ De 110 PVC
L=4,2 i=10
1 2
2
→ De 110 PVC
L=4,2 i=10
2
→ De 110 PVC
L=4,2 i=10
2
← De 400 PP L=13,5 i=3
1 3
← De 400 PP
L=8,7 i=3
1 3
← De 250 PP L=18,0 i=4
← De 250 PP L=11,9 i=4
← De 200 PP L=17,7 i=5
← De 160 PP L=11,8 i=7
← De 110 PP L=20,2 i=10
→ De 110 PP
L=4,6 i=10
1 2
→ De 110 PP
L=4,6 i=10→
De 110 PP L=4,7 i=10
→ De 110 PP
L=4,7 i=10
→ De 110 PP
L=4,6 i=10
→ De 110 PP
L=4,6 i=10
→ De 110 PP
L=4,6 i=10
→ De 400 PP L=39,1 i=3
2
← De 400 PP L=10,4 i=3
1
2 ← De 400 PP
L=6,6 i=2
← De 315 PP
L=5,4 i=3
← De 315 PP L=10,4 i=3
← De 250 PP
L=4,8 i=4
← De 200 PP L=17,8 i=5
← De 110 PP L=19,1 i=10
← De 110 PP
L=5,8 i=10
1
2
← De 110 PP
L=6,0 i=10
← De 110 PP
L=5,0 i=10←
De 110 PP L=5,0 i=10
← De 110 PP
L=5,1 i=10
← De 110 PP
L=5,1 i=10←
De 110 PP L=5,1 i=10
← De 110 PP
L=5,5 i=101 2
3
→ De 400 PP L=10,0 i=2
1
3
1
← De 315 PP L=19,6 i=7
2 3
← De 250 PP L=35,2 i=41 2
← De 250 PP L=34,4 i=4
1 2
← De 160 PP L=39,1 i=7
1 2
← De 160 PP
L=0,9 i=7
3
← De 160 PP
L=1,0 i=7
3
← De 160 PP
L=0,9 i=7
3
→ De 160 PP L=9,5 i=7
2
→ De 400 PP L=27,6 i=2
3
→ De 315 PP
L=7,3 i=3
1
4
← De 315 PP L=17,7 i=3
1
4
← De 315 PP L=23,6 i=31 2
← De 250 PP L=18,2 i=41 2
← De 250 PP L=17,9 i=41 2
← De 250 PP L=18,2 i=41 2
←De 160 PP L=32,7 i=74 2
← De 160 PP
L=4,8 i=7
3
← De 160 PP
L=2,8 i=7
3
← De 160 PP
L=2,9 i=7
3
← De 160 PP
L=2,1 i=7
3
← De 160 PP
L=1,7 i=7
3
→ De 160 PP
L=8,1 i=7 3
PE De63 L=17,4
PE De63 L=28,5
PE De63 L=57,7
PE De63 L=3,4
←
De 250 PP L=13,0 i=4
1 2
← De 110 PP L=14,8 i=10
3
← De 160 PP L=13,9 i=7
1 2
← De 110 PP L=12,9 i=10
3
← De 160 PP
L=5,2 i=7
← De 110 PP
L=2,5 i=10
1 2
← De 400 PP
L=3,9 i=3
1 2 3
1 2 3
1 2 3
2
3
1
→ De 160 PVC
L=1,0 i=7
→ De 160 PVC
L=0,8 i=7
KVK-1 De400/315 PE MP: 54,86 KAAS: 54,86 met KAEVU SÜGAVUS: 1,73 1) 53,13 160 PVC 2) 53,13 160 PVC
1 2
3
1 2
3
1 2
3
2
3
1 1 2
3
1 2 3
←
De 2 50
PP
L= 1,4 i=4 3
← De 630 PP L=93,1 i=1
←De 250 PPL=1,5i=45
← De
2 50
P P
L= 2,
4 i=
4
2
→ De 1000 PP L=49,2 i=1
→ De 250 PP L=1,8i=4
3
→De 250 PP L=1,4i=4
2
→ De 1000 PP L=25,4 i=1
← De
25 0 P
P L=
1,7 i=
4
2
→ De 315 PP L=12,6 i=3
← De 160 PVC L=20,3 i=7
1 2 3
1 2 3
KVK-2 De400/315 PE MP: 54,83 KAAS: 54,83 met KAEVU SÜGAVUS: 1,51 1) 53,32 160 PVC 2) 53,32 160 PVC
Hoone kanalisatsiooni väljund (HKV-2)
