Kiri

2 5001 m²

3 4000 m²

1 6601 m²

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 13 m

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE (asukoht orienteeruv, lahendatakse projekteerimisel)

OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 2 m

PLANEERITUD ÜHISKASUTUSES PUURKAEV

PLANEERITUD KINNINE OMAPUHASTI (vt märkused pkt 4, asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD IMBSÜSTEEM (vt märkused pkt 4, asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA 5 m JA IMBSÜSTEEMI KUJA 10 m

PUURKAEVUST TULENEV IMMUTAMISE KEELUALA 50 m (vt märkused pkt 3)

RÄNI MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA PIIR

22128 LEMMATSI-LEILOVI TEE T4 KAITSEVÖÖND 13 m

HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT PLANEERITUD KÕVAKATTEGA KRUNDISISENE TEE JA PARKIMISALA (illustratiivne võimalik lahendus)

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS, MIS POS 2 JA 3 PUHUL SÄILITATAKSE

ABIHOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜHISKASUTUSES PUURKAEV

OLEMASOLEV HOONE

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 1 1

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

1:500 Kuupäev

sept. 2025

ESKIIS Projektijuht

Toomas Pilt

Toomas Pilt, Tarmo Pilt

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud WeW OÜ (EG10213694-0001) poolt, 05.01.2023.a, töö nr GEO-177-22. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Dreenid on orienteerivad.

2. Vastavalt Veeseaduse § 127 lg 1 heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

3. Looduskaitseseaduse järgi § 38 lg 5 pkt 8 ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele. POS 1 ja POS 2 krundile planeeritakse ühiskasutuses omapuhasti ja imbsüsteem.

4. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ÄB- kontorihoone maa TT - tootmishoone maa TL- laohoone maa TP - põllumajandusliku tootmisehitise maa

Leilovi tee 4 maaüksuse detailplaneering Räni alevikus

TP-09-25

ESKIIS

Räni aleviku Leilovi tee 4 maaüksuse detailplaneering

Krundi POS nr

Krundi planeeritud

pindala

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind Hoonete lubatud

korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

POS 1 6601 m²

Lubatud katusekalle

Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve

Üksikelamu maa EP

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

3 hoonet (1 elamu ja 2 abihoonet)500 m²

POS 2 5001 m² 3 hoonet

(1 elamu ja 2 abihoonet)

Katastriüksuse kasutamise

sihtotstarve/osakaal

Elamumaa 100%

0-20° Lame-, kald- ja

viilkatus POS 3 4000 m² 3 hoonet

Üksikelamu maa EP Elamumaa 100%

Ärimaa 0-100% Tootmismaa 100-0%

500 m²

2000 m²

Elamul 1-2 korrust, abihoonel 1-2 korrust.

Lubatud keldrikorruse

rajamine.

Elamul 8,5 meetrit, abihoonel 7,0 meetrit

Elamul 8,5 meetrit, abihoonel 6,0 meetrit

Kuni 12 meetritÄK, ÄV, ÄB TT, TL, TP

kuni 3 maapealset + 1 maa-alune korrus

Kahekorruselisel hoonel 30-45° Ühekorruselisel hoonel 10-35°

Viilkatus

Välisviimistlus- materjalid

Betoon, kivi, puit, klaas,

krohv (ka komb.)

Metall, betoon, puit, kivi, klaas,

krohv (ka komb.)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 23.10.2025 nr 6-1/252-2

Meie 14.11.2025 nr 7.2-2/25/18120-2

Seisukohtade väljastamine Räni alevikus

Leilovi tee 4 maaüksuse detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Tartu maakonnas Kabmja vallas Räni alevikus Leilovi tee 4 maaüksuse

detailplaneeringu (katastritunnus 94901:005:0458, edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on Leilovi tee 4 maaüksuse jagamine kaheks elamumaa ja üheks ärimaa

krundiks. Planeeritav ala asub Tartu lennuvälja piirangupinnal ning külgneb riigiteega nr 22128

Lemmatsi-Leilovi km 0,08-0,20. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1941 autot.

Võttes aluseks lennundusseaduse, ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Me ei nõustu eskiisil moodustatavatele kinnistutele uue ristumiskoha kavandamisega.

Asulavälisel teel uue ristmiku kavandamisel lähtume tee projekteerimise normidest. Leilovi

tee 4 kinnistule riigiteelt teise juurdepääsu rajamisel ei ole võimalik tagada normide nõudeid

ristmike minimaalsetele vahekaugustele (vajalik ohutu vahemaa peab olema minimaalselt 150

meetrit). Ka väiksema pöördeliiklussageduse korral ei ole vahemaa 50 m tagatud. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Planeeringuala juurdepääs kavandada kas

olemasolevalt ristmikult või kavandada olemasoleva ristmiku likvideerimine ja uue rajamine

kinnistu keskossa.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Olemasolevale

ristmikule kavandada laiendused. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige

ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

2 (3)

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Koostamisel oleva

üldplaneeringuga kavandatakse tee kaitsevöönd 20 m laiuselt teekatte servast. Hoonestus

kavandada tee 20 m kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon.

5. Tulenevalt lennuvälja piirangupinnast, on suurim lubatav kõrgus kinnistul 47 meetrit

arvestatuna maapinnast. Selle kõrguspiirangu sisse peab mahtuma ka kasutatav ehitustehnika

(nt kraana).

6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute lahendustega.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Ärimaa parkla sademevete immutamiseks oma kinnistul

tuleb ette näha sobilik ruumivajadus imbsüsteemile, tiigile või haljasalale.

13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

14. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

16. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

17. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

18. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

3 (3)

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

19. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa 1. Leilovi DP_ESKIIS

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]