Kiri

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 26.09.2023 10:41

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; TA Info <[email protected]>;

<[email protected]>

Teema: Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna kultuurikeskuse) detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitamine ettepanekute tegemiseks

Manused: Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Kiri_20230926_DP-21-030.asice

Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.

Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus\Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond

Teema: Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna kultuurikeskuse) detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitamine ettepanekute tegemiseks.

Dokumendi liik: Kiri

Dokumendi number: DP-21-030.

Dokumendi kuupäev: 26.09.2023

(See attached file: Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Kiri_20230926_DP-21-

030.asice)

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

1

VANEMUISE TN 1 KRUNDI JA LÄHIALA (SÜDALINNA KULTUURIKESKUSE) DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

KSH programm ettepanekute küsimisele

22.09.2023

2

Tellija: Tartu Linnavalitsus

KSH läbiviija: Roheplaan OÜ

KSH juhtekspert: Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH00131)

3

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4

1. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATIIVID ................................................................................... 5

1.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................................ 5

1.2. ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ................................................................................................ 9

2. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA ISELOOMUSTUS ................................. 11

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................. 14

3.1. TARTUMAA ARENGUSTRATEEGIA 2040 ....................................................................................................... 14

3.2. ENERGIA- JA KLIIMAKAVA „TARTU ENERGIA 2030“ ........................................................................................ 14

3.3. TARTU LINNA ÜLDPLANEERING 2040+ ........................................................................................................ 15

3.4. ARENGUSTRATEEGIA "TARTU 2030" .......................................................................................................... 16

4. KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA .................................................................................................... 17

4.1. HINDAMISMETOODIKA ............................................................................................................................ 17

4.2. MÕJUTATAVAD VALDKONNAD ................................................................................................................... 19

4.2.1. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................................................ 19

4.2.2. Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................................ 20

4.2.3. Mõju kultuuripärandile ............................................................................................................... 20

4.2.4. Mõju majanduskeskkonnale ........................................................................................................ 20

5. KSH OSAPOOLED, HUVITATUD ISIKUD NING EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS ................................................. 22

5.1. PLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED ............................................................................................................ 22

5.2. ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVITATUD ISIKUD/ASUTUSED ............................................................................... 22

5.3. KSH EKSPERTRÜHM ............................................................................................................................... 24

6. KSH AJAKAVA .................................................................................................................................... 25

7. ASJAOMASTE ASUTUSTE VÕI KAASATUD ISIKUTE/ASUTUSTE ETTEPANEKUD JA NENDEGA ARVESTAMINE . 27

LISAD ...................................................................................................................................................... 28

LISA 1. DETAILPLANEERINGU JA KSH ALGATAMISE OTSUS .......................................................................................... 28

4

Sissejuhatus

Tartu linnavolikogu algatas 8. detsembril 2022 (otsus nr 84) Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala

detailplaneeringu, mille eesmärk on muuta planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks

avalikuks ruumiks, anda ehitusõigus kultuurikeskuse rajamiseks, rekonstrueerida Vabaduse pst,

Uueturu, Poe ja Küüni tänav ning leida kogu alale terviklahendus koos Emajõe-äärse rohealaga.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2

punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang muu hulgas juhul, kui koostatakse

detailplaneering, millega kavandatakse infrastruktuuri ehitamist. Planeeringuga kavandatakse

olemasolevale pargialale kultuurikeskust, sealhulgas soovitakse kaasajastada ümbritsevat

linnaruumi.

Detailplaneeringu elluviimine eeldab kesklinnas asuva pargi pindala ja kõrghaljastuse

vähendamist. Planeeringu algatamise otsuse alusel on KSH vajalik, kuna läbiviidud KSH

eelhinnangu jõudis järeldusele, et kavandatava planeeringuga võivad kaasneda olulised

negatiivseid mõjud keskkonnale. Ühtlasi saab KSH käigus kaaluda võimalusi keskkonnamõju

leevendavate meetmete väljatöötamiseks. ja võimalikult väikse jalajälje jätmiseks. KSH tulemusel

on võimalik planeeringu koostamisel arvestada keskkonnakaalutlustega.

KeHJS-e tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega (ehk kavandatava detailplaneeringuga) kaasneva olulise

keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat

mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse

strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane

aruanne.

Käesolev KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

koostamisele.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaks on Roheplaan OÜ ning KSH juhteksperdiks Riin

Kutsar (KMH litsents nr KMH0131).

5

1. Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid

1.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine on algatatud eesmärgiga

kaasajastada planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks, hoonestada

Vanemuise tn 1 ala kultuurikeskusega, rekonstrueerida Vabaduse pst, Uueturu, Poe ja Küüni tänav

ning leida terviklahendus koos Emajõe-äärse rohealaga.

Kultuurikeskuse ja seda ümbritseva väliruumi arendamisel on muuhulgas eesmärk arvestada

keskkonnasäästlikkuse ja energiatõhususe põhimõtetega nii hoone ehitamisel kui ka igapäevasel

kasutamisel. Parima võimaliku, keskkonnasõbraliku ja miljöösse sobiva linnaruumilise

terviklahenduse leidmiseks ja kõrgeima arhitektuurikvaliteedi tagamiseks on läbi viidud

rahvusvaheline arhitektuurivõistlus. 14. juulil 2023 kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks töö

"Paabel".

Detailplaneeringuga planeeritav Südalinna kultuurikeskus oleks Tartu linna ja kogu Lõuna-Eesti

piirkonna oluline kultuuriasutus, mille kavandamine on ette nähtud ja kooskõlas Tartu linna

üldplaneeringuga. Riigikogu täiskogu on oma otsusega kinnitanud riiklikult tähtsate

kultuuriehitiste pingerea, kus Tartusse rajatav kultuurikeskus on esimesel kohal.

Tartu südalinna rajatav kultuurikeskus:

▪ Loob kaasaegsed tingimused Tartu Kunstimuuseumile, et eksponeerida kogudes peituvaid

Eesti kunsti tippteoseid ning võõrustada maailmatasemel külalisnäitusi Lõuna-Eestis, mille

väljapanekuks pole praegu sobivaid tingimusi.

▪ Loob kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused Tartu Linnaraamatukogule tuua kirjandus ja

lugemine igale inimesele käeulatusse ning edendada huviharidust, elukestvat õpet ja

seltsitegevust.

▪ Suurendab märkimisväärselt kultuurist osasaajate hulka, sest meelitab kunstimuuseumisse

hinnanguliselt 6–10 ning raamatukokku 2 korda rohkem külastajaid.

▪ Toob Tartusse rohkem sündmusi, sest multifunktsionaalses saalis saab korraldada kontserte,

etendusi ja konverentse.

▪ Toob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi hoone funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks.