PE De110 tp=53,69 abs
Hoone veesisend (HVS) PE De50 abs=53,28
Hoone kanalisatsiooni väljund (HKV-1) PE De110 tp=53,47 abs
Hoone kanalisatsiooni väljund (HKV-3) PE De160 tp=53,88 abs
Hoone kanalisatsiooni väljund (HKV) PE De110 tp=54,00 abs
KVK-3 De400/315 PE MP: 54,91 KAAS: 54,91 met KAEVU SÜGAVUS: 1,48 1) 53,43 160 PVC 2) 53,43 110 PVC 3) 53,43 160 PVC
Olemasolev maakraan DN50 Kinnistu liitumispunkt ühisveevõrguga!
Kinnistu liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga kuni 1m kinnistu piirist
Kinnistu liitumispunkt ühissademeveekanalisatsiooniga kuni 1m kinnistu piirist
Möödavooluga õlipüüdur, nt Fertil ENS 50/150, vt
VK-9-05
Õlipüüdur ENS 3 LM muda-ja liivapüüduriga, nt Fertil
← De 160 PVC L=15,9 i=7
← De 160 PVC L=31,3 i=7
← De 315 PP
L=8,8 i=3
← De 250 PP
L=1,8i=4
1 ←
De 630 PP L=93,8 i=1 ←
De 2
50 P
P L=
1, 8
i= 4
2
← De 400 PP
L=2,5 i=2
← De 400 PP
L=1,0 i=3
1
2
←De 400 PP L=3,5 i=2
1 1
2
V-354,94 1) 52,94 De63 2) 52,94 De63
RK-1 De560/500 PE MP: 54,70 KAAS: 54,70 met KAEVU SÜGAVUS: 1,20 1) 53,50 160 PP
KAEVU SÜGAVUS: 2,01
RK-5 De560/500 PE MP: 54,64 KAAS: 54,64 met KAEVU SÜGAVUS: 0,90 1) 53,74 160 PP
SK-16 De400/315 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,52 1) 53,38 250 PP 2) 53,47 160 PP 3) 53,47 160 PP
RK-4 De560/500 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,43 1) 53,47 160 PP
SK-15 De400/315 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,66 1) 53,24 250 PP 2) 53,24 250 PP 3) 53,33 160 PP
RK-3 De560/500 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,57 1) 53,33 160 PP
SK-14 De400/315 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,87 1) 53,03 315 PP 2) 53,10 250 PP 3) 53,19 160 PP
RK-2 De560/500 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,71 1) 53,19 160 PP
SL-155,08 1) 53,21 De110
SK-5 De560/500 PE MP: 54,92 KAAS: 54,92 met KAEVU SÜGAVUS: 2,04 1) 52,88 400 PP 2) 53,17 110 PP 3) 52,96 315 PP
SL-255,08 1) 53,24 De110
SK-6 De400/315 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,91 1) 52,99 315 PP 2) 53,19 110 PP 3) 53,05 250 PP
SL-3 55,08 1) 53,31 De110
SK-7 De400/315 PE MP: 54,94 KAAS: 54,94 met KAEVU SÜGAVUS: 1,82 1) 53,12 250 PP 2) 53,26 110 PP 3) 53,12 250 PP
SL-4 55,08 1) 53,36 De110
