Kiri

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie: 17.11.2025 nr 67

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) pöördumine Justiits- ja Digiministeeriumi poole

seoses riigi plaaniga asendada tasuta õigusabi juturobotiga

Eesti Puuetega Inimeste Koda on pühendunud sellele, et ühiskonnas peetavad arutelud,

tegevused, ruum ja hooned oleksid võimalikult kaasavad ning ligipääsetavad kõigile, sealhulgas

puuetega inimestele, kes vajavad sageli erilahendusi.

Eesti Puuetega Inimeste Koda ei saa nõustuda ega toetada täielikult juturobotile üleminekut, et

pakkuda ainult juturoboti kaudu tasuta õigusabi vähekindlustatud inimestele. Suhteline vaesus

puuetega inimeste hulgas on jätkuvalt kõrge, inimeste majanduslik toimetulek on habras. 2024.

aastal oli suhtelise vaesuse määr puuetega inimeste seas 41.1%, võrdluseks kogu elanikkonnas

20.2%. Justiits- ja Digiminister on öelnud, et kui varasem teenus pakkus õigusabi

vähemkindlustatud inimestele, siis nüüd on teenus kättesaadav kõigile, sõltumata majanduslikust

seisust, mis formaalselt näib sihtgruppe suurendavat, kuid sisuliselt välistab paljud seni teenust

saanud inimesed, kui kaob ära otsesuhtluse võimalus.

Sihtrühmade paljusus ja mitmekesised vajadused, eriti puuetega inimeste erivajadused

dikteerivad lahenduste paljususe, mis on universaalse disaini üks alustaladest. Seega loodav

Juturobot peab olema lisavõimalus olemasolevatele teenustele, mitte seda täielikult asendama.

Veelgi enam, sageli inimesed ei ole valmis ega oma piisavaid teadmisi, et tegeleda asjaajamisega

ainult tehnilisel tasandil, ilma inimliku suhtluseta, mida näitavad ka mitmed EPIKoja varasemad

kogemused, või ei ole tehniliste lahenduste ligipääsetavus tagatud sellisel kujul, et puuetega

inimesed saaksid osaleda neile sobival kujul. Näiteks eesti viipekeelsed kurdid, kes vajavad infot

eesti viipekeeles ja kellele ei piisa ainult eestikeelsest sisust, ehk teenuse saamine eeldab

otsesuhtlust inimese, teenusepakkuja ja viipekeeletõlgi vahendusel. Samuti intellektipuudega

inimeste sihtgrupp, kes osaleb juriidilisel nõustamisel küll koos pereliikme või tugiisikuga, kuid

kelle lause ülesehitus, keelekasutus, kõnehäired jne. eeldavad asjatundlikku lähenemist, mida

juturobot ei suuda pakkuda mõistmise tasandil. Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit (EVPIT)

on seisukohal, et ka peredele ei ole ainuüksi juturoboti kaudu teenuse saamine võimalik ega ka

inimlik, sest probleemi sõnastada suudab aidata jurist, mitte robot.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kohustab osalisriike pakkuma puuetega inimeste

infot ja teenuseid neile sobival kujul ehk puuetega inimeste osalemiseks kõigis eluvaldkondades

tagatakse teistega võrdsetel alustel juurdepääs sealhulgas teabe-, suhtlus- ja muud teenused.

Riigil on kohustus arendada puuetega inimestele sobivate info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiate seadmete ja abistavate tehnoloogiate kättesaadavust ja

kasutamist (ÜRO PIK), kuid selle tegemine eeldab sihtrühma tundmist ja koostööd. Hetkel jääb

mulje, et fookus on olnud juristide kaasamisel ja lahendus on viimistluse lõppjärgus, kuid samal

ajal on sihtrühmad jäänud kõrvale nii planeerimisest, väljatöötamisest kui teenuse arendamisest.

Oleme tänulikud, et Justiits- ja Digiministeerium on leidnud vahendid ka 2026.aastaks, et jätkata

puude raskusastet omavatele inimestele tasuta õigusnõustamise pakkumist, kuid haavatavas

seisus on ka need inimesed, kellel on vähenenud töövõime ja/või krooniline haigus, kuid puude

raskusastet ei ole määratud jt.

EPIKoja seisukohad on seega järgmised:

• Tehnoloogilised lahendused saavad olla lisavõimalused lisaks olemasolevatele, mitte

olemasolevate teenuste asendamiseks. Lahenduste variatsioone saab luua juurde, et

laiendada teenuse saajate hulka ja teenindada üha eriilmelisemaid sihtgruppe, kuid

olemasolevad teenused ei tohi kaduda.

• Teenused, mis on mõeldud vähekindlustatud inimestele, sh puuetega inimestele,

tuleb välja töötada ja arendada ning testida sihtrühmaga koostöös. EVPIT ja

EPIKoda leiavad, et lahendus ei saa lisateenusena käiku minna enne, kui sihtgrupid

ei ole lahendust testinud. EVPIT on valmis teenust testima.

• Teenuse pakkumine peab endisel kujul jätkuma neile, kes vajavad otsesuhtlust ja

mingil põhjusel ei saa kasutada tehnilisi lahendusi, näiteks intellektipuudega

inimesed.