▪ Kultuurikeskusesse kavandatakse ruumid raamatukogule, kunstimuuseumile,

sündmusruumid (multifunktsionaalne saal kontsertide, etenduste jms jaoks), kultuuri

toetavale ettevõtlusele, sealhulgas kohvik-restoran. Prognoositav keskuse külastuste arv on

aastas 800 000 (3500–4000 igapäevast külastust raamatukogus, 400–600 kunstimuuseumis,

300–500 sündmusruumides). Uudne kontseptsioon loob koha, kus saab oma töist ja vaba

aega veeta moel, mis ei eelda alati külaliselt hoones viibimise eest maksmist. Seega on

külastaja profiil mitmekesine: noored (kooliealised ja üliõpilased), pered, täiskasvanud igas

vanuses; kohalikud, sise- ja välisturistid. Samuti on keskus võimaluste mõttes mitmekülgne:

saab niisama olla ja sõpradega kohtuda, üksi või rühmas töötada, kunsti või toitu nautida,

kinos, etendusel, kontserdil käia. Esimese korruse üldala on kõigile avatud ja ligipääsetav,

võimalus ka linna tegevuste kohta infot saada (näiteks planeeringute avalikustamine jm

kaasamine).

6

Joonis 1-1. Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendus (seisuga 22.09.2023)

7

Arhitektuurivõistluse võidutöö kohaselt põhineb arhitektuurne lahendus korrastatuse ja

loomuliku kontrastil: poolmetsik park endise kaubahoovi asukohas, esinduslik väljak selle kõrval

ja kultuurikeskuse maalähedane hoone, mida Uueturu tänava poolt piirab tegevusi täis telg.

Tegevusi eraldades on oma koht rohekoridoril ja uus hoone taasloob linnalist kvartaalsust

ühendades linna, maa ja jõe.

Kultuurikeskuse hoone nurgad on mahuliselt liigendatud ning avatud sissepääsude ning aktiivse

frondina. Väliruum ja siseruum täiendavad üksteist, luues mitmekülgseid võimalusi hoone

kasutamiseks. Neljanda korruse katusepinda süvistub astmeline katusekino.

Toomemäelt tulev rohekoridor jätkub Barclay platsi ja säilitatava pargiga endise kaubahoovi

asukohas üle Vabaduse puiestee Emajõe äärde, kus kulgeb piki kallast kummaski suunas. Samuti

on kavas säilitada üks Küüni tänava allee ning rajada puhmja haljastusega ringikujulised alad

ning rajada haljastust Uueturu tänavale, et ühendada rohekoridor ka Uueturu pargiga Uueturu -

Küüni-Riia-Ülikooli kvartalis. Vähemalt pool Vanemuise tn 1 rohealast on kavas säilitada ja muuta

mitmerindeliseks elurikkaks koosluseks. Lisaks elanike füüsilise ja vaimse heaolu tõstmisele loob

see linnaruumi elupaiku ka putukatele. Endise Kauba tänava koridori on kavandatud piklik

mänguväljak võimaldades säilitada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse.

Kultuurikeskuse peasissepääsu tugevdamiseks on loodud läbiv lineaarne avalik telg, mis viib

Küüni tänavast Emajõeni. Kultuurikeskuse hoone kõrval Küüni tänava ja Vabaduse puiestee vahel

on välikohvikualaga kunstitänav. Ristumine Vabaduse puiestee sõiduteega toimub jagatud ruumi

põhimõttel, kus autod peavad ristuvale kergliiklusele teed andma. Sama jagatud ruumi põhimõtet

on rakendatud ka Poe tänaval ja selle ristumisel Vabaduse puiesteega. Emajõe ääres on kavas

tehnilise võimaluse olemasolu korral viia kergliiklus jõeni langeva astmestikuna mitte kõrge

kaldakindlustusena nagu praegu. Lahendus loob otsese sideme Emajõe ja kultuurikeskuse vahel.

Uueturu tänavale on kavandatud teine kergliiklusele suunatud telg, mis viib Emajõeni. Sel teljel

on ka autoliiklust, mh kultuurikeskuse maa-alusesse parklasse sisse- ja väljasõit. Jalgrattaparklad

asuvad nii kultuurikeskuse ees kui ka turuhoone ees. Autode parkimise säilitamist võib kaaluda

turuhoone ees, kuid Uueturu tänavale autode parkimist ei kavandata.

Vabaduse puiestee säilib tänavana, kus on kõnnitee, rattarajad ja kahesuunaline rahustatud

liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Tänavaruumis on ka bussipeatused ja

busside peatumise kohad ning haljastus ja tänavamööbel. Planeeringualale on kavandatud kolm

ristumist sõidutee ja kergliikluse vahel: Uueturu tänava suunas, kultuurikeskuse peasissepääsu

ees ja Poe tänava suunas. Esimene ristumistest on reguleeritud valgusfooriga ning teised kaks

toimivad jagatud ruumina ehk laia ülekäigurajana nagu eespool kirjeldatud.

Kui kultuurikeskuse maa-alused osad saab kokku viia kaubamaja (Riia tn 1) maa-aluste

parkimiskorrustega, saab olemasolevad kaubamaja parklasse sisse- ja väljapääsu ühendada uue

rambi peale. Sel juhul võib kaaluda Uueturu tänavale kultuurikeskuse ja kaubama ja vahele ainult

rambi liikluse ning kaubamaja teenindava autoliikluse kavandamist ning ülejäänud ala võib jääda

kergliiklusele. Kui selline ühendamine ei õnnestu, tuleb Uueturu tänaval anda autodele võimalus

liikuda ümber rambi.

8

Rattaparklad on kavandatud võimalikult sissepääsude lähedusse, eelistatult katuse alla. Parklad

on nii jalg- kui tõukeratastele. Autode parkimine on kavandatud kultuurikeskuse keldrikorrusele.

Lisaks võib kaaluda piiratud arvul parkimiskohtade säilitamist turuhoone ees. Põhiline turuhoone

parkla on kavandatud turuhoone teistele külgedele, kus võib vajadusel rakendada parkimis rajale

näiteks ühe tunni pikkust piirangut. Turuhoone esine ala on kavandatud eelkõige välimüügi, sh

kalalettide jaoks (lubatud on püstitada klaasseintega kioskid) ja erinevateks välitegevusteks.

Kultuurikeskuse hoone välisviimistluses on kasutatud peamiselt klaasi ja puitu, seejuures järgib

puidune vorm hoone sisemist spiraalset liikumisloogikat. Hoone fassaadidest on kõige kõrgem

ja esinduslikum Vabaduse puiestee poolne külg ning kõige madalam pargi ehk Poe tänava poolne

külg.

Lisaks kultuurikeskusele on Emajõe äärde lubatud rajada paviljoni tüüpi kergelt mõjuvaid

hooneid sarnaselt praegu Emajõe ääres olevale kolmele kohvikule.

Katusehaljastuseks on lubatud rajada üldine roheline lopsakas „vaip“ koos madalamate puhmaste

ja põõsastega - lillemurumatt, mis koosneb heintaimede ja õitsvate niidutaimede segust.

Päikesepaneelide alla on kavas paigaldada kukeharjade seguga kukeharjamatt , mis on vastupidav

põuale ja kuumale.

Valgustuse puhul välditakse valgusreostust ning samuti alt üles suunatud valgustust. Öisel ajal

reguleeritakse valgus hämaraks või lülitatakse punasele valgusele, et loodus saaks magada.