SK-8 De400/315 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,73 1) 53,17 250 PP 2) 53,31 110 PP 3) 53,22 200 PP
SL-555,08 1) 53,45 De110
SK-9 De400/315 PE MP: 54,92 KAAS: 54,92 met KAEVU SÜGAVUS: 1,61 1) 53,31 200 PP 2) 53,40 110 PP 3) 53,35 160 PP
SL-655,08 1) 53,53 De110
SK-10 De400/315 PE MP: 54,93 KAAS: 54,93 met KAEVU SÜGAVUS: 1,50 1) 53,43 160 PP 2) 53,48 110 PP 3) 53,48 110 PP
SK-11 De400/315 PE MP: 54,91 KAAS: 54,91 met KAEVU SÜGAVUS: 1,23 1) 53,68 110 PP 2) 53,68 110 PP
SL-755,08 1) 53,73 De110
SK-3 De560/500 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 2,08 1) 52,82 110 PP 2) 52,82 400 PP 3) 52,82 400 PP
SL-1555,08 1) 53,61 De110
SK-34 De400/315 PE MP: 54,92 KAAS: 54,92 met KAEVU SÜGAVUS: 1,41 1) 53,51 160 PP 2) 53,56 110 PP 3) 53,56 110 PP
SK-35 De400/315 PE MP: 54,91 KAAS: 54,91 met KAEVU SÜGAVUS: 1,16 1) 53,75 110 PP 2) 53,75 110 PP
SL-1655,08 1) 53,80 De110
SK-33 De400/315 PE MP: 54,88 KAAS: 54,88 met KAEVU SÜGAVUS: 1,51 1) 53,37 200 PP 2) 53,41 160 PP 3) 53,46 110 PP
SL-14 55,08 1) 53,59 De110
SK-32 De400/315 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,67 1) 53,23 250 PP 2) 53,28 200 PP 3) 53,37 110 PP
SL-1355,08 1) 53,42 De110
SK-31 De400/315 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,69 1) 53,21 250 PP 2) 53,21 250 PP 3) 53,35 110 PP
SL-12 55,08 1) 53,40 De110
SK-30 De400/315 PE MP: 54,84 KAAS: 54,84 met KAEVU SÜGAVUS: 1,75 1) 53,09 315 PP 2) 53,16 250 PP 3) 53,30 110 PP
SL-11 55,08 1) 53,45 De110
SK-29 De400/315 PE MP: 54,89 KAAS: 54,89 met KAEVU SÜGAVUS: ,83 1) 53,06 315 PP 2) 53,06 315 PP 3) 53,26 110 PP
SL-1055,08 1) 53,31 De110
SK-28 De560/500 PE MP: 54,88 KAAS: 54,88 met KAEVU SÜGAVUS: 1,92 1) 52,96 400 PP 2) 53,05 315 PP 3) 53,25 110 PP
SL-955,08 1) 53,30 De110
SK-27 De560/500 PE MP: 54,89 KAAS: 54,89 met KAEVU SÜGAVUS: 1,95 1) 52,94 400 PP 2) 52,94 400 PP 3) 53,23 110 PP
SL-855,08 1) 53,28 De110
SK-4 De560/500 PE MP: 54,86 KAAS: 54,86 met KAEVU SÜGAVUS: 2,01 1) 52,85 400 PP 2) 52,85 250 PP 3) 52,85 400 PP
SK-26 De560/500 PE MP: 54,91 KAAS: 54,91 met KAEVU SÜGAVUS: 1,99 1) 52,92 400 PP 2) 52,92 400 PP 3) 52,92 250 PP
V-2 54,98 1) 52,78 De63 2) 52,78 De63
SK-13 De400/315 PE MP: 54,84 KAAS: 54,84 met KAEVU SÜGAVUS: 1,95 1) 52,89 De400 PP 2) 52,89 315 PP 3) 52,89 315 PP
