Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Justiits- ja Digiministeerium

  Meie: 17.11.2025 nr 2-5/25-01973-3

      Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (747 SE)

  Lugupeetud minister    Riigikogu on  esitanud Vabariigi Valitsusele Eesti  lipu  seaduse  täiendamise  seaduse  eelnõu  arvamuse  andmiseks.  Määrasime  Justiits-  ja  Digiministeeriumi  vastutavaks  Vabariigi  Valitsuse  seisukoha  kujundamisel. Riigikantselei  on Eesti  lipu  seaduse  koostaja  ning  sama  seaduse  kohaselt  ka Eesti  lipu  kasutamise  korra  ja  hea  tava  kohta  selgituste  andja.  Saadan  Teile selgitused kõnealuse seaduseelnõu kohta.   Eesti lipu seaduse laiem mõte Eesti  lipp on meie riigi  ja  rahva sümbol,   see  tähistab Eesti põhiseadusliku korra kehtivust,  riigi  territooriumi  ja  jurisdiktsiooni,  rahvusliku  identiteedi  elujõudu,  meie  kultuurilisi  püüdluseid ning ühist  väärtusruumi. Eesti  lipp on Eesti  idee kandja  ja kõigi Eesti  inimeste  tunnus!   2004. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti lipu seadus muutis oluliselt meie sinimustvalge lipu  seniseid  kasutamise  lähtealuseid  ning  praktikat.  Uue  põhimõtte  kohaselt  hakkasid  riigi-  ja  kohaliku  omavalitsuse  asutused  Eesti  lippu  kasutama  kui  riigilippu ning  teised  isikud  kasutavad seda kui rahvuslippu. Seaduse eesmärk ei ole piirata Eesti lipu kasutamist.   Seadus  kehtestab  Eesti  lipu  kasutamisel  miinimumregulatsiooni,  mida  riigi-  ja  kohaliku  omavalitsuse  asutused  ning  avalik-õiguslikud  juriidilised  isikud  on  kohustatud  järgima.  Seaduse  seletuskirjas  on  läbivalt  selgitatud,  et  miinimumregulatsioon  ei ole kehtestatud piirama  enamat  lipukasutamist,  sealhulgas  riigi-  ja  kohaliku  omavalitsuse  asutusel.  Miinimumregulatsiooni eesmärk on tagada Eesti lipule kaitse vääritu kohtlemise eest.   Seletuskirjas on eraldi veel  rõhutatud, et kuna eraisikutel enam  lipuheiskamise kohustust ei  ole,  siis  riigiasutused  peavad  lipukasutamisega  andma  eeskuju.  See  tähendab  ühest  küljest  loomulikult korrektset lipukasutamist (aupunkti heiskamine, õigel ajal heisatud ja langetatud,  korrektset  lipusuurust,  puhast  ja  kirgaste  värvidega  lipukangast  jne),  kuid  teisest  küljest  tähendab see ka lipu või lippude laiemat kasutamist (võrreldes seaduses nõutud miinimumiga)  institutsiooni või asutuse oluliste sündmuste, väärtuste ja sõprussidemete äramärkimiseks.   Euroopa  Liidu  lipu  kasutamise  kord  määrati  Eestis  esmakordselt  kindlaks  Eesti  lipu  seadusega.  Eesti  valis  toona,  kui me  veel  ei  olnud  Euroopa  Liidu  liikmed,  lähenemise,  et  Euroopa Liidu lipu kasutamine on samuti miinimumtasemel reguleeritud – koos Eesti lipuga 

.

2 (2)

Euroopa Liidu lipu kasutamine on samuti miinimumtasemel reguleeritud – koos Eesti lipuga  tuleb  heisata  Euroopa  Liidu  lipp  Euroopa  päeval  ja  Euroopa  Parlamendi  valmiste  päeval  Riigikogu,  Vabariigi  Presidendi,  Vabariigi  Valitsuse,  Riigikohtu,  Riigikontrolli,  õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitseväe peastaabi, valla-  ja  linnavolikogu ning  valla-  ja  linnavalitsuse  hoonele.  Sätte  eesmärk  on  rõhutada  Eesti  kuulumist  Euroopa kultuuri- ja väärtusruumi  ning  teadvustada  Eesti  kuulumist  Euroopa  Liitu.  Seaduse  seletuskirjas  on  täiendavalt  selgitatud,  et  Euroopa Liidu  lippu  võib  kasutada  ka mujal  (s.o  teiste isikute ja asutuste poolt) ja muul ajal (vabadus kasutada seda igal ajal).   Eelnõust Vabariigi  Valitsusele  arvamuse  andmiseks  saadetud  seaduse  eelnõu  koosneb  kahest  lipukasutamist piiravast  sättest. Esmalt  soovitakse piirata  avaliku sektori  institutsioonide  ja  asutuste  õigust  alaliselt  või  siis  pikaajaliselt  heisata  teiste  riikide  või  rahvusvaheliste  organisatsioonide  lippe.  Sama  sättega  on  püütud  üldsõnaliselt  defineerida  ka  välisriigi  või  rahvusvahelise  organisatsiooni  lipu  heiskamise  eesmärk  (protokollilistel  eesmärkidel).  Sätte  mõistmiseks on seletuskirjas toodud, et piirang tagab Eesti lipule eristaatuse.   Teise sättega soovitakse keelata ideoloogilist sõnumit kandvate lippude kasutamist Eesti riigi-  ja  kohaliku  omavalitsuse  asutuste,  avalik-õiguslike  juriidiliste  isikute  ning  välisesinduste  hoonetel.  Sätte  praktikas  ellurakendamise  mõistmiseks  on  seletuskirjas  toodud  näidetena  seksuaalvähemuste, poliitiliste liikumiste ning Euroopa Liidu lipp.   Riigikantselei  hinnangul  ei  aita  lipukasutamise  piiramine  riigi-  ja  kohaliku  omavalitsuse  asutustes  põhimõtteliselt  kaasa  Eesti  lipu  eristaatuse  tõstmisele  ega  meie  lipukultuuri  arenemisele. Keeld kasutada  lippe  (Euroopa Liidu, NATO, maakonna,  linna, valla, asutuse,  seltsi jne, jne) kui immanentselt ideoloogilist sõnumit edastavat visuaalse kommunikatsiooni  atribuute on ebaproportsionaalne ning see ei ole rahvusvahelisest õigusest ja lippudega seotud  hea tavast tulenevalt praktikas rakendatav.   Kokkuvõtvalt: Eesti lipu seadusega kehtestatud regulatsioon on miinimumnõuded, millele peab Eesti lipu kasutamine vastama. Seaduse eesmärk on soodustada Eesti lipu kasutamist ja edendada lipukultuuri kõige laiemalt, sealhulgas pakkuda võimalusi väljendada visuaalselt ehk lippude heiskamisega olulisi sõnumeid. Riigikantselei ei toeta esitatud seadusemuudatust, küll aga võiks seaduseandja kaaluda eeskuju andmiseks laiendada Eesti lipu alaliselt heiskamise kohustust kõikidele riigiasutustele ning ka koolieelsetele lasteasutustele.    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär     Gert Uiboaed 693 5683 [email protected]