Jalgteed valgustatakse madalate valgustitega, et anda võimalus säilit ada vaadet tähistaevasse.

Pindade viimistluses on peasissepääsude ette, esindusväljakule ja kunstitänavale ette nähtud

hoone puitfassaadist inspireeritud esinduslik piklik heledam graniitplaat, kergliiklusaladele

Uueturu tänaval, turuplatsil ja Küüni tänaval ja jaotatud ruumis vett läbi laskva vuugiga

betoonkivikate. Rattateid katab pigmenteeritud asfalt, mänguelementide ümber tartaan,

kõnniteedel betoonkivi ja autode parkimiskohtades murukivi. Sõidutee on kavandatud asfalt - või

betoonkivikattega.

Ala on planeeritud kultuurikeskuse lähiümbruses Küüni tänava poolt sujuvalt langema Vabaduse

puiesteele ning sealt jõeni. Nii on kõigilt hoone külgedelt sissepääsud sujuvad ja treppideta.

Säilitatavad puud jäetakse senisele kõrgusele. Poe ning Kauba tänava vahelisel pargialal

säilitatakse olemasolev kõrgus, mängutänaval luuakse loodud lokaalseid mängulisi

maapinnavorme. Jõeäärsele alale on tänase vertikaalse kaldakindluse asemele kahes lõigus

(Uueturu tänava pikendusel ja kultuurikeskuse peasissepääsu eest) kavandatud astmeliselt

veepiirini langev kaldakindlustus või võimalusena ka murukattega looduslähedane kallas.

Sademevett immutatakse haljastatud katustel ja pargialadel, ülejääv sademevesi suunatakse

Emajõkke, milleks võib endise Kauba tänava asukohas rajada väikese kanali või renni.

Kultuurikeskuse hoone on lahendatud sisetänavaaga, millelt on juurdepääs erinevatele

funktsioonidele. Hoone suurima pinnaga funktsioon raamatukogu kulgeb hoonesiseselt

spiraalselt peasissepääsu juurest säilitatava pargiala kõrvalt kuni kõrgeimale korrusele Vabaduse

puiestee ääres. Ka kunstimuuseumisse ja sündmuskeskusele ning teistele funktsioonidele on

otsene juurdepääs esimese korruse tasapinnal olevalt sisetänavalt ja ka otse tänavaruumist.

9

Hoone projekteerimisel kasutatakse rohelisi materjale, mis on keskkonnasõbralikud ja kergesti

taaskasutatavad. Maapealsete korruste kandva skeleti moodustavad liimpuittalad ja teraspostid.

Ristikujulise ristlõikega teraspostid kaetakse puiduga. Ülemistel korrustel, kus koormused on

väiksemad saab teraspostid asendada sama ristlõikega liimpuitpostidega. Välisviimistluses

kasutatakse põhiliselt puitu ja klaasi. Puit on ristkihtpuidu (CLT – cross-laminated timber)

paneelidena. Varjestavate ribide servad, välisseina niššide paled ja eenduvate hoonemahtude

laed on kaetud tumehalli titaantsinkplaadiga. Maa-aluste korruste konstruktsioone kannavad

raudbetoonpostid ja välisseinad valatakse monoliitsest raudbetoonist.

Hoone projekteeritakse liginullenergiahoonena. Hoone suured klaaspinnad varjestatakse

vertikaalsete puitribidega või eenduva hoonemahuga. Õhuvahetus hoone ruumides tagatakse

soojustagastusega ja kõrge kasuteguriga ventilatsiooniseadmetega. Kolmanda korruse

katusepind on suuremas osas planeeritud päikesepaneelide paigaldamiseks, paneelide alune

katuse pind on haljastatud, mis vähendab paneelide ülekuumenemise riski.

Hoone on jaotatud tuletõkkesektsioonideks korruste kaupa. Raamatukogu korruste kaupa jätkuv

ruum eraldatakse sektsioonideks tuletõkkekardinatega treppide juures. Läbi kahe korruse ulatuv

aatrium, koos -1 korrusel paikneva muuseumi fuajeega moodustab ühe tu letõkkesektsiooni.

Hoone varustatakse automaatse sprinklersüsteemiga, mis tagab puitkonstruktsioonide

tulepüsivuse ning võimaldab läbi mitme korruse õhuruume. Evakuatsioon lahendatakse 4

tulekindla trepikoja kaudu. Evakuatsioonitrepikodade hajutatud paiknemine ning automaatne

tulekustutussüsteem tagavad piisavad väljumisteekonna pikkused. Suurema kasutajate hulgaga

saalid paiknevad esimesel korrusel, kus on tagatud piisaval hulgal väljapääsusid.

Olemasolev informatsioon kavandatava Südalinna kultuurikeskuse kohta on leitav Tartu

linnavalitsuse lehel https://tartu.ee/et/sudalinna-kultuurikeskus.

1.2. Alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus

KSH käigus analüüsitakse vajadusel kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, kuid kuna tegu

on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke

alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.

KSH aruandes käsitletakse põhialternatiivi ehk tegevus viiakse ellu detailplaneeringu

algatamisotsuses ja peatükis 1.1 kirjeldatud viisil.

Põhialternatiivi alam- ehk all-alternatiividena käsitletakse vajadusel tehnilisi lahendusi nt

erinevad liikluslahendused või Emajõe kaldapealse tehnilised lahendused nagu looduslik

nõlv või praegune kaldakindlustus (võimalus astmeteks või ujumisbassein) osas. Täpsed

tehnilised lahendused on väljatöötamisel ning neid kirjeldatakse ja hinnatakse võimalusel KSH

aruandes.

Põhialternatiivi all-alternatiividena võidakse täiendavalt KSH aruandes käsitleda erinevaid

hoonestusala, rajatiste jms paigutuse ja mahtude lahendusi kui hindamise käigus ilmneb vajadus

selliseks analüüsiks.

10

Alternatiive võrreldakse omavahel peamiste mõjuliikide kaupa kasutades tabelis 1-1 toodud

skaalat. All-alternatiive võrreldakse mõjuvaldkondades, milles erineb mõju erinevus.

Tabel 1-1. Alternatiivide võrdlusel kasutatav mõju olulisuse skaala

Kaasnev tagajärg/mõju Mõju olulisus

-- ehk oluline negatiivne mõju

- ehk vähene negatiivne mõju

0 ehk mõju puudub, neutraalne

+ ehk vähene positiivne mõju

++ ehk oluline positiivne mõju

11

2. Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna

iseloomustus

Planeeringuala suurusega ligikaudu 4,6 ha asub Kesklinna linnaosas Tartu vanalinna

muinsuskaitseala (reg nr 27006) kaitsevööndis ja osaliselt vanalinna muinsuskaitsealal.

Planeeringualale ulatub ehitismälestis Tartu linnakindlustused – linnamüüri, vallikraavi,

muldkindlustuste ja kaitseehitiste säilmed, 13.-18. saj (reg nr 6884), ala piirneb ehitismälestisega

Tartu turuhoone (reg nr 6995).