RK-7 De560/500 PE MP: 54,80 KAAS: 54,80 met KAEVU SÜGAVUS: 1,48 1) 53,32 160 PP
RK-8 De560/500 PE MP: 54,80 KAAS: 54,80 met KAEVU SÜGAVUS: 1,41 1) 53,39 160 PP
RK-9 De560/500 PE MP: 54,80 KAAS: 54,80 met KAEVU SÜGAVUS: 1,33 1) 53,47 160 PP
RK-10 De560/500 PE MP: 54,80 KAAS: 54,80 met KAEVU SÜGAVUS: 1,24 1) 53,56 160 PP
RK-11 De560/500 PE MP: 54,80 KAAS: 54,80 met KAEVU SÜGAVUS: 1,15 1) 53,65 160 PP
RK-6 De560/500 PE MP: 54,70 KAAS: 54,70 met KAEVU SÜGAVUS: 1,35 1) 53,35 160 PP
SK-21 De400/315 PE MP: 54,87 KAAS: 54,87 met KAEVU SÜGAVUS: 1,69 1) 53,18 315 PP 2) 53,19 315 PP 3) 53,31 160 PP
SK-22 De400/315 PE MP: 54,80 KAAS: 54,80 met KAEVU SÜGAVUS: 1,54 1) 53,26 315 PP 2) 53,32 250 PP 3) 53,38 160 PP
SK-23 De400/315 PE MP: 54,80 KAAS: 54,80 met KAEVU SÜGAVUS: 1,41 1) 53,39 250 PP 2) 53,39 250 PP 3) 53,45 160 PP
SK-24 De400/315 PE MP: 54,80 KAAS: 54,80 met KAEVU SÜGAVUS: 1,33 1) 53,47 250 PP 2) 53,47 250 PP 3) 53,54 160 PP
RK-12 De560/500 PE MP: 54,70 KAAS: 54,70 met KAEVU SÜGAVUS: 0,84 1) 53,86 160 PP
KVK-5 De400/315 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 0,92 1) 53,98 160 PVC 2) 54,03 110 PVC
KVK-4 De400/315 PE MP: 54,93 KAAS: 54,93 met KAEVU SÜGAVUS: 1,28 1) 53,65 160 PVC 2) 53,65 110 PVC 3) 53,65 160 PVC
SK-17 De560/500 PE MP: 54,87 KAAS: 54,87 met KAEVU SÜGAVUS: 1,94 1) 52,93 315 PP 2) 53,43 160 PP 3) 52,93 400 PP
SK-19 De560/500 PE MP: 54,90 KAAS: 54,90 met KAEVU SÜGAVUS: 1,88 1) 53,02 400 PP 2) 53,07 250 PP 3) 53,29 160 PP 4) 53,11 315 PP
SK-18 De560/500 PE MP: 54,93 KAAS: 54,93 met KAEVU SÜGAVUS: 1,97 1) 52,96 400 PP 2) 53,03 250 PP 3) 52,96 400 PP
SK-20 De560/500 PE MP: 54,88 KAAS: 54,88 met KAEVU SÜGAVUS: 1,75 1) 53,13 315 PP 2) 53,15 De250 PP 3) 53,15 250 PP 4) 53,13 315 PP
Puhvertorudele paigaldada Roostevaba AISI316 terasest õhutustoru kõrgus maapinnast 700 mm. ÕT paigaldada vandaali- ja UV-kindel ning otsast putukavõrguga (silmaga 2 x 2 mm). Asukoht täpsustada järgmises projektistaadiumis.
Puhvertorule paigaldada Roostevaba AISI316 terasest õhutustoru kõrgus maapinnast 700 mm.
ÕT paigaldada vandaali- ja UV-kindel ning otsast putukavõrguga (silmaga 2 x 2 mm). Asukoht
täpsustada järgmises projektistaadiumis.
Puhvertorule paigaldada Roostevaba AISI316 terasest õhutustoru kõrgus maapinnast 700 mm.