Oleme valmis kohtuma esimesel võimalusel, et arutada neid seisukohti põhjalikumalt ja leida

sobivad lahendused puuetega inimeste erivajadustega arvestavalt.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

(allkirjastatud digitaalselt)

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie: 17.11.2025 nr 67

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) pöördumine Justiits- ja Digiministeeriumi poole

seoses riigi plaaniga asendada tasuta õigusabi juturobotiga

Eesti Puuetega Inimeste Koda on pühendunud sellele, et ühiskonnas peetavad arutelud,

tegevused, ruum ja hooned oleksid võimalikult kaasavad ning ligipääsetavad kõigile, sealhulgas

puuetega inimestele, kes vajavad sageli erilahendusi.

Eesti Puuetega Inimeste Koda ei saa nõustuda ega toetada täielikult juturobotile üleminekut, et

pakkuda ainult juturoboti kaudu tasuta õigusabi vähekindlustatud inimestele. Suhteline vaesus

puuetega inimeste hulgas on jätkuvalt kõrge, inimeste majanduslik toimetulek on habras. 2024.

aastal oli suhtelise vaesuse määr puuetega inimeste seas 41.1%, võrdluseks kogu elanikkonnas

20.2%. Justiits- ja Digiminister on öelnud, et kui varasem teenus pakkus õigusabi

vähemkindlustatud inimestele, siis nüüd on teenus kättesaadav kõigile, sõltumata majanduslikust

seisust, mis formaalselt näib sihtgruppe suurendavat, kuid sisuliselt välistab paljud seni teenust

saanud inimesed, kui kaob ära otsesuhtluse võimalus.

Sihtrühmade paljusus ja mitmekesised vajadused, eriti puuetega inimeste erivajadused

dikteerivad lahenduste paljususe, mis on universaalse disaini üks alustaladest. Seega loodav

Juturobot peab olema lisavõimalus olemasolevatele teenustele, mitte seda täielikult asendama.

Veelgi enam, sageli inimesed ei ole valmis ega oma piisavaid teadmisi, et tegeleda asjaajamisega

ainult tehnilisel tasandil, ilma inimliku suhtluseta, mida näitavad ka mitmed EPIKoja varasemad

kogemused, või ei ole tehniliste lahenduste ligipääsetavus tagatud sellisel kujul, et puuetega

inimesed saaksid osaleda neile sobival kujul. Näiteks eesti viipekeelsed kurdid, kes vajavad infot

eesti viipekeeles ja kellele ei piisa ainult eestikeelsest sisust, ehk teenuse saamine eeldab

otsesuhtlust inimese, teenusepakkuja ja viipekeeletõlgi vahendusel. Samuti intellektipuudega

inimeste sihtgrupp, kes osaleb juriidilisel nõustamisel küll koos pereliikme või tugiisikuga, kuid

kelle lause ülesehitus, keelekasutus, kõnehäired jne. eeldavad asjatundlikku lähenemist, mida

juturobot ei suuda pakkuda mõistmise tasandil. Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit (EVPIT)

on seisukohal, et ka peredele ei ole ainuüksi juturoboti kaudu teenuse saamine võimalik ega ka

inimlik, sest probleemi sõnastada suudab aidata jurist, mitte robot.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kohustab osalisriike pakkuma puuetega inimeste

infot ja teenuseid neile sobival kujul ehk puuetega inimeste osalemiseks kõigis eluvaldkondades

tagatakse teistega võrdsetel alustel juurdepääs sealhulgas teabe-, suhtlus- ja muud teenused.

Riigil on kohustus arendada puuetega inimestele sobivate info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiate seadmete ja abistavate tehnoloogiate kättesaadavust ja

kasutamist (ÜRO PIK), kuid selle tegemine eeldab sihtrühma tundmist ja koostööd. Hetkel jääb

mulje, et fookus on olnud juristide kaasamisel ja lahendus on viimistluse lõppjärgus, kuid samal

ajal on sihtrühmad jäänud kõrvale nii planeerimisest, väljatöötamisest kui teenuse arendamisest.

Oleme tänulikud, et Justiits- ja Digiministeerium on leidnud vahendid ka 2026.aastaks, et jätkata

puude raskusastet omavatele inimestele tasuta õigusnõustamise pakkumist, kuid haavatavas

seisus on ka need inimesed, kellel on vähenenud töövõime ja/või krooniline haigus, kuid puude

raskusastet ei ole määratud jt.

EPIKoja seisukohad on seega järgmised:

• Tehnoloogilised lahendused saavad olla lisavõimalused lisaks olemasolevatele, mitte

olemasolevate teenuste asendamiseks. Lahenduste variatsioone saab luua juurde, et

laiendada teenuse saajate hulka ja teenindada üha eriilmelisemaid sihtgruppe, kuid

olemasolevad teenused ei tohi kaduda.

• Teenused, mis on mõeldud vähekindlustatud inimestele, sh puuetega inimestele,

tuleb välja töötada ja arendada ning testida sihtrühmaga koostöös. EVPIT ja

EPIKoda leiavad, et lahendus ei saa lisateenusena käiku minna enne, kui sihtgrupid

ei ole lahendust testinud. EVPIT on valmis teenust testima.

• Teenuse pakkumine peab endisel kujul jätkuma neile, kes vajavad otsesuhtlust ja

mingil põhjusel ei saa kasutada tehnilisi lahendusi, näiteks intellektipuudega

inimesed.

Oleme valmis kohtuma esimesel võimalusel, et arutada neid seisukohti põhjalikumalt ja leida

sobivad lahendused puuetega inimeste erivajadustega arvestavalt.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

(allkirjastatud digitaalselt)

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437