Keskpargi ala on varem olnud hoonestatud ning ajalooliste hoonete ja rajatiste varemete

tasandamiseks on maapinda täidetud ja tõstetud. Ajaloolisi ehitisi planeeringualal säilinud ei ole,

kuid alal asunud hoonete alusmüürid on säilinud maa all. Muinsuskaitseliselt kõige

väärtuslikumad on ajaloolise linnamüüri ja linnamüüri jõepoolsel nurgal asunud müüritorni

alumised kihid, kui need säilinud on. Planeeringualale on koostatud muinsuskaitse eritingimused.

Muinsuskaitse eritingimuste koostamise eesmärk on tagada, et planeeringualal teostatavad

muudatused ei kahjusta Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses toodud eesmärke.

Planeeringuala hõlmab krunte Vanemuise tn 1 (üldkasutatav maa), Poe tänav T1 (transpordimaa),

Uueturu tänav T1 (transpordimaa), Vabaduse pst 1a (transpordimaa), osaliselt Vabaduse pst 1c

(üldkasutatav maa), Küüni tänav T1 (transpordimaa) ja Vabaduse puiestee T1 (transpordimaa).

Planeeringualal asub ühe- ja kaherealiste pärna-alleedega park selles paikneva mänguväljakuga.

Lisaks on Emajõe kaldale rajatud kolm väikesemahulist kohvikuhoonet ning Küüni tänava ääres

asuvad R-kiosk ja avalik tualett.

Planeeringuala piirneb hoonestatud kvartalitega Poe, Küüni ja Uueturu tänava ääres.

Hoonestusest asuvad ida- ja kagusuunas turuhoone (ehitisregistri andmetel ehitisealune pind

1858 m², kõrgus 15,6 m) ja kaubamaja (8269 m², 4 korrust, 22,6 m), lõuna- ja edelasuunas äri- ja

eluhooned ((büroohoone: 2029,4 m², 4 korrust, 15,3 m), kaubahall (2482,5 m², 4 korrust, 13 m),

korterelamu-ärihoone (1242 m², 5 korrust, 16,8 m)) ja Barclay plats, loodesuunas äri - ja

eluhooned ((korterelamu-ärihoone (529 m², 4 korrust), korterelamu-apteek (592 m², 5 korrust,

18,5 m), korterelamu (1949 m², 4 korrust, 20 m)).

Planeeringuala on tasase reljeefiga ühtlaselt tõusvas joones maapinna kõrgusega vahemikus 35

m. Emajõe kalda poolses osas on maapinna kõrgus 35 m, ala keskosas keskmiselt 37,5 m ja Küüni

tänava poolses osas kuni 40 m.

Pinnakatte moodustavad alal levivad moreen ja peenliiv paksusega 2–5 m. Vahetult pinnakatte

all paikneb Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu väga peeneteraline ja peeneteraline liivakivi

aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega.

Põhjavesi on kavandataval planeeringualal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud,

lõunanurgas kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Vaadeldaval alal on

Kesk-Devoni veekompleksi survepinna kõrgus merepinnast vähem kui 35 m. Ordov iitsium-

Kambriumi veekompleksi survepinna kõrgus merepinnast on ca 30 m.

12

Planeeringuala keskosas on esimese maapinnalähedase veekompleksi survepinna kõrgus

maapinnast vähemalt 2,5 m sügavusel.

Planeeringualast läänes kulgeb Emajõgi (VEE1023600). Planeeringualaga külgneb jõe järsk nõlv.

Emajõe kallas planeeringualal kuulub üleujutusalade riskipiirkonda. Üleujutuste ulatust,

tõenäosust ja kliimariske on hinnatud Tartu linna energia- ja kliimakavas 1 ja vastavates

üleujutuste uuringutes2.

Planeeringuala tuumiku ja ala pindalast ligi poole moodustab Tartu Keskpark (Kesklinna park).

Keskpark moodustab suurema osa planeeringualale jäävast haljastatud alast. Planeeringualale

jääb ka Vabaduse pst ja Emajõe vahel paiknev haljasala. Kavandatava Südalinna kultuurikeskuse

projektalal on läbi viidud puittaimestiku hinnang, kus on kaardistatud kasvavate puittaimede

haljastuslikku väärtust, tervislikku seisundit ning perspektiivsus.

Planeeringualale ei jää rohevõrgustiku alasid, kuid piki Emajõge kulgev kohaliku tasandi

rohekoridor paikneb planeeringuala piiril. Tartu linna üldplaneering määrab lisaks

rohevõrgustikule rohealad, milleks on enamasti pargid ja muud haljasalad. Rohealana on

määratletud vaid planeeringuala idanurk, kuhu ulatub Turuhoone ja jõe vaheline haljasala.

Keskpark pole üldplaneeringus rohealana määratletud.

Kavandatavale planeeringualale on läbiviidud Tartu Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja

ökoloogilise sidususe analüüs, mis annab ülevaate Keskpargi elurikkuse seisukorrast, ning hindab

Südalinna kultuurikeskuse rajamisel tekkivaid võimalikke mõjusid pargi erinevatele otstarvetele.

Analüüsi kohaselt on Kesklinna pargi rohttaimestik liigivaene ja koosneb valdavalt tavalistest

muruliikidest. Kesklinna pargi madal taimestiku liigirikkus on seotud ka väga madala putukate

ning ämblike liigirikkusega. Kesklinna park ei ole hetkel linnurikas piirkond ning tegemist on

peamiselt tavaliste linnaliikide ja juhuslike külastajatega. 2018. aastal registreeriti pargis vaid

kaks pesitsevat linnupaari.

Käsitiivalised (nahkhiired) on pargis eeldatavalt juhukülalisteks. Tartu käsitiivaliste asurkondade

levikualad jäävad ühelt poolt Vabaduse puiestiku keskosast Supilinna poole ning teiselt poolt

Turu sillast Ihaste poole, lisaks on mitmeid liike teada ka Toomemäelt. Vanade ja õõnsate puude

vähesuse/puudumise tõttu ei ole park nahkhiirtele ka oluliseks päevaseks varjepaigaks.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt (seisuga 31.08.2023) ei jää planeeritavale alale

looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.

Rekreatiivsest taristust asub pargis Küüni tänava poolses osas laste mänguväljak. Pargis

viibimiseks/puhkamiseks on võimalik kasutada Küüni tänavaga piirneva kaherealise allee

istepinke, samuti pargi kahe kõvakattega platsi pinke. Küüni ja Uueturu tn nurgale on rajatud

ping-pongilaud. Teenustest asub pargi Poe ja Küüni tänava nurgas R-Kiosk, mille juurde on

rajatud ka avalik rattaparanduse- ja pumpamisjaam ning avalik WC. Sotsiaalsete sihtkohtadena

1 Tartu linna energia- ja kliimakava. Tartu energia 2030. Tartu 2021

https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartukliimakava2030.pdf

2 Ajakohastatud üleujutusega seotud riskide hinnang https://envir.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-hinnang

13

toimivad Küüni ja Uueturu tn nurgale rajatud teadetetulbad, samuti kultuurililise väärtusena

Küüni tn äärsel alleel paiknev skulptuur "Isa ja poeg“.