ÕT paigaldada vandaali- ja UV-kindel ning otsast putukavõrguga (silmaga 2 x 2 mm). Asukoht
täpsustada järgmises projektistaadiumis.
V-1 55,02 1) 52,72 De63 2) 52,72 De63
PVK-1 (vt VK-9-04) De800/600 klaasplast MP: 54,94 KAAS: 54,94 met KAEVU SÜGAVUS: 1,48 1) 53,79 160 PVC 2) 53,82 160 PVC 3) 53,82 160 PVC
SK-2 De800/600 PE MP: 54,75 KAAS: 54,75 met KAEVU SÜGAVUS: 1,99 1) 52,76 110 PP 2) 52,76 110 PP 3) 52,76 De400 PP
PVK-2 (vt VK-9-06) De800/600 klaasplast MP: 54,75 KAAS: 54,75 met KAEVU SÜGAVUS: 2,31 1) 52,77 De400 PP 2) 52,80 De400 PP
SK-12 De560/500 PE MP: 54,78 KAAS: 54,78 met KAEVU SÜGAVUS: 1,90 1) 52,88 400 PP 2) 52,88 De400 PP
SK-25 De400/315 PE MP: 54,80 KAAS: 54,80 met KAEVU SÜGAVUS: 1,26 1) 53,64 De250 PP 2) 53,63 160 PP 3) 53,61 160 PP 4) 53,54 250 PP 5) 53,64 250 PP
BIM Projekt OÜ www.bimprojekt.ee [email protected]
+372 5686 5015
Objekti tellija
Tellija esindaja
Insener
Insener
Vastutav spetsialist
MTR - Projekteerimine: EEP004500
Muudatus Arv Kirjeldus Nimi Kuupäev
Objekti nimetus
Objekti aadress
Joonise nimetus
Staadium Töö nr. Eriala Joonise nr. Muudatus
Kuupäev Mõõtkava Formaat
/allkirjastatud digitaalselt/
BIM PROJEKT OÜ TINGMÄRGID:
Kanalisatsiooni vaatluskaev Läbiviik vundamendist Sõlm
Projekteeritav kinnistu reoveetorustik (PVC) Projekteeritav kinnistu veetorustik (PE)
MÄRKUSED: 1. Veetorustikena kasutada PE torusid. 2. Kanalisatsioonitorustikena kasutada PVC torusid. 3. Sademeveekanalisatsioonitorustikena kasutada PP torusid. 4. Kõik torud, mis jäävad maapinnale lähemale kui 1,0m tuleb soojustada! 5. Isevoolsetel torudel on antud toru põhja kõrgused. Kalded promillides. Veetorudel on antud kõrgus toru
peale. Sademevee restkaevudele on ette nähtud settepõhi 0,8m. 6. Alusena kasutatud Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt koostatud tehnovõrkude koondplaani ( töö nr PR
070/24, 01.08.2025). 12. Katendite taastamine lahendatakse eraldiseisva projektiga. 13. Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000.