Kuna pargi ruumiprogramm on võrdlemisi ühekülgne ning teenused-vaatamisväärsused

paiknevad pargi äärealadel, toimib suur osa pargist läbiliikumise, mitte viibimise ruumina.

14

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

3.1. Tartumaa arengustrateegia 20403

Tartumaa Arengustrateegias 2040 esitatakse maakonna kohalike omavalitsuste kokku lepitud

pikaajaline visioon aastani 2040, strateegilised eesmärgid ja valikud selle saavutamiseks ning

Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna kultuurikeskuse) detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang tegevuskava aastateks 2019–2023.

Strateegia määratleb eelistused kohalike ja riiklike investeeringute osas ning Euroopa Liidu

struktuuritoetuste suunamiseks maakonnas. Arvestatud on muutuste ja probleemidega, mis võiva

22 aasta jooksul esile kerkida ning keskkonda oluliselt mõjutada, samuti uusi võimalusi pakkuvate

suundumustega.

Arengustrateegiaga on kesklinna kultuurikeskuse ehitamine määratud Tartu linna oluliseks

investeeringuks, sest Tartu linna on maakonna keskus, kus paikneb enamik strateegiaobjekte.

Seega toetab arengustrateegia Tartu Südalinna kultuurikeskuse rajamise kava.

3.2. Energia- ja kliimakava „Tartu energia 2030“4

Tartu Linna Energia- ja Kliimakava "Tartu energia 2030" kirjeldab erinevate valdkondade

eesmärke ja tegevusi, mille abil mõju keskkonnale ja kliimale vähendada ning jõuda ühiste

pingutuste tulemusel aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni.

Üks kliimakavas sätestatud eesmärkidest on vajadus kliimamuutustega kohaneda. Kliimakava

peatüki 6 kohaselt on kliimamuutustega kohanemise peaeesmärk tõsta Tartu linna vastupanu - ja

kohanemisvõimet kliimamuutustele. Kohanemismeetmed lähtuvad kliimariskides t ja valikutest

nende maandamiseks.

Kõrge ja suureneva riskitasemega kliimariskideks on hinnatud kuumalainete, hoogvihmadest

põhjustatud tulvade, põua, metsa- ja maatikupõlengu ja nullilähedase temperatuuri kõikumine.

Kava tabelis 6.2 on toodud andmed Emajõe üleujutusriski veetasemete ja nen de esinemise kohta

Tartus 150 aasta jooksul. Välja on toodud, et riiklikud kriteeriumid ja riskilävendid ei ole alati

sobivad linnariskide hindamisel, kuivõrd ilmamõjud võivad avalduda linlastele, linnasüsteemidele

ja taristule üksikuna ja süsteemide vastassõltuvuses juba ka väiksematel ilmaohu tasemetel.

Kliimariskid avalduvad ennekõike riskialadel ning eksponeerituna tundlikes valdkondades või

elanikkonna gruppidele.

3 Tartumaa arengustrateegia 2040: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/2201/9045/Tartumaa_2040_arengustrateegia_2018 -12- 21.pdf#

4 Tartu linna energia- ja kliimakava. Tartu energia 2030. Tartu 2021https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartukliimakava2030.pdf

15

Uuenduslikult on kliimakavas kahjustatuse hindamisel võetud arvesse mikroklimaatilisi erinevusi.

Sel eesmärgil toodi kohanemiskavasse sisse klimatoopide käsitlus, mille kohaselt on näiteks

parkide ja veekogude (sh Emajõgi) kliima erakordsetes ilmaoludes ka itstumad tiheda kesklinnaga

(tabel 6.3.).

Kava kohaselt tuleb mikroklimaatilist kaitstust planeeringute koostamisel arvestada. Kava

peatükis 6.3 on toodud kohanemistegevused. Rohelise tegevustiku kohaselt on rohevõrgustikul

ja linnahaljastusel, eriti kõrghaljastusel oluline roll kliimariskide ennetamisel ja maandamisel.

Kavandatava detailplaneeringu realiseerumine on vastuolus Tartu linna energia - ja kliimakava

"Tartu energia 2030" eesmärkidega, sest eeldab olulise kesklinnas asuva pargi pindala ja

kõrghaljastuse vähendamist, samas pöörab detailplaneering eeldatavalt tähelepanu

kliimariskidile ning alale luuakse uut haljastust . Tegevuse täpsed mahud selguvad

planeeringulahenduse valmimisel.

3.3. Tartu linna üldplaneering 2040+5

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021. a otsusega nr

373) on Vanemuise tn 1 krundi juhtotstarve roheala koos ühiskondliku hoone maa-alaga, kus

kuni 50% ulatuses võib kavandada ühiskondliku otstarbega hooneid. Vabaduse pst 1c krundi

juhtotstarve on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, toetava otstarbena kuni 60 m²

ehitisealuse pinnaga teenindus- ja toitlustushoonete maa-ala. Vabaduse pst 1a ja Uueturu tänav

T1 kruntide juhtotstarve on parkimisehitise maa-ala, Vabaduse puiestee T1 ja Poe tänav T1

juhtotstarve tee- ja tänava maa-ala, Küüni tänav T1 juhtotstarve jalakäija- ja rattaeelistusega

tänava maa-ala, kus lubatud on asutusi ja ettevõtteid teenindava transpordi juurdepääs linna

poolt määratud aegadel.

Uueturu asumis seab üldplaneering eesmärgiks kesklinna toimimist tugevalt kujundava

dominandi – kultuurikeskuse – ehitamise olemasolevale rohealale. Vähemalt pool pargist

(Vanemuise tn 1) peab säilima rohealana ja tuleb rekonstrueerida koos hoone kavandamisega

terviklikuks avalikuks ruumiks. Vabaduse pst tuleb rekonstrueerida terviklahendustena koos

Emajõe-äärse rohealaga, kujundades inimestele mugava avaliku linnaruumi, muuhulgas

esindusüritusteks. Kultuurikeskuse hoone projekteerimise eelduseks on arhitek tuurivõistluse

läbiviimise kaalumine parima terviklahenduse leidmiseks. Lubatud korruselisus on 2 -4.

Ühiskondlike hoonete maal on hoone kasutuse olemuse tõttu tähtis pöörata suuremat

tähelepanu ka välialadele. Välialad peavad olema kujundatud selliselt, et need võimaldaksid

mõnusat väljas viibimist (liikumist, istumist, ootamist, puhkamist, kogunemist).

Vabaduse puiestee on üldplaneeringu kohaselt kohalik jaotustänav, mis ühendab madalama

hierarhiaga juurdepääse jaotusmagistraaliga, üldjuhul kulgevad kohalikel jaotustänavatel

ühissõidukite liinid. Tänavakujunduse põhimõtete kohaselt on see aktiivne tänav, mille

kujundamine kõiki kaasavaks avalikuks ruumiks on esmatähtis. Tänaval peab olema tunduvalt

rohkem panustatud istumisvõimalustesse, taskuparkide või muude puhkekohtade lahendustesse.

5 Tartu linna üldplaneering 20340+: https://gis.tartulv.ee/yldplaneering2040/

16

Vanalinna asumis, I aktiivsusklassi tänavatel ja naabruses tuleb arvestada ja luua võimalused

linnaruumi aktiivseks kasutamiseks hilisõhtul ja puhkepäevadel.

Ühtlasi on Vabaduse puiestee kiire ja paindlik, tulevikku suunatud ühistranspordi ala. Vabaduse

puiesteel kulgeb jalgrattateede põhivõrk.

Kavandatava detailplaneering on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas.

3.4. Arengustrateegia "Tartu 2030"6

Arengustrateegia "Tartu 2030" on linnajuhtimise strateegiline alusdokument – tartlastega

jagatud visioon ja tegevusjuhis – kõigile Tartu heast käekäigust hoolijatele, et teha õigeid asju,

õiges järjekorras ja õigel ajal. "Tartu 2030" põhjal koostatakse lühemaks perioodiks konkreetseid

tegevusi sisaldav Tartu linna arengukava ja selle elluviimise rahalisi võimalusi kajastav ne lja aasta

eelarvestrateegia. Neid dokumente uuendatakse igal aastal. Strateegia seosed linnaruumi

funktsionaalsusega luuakse planeeringute kaudu.

Arengustrateegiaga on sätestanud visioon Tartule 2030. aastaks ja viis allvisiooni ning nende

eesmärgid ja tegevussuunad. Kavandatava detailplaneeringu kontekstis on olulisemad 3. ja 5.

allvisioon.

3. allvisiooni kohasel on Tartu inspireeriva elukeskkonnaga linn. Üheks selle tunnuseks on toodud

Tartu jalakäija- ja jalgratturisõbralikkus. Selleks tuleb tagada eri liikumisviiside sidusus ,

linnasisese liikluskoormuse hajutamine, vanalinna tarbetute sissesõitude vältimine, autovaba ala

laiendamine vanalinnas ja tõhusa parkimiskorralduse loomine.

5. allvisiooni kohaselt on Tartu loov linn. Tartu on Eesti kultuuri keskus, sügavate traditsioonidega

avatud ja arenev kultuuri- ning loomelinn. Selleks tuleb kultuuri- ja spordirajatised ning neid

ümbritsev keskkond arendada atraktiivseteks ja kaasaegseteks külastuskeskusteks.

Kavandatav Tartu Südalinna kultuurikeskuse rajamine on arengustrateegiaga kooskõlas ja toetab

selle eesmärkide elluviimist.

6 Arengustrateegia „Tartu 2030“: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4210/4201/5011/Lisa%202.pdf#

17

4. Kasutatav hindamismetoodika

4.1. Hindamismetoodika

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspertrühm kehtivast

KeHJS-st ning järgib keskkonnamõju hindamise head tava 7 . KSH läbiviimisel arvestatakse

kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid. Hindamise lähtutakse

muuhulgas asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi

poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatut“ 8 . Lisaks võetakse

keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid

teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess jaguneb kahte faasi: KSH programmi

koostamine ning KSH läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-st tulenevad protsessi etapid ja

eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 6.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse

elluviimisega kaasnevat eeldatavalt olulist keskkonnamõju, analüüsida selle mõju vältimise ja/või

leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Käsitletavaid

alternatiive kirjeldatakse KSH aruandes. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara .

Hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille

järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate keskkonnaelementide lõikes

(näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui keskkonnaelementide lõikes eesmärke või

indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse subjektiivset kogemuslikku (KSH eksperdirühma liikmete

arvamused, eksperthinnangud) ja ka objektiivset hinnangut (uuringute, jms tulemused).

KSH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate

keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises

optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KSH aruande koostamisel kasutatakse

andmeallikatena muuhulgas Maa-ameti kaardirakendust ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaregister, Keskkonnaagentuur) andmeid, eriala- ja teaduskirjandust, varasemalt

kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning

muud saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste

adekvaatsuse. Konsulteeritakse erinevate asjakohaste asutuste, organisatsioonide ja isikutega.

KSH eelhindamise koostamise käigus teostati keskkonnamõjude esialgne hindamine, mille käigus

tuvastati eeldatava olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille

ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Käesolevas KSH programmi alapeatükis 4.2 on

vajadusel hinnanguid täpustatud. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja

millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See

7 Keskkonnamõju hindaja hea tava. Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing ( www.iaea.eu). Lisa 1.

8 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. "Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat"

18

võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda eeldatavalt olulistele

teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks

mõne eelhindamisel või käesolevas KSH programmis nimetamata ehk väheoluliseks peetud

valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda KSH aruandes ka tehakse.

Planeeringuala ja sellega seotud tegevuste puhul riigipiiriülest mõju ei kaasne ning teemat KSH

aruandes täiendavalt ei käsitleta.

KSH käigus:

▪ koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja keskkonnaseisundi hinnang lähtudes

andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Statistikaamet jt) ja varasemalt läbiviidud uuringutele

tuginedes. KSH aruande koostamisel lähtutakse alal eelnevalt teostatud töödest, millest

olulisemad on esitatud järgnevalt:

o „Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna kultuurikeskuse) detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“. Koostanud: Skepast&Puhkim

OÜ, 2022;

o „Tartu kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs “.

Koostanud Nordic Botanical, 2022;

o „Puittaimestiku hinnang, Tartu keskpark ja lähiümbrus“. Koostanud Dendro SJ OÜ

(Sulev Järve), 2022;

o „Muinsuskaitse eritingimused. Koostanud Artes Terrea, 2021;

o „Parkimisvajaduse analüüs“. Koostanud Liikuvusagentuur OÜ, 2021;

o „Tartu Südalinna kultuurikeskus, tasuvusanalüüs“. Koostanud Civitta Eesti, 2020;

o „Tartu Südalinna kultuurikeskuse ärimudel“. Koostanud BDA Consulting, 2020;

o „Tartu Südalinna kultuurikeskuse finantsanalüüsi uuendamine“. Koostanud Civitta

Eesti AS, 2022;

o Südalinna kultuurikeskuse arhitektuurse lahenduse võistlustöö Paabel“, koostanud

arhitektuuribüroo OÜ Kolm Pluss Üks ja maastikuarhitektuuri osa Kino

Maastikuarhitektid OÜ, 2023.

Juhul, kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad uuringu id või

analüüse, kaalutakse nende läbiviimist KSH raames või määratakse nende elluviimise

vajalikkus järgnevatesse planeerimis- ja projekteerimisetappidesse.