Maakraan
Projekteeritav kinnistu sademeveetorustik (PP)
Sademeveekanalisatsiooni vaatluskaev Sademeveekanalisatsiooni restkaev Sademeveelehter
SJ
TINGMÄRGID (Arhitektuuribüroo Korrus OÜ, töö nr PR070/24)
KINNISTU PIIR
NAABERKINNISTUTE PIIRID
PROJEKTEERITUD HOONE (POS 1)
HOONESTUSALA
PROJEKTEERITUD SORTEERITUD JÄÄTMETE KOGUMISKOHT PARKIMISKOHTADE ARVP4
PROJEKTEERITUD PIIRDEAED ja VÄRAVAD
PROJEKTEERITUD SISSESÕIT / SISSEPÄÄS
PROJEKTEERITUD KRUNTIDE VAHELINE AED
PROJEKTEERITUD PRÜGIMAJA
PROJEKTEERITUD KÕRGHALJASTUS (KIRJELDATAKSE TÄPSEMALT JÄRGMISES PROJ. ETAPIS)
Tingmärgid Altren Projekt OÜ | Töö nr 24009
Projekteeritud kommunikatsioonid :
- siseneva toru põhja kõrgusmärk - kaevu sügavus
- proj. maapind - kaevu läbimõõt
SK-3 Ø800 47.60 44.40 45.36 1.89
- väljuva toru põhja kõrgusmärk
- proj. sademeveekaevu tähis
De160 i=0.010 L=24.5m - Projekteeritud sademeveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus
- proj. sademeveekanalisatsioonikaev - proj. sademeveekanalisatsioonitorustik
- Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus
75.63*
- toru põhja kõrgusmärk
33.30 30.50
- olemasolev/projekteeritud maapind
- perspektiivne sademeveekanalisatsioonitorustik - perspektiivne sademeveekanalisatsioonikaev - perspektiivne restkaev (külgsissevooluga)
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kambja Vallavalitsus
Pargi tn 2
61714, Tartu maakond, Kambja vald,
Ülenurme alevik
Teie 29.10.2025 nr 508536
Meie 14.11.2025 nr 7.1-2/25/18463-2
Peetri tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Ülenurme
aleviku Peetri tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 508536).
Kinnistu (katastritunnus 94901:007:1782) piirneb riigiteega nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa
tee km 185,42-185,47, riigiteega nr 2268 1. Lennu ühendustee km 0,14-0,21 ning riigiteega nr
2269 2. Lennu ühendustee km 0,00-0,16.
Ehitusluba antakse büroo- ja laohoone (EHR kood 121442826) ning piirdeaia ja väravate (EHR
kood 221487559) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Arhitektuuribüroo Korrus OÜ koostatud
Büroo- ja laohoone ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr PR 070/24“ (edaspidi projekt) koos eriosade
projektidega.
Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 04.12.2023 kirjaga nr 7.1-
2/23/249392-2. Esitatud projekti koostamisel on meie kõnealuses kirjas toodud nõuetega
arvestatud.
Alal kehtiva Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (Töö nr DP-050-07; edaspidi planeering)
seletuskirja p 4.6 Tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine on öeldud, et kõnnitee ja
sõidutee ristumised tuleb varustada ülekäigurajaga. Lähtudes sellest põhimõttest oleme
planeeringualal asuva Peetri tee 8 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamisel (14.03.2025 kiri nr
7.1-2/25/2755-2) esitanud järgneva nõude.
Väljavõte 14.03.2025 kirjast nr 7.1-2/25/2755-2
2 (2)
Võttes arvesse eeltoodut ja lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame
ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale
kaldumiseks järgmisel tingimusel.
- Peetri tee 2 kinnistu ehitusloa elluviimisel tuleb arvestada 14.03.2025 kirjas nr 7.1-
2/25/2755 esitatud nõudega.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Piirdeaed koos väravatega tuleb kavandada tervikuna huvitatud isiku kinnisasjale ning
riigitee aluse maa kasutamine selliseks otstarbeks ei ole lubatav.
2. Materjalide veod korraldada olemasoleva Peetri tee L1 kinnistu (katastritunnus
94901:007:1787) kogujatee kaudu. Materjalide ladustamine riigitee servas ja/või riigitee
alusel maal ei ole lubatud.
3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
5. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 508536) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele
projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. DP Seletuskiri_Peetri_190111
- Lisa 2. DP_pohijoonis
- Lisa 3. PR07024_EP_AR-2-01_Seletuskiri
- Lisa 4. PR07024_EP_AS-4-02_Asendiplaan
- Lisa 5. 5524_EP_TL-4-01_asendiplaan
- Lisa 6. 213152_PP_VK-4-01_v01_asendiplaan
Jana Prost
5792 4753, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|