▪ analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0 -alternatiivi), kuid

kuna tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse

võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala;

▪ hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi

keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid

tagajärgi;

▪ esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse, hinnangud on kavandatud

anda valdavalt eksperthinnangu vormis tuginedes muuhulgas eespool läbiviidud uur ingutele

(järgnevas alapeatükis on hindamismetoodikat täpsustatud);

▪ hinnatakse vajadusel võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste

tegevusliikidega keskkonnaseisundile;

19

▪ konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega ;

▪ analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja arengukavadele;

▪ hinnatakse kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut;

▪ lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju

hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste

seadmiseks;

▪ antakse ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium;

▪ esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess. KSH protsessi saavad sekkuda ja

põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et

nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada. Huvitatutel on võimalik osaleda vähemalt KSH

protsessis ja KSH aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib

pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju starteegilise hindaja poole.

4.2. Mõjutatavad valdkonnad

Käesolevas alapeatükis on välja toodud kavandatava tegevuse mõjuvaldkonnad ja teemad, mille

osas KSH aruande koostamisel mõjuhinnang antakse.

4.2.1. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Olulisemad sotsiaalse keskkonna teemad, mille osas planeeringuga kavandatava tegevuse osas

võimalikku keskkonnamõju KSH aruande käigus analüüsitakse on:

▪ Mõju tervisele (sh õhukvaliteet, müra; rohealade kättesaadavus ja kvaliteet);

▪ Mõju sotsiaalsete vajadustele (sh mõju linnaruumile);

▪ Mõju liikuvusele (sh liikluskoormus, -skeem; erinevate kasutajagruppide vajadused,

ligipääsetavus).

Peamised inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja

vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid,

millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada . Nimetatud

keskkonnateguritega eeldatavat olulist keskkonnamõju ei kaasne, kuid keskkonnamõju

hindamise protsessis analüüsitakse ja tuuakse võimalusel välja keskkonnameetmed, mis aitavad

piirkonna keskkonnateguritega seotud positiivseid mõjusid võimendada.

KSH käigus analüüsitakse, millised on Südalinna kultuurikeskuse rajamisega kaasnevad mõjud

piirkonnale ja linnale, liikuvusele ning elukeskkonnale tervikuna.

Planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted määratakse detailplaneeringu koostamise käigus,

mille käigus arvestatakse planeeritavale ala ja selle lähiümbrusesse kavandatavate hoonete

teenindamisega seotud liikluskoormusega lähiala tänavatele ja ristmikele, ühistranspordi

koridoridega ning kergliiklustee toimivusega.

20

4.2.2. Mõju looduskeskkonnale

▪ Mõju bioloogilisele mitmekesisule, sh taimestikule ja loomastikule

▪ Mõju rohevõrgustikule (mh ökoloogiline sidusus)

▪ Mõju veekvaliteedile

▪ Mõju kliimamuutustele

Parkide ja veekogude (sh Emajõgi) kliima erakordsetes ilmaoludes on hinnatud kaitstumaks

tiheda kesklinnaga võrreldes. Pargid ja haljastus osutavad ökosüsteemi teenuseid temperatuuri -

ja niiskusrežiimi pehmendamiseks ning tõkestavad tuulisust, aga salvestavad ka süsinikku.

Kavandatava detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa kesklinnas asuva kõrghaljastusega

pargi pindala vähenemise kuni poole võrra, pargipuude raiumise ja suurendab sellega

kliimamuutuste mõju avaldumise riski Tartu kesklinnas. Samas on detailplaneeringuga kavas

rajada uushaljastus, mis kompenseerib ja loob eeldatavalt uusi ökosüsteemi teenuseid (liigirikkus,

tolmlemine jms).

Olemaseva Kesklinna pargi rohttaimestikku on hinnatud liigivaeseks, mis koosneb valdavalt

tavalistest muruliikidest. Pargipuistu on dendroloogiliselt heas seisundis, kuid võrdlemisi

liigivaene ja struktuurilt ühetaoline.9

Planeeringuala jääb Maa-ameti Geoportaali üleujutusalade kaardi alusel osaliselt võimalikule

üleujutusalale. Seoses kliimamuutustest tingitud üleujutusohu suurenemisega tuleb sellega

planeeringu koostamisel arvestada. Üleujutused ei ulatu planeeringualani, kuid süvendite

rajamisel tuleb arvestada võimaliku veetaseme tõusuga. Teemat käsitletakse KSH aruandes.

4.2.3. Mõju kultuuripärandile

Keskpargi ala on varem olnud hoonestatud, kuid ajaloolisi ehitisi planeeringualal säilinud ei ole.

Muinsuskaitseliselt kõige väärtuslikumad on ajaloolise linnamüüri ja linnamüüri jõepoolsel nurgal

asunud müüritorni alumised kihid, kui need säilinud on. Planeeringu raames on koostatud

muinsuskaitse eritingimused ning KSH koostamisel lähtutakse neis t.

4.2.4. Mõju majanduskeskkonnale

▪ Mõju töökohtadele ja teenustele

Tartu Linnavalitsus kultuurikeskuse arendajana on seisukohal, et keskusest kujuneb välja kultuuri-

ja turismivärav Lõuna-Eestisse, mis tutvustab lisaks Tartu elujõule ka kogu ülejäänud Lõuna-Eestit

tema ainulaadsuses. Turismi elavnemine Tartus ja Lõuna-Eestis avaldab muuhulgas positiivset

mõju majandusele tervikuna ja sealhulgas valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Prognoositav

keskuse külastuste arv on aastas 800 000 kuni üks miljon. Keskus külastavad inimesed tarbivad

tooteid ja teenuseid mh Tartu kesklinnas, turistid laiemalt kogu Tartu linnas ja Lõuna-Eestis.

9 „Tartu kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs“. Koostanud Nordic Botanical, 2022; https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/gpunid/GE3F91F4E6E3EE5DDC22589130024F57C/$FILE/Roheuuring_2022.pdf

21

Seeläbi suureneb eeldatavalt piirkonna ettevõtete käive, tekib uusi teenusepakkujaid ja

konkurentsi elavnemine aitab kaasa pakutavate teenuste kvaliteedi tõusule. Tegemist on

eeldatavalt olulise positiivse mõjuga ettevõtlusele ja tööhõivele.

22

5. KSH osapooled, huvitatud isikud ning ekspertrühma

koosseis

5.1. Planeeringu ja KSH osapooled

Planeerimisseaduse ja KeHJS-e kohased detailplaneeringu ja KSH protsessi osapooled on

nimetatud tabelis 5-1.

Tabel 5-1. Detailplaneeringu ja KSH osapooled

Roll Asutus Kontakt

DP ja KSH koostamise algataja

ja kehtestaja Tartu Linnavolikogu

Raekoda, 51003 Tartu

Tel 1789

E: [email protected]

DP ja KSH koostamise

korraldaja

Tartu Linnavalitsus

Linnaplaneerimise ja

maakorralduse osakond

Raekoja plats 3, 51003 Tartu

Telefon: 736 1242

E: [email protected]

Kontakt: Aire Priks

E: [email protected]

DP koostaja AB Artes Terrae OÜ Kontakt: Mart Hiob

E: [email protected]

KSH koostaja Roheplaan OÜ Kontakt: Riin Kutsar

E: [email protected]

5.2. Asjaomased asutused ja huvitatud isikud/asutused

Vastavalt PlanS § 127 koostatakse detailplaneeringut koostöös valitsusasutusega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detaiplaneering käsitleb ning detailplaneeringu ja KSH

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud

soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa -ala

elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise

planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga (detailplaneeringu eskiisi ja KSH programmi

koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis 5-2.

23

Tabel 5-2. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu

Asutus või isik/koostöö tegija Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Tartu Linnavolikogu

Tartu Linnavalitsus (ja selle

osakonnad)

DP ja KSH algataja ja korraldaja, DP koostamise

korraldaja ning DP kehtestaja

On kaasatud

tööprotsessi ja

ametliku kirjaga eraldi

ettepanekuid ei küsita.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis ning

on kaastaud projektidesse oma vastutusala ja

pädevusvaldkonna esindajana.

Korraldab üleriigilise mere teemaplaneeringu

koostamist

Teavitatakse

e-kirjaga

Kliimaministeerium Kaasatud projektidesse oma vastutusala ja

pädevusvaldkonna esindajana.

Teavitatakse

e-kirjaga

Kultuuriministeerium Kaasatud projektidesse oma vastutusala ja

pädevusvaldkonna esindajana.

Teavitatakse

e-kirjaga

Keskkonnaamet Kaitsealuste loodusobjektide valitseja Teavitatakse

e-kirjaga

Muinsuskaitseamet Kultuuriväärtused, sh veealune kultuuripärand Teavitatakse

e-kirjaga

Terviseamet Tervisekaitse ja –ohutus Teavitatakse

e-kirjaga

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

Keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste

organisatsioonide ühendus

Teavitatakse

e-kirjaga

Planeeringuala

naaberkinnistute omanikud

Kavandatava tegevuse poolt võimalikult

mõjutatavad isikud

Teavitatakse

e-kirjaga

Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH

programmi huvitatud isikutele ettepanekute esitamiseks ning määrab ettepanekute esitamiseks

tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused esitavad

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes

ettepanekud, samuti hinnangu KSH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud,

loetakse, et ta ei soovi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta

ettepanekuid esitada. Detailplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi

ning teeb nende alusel planeeringu lähteseisukohtades ja KSH programmis vajalikud

muudatused.

24

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud

ettepanekutega avalikustatakse detaiplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

5.3. KSH ekspertrühm

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Roheplaan OÜ juhtimisel

koostöös teiste uuringutesse kaasatud ekspertidega . KSH juhteksperdiks on litsentseeritud KMH

ekspert Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). Eksperdirühma kuuluvad vähemalt tabelis 5-3

toodud liikmed.

Tabel 5-3. KSH ekspertrühma liikmed

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Riin Kutsar

KSH juhtekspert (litsents KMH0131), BSc Tartu Ülikool,

keskkonnatehnoloogia eriala (võrdsustatud magistriga);

MBA Estonia Business School

Roll: Protsessi ja meeskonna juhtimine, mõju

looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule, veekeskkonnale

ja pinnasele, majanduskeskkonna hindamine.

Roheplaan OÜ

Ann Ideon

Kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude ekspert, BSc Tartu

Ülikool inimgeograafia eriala; MA Kesk-Euroopa Ülikool

(CEU) sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia erialal

Roll: kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude hindamine,

linnaruumiliste mõjude hindamine

Hendrikson DGE

Kaile Eschbaum

Keskkonnaspetsialist; zooloog. BSc Tartu Ülikool

bioloogia, zooloogia eriala (võrdsustatud magistriga).

Roll: Mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatetele

loodusobjektidele. Kartograaf.

Hendrikson DGE

Oliver Kalda

Zoloog. MSc Tartu Ülikool, Zooloogia ja Hüdrobioloogia.

Roll: Mõju nahkhiirtele

Elustik OÜ

Veiko Kärbla

Keskkonnaekspert (valdkonnad õhusaaste, müra,

vibratsioon). BSc Tartu Ülikool, keskkonnatehnoloogia

eriala (võrdsustatud magistriga).

Roll: Mõju õhusaastele, mürale

Hendrikson DGE

Vajadusel kaasatakse KSH protsessi töö käigus täiendavaid eksperte/spetsialiste.

25

6. KSH ajakava

Detailplaneeringute ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult

suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi

säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse

koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protse ssiga, mistõttu

on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert.

KSH programmi etapis prognoositud detailplaneeringute ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik

on esitatud tabelis 6-1. KSH programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju strateegilise

hindamise ja planeeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimal ik täpsemalt paika panna,

mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.

Tabel 6-1. Detailplaneeringu ja KSH läbiviimise etapid ning eeldatav ajakava

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

Detailplaneeringute ja KSH algatamine 08. detsember 2022. a. nr 84

KSH programmi koostamine August–september 2023

KSH programmi kohta ettepanekute küsimine PlanS-i § 76 lõigetes 1

ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks

antakse mitte vähem kui 30 päeva)

September–oktoober 2023

Laekunud ettepanekute läbiarutamine Oktoober 2023

KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine

veebilehel

Oktoober 2023

Detailplaneeringute ja KSH aruande eelnõu koostamine Oktoober–november 2023

KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva; sellele

eelneb avalikust väljapanekust teatamine vastavalt PlanS-i § 82

nõuetele)

Jaanuar 2024

KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

vastavalt PlanS-i § 83 nõuetele

Mai-juuni 2024

Detailplaneeringute ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja

arvamuse andmine (esitatakse kooskõlastamiseks PlanS-i § 76 lõikes

1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud

isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta

arvamust)

Juuli-august 2024

Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine August 2024

Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva;

avalikust väljapanekust teavitatakse PlanS-i § 76 lõigetes 1 ja 2

nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku

väljapaneku algust)

September 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2

nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu

algust)

September-oktoober 2024

Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Oktoober 2024

26

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

Detailplaneeringu heakskiitmine Oktoober-november 2024

Detailplaneeringu kehtestamine Hiljemalt detsember 2024

27

7. Asjaomaste asutuste või kaasatud isikute/asutuste

ettepanekud ja nendega arvestamine

Laekunud asjaomaste asutuste või kaasatud isikute/asutuste ettepanekud ja nendega

arvestamise koond kokkuvõte lisatakse siia pärast vastava protsessi etapi toimumist.

28

Lisad

Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus

TARTU LINNAVALITSUS LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Raekoja plats 3

51003 TARTU

tel 736 1242

rg-kood 75006546

www.tartu.ee [email protected]

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

[email protected]

Kliimaministeerium

[email protected]

Kultuuriministeerium

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

Muinsuskaitseamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

[email protected]

Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna

kultuurikeskuse) detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi esitamine ettepanekute tegemiseks

26.09.2023 nr 9-3.2/DP-21-030

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg-le 1 esitame Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala

detailplaneeringu lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

(lisatud fail) ettepanekute tegemiseks.

Palume ettepanekud esitada 30 päeva jooksul e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Ahven

juhataja

Liis Randmets

736 1253 [email protected]

.